No mis ehk koht raske on öelda, sest väga suur teadmatus valitses, eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, mu sünnimaa on sõjaks, aga Isamaa vaadata mulle eesti mõõk, eesti lugu. Tere. Järg on meie sarjas eestlased maailmas läti, eestlaste käes, leiudest ja lutsidest tänaste eestlasteni. Tänases esimeses saates räägivad Soome ajaloolane, kes uuris läti eestlasi oma doktoritöös ja eesti tõlkija Lätis, kes mõlemad on kirjutanud. Läki eestlastest raamatut. Mario mela raamatu pealkiri on läti eestlased. Ajalugu, keel ja kultuur ja Hannes Korjus on kirjutanud raamatu pealkirjaga Lätimaal eestlasi otsimas. Saate toimetaja on Piret Kriivan. Me räägime täna eestlastest Lätimaal ja eestlastest Lätimaal, olen palunud rääkima Mario mela, kes on kirjutanud eestlastest Lätimaal terve raamatu. Mario, võib-olla kõigepealt alustame sellest, miks te olete või kuidas te olete. Ta ei jõudnud eestlaste juurde, Lätimaal. Töötasin Soome akadeemia stipendiaadina Lätis ja kohtusin eestlastega ja ma hakkasin mõtlema, et neid pole uuritud ja see oleks hea uuringute ja ma minu jaoks. Tähendab, teil ei ole kuskilt otsast, ei ole teil ei eestlasi ega lätlasi, esivanemad. Ei ole, ei ole, mul pole mingit-le Big Boy eesti tausta puhas soomlanna, mitte puhas, aga ma olen saksa päritolu. Millega te praegu tegelete? Praegu teen uurimust Soome lätlastest ja raamatu, et mis järgmise aasta ja üldiselt ma töötan gümnaasiumi Dajana Sibeliuse gümnaasiumis Helsinkis ja see on spetsialiseerunud muusika ja tantsud jaoks. Ja õpetad Tallinna ajalukku ja emakeelt Soome võõrkeelena ja meil on ka eesti keelt soomlaste jaoks. Ja kas õpijuhid on palju? No natukene küll, aga selline 10 inimest. Läheme siis eestlaste juurde Lätimaal kõigepealt ja kuidas seda täpselt arvutada, et millal esimesed eestlased Lätti asusid, sest et see juhtus ju tegelikult väga ammu ja siis nemad veel ennast eestlastena ei tundnudki. Ja kes teab, sellepärast, et piiri ääres on olnud, avati lähtuvassi ja eestlasi, et kes teab, millal on teada. Esimesed eestlased elasid Lätimaal keskajast keskajaallikaid. Täpsemalt ei tea. Sellepärast, et piiri ääres Sonovotsen sellist segaasulat. Et lätlased siinpool ja eestlased sealpool ja miks on Lätisse mindud, miks eestlased on Lätimaale läinud elama? No sellepärast, et piira reset-äärsed, külad on olnud alati sega sulat, aga 1800 80. aasta rännati Lätti sellepärast. D ja majandussituatsioon oli väga palju parem kui Eestis ja neid tehaseid, see asutati ja oli vaja töö poimust. Nii et huvi oli kahepoolne. Oli küll sellepärast, et Eestis väga paljud tehaseid olnud ja oli väga palju eestlasi, kel polnud mingit Maate ja kui oli võimalik kolida Bill ja seal oli väga palju uusi tekstiiltehaseid ja medalid, tehaseid ja üldiselt selliseid vabrikut töölisena nad töötasid, teeb ja see oli palju parem kui midagi muud, sellepärast ette. Valikud, Paulud. Kas siis mindi põhiliselt Riiga ja briga? Sest Riia oli ju, ütleme, Tsaari-Venemaa mastaapides ka üks väga oluline Tööstus ja suur majanduskeskus, et seal oli väga palju neid tööstusi, et Eestis polnud lähelekki nii palju, kui palju siis eestlasi jõudis üle-eelmise sajandi lõpus Läti? See on nüüd täpselt väga raske öelda, aga selline paarkümmend 1000, paarkümmend 1000 ja isa? Jah, aga seda ei tea sellepärast et Eesti ja Läti nagu Soomegi Oris osa Vene impeeriumit ja see oli selliste sisserändamist ma sisav olevast rändamist, et et keegi ei teinud sellest väga suurt statistikat ja see oli siis esimene suurem eestlaste rändamise laine. Kuidas edasi läks? Teine suur laine oli aastate jälle 30, kui oli suur majandusdepressioon. Ja praegu seda rändamist küll