Raadio hommikused saated on järelkuulatavad õhtul võta raadio, äpp, Google Play või App Store'ist. Ja kuulata raadiot Vaba värskele, kordan, Toompead rünnatakse. Taevas saab ainult sellises kriisis grammis ma tahaksingi elada, mis on sellel pildil valesti? Olukorrast riigis? Tere suvist pärast lõunat eetris on taas, nagu kuulsite saade olukorrast riigis stuudios harjumuspäraselt Andrus Carnovi, Ahto lobjakas. Tere, head kuulajad. Me räägime täna Keskerakonnast Yana toomist, seejärel kõneleme karupersest ja geiparaadist. Siis meie järgmine teema räägib Tallinna linnapea kandidaatidest ennekõike Raivo Aegist, kellest sai sel nädalal IRL-i ametlik Tallinna linnapeakandidaat. Saate teises pooles räägime haldusreformist USA presidendi Donald Trumpi Euroopaskäigust ja saate lõpuks mõni sõna ehk eelmisel pühapäeval suurejooneliselt kulmineerunud laulupeost. Kõigepealt traditsiooniline nädala uudiste edetabel uudis number üks kahtlemata fakt, et USA president Donald Trump oma teisel Euroopa käigul kohtus nüüd Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul teatava irooniaga. Muidugi, see kohtumine toimus 12 riigi kohtumisega riigipea kohtumise kontekstis USA presidendiga. Nimelt oli USA president esimesel Euroopa visiidil või riigivisiidil Poolas. Poolas kohtus ta muu hulgas nõndanimetatud kolme mereühenduse või assotsiatsiooni 12 liikmesriigijuhiga, kes siis ilmselt ümber ühe pika laua istudes. Kõik ütlesid talle paar lauset, mis meile trump ütles, ütles neile siis midagi vastu. Uudis number kaks tuleb kadriorust, nimelt president teatas esmaspäeval, et teatud välja kuulutamata suhkrumaksuseaduse hoolimata sellest, et kõik ootasid, et president ütleb umbes midagi sellist, et kuulge kuulge, suhkrumaksud on väga ebaõiglane aasta pidi president ütles hoopis seda. Selles seaduses on loodud ebaõiglane põhiseadust rikkuv, tõenäoliselt põhiseadust rikkuv siis erand ühele ettevõtlusgrupile, ennekõike käib siis jutt tallinkist. Kuna see suht suhkrumaksu ei oleks pidanud kohaldama siis jookidele, mis lähevad laevade-lennukitega riigist välja ja sel põhjusel, et president seaduse välja kuulutamata valitsus on esialgu öelnud. Ta arutab seda seaduse muutmist siis alles sügisel. Ja on siit-sealt kuulda olnud ka vihjed, et juhul kui augustist tulev majandusprognoos on piisavalt helde, siis võib juhtuda, et sa seadust ei kehtestata järgmisest aastast, aga noh, see on kõigest sellised kaudsed vihjed. Kolmas uudis, Eesti on nüüd tõsiselt, varbad saanud sisse Euroopa Liidu eesistumisTallinnas toimus sel nädalal neljapäevale reedel esimene suurem ministrite kohtumine, mis tegeles ka väga tõsised teemaga. Kohtusid sisejustiitsministrid, arutati Itaaliat tabanud põgenikekriisi ühe laine lahendamist, vaevalt siis kogu kriisi lahendamist, aga selle itaalia probleemi lahendamist Itaalia on sel aastal sel aastal vastu võtnud 85170 Euroopasse saabunud pagulast, kuhu neid saabunud umbes 100000, nii et lihtne arvutustehe ütleb meile, Itaalia arvele langeb, langeb hetkel 85000 ning kui tegemist ei ole ka numbritega, mis oleksid võrreldavad 2015 aastaga, on ühe riigi jaoks tegemist korraliku koormaga. Euroopa Komisjonil on nüüd pakkunud välja Itaaliale, eraldatakse ekstra 35 miljonit eurot. Itaalia sellega päris selgelt rahul ei ole, räägib siin võimalusest oma sadamat sulgeda ning vajadusest üle Euroopa see asi ikkagi ära lahendada. Euroopa komisjoni asepresident Frans Timmermansi ütles, nagu nad ikka ütlevad, et Itaalia suhtes tuleb liikmesriikidel üles näidata täielik solidaarsust. Eestil ei ole just millegagi hoobelda, kuna Eesti ei ole viimase kogu selle põgenikekriisi jooksul Itaaliast vastu võtnud ainsat ühtki pagulast. Meenutagem aastal 2015 leppisi kõik Euroopa Liidu liikmesriigid, kaasa arvatud Eesti kop. Et Kreekast ja Itaaliast võetakse siis kahasse 28 peale 20 26 peale kokku siis või majutatakse ümber 160000 pagulast mõjutatud ringi, on võib-olla 20000 tänaseks. Neljas uudismajanduse valdkonnast ja püüab markeerida, sest suuri muutusi, mis on toimumas Eesti toiduainetööstuses nimelt sel nädalal aktsiaselts Milkest ettevõte, millest on suhteliselt vähe kuulda olnud, aga mille üks investor on siis Jaapanist pärit vaidlustas siis PRIA otsuse anda 15 miljonit eurot toetust teisele suurele Eesti piimatööst töötajale e piimale. Nimelt see 15 miljonit on siis uuel perioodil ette nähtud toetus siis Eestisse uue piimatööstuse rajamiseks. Ja nüüd on siis üks, üks kahest konkurendist, kes seda summat tahtis, on otsustanud minna kohtuteed, selle taustaks on käimas siis teine suur protsess, need toiduained, ettevõtte maag on üle võtnud tere ja ka sealt on siis teated pigem sellised dramaatiliselt ja traagiliselt, aga, aga nüüd, kui see 15 miljonit ükskord emba-kumba, kas siis E-piima või Milkiste poolt tehtud saab siis see tähendab ikkagi suurt muutust Eesti toiduainetööstuses, sest laval astuvad täiesti uued tegijad ja piima ja suhkru juures. Tagasi maa peale Tallinnas ehitatav planeeritava reidi tea ehit, reidi, tee vabandust, ehitusloa peatas teistkordselt. Ringkonnakohus jättis jõusse Tallinna esimese ringi halduskohtu määruse, mis selle reidi tee teise etapi ehitusloa kõigepealt peatanud oli. Kehtivus on siis peatatud senisel ehitusloal, kuni Tallinna halduskohus lõplikult välja selgitab, kas MTÜ Eesti roheline liit kumine esitatud vastuväidetel on alust ja kaalu. Ma saan aru, et see protsess halduskohtu hinnangul ei tohiks võtta kauem kui selle aasta sügiseni, mistõttu arvatakse, et olulisel määral ei riivata nii ka Tallinna linnaõigusi ega plaane ega ka avaliku huvi. Nii palju seda, kuivõrd seda ka peaks olema, siis selle vastu, et reidi tee oleks meil siin nelja või kaheksa Raialdamisi. Olukorrast riigis. Ja alustame pikemate teemadega, pikema teema number üks tiitel läheb seekord mitte sündmusele. Ehk siis nagu te kõik, ilmselt juba teate, Keskerakond ei, lõhene, valitsus jääb paika, ei teki Bel tänased tänastel spiraalselt teabel mingisugust vene vene erakonda kolm õde Yana Toom, Olga Ivanova ning Oudekki Loone, kes paari nädala jooksul olid ähvardanud kohalike omavalitsuste valimistel Tallinnas välja tulla oma peamiselt siis vene valijatele suunatud nimekirjaga seda hetkel teinud ei ole, tõenäoliselt ei teegi. Kuna nädala lõpupoole pärast nädala jooksul kestnud intensiivseid läbirääkimisi Keskerakonna siis juhtivate valguste vahendusel otsustas Yana toom üleöö ootamatult kanda. Enda õdede jaoks siis, et tema siiski selle eraldi nimekirjaga kaasa ei lähe. Kuna toom oli neist ainus tõsiseltvõetav poliitiline figuur, kes on valimistel märkimisväärselt hääli võtnud, siis