Tere, täna tegutseb kajalood jälle oma harjumus pärases keskkonnas ehk niisuguses vesises keskkonnas ja kalade keskel, sest külas on kalandusettevõtja Mati Vetevool. Tere tulemast saatesse. Tere kõigile ja palju õnne sel puhul, et audiitorfirma Ernst and Jang andis teile tänavu märtsis, aastaid võtja galal elutöö preemia. Aitäh. Suur aitäh selle millal see elutöö alguse sai. No eks inimese elutöö hakkab siis ikka, kuid elama hakkab, ütleme niiviisi. Aga ma kaua aega mõtlesin, et mu elutöö on Viljandiga kaarini seakombinaadi ehitamine seesamane, mitmekordne suur sigala, mis on ehitatud Viiratsi mäest natuke edasi Mustla poole. Ja seal ma tegin elektrit ja automaatikatöid. Aastanumber on juba meelest läinud, aga ma väga hästi mäletan, et ma olin seal objektil üle 13 kuu. Eriti umbes 20 ei, ma olin, ma olin ikka vanem, ma olin ikka kuskil niisugune 35 40 juures juba mõnede autode järgi pean vist mõtlema, mis on auto mul oli, millega ma sõitsin siis mulle hetk tuleb meelde ka, mis aasta oli, aga ma arvan, see oli 79 lõpp, aga ma võin eksida ja kui ma eksin, siis eksin viieaastase valliga, sest viisaastaku olid vene ajal. Aga mis aastal te tulite, siis Harju KEKi? Harju KEK lima, tulin otse koolipingist 1966. aastal, siis ma olin 20 aastaseks, sain sellel aastal Harju KEKis juba ja algul maalin elektrik kaks kuud või kaks pool kuud, siis ma sain brigadiriks. Kolm aastat olin ma siis kokku elektriku ja brigadiri na ja siis ma sain töödejuhatajaks. Ja nii ma sinna Harju KEKi jäin nagu üx, igavene vana lobjakas ja lahkusime lõplikult paberite järgi aastal 1994, esimene prill siis oli 28 aastat ja natukese rohkem töötatud. Te lahkusite sellepärast, et üks teine amet ja hoopis teine valdkond hakkas teile palju rohkem huvi pakkuma, kuidas see muutus tuli? Aga see muutus tuli kindlasti väga lõbusalt ja kergelt, sellepärast kui hobi on kalapüük, siis sa lihtsalt püüad väljundit saada ja kui sa oled harjunud looduses käima, nii nagu ma praegultki vaatan otse merele, nii ma vaatan ka koduaknast otse merele. Ja see loodus, looduse hääled, need linnulaulud ja kõik need asjad, need on lihtsalt niivõrd võimsad, et sinna lihtsalt tuleb minna. Teistmoodi ei saa. Ja loomulikult üks suur looduselaps ma olen eluaeg olnud. Ja eks see loodusega hakkas kala pika kuidagimoodi nii märkamatult siia sisse hiilima, et lõpuks oligi teine armastus kohal ja kahe armastusega raske. Nii et päeval ja ööl kõik asjad kogu aeg oli üks suur armastus, käisid tööl, käisid merel, elasid kodus ikka kogu aeg oli väga meeldiv keskkond ja nii ma siis tegingi 88. aastal kalandusühistu ja püüdsin kala, aga kui see asi juba tõsiseks läks ja jõudis kätte aasta 1994, see tähendab see sammal esimene aprill, siis ma töökaaslastega rääkisin ja siis oli umbes nii, et võta või jäta. Tal oli raske, ma mõtlesin, mõtlesin, aga kalapüüki ja Kalavirmattalijata raske, mõlemad olid rasked jätta, mõlemad olid oma lapsed. Ja nii ma mõtlesin ja mõtlesin, ja kui ma läksin ütlema, kas jah või ei, siis maga veel, mõtlesin ja komistasin laua taga, ajasime ülemusega juttu, kassa siis jääd või? Ei. Siis ma ikka veel mõtlesin, kuid miski asi kiskus ikka on, ma ei tohi seda pala asja pooleli jätta. Aga seal Harju KEKis, teil oli ju harjunud keskkond, tuttav töö ja ega selle kalandusühistu loomine ei olnud teile tol ajal kerge. No ütleme, et tekkis, oli loomulikult töö, oli tuttav, töö oli õpitud, töö väga meeldis, mehed olid väga head töömehed, kellega ma töötasin koos super per kollektiiv oli ja eks see kollektiivne mõju oli ka üks asi, mis oli väga raske maha jätta, ta tänasel päeval, kuna nende meestega kokku saame, on täpselt nii, nagu elaksime laialilaid. Me oleme suured sõbrad, edasi. Aastad teevad oma töö ka loomulikult. Aga ikkagi ka nemad olid muide kalamehed. Me käisime nendega koos kalal, aga eks mina olin ihkasin ninamees, siis seal ka. Aga kuidagimoodi ikkagi sai öeldud, et nii palju oli juba tehtud, nii palju oli investeeritud ja kõik see pooleli jätta. See oleks nagu olnud mulle seal kuus aastat viis ja pool aastat tühja tööd. Ja ma mõtlesin, et ei Nabroovid tühja temaga, kui väga hulluks läheb. Küllap ma saan kuidagi poiste juurde tagasi minna, oli mõtte, aga nii hulluks ei läinud, et oleks tagasi läinud küsima, aga raske oli küll. Ja väga-väga raske oli algus. Teleka loobiti kaikaid kodarasse ka kujutelma. Et noh, kuidas ütelda, ma arvan, et Kaidastest on vähe ütelda, terve mets oli seal mis võivad, arvates oleks veel ühte kodarrattad oleks saanud veel kuskile surgata, aga mul olid väga head sõbrad, nad olid nii kiired, nad oskasid kõik need kaikad sealt kodardest välja tõmmata ja see ratas veeres päris sujuvalt, ma ütleks niiviisi. See on teil olnud väga pikk teekond alates sellest, kuidas te oma sõbra Velloga püüdsite ühe päeva jooksul 150 kilo säinast ja müüsite need Keilas poes maha kuni selleni, et praegu toote kala sisse tervest maailmast kust maailmast kõik kala praegu kokku. Noh, ütleme niiviisi, et ikka lõviosa kaladel läheb norrasta. Lõhed on täiesti norra monopol ja lääne on ikkagi kõige suurem rahva tarbimiskala. Siin ei ole mitte midagi, keda aga igatsused, heidid, igatsused, Scumbriaat, heeringad, neist tuleb kaasa Norrast, osa Hispaaniast, teraapiad, need tulevad juba Aasia riikidest. Eestist tuleb kallista. Eilegi tuli sadakond kilo vimma, särge tuli juba natukese, niiet täna hommikul juba kuulsin, poes öeldi, et kas homme ka tuleb, nii et see tähendab 35 minutit pood lahti läinud ja see, mis ma sain eile Pärnusse, oli siis otsas juba. Kuidas kirjeldada seda teekonda, vaat sellest esimesest püügipäevast ja müügipäevast Keila poes selle suure masina värgini, mille te praegu olete üles ehitanud, impeeriumi, ostate maailmast sisse väärindate müüte Venemaale, võib-olla Jaapanis, Venemaal on Venemaale. Kilo eest alates 2001.