Tere, mina olen Martti Kalda. Tänases saates räägime Jaapani keisri perekonnast läbi nelja inimpõlve. 19. sajandi lõpust kuni 21. sajandi alguseni. Väidetavasti on Jaapani keisrikoda maailma vanim monarhia ja võimul nüüdseks üle 2600 aasta. Hiinlastel on arvamus, et nende esimene keiser tuli võimule, aga juba 3000 aastat enne Kristust. Jaapani keisrivõimu vanus on vaieldav. Legendide kohaselt tuli esimene jaapani keiser võimule 11. veebruaril 660 enne Kristust. Selle keisri nimi oli Chimmu. Ja kõik ülejäänud Jaapani keisrid. Kuni praeguseni. Aki hittoni, kes on 125. on olnud selle ühe keisri järeltulijad. Veelgi enam jaapanlased usuvad, et keiser Chimmu oli päikesejumalanna amati raasu järeltulija. Vähemalt niimoodi kirjutavad jaapani legendi raamatud Kotšiki ja nii ongi. Ehk siis Jaapani keisri võimul on jumalik legitiimsus. Päikesejumalanna ise on see, kes jaapanlasi oma järeltulijat kaudu valitseb. Ja loomulikult on koos selle päikesejumalanna ja tema järglasega antud jaapani keisitele kaasaga keisserlikud, regaaliad, võimu sümbolid. Need on peegel, kalliskivi ja mõõk. Tänapäeval hoitakse neid erinevates jaapani paikades erinevates pühamutes ja ainult kalliskive Tokio palees. Tegu on kusagilt sealt pronksi ja rauaajast pärit esemetega. Tõenäoliselt ka see peegel lihtsalt lihvitud pronksplaat mille peegelduse pealt said inimesed vanasti, ent vaadelda. Legendide kohaselt elas esimene keiser Timmu lausa 126 aastat. Ja samamoodi esimesed 14 keisrit on puht legendaarsed. Millal tuli võimule päris esimene ajalooline keiser? On väga raske öelda. Ajaloolaste arvates saab jaapani ajaloost ilma müütides Ta rääkida alles viiendast kuuendast sajandist peale Kristust. Ja ka siis tõenäoliselt oli tegu pigem Jaapani keskalade hõimujuhi sõjapealikuga ja mitte kogu Jaapani saarestikku valitseva keisriga. Teisel kohta on Jaapanis väga palju sõnu. Tema päris nime tavaliselt jaapanlased ei kasuta, öeldakse Tenno mis viitab tema taevalikule päritolule. Taevane valitseja võiks seda tõlkida. Või ka Heikka, mis tähendab keiserliku kõrgust. Kõikidel keisritel on lisaks nende pärisnimele ka alati valitsemisdeviis. See on siis selle ajastu nimi, mille üks või teine keiser valitseb. Näiteks praegu on võimul Heisey keiser ehk siis käsilane Heisey ajastu. Kuigi eurooplastena räägime me case'ist, kelle nimi on Aki hitta. 1947. aastal ehk siis pärast teist maailmasõda ja teise maailmasõja kaotust Jaapani poolt vastu võetud põhiseadus mis loodi suures osas Ameerika okupantide juhtnööride järgi. Öeldakse, et keiser on Jaapanis riigi sümbol. See on ka praktiliselt keisrivõimu piir. Ta võib nimetada ametisse peaministri. Ta nimetab ametisse ülemkohtu kohtunikud, kutsub kokku Parlamendi ja saadab selle laiali. Ja kinnitab seadused. Ent sisuliselt ei ole Jaapani keisrilt vähemalt praeguse põhiseaduse järgi võimalust Neid tegevusi mitte teha või teha neid omatahtsi. Kõigest sellest peategi kuulama parlamendi ja parlamendipoliitikute parteide nõu. Teisiti kõrvale ütlen kohe ära, et Jaapanis on ajaloo jooksul olnud võimul ka kaheksa keisri hinnat ent praegune keiserliku majapidamise seadus sellest samast aastast 1947 seda ei luba vaid näeb ette, et jaapani keisrit pärivad oma võimumeesliinis. Samas ei ole probleemiks, kui jaapani keiser adopteerib endale poja või kui Jaapani keiser on alles lapse eas. Jaapani keisitega on Jaapanis seotud väga mitmeid erinevaid kombeid ja tavasid. Paljud neist on ka meile