Hommikuma ummikuma. Vägevad vägevad. Tere. Mina olen Martti Kalda. Tänases saates räägime Korea poolsaare raskest saatusest alustades jaapani okupatsiooniga ja Korea sõjaga ja jõuame välja tänaseni. Meie loo keskmes on Põhja-Korea diktaatorite perekond ja selle kolm juhti. Kim Il-Sung, Kim Jong-il ja Kim Jong-un. Piilume maailma kõige suletuma riigi punaste kardinate taha ja vaatame, milliseid räpaseid saladusi seal peidetakse. Alustuseks kuulame aga Põhja-Korea hümni aeguka patriootlik laul mis loodud aastal 1945. Ja kahe aasta pärast ka hümniks nimetatud. Viimased 500 aastat enne 20. sajandi algust valitses ühtset Koread, Korea poolsaart, Josooni dünastia, mis sai alguse 14. sajandi lõpul ja kestis kuni Jaapani okupatsiooni alguseni 1910. aastal. Ühtlasi võib öelda, et see Josooni dünastia oligi tänase ühtse Korea kultuurialusepanija. Seda riiki valitses hii dünastia ja kokku oli võimul 27 valitsejat. Esialgu nimetati neid kuningateks ja 19. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni kahte viimast valitsejat, korraks ka keisrit, eks enamuse osa ajast oli Josooni dünastia Hiina keisririigi milline iganes, Hiina keisrivõim siis ka ei olnud basall. Samas omasid jaapanlased alati ka pretensioone Korea poolsaarele. Juba 16. sajandi lõpus tegi kuulus jaapani ühendaja töötami Hyde Joshi kahel korral katse Korea poolsaart vallutada. Nii et Jaapani imperialismi-il Korea poolsaarel on oma väga varased alged olemas. Tegelikuses läks jaapani soov võtta võim Korea poolsaarel üle teoks alles 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Selleks oli vaja lausa kahte jaapani poolt peetud edukat sõda ühte siis Hiinaga 1894 kuni 95 ja teist Venemaaga 1000 904905. Millega siis lubati jaapani mõjuvõimu kehtestamine Korea poolsaare üle ja öeldi, et mitte kellelgi teisel ei ole võimalust seal oma jalga maha panna. Ja seetõttu aastal 1897 kehtestas siis Jaapan Korea üle sellise võimu, et nimetati Korea poolsaar Korea impeeriumiks. Korea keisrivõim tekkis ja kaks viimast Josooni dünastia valitsejad olid võimul Keidritena 1910. aastal saia ka jaapani okupatsioonivõimudel. Kõrini sellest vahemeeste kaudu valitsemisest ja jaapane haaras tegeliku võimu Korea poolsaarel, enda kätte ei olnud enam võimul hii dünastiat ei olnud enam Josooni riiki, vaid oli Jaapani okupatsiooni all olev Korea poolsaar. Ja säärane olukord kestis siis teise maailmasõja lõpuni aastani 1945. Selle käigus Jaapan kõrvaldas praktiliselt kõik iseseisvusmeelsed hävitas igasuguse vastupanu jaapani ülemvõimule, kuigi Korea Iseseisvusvõitlejad tungisid isegi Jaapanisse ja tegid rünnakuid Jaapani keisri enda vastu. Samuti õhutas Jaapan jaapanlasi asuma ümber Korea poolsaarele. Ja tõepoolest ligi 200000 jaapanlast asus elama Korea poolsaarele, aidates seda territooriumil siis Jaapanil assimileerida. Jaapan korraldas asjalood nõnda, et enamus Korea maaomandist kuulus reaalselt nendele ümber asunud jaapanlastele. Samas Korealasi sunniti töölaagrites tööle, värvati neid väikse raha eest tööle ka Jaapanisse. Tollel perioodil oli täiesti tavaline, et igal Jaapani keskklassi perekonnal oli üks korea teener. Samamoodi võeti