Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates räägime ravimtaimedest nimelt apteeker ja taimetark Maret mako ning kirjanik Inga Raitar kirjutasid taimetarkusi sisaldava lasteraamatu, kus on kirjas 12 taimesaladused. Selles valguses räägime ravimtaimedest ning sellestki, kuidas lastele taimetarkusi õpetada milliseid taimi kõlbab suhu pista, millistes teed teha, kuidas nikkus neid korjata. Sellest kõigest me täna räägime ning stuudios on raamatu autoreid. Veel tuleb meil juttu Eesti parimatest toiduained tõsta ning seekord on külas kuldmärgi saanud parim mittealkohoolne nii-öelda jook ja siis parim alkohoolne jook. Pigem küll mitte need joogid ise, vaid siis Põltsamaa Felixi esindaja ja Liviko esindaja, kellega siis räägime, kuidas kuldmärk tuli, niisugused teemad täna minu nimi, Kristo taim, head kuulamist. Ja ära ka. Aga need teoreetikuid viiel Äravi niimoodi oled põlvini maas ja löörmuaal ja ülaOpaaksus klaasisbitra. Olen vaike ja alles teise aastasse. Minu valvekord. Maa elusalt välja ei saa. Ja kuigi värvi kiivri pähe tagasi taas paati tehase nööri, vaadake pintsaku ees miski Abussillergid leitakse. Rentsli soolases vees. Ära teeksin. Veevalaja mängus lõi ära, kutsu lihtsalt töötle, tulevad siis praegu poest välja. Neile lähklaneti laanes, jardinaalses nööbiks ei hakka peale selles kuumuses suma minut puuduses nõmmelihastest jäänustes lastele jõulumuutuvaid pahada. Vatilaanes. Et neil aastail seas, kes lõiko klaasis tee liidrite valvajast ära. Niimoodi nüüd tänase saate teema juurde, mis on ääretult põnev ja ääretult ajakohane, nimelt hakkame rääkima ravimtaimedest ja veel on see hea, kus kõik taimed on veel sellised noored, et saab nende neid õpetada nii lastele kui ise korjata, kes oskavad, kes aga ei oska, kes on jäänud taimedest kaugemale, siis kindlasti olete oodatud tänast saadet eriti hoolsalt kuulama ja võib-olla võtvaga pastakas kaasa. Miks tänane saade veel natuke teistmoodi on, et rõhk on natukene nagu lastel ja teadmistel neis kunagi? Ma arvan, aastasadade vältel võib-olla on käinud põlvkondade pidi. Ta on vanemad vanaemad või siis emad-isad rääkinud, milleks miski asi hea on, nüüd on need teadmised kaduma. Kipuvad kaduma minema. Et see nii ei oleks, on raamat ilmunud väikese taimetarka 12 saladust. Autoriteks põnevad tegelased Maretama, kes on Eesti tuntud taimetark, jaga apteeker. Tere. Ja kirjanik, kirjastaja Inga Raitar, tere. Tere. Öelge, miks te selle raamatu kirjutasite, sest rännet ravimtaimeraamatut tegelikult müüvad hästi, et ei ole vaja lastele kirjutatud täiskasvanud ostavad suurel meelel heal meelel, aga lastele selline asi. Sellepärast, et kuna Valdur Mikita on just kirjutanud hiljuti Eesti ravimtaimepärimus on tegelikult 10000 aastat vana, ta on tõesti nagu siin eelnevalt öeldud põlvest põlve kestnud edasi katkematuna, ehk siis tegelikult tegu on ainsa eesti rahvapärimusega, mis elusana kodudes kasutatavana on püsinud siiamaani, mida ongi tõesti antud edasi emadelt, tütardele, isadelt, poegadele, aganüüd tuli välja ühest uuringust, mille tegi üks meie hea tuttav Maretiga ühe rahvusvahelise taimeprojekti raames. Et see Eesti 10000 aastat vana taimepärimus on vähe hävimisohus sõna otseses mõttes üha väiksemaks ja põlvkond, kes teab, et plaastri asemel pannakse põlvele teeleht, kes teab, et te köha puhul ei pea kohe minema köhasiirupit ostma vaid teha endale tee ja siis vaadata, kas apteegiravimit edasi võtta või ei, saab kiiresti hakkama ja nii edasi ja nii edasi. Ehk siis kuna meie sellised taimetargad maavanaemad on nii-öelda väljasurev liik, noh kahjuks väga kahjuks siis jääb ka nagu üha vähemaks neid lapsi, kes saavad need põl pärimused ja teadmised otse ja ka kaasa ja nutipõlvkonna lapsed kahjuks enam ise loodusesse taimi uurima ja seda näppima ei lähe. Kase nutipõlvkonna lapsed tahaksid leida selle äppist ja siis selle äpi kaudu, aga selle äppist taim ei tule sind aitama. Aga kas see on nüüd kelleltki vandenõu, et see on nii läinud või on see paratamatus, et aeg lihtsalt ja kõik muutubki, mitte midagi ei ole teha, me unustame ja jäävadki ainult mõned üksikud majakad, kes teavad veel ja siis kelle juurde, kui minnakse, öeldakse, et jah, et usu küsimus, et muidu on ikka kõik, on apteegis, palun väga ja tuleb ikka ravimeid osta. Pille sisse süüa. Vandenõu pole see kohe kindlasti, see on absurd tekitada mingit vastandumist sellel pinnal on ka tegelikult täiesti kistud, et selles mõttes, sest nagu kindlasti ei ole, Maret ju on selles mõttes fenomenaalne nähtus, kes ühendab nii apteekri kui taimetarga