Eetris on üldkultuuriline saade, mis kajastab poliitikat, ent ei tee seda. Kuuled raadiosaadet, laulvad revolutsioonid, mina olen Maarja Merivoo-Parro ja mul on rõõm soovida meeleolukat laulupidu head ja tublid. Tore tõdeda, et sel nädalavahetusel elab ja hingab meie kultuuritempel lauluväljak taaskord oma õiges rollis ja on koduks laste ja noorte lauluhäälele. Kindlasti teate, et eestlased pole ainsad, kes laulupidusid korraldavad. Siinkandis peavad seda baltisakslastelt üle võetud ühislaulmiskultuuri võiks öelda, et ülimat manifest otsiooni kalliks ka meie lõunanaabrid lätlased kes ongi tänase saate peategelased. Nii nagu meie panid nemad Nõukogude Liidu viimastel aastatel toime laulva revolutsiooni. Mitut muusikapalaga läti laulva revolutsiooni kaanonist nimetada oskad? On täiesti normaalne, kui vastus on, et mitte yhtegi. Ilmselt enamik eestlasi ei ole end selle teemaga kurssi viinud ja just seetõttu pühenengi tänase saate meie lõunanaabritele headele lätlastele ja nende väega koorimuusika raudvarale mille rammu lätlased perestroika ja glasnost tõmbetuultes eriti täpselt tundma õppida said. Muideks ühiskondliku sõnumiga koorimuusika loomise traditsioon pole Lätis ka iseseisvusaastatel raugenud ja saate lõpuosas vaatamegi otse nende riigi ühe suurima katastroofi 54 inimelu nõudnud Maxima tragöödia mälestusmuusikale. Niisiis haruldane päev, raadio kahes kuuleb koorimuusikat. Aga enne kui sinna sukeldume siis pala, mida isa mängimata jätta, äkides balti lauljatest, revolutsioonidest. Tekitati Hinn, ärgake, Baltimaad. Muideks see lugu valmis lätlaste initsiatiivil. Lubage esitleda tänase saate esimene külaline. Jäätli Alice, lätlane Guntis Schmitt, Jens balti uuringute professor Ameerikas, Washingtoni ülikoolis. Mida peaksid eestlased lätti laulvest, revolutsioonist ja laulupidude traditsioonist teadma? Peaksid teadma ja esiteks, et Eesti ja Läti kooriliikumise ajaloo juured on samad, et lätlane Jaanesteemide, Valga õpetas eesti ja läti koorijuhte ja, ja laulupeotraditsiooni rajajad. No see 19. sajandi sajandi ajalugu on sarnane Eestile, et et mõnikord olid laulupeod ja siis näiteks aastas umbes 15 aastat 90.-te aastate keskelt kuni aastal 900 10, et ei olnud laulupidu. Huvitavad on need laulupeod kahekümnendatel aastatel, näiteks leedulased tuli külla läti laulupeole ja eestlased tuli külla ja lätlase leedus oli esimene Nõukogude laulupidu. Ja siis iga viis aastat oli selle nõukogude võimu juubel ja laulu Nõukogude laulupeo juubel, siis siis aasta 90-ni. Aga uuemal ajal on sarnased asjad, on ka erinevad asjad. See, mis juhtus, Mu isamaa on minu armuga sarnane, laulmine oli Lätis 80, viiendal aastal seal nõukogude aja viimasel viimastel aastatel, kus natukene dramaatilisem kui Ernesaksaga, sest sest need harvad need, mis oli tuntud lati dirigent, ta polnud ohvitsiaalne dirigent sel aastal varem oli olnud. Aga sel aastal ei lastud dirigeerida ja siis teda koor kutsus esiteks jaanilaulu laulmiseks. Siis need fotod on väga, väga huvitavad, et kõik ofitsiaalsed dirigendid on valges valgetes riietes, aga üks härrasmees on, on tavaliste, tavalises ülikonnas. Ja siis pärast kutsuti, sest