Vikerraadio. Tere, head kuulajad, algab huvitav saade ja tänases saates räägime me rahast ja lastest. Kuidas õpetada lapsele rahaga ümberkäimist rahatarkust, mida peaksite, tead ma noored säästmisest ja milline on noorte üldine finantskirjaoskus? Neil teemadel on saates külas kaks külalist. Üks neist, Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, kellelt saame teada, mida näitavad uuringud ja arvud, mis seis on ning teine külaline on ettevõted ja ettevõtlusküla eestvedaja Mehis Pärn, kes on 10 aastat koos oma meeskonnaga tegelenud lastele raha teemade õpetamisega, saame temalt teada, mismoodi see käib ja ja just ka seda, et mis on puudujäägid ja millest Aru ei saada. Raha, lugemise oskusest, vaatajatega tähtsamgi lugemise oskus ja see, et inimesed loeksid raamatuid. Selleks on praegu hea aeg. Näiteks on käimasfestival kirjandusfestival head Read ja festivalil lasteprogrammist räägib meile täna lähemalt saates lastekirjanik Indrek Koff. Niisugused on teemad, minu nimi, Krista, taim, head kuulamist. Laul raha pärast siis tänase saate ning saate teemakski raha ja seekord lapsed, noored, mida võiksid lapsed noored rahaga ümberkäimisest teada, kui palju peaks neil olema rahatarkust, kui palju nad peaks teadma säästmisest ja üldse kõigest sellest püüame täna natukene seda teemat arutada koos minuga saates Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets, tere. Tervist ja IT-valdkonna ettevõtja ning ettevõtlusküla üks asutajaid, Meeli, Mehis Pärn, ter. Kati Voomets. Alustame teist, öelge Te tegelete igapäevaselt justkui rahaasjadega või, või nagu noh, rahaasjade teabe keskus, see tähendab kus justkui seda, et seal on kõik kogu teave rahast. Mida te teate sellest? Kõigepealt võib-olla võiks alustada sellest, et mis asi see finantskirjaoskus üldse on, et paljudele võib-olla see mõistan ka natuke ebaselge, et meil, millest siis räägitakse, kui räägitakse finantskirjaoskusest. Lihtsamini öeldes on see rahatarkus ja see on siis oskuste, teadmiste hoiakud, käitumiste kogum, mis on siis vajalik rahaasjadesse arukate otsuste tegemiseks. Noh, see kõlab juba niivõrd segaselt. Nagu juba läks asi lappama, et raha kas on või teda ei ole. Kas endast näiteks oskust koostada pere eelarvet, teadmised investeerimise põhitõdedest ja ka säästele vastutustundlik hoiak raha suhtes, et kui me täna räägime nüüd noortest, siis võib-olla noorte kontekstis on see näiteks otsustamiskas kulutada siis taskuraha kohe meelepärase peale või koguda ja säästa seda osta midagi suuremat või siis vastupidi võtta näiteks laenu ja osta see asi kohe. Aga kui te vaatate seda üldpilti, siis milline see on praegu, kui teadlikud on inimesed ja mismoodi nad rahasse suhtuvad? Ütleme, täiskasvanud kui lapsed, et rahvusvahelised võrdlusuuringud näiteks OECD uuring vist oli aastast 2016 näitab seda, et kõik Eesti elanikud on teadmiste poolest esirinnas, et me oleme seal üks, kolmandal kohal. Aga tegelikult probleemiks on siis teadmistele mittevastav käitumine ja hoiakud rahaasjades. Ehk siis me teame, kuidas on õige käituda, me teame, et on vajalik säästa aga kui uurida täpsemalt, et kas seda ka tehakse, siis tulemus on see, et tegelikult need hoiakud ja tegelik käitumine ei peegelda seda. Seda teadmist saate te tuua ka võib-olla mõne näitajaid, mismoodi see väljendub. Kui küsida inimestelt, et kas säästmine on tähtis või kas nad teavad, et on vaja säästa, siis öeldakse, et jah, see on kindlasti oluline ja see kogumine on oluline, aga kui küsida ealselt, et kas siis kasu sääs säästude hulk on olemas, siis, siis seda ei ole. Et näiteks teabekeskuse selleaastane uuring, mis küsiski peredelt nende eelarve ja säästude kohta, ilmnesidki see veerandil eesti peredest ei ole säästa üldse. Ehk siis teatakse, et see on küll vajalikesse, rahapuhver on oluline, aga tegelik käitumine seda ei peegelda. Kui te uurisite, kas tuuristega, kui palju need inimesed, kes ei saa säästa või kes ei säästa, tegelikult raha, saavad, et võib-olla sealt ei olegi midagi säästa. Sellel ja uurisime kolme erinevate peret ka lähemalt ja nad osalesid meie teadlikuma eelarve planeerimise eksperimendis ja nende sissetulek, cute suurus oli väga erinev, et oli ikka sellise alla Eesti keskmise palgaga peresid. Ja sealt tegelikult me leidsime päris mitmeid kohti, kus saab siis kokku hoida ja seda rahapuhvrit tekitada, et neid kohti on, et lihtsalt igapäevaselt käitumised. Võib-olla on mõistlik üle vaadata Mehis, kas need põhjused, et inimesed ei oska säästa, sest kõik olid need, miks te kunagi ei leita ettevõtlusküla koos oma kolleegidega viie kolleegiga? Jah, võib öelda küll põhimõtteliselt, et meiega oli ettevõtluskülas, nüüd ei keskendu kitsalt ainult rahateemadele, et meil on südameasjaks ka just nimelt selline ettevõtlik hoiak ja, ja võib-olla majandust ja ettevõtlusteadmised natuke laiemalt, aga eks see ole juba rahaga absoluutselt muidu suhteliselt absoluutselt ja, ja see on nagu meil on nagu võib-olla see põhi veidi laiem, aga, aga jah, et üks selline tõukejõud kindlasti selline rahatarkus või õigemini