teadmiseta, töötab ju ise apteegis. Ja selles suhtes ta oskab just soovitada taimi, nii et nagu ma enne ütlesin, et kui sa saad taimega mingi asja ära aidata, võib-olla pole sul tabletti vaja, aga kui sul juba kirurgi nuga vaja on, siis kindlasti ei hakka keegi ütlema, et ei usu, küsimus, sa pead ikkagi sööma taime hambad risti, et noh, need on ikka hoopis erinevad asjad, et see, et lapsed õpiksid enda ja loodusega kooskõlas olema, on lihtsalt osa maailmapildist, mis hakkab hävima ja see ei ole teie tegu ei ole vandenõuga, tegu on lihtsalt meie enda isikliku mugavusega, ka see on, ma arvan, nii pikk teema, et seda me siin selles saates. Maret teie igapäevatöös, mida te näete, mida inimesed apteegist tulevad otsima, kas ravimtaime võisise tabletti, mis võtaks kõik ära, palud? No nii ja teisiti, et on inimesi, kes on rohkem looduskesksed. Nemad ikka vaatavad algul ikka selle loodusleti poole ja küsivad arglikult, et äkki on sealt midagi. Osad on väga sellised kiired inimesed, kelle elutempo sunnib tagant ja nemad siis loomulikult tahavad seda tabletti osa rohkem kasutada. Ja võib-olla ka teadmised, mis siin eeltoodud on napid ja, ja loomulikult ma kasutan seda, millest noh ma rohkem teha. Aga kas see on nii, et taimede puhul sul peab olema aega, et terveks saada ja nende nagu see toimeainete spekter on laiem, kui ühel tabletid oleneb tabletist. Ja oleneb haigusest. Nojah, selle koha pealt loomulikult, et kui see tasakaal meil on ära juba organismis ega see ka pole ühe hetkega tulnud, see on ju ka, eks ole, aeglaselt tunne, pole seda lihtsalt märganud ja samamoodi on teie tagasi, et ei saa niimoodi noh, ka ühe hetkega terveks, kui me ei ole ühe hetkega haigeks jäänud. Aga noh, mis asi siis keemiagi on, et keemia on samamoodi ju tegelikult meie maakeral, et eks ole kontsentreeritud mingi aine, mingitest loodus kas taimedest või milles ta on siis sealt destilleeritud välja ja just sellepärast, et ta annaks kiirema tulemuse, aga see on tegelikult organismile. Muidugi oleks mõistlik ikkagi aeg natuke maha võtta, puhata ja iseendaga tegeleda, sealjuures siis kasutades ka looduse abi, mis kiirendab siis meie kas jõudmist sinna tasakaalu juurde? Hinga. Üks tark inimene ütles kunagi peale ka raske haiguse läbipõdemist, et võrdles väga hästi, et, et tablett on nagu kiirreageerimisüksus. Ta tuleb, lööb jalaga ukse lahti, laseb kõik toas olevad maha, sest teatavasti seal olla terroristid ja plats on puhas, kõik on kollast, terroriste enam ei ole. Ravimtaim on selline, mis koputab viisakalt, küsib, kes siin abi vajab, läheb konkreetselt selle juurde, kellel abi vaja on, tegeleb sellega ja kõik ülejäänud elavad teevad oma asju edasi. Sõltub muidugi, millal vaja on, kui tõesti tuba on täis terroriste, ehk siis kui haigus on juba nii kaugele, et, et sul peale terroristide seal organis organismis muud ei ole siis loomulikult sa vajad juba teist tüüpi ravi. Aga kui sinu kehal on lihtsalt tõesti nagu Mareta ütleb, kõik haigused on ju tegelikult tasakaalust kõrvalekalded ja kui sul lihtsalt mingi osa kergelt tasakaalust väljas, siis ei maksa sinna ometi kiirreageerimisüksust? Ta on ju tahaksid ju pärast ka seal toas elada. Ja me läksime väga, võib-olla haiguste peale kohe välja, aga tegelikult on ju ravimtaimed ka suurepärased teetaimed. Ja siin teie raamatus on välja toodud 12 taime, ma loen nad metsmaasikas pärnaõied, raudrohi, pihlakas, kummel, kibuvitsamarjad, saialill, piparmünt, vaarikas, paiseleht, karulauk. Mul on tunne, et võib-olla pooled neist on sellised, mida võib ka ilma mingi tõveta rahulikult juua, on see nii, Maret, või on ikkagi tegemist ikkagi, kui on Timesis, tuleb olla ettevaatlik, et noh, mitte kaua teda tarvitada. Nende taimedega nüüd küll ei ole muret, et ega me keegi ju ainult sellest taimest ei toitu. Et nii palju kui jaksame, võiksime ikkagi neid taimeteesid, juua ja, ja muretseda küll ei ole põhjust, kui tahad neid taimed ära proovida, lihtsalt maitse pärast, siis nagu te teate, kõik tunnete neid taimi, need on tavaliselt meie toidulaua kaudu ju ikkagi meile tulnud, mitte ravimina enamuses. Loomulikult taimed on ka toidutaimed. Meie loodus ja ka On maitsetaimede osad, ravimtaimed ja osad maitsetaimed on ravimtaimed, et noh, nii see elu ongi taimemaailmas. Siin on tegelikult valikul on ka üks teine põhjus kuna väikse taimetarga 12 saladust on selline ühe pere aastaring ka siis siin on võetud need taimed ka vastavalt sellele, kuidas üks konkreetne pere, kus on kolm last erinevas vanuses ema ja isa saab ennast aidata erinevates väga igapäevastes