teadmata ja jäävad sinna krüsanteemtrooni varju. Aga üks on kindel, jaapanis kehtib omamoodi tabu, selle kohta öeldakse krüsanteeme tabu. See on tabu, et keisri ste keisri perekonnast ei räägita midagi halba. See ei ole seadus, vaid see on tavaenesetsensuur. Et inimesed Jaapani keisri kohta midagi halba ei ütle. Püüame meiegi täna jääda viisakaks. Rääkides viimastest neljast Keidrist. Krüsanteeme troonil. Kõlas jaapani hümn. Kimiga joo, Keiserliku Kõrguse võim võiks seda pealkirja tõlkida. Hümni sõnadeks on iidne luuletus jaapani keskajast. Muusika on loodud aga 19. sajandi lõpul aastal 1880. See oli jaapani ametlik hümn sellest ajast alates kuni teise maailmasõja lõpuni. Pärast teist maailmasõda tekkis teatud probleem selle hümniga. Leiti, et seda ei sobi ametlikult hümniks kinnitada. Miks? Sellepärast, et hümni sõnad ütlevad kesku de valitsus 1000 8000 põlve. Kuni kivikestest saavad rahnud, mida katab sammal. See on siis viide keisrile, kes peaks valitsema igavesti ehk siis viide keisri jumalikkusele. Aga oli ometigi ju jumalikust see, millest Jaapani keiser oli sunnitud Ameerika okupatsiooni ajal ja Ameerika okupantide nõudel loobuma. Jaapani hümniks kinnitati Kimiga joo uuesti alles augustis 1999. Esimene keiser, meie tänases huviorbiidis on meitši keiser Mutsu hitta. Mutsuhito võimuletulek on Jaapani ajaloos väga pöördeline ja oluline moment. Vähemalt jaapani enda teadvuses sest tähendab Meitsi ajastu algus vana võimu lõppemist ja täiesti uue perioodi algust. Seitsmeteistkümnenda sajandi algusest oli Jaapanit valitsenud ja ühendanud Tokugawa Šogunaat. Tokugawa shokolaadikeskus asus Edos tänases Tokios. Ja keisrid, kes olid küll nimeliselt kõige kõrgemad võimukandjad elasid heianis tänases Kyotos sisuliselt omaenda palee vangidena. Ja tegelik võim oli siis Tokyos elavate Šogunite sõjalise valitsuse juhtide käes ja Tokugawa šokolaadi vältel aastast 1603 kuni aastani 1868 valitses Tokugawa Šogulaati ridamisi 15 Šogunit. Ühelt poolt tähendas Tokugawa šokolaad ja selle loomine seitsmeteistkümnenda sajandi alguses jaapani ühendamist. Oli ennem seda Jaapan olnud killustunud väga mitmeteks vürstiriikideks. Jaapani keisri võim oli olnud ainult nimeline. Teisalt tähendas see ka range kontrolli kehtestamist kõikide nende samurai perekondade üle, kes üle jaapani olid laiali pillutatud. Selliseid range Fjodaalne süsteem Šogul hoidis kõikide samurai perekondade liikmeid oma palees pantvangis, et tagada, et üks või teine samurai pealik midagi valesti ei teeks ja alluks ikkagi keskvõimu kontrollile. Lisaks sellele olid Tokugawa Šogunil üle maa väga edukad ja laialdased nuhid, kes jälgisid kõiki ametnikke kõiki sõjapealike ja kandsid nende tegevusest ette. Ja vajadusel siis ebameeldivad isikud või võimule sobimatud tegelased. Ka kõrvaldati tihti ka mürgitamise või salamõrvade abil. Selleks et samuraide mõtted sõjapidamiselt eemal hoida. Selleks mõtles Tokugawa šokolaad välja ka hulka lõbustusi. Loomulikult, et olid üheks selliseks lõbustuseks keissad ja geiša kõrval. Lisaks neile siis praktiliselt igas suuremas linnas ka spetsiaalset kõrtsi ja bordelli kvartalid, kus samuraid said käia lõbutsemas. Suure hoo sai sisse no teater. Selleks, et samuraid saaksid põnevaid kirjanduslikke lugusid vaadata teatris sest sõjapidamise kõrval tuleb öelda, et väga paljud samuraid olid jäänud ilma hariduseta. Paljud ei osanud isegi lugeda ja kirjutada, seetõttu tuli neile kirjanduspalu teatris ette