programmis ei olnud käismas pius, valguse linn seal lady, mitte ohtutsiaalne, selline hümn, see seda polnud programmis. Koor kutsus välja Harald Mednesd, kes selgelt ka jõuluprogrammis, et lauda laulud, mis mees polügoonil programmis ja noh, systegaismas peos laulmine on umbes sama, et mitte ordiaalne laulmine. Rahvale keeld tuli. Oli Lilia seal kuidagi kadus, tutvustas ja järves või ma maha. Aga esimese läbi laulupeol aastal 18 73 oli bankett ja üks räägijatest. See oli, see oli ka kõned ja üks rääkis sellest seal seal otseline legend, et lätlastel oli oma linn, kes läks maha, aga kui keegi teab seda linna nimi, siis tõuseb üles leidnud. Ja see inimene Aleksander Veebers ütles ja me teame selle kas oli linn või linnus, ei tea. Mõlemad, Piusa mõlemad. Ja selle linn, linnuse nimi on valgusharidus, on see, mis toob üles seda täna vana lati linnuse. Ja siis lady rahvusluuletaja, ausalt öeldes kuulis seda lugu, läks ta rahvaluule korjama ja kirjutas üles variante sellest legendist, aga kirjutas, kirjutas ta luuletuse käigus, peos sellest, kuidas kuidas. Oli vanal ajal kalevis valguse mäetipul ja siis tulid, tulid mustad ajad ja ja kangelasi, tapeti ja valgusse linn vaidles laiusmaale maha ja, ja aga siis rahvuste või rahva pojad. Lahendasid mõistatuse, selle nimi, võistluse A ja see nimi oli, oli, oli tamme südames pandud ja siis rahvus. Pojad lahendasid seda muist mõistatuste ja, ja hüüded valgusse ja valguse tuli ja valguse hõim tõusis ülesse. Tähtis inimene, teda kutsuti laulupeole ka aukülalisteks, ma ei tea teda lugu, aga ja Eestis. Sõja ajal igal laulupeol ja siis nõukogude ajal sai mitteordiaalseks. Nix list 50. aasta ma ei tea, kas laulsid või mitte lahusides folkloor on selline, et oli programmis, aga ei lauldud. Et unustasid seda laulu, ei lauldud, ükskõik, aga see oli selline laul, mis lasteaia, mitte lasti ja programmisse. Ja, ja see kõige dramaatilisem esitus oli see 85, kui see polnud programmis, dirigent poldud programmis ja koor kutsus välja dirigendi ja lähismast jahil käidud Youtube'is, vaadata viimane laulu pärast seda, kui puhub tuul. Aga see oli laulupeo kulminatsioon, viimane laul. See oli iseseisvusdeklaratsioon, et me me teeme, me laulame seda laulu, mida me tahame selle dirigendi, mille me tahame. Muide, ma rääkisin iversingusega, kes viimase laulupeo juht, kunstiline juht ja tema esimest korda laulis laulupeol seal samal aastal 85. Ja tema jutustas seda need tala, ta oli laval. Ja ringi inimesed laulavad seda laulda, ta tunneb, et kõige tähtsam laulagede teadnud laulu midaiganes teos. Jaa, jaa, see oli tema esimene kokkupuutumine selle lauluga. Põhjalikumaid kuulane läti, poliitiliselt organiseeritud kräki popmuusikat järgmises saates punti sättisime sihvka rokkmuusikaralli kahte läkilanesime asjani. PÖFFi rokkmuusika oli tähtis ka rääkida. Aga see kamber, mis, Sai omamoodi juhiks oli natuke natukene distsipendlikum kui Alo Mattiisen ja Tõnis Mägi ja neil, kes, kes olid eesti laulva revolutsiooni hääled ja juhid, tuli ansambel Päär Couens. Väga hästi tuntud on aastal 85 päägunisse kontsert uuegress pärast seda kontserti oli ja rongis oli vandaliseerimine ja, ja praegu