selge on see, et selle erakonna selle nimekirja edasine tegemine on pehmelt öeldes problemaatiline. Arvestades seda, et Edgar Savisaar, kes oleks olnud selle erakonna pomm, esinumber, vabandust, nimekirjapomm esinumber, on ennast kõikides nendes kõnelustes väga tahaplaanile hoidnud. Ma oletan ka Savisaar sellise sellise intriigi peale nüüd välja ei lähe, kus tal puudub tõsine poliitiline tugi. Yana toom oleks talle andnud Olga Ivanova ja Oudekki Loone puhul, kogu respektiga ta seda oodata ei saa, ta ise peaks hakkama sündmusi juhtima ja juhiks ta sisuliselt siis diletantide punti. Vabandust. Tegemist on sündmusega, millest hetkel vähemalt võitud kõik peamiselt või esimesena kindlasti Jüri Ratas, kelle senises peaministri ja parteijuhi karjääris on tegemist suurima saavutusega ja seda ma ei ütle mitte üldsegi irooniliselt. Ta hoidis koos nii erakonna kui valitsuse, mis tänases Eestis on midagi, mida mitte kõik tema eelkäijad ka teistes parteides, peaministritena pole suutnud teha. Jana Toom hoidis endale lahti üsna huvitava poliitilise karjääri kõigi võimalustega alates võimalusega taas kord taanduda pärast järgmise europarlamendi valimisi Brüsselisse või naasta näiteks pärast riigikogu valimisi. Eesti poliitikasse ministrina. Võitis ma arvan, tugevalt ka Mihhail Kõlvart, kulissidetaguse diil meikerina, tema käsi oli seal kõvasti sees, seda oli näha. Võitsid kõik, välja arvatud muidugi Reformierakond, kellel kadus võimalus kiirelt võimule tulla kas Tallinnas või riigis, mistõttu see erakond on nimetanud ka seda kokkulepet nüüd võrrelnud Kokkulepet Molotov-Ribbentropi paktiga ja halvemate sõnadega ja ei võitnud muidugi ka Needsamad Olga Ivanova ja Oudekki Loone, kes vist on tänaseks mõistnud, et poliitika on koht, kuhu ei ole mõtet minna eeldusega, et teisi inimesi saab usaldada. Et kui seda kogu seda protsessi neid kokku võtta, siis minu meelest Siin on üks teatud väljend, mis, mis näitab seda, kuidas üks inimene suudab eriti kui üks ühel pool lainelise punane mees suudab seda meest kontrollida, aga ma ei hakka seda siin kordama. Põhimõtteliselt see olukord on nüüd siis selline, et minu meelest on taandad selles sugudevahelistele, et hingelt talle praegu ei, ma loen, siis saan ma nüüd lõpetan nende nende selliste kohtade kujundite toomise. Töötan siis otse välja, et minu meelest on Yana Toom haaranud nii Jüri Ratase kui ka kõik teised, et teised siis Keskerakonna liidrirollis olevad mehed tugevalt oma pihku, et aga sa oleksid tahtnud minna allapoole vööd, ma saan aru, jah. Jätame nüüd selle, et miks ma seda ütlen, on just nimelt see, et kõik see, mis, mis siin viimastel nädalatel on toimunud, on või tegelikult see ei ole ka viimastel nädalatel toimunud, see on toimunud siin juba mitu kuud alates siis see Savisaare taandamisest Jüri Ratase poolt peaministriportfelli saamisest on Yana toom, kuigi siis tema mõttekaaslased Olga Ivanova ja Oudekki Loone Sis teinud terve ridamisi avaldusi avaldusi, mida on võimalik siis tõlgendada kui kremli-meelsed täna või siis või siis vähemalt väga sarnanema sellele. Ja nende avalduste tulemusena on ju ka see need avaldused olnud, et minu minu meelest ja minu teada, aga üks üks selliseid tõsisemaid proovige valitsusele nimelt ei suhkrumaks ega, ega 500 eurone tulumaksuvabastusega muud uued maksud ei ole IRL-i pannud kahtlema selles valitsuskoalitsioonis, vaid just nimelt, et Keskerakonna nõndanimetatud venemeelse tiiva väljaütlemised on olnud need, mis on IRL-i liikmed kõige rohkem ärritanud selles valitsuskoalitsioonis. Et kolm poliitikud, kellest nüüdseks on alles jäänud, siis üks pärast reetmist. Õigupoolest me rääkisime sellest eelmisel pühapäeval, et juba juba eelmisel nädalal toimunud pressikonverentsil tuli tuli siis Olga Ivanova Oudekki Loone üllatusena see, et ikkagi valimisliitu ei sünni mitte sel nädalal, kui eelmisel aastal jäeti nii-öelda uks lahti, et nädal aega mõtlema, siis sel nädalal tuli teade, et me enam ei mõtle, vaid otseselt mitte minna, tähendab Yana toom on otsustanud mitte minna. Et mis selle, mis selle suurejoonelise etenduse tulemus on olnud ja nüüd see, et kui siiani Yana Toom olnud Keskerakonnast, sest uuenenud Keskerakonnast Savisaar-äärses keskerakonnas pigem selline küsimärgiga tegelane, kes on teinud järjest samm astunud järjest samme, mis on ilmselgelt ärritanud tõesti erakond ei ärritanud ka siis tõenäoliselt ka keskerakonnale, see-eest juhtfiguuride kolmikut ratast Rataste Simsonit Kadri Simsonit, et et kostis kolmiksis Arizonasse Mailis Repsiga neid ärritanud ja on olnud üks pidev vastuseks pidev konflikt selle nii-öelda venemeelse tiiva, siis nii-öelda eestimeelse juhtkonna vahel. Ja nüüd siis sel nädalal tegelikult, mis toimus, toimis, on see, et testimine, juhtkond suurejooneliselt ju andis alla Jana Toomi ees. Et kui me laenasin Loeme siin Kadri Simsoni väljaütlemist, kus ta siis teatab lühidalt, et ta tänab Yana Toomi selle eest, et see et ta jäi parteisse, et see kõlab, olgu see mõeldud kuidas tahes inimesele, kes seda kuuleb ja loeb, see kõlab sellise alandlikkusena. Samasuguse, peaaegu samasuguse avalduse tegi ju ka peaminister Jüri Ratas, kui ta väidetavasti siis, kui ta lükkas ümber Jaanus Karilaiu poolt, siis Lääne Elule antud intervjuus tehtud teravad hinnangud ütles, et Yana toom on siis Keskerakonnaga Kaja. Ja siis lükkas ümber kõik Ratase väljaütlemised karilaid, süüdistas Yana Toomist valitsuse lõhkumises. Nii et need alandlike väljaütlemiste ees on nüüd tekkinud olukord, kus see konflikt, kus ühel pool on justkui eestimeelne partei juhtkond ja venemeelne tiib, siis venemeelne tiib on selgelt, et kui mitte kontrolli partei üle saanud, siis vähemalt suutnud selgelt ennast defineerida. Yana toom on suutnud selgelt ennast defineerida, et ta on parteis siis arvestatav jõud, et temaga tuleb arvestada ja ta on ka näidanud, et temaga arvestatakse. Mis nüüd tuleviku jaoks tähendab Talvikuks, tähendab see seda, et ta on ilmselgelt järgmistel esimeste esimehe valimistel Keskerakonna esimehe valimistel suutnud endale seada väga tugeva valimisplatvormi. Tan selgelt konkureeri Ratasega, kes järgmisel korral ilmselgelt siis kandideerib. Läheb, võib kandideerida, kui ta tahab seda. Ja siit loomulikult, kui Keskerakond on jätkuvalt riigi suurim poliitiline jõud ja, ja ka võib-olla 2019. aasta valimiste järel siis järgmine valitsuse moodustaja sisse siit avaneb ka talle juba peaministriportfell, nii et selle viimaste kuude käikudega, Yana Toom on teinud endast Eestis suure poliitiku. Ma olen nõus järeldusega ka, ma arvan, et sa jõuad sinna valede teede kaudu või käsite küsitavate