Korealasi armeesse nõnda, et teise maailmasõja lõpul tõenäoliselt umbes veerand miljonit korealast teenis jaapani sõjaväes ka hilisemat Korea vabariigi ehk siis Lõuna-Korea presidendid on mitmed teeninud jaapani armees. Samamoodi teise maailmasõja puhkedes meenutame, et see toimus Kaug-Idas natukene varem kui Euroopas. Kallaletungiga Hiinale, 1937. aastal hakati korea naisi aga sunniviisiliselt värbama võtma Jaapani armee tarvis sisse seatud lohutusnaiste sellistesse sõjaväe Bordellidesse. Samamoodi toimus Korea kultuurivarade röövimine. Paljud neist on endiselt jaapani käes ja aeg-ajalt käib ikkagi uudistest läbi, et neid tilgutatakse koreale tagasi. Õigluse huvides tuleb öelda, et Jaapani ülemvõim Korea poolsaarel tähendas ka väga laialdast ehitustegevust. Nii et paljud teed sillad aga ka näiteks koolisüsteem, mis mõeldud hariduse jagamiseks kõikidele ühiskonnakihtidele loodi just nimelt jaapani ülemvõimu all. Pärast teist maailmasõda, mil Jaapan kapituleerus anti võim Korea poolsaarel üle sõja võitnud liitlastele. Neid liitlasi oli aga väga mitmeid ja sarnaselt näiteks Saksamaaga või ka Vietnami. Ka otsustati need ühiselt okupeeritud alad erinevate liitlaspoolte vahel jagada. Ja nõnda juhtuski, et Korea poolsaar jagati siis piki 30 kaheksandat paralleeli. Sisuliselt tõmmati lihtsalt joon kaardile ja põhjaosa okupeeris Nõukogude Liit ja lõunaosa okupeeris siis Ameerika Ühendriigid. Ja see oli siis algeks kahe Korea sünnile. Aga nii nagu ikka igal sünnitusel on olemas ka sünnitusvalud ja nõnda siis ennem kui need kaks riiki said ennast üles ehitama hakata toimus see kurikuulus Korea sõda, mida peetakse külma sõja esimeseks konfliktiks. Ja see siis vältas 1950. aasta juunist kuni 1953. aasta juulini. Tänapäeval võib rahulikult öelda, et seda sõda alustas Põhja-Korea rünnates põhimõtteliselt ilma konsulteerimata Hiinaga ja tõenäoliselt eirates Nõukogude Liidu soovitusi Lõuna-Koread. Soovides Korea poolsaare ühendada ja kehtestada kogu Korea poolsaare üle selline nõukogulik võim. Sellele astusid vastu siis valdavalt ameeriklased ka lõunakorealased ise aga tegutsesid nad siis ÜRO egiidi all ja selles koalitsioonis oli väga mitmeid erinevaid riike, tihti ainult paarkümmend meest igast riigist. Algselt suutsid Põhja-Korea väed suruda liitlased peaaegu poolsaare tippu. Tänapäeval poolsaare tipus asuv Bushani linn oli ainus, mis jäi puutumata Põhja-Korea vägedest. Seejärel tegi aga Ameerika sõjavägede ülemjuhataja, taglasime kartul, seesama mees, kes samaaegselt okupeeris Jaapanit sellise väga kavala manöövri ja läks vaenlase selja taha insooni ja sooritas seal osava dessandi. Sellega lõigati Põhja-Korea väed omadest ära ja taastati olukord veelgi enam. Lõuna-Korea ja ameeriklaste ühendväed olid lähenemas juba Põhja-Korea ja Hiina piirile ehk siis praktiliselt kogu Põhja-Korea oli vallutatud. Siis tuli mängu aga värskelt tekkinud Hiina rahvavabariik, kes ei saanud lubada, et ameeriklased, keda nad oma vaenlasteks pidasid, nende piirile nõnda lähedal on ja et nende piiri taga on selline ameeriklaste vasallriik. Seetõttu saatsin miljon, teistel andmetel lausa kaks miljonit meest Põhja-Koreale