mängida. Samal ajal sulges Jaapan oma uksed eurooplastele välismaalastele harrastas isolatsioonipoliitikat ja kõik välismõjud. Eriti jaapani ühendamise perioodil. Eurooplased, kes olid tulnud eurooplastega koos Euroopa tooted Euroopa kirjandus, Euroopa kultuur, aga ka näiteks kristlus. Kõik see keelustati. Kristlasi, keda oli vahepeal juba päris palju saanud, hakati taga kiusama. Kõik maale sisse imbunud preestrid hukati ja tihti hukati ka kõik nende järgijad. Oli keelatud ehitada suuri merelaevu ja seilata teistele maadele. Jaapanlased suhtlesid välismaailmaga ainult ühe Euroopa rahva kaudu. Selleks olid hollandlased, kellel oli lubatud Sis Nagasaki sadamas asuval tehissaarel maabuda ja tuua siis välismaailmast mõningaid üksikuid tooteid, mida jaapanlased vajasid. Valdavalt oli tegu Hiina siidi ja teega. Ja ainus info, mis Jaapanist pärines, pärines nendesamade hollandlaste kaudu. Ja ka nemad ei näinud tervilt pilti. Kõik see sai aastal 1868 otsa juhuslikult samal hetkel, kui keiser Mutsusito võimule tuli. Eelmine keiser, Mutsuvita isa, keiser Komei, oli täiesti täisjõus mees, 36 aastane, kui ta täiesti ootamatult ära suri. On sosistatud, et tema nõuandjad nakatasid ta taskurätiku abil Rõugetesse. Ja seetõttu astus siis keiser Mutsu Hito 1867. aastal võimule 14 aastasena. Selleks hetkeks oli pahameel ja tüdimus Tokugawa šokolaadi ja Šoguni võimuga. Juba läinud ka nii kaugele, et sellesama aasta novembris viimane Šobun võimust loobus. Ja loogiliselt leiti siis, et see võim läks tagasi keisrile. Muidugi on eraldi küsimus, kui palju keiser seda võimu tegelikult rakendas. Pigem tuleb öelda, et see meitši ehk siis kirgas ajastu, mis algas keiser Mutsuhito võimuga tähendas seda, et, et Jaapan hakkas muutuma reformimeelsemaks euroopalikumaks aga tegelik võim läks ikkagi tema nõuandjate ja ministrite kätte. Meitsi ajastul tegi Jaapan läbi peadpööritava kiirusega toimunud muutuse. Võeti üle kõik Euroopa leiutised ja üritati neid nii-öelda jaapani efektiivsusega ellu rakendada. Kohati oli tegu lausa veidrate ülevõtmistega. Näiteks maalikunstis üritati maalida eurooplaste moodi. Ülikutele hakati andma parunite krahvide ja hertsogi tiitleid ja keiser ise ei teadnud kohati, kas riietuda nagu jaapanlane mida ta tegi siis jaapani näiteks into tseremooniatel, mille keskmes ta oli ja keiserlik, kel rituaalidel või riietuda eurooplasena. Ja siis loomulikult ka millisesse Euroopa riietusse ennast panna. Nii et lõpuks on meil keiser Mutsuhitast nii pilte Jaapani kostüümis kui ka sellises saksa preisi sõdurivormis. Ja suurte uhkete vuntsidega. Mutsu hitta kohta on öeldud, et lapsena oli ta tegelikult selline tujukas isik kes ründas oma teenreid ja mängukaaslasi. Ja ainult sportlikud tegevused. Ratsutamine. Sumo maadlemine oli see, mis teda rahustas. Hiljem, kui algasid õpingud, siis Mutsuseida põhilisteks huvialadeks olid ajalugu ja geograafia. Ja loomulikult õpetati talle hulgaliselt ka euroopalikke aineid. Sellel hetkel olid jaapani Keidritel tavaks lisaks case rinnadele omada ka arvukaid kõrval naisi. Ja nii oligi keiser Mutsu hittal lisaks case rinnale veel vähemalt viis kõrval naist aga lisaks sellele umbes 300 õuedaami, nii et valikuvõimalust tal oli, kirjeldatakse Mutsu Hito suuri joomapidusid. Näib, et tema sõpradeks lähemateks kaaslasteks said need, kes kandsid hästi alkoholi ja iga joomapidu lõppes siis ühe või teise õuedaami toas. Pole siis ime, et Meidžil oli viie erineva