palju Powe. Et eestlased rändavate rakusakile muu Euroopa riikidesse, kui läki Soome näiteks ja Soome ja Saksamaale ja Inglismaale ja Rootsi kusagile müüa või kuidas, eestlased on Lätis kohanenud? Väga hästi sellepärast et eestlased oliive tähi Harrituseka, nad sai kergesti tööle ja nad assimileerustage ruttu. Üldiselt teises valdkonnas, mis on väga kiiresti, see on väga kiiresti, sellepärast et Europa uurimuste järgi assimileerutakse üldise jõute neljandast põlvkonnas, aga eestlased assimileerusid küll väga ruttu. Ühest küljest on ju hea, et eestlased kohanesid hästi, aga et tassimileerusid, nii et eestlaseks olemine läks paljudel meelest ära, see enam nii hea Ei ole ja see on alati olnud väga suur probleem läbis sellepärast, et keelekeskkonnad Powe ja ta on, aga see pole väga suur ja Eesti on olnud rohkem võõrkeel, sellepärast et vanemad tahtsid, et nende lapsed saavate läbis ka minna õppima ja köik teised peaaegu Sepperseid koolis oli lätikeelsed koolid. Aga ometi on Eesti koole Lätis olnud ka ju ikkagi 20. sajandil ja on olnud mitu koolid, on olud. Näiteks maakolite piiri ääres ja Riias on olnud kooli ja praegu frii Assonka eestiku, aga seal eesti keel on võõrkeel. Ja need koolid ei ole siis kaua püsinud. Ei ole, sellepärast, et aastatel 1940, et köik lõpetati Nõukogude võimude Eestlased kohanesid hästi, siis on selle põhjus ka see, et meie kultuurid on üsna sarnased võrreldes näiteks Argentiina ja Eestiga, eks ole. Kuigi keel on, on absoluutselt erinev. Ja ja see on segaabijõud. Nad oli ühe väga harilikud eestlaste ja lätlaste vahel. Eestlased abiellus ka venelastega ja sakslastega. Hakkan haruharva juutide Boy leedulastega. Kui Eesti ja Läti iseseisvus, Sid siis missugune oli eestlaste elu Lätis sel ajal? Piiriäärsetel, eestlastel oli väga palju probleemid, sellepärast et näed, teadnud, kuhu piir tuleb kinni. Et eestlastel ja lätlastel olid väga suured läbirääkimised, et kuhu see piir panna. Ja inglise kolonel tiibentovence tegi sellise kokkuleppimise, et piir läheb kinni siit ja siit ja siit ja üldiselt eestlasi jäi Läti poolele ja lähtuva siia jäi Eesti poolel. Tüli oli kui palju? No seda oli küll väga palju, aga aastatel 20 seal rahunes. Kui palju sinna Läti poolele jäi eestlasi Valka mitte eriti palju, mitte eriti palju, sellepärast et vaod, kas see lätipoolne, see suurem osa jäi eestlaste leke ja seal oli, seal oli rohkem eestlasi. Kas siis käidi ka üle piiri, teine teisel pool koolides näiteks käik. Et see, seda käidi, aga väga harilikult polnud, aga kui Eestis oli me tingimused väga suured ja kui laps kukkus klassist ära, meil oli väga harilikud, ta läks kooli Läti poolele, sellepärast et seal ei olnud nii hirmsat tingimused, kui Eesti koolides eesti koolis oli, raskem oli, Eesti koolis oli raskem. Ja eesti koolides õpiti saksa keelt võõrkeelena ja läti koolidesse minetlejat. Eks palka. Ka oligi, Valga-Valka oligi ju tegelikult varasemalt läti saksa linn Eplased kolis sinna 1009. ja 11. sajandil ja peamiselt sellepärast, et sealt tuli raudteejaamade solvunud kohv ja enne seda eestlased olid peamised vaakasteemiat töötasid teenijana. Missugustes piiriäärsetes külades või linnades veel eestlasi, eestlased elama asusid. Appess eesti keeles hoppa Vana-Laitsna läti keeles VetsLaitsene oomulisse eesti keeles Hummuli Rudiennasse eesti keeles Ruhja ja aina sisse eesti keeles Heinaste. Kas nendes kõikides olid eesti koolid? Eestis? Ei olnud, igas kohas, aga mätslaisenes, VanaLaitsnas olid kooli, Aluksnes olid kooli, Abess olid kooli juba heinastes oli kohv. Miks need koolid siis üsna kiiresti suleti, oli see küsimus nüüd eestlastes või on ka mingi Läti riigi poliitika? Ja