appi. See kõik toimus lühikese perioodi vältel aastal 1950 sisuliselt aasta 1950 lõpp. Jõulude ajal nägi rinde kindlustamist täpselt selles samas kohas, kuhu oli Koread jagav joon tõmmatud. Enam-vähem täpselt kulgeb see piir tänapäevalgi. Piki 30 kaheksandat paralleeli. Rahulepe sõlmiti küll aga alles aastal 1953, kui mõlemad osapooled olid aru saanud, et rohkem edu saavutamise võimalusi neil selles sõjas ei ole ja kui sõjas oli hukkunud neli miljonit inimest sellega tekkis lõuna- ja Põhja-Korea ehk siis korrektsem oleks öelda Korea Vabariik lõunas ja Korea Demokraatlik Rahva Vabariik põhjas. Nüüd vaatame siis, kuidas see kinnide perekond Põhja-Koreas üldse võimule tuli. Ja alustame Kimil Songiga, kes sündis aastal 1912. Kõigepealt tuleb öelda, et Kim Il-Sung ei ole üldse tema pärisnimi. See on samamoodi võetud nimi nagu Lenin või Stalin või ka hootšimin ja selle nime ta omastas endale alles aastal 1935 sest see kõlas hästi. Seda võiks tõlkida kui päikeseks saanud Kim. Ehk siis esimene Kim pidas ennast oma suurte eeskujude Stalini ja moodse tungi eeskujul rahvaste päikeseks. Põhja-Koreas nimetatakse teda suureks juhiks. Pärast surma omistati talle igavese presidendi tiitel. Nii et praegused Põhja-Korea liidrit ei saa enam presidendid olla neil juba seal üx igavene president on selle koha peal ees. Rääkimata sellest, et Kimil Songi sünnipäev, 15. aprill on Põhja-Koreas päikesepäev ja see on üks kõige suuremaid riigipühasid. Legendi kohaselt oli Kim Il-Sung selline pooljumal, kes laskus taevast maa peale päiktu mäele, mis asub Põhja-Koreas. Sellega seoti selline uus kommunistlik liider vana iidse legendiga ja anti ka sellele juhile selline jumalik legitiimsus. Aga see mägi oli ka oluline seetõttu, et see mägi on kõige püham koht korea šamanismis. Tegelikkuses oli Kimil Songi perekond pärit lõunaaladelt, tema perekond oli siis ümberasunud põhja, kus oli rohkem vaba maad. Ja tema vanaisa ja isa olid tõsised kristlased. Tema vanaisa oli lausa kirikuõpetaja ja seetõttu käisid Kim Il-Sung ja tema kaks nooremat venda ka kristlikus koolis ja tema vanemad olid sügavalt usklikud. Tõenäoliselt 1900 kahekümnendatel aastatel lahkus perekond hoopiski Põhja-Koreast Mansuurias tänapäeva Venemaa territooriumile ja seda tõenäoliselt siis vastukaaluks jaapani okupatsioonile Korea poolsaarel. Ja kusagil seal Mansuurias kui Dimil song õppis keskkoolis saida mõjutatud kommunismist ja 1927. aastal astus ta Sis Mandžuuria kommunistlike noorte hulka. Ja tõenäoliselt sellel ajal oli ka lühikest aega vangis. 1931. aastal lahkus ta aga kommunistlike noorte seast ja liitus Hiina kommunistliku parteiga. Ja liitus ka kommunistidega, kes võitlesid jaapani ülemvõimu Jaapani okupatsiooni vastu. Umbes sellel ajal nimetati Kim Il-Sung ka sõjaväeosa juhiks. Tema alluvuses oli 160 meest. Ja tõenäoliselt sellel samal hetkel võttis ta endale ka selle Kimil sungi nime. Võimalik, et see oli tema kõrgema ülemuse hukkunud ohvitseri nimi, mille ta üle võttis. Igatahes teise maailmasõja puhkedes Euroopas oli Kim Il-Sung. Nõukogude liidus oli üks väheseid korea ohvitsere, kes jaapanlaste vastasest võitlusest eluga oli väljunud. Ta elas Habarovski lähedal laagris koos korea üle jooksikutega keda Nõukogude Liit eriti ei usaldanud. Samas oli vaja ka korealaste koostööd Nõukogude liidule ja pole siis ime, et Kimil song nimetati millalgi neljakümnendatel aastatel Nõukogude Liidu punaarmee majoriks ja teenista seal kuni teise maailmasõja lõpuni. Nõukogude Liit aga teatavasti jaapanlastega ei sõdinud pisut 30.