asjades. Ja tänu sellele see taimede valikust. Nagu näiteks ma segan korra põlv ära lööte põlve katki, siis teelest peale. Jah, ja sellepärast seal ka nagu teelehte eraldi välja tooduna ei ole, küll aga on see jutus ehk siis raamat koosneb nagu eraldi luukestest pluss eraldi taimeõppelehekülgedest, mis tähendab, et ta on natuke nagu teatmeteos aga samas ka selline tore juturaamat ja just selle tõttu see oli ka minule suureks väljakutseks, sest ma olen seni kirjutanud täiskasvanute raamatuid, täiskasvanute raamatuid, tunnistan, on oluliselt lihtsam kirjutada kui lasteraamatut, eriti taolist missiooniga lasteraamatut, mis peaks edastama noorele inimesele, esiteks just seda pärimusliku teadmist ja teiseks kui enda ja maailmaga kooskõlas olemist, mida kogu Mareti teadmine taimedest ja üldse kogu see taimetarkus ja sisaldab see, et küsida, kas nad on teetaimed või ravimtaimed, on üldse tegelikult natuke just ütleks liiga kaasaegne midagi, sest et ma olen jälle kuulnud näiteks piparmündi kohta, et ei ole hea, väga palju piparmünti, kogu aeg, kogu pere joob kogu aeg aasta ringi, piparmünti ongi natukene uimased. Kui jälle juuakse liiga palju pärnaõit, jälle mine teame seda, et liiga palju on meil informatsiooni, saime, nendes on ütleme üks asi, mis ei oleks liigsel kasutamisel kahjulik. Liia Liia Piir on tunnetuslik, see ongi seesama, kui sa õpid oma keha kuulama, kus see piparmünt sulle ikkagi vastu lööma hakkab. Sa ei joo ju teda enam, ega sa jojo teda hambad ristis, kui sa tunned, et see taim hakkab sulle vastu tulema seal muide eraldi sees on ka peatükid, mida teha, kui taime ei sobi ja kuidas ära tunda, et taim ei sobi. Pluss siis nendele taimede korjamise ja säilitamise õpetusel. Keegi ei ütle ju, et sa pead jooma aastaringselt piparmünti või ühtegi sellist asja. Ei ründa teid. Ei ega mina ka ei ründa, Vahjendu, ma lihtsalt ütlen, et need kaasaegsed suhtumised, naljakad tunduvad nagu tõepoolest nagu natukene arusaamatud. Et kas tõesti keegi arvab, et noh ükskõik mis asi, kõik keemia tabletid on ju tegelikult samamoodi mürgid, kui sa võtad tabletti rohkem. Kõige, ärme lähme keemiasse, lähme nende piirdume taimedega. Tänak ja Maret Makko räägime natuke nüüd teiega ja sellel teemal, et mis taimi te soovitaksite praegu korjata ja millele tähelepanu pöörata? No mina ikka lähtuks sellest, mis õues kasvab. Et noh, nagu talvel ei saa ju minna midagi korjama, samamoodi on ju praegu, et läheks õue ja vaataks, mis seal on ja kindlasti nagu kevadiselt osad on kevadised taimed, osad on suvel, osad on sügisel ja praegu kõik sellised turgutavad taimed. Noh, ongi kevad ongi selline imeline aeg, kus kõik tärkab ja ja tärkavad just need taimed, mis annavad meile elujõudu, värskust, taastavad meie tervist. Loovad sellise keskkonna suve tulekuks õitsemiseks, ilu peegeldamiseks, et et see ongi minu soovitus. Aga kuidas teha valik, et milliseid, sest tõesti kõik taimed kasvavad kõik on olemas, aga mida nendest korjata siin nagu oma keha tunnetada, nagu Inga ütles, et on tore küll, aga kõik kehad ei kõnele ja kõik ei maksa ka nagu kõnet tõena võtta, et mida vahel öeldakse? No näiteks see Ta võib-olla kõige lihtsam asi, et et kui lähed oma aeda, vaatavad, mis seal kasvab ja tavaliselt toimet ja loodus on nii tark, et nad ikkagi teavad. Teie elate selles majas ja nad tulevad kuidagi salapäraselt ei aeda ja hakkavad seal kasvama. Lähtudes teie tervise olukorrast, et siis tasuks vaadata seal lahtise pilguga ringi, missugune taim kõnetab või meeldib või maitseb näiteks nurmenukk paljudes aedades. Lastele väga sobiv, nagu millest on ka räägitud siin. Et sobib nii, õiena sobib lehena salatisse miks mitte ka neid kuivatada, miks mitte ka võib-olla siis panna kenasti veel mingisse muusse vormi? Loomulikult sedasi tulekski vaadata, võib-olla on praegu Apooblikas laste lemmik, ma vaatan oma aias kasvab. Ja kindlasti ei ole meie rahvas ju kirjaoskamatu. Kui te leiate sellise taime sealt, siis lööge raamat lahti, vaadake, mille vastu ta on hea, miks. Igapäevaseks teeks hakata praegu korjama, noh, ma vaatan, et tegelikult on ju kõrvenõgese nutid on väljas, neid võiks korjata nurmenuku, et ta ei peagi ju nagu, noh, sa pead vaatama, et kus ta on kasvanud, et ta oleks tee ääres ja kõik sellised asjad. Et lihtsalt oleks selle hea maitse, tee nurmenukk sobib kenasti. Nõges, mis mul veel praegu naati naadistest. Naat on selline täiteainet, teda võib supitada ja teha salateid, aga või teha rohelist jahu, aga selline eriline kuivatus toimida tõesti selles osas ei ole, ta annaks midagi väga suurt väge. Et teda võib, aga niimoodi ravimteena ta kindlasti ei ole, võib-olla esimesena. Nagu näiteks lastega mööda aeda kõndida, siis anda talle maitsta natukene näiteks pärnaõiepungasid või lehti just tutvustada seda puud ei maksa süüa. Kuusevõrsed. Niisugused, et me teeme nüüd pisikese pausi, kuulame Henry Laks lugu suurepärast, milles on juttu männist ja rahust, mida saab ka otsida. Ning seejärel jätkame juttu, avame telefoni 611 40 40 on number. Saate esitada küsimusi taimetark Maret Macole ja püstis taimede kohta, et kuidas neid korjata, mida korjata, kuidas kuivatada. Need küsimused on oodatud. 