-st aastast oli kindel poliitiline otsus. Meie väärikad kala Venemaa enam ei saa. Punkt edasikaebamisele ei kuulu. Seal oli siis lepingute rikkumisi. Probleeme oli, aga meil oli üldiselt väga hea Mer, meil oli Aeroflot oli meie partner, viisime Moskvasse suurusjärgus 12 kuni 14 tonni, iga kuuviilud tatult soolaforelli, see tähendab kõik Aerofloti lennukites väljusid Moskvast ja Peterburist, olid, olid meie soolaforelli või saiakeste ka varustatud ja üle maailma läks, nii et see oleks muidugi kand. Jõle võimas reklaam oleks saanud sellele vilee tükile viilutükile panna, enne kui oli silt. Peale seda meil muidugi ei õnnestunud. Aga ikkagi, ma tahaksin kuulda mõnda momenti sellest pikast ja tõenäoliselt ikka väga raskest teekonnast. No ütleme niiviisi, et seda teekonda imestada Ainsalu suure sõnaga, see on töö, töö, töö ja veel kord kõik. Ühesõnaga, kui sinu töö on sinu hobi ja kui sinu töö on sinu elu, siis tähendab see ju seda, et terve elu ongi sinu töö. Nii et muud ei olegi. Õhtul lähed magama, mõtled tõest ja hommikul ärkad üles mõtletest, aga nii ei saa, aju väsib lihtsalt ära. Võtame siis eilse päeva, mis oli eilne päev. Hommikul tõusin 20 minutit peale kella viit ajasin oma Veekindel ülikonna neutreeni ülikonna selga ja läksin põrkusid vaatama. No leid üleeile õhtul võrgud vette pandud. Ma tulin merelt, kell oli 10, vahepeale jäi natukese ajaga magamisteleviisori vaatamist, Euroopa jalgpalli meistrivõistluste vaatamist ja nii suurt asja prouaga rääkimist, säilitamist ja kallistamistenist asja, nii et see oli siis see vahepealne aeg ja see aekuma merel olen. Ja ma tulin merelt uuesti kuskil kaheksa 20 Ma jõudsin uuesti kaldasse. Vaat see kaks tundi ma tööle ei mõtle. Maaelule ja probleemidele ei mõtle. Ja see on see aeg, kus minu aju absoluutselt puhkab ja annab mulle energiat, jõudu või taastub selle energia ja jõud seal sees, mis annab üldse mulle võimalus seda tööd teha. Ja väga paljud küsivad, et kuule, On Suls kala puudus niivõrd suur, et sa lähed jälle kui vanema saatseegaks lõhe poissi ja paar siia poissi ja mõne ahvena poisiga on see seda väärt. Ma olen ütelnud alati ainsana vastuse. Ma ei ole kunagi lugenud kala kogust, mis ma püüan. Aga ma tean seda, et kui ma saan ühe kala oma üritus rahuldavalt korda läinud, kui ma saan kaks kala on hästi korda läinud ja kui ma saan kolm gara on väga hästi korda läinud. Enamus juhul mul on väga hästi korda läinud hommik, kuna ma sinna madala profiidi. Ja see, mis ma sealt saan seal enamusel, ma söön ka ise ära. Nii et midagi ei ole ütelda, see on minu elu lahutamatu osa. See on minu taastumise koht, kus ma ammutan energiat ja kui ma selle ära jätan siis me olen varsti vana krabi valmis. Ma ei saa seda ära jätta, ma pean seda lihtsalt tegema. Kalamees, terve elu, jah, ikka esimest kalapüüki, mäletan, kui käisime Vasalemma jõe lisaga Depaga igastahes tegime õngeridvad, kolmekesi olime vanem vend oli ka ja kala küll ei võtnud, aga lõpuks ikkagi ühe kalamäe saime kätte, et see oli ka nii, et selle tõmbasime, oskasime suureid apaatsed tõmmata ja pärast seal järgi käia ja koukida seda ütelda kolmveerand vaksa pikkust ahvenat, aga see oli esimene kala siiamaani meelde jäänud. Õudselt põnev oli, isegi see järgi käimine on. Aga nüüd, mis nüüd on, põnevuse põnevus on see iga aasta minu sünnipäeval, see on päris varsti, kevadel on kalapüügiaeg. Me kaevasime Vihterpalu oma kalatööstuse kõrvale väikese tiigi, meil on seal sees särjed, konkreed, karpkalad ja niisugused asjad, mis elavad rahulikult üle talvetiigis. Ja iga kevadel mai alguses on siis meil seal vanaisa sünnipäeval, lastelastel kalapüügivõistlus kõigile ridvad käes. Oi seda rõõmu ja naljavõistlus lõpeb siis, kui esimesel lapselapsel on viis kala käes. Auhinnad saavad need, kellel on kõige rohkem kalaauhinnad, saavad need, kellel on kõige vähem kalaauhinna saab see, kellel on kõige suurem kalaauhinna saab see, kellel on kõige väiksem kala, kasvõi kaks kõige väiksemat kala. Tagatipuks jõuavad kõik oma auhinnad kätte saada, kõigil on hea meel ja siis hakatinaal see tähendab kalade tiiki tagasi laskmine. Kõik, kes on oma kala püüdnud ana kalale musike, lasevad tiiki tagasi. Vot nii, ja teate, kui põnev see on, see on lihtsalt seda lusti ja naeru, ega nad ei tahagi sealt tiigi äärest ära tulla, seda päeva oodatakse, oodatakse, veel kord, oodatakse ja oodatakse väga põhjusel. Kalapüük sellel päeval. Nii et täitsa asjakohane vanaisa selles suhtes. Kui te umbes 30 aastat tagasi alustasite, lugesin