seda ja Läti riigil ja Eesti riigil oli nii-öelda kooli pingmud ja Läti poolel nii vau vanemat ei üldse tahtnud maksa neid eesti koolide Paavad käpp ja üürid ja igasugused maksud ja Eesti poolele üldiselt see suhtumine oli liberaalsem Lätikovidesse ja Läti poolele valama nimelt ütles, et maksumaksjad ei taha maksa Impavio maksu, et oleks vaja eesti kool. Ja eestlastel endil ei olnud nii palju hakkamist või tahtmist, et, et ise raha selle alla. Et seal ei hobi piisavalt läti keelt et kui tahab minna näiteks ülikooli või põllumajanduskooli aianduskooli Eestlased ei püüdnudki eesti keelest, nagu siis kinni hoida, et nii oli 20. sajandi alguses. Ja see on olnud alati probleem, sellepärast näiteks Riias nii on möeldud, et ainult viis protsenti eestlastest oli huvitatud koogid, testija, seltsielust ja sellisest ja see on väga vähe. Siis mindigi kohe, et Läti ellu sukelduda. Jah, nii ainas ei, Aluksne Ape koppa. Aga kõige olulisem keskus eestlaste jaoks kõige olulisem koht eestlaste jaoks Lätis on ilmselt ikkagi Riia on küll. Sellepärast, et seal oli eestlaste töökohad ja sead teenitika rahad talude jaoks. Mõisnikud nad müü hea meelega Maat eestlastele ja eestlastele meelsamini kui lätlastele. Miks? Sellepärast, et nad mõtles, et eestlased on tagasihoidlikumad. Et mis mõttes, et nad ei nõua midagi õigusi ei nõua või? Ma ei tea, ma ei tea, üldistajate näiteks parun von Wistinghausen ja pensed, nad soosis eestlast siis küll väga palju eelistas eestlast väga palju, see oli siis maapiirkondades või oli ringkondades sellepärast, et Eesti Eestis polnud maad, mis osta, aga Läti poolel oli. Aga kui palju siis eestlasi talupidajateks maaomanikeks jäi Läti Apiir äärsed ava vägapalju. Et näiteks kogu suguvõsa läks Riiga tööle, teenis rähvat ja ostis talu vaid nad abiellusite eestlastega, kellel oli mingit talu. Prio linnas nähti teenimisvõimalust küll Polibavilkud, sel ajal oli valikut, et kuhu minek tööle, tekstiiltööstusesse voi medalid, tööstusesse, poid teenindajaks kusagile muu av. Ja mitmed eestlased ka, õppis Riias näiteks polütehnikumis jäätaly, tehnilises korkaalis ja et Tartus oli Baltimaade, noh, Eesti ja läppi ainuke ülikool, aga Riiast solid, polütehniline üliku ainuke Baltikumis ainuke Baltikumis. Ja siis oli veel vaimulik vaimulik seminar, kus koolitati kirikuõpetajaid. Missugune oli eestlaste elu kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel Riias? No minu järgi väga hea sellepärast et nad töötasid nende volikord territe tööpuudust polnud väga palju ja mav. Nad oli maksnud tahud ära ja keskendusid selle põllu, Harry, mis selle, et ei olnud probleeme, mitmed eestlased tahaksid õppida Läti Ülikoolis ja ülikooliharidus oli selline. Et seda tahad. Ja üldiselt Lätist oli see probleem, et need ülikooliharidusega inimesi oli liiga palju ja näiteks neid töötas ka kooliõpetajatena. Praegu tegutseb ka Läti Eesti Selts Riias ja kui vana see selts on ja millal ta sündis? Tema käsi on käinud aastatel 1906 ja nöökakat loomulikult seltsid polnud. Aga eesti kogundus oli vist nii vähi, et Vene unustas selle. Seal oli 50 60 liikmed. Et see on nii vähe, et ja üldiselt see polnud küll väga tähtis. Eesti seltsimajas oli Riia TP, Läti TPM, mis aastatel, kuni taasiseseisvumise, millega seltsis tegeleti, seltsil oli oma maja, siis eks ole, seal oli pime ja eestlasi mitmete eestlased, ka emasid siin ma jäässe ja neer üürid oli väga odavalt. Sellepärast et üürnikud ise otsustasid neist nadolid, seltsi liikmed ja seltsi valitsuses ja igasugusest sellisest. Ja seal oli näiterin kooris naiste rin ja igasugust sellist normaalse seltsi kuuluvat. Lauldi ja tantsiti nagu igal pool mujal