teede kaudu. Kindlasti tegid Keskerakond vea. Me oleme tegelikult sellest rääkinud siin mitme kuu eest juba või kuude kaupa, kui ta algusest peale või kui Keskerakonna juhid ei lasknud Yana Toomil tõusta aseesimeheks, ma arvan, et see probleem oleks olematu olnud Ratasel, kui ta oleks selle liigutuse teinud siin natukene vähem kui aasta tagasi või natukene rohkem kui pool aastat tagasi, see oli viga, aga see viga talle õnneks palju pole maksma läinud. Ma ei saa hästi aru sinu kirjeldusest, kus ühel pool oleks nagu mingisugune eestimeelne juhtkond, teisel pool mingi venemeelne vähemus keskerakonnas, nagu oleks mingi antilaulupidu toimunut väljanadoomi otsusega. Rahvuslik vabadusvõitlus, pähklikoores käik selles parteis. See on minu arvates vabandus, groteskne lihtsustus. Noh, kui ma sellest nagu peaks aru saama ju paljalt selle pealt, kui me mõtleme, mis täpselt toimus seeläbi, et kolm õde või kes iganes nad olid, ei läinud oma nimekirjaga välja kohalike omavalitsuste valimistel, järelikult suurem osa vene häältest läheb endiselt keskerakonnale, nagu ta seda ikka teinud. Ehk siis Yana toom teiste hulgas peekonikuju nagu öeldakse inglise keeles Ratase Simsoni ja teiste nõndanimetatud eestimeelsete jaoks, kellel ei oleks poliitikasse suurde poliitikasse praktiliselt mingisugust asja, kui neil seda vene häälte ei oleks. Tegemist on endiselt erakonnaga, mis kannab enda õlul ainsana ütleme nüüd riiklikest või riigi tasandil toimetus organisatsioonidest lõimimise, rasket taaka või rasket koormat, keegi teine sellega ei tegele. Kui vaatame Reformierakonna avaldusi sel nädalal, siis mulle jääb mulje, et meil on pigem tekkimas parteid või poliitiline poliitiline, ütleme selline kese on liikumas Eesti poliitikute hulgas sinna suunas, et venelased võiks üldse kuidagi välja arvata meil siit riigist, neil pole üldse mingit põhjust siin olla. Nende hääli nendel ühesõnaga huvide esindamiseks pole mingit õigust, on siin külalised kohutavalt ohtlik mõte 25 aastat pärast taasiseseisvumist ning olukorras, kus me sõltume nii alasti ja paljalt lääneriikide heast tahtest, kes on seda muuhulgas näidanud, siis muuhulgas NATO pataljoniga, eks. Aga tulles tagasi nüüd konkreetsema päevapoliitika juurde, siis, See on keerulisem tehing või tehe seesama eestimeelsuse ja venemeelsuse eristamine ka seetõttu parteid kaitsesid või Keskerakond aitasid koos hoida. Nii Mihhail Korb kui kui Mihhail Kõlvart ning eriti viimane on minu arvates, nagu ma ütlesin, tõenäoliselt suurim võitja selle partei sees, tal on nii, kuni võime hääli võtta, mis on väga suur boonuspoliitika jaoks. Aga nüüd on ta ka inimene, kes on tegelikult ühe jalaga ühes leeris, teisele ka teises leeris ning kes parteiks nagu kooshoidmiseks on hädavajalik seda Ratase vaatepunktist ja samas Ratasele lähenemiseks hädavajalik on oma toetus katoomile ja pole ilmselt ilmaasjata, et kuna ma ei tea, mis leht see oli, võib-olla Ekspress, kes kirjutas kusagil kolmapäeval, kusagil viidati Yana Toomi ideele, et Tallinna linnapeaosas peaks Keskerakond tegema asjad nii et kaks kandidaati on tal Taavi Aas ja Mihhail Kõlvart. Linnapeaks võiks saada siis see, kes rohkem hääli võtab. Toom lükkas selle kajastuse tagasi, aga idee on väga huvitav ja näitab ka seda, et Toomi enda nii-öelda toom näeb enda kaaskonda või seltskonda, kuhu ta ise kuulub sellest parteist palju laiemalt, kui, kui need kolm õde sinna kuulub ka Mihhail Kõlvart, sinna kuluka vene valija sinna kuluka vene valija huvi ja seda lugeda millekski eestivastaseks mittelegitiimseks on. No andke andeks, definitsiooni kohaselt selle oksa saagimine, millel istub, tänan Eesti riiki oma oma 30 protsendi venekeelsena. Kannaga poliittehnoloogiliselt tähendab see ka seda, et et jätkuvalt on nende valimiste ta ennast ka järgmiste riigikogu valimiste siis põhiteemaks Eesti vene kogukonna vastasseis kaks suurt erakonda, siis üks presenteerib ennast siis eestimeelse erakonnale Reformierakond ja Keskerakonna siis vene tyyp jätkab oma selliste sõnumitega, mis meenutavad sõnumeid, mis tulevad kremlist. Et see on selline hästi mugav, aga too mõni näide sõnumitest, mis, mis Keskerakonna puhul meenutavat sõnumid, mis tulevad kremlist kas sedasama all asjade juures käimistena seostatud sedasama poliitikaga, et. Aga räägime nagu asjad asjadest, mis Eestile korda lähevad aasta Tassadiks, see on, selge on, et toom on siin enda enda ütleme, edevuse lasknud natukene üle piiride. Mis ma öelda tahan, on see, et sellised käigud ja selliste sõnumite võimendamine lihtsalt annab vastaspoolele trumbid oma valijaskonna aktiveerimiseks kuusel konflikti defineerinud. Aga aga mida mina tahan ja see on asi, mis ei tule piisava selgusega välja, on see, et iga kord, kui keegi ütleb, et Mihhail Kõlvart või Yana Toom või Mihhail Korb või keegi venekeelsetest Keskerakonna poliitikutest on kremli-meelne iga kord süüdistataks seda inimest sisuliselt põhiseaduse vastuminekus riigireetmises ja keegi ei anna endale aru, kuivõrd räige etteheited on tegemist, keegi selle eest ei vastuta ning need kõik haavad nagu kivid, vete lained hajuvad ja ongi korras venemeelsed, nii, nad on kremli-meelsed. Tegelikult see tähendab seda, et mesüüdid süüdistama neist neid iseseisva Eesti riigi vastuminekus, kusjuures keegi neist pole ühtegi sammu selles suunas teinud ühtegi mõtet selles suunas öeldud, isegi toom ütleb, et eestlased on, hävib rahvussotsioloogiline hinnang, millega muuseas mina pärast laulupidu. Laulupeotralli vaatamist olen üha rohkem nõus, aga see on teine asi, ma ei lase pärast kremli-meelne. Me süüdistame inimesi riigi reetlikkuses. Väga lõdva randmega naases Eestis. No mis ma ütlesin, on see, et see, et need väljaütlemised lubavad luua konstruktsiooni ja, ja selle konstruktsiooni loomine on juba Eesti poliitikat mõjutanud, mõjutanud aastaid ja nüüd tänu siis toomi triumfi mõjutab ka edaspidi. Et kas, et seal põhiprobleemile ehk ehk siis vene kogukonna lõimimise Eesti ühiskonna kasuks tuleb, ma sügavalt kahtlen, selles. See vastandamine ei tule kindlasti kasuks, et las ma küsin levimisel, sa mõtled muidugi nende kaks keelestamist ja Eesti kehtestamist siis vene keele õpetamist, kui kui teist keelt neile lõimimise all ma mõtlen seda, et nii sellise professionaalse karjääri tegemise puhul kui, kui ka ütleme, siis sellise sotsiaalse karjääri tegemise puhul ei oleks erisusi. Ei oleks erisusi rahvusgruppide vahel, mis, mis selleks vaja on, mis praeguseks hetkeks onju kahetsusväärsel kombel olemas, aga mis seal, seda ma, seda ma mõtlen lõimimise all ja kui see poliitkaks suurt poliitilist parteid jätkavad sellise