vist Harju elu artiklist, et esimesed kalasuitsutamise, et või olid need marineerimised olid kuskil väikeses kuurinurgas. Esimesed marineerimised olid juba 1973 nahistama ikese kala fänn olen alati olnud ja mul oli paali kalaautojuht vedas kalurikolhoosides kala kokku Tallinna kuueteistkümnendas baasis ja tema sai aeg-ajalt angerjat kätte ja siis ämmamamma marineerisid angerjat. See oli niivõrd hea, see oli lihtsalt niivõrd fantastiline. Ma olen teda ennem saanud ja oli Saaremaal saanud ja, aga see oli nii fantastiline. Ma tahtsin omale ka. Purgi, küsisid kolm purki, küsisin viis purki, küsis nagu palju sa küsid. Järeldus oli lihtne, tuli ise minna püüdma ja ise hakata tegema. Ja saigi käidud vaikselt, nii nagu ei tohtinud üleliidulise loaga põhja õngesid panemas ja oma kolm-nelikümmend kilo angerjat iga aasta endale püüdsin ja ise kaera marineerisin, täpselt sama retsepti järgi. Aga angerjas oli nii kuratlikult head, see tegi kõik väravad ja uksed lahti igalt poolt. Kui seda angerja purki ükskõik missugune Tseenovnik nägi, siis jaatav vastus oli alati kindel. Jah, aga ega te siis tõenäoliselt ei seadnud endale seda sihti, kuhu te praeguseks olete jõudnud, et on kaks kala töötlemise tehast, üks on Vihterpalus ja teine on Hüürus. On täpselt õige Harku teeristi seal viru külas. Ja et teil on mitu kalapoodi üle Eesti natuke. Kas isu kasvas süües? Elul lihtsalt tõi niisugused võimalused teile ette, et raske oli nendest lahti öelda. See on sundseis, vaata, kui sa hakkasid selle äriga peale ja see äri oli väikene, siis Eesti vabariik kasvas, kaupluste nõudlused läksid suuremaks, kauplused tahtsid erinevaid Toodanguid saada, kes ühe toodanguga oli ainult turul, seda lükati tavaliselt kõrvale juba. Nii et kui sul oli midagi muud ka kõrvale pakkuda, algul me pakkusime ainult värsket kala ja marineeritud angerjat, muud ei pakkunud, aga sellest olümpia hotell oli meie klient Mitismilt marineeritud angerjat juba enne firma tegemist. Nii et see oli väga-väga-väga hinnatud asi. Ja siis pisitasa, nagu öeldakse, annad näpu, võtab teise, võtab kolmanda ja niine käed ja jalad ja pea ja keha kõik läksidki sinna sinna mutimulla auku hopsti ja ühel päeval olidki kõrvuni sees. Ja paratamatu on see, et kuskil on see optimaalne piir, millest praktiliselt palju üle ei jõua enam ja tuleb anda endale aru, et lõhki ei ole ka vaja ajada ja ei tea, mis asja, ka maailma me ei suuda vallutada, sest kala on kahanev ressurss. Ja ühel päeval tasar meredest mitte otsa, aga vähem Sand ära hätta, ütleme niiviisi, kalakasvatused tulevad kindlasti. Prioriteedid teda kindlasti tuleb arendada igal pool, et üldse oleks võimalik rahval kala süüa, aga kala on kindlasti kasulik, seda tuleb süüa. Mida rohkem, seda uhkem, seda parem on inimeste tervis, ma tean enda najal seda rääkida. Siit hakkaski nii, et algul oli üks toode, siis oli 2005 toodet, seitse toodet ja nii edasi. Kui läksid juba Stockmannis 98. aastal hakkasid müüma, oli sul juba 20 toodet, sest kolme tootega polnud mõtet sinna minna nalja tegema. Stockmanni ostujuht küsis külmu käest, et kuule, miks sa enne ei tulnud mu juurde pakkunud oma tooteid nii hästi, need lähevad ju siin otsima julenud. Ma lihtsalt ei ole minna, miks? Väga lihtsal põhjusel. Aga kujutage ette, kui ta oleks küsinud mult 300 purki angerjat. Kui ta oleks küsinud mul 100-st forelli karpi 500 tükki ja ma ei suuda teha. No mis kuradi kaup, mis ma siis olen võib-olla kaupmees ega midagi. Siis läksi alles kaupluseketi, kui ma teadsin, et ma suudan nende tingimused ära täita. Ja kui ma nägin, et mul on nii palju potentsiaali ja võimsust, et ma suudan, siis ma julgesin ka seda kaupa minna pakuna. Enne ei saa ju pakkuda, öeldakse küll, et kõige kergem on karu nahka müüa siis, kui karu alles jookseb metsas ringi. See on kergem arbor visa karu kätte saada. Aktsiaselts. See Emmweewool on olnud niisugune aeg, kus on renditud müügiletti Selverist laagri maksimarketist Viimsi kauplustes, Solarise keskuses. Teie partnerid on olnud Rimi Maxima prisma Peremarket aga nüüd te olete vist mitmest loobunud. Me jah, me võtsime vastu juhatuse otsuse sellise ette esimesest novembrist 2015. Me lõpetasime ära Selverite kalalettide opereerimise. Tundus, et me olime ajale natuke jalgu jäänud. Sellepärast et nendest kalalettides näiteks järvekanaleid, siis oli meil viis teenindajat. Neile kõigile tuleb palka maksta. Selver suudab praegult teda teenida kahe inimesega, see tähendab, selline opereerimine läks juba niivõrd kalliks, et sa ei olnud enam rentaabel meile. Ta hakkas meile kahjumit tootma. Ma ja kahjumiga äri ei ole võimalik teha. Ja sellepärast me tegimegi niisugused otsused. Ja kui nüüd arvestada veel seda, et kui meie opereerisime Selveri lettides, opereerisime maksimarket lites Solarises ja nende pool, siis need teised suured ketid võtsid meid kui konkurenti. Me olime ju müüjad, kes müüsid kala, tulime turustajad nii nagu kauplused ikka. Aga meie tõmbasime ennast tagasi ja läksime oma raamidesse tagasi. Me oleme tootjad enne kõige, Me oleme tootjad. Ja tänu sellele aktsepteerivad tänasel päeval kõik Eestis tegutsevate kaupluste ketid meid kui tootjaid ja me