-te aastate lõpul Mongoolias ja Nõukogude Liit liitus jaapani vastase koalitsiooniga alles paar päeva enne Jaapani kapituleerumist. Loomulikult seda isekatel põhjustel, soovides endale saada varem jaapani poolt okupeeritud Mansuurijat ja loomulikult ka ülemvõimu Korea poolsaarel. Augustist 1945. aastal saabus Kim Il-Sung Nõukogude Liidu vägedega koos Korea poolsaarele. Ja väidetavasti olevat olnud Lavrentibeerija see mees, kes oli soovitanud Kim Il-Sung esile tõsta Stalinile. Ja sellest ajast alates Nõukogude Liidu okupatsiooniväed Põhja-Koreas olid ka need, mis siis kinnil sungi tõusule aluse panid. Temast tehti Korea kommunistliku partei juht ja Korea rahvaarmeejuht. Öeldakse, et tema haridus oli olematu ja tema korea keel oli vilets. Ta olevat paremini rääkinud vene keelt kui korea keelt sellel hetkel. Tõenäoliselt alustas Kim Il-Sung Korea sõda ilma Hiina ja Nõukogude liiduga konsulteerimata. Igatahes on teada, et ei Stalin ega Maudse tung seda konflikti ei soosinud. Võimalik, et see oli üks Kimil sungi viisidest näidata, et just nimelt tema kontrollib Põhja-Koreas kõike. Samas ei toonud see Korea sõda talle edu. Korea jäi endiselt jagatuks ja tõenäoliselt varjas Kim Il-Sung ennast kogu Korea sõja vältel hoopiski Hiinas ja reaalses sõjategevuses ise ei osalenud. Üks on selge pärast Korea sõda kehtestas tavavõimu Põhja-Koreas vaidlematuna ja alustas ka siis iseenda isikukultuse loomist võttes loomulikult eeskuju siis moodse tungist ja Stalinist. Pärast Stalini surma ja Hruštšovi sulaaega seisis Kim Il-Sung koos moodse tungiga sellise Nõukogude liidu pehmemaks muutumise vastu. Ja Kimil Songi suurimateks sõpradeks viiekümnendatel. Kuuekümnendatel aastatel olid Ida-Saksamaa liider Erich hooneker ja Rumeenia liider Nikolai džaudsescu. Ja koos Nõukogude Liiduga pidas ta enda vaenlaseks Albaania liidrit Enverhohat. Samas võttis ta ka suurt eeskuju Vietnami kommunistlikust liidrist hootši Minnist. Ja kusagil seal 50. kuuendate aastate lõpul, 60.-te aastate alguses mõtles Kim Il-Sung välja ka oma isikliku Põhja-Korea ideoloogia. Džuudseks nimetatakse seda kimmil sungismiks ka korea sotsialismiks. Ja see ideoloogia seisneb siis selles, et Põhja-Korea peaks olema iseseisev, isemajandav kõiges autonoomne riik mis ei sõlmi mitte mingisuguseid liite ühegi maailma suurriigi ega koalitsiooniga. Selles riigis on esikohal armee ja kõik ülejäänud on armee hüvanguks. Ehk siis kodanikud ei tööta mitte riigi heaks vaid kõik kodanikud ja riik töötavad armee heaks. Ja sul on tähtsus ainult siis, kui sul on mingisugune kraad auaste ka armees. Pidage seda meeles, kõik hilisemad liidrid, hoolimata sellest, et neil reaalseid teeneid ette ei ole näidata on võtnud ja omistanud endale kõrgete kindralite aukraade. 