veelahkme nimel sõdimist, siis ma ei usu, et see kuidagi kasuks tuleb, sellepärast et see tahes-tahtmata kandub edasi ka ka igapäevaellu ja takistab tegelikult vene kogukonna liikmetel Eestis hästi hakkamasaamist. Ja teise teemana räägime väga päevaga ajalisest poliitilisest skandaalist, mis tõstis välisminister Sven Mikseri, Jürgen Ligi klassipoliitikute hulka nimetanud mikser, saanud ka maha sellise raske sõna ütlemisega kolleegi kohta küll Jürgen Ligist väga erinevalt Nendes tingimustes. Lühidalt siis pole ka mina asjast aru, saan, on Eesti välisminister, nagu te alt ka oodata võib olnud toetavalt osaline selles diplomaatilises pingutusest, mis mille, mis on siis kaasa nagu sammunud meil eile toimunud LPG-d, nagu öeldakse, eestikeelsete tähtedega neid vähemusi kirjeldavad paraadis ehk siis seksuaalvähemuste esindajate nende toetajate paraad oli Tallinnas, mikser toetas seda selle peale ütles EKRE üks juhtivaid liikmeid Henn Põlluaas, et nii alandatakse Eesti mainet ja Eesti välisminister on tähtsamaid ülesandeid. Sellest me räägime kohe, kas, kas nii on, aga mis siis juhtus, oli see kas siis põlluaasa ja EKRE otsesel teadmisele mahitusel või ilma selleta rünnati mikserit, et sotsiaalmeedias Facebook'is räigelt tehti igasuguseid öelda igasuguseid ilmusi, tehti ähvardusi, mis peale mikser ütles, siis ma saan aru riigikogu pühadeseinte vahele. Et Põlvaalseid minna karuperse. Ja noh, see muidugi solvas siis põlluaasa räigelt EKRE tegi avalduse ja sinna see asi hetkel on jäänud. Ma ei saa öelda, et ma oleksin Mikseri Mikserist aru ei saaks, ma ei saa öelda, et see keelekasutus oleks ilus, aga ma arvan, et provokatsioon oli ka mastaapne. Aga mis, mis muidugi kipub kaotsi minema, on, on selle asja sisu ja nagu mikser ise kirjutab on seksuaalvähemuste õigused midagi, mis meil euroopaliku ühiskonnana peaksid ise väga sügavalt korda minema, kuna tegemist on järgmise grupiga selles pikas reas alates orjadest ja naistest, kellel puudub täis võimestes meie ühiskonnas, isegi kui nad ei ole diskrimineeritud, ei ole neil võrdseid õigusi näiteks sellesama kooseluseaduse näol ülejäänud ühiskonnaga ning tegemist on millegagi, mis läheb äärmiselt olulisem või läheb äärmiselt tugevalt, läheb korda meie lääneliitlastele, kes nagu ma siin varem ära märkisime, garanteerivad meie julgeolekumuuhulgas. Üks nende põhiväärtustest on seksuaalvähemuste toetamine ning see on ka põhjus, miks eilsel paraadil olid väljas USA, Suurbritannia, Soome, Rootsi, Prantsusmaa ja teiste Euroopa ja lääneriikidest saadikud kes olid endale teinud ka siis vastava ürituse märkimiseks T-särgi. Diplomaat Spudebsseti, kui ma ei eksi, oli sinna kirjutatud diplomaadid mitmekesisuse heaks ning Eesti poole pealt tuli neid tervitamas kaks tipp-poliitikutega Oudekki Loone, teine oli Jevgeni Ossinovski. Au ja kuulsus neile, aga ülejäänud Eesti poliitik kond ei tea enda vabandust nüüd perset enda küünarnukist, nagu öeldakse inglise keeles ehk siis ei tea seda, mis on tegelikult oluline nii Eestile kui ka Eesti kõige tähtsamatele liitlastele ning ilmselt krillis kusagilt vaikselt. Võib-olla nagu sotsiaalmeediast rääkida, siis riigikogu esimees Eiki Nestor tegi lühikese avalduse Facebookis ja see leidis nimekate vähem nimekate poliitikute poolt nagu tõsist ründamist sealsamas samas näoraamatus. Et see päris nii ei olnud, aga aga avaldusega tähelt kohani? Ega selles suhtes on, on sul muidugi õigus, et et ilmselt enamik riigikogus esindatud erakondi on, suhtub sellesse praadi pigem taunivalt ja vaos või ütleme siis õige õige sõna päris õige sõna vist ilmselt vaoshoitult. Et vähemalt avalikult toetama toetama ei kipu, mismoodi näeks välja mitte vaoshoitud suhtlemine, tipp-poliitikud poolt sellesse paraadi? Kirjelda mulle, nagu sa kirjeldasid, läks voost välja kuidagi. Või mis see vagu Wilson siin nagu vaadata, mis olukord on siis seksuaalvähemustega Eestis siis kooseluseadus on vastu võetud, rakendusaktid ei ole vastu võetud. Kui vaadata praegust riigikogu koosseisu, seal hääled kokku lugeda, siis mitte ühegi valemiga tõenäosust et rakendusaktid võiks vastu võtta, ei ole ja seetõttu on ka praegune valitsuskoalitsioon on põhimõtteliselt kokku leppinud, et rakendusaktide seadust liigutama komisjonist üldse ei hakata, et seda ei hakata üldse puudutama sellepärast et seda hakataks puudutama. Siis tekib kohe tõenäosus, et seadusevastastele nii palju hääli, et nad suudavad selle seaduse tühistada. Kooseluseaduse endale mõtled, et seetõttu on selline huvitav patiseis, aga siin saates me oleme mõned korrad käsitlenud seda, et seda patiseis on hakanud sisestama kohus mõned üksikud suure pealehakkamisega paarid on siis läinud kohtusse nõudma, et nende välismaal sõlmitud kooselu siis eesti ametnikud tunnustaksid. Kõikidel juhtudel on saadud õigus või siis vähemalt on saadud Riigikohtu tasemele õigust ei ole küll Antadega antud esialgne õiguskaitse. Et, et see protsess vaikselt läheb edasi ja kui vaadata siin avaliku arvamuse küsitlusi, siis minu meelest see trend on ju selline, et trend on selline leebub pidevalt, et vastaste hulk väheneb, Eesti ühiskonnas on sallivus kasvamas. Ja noh, mis ma sellega öelda tahan, on see, et minu meelest võiks lasta sellel protsessil vaikselt minna mitte ülemäära ärritada vastaseid. Ja küllap see ükskord jõuab ka oma sellise õiglase lõpuni, ehk siis samast soost õitsesid samast soost inimesed saavad samasugused õigused nagu paaris juhatas, nagu nagu on seda erinevates soost inimestele küllap ka muudel, siis vähemustel see olukord vaikselt paraneb, et kui kasvõi vaatame põhjanaabrite soomlaste juurde, siis nemad jõudsid ju siis samast soost inimeste abielude tunnustamiseni vist alles sel aastal, eks ole, et noh, see protsess võtabki palju aega. Ja seetõttu kannatab, varuge kannatust ja ja võib-olla sellised jõulised toetusavaldused alustab raadile, ei ole kõige mõistlikum viis, kuidas Eesti ühiskonnas tegelikult siis saavutada vähemuste kaitset. Tegelikult on hea, et ma ei seganud sulle vahele, sest et ma oleksin kaks minutit tagasi öelnud midagi, palju teravamat, aga sul on. Sul on õigus selles mõttes. Lasemale kui ma nagu ei vaidle selle sellega, et, et kõige olulisem on lõppkokkuvõttes tulemus siin antud hetkel. Aga mis siin läheb kaotsi just selle paraadi osas, mida pole Tallinnas toimunud 10 aastat, kui ma õieti aru saan, seal Baltibraatse roteerub, eks ja, ja selle just toetuse osas, mis ta saanud nagu sest eriti ütleme meie Lääne partneritelt liitlastelt siis läheb kaotsi, on mitte see, et seda paraadi korraldatakse ainult selleks, et saada võrdset õiglasi. Paraadi korraldatakse ka