maailmas, Eesti majades ja seltsides ja täpselt niimoodi. Kas te olete ka seda uurinud, et missugused olid Läti eestlaste sidemed kodu-Eestiga kahekümnendatel ja kolmekümnendatel aastatel, sest me olime ju ikkagi naaberriik väga lähestikku. Ja sidemed olnud küll lähedased ja oli võimalik tellida eesti ajalehti ja igasugust tšellist ja vaod kas näiteks piiri üleüldse mind lätlastega suhelda tdi, see polnud probleem. Aga Need, kes elasid Riias, nad käisidki Eestis näiteks Tartus ja Tallinnas. Aga nende töö ja elu oli Riias ja sealt polnud seda eesti keelist keskkonnad. Et seal olid peamiselt tiki eelneb ja nad õppis ruttu läti keelt ja üldise suhtlesid seltsis jäästlasteka, aga muu av lätlastega. Aga nõukogude võimu ajal nõukogude võimuvõime ajale mitmeti eestlasid põgenes Rootsi ja mitmeid ka küüditati. Ja kui eestlasi nad ei saanud elamisluba Eestist, aga Läti poolelt sai näiteks aina siis on selliseid eestlasi, kes olla olnud küüditatuid. Kui palju võis nõukogude ajal pärast mitte Siberist tagasi tulnud, vaid vaid Eestist? Otse läinud Lätti läinud ma ei tea, sellepärast, et neid oli küll keskkolid, näiteks vene ohvitserid, BM eestlannasid prouat aga tööstuste vahel paunud nii palju ja üksikuid inimesi, küll Olikes, Abja, Užibat, lätlastega voi läppi eestlastega. Pärast taasiseseisvumist, eestlased ei küll sageli abielu lätlastega et kemise soomlaste ja sakslaste ja teistega, aga mitte nii palju lätlastega, aga lätlastel on võimalik õppida Eestist ja eestlastel on võimalik õppida Lätis ja ma usun, et seda vahetust on. Ja tänapäeval on ju Riia Eestile nii lähedal, et kes seal tööd tahab teha, siis võib sinna peaaegu et käia peaaegu et igapäevaselt ja, ja see on vôimalik. Te olete peale selle, et te olete kirjutanud raamatuga raamatu eestlastest Lätis olete uurinud ka ühtlasi Eestis. Kas siin on mingisuguseid sarnaseid jooni või on väga erinev see lugu? See on väga sarnane sellepärast, et Eesti piiri ääres elavad need läpuassi näkku. Läti piiri ääres elavad eestlased ja Tallinnas on olnud. Ja Tartu Ülikoolis on õppinud mitmed läpuassete. Ja see on väga sarnane. Tagasi on küll vähem siin kui eestlasi, onu praegu eestlasi on väga vähe Lätimaal, sellepärast et need onlain 1300 ja sellepärast, et eestlased on üks koit köiki eakaim vähemusrahvusLätis. Ja nüüd te kirjutate, Ma saan aruraamatut. Loeme lätlast, soome, lätlaste ja Soomes on olnud lätlasi peamiselt Tarjavad, kännasel ja Helsingisse. Peamiselt need, kes on elanud Karjala kanna, see on olnud pagulasi või nendel on olnud teri Joel või uule kirko vaos nendele sobiva. Sellepärast et see Tarjavad kannas on olnud tsaariaja, Peterburi laste Subiva selline suvilate koht, et seal oli üks viis, 6000 suvivat ja neist lätlaste omad, kui paljud ja ma ei tea täpselt sellepärast, et Peterburis Elaska vägapalju lähtuvassi Nad käisid õppimas Peterburist ja mitmedki jäid sinna elama ja mitmed ostsis sobiva Tarja lakkannas sealt. Ja so ainult tunni rongisõit Peterburist. Kas. Ühtlasi on Soomes ikka olnud läbi aegade vähem kui Eestis. On siis kordades vähem ja kolmandal 10. aasta või lätlasi oli Soomesse kolme ja nelja vahele. Ja praegugi Pole väge hirmsasti. Üldiselt neid on toonud Helsingisse Ankolinud. Näiteks esimese maailmasõja järele-le tee läbis need olukord oli väga haaba, sellepärast et armee olin käinud läbi läbin ja nad tuli Soome ja teks. Aiandus oli selline, kus lätlased töötasid väga palju. Ja teine Neetna töötas Soome restorani. Nüüd veel neljas tahk. Soomlased Lätis. Soomlasi on olnud väga vähe läbisse ja üldiselt esimesed soomlased kolis sinna 1007-l 100 seitsmendal sajandil, sellepärast Rootsi ajal nad oli sõjaväes ja nad