1900 kuuekümnendatel seitsmekümnendatel aastatel muutis Põhja-Korea tõsiselt oma poliitikat Lõuna-Korea suhtes. Enam ei räägitud retoorikas Lõuna-Korea vallutamisest vaid asuti teostama riiklikku terrorismi. 1968. aasta jaanuaris tehti katse tappa Lõuna-Korea president. Toimus rünnak soulis asuvale sinisele majale, mis on Lõuna-Korea presidentide residents. Samal ajal alustati tunnelite kaevamist läbi demilitariseeritud tsooni. Praeguseks on Lõuna-Korea avastanud neli säärast tunnelit, mitu neid veel võis olla või võib-olla ei ole teada. Jaanuaris 1968. Samamoodi õnnestus Põhja-Koreal vallutada Ameerika Ühendriikide luurelaev. Teatavasti Ameerika ühendriigid on pidevalt kaitsnud Lõuna-Korea iseseisvust ja hoidnud oma sõjavägesid poolsaare lõunaosas. See oli üks suur võit, kui Ameerika luurelaev koos 82 mereväelasega kätte saadi. Ja neid 11 kuud vangis hoiti, ennem kui kõik mereväelased olid sunnitud vabandama ja nad vabaks lasti. 1900 kaheksakümnendatel aastatel. Aga Kimil Songi võim nõrgenes tõenäoliselt seetõttu, et tema poeg Kim Jong-il hakkas vaikselt kulisside taga võimu üle võtma. Võib-olla oli põhjuseks ka vanadus, süvenevad haigused. Kõige nähtavam haigus, mis Kim Il-Sung-il oli, oli siis pea taga kaelas asuv healoomuline kasvaja. Kaltsi loos on selle nimi, kus kaltsium koguneb siia kaela piirkonda. Seetõttu kui te vaatate Dimilisungi fotosid, siis te näete, et tal on pea niimoodi kergelt viltu. See on selleks, et seda kasvajat varjata. Tõsi küll, on ka üksikuid fotosid, mis selgelt näitavad seda kasvajat. See oli ikkagi selline päris korralik, väikese lapse pea suurune. Kimil sungi lõpp saabus 82 aastasena Kaheksandal juulil 1994, kui ta siis südameataki tagajärjel suri. Talle korraldati uhked matused ja üks tema residentidest. Nüüd tänapäeval kutsutakse komsu saani päikesepaleeks muudeti siis tema ja ka järgmise diktaatori Kim Jong illi mouse loomiks. Rahvas leinas esimest Kimmy 10 päeva ja tema auks. Sellel hetkel oli juba püstitatud sadu kujusid üle terve Põhja-Korea aga praeguseks hetkeks on nende arv juba seal 500 kanti. Samamoodi avaldati tema köidetud ja kogutud teosed ja selles teoste kogumis on 100 köidet. Kui kokku lugeda kõik need teosed, mis siis see poolkirjaoskamatu Kim Il-Sung olevat kirjutanud sellel ajavahemikul, kui Põhja-Korea väidab, et ta seda tegi. Kui need kõik kokku lugeda, siis keskmiselt kirjutas ta ühe teose päevas. Nüüd loomulikult. Sellises riigis, kus diktaatori võim keskendub ühele isikule ja kus on range isikukultus on alati küsimus, kellele jääb põim. Kimil Songil oli kaks naist. Esimesega oli tal kaks poega ja tütar, teisega üks tütar ja kaks poega. Kim Jong-il oli esimese Kimmy kõige vanem poeg, teine poeg. Kahjuks uppus lapse eas ujudes. Nooremad pojad ei ole ilma teinud. Üks neist on saadik Tšehhis. Teine oli saadik Saksamaal, kus ta juba aastal 2000 maksatsirroosi suri. Nagu juba kirjeldatud juba 1900 kaheksakümnendatel aastatel võttis tegeliku võimu Põhja-Koreas üle Kim. Teine Kim Jong-il, kes oli sündinud kas 1941. või 42. aastal ja keda Põhja-Koreas tuntakse kui kallist juhti. Sündides oli tema nimi juuri Iržeenowitz Kim ehk lihtsalt juura. Ja