naisterahvaga, välja arvatud tema oma keisrinna 15 last. Tõsi, enamus nendest lastest suri juba lapse eas imikuna ja valdavalt oli selleks tapjaks, meningiit. Ja niimoodi juhtuski, et Mutsuid, tal oli ainult üks meessoost järglane, tulevane keiser Joshi Hito. Ei tea, kas oli see läänestumine, oli see selline kiire reformide periood? Meitsi valitses ju päris kaua aastast 1867 kuni aastani 1912. Samas ei saa kindlalt öelda, et see kõik ei oleks keisrit kurnanud. Kui sa ikkagi päevast päeva pidevalt alkoholi tarbid tema lemmikveiniks oli bordo, vürtsi, vein, klaret ja pidevaid pidusid pead, siis see jätab teatud jälje sinu tervisele. Samas Jaapan tegi sellel perioodil tõsiseid edusamme viidi läbi praktiliselt kõik reformid, ehk siis Jaapan muutus umbes 40 aastaga täiesti läänelikuks riigiks. Võeti üle euroopalikud kalendrid, ehitati ligi 8000 kilomeetrit raudteid, tehti rahareform, leiutati kõik euroopalikud riigiasutused, parlament ja lisaks sellele hakkas siis pead tõstma ka jaapani imperialism jaapani imperialism. Sellel perioodil avaldus siis eelkõige selles, et Jaapan leidis, et kui Euroopa suured võimud Inglismaa, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid, kes asus teisel pool üle vaikse ookeani võivad endale lubada Aasia erinevate riikide piirkondade koloniseerimist siis võiks ka Jaapan endale seda lubada. Ja niimoodi vaadatigi siis kõige lähema aasia poole Jaapanile kõige lähem mandriosa on loomulikult Korea poolsaar ja astuti siis ka ise samme nende alade endale võtmiseks. Hiina-Jaapani sõda 1894 kuni 95 andis Jaapanile ülemvõimu Korea poolsaare üle. Seda kinnitas veelgi enam Vene-Jaapani sõda 1000 904905. Kui Jaapan sai endale ka mandžuuria esialgu ainult sellise sümboolse võimu ja kontrolli hiljem ka juba reaalse võimu. Ja loomulikult siis hiljem ka võimu Korea poolsaare ja taiwani saare üle, rääkimata mõju piirkondadest Hiinas. Ehk siis Page'i ajastu tähendas liikumist Fjotalismist kiiresti euroopalikku imperialismi suunas ja elati läbi kõik need lastehaigused, mis ühel noorel demokraatial on. Kõik see kahtlemata kurnas keiser Mutsu hitud elu lõpul vaevas teda mitmeid haigusi. Tal oli diabeet, tal oli neerupõletik, taleid, kastrontriit. Ja lõpuks surm saabus neerude alatalitluse ehk siis Ureemia tagajärjel. Keiser Mutsuvito suri 30. juulil 1912 öösel ja maeti aeda Kyotos. Kuigi ta oli juba jõudnud ümber kolida Tokyosse. Ja hoolimata sellest, et Tokyos on mutt sõita ja tema keisrinna tempel, kus neid austatakse siiamaani jaapani jumalustena on nad tegelikkuses ikkagi maetud veel Kyotosse, kus väga pikka aega oli Jaapani keisripalee jaapanikeskus Keiser Mutsu, ta poeg, ainus elusolev poeg Joshi hitta kes valitses Taisso suure õigluse deviisi all. 1912.-st kuni 26. aastani oli haiglane keiser. Vähemalt selline pilt jäetakse meile temast, sest imikuna põdes ta Melin. Kiiti jäi küll ellu, ent pärast seda olevat olnud hüperaktiivne maganud väga vähe ja öeldakse, et ta oli habras. Tänapäeval on mitmed uurijad juba selle ümber lükanud, leidnud, et pigem oli tingitud tema rahutus keisrivõimust ja selle case'i võimu piirangutest. Ja et nooruses oli ta tegelikult tubli ja terve laps. On selge, et tema suhted isaga ei olnud üldsegi mitte paigas sest Jaapani keisrikodades oli kombeks lapsed juba imiku eas anda ühele või teisele tähtsale sammuraile ülikule kasvatada. Ja seetõttu ei olnud praktiliselt ühelgi keisrile oma vanematega lähedasi suhteid. Yoshihitole erinevalt oma isast meeldis ringi sõita. Ta sõitis väga palju ringi Jaapanis, külastas erinevaid jaapani paiku tehaseid, sõjaväeosasid erinevaid saari ja samamoodi käis siis ka visiidil väljaspool Jaapanit. On öeldud, et keiser Josito ei olnud eriti tark aga eta olevat olnud nii-öelda viisakas, elav suhtleja ja et talle olevat meeldinud lääne kultuur. 