selleks, et avalikus ruumis näidata uhkusega ja rõõmuga seda, mis keegi on, tuntakse rõõmu enda enda identiteedist ning parodeeridatakse seda, eks paraadeeritakse, näidatakse välja selleks avalik ruum avalikus vabas demokraatlikus ühiskonnas ongi ja selles mõttes on tegemist täpselt sama legitiimse ja oma kohale kuuluva ettevõtmisega Tallinna linna südames, kui näiteks oli laulupeo rongkäik enne kui sellest aru ei saada, ei ole ka Eesti riik. Riigina tänapäevase riigina väärt suurt midagit sorry. Nojah, et reedel teatavasti oli selline tore kuupäev nagu seitsmes juuli, ehk siis null seitse null seitse ja ma saan aru, et kümned paarid üle Eesti kasutasid seda toredat kuupäeva siis enda siis erinevast soost abielude registreerimiseks ja siis linnatänavatel parateerimiseks, nii et mulle tundub, et kõik on ilusasti tasakaalus. Jah, aga see jutt, et oodaku ära, kuni olukord paraneb, ma kujutan ette, kui hea meelega oleks seda kulatused näiteks ma ei tea USA-s 1860 orjade poolt, kellele oleks öeldud, et aga kannatage 25 aastat sealt emast sõjata sellesama kätte, mis te saite nüüd saate see aga viie aasta pärast, eks siin on oma absurd. Sa oled nõus, ma, sa teed liiga selles mõttes. Ma ei taha nüüd öelda, et peaksime kuidagi niiviisi vaikselt kannatama oma ja ootama midagi. Ma lihtsalt tahtsin öelda seda, et et liigne defineerimine, defineerimine ei pruugi kasuks tulla. Sest see ainult süvendab lõhet. Sellele lõhet ei ole vaja rohkem süvendada. Aga kas vaba ühiskond ei ole see koht definitsiooni kohaselt, kus igaüks võib öelda teisi segamata, eks teise hoovi tulemata, kes ta on, mis ta on, miks ta on ja kuidas sa sellest rõõmu tunneb linnatänaval? Jah, aga noh, meil ei ole vaja sellist järjest madalduvat järjest madalduvad debatti, et kus ühel pool on, on EKRE, kes siin, noh, ma ei tea, mis seal Martin Helme meil siin viimati ütles, et paneme pead veerema ja ja siis teisel pool nüüd Sven Mikser, kes siin kasutab paradid rahvalikke väljendeid, et noh, meil ei ole vaja sellest madaldavad debatti ja selliseid sügavalt sissevõtvaid poos, et meil on vaja rahulikult asjadesse suhtuda ja ja võtta maailma sellisena, nagu ta on ja mitte ülemäära siis rõhutada üht ega teist poolt. Olukorrast riigis. Kolmas selline väga aktuaalne poliitteema tänases valikus on IRL-i otsus teha Raivo Aegist, nüüd siis neljanda suurparteina või peavooluparteina siis Tallinna anda teada, kes on nende Tallinna linnapeakandidaat, selleks on Raivo aeg, endine kapo direktor, nüüd poliitik, minu arvates ainukene huvitav aspekt selle asja juures on asjaolu, et IRL-i valinud Viktoria Ladõnskaja sellele positsioonile. Viimane olevat seda väga tahtnud, oleksin sobinud noorema inimesena naisena venelasena. Aga, ja kui ma nüüd liiga teen kellelegi, siis ma kohe vabandan ette, aga nii palju kui mina aru saan, siis seederil Helir-Valdor Seeder, kes on IRL-i esimees, nüüd teatavasti anda Tõnskega kaks probleemi. Esiteks see, et naine teiseks, et on venelane ja Lõõnske ja kusagile jõudnud on sunnitud olnud sööma, nüüd hapusid viinamarju. Ma vaatan sel nädalal ning ütlema, et Tallinna volikogu juhi koht, millele tema nüüd pretendeerib, on ka väärt amet. Loomulikult kumbki kummagis ametisse jõua Aegis teise Tallinna linnapeadega, Ladõnskaja volikogu juhti. Aga jällegi ütleb midagi meile IRL-i sisemisest olukorrast ning sellest, kus on nende väärtused tänasesse üha vananevas ja inimestest noortest tühjaks jooksvas Eestis. No kuuldavasti olid asjad niimoodi, et Tallinna piirkonna juhatus või kus iganes seda organit nimetatakse eestseisus või juhatus otsustas konsensuslikult siis sellise kohatate kohtade jaotus, et kaasa arvatud Viktoria Ladõnskaja siis valjuhäälselt protesti ei avaldanud. Aga tõsi on see, et Ladõnskajale oli väga tugev oma toetajaskond. Et noh, jah, mis ta nüüd ütleb, sa ütlesid kõik seal olulisema ära, et riske ei võta, erakond risk ei võta, selle valikuga läheb oma sellisele traditsioonilisele valijale meeldima, kes. Ja teine, mida see valik kindlasti näitab, on, on see et ilmselt minnakse siis põhiloosungina siis taas korruptsioonivastase võitluse loosungiga, mis oli siis Eerik-Niiles Kross, Eerik-Niiles Krossil mäletatavasti neli aastat tagasi võimas ja René sai suurepärase tulemuse Tallinnas tänu sellele efektsele kampaaniale. Et nüüd minnakse seda kampaaniat kordama, ainult selle vahega, et Raivo aeg ei, ei ole ligilähedaseltki Eerik-Niiles Krossist Puudutab karismat. Jah, noh, see on üks asi, kui vaatame karismat, mõõdame valijate häältest, siis Raivo aeg suurde poliitikasse sisenes kahetuhande. Millal me need parlamendivalimised olid? Need 2015 2015 20 15. aastal kandideeris Lääne-Eesti ringkonnas, sai seal IRL-i esinumbrina 2000 häält, noh ei ole just päris soliidne, aga mitte nojah, selle ringkonnaga selle ringkonna kohta päris normaalne tulemus, noh, vaatame Ladõnskaja tulemust. Ladõnskaja kandideeris Tallinnas sai 1300 häält, et ka, et peaaegu 1400 häält. Mäletatavasti Ladõnskajale oli dramaatiline juhtum, siis Sven Sesteriga, kus Ladõnskaja nõudis häälte ülelugemist ja sai tänu sellele Riigikokku ka sisse, et lõpuks siis häälte ülelugemisel selgus, et ta on ikkagi üks hääl, oli rohkem musestoril. Noh, ma ei tea, kas see nüüd selle asja juures määrav, aga aga see on ka üks konflikt ja, ja teine asi, mis on Aegi puhul tähelepanuväärne, on see, et aeg oli, kindlasti oli kindlasti seedrimees, kui nii võib öelda, aeg esimehe valimistel aktiivselt tegutses selle nimel, et seeder saaks partei esimeheks. Aeg on ka inimene, kellele omistatakse reljeefselt seisukohta, kus ta nõudis parteis rahulolematute Jeltsini juhtimisMihkatsonist aga nüüdseks parteist lahkunud esimesest Tsahknast Nende väljaheitmist. Aeg ise on seda eitanud, et ta midagi nii kategooriliselt nõudnud, aga ka midagi selleteemalist seal oli nüüd reljeefse väljaütlemisega mees. Nüüd, kui ma vaatan seda Tallinna linnas, siis on vastamisi aeg ja siis Keskerakonna väga tugeva kandidaadina Mihhail Kõlvart. Siis esimene asi, mis mulle meelde tuleb, on see, et Raivo aeg oli aastal sel aastal kapo peadirektor, kui KAPO siis seostas Kõlvartit, et kapo aastaraamatus tegevusega, mida sina siin enne värvikad kirjeldused, ehk siis tegevusega, mis on peaaegu siis riigivastane või vähemalt väga kahtlane Eesti riigi suhtes. Ja siin aeglane öelnud, et Kõlvart võitleb väga aktiivselt selle seaduse vastu, mis on Eesti vabariigis kehtiv ja et kohaliku omavalitsuse ametnikuna peaks ta siis seda seadust täitma, et jutt käib siis venekeelse hariduse säilitamise ümber käinud võitlusest, kus et oli üheks osapooleks. Et noh, kui me nüüd sealt