hoolimata Põhja-Korea ametlikust legendist, et ta sündis spektu mäel oli ta sündinud Habarovski lähedal peatsgoya külas ja tema nooremat venda, kes õnnetul kombel lapse eas uppus, kutsuti Aleksander Iržeenowitsiks ehk sil lihtsalt suuraks. Ega Kim Jong illi noorusest palju teada ei ole, kas ta õppis Venemaal või Hiinas Pole teada. Tõenäoliselt lõpetas ta 1900 seitsmekümnendatel aastatel ülikooli Maltal ja pärast seda tuli tööle Põhja-Korea riigiaparaati. Samas ei olnud Põhja-Koreas olukorda ka säärane, et tal automaatselt oleks juurdepääs olnud võimule. Tema võimule tõusmine on päris huvitav. Nimelt sai ta Põhja-Korea Töölispartei sellise ametiasutuse juhiks, mis tegeles kõikide asjade organiseerimise ja juhtnööride väljamõtlemisega. Ehk siis sisuliselt tõusis Kim teine võimule läbi ideoloogia ja läbi ideoloogiliste juhtnööride väljakirjutamise. Tõenäoliselt oli ka tema see, kes oli kaheksakümnendatel aastatel Põhja-Korea riikliku terrorismi väljamõtlemise taga sest 1983. aastal õnnestus Põhja-Koreal tappa pommiga 17 Lõuna-Korea riigiametniku, sealhulgas neli ministrit. Kusjuures selline riiklik terroriakt pandi toime Birmas, kus siis Lõuna-Korea ministrid ja ametnikud visiidil olid. Samamoodi 1987. aastal, tõenäoliselt just Kim Jong illinõul ja käsul lasti alla Lõuna-Korea lennufirmale korjan Eeerr kuuluv lennuk ja sellega hukkus siis selles lennukatastroofis 115 inimest. Samas tuleb öelda, et ega see reaalne võimu ülevõtmine esimeselt timmilt üheksakümnendatel aastatel kerge ei olnud. Nõukogude liit oli lagunenud. Hiina oli majanduslikult juba 70.-te aastate lõpul läinud teist teed säilitanud küll sellise kommunistliku ideoloogia, aga üle võtnud kapitalistliku majandusmudeli ja tuleb öelda, et Põhja-Korea sõltus neist kahest riigist, nende abist olid tõsistes raskustes. Aga kuivõrd me Põhja-Koreast ametlikult väga palju ei tea ja seda välismaailma eest varjatakse, siis me ei tea, mitu inimest reaalselt 90.-te aastate alguse näljahäda käigus hukkus, oli neid veerand miljonit või kolm ja pool miljonit, nagu mõned analüütikud arvavad. Tõenäoliselt oli Kim Jong-il ka see, kes jätkas Põhja-Korea tuumaprogrammi ja pidas seda ülitähtsaks. Võimalik, et esimene Kim oli elu lõpul nõus peaaegu juba sellest programmist loobuma. Ja meil ei oleks seda probleemi, kui Kim Jong-il ei oleks otsustanud seda tuumaprogrammi kiirendada. Ja meil ei oleks pidevat hirmu, keda ja kuidas Põhja-Korea tulistab. Teise kinni õnnetuseks ja maailma õnneks ei olnud Kim Jong illi tervis kuigi hea. Oli lausa jutte, et 21. sajandi alguses ei olnud tegu enam sama isikuga vaid et ta asendati teisikuga, kes siis tegutses kuni aastani 2011. Samas on väheusutav, et sellist Šaraadi meile ette mängiti, kui ka Kim, teisel oli piisavalt järeltulijaid. Üks on selge kusagil aastal 2008, tõenäoliselt augustis sai ta insuldi ja tema vasak kehapool oli halvatud. Aga pole, imetegu, oli ahelsuitsetaja, aga ja kõva joomamehega, kes armastas head toitu, kes pidas iseennast Kurmooniks ja hoolimata oma väikesest kehast ja, ja kasvust õnnestus tal päris suureks ja paksuks süüa. Kim Jong-il oli ka suur golfisõber, tal oli praktiliselt kõikides tema paleedes ja neid oli tal 17 oma golfiväljak. Ta armastas, kaob pärit ja tal oli laialdane filmi kogu väidetavasti lausa 20000 erinevat filmi selles kogus sealhulgas päris arvestatav hulk 80.