on, siis ta ei saanud enam luba kontserdi teha. Kaks aastat oli la lavapära ära aetud, asi on selline, et see oli ainus kontsert, kus kuidagi oli vägivald pärast Pärkondse kontserti siis, siis on alati küsimus, kas seal provokatsioon keegi tegi seda, et praegu on see, sa ei saa enam konverteerida? Oli klaar, seosperiks üks läti ja läti luuletaja. Kes oli Journali toimetaja jahjahjah, Avotsionaatorisoni uus kirjanduses, Jonaalsust oli prantsuse teooriad ja, ja asi oli seal, klaarseumbergs tapeti. Visati aknast välja ja ei uuritud, kes, kes seda tegi siis siiralt minu arvamus, tema ema arvamus on sama, et see oli riigi tehtud, et selline näide. Et inimesed peavad sel aastal 87 ja tema matustel mängis, tulin tagasi siia laule seal ma ei tea, kas mängis, aga laolistele matustel paar konsooli, selline juba diste teenindlik ansambel. Tal on see ka, et need laulud oli poliitilised laulud. See ärgake, Baltimaad oli Läti initsiatiive, mis tõi neil kõik kokku, see oli patriootiline lause, rahvuslik laul. Aga näiteks 89 oli see raadioküsitlus, nisu kõige populaarsem laul. See oli päev. Laon, me elame üksteisest ja mitte toiduasjade toiduainetest. Ja ta oli laul sellest, et inimene, inimese, need, et üks inimene teise inimese ega seal tähtiste suhe ja siis oli kõige populaarsem laoled. Maaliline folkloorilaulud olid ka teisiti kui Eestis. Esiteks Eestis folklooriliikumine oli palju. Ma ei ütle, et nõrgem, aga, aga ei olnud nii palju ansambli kui Lätis-Leedus muidugi muidugi oli kõige-kõige rohkem neid, kes arhailisi laule tahtis, tahtsid autentselt laulda. Ja Lätis kui, kui Eestis ka olid ofitsiaalsed ofitsiaalsed lastud ansamblid, leigareid ja leegahjus mõlematel oli, oli oma oma. Ma ei leitud neid, ansamblid. Ja Lätis olid skandeni jäägi kes, kes ühest küljest oli leitud, aga teisest küljest oli ka dissidendid juhid ainest Jahjumi Stalte Saipistidentideks. Esiteks, kui, kui nad olid liiri, liilia, aktivistid, passidest kuidagi see oli 70.-te aastate lõpul passide, Nõukogude paavstide ei saanud enam liivi rahvust kirjutada, sest Liivi Liivi rahvust enam ei ole, aga me ei ole või ütleme, et nüüd oli, olid petitsioon. No ta oli selles ja said juba juba võimuga probleemides, et läbiotsimistel siia siis alati maja ees oli, oli must auto, keegi vaatas ja, ja ö keskel helistab inimene ja ütleb nendele kõigile asja teab. Aga siis need olid ka juba võitlejad võitlejad Läti iseseisvuse eest. Laulsin ka esimese maailmasõjalati sõdurite laulud laule ja sest nendel on alati see võitlus rahvuse eest oli esimene, see autentne, laual oli ka ja liivi laul laulva revolutsiooni tõeline algus ja minu minu jaoks laulev revolutsioon oli sel momendil, kui oli Iseseisvad laulud iseseisva lipu all. Neid kaksin, sümboleid ei saa midagi teha nende fotodega, et et ei ole punas punaseid Burazi lippe ja on ainult rahvuslippe ja inimese laulavad siis Eestis oli see Tartu muusikapäevade kontsert Leedus Gaudeamuse koorikontsert, kus juhtis ja Lätis oli folkloori. Lätis oli viimane viimane, kus tuli välja. See oli Nõukogude Baltikumi militaarne keskus, seal tsensuur oli siin siin Riias. Tuul oli kõige tugevam. See on Raadjagaks