15 aastaselt abiellus ta Fuczybara perekonna hulka kuuluva sadakoga, kellest sai siis tema keisrinna. Tei. Mei piltidel kujutatakse Yoshihitat tavaliselt preisi stiilis sõjaväemundris. Ja ka temal on Wilhelm teise stiilis suured paksud vuntsid. Kuivõrd tema tervis hakkas peagi pärast keisriks saamist üles ütlema siis pole ka ime, et aastast 1918 teda enam rahvale ei näidatud. Ja peagi aastal 1921 kuulutati reagendiks tegelikuks valitsejaks tema poeg Irohita. Samas elas Jaapan tema valitsusajal üle mitmeid mullistusi mullistusi nii vallutuste osas Aasias kui ka Tokyo suure maavärina 1923. aastal kui üle 100000 inimese surma sai. Samamoodi esitati pärast esimest maailmasõda Hiinale rida nõudmisi, mis siis nõrk. Hiina oli sunnitud ka Jaapanile järeleandmisi tegema. Sisuliselt saavutati Kirde-Hiina alade üle kontroll. Keiser Yoshihital oli lausa neli poega, kes elasid täiskasvanu ikka. Nii et järgnevaid valitsejaid järgnevaid riigijuhte oli hõlbus leida. Vanim poeg, hirohito nagu juba öeldud, sai siis legendiks juba isa valitsuse ajal ja pärast isa surma. See oli kopsupõletik ja selle tagajärjel üles öelnud süda. Missiosi Hito hauda viisid 25. detsembril 1926. aastal. Ja tema on siis ka esimene Jaapani keiser kes on maetud Tokyosse, spetsiaalset keisrite-le ja keiserliku perekonnaliikmetele loodud mu sassi keiserliku kalmistule. Sellest ajast alates on siis keisrid nende lähisugulased keis, rinnad maetud sinna. Ja keiser hirohito võimuletulekuga. Algas showa ajastu, mis vältas 1926.-st aastast kuni lausa aastani 1989. On ilmselt irooniline, et showa tähendab säravat rahu. Kuigi sellel ajal toimus jaapani lähiajaloo kõige suurem katastroof. Teine maailmasõda. Teine maailmasõda on loomulikult jaapanlaste jaoks äärmiselt valus teema. Seetõttu pole siis ime, et teisest maailmasõjast ja keisri rollist teises maailmasõjas ja keiserliku perekonna rollist üldse Jaapanis ei taheta rääkida. Ja nii huvitav, kui see ka on, Jaapani ajalooõpikutes teist maailmasõda sisuliselt ei ole. Ei ole sellist enesehaletsust kaotuse üle, sellepärast et see riivaks uhkust. Ja ei ole ka sellist vabandamist, mida me võime näha näiteks Saksamaa puhul kus siis pidevalt leitakse, et on vajadus veel endiselt teise maailmasõja käigus toime pandud kuritegude pärast. On väga raske öelda, kui suur ja kui palju mängis rolli keiser hirohito teise maailmasõja käigus. Arvamused on seinast seina, mõned arvavad, et hirohito oli personaalselt süüdi teise maailmasõjakoledustest kõikides nendes tapatalgutest, mida pandi toime Hiinas juba enne selle nii-öelda päris teise maailmasõja puhkemist. 30.