siis selle madal tase nii-öelda oli küll. Aga kui te teete koolitusi, te teete kolmes erinevas astmes noortele lastele, noortele ja siis natukene veel nooremana. Jah, et teeme tegelikult neid samu laste formaat, noh nii-öelda algselt lastele mõeldud formaate oleme hakanud aja jooksul tegema ka täiskasvanutele ja tuleb välja, et ega nemad ka alati palju targemad ei ole, et ja tulevad selle teemaga kaasa ja õpivad ka, et ei ole seal midagi. Aga mida ei teata, kui te välja tooksite kus tekivad nagu probleemid või sellised teadmatusekohad. Eks seal ole, noh, me puudutame erinevaid teemasid ja me ei saa öelda niimoodi, et Meie mängud on, iga mäng on natuke erinev ja, ja loomulikult on see, et mis tuleb välja, on see, et ikkagi, et milline on sinu endine senine nagu kokkupuude rahaga olnud ja, ja et kes neid teemasid nagu arutatakse kas siis koolis või kodus või? Üks asi, mida me kindlasti näeme, on see, et Meil on koolis nende teemadega tegelikult ei tegeleta. Ja siin mingis mõttes võib ütelda, et keemiatunnis õpid Mendelejevi tabeli nagu selgeks lõpetad kooli ära jah, osadele inimestele sul nagu läheb seda vaja elus ka edasi, osadel nagu ei lähe vaja. Et raha kohta on täpselt see lugu, et sellega me puutume kõik hiljem ka kokku selle kohta kokku ei, ei õpetata väga palju. See on ka üks põhjus, miks meie, kogu kogu selle teema oleme endale nagu südames, eks võtnud, et, et me ei tahagi, kellelt kõigist teha investoreid ja ettevõtjaid, et see ei ole mitte see, et kui mõni nendest selleks saab, siis on väga tore. Aga fakt on see, et kõik need, kõik need hakkavad hiljem oma elus selle teemadega nende teemadega kokku puutuvad ja, ja mis me näeme, on see, et kuna koolis seda kokkupuudet ei ole, siis hästi palju tegelikult nagu sõltub sellest, et mis kodus toimub et kuigi kodus nendest teemadest ei räägita, et enamus noori küll saab taskuraha näiteks, ehk siis neil juba mingi kokkupuude on mõnedel ei ole üldse. Et ja, ja siis siis tekivadki need nagu teadmatused, eks ju, et noh, mis see laen on, et kuidas see, kuidas see tegelikult töötab, on ju, et noh, et, et see, see tundub nagu noh, selline kihvt mõte, kohe tuleb palju raha sisse, eks. Aga et mis seal, kes pärast nagu edasi peaks tegema hakkama, et noh, need on niisugused teemad ja noh, loomulikult meie siis puudutame veidiga seda, selliseid laiemaid teemasid näiteks. Et miks laenuandja või siis näiteks pank, eks ju, et miks ta tahab sulle hirmsasti seda laenu anda, et kus, kus see, kus see võti tema jaoks on ja siis me seletame natukene süsteemid lahti kuni siis maksudeni välja, eks ju, et et miks, miks riik maksekoore korjab ja ja mis selle, mis selle rahaga tehakse ja kus see läheb ja seda oma mängudesse nii-öelda käega sisuliselt ise katsuvad järgi. Kuidas lastele rääkida kodus rahast? Kuidas rääkida, eks see sõltub nüüd lapse vanusest, tema vastuvõtuvõimest ja huvist ja, ja, ja võib-olla ka sellest samast, et mis nii-öelda mis tüüpi see laps on, et see on selline levinud eksperiment või sihuke, mida mitmel korral tehtud, eks, et pannakse lapse üksi ruumi pannakse laua peal üks komm ja öeldakse, et ma lähen nüüd 10-ks minutiks siit ruumist välja. Ära seda kommi ära söö, kui ma tagasi tulen ja see kommun alles siis ma annan sulle teise kommi veel. Ja siis muidugi filmitakse neid lapsi, siis vaadatakse, jälgitakse, et kui palju siis nagu seda kannatlikkust nagu on. Ja, ja et siis tulevadki välja need, et on mingi osa lapsi, on selliseid, kes kes enne kui uks selja taga veel kinni läheb, juba kraabivad nagu kommi paberist välja, siis on mõned, kes, kes suudavad siis minut, kes kaks vastu pidada, mõned peavad peaaegu 10 minutit vastu ja siis on ka see seltskond, kes kes kes on nimelt, kui sa tuled tagasi paned teise kommilaua peal, ütles, et noh, et, aga mine veel kümnekesi. Kolmas kom veel, eks ju, et, et et noh, see, see mõnes mõttes illustratiivne näide, eks ju, et mida, mida sa võib-olla võiksid oma lapse kohta enne teada, et mis tüüpi ta on ja vastavalt sellele tegelikult siit on päris palju õppida seda, kuidas ta ka tõenäoliselt suhtub rahasse. Et kas ta on võimeline näiteks seda raha nii-öelda hoidma, kas ta on võimeline nii-öelda oma seda naudingut ehk siis mis sa siis raha eest nagu saad osta või seda heaolu võimeline seda edasi lükkama ja kui kaua nagu pikalt sealt sellest sellest tulenevalt ka tegelikult päris paljud õppetunnid ja mustrid, mida sa nagu raha kasutamisest Millal on nagu õige vanus või õige aeg hakata lasterahaga sõbraks tegema, andma talle esimest taskuraha ja otsuseid, et FT langeta ise, et kas lähed, raiskad raha ära või, või mis? Noh, eks see sõltub lapsest, aga, aga minu isiklik kogemus on selline, et et juba kolme-neljased mul endal on hetkel nelja noorem laps on neljane ja ta oli ikkagi mingisugune huvi raha vastu on noh, kas või juba see, et, et kui su vanematega poes koos käid, siis sa näed, et midagi tehakse, mingi raha on kuskil ja ja tavaliselt tekib mingi huvi, et võib-olla see esimene nii-öelda õppetund või mõte ja mida ka näiteks meie