kolisid sinna ja midagi neist pole jää nüüd. On ainult tuv natukene Ahuvikaid, aga meitajate Akselt neist mitte midagi. Siis teil on veel uurimist küll. Jaa, aga ma usun, et see on viimane. Soome lätlased, mis Mc, kirjutan lätlastest meeste läppis soomlastest. Kui nüüd lõpetuseks mõelda eestlaste peale Lätis, siis kes teie jaoks on olnud kõige põnevamad persoonid seal? No näiteks Eesti kooli direktor Urve Aivari. Ta aitas mind väga palju ja vihkama ja see ninja läppi, eestlane, õpetajanna Abest, Jamaika, tema ema maikasseni ja neid on ilmselt väga Pavlo. Jah, Tõnu karma aitas mind ja. Ja minul oli doktoritöös Eesti juhendaja Lembit Vaba. Ta õpetas mind. Aga kui kaugemale ajalukku vaadata. Ajaloolistest isikutest Kristian Jaak Peterson. Tema Riiast, Tartu. Seal on väga suur töö. Eestlastest Lätis rääkis Soome ajaloodoktor Mario melad ja nüüd Hannes Korjus. Riias räägib eestlaste jäljest Riias, eestlastest Lätis, praegu 20. sajandi kolmekümnendatel aastatel ja 19. sajandi lõpus. Kui võtta nüüd 19. sajandi lõpu ja tulla 35.-st aastast kisselli käkige kahanemine, et ilmselt päris kõrge koolide ilmselt võib-olla siis, kui oli 19. sajandi lõpul olis Riias monofaktuurid ja, ja käitusid ja nii edasi, kuhu tuldi Eestimaal tööle, ilmselt siis oli see arv kindlasti palju suurem, siis võib-olla oli see kõrgaeg, selle portatiivse siht tegutses korraga imata sealses eestlaste selts, missioon, ta sellised natukene rikkamad publikut ja oli ja siis oli ka selliste nagu natukene võib-olla kehvemate inimeste selts, kes hiljem ühinesid Riia eestlaste hariduse ja abi andmise seltsiks aga aga 35. aastal tänase päevaga võrreldes muidugi oli see kõrge, aga, aga ta ei olnud muidugi päris päris tipp oli 19. sajandi lõpus ilmselt. Kus praegu Lätimaale eestlasi elab peamiselt ilmselt Riias, aga kas mujal Lätimaal ka või peab seal tikutulega neid otsimas käima? No kõige rohkem muidugi Riias on, kui ma läksin kuskil 1000 ringis seal, aga kui tikutulega otsida, siis ma ilmselt saab igast vallast võib kedagi leida. Sest siis, kui ma kirjutasin seda oma raamatut, siis oli mul võimalus kasutada ka ka Statistika keskvalitsuse andmed ja sealt paistis tõesti, et peaaegu väga paljudes valdades oli kiilas näiteks, et üks või kaks inimest, nii et muidugi võib-olla neid alati on võib-olla võrdlemisi keeruline tuvastada, aga ka ma arvan, et põhitõesti tikutulega otsida, siis siis võid ikka leida kuskilt igast kallastele. Tuleme siis 19.-sse sajandisse tagasi, siis läksid eestlased põhiliselt Riiga ja põhiliselt tööd tegema ikka. Sedasama muidugi nagu praeguse, ütleme, minnakse välismaale. Mis asutuse need olid, missugused töökohad need olid, mis eestlasi meelitasid siis? Riias olid tekstiilivabriku aroora, mis asus seal paar Taago vas selliseid käitusid sest oli ka selliseid, kes pidasid omal poode ja ühesõnaga noh, sellised noh, ei või neid võib-olla ei olda päris keskklassi inimesed, aga ikkagi selline noh, töölistest, kui nii võiks öelda. Ja samal ajal muidugi Riias oli ka kui pidada silmas näiteks, et Eesti riigi riigiasutustes ja Jüri Jaakson, kes oli kuna ilm oli riigivanem Aleksander Hellat, kes oli pärast välisminister, kes tegutsesid Riia Eesti seltsis, nii et oli, oli seda noh, selles mõttes nagu helide kindlalt, kes hiljem kui Eesti sai poisis lisaks natuke muidugi Eestimaale tagasi. Nii et Läti haridusasutused on ka mänginud eestlaste Eesti ajaloos olulist rolli Ja noh, kui võtta need Jüri Jaakson, Aleksander hellalt, Hanno Kompus, kes tegutses Estonia teatris keda veel nimetada Theodor Tallmeister, kes oli mingi aeg eesti saadik Riias, nii et neid inimesi on paljud õppisid Riia polütehnikumist