Ena ainetena ained, sell, tunni kuuletasid koorimuusikat, sädeme, laulvad revolutsioonid, mina olin Maarja Merivoo-Parro ja täna olen toonud teid kaema üht pesuehtsat laulvat revolutsiooni. Seda, mis leidis aset Lätis, taustaks legendaarne vana saue, ärgu näoga päike, äike Daugava sõnad legendaarselt läti Rainiselt. Lätlasega, kes on süvitsi uurinud nii Eesti, Läti, Leedu laulvat revolutsiooni Versiooni neiust kuulasime loost tärko, Daugava on pärit laulupeolt. Nyyd mängin teile midagi ootamatut. Seesama lugu on inspireerinud järgmist laulvat revolutsiooni. Euroopa liidu teises otsas, Hispaania Kataloonia juhtum on kindlasti tutta. Keeruline ja vastuoluline poliitiline pundar, seal. Noored katalaanid on selles palas midagi ära tundnud, sellepärast et nüüd laulvad seda ise oma keeles. Niimoodi see lugu lähebki, aga meie läheme tagasi Lätti. Läheme selle originaalversiooni juurde, saue Päär kontougava päike, äike Daugava. Miks need asjad lätlastele nii olulised? Leedus Eestis natukene sealselt kammib karja, laste päid ja ja aga läti keeles on sugu ja sa oled, sa olid tõesti, on, on täiesti rahvast ja sarnane rahvalauludes. Kui lauldakse päikesest, siis tavaliselt laule lauldakse emast ka, et päike ja ema on kui mitte sünonüümid, aga mõnikord sünuniimide päike teeb neid asju, mis ema teeks. Ja siis on, siis on veel see don soola ja saumiide laule on, see on päigi päitlegi täitlikel, et, et täna levinud tiir eesti keeles, et see on ühest küljest väike, aga see oli väikese, on armas väike, abiellud kuuga või päike abiellunud. Üks täht taevas sõda olla, see on selline kuju, kes, kes on elav inimeste vahel, kui teine inimene või mütoloogiline kuju. Laulva revolutsiooni hümn on saale, kuuseumaati, pärgus, must päev. Päike on meie Emajõgi, Väigistav valu. Seal Daugava jõgi on ka selline sümbol, kõik valuvus, kõik rahvuse jahva valu voolav taudovas ja see voolab merre. Aga, aga siis päike on, meie ema jääb praegu äikese Ko, aga me ei ista, tema tappis vanapaganat pääl koodi taoliste eest uuemas ajas see lao, see on selline seal kõige populaarsemad, ma ütleksin laulupeo laul. Kolleege, kellel tuli läbi Eesti laul Peole siis Läti laulupeole, minu isiklik see, see mälestus on laulupeost. Ja tavaline ajaloolane, kes kirjutab seal, et ärkamisaja ajaloost tavaline ajalugu on selline eufooria aastat aasta 88 siis oli organite rahvarinne ja Tautas frontel ja Sąjūdis organiseerimise aasta ja balti tee balti keti aasta 89 aga läks disbaromedaarsel teel siis laulev revolutsioon. PS, ütleme 88 sügisel, see on tavaline ajalugu. Aga kui olid laulupeol, siis nägidesse, laulu, laulev revolutsioon kestab, see oli palju, eufooria oli läbi, aga vägivallatu liikumine ei ole, ei ole eufooria, liikumine väga ratsionaalne ja väga organiseeritud liikumine, et inimestel kõik teevad sama, saavad aru, miks teevad ja kõige, kõige tähtsam, kõige raskem ülesanne. Et keegi ei lähe lähe vägivalla teele. Ja siis laulupidudel oli nii, et mis on kõige parem sümbol kõik rahvusiga igalt poolt. Tule kakulaval distsipliini väga-väga hästi organiseeritud, aga mitte mitte autoritaarne liikumine, kõik istikud saavad aru, et nad on