-te aastate lõpus kuulus lang kingi vägistamine kus erinevatel andmetel tapeti pool miljonit hiinlast. Vägisi erinevate Aasia rahvaste sundimine jaapani sõdurite prostituutideks ehk siis niinimetatud lohutus naised, vägisi erinevate Aasia rahvaste sunnitööle saatmine. Ja mitte siis ainult vangistatud eurooplaste, vaid kõikide alistatud rahvaste säärane kasutamine töölaagrites. Ja kohutav olukord seal, kus siis üks kolmandik inimestest hukkus. Ja rääkimata siis erinevatest vääriskivide ja väärismetallide röövimisest erinevatest riikidest, mida jaapanlastele süüks pannakse. Aga ei saa öelda, et Irohita, kes elas jaapanis oma palees et tema elu oleks kulgenud selle sõja ajal ja juba enne seda rahulikult tema eluajal sooritati talle vähemalt kolm atentaadikatset. Esimene juba 1923. aastal, kui ta veel keiser ei olnud, vaid alles regent, oli Taisuke lamba-nimeline marksismi-leninismi mõjutatud Vene revolutsioonist mõjutatud. Härrasmees üritas teda tappa. Samamoodi korduvalt Korea natsionalistid, kes olid Jaapanisse imbunud kõige suurem mõrvakatse 1925. aastal. Aga ka 1932. aastal. Ei ole teada, kui palju keisrinna hirohito otsustas reaalse sõjaväetegevuse üle reaalse jaapanlaste tegevuse üle. Kaudselt muidugi, riigipeana oli ta kõige selle eest vastutav igatahes pärast teist maailmasõda. See oli ameeriklaste otsus ja suuresti ka Jaapanit okupeerivad vägede ülemjuhataja Taklaseme kaatori otsus et keisrit ja keisri perekonnaliikmeid kohtu alla ei anta. Veelgi enam case'i perekonnaliikmed isegi pidanud andma tunnistusi kuulsal Tokyo tribunalile mis on Aasias sama kuulus nagu nürnbergi oma Euroopas, mis vältas 1946. aasta aprillist kuni 1948. aasta novembrini ja kus siis tuhandeid ja tuhandeid süüaluseid oli. Samas tuleb öelda, et see suhtarv, kes süüdi mõisteti oli suhteliselt väikene. Ainult kuus inimest mõisteti surma ja 16 eluks ajaks vangi. Kuigi süüaluseid oli 5700. Loomulikult teised Aasia riikide kolonisaatorid, aga ka näiteks Hiina ja Filipiinid ja Nõukogude liit hukas ridamisi erinevaid jaapani sõjakurjategijaid. Samas pärast San Francisco rahulepingute sõlmimist USA ja teiste riikide ja Jaapani vahel. Sisuliselt need sõjakurjategijad unustati ära ja paljud neist vabastati kümnekonna aasta pärast ka vanglast. Ja enamus neist on maetud jäsukuuni pühamusse mille külastamine või mitte külastamine jaapani riigiametnike, eelkõige peaministri poolt tekitab raevukaid reaktsioone, näiteks Hiinas ja Koreas. Endiselt. Keiser hirohito käis viimast korda selles pühamus aastal 1975. Pärast seda on Jaapani keisrid niimoodi vaikimisi kokku leppinud, et sellesse pühamusse enam ei minda. Küll aga valitses hirohito ju veel pikalt pärast teist maailmasõda mil kõik need sõjast kasu lõiganud. Jaapanitöösturid, kellest paljud ei istunud päevagi vanglas ja mõned veetsid seal ainult paar kuud ehitasid jaapani ülesse uuesti impeeriumina. Ent mitte sõjalise militaarse impeerimina, vaid majandusimpeeriumiga, muutes kogu selle raevukuse nii-öelda strateegiaks ärimaailmas. Teisel hiroito, nii nagu ka tema vennad sai rahulikult elada pika pika elu. Keiser hirohito elu lõpus eemaldati talt pankrease kasvaja ent 1988. aasta septembris kukkus ta kokku. Ja järgmise aasta seitsmendal jaanuaril kell kaheksa hommikul ta ka suri ja võimule sai keiser Akihita. Kell istub krüsanteeme troonil keiser Akihita kes sai võimule pärast oma isa surma 1989. aastal. Keiser ise on sündinud 23. detsembril 1933. See on ühtlasi Jaapanis kõige tähtsam riigipüha. 