Konstantin Päts, kes õppis vaimulikus seminaris ja paljud teised, kes õppisid ka nii, et noh, Riia oli selles mõttes võib-olla paljudel eestlastel võib-olla tähtsam kui võib-olla seal Tartu või Tallinna. Te nimetasite Riia Eesti hariduse ja abiandmise seltsi. Ida see selts endast kujutas, mis tema ülesanne oli. Algselt, kui see selts hakkas tegutsema 1908. aastal kahe eesti seltsi hõinimisena, siis ta, eks ta ilmselt toona oli see, et aitas hoida üleval eesti keele oskus selle kooskäimise koht. Seltsi juurde asutati algkool, algkooliga olid nagu suured plaanid juba enne esimest maailmasõda taheti seda, sellest alkoholist kujuneks keskkool ja see asi sai, toimuks muidugi juba nüüd, kui, kui tuli taasiseseisvumine. Aga noh, anti välja oma ajalehti, seal ehitati oma maja, selles mõttes on Eesti selts, on Lätis teistele rahvusvähemuste seltside ja võib-olla üks selles mõttes nagu erinev, sest tal on tõesti oma maja olemas, mis on senini alles ja ka püsib, mis ei ole kaduma läinud. Nii et selles mõttes eestlased olid ikka võrdlemisi kanged tegelikult selles mõttes seal mis selles majas praegu Taima, selles praeguse hotelli, aga jaa, selts tegutseb endiselt edasi, näiteks hotell on nagu see võimalus seda seltsi nagu ära majandada ja majaga ise, nii et varem oli seal ka eesti koolaga prakton eesti koolil juba omad hooned olemas, Riias pardogas. Nii aga seltsis missis seltsis tehti näitemängu, lauldi ja tantsiti. Ja, ja kui näiteks vaadata seltsi kunagisi aruandeid, siis näiteks näitemängu tegevus oli väga aktiivne, seal ala muidugi olid seal enamasti tehti selliseid rahvalikke lugusid, aga aga 20. sajandi algusest võib isegi näha, et taheti isegi Maksim Gorki ema teha ja sellest isegi saadigist autori käest nõusolek, nii et selles mõttes päris lisaks vingelt tegutseti selles suhtes. Aga kas siis mängiti ikkagi eestlastest? Publikule ja enamasti need olid ikka kas siis üks või kaks korda aasta jooksul selliseid lavastusi, mis tulid välja kas kevaditi tavaliselt ja ikka väga, väga, väga palju lavastati. Nii sellepärast et siin on võib-olla ka üks märkus juurde, et Eesti seltsis oli väga hea lava ja pärast noh, Nõukogude okupatsiooni läks siis Mae ju Jelgava teatri kätte tuli sinna Läti televisioon, nii et selles mõttes, et neil oli väga korralik lava olemas. Kes olid eesti seltsi kõige aktiivsemad, kõige mõjukamad tegelased, kes juhtisid kogu seda elu kõige säravamad eestlased seal. No kindlasti, Jüri Jaakson, hilisem riigivanem, Eesti Panga president. Paljuski tänu Jaakson aktiivsus sai ka Eesti selle Riia Läti eestlaste maja valmis ehitatud. Muidugi seal oli ka tihti ab olemas, aga tema oli võib-olla üks, üks selline juhtfiguur. Aleksander Hellat, kes seltsi juhatuse esimees. Kolmekümnendatel aastatel oli Jaan vere linn, kes oli ka Eesti Eesti kooli direktor, tellimused emigreerus Rootsi. Elmar Johanson, kes oli tema poeg Jaanus Johanson, praegust Valmiera teatri näitlejana, tema alustas seltsi tegevus 38. aastal. No need on selline, et võib-olla esindajad nimed, mis tulevad mulle kohe meelde, mida mõtleksin Alfred kempioli, kes andis välja Läti eestlaste ajalehte, ta oli ka eesti ja läti tõlkija, niiet kellest on kirjutatud isegi üks poeem. Uldis pianist, läti poeet seitsmekümnendatel aastatel, Dono kreedo on selle pealkiri. Sellised nimed on olemas. Kas Alfred kempe oli oli eestlane või oli lätlane tegelikult? Ta oli lätlane, kes õppis eesti keele selgeks, kui ma läksin, tema abikaasa oli eestlane. Aga ta õppis eesti keele selgeks ja mingil ajal oli Läti eestlaste selle ajalehe välja anda, peatoimetaja ja seltsis tegutses ka näitemängudega, aga siis hiljem nagu keskendus juba