edasi mõtlema, siis kui ma kujutan ette, et kui nüüd IRL peaks Tallinnas sele korruptsioonivastase võitluse pedaali ikka väga sügavale põhja suruma ega neil midagi muud üle jää kui põhja suruda, kui nad tahes vähegi tahavad hääli saada ja siis, kui ma mõtlen selle peale, et kuidas see konflikt, nii nii persoonide vaheline konflikt, kas korruptsiooni konflikte omakorda peegeldub Toompea koalitsioonist, siis ma midagi head seal küll ei näe, et siin analüütikud on enamasti öelnud, et tõenäoliselt võiks valitsus laguneda juhul kui IRL ei saa Tallinnas üle valitsus, kõnni valimiskünnise. Aga kui nüüd kasvõi sellel tasemel näha seda konflikti korruptsiooni teemale, aga ega rahvusteemal, et siis võib see valitsuse lagunemine hoopis ka sel pinnal teoks saada, sellepärast et paratamatu on see, et kui alllinnas lähevad väljaütlemised väga teravaks siis avaldab mõju üleval linnas siin tegelikult on. Seadus praegu nüüd mõtlema hakata, kui vaadata Tallinna linnapeade nimekirja nende nelja peavoolu või peapartei lõikes, siis kõik koalitsiooniparteid on pannud sellele kohale nime kui inimese, kes valitsuse mõttes on kahitav erinevatel põhjustel. Taavi Aas ei puuduta absoluutselt seda, mis toimub, toimub Toompeal. Taavi Aas on selgelt Tallinna mees Tallinna korruptiivse linnavõimumees, kusjuures Raivo aeg on kahitav. Ta pole lähedal IRL-i tänasele ladvikule taimeminister, eks ta pole kunagi olnud ka ministriks saamise serva peal ning Rainer Vakra on kaugel sellest, et olla osa või olla väga lähedal sotsiaaldemokraatide juhtkonnale ainukene partei, kes on teinud vastupidise liigutuse, loogiliselt on opositsioonis olev et Reformierakond, kus siis Kristen Michal sisuliselt on kaasesimehe kaliibriga mees või ministriga kaliibriga mees, kes kes hoopis oma omiliad Reformierakonnale omastel põhjustel läheb siis palju tugevama kaliibriga seda võitlust pidama, kuna tal on vaja endale teha nime nii vabariigis kui ka Reformierakonna sees Pevkuri tasakaalustamiseks varjujätmiseks. No kui ma mõtlen kandidaatide peale, siis noh, sellise esmamulje puhul ma ütleks, et kõige karismaatilisemaid kandidaadi on välja pannud EKRE Martin Helme kahtlemata suudab nendest sellest seltskonnast ilmselgelt kõige värvikamalt rääkida, tema isik on silmatorkav, nii et see on jällegi üks pluss selle selle poole, et EKRE võiks teha ajaloolise tulemuse, aga Tallinna volikogus sisse saada. See, mis nii-öelda öös liigub, ei ole karisma ja ma ei oska seda paremini seda mõtet väljendada, aga see on viide inglisekeelsele tekstile. Aga see ei ole karisma. Mida sa mõtled, et ma saan aru, mis sa mõtled, ega see ei ole päris. Ega ma aru ei saanud, mis sa viimasena ütlesid, aga eks me pärast saadet sa annad mulle mingi järeleaitamistunnijaama, siis saan sellest aru, et raadio on siis meil raadio kaks ja saade on olukorrast riigis, et mina olen Andrus karnama mõista, vastas istuv Ahto lobjakas ja nüüd me räägime haldusreformist. Et valitsus teatas sel nädalal pidulikult talitlus, haldusreform on lõpule viidud Nad otsustamatus lõpule viidud, et vormiliselt saab ta lõpule viidud 50. oktoobril toimuvad valimised uutes piirides. Et kui rääkida numbritest, siis numbrid on sellised, et praegu on meil kaks, 213 kohalikku omavalitsust, nendest 183 vallad ja 30 linnad. Ja valitsuse poolt siis sundliitmise joonistatud kaardile jääb siis 79 omavalitsust, neist 15 on linnade 64 valda. Et kuidas seda tulemust hinnata, aga noh, nüüd on see koht, kus sa kindlasti ärritad, sellepärast et mina ütlen selle peale, et ma ei oskaks väga hinnata, sellepärast et see selgub tõenäoliselt nelja või viie aasta pärast, et kas kas sellel eeldusel, et et väikesed ja nõrgad omavalitsusi liita, siiski on see positiivne efekt olemas või mitte? Noh, tõenäoliselt on, aga samas ma kardan, et on olemas ka see negatiivne efekt vallamaja viimine ära ühest piirkonnast, nagu see siin juhtub tervele hulgal, juhtides siis enam kui 100-l juhul, siis siis selle vallamaja äraviimine on üheks täiendavaks argumendiks, miks elu väljasuremine ühes piirkonnas hoopis kiireneb, mitte vastupidiselt siis tugeva valla loomine peaks siis kõik nende äärenurki elus hoidma. Et, et aga see on nüüd see sisuline pool, et noh, sisulise poole pealt kindlasti tasub minu meelest ära öelda seda, et see haldusreform on kohati ebaõnnestunud, sellepärast et teatavasti see ei toimunud mitte valitsus aktiivsel juhtimisel, vaid vallavanemat aktiivsel juhtimisel. Mistõttu on terves hulgas Eesti piirkondadest moodustanud minu meelest suhteliselt ebaloogilised üksused ja ja arvata võib, et tõenäoliselt siis neid tuleb ka mõne aja pärast korrigeerima hakata. Aga mis on nüüd keerulisem on ikkagi see, et kas haldusreform on lõppenud, nimelt on seis selline, et vähemalt üks omavalitsus, Illuka on iva valitsuse otsuse kohtusse kaevanud. Konsulteerisin reedel vandeadvokaat Allar Jõksi iga, kes kinnitas, et terve hulk tema klient Ta siis lähemal ajal esitavad samuti kaebuse. Jutt käib siis Lüganuses, samuti Võru vallast, Lasvas Sõmerpalust, Vastseliinas Drakest koerust. Et nendest sundliidetutest, siis terve hulk läheb valitsuse vastu kohtusse ja see juriidiline olukord, mis tekib, on väga omapärane, nimelt et nagu nagu ma ütlesin, siis oktoobris valimised ja valitsus arusaamise järgi peaksid sisu valimised toimuma ühendatava omavalitsustes. Nendele omavalitsustele, kes nüüd kohtusse läinud, need on moodustanud oma olemasoleval territooriumil valimisringkonna ja seaduslikud, peaksid siis valimised toimuma ühes väikeses, oma olemasolevas vallas. Kuidas see olukord laheneb, on keeruline öelda, et kas valitsus suudab mingite läbirääkimistega kokkuleppele jõudnud, need valladalaksid alla ja loobuksid oma iseseisvuse taotlusest või kui nad ei suuda ja lähevad ikkagi kohtusse õigust nõudma, siis 15. oktoobrini on Eestis terve hulk omavalitsusi, kus on raske aru saada, millistes ringkondades milliseid mandaate valitakse. Ja see ei ole kahtlemata hea uudis Eestile tervikuna. Fakt ise, et Eestis on sisuliselt kaks halduskorraldust 15.