ei ole neile konkurendid. Ja sellepärast sai see otsus tehtud. Ja kui siit nüüd tänasel päeval ütelda, poolteist aastat on möödas, kas me tegime õige otsuse või vale otsuse? Ma olen seda mõtelnud, ma arvan, kolmveerand aastat peale seda, kui me ütlesime teed ülesse, kas see on õige otsus, vale otsus? Kaks kuud oli etteütlemisaeg k maika põlesin päris päris süte peal kogu aeg. Kas ma teen õiglatsusel veidi mäki, vale otsuse, sest me andsime ju ära teadlikult pool miljonit kuu käive? See on kolossaalne number. Ilma et me oleks Saimult midagi vastu. Arutasime, mõtlesime, kui palju meil seal kauplemist jääb, kui palju meil veel kaupasid võetakse ja esimesed viis kuud olid päris keerulised. Aga tänasel päeval võime ütelda, nüüd me oleme saanud kokkuvõtteid teha juba ja tänasel päeval nii-ütelda, see oli absoluutselt õige otsus. Kui me võrdleme nüüd 2015 ja 2000 kuutteist siis Eesti turu käive 2016. aastal oli 10 protsenti kõrgem kui 2015. aastal. No 10 protsenti Euroopa mastaabis, kus kõik riigid võitlevad kahe protsendiga on väga hea näitaja. Aga kui me nüüd võrdleme esimest kvartalit 2016 ja tänavust kvartalis 2017 siis on ihukarvad püsti, meil on käive kasvanud 30 protsenti Eesti turul. See tähendab, keegi on pidanud midagi kaotama. Oludes, kus lõhe jahutatud lõhe hind on aeg, kerkib ainult. Kibe on väga kõrge, on väga-väga-väga kõrge, näiteks jaapanlased ütlevad, nemad tarbivad 30 protsenti vähem kui varem ja 30 protsenti on neilt medime jaapanino suurte suurte hulgifirmadega koostööd ja nad ütlevad, et meil on 30 protsenti lõhet vähem välja. Näiteks 2016. aastaga 2015. aastal müügiks see tähendab hindama jaapanlastele üle jõu paljudele jaapanlastele, mitte kõigele. Täpselt samuti on Soomes olukord tarvitatakse tunduvalt väär ega Eestis niux samale kujutame ette, kui suured oli, teete kampaania, müüdid 40 tonni, 50 tonni, müüd ühes nädalas Rimides, Prismades, Selverites neid enam ei saa teha, sellepärast et kuga Haanja oli, siis oli see lõhe hind viis eurot kilo neli, 90 94 95 viis, 95, isegi kolm, 95 olid need kilohinnad tänasel päeval veid kampaaniat teha kaheksa pool üheksa 10 eurot kilo alla ei saa teha kampaaniat. Nii et need hinnad on väga-väga-väga-väga kõvasti muutunud. Aga just meil on tekkinud sellega paremad müügivõimalused ja otsus saigi selle nimel. Ja tänasel päeval ütelda otsus oligi õige. Absoluutselt õige. Jutustage palun kuulajale, kuidas käib Norra kala kasvandustega lepingute sõlmimine kui suures mahus, kui pika aja peale ette kas hind on fikseerinud? Norra kalakasvatajatega on selline asi, et kui sina tahad teha fikseeritud hinnaga, siis pead tegema lepingu. Põhileping on meil olemas, meie ostame kaladeilt. Oleme kohustatud 30 kalendripäevasele kala kinni maksma ja kui meieni tingimusi kogu aeg täidame, siis meil seda lepingut enam pikendada vaja ei ole. See on niisugune. Mina leppisin sinuga kokku, meie teeme neid asju, me oleme juba 98.-st aastast saadik Norra turul, see tähendab tuleva aasta augustikuu sees saab 20 aastat täis ja me oleme ostnud suurematelt kalamüügi firmadelt leer, Roy, Marin, arvest Gost. Kui need kõik kokku liidame, saame kogu maailmaturukanast 80 protsendile ja üle selle numbri. Vastame niislat firmadelt ja viha nädalastame sest iga nädal tuleb kalaauto üks, kaks, kolm, neli nii palju kui vaja. Rekord on kaheksa autot. Ühes autos on keskelt 18 ja pool 19 tonni. Kui palju sellest läheb jahutatud müüki ja kui palju te töötate? Jahutatud läheb müüki, noh neli viis, kuus tonni normaalselt nädalas, et tema nädalatarbimine, see on suurusjärk, kui on soodusmüügid, läheb rohkem fileed juurde, pannu 10 tonni 12 tonni kala, siis oleks nagu ütelda, normaalne nädal. Mehe auto saaksime normaalse nädalakana, aga kui tulevad kampaaniamüügid, aga siin tuleb arvestada, et näiteks üks auto ligemale läheb iga nädal taani töödeldud kana üks merekonteiner üle nädala läheb pidevalt Jaapanisse, seal on kaks autot sees. Nii et need tulevad kogu aeg, iga nädal peavad lõika tulema, Need, hinnad on fikseeritud ja need fikseeritud hinnad on lepinguga konkreetse lepinguga näiteks 26 autot, ostan selle numbriga nii suurt kala, nii palju autos keskmise kaaluga seal 18,8 tonni ja korrutad selle siis seal autode arvuga ja vot nii palju on ja nemad siis viimaste koormate juures reguleerivad kasson siis koormus on rohkem või on koormus vähem olnud ja juba hakkavad, vaata, mitte 20 kuuekoormaga saaks oma kilod kätte. Ei kemplega kauplemise 200 kiloga, sest lepingud Anneutrilisel 500 tonni peale, too oli 200 kilo rohkem oli 200 kilo vähem, oli 500 kilo rohkem oli 500 kilo. Tolid tonn rohkem tundma ei ole probleem ja me ühtegi ühtegi pilli lõhki ütleme niiviisi. Aga kogus peab tulema ja kui ei tule, siis on trahvid. Trahvid on 25 protsenti alamaksumusest, kui ei osta. Millest see tuleb, et kasvanduses kasvatatud kala ei lõhna nii nagu merest? No ma ei oska ütelda, isegi seda ei oska tõesti, ma ei oska seda niiviisi välja ütel võib-olla merest värskelt tulnud kalal on selle mererohu ja kõike seda merelõhna veel nii palju luures. Ei vaidle vastu, ses kasvandusest tulnud kala on roogitud ja pestud harjade vahel suruveega läbi