611 40 40 on telefoninumber. Tasa, sosistab tuul. Tasa kiiva. Puudel on rohevad rüüd. Leebe on looduse. Tasa astu ja lähen. Vaatan, kas veel mõni teeb siin endale rada või vaikides põõsa alla. Ma. Ma näen-is on headuse sandasaini tarkus. See kõik mu põue ei mahu maha müts ja vaaliastu madonna männi ja kuuse Sonda tarkus. See kõik nuppu ei mahu maha, mets ja vaali ajastu. Looja loodusega. Aega vähele kasuta iga hetke rutaka elu, et ma tunnen, ma ei tea, kuus seal taasaegne tarkus. See kõik ei mahu maha müts ja vahel ja Soomaa don pois männi ja kuusetarku. Köik mu põu ei mahu maha ja varjamatu. Jätkame juttu meil täna saates külas taimetark apteeker Maret Makko ning kirjanik Inga Raitar ja teemaks väikese taimetarga 12 saladusse on üks selline lasteraamat, kuhu on koondunud koondatud 12 taime põnevad saladused ja nagu Inga enne rääkis, et võtab kokku sellise aasta ringi, et mida lastele õpetada, kuidas taimi tutvustada ja et säilitada siis seda taimepärimust, mis kipub kaduma ning avatud on telefon 611 40 40 teemaks ravimtaimed ka laiemalt. Kui teil on küsimusi, siis helistage ja meil on üks helistaja liinil, kuuleme teid. Aitäh. Ma ei teagi nüüd nõiakartul, mis võiks olla Maret Makko? Aitäh küsimast. Kui räägitakse taime omadustest siis öeldakse, iga ravimtaim on 105 omadusega. Ja kindlasti on sellel kartulil ka seesama vägi ja võlu, aga kuna ta on, ei ole päris eesti taim siis loomulikult kasutatakse, mina soovitaks kasutada sellist välismaist unikaalset, võib-olla tugevat taime võib olla väga erandjuhtudel. Kindlasti võiks selle ära proovida. Ja kindlasti siis, kui on ikka väga isusele kartuli järele, siis päris uurida ja päris spetsialistidelt küsida, et kuidas ja kas selle taimega nüüd alustada ja kui palju teda ikka kasutada. Sest mina olen nagu seda meelt, et kasutada võimalikult enese elukoha lähedalt eestimaiseid taimi. Ja meie sellises kliimavöötmes ja just võib-olla ka, kui on oma laed, oma aia taimi. Et Ma eriti ei, ei oska selle koha pealt nüüd teile väga sügavat nõu jagada, et võib-olla pöörduda nende taimetarkade poole, kes siis seda soovitavad ja kellel on nagu pikemad kogemused ja võib-olla Audentsemad sellised teadmised selles osas. Ja järgmine helistaja hallo kuuleme teid. Mina sooviks sooviks teada kõige lihtsamat varianti kuusevõrsetega, mis teha? Suurepärane, aitäh. Mida teha kuusevõrsetega? Nad on tõesti niuksed mõnusad praegu. Kuusevõrsed, onju väga vana vana, selline toidulisand meie meie eesti rahvalaual, et see on tore, kui teil on selline huvi ja mõte ja võib-olla ka aias väga puhas ja sirge kuusk pluss kohast seda võtta, siis see on väga nagu tervislik toidulisand, et kindlasti. On retsepte liigub kas või toidulaual panna. Mina olen pannud isegi nagu värske või siis olen teinud salateid sellest. Kindlasti võib näiteks panna siirupi alla teha köha, siirupit või lihtsalt mõnusat siirust, pütt, sest ega see siirup ei ole ainult nüüd köha vastu, vaid tal on seal täpselt seesama 100 erinevat toimet, mis annab jõudu, mis puhastab, mis organismile väga vajalikud. Aga kõige lihtsam moodus on lihtsalt korjata, pesta puhtaks ja süüa üks kümmekond võrset lihtsalt võib-olla võileiva kõrvale. Iga päev, kuni nad on värsked ja sellised mõnusad. Praegu. Maret andis ükskord mulle võrratu kuusevõrse või retsepti, mida me igal kevadel teeme, et et see on just täpselt see, et sa võtad nagu siukse mahlaka peotäie korjad, neid kuusevõrseid, siis paned sinna näiteks pool pakki, võid blenderda segi või lased selle saumikseriga segi ja siis paned sinna sisse väikse väikse sortsu mett sest siis need rohelised võrsed ei rääsu ja see või seisab kaua ja see on fantastiline. Hommikune võileivamääre. Aga siirupit keetes kõigepealt vees leotada, siis välja nad sealt võtta ja siis keeta siirupiga, sest suhkur kuidagi ei vähenda toimetuse pikk keetmine siirupit saada. No tegelikult see asi võib-olla käiks sedapidi, et peseks nad ära jätaks. Teeks siirupi