23. detsember. Kõikide suuremate tähtsate viimaste keisrite sünnipäevad on sisuliselt riigipühad. Nii keiser, meitši kui ka Irohita sünnipäev on Jaapanis riigipühad ja keiser Akihita võimuletulekuga algas heisay üldise rahuajastu. Seekord on see deviis see nimi väga sobilik. Tali hirohito, viies laps, aga esimene ja vanim poeg. Ja sõja ajal viibis ta Tokyost põhjas Nico palees, kus ta ei saanud kuulda ega näha mitte midagi. Sõjakoledustest. Öeldakse, et ta on esimene Jaapani keiser, kes on sõjast puutumatu ja kellel ei ole mingisugust sõjaga seotud süüd. Jaapani okupatsioonivägede juhi taglase kartuli soovil õpetas pärast teist maailmasõda talle inglise keelt Ameerika õpetajanna ja lastekirjanik Elizabeth Gray uning. Nii et ka inglise keele valdamine on tal suurepärane. Troonipärijaks nimetati ta 1952. aastal ja aasta hiljem osales ta inglise kuninganna Elizabeth teise kroonimispidustustel Londonis esindades seal Jaapani keisrikoda. Tema abielu ja tutvumine keisrinna missikoga on Jaapanis väga tuntud lugu. Nad olevat kohtunud tenniseväljakutel sest nii keiser kui keisrinna olid nooruses kirglikud tennisemängijad. Nad abiellusid 1959. aastal ja neil on kolm last, kaks poega, Naru, Hito ja Fumi hitta. Ja tütar saiako. Sündinud siis vastavalt 1960 65 ja 69. Ja hiljuti tuli ka uudis, et Jaapani parlament otsustas ja võttis vastu seaduse, lubades keisrile võimust loobuda. Nimelt keiser kihid, tal on olnud terviseprobleeme, ei ole ka enam tegu noore inimesega. Ta on üle elanud nii eesnäärmevähi eemaldamise kui ka südamelõikuse. Ja seetõttu on keiser avaldanud soovi avalikust elust eemale tõmbuda. Ilmselt selleks hetkeks saab olema 31. detsember 2018 mil keiser tagasi astub. Uuest aastast alates saaks alata uus ajastu. Eraldi küsimus on see, kes saab jaapani uueks keisriks. Troonipärija on küll Naru hitta 1960. aastal sündinud mees, ent pikka aega on Jaapanis õhus olnud ka troonipäriluskriis. Seda nimelt seetõttu, et jaapani troonipärijal on ainult üks laps, seegi tütar Aiko sündinud aastal 2001 samas kui tema nooremal vennal on lisaks kahele tütrele olemas ka poeg. Ja praeguste jaapani seaduste järgi ei ole case rinnat ehk siis võimu naisele keisritroonil ette nähtud. Nii et kuigi Naruhitlust võib saada keiser, ei ole tal meessoost järglast, kellest võiks saada järgmine keiser tema järel. Troonipärija hobideks on mägironimine, ratsutamine, muusika ja tal on magistrikraad transpordiajaloo vallas. Ta on seda õppinud ja omandanud Inglismaal. Kui tema magistritöö kõneles Heinzi jõel toimunud transpordiliikumisest ehk siis jõelaevandusest 18. sajandil. Oma abikaasa vasaku vaadaga tutvus ta 1986. aastal Hispaanias ja väidetavasti pikka aega. Naine olevat krooni pärija lähenemiskatsed tagasi lükanud, sellepärast et ta soovis elada iseseisvat elu ja teha ka ise teadust. Ent lõpuks andis siis järele. Keisrinna isa on Jaapani diplomaat ja keisrinna on lapsepõlves elanud nii Moskvas, kus ta on käinud lasteaias kui ka New Yorgis, kus ta on käinud algkoolis ja ta on õppinud loomaarstiks. Samas on tal ka magistrikraad majanduses ja lisaks sellele on ta omandanud ka juristi elukutse. Mis saab Jaapani keisridünastiast ei ole meie otsustada. Ja ilmselt ka tavalised jaapanlased ei saa sellesse sõna sekka öelda. Ka parlamendil on Jaapanis ainult nõuandev roll. See otsus on puhtalt Jaapani keisrikoja enda käes. Kindel on see, et Jaapani keisrikoda on läbi Jaapani ajaloo mullistuste olnud üks ühendav punkt mille taha rahvas saab koonduda ja mille poole inimesed saavad vaadata. Eeskuju otsides. Olgem rõõmsad, et Jaapan ja krüsanteem troon on vabad. Teise maailmasõjataagast ja tõusva päikese maa on maailma poole pööranud oma naeratava pale. Helipuldis oli maris Tomba. Mina olen Martti Kalda. Saadet jääb lõpetama jaapani rahvuslik laul, Sakura Sakura kirsiõied, kirsiõied. Mis paljude arvates sobib palju enam jaapani hümniks kuulmiseni?