rohkem tõlkimisele noh nõukogude ajal muidugi, tema, ta jäi nagu tahaplaanile ja see lati poeedi Huldis Bernitsi poeme Donald reedosse nagu teatud mõttes nagu tõid orbiitjale tagasi, kuigi toimub kimp oli selleks ajaks juba surnud, seal. Kuidas seda Eesti hariduse ja abiandmise seltsi rahastajaid? Doonorid liikmemaksud ja tookord tähendab enne esimest maailmasõda oli, oli ka selline situatsioonid, et sellel Maaska elati, seal oli praktika. Ma ei oska nüüd täpselt peast seda korterite arvu olnud, aga kuskil 20 30 ümber, nii et ühesõnaga saadi kinnisvara nii-öelda kinnisvara üürimine, saadi tulu, liikmemaksud üht-teist need, noh niimoodi ta maja olitegi toona üleval. Ja selles mõttes toona ei olnud mingisuguseid selliseid riigihabesidega ega mingeid muudu mulle, nii et praktiliselt kõikide ürituste eest maksti, iga asja kohta, oli pilet, on aga selliseid noh, tasuta juustu praktiliselt ei olnud. Toona. Kuidas või mis selle eestluse Lätimaal hinges hoidis? Ma arvan, toona oli üheks põhjuseks muidugi see, et oli piisavalt palju inimesi, kes käisid koos sest kui ikkagi noh, 35. aastal elas Lätis 7000 eestlast Riias kuskil ütleme 3000, see on ikkagi piisavalt suur arv, et ikkagi tuleb nii palju inimesi kokku kes käivad regulaarselt koos. Ja teiseks oli muidugi, et Riias oli olnud inimestel juba oma elu oli juba sisse seatud seal noh, nii et see kõik koti sinihoidis inimesi paigal. Sest, ja kuigi ilmselt muidugi, eks kui Eestis Eesti iseseisvuse 18. aastal, siis muidugi eliidi seast mündil väga rohkesti, nagu David sealsamas Jüri Jaakson, Aleksander Hellat ja kes hakkasid nagu noh, Eesti Eesti riiki üles ehitama ka selles mõttes nagu noh, keskmisem klass või ütleme, sellised inimesed ei muidugi kohale, sest ilmselt nendel noh, praktiliselt ei olnud mõtet tagasi minna, sest nende elu oli juba Riias juba nagu paika loksunud. Aga kuidas eestlased on läbi aegade ennast Lätimaal vähemusrahvusena ikkagi? Tundnud no ma arvan, et ega neid selles mõttes pekstud ei ole, seal, ütleme kui nii võtta, sest neil on suhteliselt, et noh, normaalsed hinnad on olnud oma oma selts, oma seltsimaja, oma kool, mis isegi praegugi tegutseb muidugi toona siis kui pärast Ulmanise riigi peale muidugi, siis võib-olla mingil määral võib-olla läks natukene raskemaks kui me peame silma näiteks võib-olla isegi mitte otseselt eestlasega, näiteks liivlased, Oskar Loorits, kes, kus oli väga aktiivne Liividega, need saadeti välja või Palo brit voolane keskess lutsi maarahva juures oli ka aktiivselt tahtis neid neile eesti keelt õpetada ja kes saadeti ka välja need, sealt tuli muidugi võib-olla tunda mingisugust sellist noh, kruvide nagu püstitamist, aga ilmetega erilised püsti siis nagu ei klopituneid, kui nii-öelda, ma arvan, rahulikult elati. Miks ikkagi näiteks nõukogude võimu ajal eestlased Lätti egi? Paned no ma arvan, et noh, siis selle kippumisega võib-olla niimoodi, et siis ta oli juba rohkem juba isiklikul plane, ütleme kas siis olid ju, olid ju sellised juhused, kui näiteks sõideti Jurmalas ja suvel ja ja rannas kohati seal kohati oma tulevast meeste naitama, noh, ma olen ka sellest kirjutanud. Aga noh, need olid juba sellised, sellised marginaalsed juhused ilmselt ikkagi üks asi oli ka see, et toona ei olnud enam võimalik võimalik eestikeelset haridust saada, mis ilmselt igale noh võib-olla isegi üks tähtsamaid põhjuseid. Ja praegu on Lätis tegutseb Eesti Põhikool. Ja kui ta alustas uuesti tegutsemist 80.