lasteaiamängus nagu õpetame, ongi see. Et näiteks hakata vahet tegema sellistel asjadel, et et sa ei saa poest niisama võtta, eks, et, et noh, et raha ongi selleks, et, et kui sa midagi tahad, et siis tavaliselt see maksab sulle midagi ja siis sealt vaikselt hakata liikuma nagu selle peale. Et noh, lapsel tavaliselt esimene esimene reaktsioon on see, et küll ta saab raha saab mõned sendid, jama annab, jääb üle. Siis läheb poodis, tahaks kõike osta, kõike saab, ja siis peaks hakkama vaatama, et noh, et aga mis sa siis nagu selle raha eest tegelikult saad. Et noh, et, et see on võib-olla siis selline teine samm, mille, millega, millega tavaliselt sellised kolme-nelja aastased juba saavad nagu toimetama hakata ja ja võib-olla siis, kui numbrid juba selgemaks saavad ja natukene natuke arvutamisoskust ka tuleb, siis tüüpiline selline näide jälle, et kaupmehel, et on osavad ja kus see kõige Osamine töötab paremini, töötab just need laste peale, et et kui sa vaatad, vaatab poest seda kommipaki hinda, et siis kas kas üks, 99 või üks, 95 on nagu pigem üks või pigem kaks, et lapse jaoks on, see tundub üks, aga tegelikult on see kaks. Ja, ja vot need on need õppetunnid, mida ta siis saab, et mina olen oma lastega täiesti vabalt teinud, kes niimoodi, et ta läheb, tal on konkreetne rahanumber käes, ta vaatab ainult seda esimest numbrit ja siis ta kassas avastab ütelda puudustele viib tagasi. Et, et noh, ma arvan, et eksimine on ka üks koht, mida tõenäoliselt võiks lasta lapsel teha rahaasjades ära, sest sa saad seda osa kontrollida. Kui sa seda ei tee, siis ta teeb oma eksimused täiskasvanu eas palju suuremate summadega, palju suuremate vastutus. Kus tegelikult päris kaval ja kati? Ma nõustun mehisega, et tegelikult kolme nelja aastased on juba selline vanus, kus võiks juba rahaasjadest hakata rääkima või kasvõi rääkima seda, et see on meie igapäevase elu osa. Ja rääkida näiteks, kui midagi teha rahaga näiteks mingeid arveid maksta lapsele öelda, et nii nüüd ma maksan telefoniarvet, kogu aeg sellest rääkida, mitte mitte tekitada rahast sellist tabuteemat, võib-olla, et olla võimalikult avatud selles osas. Kas raha teema on meil tabuteema. Mul on vahel tunne, et natuke nagu on küll, et ega ei räägita ei palgast ega töö ja palgasuhetes väga avalikult ega ka õigest hinnast ja see kuidagi nagu tundub, et noh, kuidas nüüd suritise rahakotis, nii et teabekeskuses meid huvitas sama teema, et sel aastal tegime uuringu ja küsisime koos elavatelt inimestelt, et kas nad peavad enda elukaaslase või abikaasa sissetuleku suurust. Ja üllatuslikult selgus, et 70 protsenti vastas, et jah, nad teavad, et tegelikult see on väga positiivne, sain avatuse. Mõnedes rahaasjades on, et võib-olla kunagi jah, mingid aastad tagasi oli see pigem selline tabuteema, aga üha enam me näeme, et sa läheb avatumaks. Aga mis te arvate, kellel on keerulisem, millisel perel oma lapsele rahaasju õpetada, kas neil, kellel rahaga nagu ei ole, probleeme, tuleb hästi, läheb ka kenasti või nendel, kellel nagu väga hästi ei tule seda raha ja kuidas, kas siin on ka midagi uuringutes välja tulnud, et kes on nagu noh, ma ei tea, kas säästlikumad vä? Sest eks ümberringi Me oleme lugusid kuulnud igasuguseid, et mis antakse, mis summad antakse lastele taskurahaks ja ja nende põhjal saab igaüks ise juba siis ka mõelda. No pigem on ikkagi see, et need hoiakud rahaasjadest tekivadki lastel paljustki kodus ja nad näevad, kuidas siis vanemad rahaasjadega ümber käivad. Et võibki eeldada seda, et need pered, kus siis rahaasjadega toimetatakse teadlikumalt, et siis ka lapsed nendes peredes on natukene paremini võib-olla informeeritud. Et see on küll, et näiteks kui sisse tuua siin veel mingeid uuringuid, et kuidas siis meil, noortel Eestis selle finantskirjaoskusega on, et siis PISA uuring viimane, mis oli 2012 sealt selgus sama moodi, et Eesti õpilased on Euroopas pass või üldkogu maailmas on esirinnas. Ja miks nad seda on, ongi see, et nendesse eesti peredes arutatakse lastega raha eest rohkem kui, kui muus maailma riikides ja lisaks ka see, et neil eesti õpilastel eesti noortel on hästi palju praktilist kogemust just rahaasjadega näiteks Eesti õpilastel on hästi palju pangakaarte pangakontosid ja ka tegelikult selline tööalane kogemus. Meie põhikooli õpilastel on see tööalane kogemus ja ise raha teenimise kogemus suurem kui näiteks mujal riikides. No kas see on ka linnati erinev linnase erinev võrreldes maaga? Nii detaili nüüd ei tea täpselt, aga, aga üldiselt on Eestis nii. Aga millised on levinumad hoiakud raha suhtes? Olete neid uurinud? Mida täpsemalt selle all mõtlesin, et noh, mida rahast arvatakse, on see hea, on see halb, mida selleks saab teha, on see noh, kuidas suhtutakse rahasse? Kas, kui vahendisse, kas, kui, nagu selle, mis kindlasti peab olema veel siin on nagu mängu pagan, nagu paljudel on võib-olla natuke filosoofilise ja et nii täpselt selliseid hoiakuid ei ole nii-öelda meie küll uurinud, et pigem ongi see, et kui ta on teil tulnud välja laste hoiakud või, või noorte hoiakud rahasse, et