käinud, et on puhtaks pestud, see tähendab, igasugune kõrval lõhn on talt kõrvaldatud. Ja siis ta läheb jää sisse. Kala tuleks siiam, kiire ütleme, ta tuleb reede hommikul reede päeval veest välja. Laupäeva hommikul on ta meie autos ja pühapäeva õhtuks on ta meil kunagi ma ühele Maalehe reporteri ütlesin, no ta ei saanud aru ikka, kuidas tuleb. Ma ütlesin, no nagu bussiliin kindlal kellaajal on meil laadimine ja kindlal kellaajal tuleme laeva peal ja nii edasi edasi. Ja pärast oligi, niiet kala tuleb koolile, bussiga. Lähevad ajad ja võib-olla tuleb ühel päeval lennukiga neid lennukiga, minekuid on küll olnud tulnud, ei ole neid lennukiga näiteks esimesed jaapani proovipartiid tonnid, tonn 200 kilo, need on kõik lennukiga, Armeeniasse läheb lennukiga kaupa, need, need on kõik Äradi tuli ära katsetatud, kõik on lennukiga käinud, sellepärast et ei ole ju aega oodata. Konteiner jõuab Jaapanisse 48 kuni 55 päeva. Noh, praktiliselt jah, kaks kuud ja ta peab ju teada, mis tal seal sees on, ta ei osta ju sukk peas. Ta on ennem seda viis või seitse korda meil käinud, meie tehaseid, kontrollinud, et nad kõik puhtad oleks, oma laborid on neil kaasas olnud. Oma jaapani juhtivad mikrobioloogid on meil teada, kes käinud, kes kohapeal teevad niisused, proovid, mida meie ootame seitse päeva, nemad teevad seal 12 tunniga ja proov on taskus, et niisugusel temperatuuril peab olema ja siis näitab, et näed, siin on nii see täpid ja need on, need täpid tähendavad seda ja need tähendavad seda ja vaat nii seal mehed käivad neil tehast kontrollimas. Mõnikord, kui ma vaatan poest seda jahutatud lõhet vaatan, kui suur see kala on, et rookimatada on kindlasti olnud raskem kui neli kilo siis mul ikka tuleb see kahtlus, et tea, kas seal kasvanduses on talle mingit kasvuhormooni antud või kuidas selle asjaga kõik on. Ei ole, nendel on, toit on väga väärtuslik, Norra on nii kaugele jõudnud, neil on juba omad kalatehased. Väga palju, nad teevad toitu igast krabilistest karbilistest, kõik, mis järgi jääb, nendest tehakse ja tänu sellele on selle kalaga ilus punane liha ja toit on väga lihtne. Sajaprotsendist toitu on 80 protsendist 60 40 protsendist toitu. Kui palju siis seda kõrgväärtuslikku aktsendist sinna sisse on pandud? Vastavalt sellele on ka kalaliha väärt. Asi on looduslik. Aga kontroll, et vastab kõikidele tervisenõuetele ja standarditele, käib Norras või meil Eestis. Käib Eestist käib, Norras, käib Jaapanis kõikides riikides käib kontroll ja kui midagi oleks, siis oleks üks ülemaailmne skandaal ja seda Norra riik endale lubada ei saa siis peale kaubanaadan pooled siilitööstusega juba ära ostnud. Rääkimata sotimaade eestlastest. Lugesingi just selle nädala ekspressist Norra järel maailma suuruselt teine lõhekasvataja riik on Tšiili kus on soojade ilmade tõttu vohama hakanud vetikad hävitanud veerandi sealsetest lõhedest ja see on siis ka põhjus, miks lõhed lihtsalt on vähem ja Tõuseb noh, see veerand on väga hästi öeldud, ma arvan, et need numbrid on tunduvalt suuremad, üle poole suuremad, mis on punavetikat leid hävitanud seal. Nii et seal on väga suured Cološkaat. Ja Norras on selline asi, arvestades Norras, käärid on väga sügavad, golfioos tuleb igalt poolt sisse, ei olnud väga hea vesi. Aga norra vesi on täielikult ära rakendatud kalakasvatusse ja praegult, Norra ei anna mitte ühtu kalakasvatusega sumba luba juba mitmed aastad. Sellepärast et vesi oleks puhas, see meri, ookean peab jõudma selle veega ära puhastada, sest ega kalad on täpselt samuti, nemad reostavad juba sfääriga, on samamoodi. Nii et see on väga-väga võimsa kontrolli all. Ja kui nad midagi seal viltu lasevad, siis on Tšiili olukord kuna vetikas kasvab tänu sellele fosforit, pall need on, muidugi kasvaks. Golfi hoovus ei too ometi nii sooja vett sfääridesse. Küsimus ei ole nii soe vesi, vaid küsimus on vee hulk. Võtame nüüd väga lihtsa asja, teid nii inimest, mida teeb inimene, kui väljas on 24 kraadi sooja? Päike paistab vaba päev. No võta, vabalt, läheb. Ta läheb randa, lebotab rannas, jookseb ringi, hull ab, võtab lapsed kaasa, sööd seda, mis juhtub, mängib palli, kulutab energiat, pida kala teed, kui vesi on 20 kraadi soe, läheb põhja ja katsub vaikselt olla. Ei täpselt see samma-le tantsu ei söö ja tunneb ennast lõbusalt, teiste seltsis mängivad müravad, tonkavad 11 ja nii edasi ja nii edasi. Kulutavad energiat, kulutavad energiat ja järelikult ei kasva. Ja nüüd siht ongi, kuidas meie kasvatame oma kolme või viiemeetrisest sumbas või kahemeetrise sügavuses tiigis seda punast kala. Me ei suuda seda vee temperatuuri hoida kontrolli all. Ja siin tekivadki probleemid, aga mis neilos kääris? 