eraldi, valmis valaks siirupi peale ja laseks keemiseni tõusta siis võtaks ära, laseks hommikuni seista siis võtaks uuesti, laseks kuumaks kurnaks ära ja siis on valmis. Siit ei segaks teda Kooveegeedakski. Ei seda keetmist ei ole vaja. Teha ja kasutada agaavisiirupit, mis on juba iseenesest tiirukine olemas ja samas, millel ei ole selle valge suhkruomadusi, et väga hea, ma arvan, seal sama varianti kasutada agaavisiirupiga. Nii ja järgmine helistaja kuuleme teid. Hallo, olete eetris? Ja olete otse-eetris, kuuleme teid. Tere, mina Karksi-Nuias tülitan. Öelge palun, miks ravimtaimed mõningad nagu saialill raudürt sees piparmünt ja, ja miks nad tekitavad kõrvetisi, kas on võimalik mingisugust sellist ravimtaime tarbida mis tekitaks kõrvetist? Ravimtaimed, ja mida te seal loetletud Ta võivad näiteks iga ravimtaimel on tegelikult, võib-olla tuleks teada kõrvale, et kui te kuidagi ei tunneta, et see ravimtaime ei hakkab teie organismil mingeid kõrvalnähte annab siis ta lihtsalt, et ei sobi teile. Et siis tuleks valida mõni teine taim ja kindlasti piparmünt. Ta on eriti selline kapriisne, et ühelt poolt rahvas teab, et ta on rahustav, aga tegelikult, kui te natuke meie, eestlased on natuke kannatamatu rahased, Nad tahavad kohe terveks ja kangelt ja ja kiiresti ja, ja kui teha kange piparmünditee, siis tegelikult on see ärritav on see ergutav ja seda kasutatakse isegi šokiteraapiat peas. Et ta võib lausa oksendama ajada. Teie-l on see väga nagu õige jutt, et ta tekitabki ärritust. Et sellised taimed, nagu te siin lugedasite üles tuleksid, äärmiselt lahja teega kasutada, näiteks kui te olete tundlik inimene, selles osas siis väga lahja tee kasutada sellistel taimedel. Aga teile ma soovitaksin sellist rahulikku teeleheteed, see võtab, rahustab nagu kõik selle ärrit tunud maokeskkonna ka liigse liighappesuse refluksi kõik maha. Ja kindlasti võib sinna võib-olla hoopis piparmündi asemel lisada melissi maitseks. Et proovige sellist segu. Niimoodi ja viimane helistaja Allo kuuleme teid. Tere, tere. Üldiselt ma tahtsin seda rääkida, et veregrupi järgi onju raamatut, mis kellele sobib millisele grupile näiteks nullgrupile salvei tekitab koheselt väga halb ainete tunde ja kõik ei peaks enda peal proovima. Nii ma, teie, teie küsimus on. Ma ei tea, Eestis ei ole võimalik seda teha, aga on olemas veregrupi järgi nüüd raamatut, kust siis saab ikkagi täiendavalt asja uurida, et mitte katsetada ainult enda tal kõike. Aitäh ehk siis mida teha, kui palju uskuda raamatuid, kui palju enda peal katsetada ja kuidas saada aimu sellest, et mis mulle sobilikud Noh, loomulikult tervet seda faunale ei saa ju ära katsetada enda peale, et ja väga mõistlik ja tark ongi algul natuke kirjandust uurida ja tegelikult on ka Eestis meil alternatiivmeditsiinis selliseid kui inimesi, kes ka veregrupi järgi määravad mida siis teile sobib ja mida on soovitav nagu võib-olla siis hakata proovima. Ja mida üldse ei sobi, et tegelikult kui nagu ikka pikemalt tahaks ravimtaimedega niimoodi ennast ravida, siis on väga mõistlik samm sedasi ka ennast kurssi viia selles osas ja vaadata nende taimede piires mis siis minu veregrupile sobilikud on, et see on väga mõistlik teema. Hingad, ja ma tahangi lisada, et selles samas lasteraamatusse on ka nüüd nagu põhjus, miks me tegime lasteraamatuid, nüüd see teema kokku võtta, et kõigi nende teadmiste omandamine algaks juba väga varajasest east ja lasteraamat, mõtlen just selline, mida ema ja vanaema saavad koos lapsega lugeda ja saada vastuseid just nimelt sellistele küsimustele, sest eraldi on siin olemas just nimelt ka peatükk, et kuidas tunda ära taime ei sobi just see, et, et needsamad taimed, kuidas neid kasutada sellisel viisil et nad sulle liiga ei teeks, kuidas neid kasutada oma pereaitamises ja just ka see, kui need teadmised tulevad koos perega, kui need võetakse vastu, siis nii-öelda ema, laps, vanaema, laps kõik koos, siis lõppkokkuvõttes on kindlasti välistatud, tehakse midagi sellist, mis on perele kahjulik. Võib olla vastupidi, et et mida rohkem nagu Maretki ütles, teadmisi, seda kindlamad me saame olla ja seda rohkem me saame ennast taimedega aidata. Meil on ka paar küsimust kodulehel kriimsilm tahab teada, kuidas säilitada männivõrseid. Kas võiks, kus võiks nende kohta rohkem infot saada. Männivõrsetest on ju ka palju kirjutatud ja ja eksanda männivõrsetega on nii ja naa, et tegelikult on nad looduskaitsealused, neid ei tohigi minna metsa niimoodi kraapima õppima nii väga omapäi, aga et kui oma tarbeks natuke võib-olla sealt näpuotsaga võtta, siis