kas on hea, kui sul on palju raha või või kuidas see käib. Ei noh, eks eks ikka tuleb ja seda on, seda on näha ja, ja kusjuures huvitav on isegi see, et kui meile tulevad nagu lapsed mängima erinevatest koolidest erinevates piirkondades, siis tegelikult tihti on ka tunda kohe vahe ära. Et kas tuleb selline pealinna eliitkooliperemeest meil muidugi vähe käia ei tulnud, aga tuleb nii-öelda eliitkooli, kasvõi tuleb maa maaklassi, et seal on nagu täitsa erinevused sees. Ilmselgelt ja just nimelt needsamad mustrid, et korraks kommenteeriks võib-olla sedasama, et et ka kasvõi, kellel on nagu lihtsam või kergem nii-öelda seda finantskirjaoskust või sellist nagu raha kohta nagu õpetusi jagada, kas, kas nii-öelda sellel perel, kes, kes on nagu vähem teenib või rohkem teenib, siis mina ütleks, et siin põhimõtteliselt ei ole seda vahet? Pigem võib-olla on võib-olla olulisem on see see, et öeldakse, et ega ega see seda sinu sisse sissetulekut või sellist rahalist nagu. Tarkust ei näita tegelikult mitte see alati, kui palju sa teenid, vaid pigem see, kuidas sa kulutad ja, ja kui siin oli see teadmine, et, et elukaaslased omavahel teavad, kui palju üks või teine teenib, siis see on üks pool asjast, aga ma arvan, et enamus tegelikult ei tea, kuidas partner kulutab ja, ja see võib täiesti erinev olla ja nüüd ongi niimoodi, et võib-olla siis selles peremudelis ka, mis tavaliselt juhtub, on see, et, et need vanemad, kes on finantsilised, tegelikult ise targemad nad suudaks seda tarkust paremini läbi siis selle kulutamise ja läbi selle, et kuidas rohkem teenida edasi anda oma lastele. Et loomulikult nendes peredes, kus on nagu väga suur raha nagu kitsikus, tal ei olegi endale seda kogemust, et kuidas oma lapse lõpetatud, kuidas rohkem raha teenida, sest ta ju ei oska või ei ole seda kunagi teinud. Ja kukk hakatakse, kulude juhtimine ei ole just kõige kõige parem siis siis täpselt, et noh, et, et sa ei saa anda edasi seda, mida sa ise ei tea. Et see on see koht, kus, kus koolides. Et miks minu arvates nagu see kool on nüüd jälle see koht, et kui siiani öelda see teema sisse tuua, siis, siis me saame anda nendele noortele selle kogemuse, mida ta muidu kodus ei saaks. Nüüd kui me seda hoiakutest korraks räägiks, siis eks seal ole jälle erinevaid, et loomulikult kõigile tegelikult ju palju raha meeldiks. Jälle võib-olla see probleem on selles, et tegelikult ei teata seda, et, et see palju raha ei, ei ole nagu automaatselt nüüd see, mis sul siis nii-öelda selle õnne tagab või sind õnnelikuks teeb. On ka seda suhtumist, eks ju, mis on ka selline noh, eestlaslik, et raha on tegelikult paha ja, ja need, kellel on palju raha, et et need on tõenäoliselt siis ikkagi kas õelad inimesed või kuidagi ebaausal teel seda saanud, et eks seda, seda hoiakut on ka palju. Ja, ja see on ka üks müüt, mida me meie näiteks oma nende mängudega tegelikult tahame murda. Et, et see, see, et sa rahaga sõber oled, ei tähenda seda, et raha iseenesest ei ole halb, et loomulikult on nagu inimesi, kes on seda teeninud nagu mitte väga eetilistel viisidel ja on neid, kes teenivad seda väga õilsate väga hästi. Ja, ja see ei tee sinust endast nagu halvemate, inimeste ega ka paremat. Kuidas lapsed selle vastu võtavad? Need teadmised võib-olla nad kuulevad midagi uut, mida nad ei ole enam isegi lausa kuulnud. Et kasvõi iseenesest see seisukoht, et raha ju iseenesest ei ole halb. Ei ütleks, et nad võtavad seal päris hästi vastu, et eks muidugi loomulikult eks see vastupanu võime on alati Igalühel natuke jälle erinevate mõningate rohkem, mõni vähem ja ja noh, meie juures ka, eks nad käivad ju mängivad tegelikult meie mäng kestab sihuke kaks kaks pool tundi. Aga mismoodi see umbes välja näeb, kui väike mängukirjeldused jah, jaa. Et, et täna me viime seda põhiliselt läbi niimoodi, et meil on tartus täiesti eraldi selline keskus, mida me kutsume, kutsume ettevõtlusgala äritänavasse äritänavaks, on tegelikult üks selline suur ruum, mis on kujundatud täpselt selline, nagu üks linn välja näeb, ehk siis seal on erinevad ettevõtted, poed, pangad, linnavalitsused, et tootmisettevõtted, meediaettevõtte ja, ja nüüd, kui see klassides lapsi sinna tuleb, siis me jagame nad väiksemateks gruppideks ja anname igale ühele neile siis hallata ühe ettevõtte, ehk siis nad hakkavad seal ettevõtte seda ettevõtetes nagu pidama. Ja me anname neile lisaks veel tahvelarvutid, tahvelarvutitest on neil võimalik siis võtta omale mängus toimivaid ülesandeid need ülesanded, mida need teevad, on siis see, et need loovad mingeid olukordi olukorrad, näiteks seesama, et et nad peavad siis kas selle omaettevõttena peavad mingisuguse tehingu tegema näiteks pidama mingeid läbirääkimisi, näiteks ostma mingit kaupa kuskilt teisest ettevõtte käest sisse, mis täidab seda, et nad hakkavad mööda linna ringi liikuma ja omavahel suhtlema. Ja nad peavad seda tegema tavaliselt meeskonnatöö vormis. Samamoodi võib seal olla siis sellised lihtsad ülesanded, kus ta siis oma isikliku rahakotiga hakkama saama, eks ju, et noh, käi juuksuris, osta