-te aastate lõpus, oli alguses põhikool, mingi aeg oli ta keskkool isegi. Ja praegu on jälle tagasi põhikool Riia Põhjamaade gümnaasiumi koosseis, kui ma eksi. Ja sisuliselt on tegemist võib-olla mitte otseselt Riia Eesti põhikooliga, aga läti õppekooliga, kus õpitakse ja õpetatakse eesti keelt. Aga mitte ei õpita aineid eesti keeles, vaid õpetatakse eesti keelt. Ka mingid ained on ka eesti keeles, aga mitte enamuses ta noh, rohkem ikkagi Läti kool, kus on sellise eesti keele ja kultuurikallakuga niimoodi võiks öelda. Praegu tegutsevad või lähevad Lätti elama, leiavad Läti üles enda jaoks peamiselt vist ärimeheks. Jah, ütleme, ärimehed, inimesed, kellel on mingisugune töö Riias, üliõpilased näiteks Riia kõrgem maandus, ülikool on nagu populaarne, ilmselt ka konkurentsivõimeline, seal on selline nagu eesti tudengite kogukond olemas ja kui vaata näiteks Eesti ettevõtete seda veebilehte, siis praktiliselt võiks öelda, et nemad on võib-olla isegi teatud mõttes nagu, tunduvalt isegi aktiivsemat tööd ehitades. Nende veebilehelt võib saada infot, millised on näiteks kultuurisündmused Riias, kui mis on seotud Eesti Eestist tulnud kunstnik või või lauljatega. Ja need praktiletul võiks öelda, et see selline aktiivne või organiseeritud ja aktiivne liiklus on võib-olla praegus koondunud just selle Eesti kaubanduskoja kätte, mis Riiast tegutseb. Kui praegu, 21. sajandil küsida teie käest seal Riias missugused on eestlastega eestlusega seotud kohad Riias, siis mis teile kõigepealt meelde tulevad? Näiteks Juulas on üks mälestuskivi, mis on seotud sellega, et seal sõlmiti Läti ja Saksa sõjaväel vaherahuleping sõlmiti Riia Eesti koolis, mis asus toona sellises kohas nagu strahtumuiga. Noh, loomulikult Kristian Jaak Peterson Riias Riiast paritud Abesollis kontserditel son endine Riia Eesti õigeusu kirik, luteri kirik, siis näiteks praegune Riia kõrgem majanduskool. Treenikutena. Ja peale selle on kuuldavasti Riiasega oma Tallinna tänav Tartudena, Pärnu tänav, mis veel? Kas Viljandi tänav ka on? Viljandis ei ela ja on olemas selline selline tänav. Valga-Valka on olemas Valka-Valga nüüd selles mõttes on noh, kui hakata otsima näpuga järge ja Marie kaardi peal, ma arvan või päris sellise rikkaliku Eesti geograafia kokku panna. Eestlase jälg on täiesti olemas ja kindlasti PRIA mis on tegelikult ju paljuski meie jaoks Lätil sünonüüm. Mis on Riia tähendus eestlaste jaoks eesti loos? No, ma arvan, lõunaeestlastele Riia tähendas ilmselt pikka-pikka aega tunduvalt rohkem kui Tallinn. Ilmselt need inimesed, kes elasid Tartus lõunaid ja nende jaoks oli Riia ikkagi Riia pealinn, nende pealinn ei olnud tallinn, kui peame silmas just tõesti neid, neid inimesi, kes kes on tulnud, noh, Lõuna-Eestis näiteks noh, Riiga elama tööle muidugi sajandi algusest. Ja ilmselt noh, tundub, et kuna see majanduslik areng on praegu enam-vähem normaalne, et ta võib olla Riia, võib-olla võib, on tasabliguunimus jälle sellekssamaks linnak, mis ta oli 100 aastat tagasi, et oli ikkagi selline tõmbekeskus Eestile. Arvata, et eestlasi võib sinna rohkem koguneda. Ma arvan, et neid inimesi, kellel on mingisugune töö mingisuguses Riias asuva firmad, on kindlasti palju ja ilmselt mingil ajal ilmselt tekib kindlasti selline olukord, et, et just nemad ongi need eestlased, kes määravad selle selle kohapealse Riia või siis lättima eestlasest, sest noh, selge on see, et et need nimetatud alalised eestlased, kelle esivanemad on kunagi Riiga ja Lätti tunud, nende arv kahaneb iga aastaga ja ükskord ikkagi tuleb see nullpunkt kätte, nii et ma arvan, mida rohkem aeg läheb edasi, eks ilmselt seda rohkem eestlasi ikkagi läheb nende Riiast tegutsevates firmades töötavate eestlaste kätte. Läti eestlastest rääkisid tõlkija Hannes Korjus ja ajaloolane Marju mela. Läti eestlastest jätkub juttu kauemaks, võite kindlad olla Kuulmiseni nädala pärast.