selle liikumise osad ja laulavad koos ja laulavad. Rokkmuusikat ka aeg oli läbi või koorimuusikaaeg ja koorimuusika on ka palju ratsionaalsem, kui rokkmuusika olid juba olnud iseseisvuse taastamise joonides kevadel. Ja neid olid iseseisvad vahvused. Oliver oli veel iseseisvuse võitlus ees aga riigid algasid. Või väga hea, et, et käidud ringi ja ma sain juttu ajada eestlastega. Ja üldiselt ma teadsin seda ajalugu, aga, aga Fogoristel on parem, et mina ei ütle, milline see ajalugu, et et inimesed ise seal rahva ajalugu siis rääkisid ja ütlesid, kuidas nõukogude Stalini ajal olid 10 hümnid ja laulsid kaks eesti laulu, ainult natukene hüpersooliseeritud jutt oli, aga see oli lihtsalt selleks, et minu minule ameeriklastele seletada. Ja miks te laulupidu, kus lauldakse ainult neid laule, mida taha tahetakse lauda mida eestlased tahavad lauda miks on nii tähtis laulupidu siis fotojuristina ma sain seda rahva ajalugu eesti suust. Salvestasin ja oli juba juba head töö, selline, et mina ei pea jutustada, et inimesed jutustavad. Uurinud ja leidnud, et kui osavõtja Jaoks ja see laulmine on väga tähtis, aga rongkäigu ka väga ronge sama tähtis kui Goldberg laval kohtumine, rahvuse kohtumine, lauljad kohtuvad nendega, kes ei laula ja kõik laulavad koos ja kõik annavad üksteisele lille ja ja siis seda näha. Või ka väga hea enne, vaid kuidagi ei teadnud, et see rongkäigud nii tähtis. Me olime, saad aru, hüviti karudel, klatwali riskidel seal palk oli, vaatasime et neid tuhandeid lähevad, run käidud ja kümneid tuhandeid seisavad ja nendega Laulvate revolutsioonide saates on külas puntki Smidens, kelle originaalsalvestis aastast 1990 lammast taustaks kõlab ja on Eesti laulupeorongi. Kus inimesed kuulasid koorist, koorid läks ära, inimestele läksid süüa sööma ja tuli tagasi soli. Midagi sarnane on ka tänapäeval seal terve päev, inimesed istuvad, kuulavad, lähevad ükskord lapsed, tulevad, noored lauljad, meeskoorid ja puhkpillpilliorkestrid. Lätis oli juba ava, ütleks kui jumalateenistus ja kontsert. Et kõik istusid oma numbritega, kaht kahtlus, ma arvan, neli ja pool tundi teisiti ja sama taga. Siit 1990. aasta läki laulupeolt Riiast mersu, Pärksist. Toon teid tänapäeva Riiga, suur klaasmaja Daugava ääres, mis annab muideks samuti nime kaitsmas peos ehk valguse loss. See on uus Läti rahvusraamatukogu. Seal töötage tegutseb Walters Cherbinskis. Tema on Läti entsüklopeedia projektijuht. Aga laulva revolutsiooni ajal oli ta nõukogude armees. Pattersoni Ida-Saksamaal ajateenija koos teiste baltlaste ja mujalt liidu avarustest saabunutega aga eestlaste leedukatega tunnista teatavat ühisosa. Ja kui lõpuks 89. aastal teenistusaeg läbi sai, oli ta küll läti lauljast revolutsioonist suuresti ilma jäänud, aga see oli omi tuntavalt kõike muutnud. Nimelt tee mobiliseeritud Läti noormehed koguti ühte Riiga suundadesse lennukisse, mille piloodid võtsid omale katiivsei kohustuse ja mängisid kogu tee sedasama laulu. Lätlased nende unistus täitus, nad said koju tagasi. Istusid seal lennukis. Vastvabanenud Nõukogude sõdurid, istusid ja nutsid. Laulev revolutsioon, seda toetanud poliitiline tegevus ja globaalne olukord