poest poest, süüa midagi ja nii edasi lisaks on siis neil need mängus on siis oma raha mängivad nii sularahaga kui ka siis läbi seda tahvelarvutit, nad saavad kasutada nii-öelda pangakontot ehk siis omavahel teha ka nii-öelda internetipangatehinguid ja läbi nende ülesannete läbi nende kogemuste nad siis tegelikult simuleerivad olukordi, ehk siis on teatud rollis ja iga natukese aja tagant me siis teeme mängu sellise pausi kus meil juhendajad võtavad siis need meeskonnad kokku ja siis nad omavahel analüüsivad, arutlevad, et kuidas neil siis läks, mis nad õigesti tegid, mis nad valesti tegid. Tahvelarvutist teinekord ka näeme seda, et kas nad on teinud mõne vale kande näiteks, kas nad on üldse nagu mõne asja eest makstud, noh tüüpiline näiteks näide on see, et üks õppetund, eks, et kui sa oled, sa oled ettevõttes ajat, aed oma rahaasju, siis tüüpiliselt ettevõted arveldavad arvega ja teevad maksta ülekandega. Et noh, unustatakse näiteks ära, et aga meil polegi selle asja eest raha saanud. Kauba, just nagu müüsime, pole raha saanud, meie pole kandnud järgmised näited, mis siuksed, lõbusamad vallad, vallastet mis teinekord tekitab palju nalja, aga siis saab jälle selgitada, et päriselus, kui niimoodi juhtub, et siis see võib kurvalt lõppeda, et et noh, näiteks mängudes siukseid asju tuleb välja, et maksavad makse, tööjõumaksud on vaja maksta, arvutavad need kenasti seal kamba peale välja hakkavad neid siis ära maksma. Linnavalitsuse ametnik käib, neil oli siis nagu rõhutamas, et noh, et vaadakikkalitel maksud on makstud ja siis, kui me pärast vaatame, et mis nad siis tegid, et jah, maksime maksud ära, siis nad on maksnud selle maks, need tööjõumaksud selle konkreetse linnaametniku isiklikule pangakontole, mitte mis on selline. No põhimõtteliselt jah, ja siis see on hea õppetund, kus siis jälle nagu edasi minna, et, et jah, et niimoodi te siin praegu saate teha. Aga et kui te nüüd päriselus praktikas peaksite kunagi niimoodi tegema, et siis tõenäoliselt, et saate mõnda aega seda triibulist ruudulist päikest vaadata. Aga sellist asja ei ole juhtunud, et viiakse lihtsalt kulutatakse ära, et ütleme, et juhtub, et mõni lõbustusasutus ja. Ta on, ongi ja miks me, miks me teemegi tegelikult neid mänge nii-öelda sellises emotsionaalses keskkonnas, kus on siis selliseid segajaid ka, et see linn ongi meil kujundatud hästi selliseks atrati atraktiivseks meil on pandud sinna sisse selliseid atraktsioone, mis on just nimelt orienteeritud kuulutamisele, et noh, näiteks sama juuksurisalong, eksju, kus saab hästi soengut teha, seal saabki päriselt juukselakiga möllata, seal saab patsi teha. Meil on need ühekordsed veega kinnitatavad tätoveeringud, mis on poiste seas hästi populaarsed. Ja on neid juhtumeid tõepoolest päris palju, kus, kus osa osa lapsi lähebki, nad kulutati kõik ära. Ja samas eks ju seesama algklassi vanusemäng meil on, nende eesmärk on selline, et nad toimivad ka nagu sellise perena, mis tähendab seda, et neil on antud mitte igale ühele eraldi, vaid tegelikult pere peale on antud selline eesmärk, ehk siis nad peaksid säästma teatud summa mängu lõpuks. Neil on alguses kõvasti vähem raha kui siis see, mis nad peaksid lõpuks järgi suutma. Pluss neil on maksud kulud vahepeal ära kasta. Ja nüüd ongi see, et see õppetund tavalised, tuleb välja sellest, et keegi siis peres on selline, kes võib-olla kulutas kõik ära. Talle jääbki midagi, mõni saab siis sellisele nii-öelda isiklikule eesmärgile, saab enam-vähem lähedale ja, ja mõnel on nagu kõvasti rohkem. Ja seal on jälle arutelukohti, et, et osad ülesanded defineerivad näiteks niimoodi, et aga mõned kulud ongi sellised, mida me ei saa vältida ja mis lähevad nii-öelda teatud inimestele tal tänu sellele jäi, jäi nii-öelda see tema panus nii-öelda pere eelarvesse panemata. Ja versus siis see, et või siis see kulus nagu teisel viisil, ehk siis lõbustustele, mida oleks saanud vältida ja need on need teemad, mida me saame arutada nendega. Põnev Me jätkame õige varsti, kuulame vahepeal loo Lauri Saatpalu ja Pantokraator esituses ning seejärel läheme jutuga edasi. Saates on külas Mehis Pärn ettevõtluskülasteni Kati Voomets rahaasjade teabekeskust. Ei kõnni. Tuua. Riigi vigu. Hirmudi. Et ka Euroopa maailm ei kuku Häid vigu udus. Näitama mulle ninna. Panna enda vaid ei tunne. Taimed käia. Töötarri Me et ta ei lame südamega toon, ma püüan vool, või kui kuidas? Niimoodi täna on meil teemaks lapsed ja raha ning ennist kuulsime ettevõtlusküla tegemistest kus siis on loodud mõnusat linnakut, kus lapsed saavad ise mängida ettevõtjaid, olla ettevõtlikud, teha vigu ja siis kuulata täiskasvanute käest, et mis vead on tehtud ja kuidas need võib-olla elus vältida, kui mängu enam ei ole. Saates külas ettevõtlusküla üks asutajatest Mehis Pärn ning Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets. Söörgem. Kas mäng võib asendada päriselu või selles mõttes, et nüüd on suvi tulemas, vaheajad algavad, võib-olla laps tööle panna las teeb mingit rasket tööd, noh, see oleks sadistlik, et siis teenib raha