noh, Eestis ei peaks veel taimedega Nändidega seda juhtuma, et nad saaks rikutud. Aga no olete näinud, võib-olla isegi on apteekis kuivatatud männivõrse kas siis jahu või pulber ja on ka tooteid, kus on siis juba seda pandud. Sisse saab panna neid, kui nad on kuivatad ja et et seda võib ju teha täiesti ka täpselt. Ja kui teil on kuivati, saab kuivates koerad ja loomulikult selles toidukuivatis on kõige parem, tema kuivatab kiiresti, tema nagu ei ületa seda temperatuur, ei lähe kõrgeks, panete oma temperatuurid üle 35 kraadi, siis jaa, ja siis kuivas kohas hoida ja sealt mõnusalt krõbistada, kui, kui tuleb see hetk, kui tahate. Ja meil jätkuks juttu tõenäoliselt siin tundideks. Paraku on aeg-ajalt neid eeltööle minna Maretas, kui meil saatega edasi minna. Vellinga. Aitäh, et saatesse tulite ja ma usun, et see raamat saab paljusid lapsi ja noori ja emasid vanaemasid aitama uuesti järje peale, et mitte enam siis suhtuda võib olla mõnda taime kas siis üleolevalt või, või lihtsalt mitte teda märgata ja tekitab uudishimu asjade vastu. Väikese taimed ärkavad 12 saladust on siis selline raamat, kus saavad lapsed ja vanaemad teadmisi, kas siis uusi või meelde tuletada. Tänan teid saatesse tulemast, Ritter ja Maret Makko. Me jätkame siit muusikaga, Kadi Toom laulab ja seejärel ootame saates juba parimate kuldmärgisaajate toodete esindajaid. Köögiviljamahlas tuleb juttu ja ühest alkohoolsed joogid, vana Tallinna jogurt, freenist, kohv. Ataks algas. Oleks joobunud moosida, näida tookord. Täitsa mulle armu, kui ta lahkuks. Oigus. No mida soovid veel kord võiksid olla. Ja Mäeldate ja ta, sest oled dokt soe, tiivad viia. Kõik ajavad maailmas tunnustust ja niimoodi ka ettevõtjad, kes loovad uusi väärtusi ja täidavad kuidas seda nüüd öeldagi riigikassat rahaga ja seda on toredad, aga selles mõttes, et neile antakse ka tunnustusi, neid märgatakse, üks toredamaid on see, kui toimub parimate toiduainete valimine ja jagatakse kuldmärke ning oma huvitaja saates olemegi jõudnud kuldmärkideni ja täna teeme juttu parimast Mittalkohoolsest jalkohoolsest joogistamis said siis kuldmärgi ja ära märgitud ning saates külas Põltsamaa Felixi esindaja, tootegrupi juht Eve Jürisoo. Tere. Tere. Ja Liviko juht Janek Kalvi. Tere. Tervist. Teie mõlema ettevõtted said pärjatud ja täpsemalt mitte ettevõtted, vaid tooted. Põltsamaa puhul köögiviljamahl ja Liviko puhul vana Tallinna jogurt, kreem. Ma ei teagi kummast alustada, kui oleks laua peal, et kumba esimesena maitseks siis. Valiksin mahla, kuigi ma ei tea, kas just köögiviljamahla. Seepärast ma Eve, küsin teie käest, et kust tuli selline mõte, et teha köögiviljadest mahl, siin sees on tomat, ma näen pildi pealt. Paprika, porgand, tšilli, basiilik, küüslauk ja Till just. No annab selle peale tulla, et selline asi pudelisse. Põltsamaa nii-öelda pikaajalise mahlatootjana on, on tootnud erinevaid mahlu ja meie näiteks tomatimahla on olnud väga hinnatud. Ja vot needsamad tomatimahla tarbijad on, on koputanud meie uksele ja öelnud, et et tomatimahla väga hea, aga võiks olla veel midagi, mis oleks natukene vürtsika maitsekam milles võiks olla mingit muud köögivilja ka. Ja siis me oma maja siseselt arutasime, et meil toorained ju majas nii-öelda ringlevad, et prooviks midagi kokku segada ja nii see toode tegelikult sündiski, et ega siin mingisugust erilist erilist mõttevälgatust ei ole, et, et nii nagu see elu käib, et ikka rohkem tarbija ütleb, mis, mis nende sooviks on ja me püüame siis nende soovidele vastu tulla. Nii et see maitsestamise osa võib-olla võttis natukene aega, et see pipra, tilli, küüslaugu ja soola soola nii-öelda kombinatsioon õige saada, panite terve seda siin tehase inimesed ritta panid, erinevad maitsed ja siis hakkasid, et nüüd proovige ja siis vaatame, kellel rohkem me tegelikult tavaliselt oma tootearenduses nii teemegi. Et me teeme oma mõtte järgi mitmed erinevad variandid ja siis me hakkame nii-öelda seesmiselt oma inimeste peale testima. Siin on ainult üks eripära, et, et köögiviljamahlaga või tomatimahlaga on see, et kas sa armastad või vihkad. Et siin väga palju vahepealseid inimesi ei ole, et me pidime välja otsima need inimesed, kellele mekib tomatimahl, siis oli lootust, et neile Peaks maitsema ka köögiviljamahl. Endiselt avaldavad vähemasti mingit arvamust. Kuulge, aga alati on hästi suur argumente tervislikkus ja ma vaatan, et üks portsjon energiat, see on siis, kui 200 milliliitrit ära juua, siis nagu väga palju seda energiat ei saa, mis peaks olema iseenesest hea, rasvasin, peaaegu üldse ei ole valkusid