päädis Lätti iseseisvumisega mida peetakse kahtlemata meie lõunanaabrite lähiajaloo suurimaks triumf iks. Nende lähiajaloo suurim tragöödia leidis aset üsna hiljuti, 21. novembril 2013 mil Riias Zolitude linnaosas varises sisse hakkasime katus ning tappis 54 inimest, sealhulgas kolm päästjat. Vigastusi sai veel 39 inimest. Sõnumiga koorimuusika ühendab neid kaht. Üks noor ja andekas helilooja. Jekab seanšovskis nimelt kirjutas ohvrite mälestuseks koorilaulu tänase laulvate revolutsioonide saate lõpetabki. See teos, aga kõigepealt läheme Jegaps Jandžovskis juurde, istume koos klaveri taha ja kuulame, kuidas ta valmis. See kala ongi pühendatud Maxima tragöödia ohvritele, aga kirjutama hakkas ta juba kaks nädalat enne katastroofi ja seda on ka teoses kuulda, seal on kaks täiesti erinevat osa. Esimeses osas on tunne, et midagi hakkab juhtuma teise ära. Siis on katkestuse näidki neti nähku pilku hakkab mängima. Tragöödia moment. Mõistis, et ei saa kirjutada edasi nii nagu oli plaanis, vaid peab kirjutama nendele inimestele mõeldes. Ja sellepärast lõigi ta laulu teise osa hoopis teises võtmes on täiesti klaar, selge, täis rahu. Läti rahvamuusikas siin taliseeriku akva üleminekut ühest reaalsusest teise sellepärast väikest keeldil liita laiali. See nägi helilooja Jekab seanskistes, istub oma klaveri taga pliias, mängib partituuri. Hakkasime katastroofi ohvritele pühendatud palast, mida õige pea koori Jaquoko esituses samuti kuulame, aga enne veel üks oluline nüanss nimelt sellepärast struktuuriga on seotud üks noor andekas kunstnik. Ja et small aeg läks Oro. Küsisin, kas see lugu on kantud vaid kaastundest või on seal ka teatavat protesti juhtunu vastu. Jekab ütles, et peamiselt tähendab tooni siiski kurbus. Need hilisnovembripäevad pärast Vaksime katastroofi olid lätlastele väga raske aeg. Varem polnud nendega sellist suurt tragöödiat juhtunud. Kuidagi see kõigega, kes inimesi. Ja see noor naine, kellele ma ennist viitasin, tema õppis Läti kunstiakadeemias ja enne kui ta tol saatuslikul päeval Maximasse sisenes olid jõudnud õpetada ühe suure skulptuuri, mis pärast katastroofi ühte Riia parki inimestele vaatamiseks välja pandi. Keecaps läks samuti ja vaatas seda skulptuuri väga kaua detailne peegelduvat, säravate detailidega ja see inspireeris teda nii, et Diegos püüdis oma muusika palasse panna. Samuti selliseid väikeseid säravaid detaile on arvukaid jaotuseid sopranite alkide tenorit passide sees. Selline kaleidoskoopiline heli sõnade autor on läti luuleklassik Oiers vaatrietis. Luuletuse pealkiri on Kaisma ning hea Contra Margus Konnula ikka seesama kõntra, kes on viimasel ajal väga palju Eesti Läti kultuurisilda ehitanud. Oli eile sellele minu teada esimese eestikeelse tõlke, mille loengi nüüd omaette. Ja pärast seda juba pala ise vaiksel tähe paistel sinu juurde lähen. Lähen hääleta su akna taha, lähen sõnates Vormsa elu sisse puutuma. Ta annan sulle suud, mind ennast sa ei näe, mu kallis, sest olen sinust nõnda kauge maa peal, kus pole ainsad päris kokkusaamist. On vaid need hiljaks läinud, ära olnud. Vaiksel tähe paistel sinu juurde lähen. Sest päiksevalge minu jaoks on juba liiga palju.