200 meetrit on selles käe, sügav, on ka 1000 meetriseid. Nende sump on 50 meetrit sügav. Seal on viis tonni, võib-olla kala sees. Ja kala hoiab ennast kokku täpselt sinna kohta, kus tal on kõige parem. Ega meiega seal 30 kraadises rannas ei taha olla. Aga nendel on kõige parem olla 15 16 kraadises vees. Seal nad toituvad, see annad, ujuvad ja see annab kasvavad. Aga pinnal on võib-olla 22 kraadi, vesi soe aga veel allpool sügaval on ainult 10. Seal naka olla ei taha, võib-olla neil saba külmetu kuiv, külmetanud ei tea, nad ju ei räägi meile. Aga kindlasti mingi probleem on, miks nad sinna ei lähe? Järeldus on probleem, aga me ei tea seda. Kalad on targemad kui meie, nad ei ütle meile. Täna on Kaja loodimisel kalandusettevõtja Mati Vetevool, kes on saanud tänavu aasta ettevõtja galal elutöö preemia. Te olete oma suurde ettevõttesse, noh, võib öelda paeti impeeriumisse, kaasanud oma poja Meelise ja tütre Monika. Kas see, et nad on oma elu sidunud selle firmaga, on nende vaba tahe või see oli ikkagi isa, ehk teie suunamine? Ma pean täiendavalt juurde lisama, ma olen siia kaasanud ka omakasupoja, keda ma pean samamoodi pojaks, Jürigatsjanovi, nii, ma petsin ta Muraste lastekodust 93. aasta jaanipäeval, kas oli see esimene päev peale jaani? Eelmine päev enne jaani pole enam meeles, Jüril on kindlasti meeles tolme polütel mitu korda. Ja siiamaani enda ja praegult on ta Vihterpalutööstuse juht. Väga tubli poiss. Nii et kui te tahate küsida, kas ma olen pojal ja tütrel teinud sundi siin ma pean küsima, kas ma olen ka kasu paar teinud sundi ma nimetan teda rohkem oma pojaks. See kasupoeg on ainult lihtsalt praegu sellepärast välja öeldud, et te teaksite ta tausta, selge ja tema hüüab mind isaks. Ja tema lapsed hüüavad mind vanaisaks. Nii et ma olen natuke vanaisa suhtes ka võõraste sulgede kehtinud ennast. Aga kui nad hüüavad mind vanaisaks, siis ma olengi vanaisa. Ühesõnaga, teie lapsed leidsid, et isal läheb selles äris nii hästi, et see on üks turvaline elutee, valik. Ma arvan, et ma arvan, et see ei ole õige lähenemine, ma arvan, et lapsed nägid kuidas isa seda asja edasi viis ja nad uskusid, et meil hakkab kõigil hästi minema ja nad tulid mulle appi. Ega siin mul on veel neid sugulasi on siin sees keegi, rääkis väimees pojast midagi taimes, poeg on ka mul ja väimeespoeg on mul. Müügidirektor Indrek rajab Indrek raevu täpselt. Ja Meelis Vetevool on siis ostujuht ostujuht, tema ostab sisse Indrek rajangu, müüb maha. Ja ja Hendrik rajangu tütrepoeg on müügijuht, kes samamoodi müüb verivärskelt lõpetanud EBS-i kooli. Nii et kogub teadmisi ja kindlasti tulevikus on üks, üks esimene mees, Mary. Teil on kõik planeeritud, kõik jookseb nagu nööri mööda. Teate, eks elu on pikk olnud ja kogemused on selleks. Mul oli väga hea sõber, oli autojuht, käisime koos kalal. Ta oli ka juba 65 aastane, ta oli, ütleme, 15 aastat vähendamina. Ta ütles, et mati, mis sul viga on, lapsed olemas, seal on kõik olemas, kellele oma asjad jätta. Aga mis mina vana küüditati, tulin Siberist tagasi. Tõin naise emale Siberist, mõlemad olime Siberis, tulime siia. Väänati käsi siin veel. Hakkasime maja ehitama, ehitasime 10 aastat maja, elasime saras, mõtlesime lastega aega lastega aega, niikaua kui ühel päeva enam laps ei saanud. Mida ma teen? Mulle, auto olemas, maja olemas, suvila olemas, pataljoni endale. Ma ütlesin, tead, ma ei taha. Ma ütlen sulle ausalt, ma ei taha. Sul on ju lõppude lõpuks olemas vend, vennapojad, anna neile parem. No tead, ei taha. No lõpuks ikka kuidagimoodi jõudis naise õe lasteni välja ja see maja Mike Renagalt mööda nad on mõlemad surnud juba ammu-ammu. On heades kätes ja mul on hea meel, et seda maja ei läinud niiviisi inimeste kätte, mis on laokil. Eks ka mina olen seda mõtelnud, et kui ma midagi teen, mida mul vaja on, kuute laudade kaheksat laulda, ma ei tea, mitu seal all, kui jalad ees viiakse, pole lugenud. Aga kui mina ükskord lähen, siis midagi jääb meelika järgi. Kelles ikka neid jätarda, kui mitte oma lastele. Ma olen püüdnud neid nii kasvatada neile nii ilusti rääkida, et nad vabatahtlikud tulevad minu juurde, sest kaupmees on kõige parem kaupmees, teate, missugune kõige parem kaupmees on see, kui ta annab oma kauba ära ostjale. Ostja annab vabatahtlikult oma raha kaupmehele. Jon rõõmus Kaarel. Kujutage ette, kui hea meel on ostja, ta sai oma raha ära anda ja on õnnelik selle üle. Vaat see on õige kaupmees. Ja ma arvan, et ka peredes peaks nii olema, et isad-emad peaks nii hästi oskama oma lastega suhelda, et lapsed tulevad nende ideedega kaasa ja nad tunnevad, et nad on õnnelikud selle juures. Vabatahtlikult sunniviisilist asja ei saa mitte keegi, mitte kuskil mitte midagi teha, see ei toimi. Ja ega samamoodi on lastelastega. Praegult on tütrepoeg minu juures väga hea meelega tuli pojapoeg kasvatada, ega see tuleb ka näiteks ma toon väga lihtsa näite, aitäh. Ma olen muidugi seda kogu aeg räägin, teadet tuleb, tuleb, tuleb tulla, ikka tuleb siia tulla ja ükskord meil oli seal jälle Eesti meistrivõist kala grillimise sõlmeil Arko teha sees ja ja pojapoeg tuleb minu juurde ja sööme seal vist seda. Seda kalasuppi, mis seal siis tasuta pakuti kõigile ja ja ta vaatab ja vaatab, vanaisa, kuule, aga kui mina ükskord siia sinu asemele tulen, siilu asemel olen selle kalatööstuse juht, tead, mis mina teeksin? Mina vahetaksin selle tähe seal kaupluse juures kuuks ja siis ei ole mitte Mati Kalapood, vaid on maitu kalapood. Tema nimi on Mattias, kutsume teda matuks. Ma ütlesin, no milles küsimus on? Kui sina juhid, siis peabki olema seal Mati Kalapood. Või mul elukaaslase pojapoeg on 11 aastane. Me käime koos kalal. Me teeme kõva trenni