olla, soola on ka natukene ja rasvasid rasvases ma ütlesin, ei ole süsivesikuid. Jah, et selles mõttes toode ongi nii-öelda väga tervislik. Praegu on ju väga populaarne rääkida suhkrutest, suhkrut siin ei ole, suhkrumaksude maksma ei pea ja siin me pea sellepärast, et me jääme igasuguse sinuga suhkrut sees, selles mõttes, et tomat sisaldab suhkrut. Porgand sisaldab suhkrut, paprika sisaldab suhkrut, nii et, aga, aga selles mõttes nad sisaldavad nii vähe, et selle tootega isegi kui maks tuleb, me sellest pääseme. Aga toode selles mõttes on väga, väga tervislik. Et ta nii-öelda annab vähe energiat seedimisele hea. Selles mõttes iga igatpidi tubli, et soovitan ka neil mekkida, kes ei ole tomatimahla sõbrad, ma tean ühte oma tuttavat, kes tomatimahla ei võta suu sissegi, aga köögiviljamahla joob. Noh, see on olnud turul juba ühte aega, ütleme seal sügisest jah, inimesed end hästi vastu võtnud ja me nii-öelda sügisel tulime turule, kuna ta on natukene ikkagi veidikene nishitoode, siis me tutvustasime teda sügisesel nii-öelda toidumessil, mis sügiseti toimub, nüüd me siis omakorda veel pärast auhinna saamist tutvustasime rahvale siin Pirital oli sööma mass. Et, et ma olen iga kord olnud ise nende välja Palamiste juures ja ma ei ole saanud ühtegi negatiivset tagasisidet, küll seda, et inimesed ei ole kas tomati või köögiviljamahlaarmastajad, Nad proovivad ära, ütlevad jah, päris hea toode. Aga mulle nii-öelda üldiselt sellised tooted ei meeldi, aga keegi ei ole kritiseerinud maitset. Niimoodi, ja nüüd me jõuame teise maitse, nii et on inimesi, kellele võib-olla tomatimahl nii istu, aga on klassika, kaubamärk, võiks isegi öelda, et vana tallinn, kui sa lähed ida poole reisima või lõuna poole, siis alati kingitusena, võta pudel vana Tallinnat kaasa, see on juba nagu noh, märkamatult taustad. Janek Kalvi, milleks on nüüd vaja veel nagu ütleme maitset rikkuda jogurtikreemiga ma ei ole seda maitsma, ei tea. Tundub imelik, see on innovatsioon, see on just seesama, millest praegu juttu oli, et inimesed otsivad midagi tervislikumat midagi uut ja huvitavat ja, ja see on nüüd siis levikupoolne lahendus selleks, et, et oleks võimalik teha suvel marjakokteile teha nagu sellist kreem koorelikööri ka näiteks marjalik marjadest, värsketest marjadest kokteili on peaaegu võimatu, sellepärast et ta läheb tükki, ta reageerib atega. Aga, aga jogurt, mis on ise happeline, on väga hea nii-öelda baas selleks, et teha mõnusatest suvemarjadest toredat kokteili. Ja, ja maailmas üldse on selliseid liköör täna väga vähe, et ma tean ainult ühte ühte väga vana likööri tootjad, kellel on veel jogurt kriim olemas ja seal siis Liviko poolne selline. Tuli, kas see oli nagu kuskilt nagu ideed ikka ringlevad või mõtles keegi selleni? Tulevikus käib see tootearendus nii et meil on, meil on väga laiapõhjaline tootearendusgrupp, mis hõlmab praktiliselt kõiki osakondi, kõiki kõige tähtsamaid, selliseid võtmeisikuid, levikus, kes, kes siis on vastutavad, esiteks üks tootearendus toimuks sujuvalt ilusasti nii ettevõtte kaua kestab, ta võtab aega, erinevate toodete puhul on see erinev, mõnel puhul võiks võtta aega aastaid ja mõnel pool siis noh, näiteks seal selline aasta või poolteist võiks olla see tsükkel. Aga see idee iseenesest ma arvan, et isegi ma ei, ma ei eksi, kui ma ütlen, et see tuli meie tootmise tehnoloogidelt, et just just sellise sellise huvitava lahendusena, et teha või pakkuda nagu neidsamu marjadest happelise baasi peal nagu selliseid pidevalt kokteile, nii et tõesti võtate suvel maasikad, mustikad, vaarikad või mida iganes, et või, või noh, nii-öelda apelsin, marju ja saate teha väga toreda smuuti sellest jällegi natuke tervislikum, natuke vähem rasva. Niiet ütleme nii, et me arendame edasi, siin ei tasugi otsida. Võib-olla otsest paralleeli siis nii-öelda vana Tallinna maitsega siin on pigem nagu sissejuhatus ütles, et see vana tallinn omab sellist võimsat kaubamärki täna, mille, mida inimesed tunnevad ja teavad ja, ja ütleme, kui me tuleme välja mingi sellise huvitava tootega, millel on ka ekspordipotentsiaali täna sellel sellel olema, seda me täna müüme juba päris mitmetesse välisriikidesse laevade peal, siin Viking Line, Tallink teised laeva laevafirmad piiri piirikaubanduses, Šveitsi, Austriasse, Venemaale ja nii edasi, Saksamaale on juba see kaup läinud ja päris päris edukas eksporttoode. Ja, ja tõepoolest, kui te hakkate nüüd, et ma otsima vana Tallinnaga paralleeli, siis seda seal ei leia, seal on mingeid komponente, aga pigem tehke üks tore troopiline kokteil troopiliste