ja siis saab, mis tahab. Jah, kindlasti mängija asenda lõpuni päris elu, et lihtsalt kiire, vähem õige, et ma vaatasin paar kuud tagasi ühte Youtube'ist konverentsi ettekannet, kus üks mees tegi eksperimendi, et nendel oli kodus ka lastega oli popp mäng oli monopoli loomulikult. Ja siis ta oli jälginud lapsi, et noh, et kuidas nad siis mängivad, et kes millist strateegiat kasutab. Ja ja, ja siis ta tegi sellise eksperimendi, et ta läks, arvutas välja, et palju neil tegelikult päriselt raha läheb vaja läheb ja laenas pangast talvistest läks kokku, kuskil 10000 dollarit reaalselt sularaha tõi ja nad mängisid reaalse sularahaga seda mängu ja ta tahtis siis tegi nii-öelda vaatuse eksperimendid püüdis siis aru saada, et kas see nagu tegelikult mõjutab seda, kuidas siis inimesed päriselt nagu mängivad, et kas need strateegiad jäävad samaks ja selles mõttes on päris huvitavad tulemused, et osalt nagu jäid osalti osata ei jäänud. Et see lihtsalt nii-öelda kõrvalpõikeid selleks, et kas mäng saab päris elu asendada ilmselt mitte, just nimelt sellepärast, et mängussa võtad nagu asju vabamalt, sa lubad endale vigu, mida sa tegelikult päriselus hakkad rohkem pelgama. See on üks see asi, mida investeerimisest just nimelt räägitakse, et et, et ta on väga vahekassa investeerida oma raha või, või nii-öelda mängult Aga aga töö poole pealt, siis jah, kindlasti ma arvan, et see, selline suvised tööotsad või, või miks mitte ka mingid muul kujul on olulised selles mõttes, et see on nüüd jälle see küsimus, et et see ei ole, ma arvan, mitte ainult rahateenimise aspekt, vaid nii-öelda seesama selline töökasvatus kui selline, eks ju, et sa, sa, sa natukene vaeva asjade nimel, mida sa, mida sa saavutada tahad. Et seal võib-olla küsimus pigem jah, et milliseid õppetunde sealt sealt saab, et et natukene paha on võib-olla see koht, kui mõnel suvetööl suvisel tööotsal tegelikult on kokkupuude sellega, kuidas saab kuidas, kuidas töö juures looderdada, näiteks, eks ju, et et noh, ma olen nagu päris palju selliseid lugusid kuulnud, ma arvan, et see nagu on halba põdenud. Omaette küsimus on, mis on mõnes mõttes selline vaidlused kas peaks ilmtingimata lastele õpetama nii-öelda sellist noh, nii-öelda palgatööformaati. Et käi tööl, siis sa teenid sellega raha, et see ei ole ainus viis raha teenimiseks, et noh, jälle kui me räägime ettevõtlusõpe kontekstist. Küll, aga võib olla, mis õppetund võiks olla, on see, et, et loo väärtust leia mingi viis, kuidas sa lood väärtust kellelegi teisele, siis see on võti selleks, kuidas raha teenida enda juurde. Et, et seesama raha teenimise või sellise nii-öelda töö võib asendada jällegi väiksematele lastele, kes võib-olla ei taha suveks mingist töökohta minna ei saa väga vabalt see, et tal on kodune, konkreetne, mingisugune noh, ülesanne, ma mäletan, mina tegin oma vanema poisi peal kunagi ka eksperimenti. Tema ülesanne oli, tal oli nii-öelda taaraäri ehk siis, et tema, tema ülesanne oli siis taara kokku kurit alati kodus ja, ja vanavanemate juures ja, ja kus siis vajalik. Ja, ja, ja siis oli kokkulepe, et iga kord, kui ta seal taara ravib, siis see raha on tema oma. Ja siis muidugi eriti talle meeldisid suveüritused. Aga, ja, ja ütleme, see läks mingis mõttes nii kaugele välja, et kui me ükskord käisime perega koos läksime Pärnu randa ja lapsel esimest korda mere ääres, piltlikult öeldes tulime autost välja või noh, läksime siis nii-öelda sinna ranna tuli rand lapse ütleb mitte esimese asjana. Et oh, näe meri vaid kui, kui palju pudeleid siis on. Ehk siis, et noh, et, et see see nagu käivitas tema jaoks hoopis nagu mingid teised mehhanismid, aga, aga see töötas ja, ja just nimelt, et see mõte oli see, et, et, et tema lõi sellega seda väärtusteks tohilis nagu ala puhtana ja ja ma arvan, et see oli see nagu oluline õpetaja Aga see ei oleks hea näide, kui näiteks pesed nõud ära, siis saad sellise asja, see nagu ei oleks võrdväärne töö selles mõttes, et on asju, mida tuleb ka ilma rahata, ärad. Ja see ongi, see on nüüd võib-olla seevastuargument alati, miks seal teinekord nagu kodus selliseid asju raske teha, et et see ühel hetkel ei läheks nagu selle peale mida, mida paraku ka aeg-ajalt näeb, et, et kodus ei leiutatud muidu lille ka, kui nii-öelda kopikat ei kuku. Ja, ja ma arvan, et, et see on ka teine nagu jah, et, et on teatud osa asju, mida kindlasti ei tohiks nii-öelda kõik ei tohiks raha eest teha, eriti kodus. Et selles mõttes ja too toona, miks me selle taara eksperimendi mingis mõttes nagu ära lõpetasime, eks ta kasvas sellest välja ja pigem ta toimetabki seda tegelikult väljaspool kodu lõpuks. Noh, see on nii-öelda minu jaoks tagantjärele tarkus ja õppetund ise, et kuidas seda asja nagu üles ehitada võiks. On teil midagi lisada, Kati Voomets? Pigem jah, nõustun selliste koduste tööde eest. Raha andmine on selline õhukese jää peal kõndimine nii-öelda et parem variant oleks, kui sisse seada sellise regulaarse taskuraha andmise kord. Et see õpetab samamoodi last arvestama rahaga, et paljudel veel alles on, mille peal ta