-ks oktoobriks väga suure tõenäosusega, mis puudutab siis samu valimisi ja kaasa arvatud haldusjaotust see tundub olevat vältimatu, arvestades, et nimega ühesõnaga kõik need valimisteks olulised otsused tuleb ära teha 90 päeva enne valimisi, ehk siis 15. juulil on viimane päev, mil on aega kuus päeva, sisuliselt see kõik selgeks saada. Vastasel juhul need valimised ei saa toimida toimuda nendes valdades, mis jäävad siis endale kindlaks valitsusega kaasa ei lähe. Nemad siis jäävad oma alustele uusi aluseid, uusi aluseid seal rakendada ei saa, kuna ei ole vastavat vastavalt võimalusteks. Et sa iseenesest näitab, et meil on tegemist haldusreformisisese kriisiga, mida keegi selleks ei nimeta, kuna Eestis poliitika, nagu ta on kõik erakonnad, sisuliselt on nüüd olnud osalised selle klastel rongiõnnetuse korraldamises keegi vastutust otseselt võtta ei taha ka kritiseerida ka ei saa. Need on meil reform, kus kõik olulised otsused on tegemata ja seda on ka öeldud siit ja sealt päris avalikult, et me oleme rääkinud pikalt kaks kõige olulisemat on don funktsioonide jaotus on otsustamata siiamaani riigi ja kohaliku võimutasandi vahel, samuti rahastamine on endiselt vanadel ja selgelt eba ebaadekvaatselt alustel, nii et piiritamataks ümber kaks kõige tähtsamat otsust jätk tulevikule. Küsimuseks minu arvates saab ainult olla, kas, mida muidugi näitab tulevik, mitte meie, saadasin, aga tulevik näitab seda kindlasti. Kas tänase pooliku või kolmandikus veerandi suuruse reformi tulemusena läheb inimese elu paremaks et viie aasta pärast või on viie aasta pärast läinud riigi elu lihtsalt odavamaks ja kergemaks kogu lugu? Kusjuures argumendi Allar Jõksi poolt esindatud valdadele andis valitsus ise, kui lõi erand ei jäta selle oksa, kes täida 5000 elaniku kriteeriumit näiteks selle sundliitmata, et ma pean ausalt tunnistama oma informeerimatust, et ma väga täpselt ei ole aru saanud, et miks selline otsus tehti, sellepärast et siiamaani oli väga range piir 5000 elanikku vähemalt ja kui seda piiri ei täideta, siis teine leevendab asjaolu oli see, et omavalitsuse territoorium ei tohi olla suurem kui 900 ruutkilomeetrit. Need olid paika pandud, neist neist lubati kinni pidada ilma ühegi erandite ja vallad ka selles suhtes sellest kriteeriumist lahtised ja vabatahtlikud liitusid ja, ja ma kardan, et kui oleks teatud, et keskerakondlik valitsus hakkab Keskerakond kuule Loksa linnale tegema erandeid, siis ilmselt oleks Eestis nii mõnigi teine omavalitsus jätnud liitumata, aga sa oled vaadanud kindlasti Loksa Loksalt jälle kulutatud laadad saareks näiteks? Jah noh, Keskerakond keskerakondlikuks saareks, sest selliseid üldiselt sellisel parempoolsel Harjumaal, et aga nüüd seesama valitsus antud erand Loksale ka väga olulise argumendi siis üksi esindatud valdadele etest, samalt finantsvõimekus ja, ja ega siis ka ju sedasama mõtet on toetanud näiteks õiguskantsler Ülle Madise, kes on korduvalt öelnud, et et omavalitsuse sundliitmise aluseks ei saa olla see, et seal elab vähe inimesi. Küsimus on selles, et kas omavalitsus suudab iseseisvalt hakkama saada või mitte. Ehk siis selline põhimõtteline kohtulahend, kus pannakse kogu haldusreformi, haldusreformi temaatika uuesti vaekausile, ootab ees mida küll, noh, ma ei taha siin nüüd küll väga suurt ennustust teha, aga kuid kardan, et teda omavalitsused suure tõenäosusega kaotavad lõpuks riigikohtus. Sest nagu viimaste aastate praktika on näidanud, on ju see, et riigikohus põhimõtteliselt ei sekku poliitilistesse valikutesse ega lasknud ennast muuta poliitiliseks tööriistaks, nii et. Ma ei ole kindel, et siin on üldse eristada selline poliitiline dimensioon, millele loota riigikohtu puhul aga ärava tuleks mainida ka asjaolu, et Keskerakond, tehes erandi Loksale, on teinud ka kummarduse Reformierakonna suunas ning välistanud kõik reformierakondlikud vähemalt võitlused sellel liinil siis otsusega Keila linna, mitte sundliita ümbritsevate valdadega. Keila linn on teatavasti reformierakondlikult nomineeritud ja see asi oleks nende jaoks kehvemaks läinud. Seal Keila ja Paldiski kandis. Nojah, iseenesest selliseid tervemõistuslike erandid tuli sind ju terve rida veel, kuigi noh, rangelt võttes jällegi terve rida valdu, kas seal erand ei täida 5000 elaniku kriteeriumi? Olukorrast riigis. Räägime nagu lubatud paar sõna ka välispoliitilisest teemast, milleks on siis USA presidendi Donald Trumpi esimene riigivisiit Euroopasse, ta oli siin paar nädalat tagasi või kuu aega tagasi, aga siis külastas ta organisatsioone, NATOt, seitset nüüd külastas ta Poolat meie kõige tähtsamat liitlast Euroopas tänaseks, kuna läbi Poola. On päris selge, fokusseeritakse meile Regija, meie regiooni USA toetus meile nii palju, kui seda on ja hetkel on seda päris kõvasti. Kõigi trump kohtus pärast Poolas käiku G20 raames Hamburgis ka Vladimir Putini Venemaa presidendiga ning uudiseid, mis sealt välja tulid, olid hoopis teisest teisest liinist, kui nii võib öelda aastas ma ei tahagi seda pikalt arutleda, aga tahaks juhtida tähelepanu ühele huvitavale aspektile Eesti meedias kõikide nende sündmuste kajastamisel. Ma vaatan juba mitmendat päeva on esiuudis Hamburgis toimunud protestid, kuidas rüüstati ja põletati, pandi autosid, autodele tulesid, tuld, tuld otsa ja nii edasi ning teisel ja kolmandal kohal on alles siis analüüsi, mis puudutavad Trumpi ja Putini kohtumist ning Trumpi kõnelusi. Neljandal kohal on siis Trumpi kõnelused ülejäänud lääneriikidega. Midagi on meil meediapildis hakanud ikka tõsiselt ära triivima sinna kollase suunas, isegi kõige kõige soliidsemates portaalides, kui see asi niimoodi edasi läheb. Trumpi puhul mulle tundub, et eestlaste jaoks vähemalt Eesti meedia jaoks on kõige olulisem ikkagi see, et ta mainis artikli. Tõsi nüüd analüütikute hinnangul see tema mainimine ei olnud mitte päris selline, nagu me oleksime väga oodanud, et oleks saanud garantiisid ja kinnitanud seda, et ameeriklased jah, tulevad appi vaid vaid ta pigem lihtsalt mainis ja kuna ta siiamaani ei ole maininud, siis siis kõlas nagu rõõmusõnum. Tegelikult ta mainis seda uuesti. Tooriumil pärast NATO-s käiku mingisuguses pressikonverentsi kontekstis, aga jällegi siin on päris mitu, aga ja ma ei taha seda väga pikaks saada, aga esiteks ei maininud ta õigusriiki. Ta ei maininud meediavabadusi, asju, millega on suuri probleeme ja kohtute sõltumatust. Suuri probleeme on Poolal ja Ungaril. Kes olid Poola, oli võõrustaja, eks Ungari on tähtis Kesk-Euroopa riik. Seega siis anti ka teistele liitlastele, kaasa arvatud Eesti, teatab signaale. Trumpi ei huvita need asjad nii väga. Kui me temalt kaitset tahame, siis meil ei ole vaja, võib-olla demokraatia üle pingutatakse, ei tea. Ning teiseks see kõik, mida ta ütles Poolas on loomulikult peenraha meelotš vene keeles öeldult sellega võrreldes, mida ta ütles kahetunnisel või isegi kauem kestnud kohtumisel Vladimir Putiniga, millest USA poolel keegi ei teinud märkmeid ega üleskirjutust. Noh, jah, ajakirjanik Edward Lucas ütles selle kohta tabavalt, et meil on huvitav jälgida selliseid Donald Trumpi kannatusi välispoliitika ajamisel, kus enamike Euroopa analüütikute poliitikute hinnangul mu meelest