-te ja 90.-te aastate pornograafiat. Ta armastas ka huvitavalt riietuda. Ja Põhja-Koreas on olemas lausa riidebränd, mis siis aimab järele Kim Jong illi riietumis stiili. Põhja-Korea meedia väitis aga, et hea tahtmise korral suudab teine Kim kontrollida ilma. Nii et ka temal oli jumalikke ambitsioone. Tema lemmik tegelaseks. Filmi kinoekraanil olid James Bond ja teiseks lemmikuks Rambo. Kuigi need olid tegelased, kes oleksid võinud vabalt mõnes oma seiklustes Põhja-Korea agentide vastu astuda. Tema lemmiknäitlejaks Shon Connery ja naisnäitlejaks Elizabeth Taylor. Samamoodi tegeles Kim Jong kill Elvis Presley järgi aimamisega ja tal oli suur kollektsioon Elvis Presley rõivaid. Siis aimasid järgi selle kuulsa laulja esineja esinemiskostüüme ja ka naisi oli tal palju. Tal olid olemas lausa spetsiaalsed Lõbu brigaadid, kelle seast siis naisi välja valida, noh, peaaegu nõnda, et igal õhtul eraldi naine. Aga ametlikke naisi ja armukesi on teada tal siis viis tükki kellega kokku tal siis mitmeid poegi ja tütreid. Nende naiste saatus tuleb öelda, oli kahjuks üsnagi üsnagi kurb. Esimene neist heideti lahutusega kõrvale ja lahkus kuhugi Venemaale. Teine suri Venemaal, kolmas heideti kõrvale. Neljas suri Pariisis ja viies kaotas pärast Kim Jong Ili surma. Kõik oma tiitlid saadeti aastal 2016 vangilaagrisse. Kim Jong-il armastas rongiga ringi sõita. Tal oli mitmeid eraronge arvukate vagunitega ilmselt umbes kuus rongi ja 90 luksusvagunit. Tema erinevate residentide territooriumil oli 19 eraraudteejaama. Mõningad neist maa-alused. Põhjus oli väga lihtne. Kim Jon kyll kartis paaniliselt lennata ja kõikidel oma visiitidel valdavalt siis nõukogude liitu Venemaale ja Hiina sõitis ta rongiga. Nendest kõige pikem visiit toimus veel siis, kui Kim Il-Sung ise oli elus. See oli aastal 1984 kui siis kaks Kimmy käisid koos läbi Hiina, Nõukogude Liidu ja Mongoolia ka Poolas, Ida-Saksamaal, Tšehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias, Bulgaarias ja Rumeenias. Aga Kim Jong-il käis ka hiljem aastal 2001, sellesama rongiga Venemaal 2010 Hiinas 2011. Mongoolias. Seetõttu pole ime, et rongiarmastajale oli saatuseks surra ühes oma rongis. Surm saabus seitsmeteistkümnendal detsembril 2011 kell kaheksa 30 hommikul südameataki tagajärjel. Saladuskatte all on meile räägitud, et selle südameataki põhjustas vihapurse. Ka tema on maetud sellesse samasse Kumsuzangi päikesepaleesse kui seda üldse matmiseks saab nimetada, sest selles hiiglaslikus hoones on välja pandud nii Kimil sungi kui Kim Jong illi sarkofaagi, mis mõlemad on klaasist. Väidetavasti kaasnes teise kinni surmaga mitmeid loodusimesid päiktu mäge olevat tabanud lumetorm ja taevast sadanud alla jäätükke ja külma olevat olnud miinus 24 kraadi. Kuivõrd tegu oli detsembrikuuga, siis on raske öelda, kas see oli loodus või oli see Kim Jong-il, kes teispoolsusest veel endiselt Põhja-Koreas möllas. Surmajärgselt tõsteti Kim Jong-il kindraliks ja avaldati