puuviljade baasil ja, ja seal on see sarnasus vanalalidega suurem. Öelge, kas see on saladus, et milline see vana Tallinna retsept on, aga see? Loomulikult on see saladus, see on, need on väga hästi hoitud saladus, võib-olla mõni komponent? Ei muidugi, ei mingit mingit selles mõttes mingisugust jogurt ei ole ka ei ole, et me saame, ütleme selles mõttes selle retsepti puhul, et on, on ikka tegemist jogurtibaasiga, seal sees on ikka päris jogurt loomulikult, aga selle järgi, kui jutt käib vana Tallinnast, siis natuke teine asi, vana Tallinn ikkagi tsitruse ja rummiliköör ja sinna lähevad, lähevad siis ainult naturaalsed, erinevad idamaised või eksootilised siis vürtsid, tsitruseõlid, erinevad testilaadid, automaadid, mida me ise kõike teeme, nii et see on puhas, selline naturaalne originaal Liviko originaalretsepti, iga eestlane võiks olla uhke selle üle kasutajatega eestimaist toorainet. Absoluutselt, ja loomulikult me oleme hästi tundlikud selle koha pealt ja püüame näiteks Viru valge on tehtud eestimaisest teraviljast. Vana Tallinna puhul, tõsi küll, peame rääkima sellest, et kuna ta on eksootiliste nagu vürtside baasil üles ehitatud kogu see retsept, siis kaneeli mingisugust apelsini ja erinevaid erinevaid muid tsitruse selliseid Eestis ei kasva, kaasa arvatud rummi ei ole võimalik Eestis toota, nii et vana tallinn on nüüd selline. Võib-olla üks esimene Eesti toodetest, mis on läinud maailma ja andnud oma panuse globaliseerumise aga aga nii palju kui võimalik, nii palju Liviko kasutab eestimaist toorainet ja, ja tihtipeale noh, see lihtsalt ei ole võimalik. Aga kuidas on Põltsamaal nüüd selle köögiviljamahlaga, kui palju on omamaist tooraine? Põltsamaal on tegelikult täpselt sama lugu, et ettevõtte üldiselt kasutab väga palju eestimaist toorainetest. Teatavasti me teeme valmistoite köögivilja ja seal kasvatatakse kõrvitsat, kartulit, kapsast, kurki, teostame me kõik oma oma nii-öelda vajaduse Eestist. Aga paraku on mahla tootmisega selline lugu, et esiteks on see suuremahuline tootmine ja kui me räägime näiteks sellest köögivilja mahlast, siis siin kasutatav tomatipüree porgandipüree sellistes mahtudes sedaviisi, nii nagu me saaksime teda mahla tootmises kasutada. Ta ei saa eestimaalt kätte, nii et me peame seda kahjuks mujalt ostma. Aga selle kompenseerib just see teine pool, et muu osa ettevõttest nii-öelda baseerub tegelikult ainult eestimaisele toorainel. Et paraku samamoodi meie toodame näiteks apelsinimahla ja, ja ja mitmesuguseid nii-öelda multimaitse ongi mul alati küsimus olnud. Huvitav, miks ma peaksin eestimaiste apelsinimahla helistama, aga? Ei pea, võib letilt mõne teise valida. Siis sellega te toetate ju Eesti ettevõtte tootmist. Aga jah, see on väga hea vastus meie juures tööd ja, ja, ja saab palka maksu maksame nii-öelda maksu ja nii, nii see asi käib. Jah, aga öelge mulle veel, kui oluline on ettevõtte jaoks tunnustus, seesama kuldmärk, see samad don konkurss on, saab ennast näidata, saab tutvustada, on, mille poole nagu püüelda. See tegelikult on väga oluline, üks asi on, on see, et justkui aitab sud oodata ehk müüa, kuigi ma ütlen selle peale, et ega toode ikka peab hea olema, et aru saad konkurskonkursiks, aga aga ennegi on elu näidanud, et noh, nagu Eesti laululgi, et žürii valib ühe ja rahva, valib ühe ja siis lõpuks ei võida keegi. Aga väga oluline on see tunnustus meie enda töötajatele. Sellepärast et igapäevaselt sa võib-olla vahel ennast nagu unustad oma asjade sisse ja sa teed ja teed. Aga kui ühel hommikul siis sulle rahvas ja auväärt zürii ütleb, et sinu toode on sellel aastal vot selles selles kategoorias või veel parem üleüldse kõige paremaks tooteks hinnatud, siis see on tegelikult väga suur tunnustus, et need, nii nagu tarbija vajab häid tooteid, nii vaatavad need tooted tegijad kaasada tunnust. Ma olen nõus, et see on tõesti inimestele ja ettevõtetele väga oluline peegeldus, et et kindlasti see, ma pean kiitma ka toiduliitu, et see konkurss on tehtud väga professionaalselt ja, ja seal on tõepoolest väga professionaalne žürii, see sõel on hästi tihe ja seda enam on levikul hea meel, et me oleme juba 14 korda parima alkohoolse joogi tiitli ja on mõni jäänud ka küsima. Kuidas sellega on vaja nendest toodetest või jah, muidugi ma arvan, et kõik need tooted, mida me, mis on võitnud kuldmärgi, on siiamaani müügis või tootmises ja paljudel puhkudel väga edukalt ka eksportturgudel. Super, ma tänan teid saatesse tulemast, Eve Jürisoo ja Janek Kalvi. Tänaseks on huvitav saade läbi minu nimi Krista taim. Kuulmiseni tibame.