selle nimel. Et ta oleks tulevikus minu firmatööline. Ja me oleme saavutanud kokkuleppe, kui tema saab suureks, siis tema õpib väga heaks kalatehnoloogiks. Ja mina maksan talle selle töö eest väga head palka. Ja see kokkulepe on praegult, poiss õpib ainult viitele. Te näete midagi, ei ole vaja teha, natukese rääkida, natukese nalja visata. Natuke siit natuke, sealt tulevad sirinal riburadapidi järgi kõik, mitte mingit probleemi ei ole. Nii nagu teie meenutasite oma kunagist sõpra nii tõenäoliselt teie kalatehaste töötajad kunagi kauges tulevikus meenutavad teid. Kuidas te valite endale tehastesse töötajad või te ise enam sellega ei tegelenud, selle jaoks on personali. No ütleme niiviisi, tehaste juhid ikka valivad rohkem kui mina, aga vaieldamatu on see Vihterpalu tööstus, mis on, seal on minu kuri karvane käsi kogu aeg mängus. Ja me ikka valime, aga ega me valik on ka natukese siiski piiratud, sellepärast et töökäsi on ikkagi vähe. Ütleme niiviisi töökäsi, kes tulevad liini tööle, kes tulevad lihttööle. Neid on raske leida ja head inimest raske leida. Neid Lurusid jookseb ringi küll, nüüd jooksevad ühest kohast sisse, teisest kohast välja. Neile ausalt öeldes taaga. Aga siiski me oleme saanud, ütleme ka Harku tehase juba nüüd 95 protsendiliselt toimima heade inimestega, üksikuid veel on vaja ikkagi, natukene on vaja ikkagi neid. Ma lugesin kuskilt just, et sinna Hüüru tehasesse või Harku tehasesse otsitakse inimest ja mõtlesin, et kas keegi on ära läinud või ettevõte laienenud. Ütleme niiviisi, et kindlasti me laienele kogu aeg, sellepärast et kui käive kasvab, siis on töölisi ka juurde vaja, sest kalatööstus on kahjuks töömahukas töö. Vileerimis masinad, kondi näppimis, masinad, nahastamis, masinad, need on kõik olemas. Aga selle viimase lihvi ja hinge sinna toote sisse panna ikkagi inimene. Siin ei aita ei ussirohi ega püssirohi. Ja paratamatult, kui sul ikka kasvab kaubakäive ja toodangu hulk, et siis kuskil on inimvõimetel piir, sa püüad seda küll nii hästi opereerida nende inimestega, kui suudad. Aga kui ikka see töö hulk on suurem kui inimeste arv, siis sa oled jännis. Aga jännis olla ei tohi. Järelikult tuleb töölisi juurde võtta. Tuleb rääkida nendega, rääkida nendega ja mõningaid nippe kasutada. Ja nad on sulle palju lojaalsevad, kui muidu. Ettevõtte müügitulu lugesin, kuskilt on ligi 15 miljonit aastas või. Ei, meie ettevõtte müüginumber oli aastal 2016 19 ja pool 1000 eurot vähem kui 20 miljonit. Meil oli eesmärk 20 miljonit, saadavam ei täitnud seda. Aga põhimõttelt, kas te olete nagu Vargamäe Andres, et kui on hea vilja-aasta, siis tuleb uusi aitu ehitada ja võtta uusi kariloomi juurde ja kogu aeg laieneda. Või on teil muu? No põhimõte on selles, antud momendil on meil veel tehas, ei ole täie võimsusega tööle, täit võimsust, võib ütelda nii. Me oleme arvestanud mingisuguse, kui suur on meie kahe tehase maksimaalne maht, kui palju me suudame käivet teha ja siis umbes 90 protsenti võtame sellest siis jätan väikse reservi alati endale. See 90 protsenti, mis me siis tahan kätte saada, on veel saavutamata. Ja selleks läheb veel mõningaid aastaid aega paar-kolm aastat, ma arvan, siis peaks olema täisvõimsus käes ja siis on kaks võimalust, kas oled rahul sellega või mõtleb midagi juurde. Aga ma arvan, et praegult tuleb olla pigem rahul. Sellepärast et ikkagi kala on kahanev ressurss, tuleb arvestada, tuleb mõelda sellele, et tea. Me kuuleme ühteteist Norrast lehtedest, maailmas tüütide, siit ja sealt. Norralased on väga palju Osnogaa tehaseid, ära väga palju ostma söödatehaseid ära ja olla norralaste. Viie aasta pärast saab ainult fileed osta toorest kala või väga vähe kuule nii palju fileed ostnud, siis anname sulle natukese värskelt ka. Selline samm võib väga kergelt tulla. See tähendab diileerimis võimsused ei ole vaja enam suurendada, sel juhul need jäävad jõhkripama. Aga turud, kas te otsite uusi turge veel? Poisid on järgmine nädal. Brüsselis messil loomulikult otsime. Kogu aeg tuleb paremad taia viletsamad kõrvale lükata. Ega muud midagi teha ei ole. See on progress. Sellele kätt ette panna ei saa ja kui sa sellel paneka ette, siis sa lähed ju allavoolu. Seda ei saa teha, et kogu aeg peab uuenemine peab toimuma. Elu peab käima, nagu öeldakse, paigal seisan alati tagasiminek. Nii et siit tuleb. Siit tuleb lihtsalt võtta parim, mis on teha tarku otsuseid. Kuidas te vaatate seda ärikeskkonda, mis meil Eestis praegu on? Ma loen lehtedest, mitmed ettevõtjad ikkagi leiavad, et meil on tegemist Eesti maksuaastaga 2017. Makse on palju ja, ja ettevõtjal tõmmatakse kõri kinni. Maks on tõesti palju ja tõesti on raske aga ütleme niiviisi, võidelda tuleb nende asjade eest, mida sa oled ise suuteline muutma. Kas minu karvane käsi on maksu maksukoormus suut muuta, Ma ei tea, selleks on teised organisatsioonid. Siin ei ole mitte midagi teha. Seal mitte midagi teha, tuleb antud olukorras võtta parim, mis on võimalik. Muud ei ole mitte midagi teha, hambad risti edasi tööle. See ei tähenda mitte vagalt. Nüüd oled. Loomulikult räägid siin, räägid seal, arutad siin, arutad seal neid asju. Aga põhimõte on ikkagi see inimene saab ainult