hinnatakse niiviisi, et trump ei lihtsalt, et ei saa aru, milles, millega ta tegeleb ega saa aru, millest ta räägib ja ta on olnud suurte probleemide ees, et noh, et kui ma siin nagu meelde tuletama, siis ta on ju pakkunud siin oma eelmisel Euroopa käigul terve hulga selliseid toredaid meelelahutuslike seiku, kus ta siin ikka sest Montenegro peaministrilt ja nii edasi, et siin kuulsad käesurumisepisoodid ja et on üks selline paraja klouni mulje jätnud, jääks ilmselt, et tema suhtes ülikriitiliselt suhtuda. Meedia on ka siis oma oma lisapanuse sellesse teinud. Noh, iseküsimus on nüüd see, et kuidas Ameerika Ühendriigid tegelikult käituvad, et kui peaks artikkel viit vaja minema. Aga suurem probleem on jah, siis tõepoolest see, et Lukastasutada, et trump on poole aastaga suutnud maha mängida Ameerika Ühendriikide liidrirolli vaba vaba maailmale juhina. See on tekitanud omakorda siis terve hulga segadusi ja omakorda tekitanud vajadust siis siis leida, leida siis uusi riike, kes, kes seda sümboolset liidrirolli täidaksid ja kui me siia juurde lisa veel Suurbritannia, kes kes Brexiti otsusega on samuti paisanud ennast selliste segaduste perioodi, siis siis ega see olukord väga rõõmustada, kus ei ole Brexiti osas, mulle tuleb ette, eks. Kõne või artikkel, milles pidas või kirjutas Kersti Kaljulaid siin eile, kui ma ei eksi, see ilmus meedias, ma lugesin selle läbi, seal on ilma Suurbritanniat nimetamata Kaljulaidi öelnud, et tekib olukord, kus siis sellistest Segadustes võib avaneda võimalus ebademokraatlikele jõududele võimuletuleku üks koht, kus seda juhtu on olemas läänemaailmas Suurbritannia ja me peaksime usaldama nende riikide institutsioone sõltumata kõikvõimalikest mullistused. Ja viimased viis minutit kulutama sellisele vähem poliitilisele, aga ometi palju vastuolusid tekitanud teemale, milleks on laulupidu ja tema vajadus või mitte vajadus tänases Eestis. Ma juhatasin selle teema sisse väikse oma sellise reflektsiooni või mõtisklusega, kui ma ise, kes ma pole laulupeol ei noorte ega täiskasvanute oma päris ammu käinud kõrvalt jälgisin seda, mis toimus meedias ning millest mulle räägiti, siis mul tekkis tunne, et siis ma ise käisin laulupidudel. Siis meenutasid nad rohkem sellist voilsis toimuvat, mis on ka üks selline suur laulurahvas ja seal on suur laulutraditsioon. Ja meenutasid nad kuidagi hästi seda võimsis toimuvat ja selle põhjuseks oli, et tegemist oli selle laulupeo korraldamine, mingisugusest vähemuse surutuse rõhutuse välja tulemise positsioonist, eks teatud mõttes nagu Keibraad, sorry, aga meil ei olnud kõik õigus ja seetõttu me laulsime laulu kaudu tahtsime saada vabaks, saimegi vabaks. Nüüd, kui me oleme domineeriv rahvus nende riigis ja oleme reaalselt seda olnud veerand sajandit ja teeme ikka seda laulupidu, nagu oleks aasta 88, midagi on muutunud ja mul on selle muutusega natukene ebamugav siin kaasa kõndida, sest et noh, selge on see, et meie tänases riigis, mille kohta sina, Andrus näiteks ütles, et siin paari minutit tagasi, et selle suurim ülesanne on leida kooseksistentsi võimaluse moodus kolmandiku või 30 protsendilise venekeelse elanikkonnaga selles riigis See muutub kohe vastu vaidlema, ilmselt ei ole selle aruteluteema, see muutub. Tisseerituks vältimatult ja ma ei ole kindel, et see politiseeritud midagi, millele meie riigijuhid on sügavalt mõelnud, nad sellest vastutusest hoiavad ennast eemale, sest et laulupidu siiski on ju meil kodanikkonna ja ütleme, vabakonna ilming või rohujuureinitsiatiivi ilming, aga ometigi me räägime siin riigi rahast, riigi aasta. No rääkides laulupeost, siis eelmisel pühapäeval oli mul hea võimalus erinevalt sinust olla seal ma olen selle laulupeoga tegelikult pikemat aega on nad seotud sellepärast et kuna mu laps tantsib rahvatantsurühmas, kes valmistus selleks laulupeoks teine laps laulab, et siis ma tegelikult olen ilmselt nii nagu tuhanded teised täiesti täiskasvanud olnud üsna lähedalt selle ettevalmistusega seotud, näinud neid rõõme ja muresid. Et see pühapäevane etendus oli suurepärane, et eriti kui jaksasid kõigepealt kell kaks sinna lauluväljakule sisse saada, sest trügimine oli kohutav ja siis järel kannatasid kuni kella seitsmeni, mil tulid lavale segakoorid ja seejärel ühend koorida. Et finaal oli lihtsalt suurepärane. Et kui olme poolest veel rääkida, sest sel nädalal on minu meelest räägiti täiesti ebaproportsionaalselt palju kahest ekraanist, mis olevat puudu, et ma ütleksin selle laulupeokuulajana, et jumal tänatud, et neid ei olnud, sellepärast et see vahendatud pilte see on üsna kummaline kogemus, oleks minna lauluväljakule, istuda seal muru peale, siis selle asemel, et vaadata Ta koore ja rääkida oma kaasinimestega, selle asemel meie õlitama nagu telekavaatajad, mingit ekraani, et 21. sajand puhtalt, kas sa vaatad mõlveldoni, kus istutakse mari Naundil ennem Dali Henn Hill, tuhandete kaupa vaadatakse ekraanil, kuidas 100 meetri kaugusel väljakul, kui inimesed ei pääse, lööb palli see on seal oluline erinevus, kas ma pääsen sinna väljakule või mitte, et jah, et kui ma ei pääseks sinna väljakule pääseb parimatele kohtadele. Et mina sellest puudust ei tunne ja ma loodan, et kunagi raha ei leita nende ekraanide paigaldamiseks sinna, et teine asi, mis mis puutub raha, on muidugi see, et nukker lugeda teateid selle kohta, et ei olnud raha selleks, et remontida dirigendipulti. Ja mis puudutab tantsupeo korraldusse, siis ma, ma, ma ei ole täpselt aru saanud, et kas seal reedesel päeval, kui oli kohutav ilm, ta oli nii kohutav Villut, ma jätsin etendusele minemata, sellepärast et ma olen lihtsalt endast kahju. Et kas nendel lastel oli siis võimalik seal kusagil seal soojendada või mitte. Ma saan aru, et laupäevaks olid püsti pandud päästamati telgid, aga reedel, eks neid ei pruukinud seal olla. Et selliseid selliseid puudusi oli seal kahtlemata küll, aga ma arvan, et see tulemus siiski ületab need puudused ja üks nüanss, mis on veel selle laulupeo puhul minu meelest on väga oluline ära märkida, oli see, et on võimalik korraldada suurt üritust niimoodi, et seal ei ole mõne alkoholitootja reklaami oli tõesti võimalik. Laulupeol ei olnud seda laulupeole muidugi muide ka limonaadi, nii et selles suhtes see oli kõik palju parem kui mõnel varasemal korral. Ma ei tea jah, mis seal müüdi, mida seal ei müüdud ja see kõik on väga tore, aga see teemasse läksime kõrvale, mida juhtub tihti meie saates, aga aeg nagu ikka, paneb omad piirid ja see seekord siis kuulasite olukorrast riigis saadet eetris olid Andrus Carnovi, Ahto Lobjakas. Oleme taas teiega järgmisel pühapäeval. Elage hästi. Kuule.