saab kulutada. Selliste koduste tööde eest raha andmine on pigem selline, mida ei võiks väga tihti teha. Kas maailm on muutunud natukene keerulisemaks, et ka rahaasjad on keerulisemad ja kõik see ümber, et need vajavadki õpetamist ja vajavadki, nagu et keegi räägiks asjad lahti, et ei ole enesestmõistetavalt lihtsalt mehed? Ma usun küll, et tegelikult mitte ainult keerulisemaks, aga ka rohkem meie igapäevaellu nii-öelda sisse tulnud. Et tänapäeval saab mobiiliäpi kaudu endale võtta laenu väga paljud lapsed näiteks toimetada võtavad juba internetis pangakaartidega, et ostavad sealt erinevaid mänge, teevad sisseost, tellivad internetist asju. Et kõik selline igapäevatoimetamine on seotud üha rohkem rahaasjadega ja seetõttu on oluline sellest rohkem rääkida. Hästi nõus, et, et võib-olla see või mis raha siis nii väga palju keerulisemaks võib-olla on läinud, aga just nimelt, et ta on läinud. Need lõksud on lihtsamalt, et kuna raha muutub inimese jaoks kogu aeg selliseks numbriks kuskil, et vanasti sul oli nii-öelda kogu su raha oli su rahakoti vahel ja see raha, mida sa rahakoti vahele hoidnud, hoidsid seal kuskil kuskil madratsi vahel, eks ju. Et tavaline, kui selline materiaalne kuju saite ta katsuda, sõite näha ja, ja jälle eksperimendid näitavad seda, kui inimesel on sularaha, siis ta annab või kulutab väikestele pisikestele asjadele seda palju vähem tõenäoliselt kui siis, kui ta maksab kaardiga näiteks. Ja, ja see ongi see, et, et, et lapse puhul, eks ju. Kindlasti kõik vanemad on kogenud seda, kus, kus mingil hetkel läheb, SMS-ide saatmine või mingite mobiiliäppide või mingite asjade ostmine läheb nagu käest ära, sellepärast et TEMA lihtsalt klikib next next next, eks ju. Ja tegelikult igas tema vajutus või iga sõnumi saatmine mingi helina tellimine kuskilt või mingi muusikapala või mis iganes siis nagu toimub. Et see tegelikult tekitab nii-öelda augu rahakotti ja, ja tihtipeale siis esimesel korral ei saada sellele võib-olla jälile ja kui seda nagu lahti ei räägita, siis tegelikult nii-öelda seda teadmist, et kuule, et iga selline liigutus võib maksta lapseni kunagi ei jõua. Siis meie aeg saab läbi, küsin veel viimase äsja, kus kohas seda tarkust saada, kui endal napib, kuskohas on need võimalused, mida külastada? Noh, lisaks ütleme, et on võimalik minna ettevõtluskülla taoliselt koostisklassiga või kooliga, kelle poole pöörduda ja kust saada tarkust. No üks on see, et elu õpetab, aga kas ta peab siis alati nii, kuid võib alati lugeda täpselt raamatuid, erinevad lauamängud samamoodi internetis, kasvõi ka meie Teabekeskuse lehel on hästi palju niisuguseid nõuandeid ja ja infot, nii pott on, need tuleb lihtsalt ise kollektiivsenaga otsida, seda. Suurepärane aitäh saatesse tulemast, Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets ja ettevõtlusküla asutaja Mehis Pärn. Jätkame õige varsti just raamatute teemal ning helistame lastekirjanikke Indrek kohvile. Et saada teada, mis toimub kirjandusfestivalil, head Read ja milline on seal just lasteprogramm. Ja kuna meil eelnevalt oli rahast juttu, siis nüüd raamatutest, milles jõudsime üksmeelele, et parem on tõesti lugeda raamatuid ja nagu me saime ka teada, siis need inimesed, kes loevad raamatut, nad oskavad rahaga ümber käia ja praegu raamatuid lugeda, raamatutest rääkida, nendega sinasõprust luua on hea aeg, sest toimumas on teine suur kirjandusfestival, esimene neist oli priima vist alles natuke aega tagasi, nüüd on head read ja seal on Ta lausa lasteprogramm ning meil on telefoni teisel pool lastekirjanik Indrek kov, kes praegu on koos väliskülaliste paljude põnevate kirjanikega Käsmus, kus näidatakse siis Eesti põnevamaid paiku on seni ja tere Indrek. Hallo, kas on meil ühendus nüüd Indrekuga Käsmuga, hallo, hallo, kuuled neid? Täna teevad telefonid imetrikke. Olete Käsmus ja mis teil toimub seal praegu? Õigupoolest me oleme praegu viimistlus, kus on võimalus külastada Viinistu kunstimuuseumi, on selline esimene Eestiga ja siit edasi sõidame Käsmu. See on iga iga-aastane traditsioon näidata väliskülalistele seda, et Eesti ei ole ainult Tallinn, et Eestis on väga palju muid ilusaid ja huvitavaid kohti. Kes on need põnevad väliskülalised sel aastal lastekirjanikud, kellega saab kohtuda, on juba näiteks reedel lastekirjanduskeskuses. Jah, juba reede hommikul lastekirjanduse keskusesse on võimalik kohtuda kahe väga huvitava autoriga, kelle raamatuid on eesti keeles ka juba päris. Itaalia, prantsuse kui inglise keeles peamiselt pildiraamatuid ja teine on David, kes on väga suurte auhindadega pärjatud ja tõesti väga-väga hea ja huvitav kirjanik ja nendega ei saa kohtuda mitte ainult lastekirjanduse keskuses, vaid ka siis homme pärastlõunal Kirjanike Majas, kus meil on siis selline 30 vestlusringi üritame rääkida lastekirjandusest ka nii-öelda siis laiemale publikule. Kas lastekirjandus on kuidagi natuke nagu teistmoodi kui täiskasvanute kirjandus, kui jätta nüüd kõrvale päris mudilased? Seda ma tahangi nende käest küsida, et ma ise olen üsnagi veendunud, et tegelikult ei