seda muuta, mis ta enda võimuses on. Teise inimest, kui ta muuta tahad, siis sa pead teise inimesega rääkima, rääkima, rääkima, lisatööd tegema selle jaoks. Niiet kui me võitleme enda eest kogu jõuga, siis me võitleme enda eest. Kui me tahaksime hakata teistele vastu võitlema, siis me anname ju Soomaa energiat ära. See tähendab, me kaotame energiat enda eest võitlemisel. Palju on räägitud sellest, et kuidas Eesti majandust elavdada. Kas on midagi tegemata, kas seal miski kuskile kännu taha kinni jäänud. Noh, mõtteid on kindlasti palju olnud ja mõned asjad on välja pakutud ja mõni on ütelnud, et oh, see on hull idee. Ega neljeesid on jäänud endiselt pähe rippuma. Aga vaieldamatu on see, kui iga ettevõtja teeb endast maksimumi, on täielikult pühendunud tööle siis Eesti rula paremaks taane kirikus neid võltsettevõtjad, need on liiga palju, kes on ainult põhimõttel ratsa ja rikkaks. Teil on raha välja ja need on niisugused ettevõtted, mis solgivad turgu. Kas uute suurte tehaste rajamine Eestisse eriti need, mis kasutavad eesti looduslikku ressurssi pean silmas metsa ja puitu? Elavdavad majandust nii palju, et see kahju, mida nad võib-olla keskkonnale teevad, väärib kogu. No seda on minul väga raske ütelda, kuna ma ei ole just metsateadlane Sellepärast on jälle hea küsida, et ei ole ise huviline selles äris. Aga ütleme niiviisi, et igasugune suur tööstus kindlasti reostab ja Eesti on väga-väga-väga hea paik elamiseks üle maailma ei tea paremat kohta kui Eesti, kus kohas elada olenemata, et siin on omad probleemid, on väiksemad palgad kui teistel ja kõik need asjad ja võib-olla isegi tööteleb raskemates oludes teha ja seal ilmastik ei ole nii hea kui kuskil Hispaanias või kus inimene saaks ainult lulli lüüa. Ja mitu saaki annab aastaaeg, kus on tunduvalt kergem kõike seda teha. Aga see Eesti on ikkagi niivõrd püha paik meie eestlaste jaoks, et siin peaks seda väga tõsiselt mõtlema, mida me teeme. Ja kui nüüd mõelda nendele hästi suurtele tööstustele, mida tahetakse rajada siis seal on väga suur tööjõu ressurss. Ma ei tea, kui kasulik see on, kui me peame tooma sisse võõrtööjõudu ja tegema siin Eesti looduse nimel seda. Ma ei oska ütelda, kui palju see meile juurde annab, midagi kindlasti annab. Äkki saab selle kuskilt ilma loodus näpistamata paremini teha, seamata kaota, sest üks on selge, looduses ei tohime ühtegi tolli alla anda seal aamen kirikus, see on meie eestimaa üks soome mees ütles mulle kunagi. Vatti, kui sa tahad eestimaale midagi head teha, osta laadaload isa juurde teha. Ostsite natuke Soonust, pall ei ole ahne, ei ole nii palju kui minul ja minu lastele ja lastega peredele on seda piisavalt külluses. Ja ma ei ole kinnisvaraärimees, aga mõningad niisugused tükid, mis oleks muidu läinud kahtlastele inimestele võõrastada. Põhimõttel see on Eestimaa, meie, meie käes. See oli ette nähtud teistele. Väga mõtlema, soomlased on praegu väga raskes seisus, kuna neil on väga palju maha müüdud ühele kindlale naabrile. Nii et neil on väga-väga-väga suured probleemid, eriti kui rääkida elanikkonnaga ja keda mina kõige rohkem tunnen. Kalurid tervel Soome mereäärsel rannal akusse ostetakse kõige rohkem maad ikka mere äärde. Nii et never strateegilised asjad. Need on niisugused mõtlemiskohad, mida peaks Eesti riik väga-väga-väga-väga tõsiselt kaklema. Saate lõpuminutil. Teil on võimalik meenutada kolme inimest, kellele te oma elus tänulik. Te olete. Kindlasti nende seas ma nimetan oma isa. Kindlasti ma nimetaks nende seas piirivalvejulgeolekuülemat omalajal read Kotot, kes praegult on 87 aastane kelle kaudu ma olen kõik mereload saanud ja kõik omal ajal küll mitte midagi saanud ja tänu sellele on see firma olemas, et tema aitas. Ja ma mõtlen, et kõikide alguste alus on esimene klass ja klassijuhataja õpetaja printsat Olaf rindsema. Meenutan väga sügavalt andis väga-väga-väga ilusad juhtnöörid esimeses klassis korraliku käekirja, korraliku kirjatehnika, korraliku arvutamise ja kõik niisugused asjad, nii et seda inimest ma mäletan väga suure lugupidamisega. Need nõudmised kujundasid iseloomu, et kõik peab olema korralik. Kindlasti kodu isa poolt ja esimese klassijuhataja, need on taga väga tähtsal kohal. Ja loomulikult kui ikka sul on hea tugev seljatugi ja saad igasugustes seadustest ametlikult, mitte seadustest mööda vaid seaduste raamides oma allkirja kätte, nagu selle firma tegemisel on olnud. Vastasel juhul ei oleks saanud. Vastasel juhul ei oleks ka seda firmat olnud. Nii et ma, ma ei saa teistmoodi jätta ütlemata. Te olete väga tubli olnud, ise te olete üles ehitanud suure firma. Üks on toetanud teist ja koos te olete kasvanud. Jah, nii ta tõesti on ja ega üksinda inimene ei suuda mitte midagi teha. Peabki koos tegema, sest võtame väga lihtsa asja loodusest luua, proovisa luuda, puruks murda ei murra, pühib aga oksad käenduvad, aga tõmbame, saavad ükshaaval välja, murrame krõps, krõps, kõrk oleks ja mitte midagi ei ole olemas. Nii et ühtsuses on jõud midagi ütelda. Kaja loodimisel oli täna valgetähe teenetemärgi kavaler, ettevõtluse tänavu välja antud elutöö preemia ja varasemalt EVA tunnustuse pälvinud Mati Vetevool Kaja Kärner tõsis.