ole. Aga arvamusi on erinevaid ja ütleme, juhtumisi on erinevaid. Aeg-ajalt tundub aga noh, laiemalt või ka kirjandusringkondades lastekirjandust justkui ei võeta nii tõsiselt nagu seda niinimetatud päris kirjandust. Eks homme siis katsume hakata seda küsimust uurima ja puurima. Aga sa ise oled sel teemal mõelnud. Kuidas sulle tundub? Sel teemal mõelnud ja mulle tundub, et lastekirjandus on täpselt sama täisväärtuslikku osa kirjandusest nagu iga teine ja laps publikuna ei ole kindlasti mitte kuidagi alaväärsem või ei nõua isegi tingimata mingisugust väga erilist kohtlemist, et talle tulebki lihtsalt kirjutada häid raamatuid ja siis ongi hästi. Absoluutselt hea raamat on see, mida loeb täiskasvanu, mida loeb lapse mõlemal on huvitav. Üks põnev kirjanik on veel soomerootsi kirjanik Maria. Väikestele lastele vaid juba suurematele. Ja kuna ta on selline praeguse aja tõusev täht, siis temaga kohtumine on tavapäraselt tavapärasest lastekirjanduse keskuse pööningu toast viidud suuremasse saali mahuks siis võimalikult palju huvilisi TEMA raamatutest hakatakse tegema filme ja nii edasi, nii et tundub, et tuleb sellest ka üks huvitav kokkusaamine. Aga ma ei leidnud, et oleks eesti keeles avaldatud, küll aga tema ulmeromaan, mis on siis olnud, nagu peetakse läbi läbimurdeks Punase kloostri kroonikate? Vist on ta nimi, et seda eesti keeles ei ole minu teada. Aga töö käib ja ma võin praegu valetada, ma ei hakka teile ütlema midagi, midagi kindlasti temalt juba on ja, ja kohe-kohe on tulemas lisa. Aga need teised kirjanikud vele, kaliia ja Almond, kui nendest rääkida, siis oled sina nende raamatuid lugeda. Ma vaatasin jätkali, raamatutest on päike klutt. May teinud oma kodutööd sellepärast. Ja teel kooli juhtus üks kummaline lugu, sellised kolm raamatut on eesti keeles olemas. Oled sa neid lugenud? Jah, ja on ka veel kogu tõde minu kummalisest suvest, mis on täitsa värske, olen neid kõiki lugenud ja need on tõesti väga armsad, olen näinud, kuidas lapsed neid loevad ja ka lastele on, et kuidagi väga korda läinud. Need on sellised, kuidas ma ütlen väga, ohtra fantaasiaga kirja pandud ja, ja seal on tekkinud ka illustraatorina kunstnikuga selline suurepärane koos kunstnik on saanud lasta oma fantaasia täiel määral möllama ja sealt on tulnud selline väga, väga põnev ja naljakas May. Aga mis sa arvad, kas lastele meeldivad rohkem fantaasiaraamatud või siis sellised tõsielu? Niisugused, kus on päris tegelased, kus ei ole lohesid draakoneid võib-olla ja salapäraseid olendeid. Sama võiks küsida või noh, vastata retoorilise küsimusega, et mis sa arvad, kas täiskasvanutele meeldivad rohkem fantaasialood või miski muu, et ma arvan, et lapsed on väga erinevad. Et kindlasti neil on, noh, on palju selliseid lapsi, kellele läheb rohkem korda see, kui on midagi sellist täiesti pöörast välja mõeldud ja fantastilisi tegelasi ja nii edasi. Aga on ka teistsuguseid, kellele meeldib hoopis miski muu, et ega siin mingit sellist kindlat reeglit ei ole. Lapse puhul pigem see, et nad tahaksid, et oleks selline noh, ütleme, et oleks ikkagi konkreetne lugu lastele sellist väga eksperimentaalset ja ja, ja ilma ilma läbiva storita asja on pisut keerulisem kirjutada, raskem on leida laps lugejat niisugusele kirjandusele. Aga kui nüüd homme ei jõua kirjanikega kohtuma, siis laupäev on ju ka veel üks tore päev, kus lastekirjanduskeskusest läbi astuda. Kell 12 algab juba selline suur laama raamatulaat, äkki oskad mõne sõnaga öelda, mis seal? See on selline tore asi, mis seal ka juba mitu mitmeaastane traditsioon, seal on võimalik raamatuid vahetada. Raamatute vahetuslaat ja peale selle on siis seal igasugust muud trilli ja tralli lapsed mängivad pilli. Siis Kirtusi lastega on võimalik seal kohtuda, kes on ka meie viimase aja üks selline hästi tuntud laste lastekirjanik ja kunstnik, kes kes teeki lastega isemoodi kunsti, lähtudes oma raamatust, igaüks teeb isemoodi kunsti ja õnge nukitsamees, kes käib lastekirjanduse keskusega alati kaasas ja kes kes mängib lastega raamatumänge. Aga muide ka juba praegu on lastekirjanduse keskuses programm alanud, sest meil on ju alati eesti autoreid kutsutud. Et kui kiiresti joosta, siis jõuab veel kohtuma heli Ülybesotodiga Katri Nerlisega ja siis täna kell 12 on, on võimalus kokku saada Kaili loogiga. Ääretult põnev, nii et tasub minna ja kellel on kodus siis raamatuid, mida vahetada? Laupäeval kella 10-st 11-st. Kohe-kohe kontrollin programmist, üleprogramm on meil ju suur ja lai. Laupäeval kell üks neist on ka raamatulaat sulle mulle. Selge aitäh selle väikese intervjuu eest. Kohv ja, ja meesid, lõpetame kohe nüüd saate ära, sest huvitav aeg on ka läbi saanud. Meil Kristo Räim, tänan teid kuulamast ja kellel kirjanduse vastu huvi, siis ütle veel head read poee. Seal on üleval täielik kava selle kohta, mis toimub Eesti Kirjanike maja musta laega saalis kui Tallinna keskraamatukogus, kui Eesti lastekirjanduse keskuses või mujal linnas. Heitke pilk peale ja külastage üritusi, kõike kaunist. Ja igal pool sillale nii. On arvamus. Ja igatsetud.