ka tema kogutud teosed. Kuivõrd tema ei olnud nii suur juht kui tema isa, siis tema kogutud teosed sisaldavad ainult 70 köidet. Neid on tõlgitud arvukatesse keeltesse ja kokku on siis erinevaid teoseid seal kogutud teoste hulgas umbes 1100. Praegu juhib Põhja-Koread noor paks poiss, kelle nimi on Kim Jong-un. Tema ei ole eelmise Kimmy vanim poeg. Vastupidi, ta on tema noorim poeg. Aga väidetavasti olevat isa isiklikult ta välja valinud oma tervise halvenedes, sest ta olevat piisavalt julm ja enesekindel. Vanemaid poegi pidas Kim Jon kyll liiga lodevateks või liiga naiselik. Eks esimest korda saime me Kim Jong unist kuulda vahetult enne teise Kimmy surma. Esimene ametlik foto temast pärineb septembrist 2010. Ja juba aastal 2011 tuli tal võim üle võtta kõik tema aukraadid. Põhja-Korea ülim juht, Korea Töölispartei juhti, armee ülemjuhataja, pärinevad 2012. aasta algusest. Kim Jong-un on sündinud 1984. aastal. Nii et hetkel on siis tegu sellise 30 kolmeaastase noore mehega. Üheksakümnendatel aastatel õppis ta Šveitsis varjunime all paktsiol ja sealt on ka mitmeid lugusid temast teada. Et ta olevat olnud sotsiaalselt väga aktiivne. Ent samas kõik tema õpingukaaslased ütlevad, et ta oli olnud imelik. Igatahes pärineb sealt Šveitsist tema armastus pesapalli ja korvpalli vastu. Samamoodi on ta ka kirglik ratsutaja, kuigi tõenäoliselt tema kehakaal varsti enam ühtegi hobust ei ei kannata. Aastatel 2002 kuni 2007 õppis ta Kimil sungi ülikoolis ja väidetavasti siis aastal 2013 omandas doktorikraadi ühest akrediteerimata Malaisia eraülikoolist. Nii et Põhja-Korea on ostnud oma liidrile sisuliselt ka doktoridiplomi. Hetkel on tal nelja ternilise kindrali aukraad. Tema võimuletulekuga on märgatud Põhja-Koreas mitmeid arenguid. No kõigepealt esimene, mida on nähtud, on siis Põhja-Korea liidrite seas toimunud puhastus, neist kõige olulisem omaenda tädimehe kõrvaldamine ja mitte ainult lihtsalt kõrvaldamine vaid ka avalik kohtuistung ja avalik hukkamine. Selline avalikkus on Põhja-Korea puhul ebatavaline. Sellega sooviti kahtlemata midagi öelda ja seda siis teistele Põhja-Korea administraatoritele ja bürokraatidele pandi toimega puhastusarmees. Hetkel erinevate hinnangute kohaselt on Põhja-Koreas lausa 700000 poliitvangi. Samamoodi kiirendati tuumaprogrammi ja mitte ainult tuumaprogrammi, sest on teada, et Põhja-Koreal on umbes 20 lõhkepead vaid ka raketiprogrammi. Nii et raketikatsetusi tuleb siin peaaegu iga nädal ja kohati lausa iga päev, ehk siis katsetatakse tehnikat, kuidas edukalt tuumalõhkepea siis selle soovitava sihtmärgini viia. Samamoodi on töös bio- ja keemiarelvad. Kim Jong-un on üritanud ja vähemalt oma sõnades öelnud, et tuleb tõsta majanduse tootlikkust. Samas on teada, et umbes 20 protsenti Põhja-Korea elanikest on pidevalt näljas. Neid peetakse riigile ebalojaalsete eks ja tõenäoliselt neil on väiksem juurdepääs toiduainetele. Endiselt toimuvad avalikud hukkamised, kus süüdlased hukatakse koos nende perekondadega või siis on sunnitud perekond oma lähedase hukkamist pealt vaatama. Samas on Põhja-Koreal ka mitmeid selliseid kuulsusi külas käinud. Nendest kõige kuulsam on siis kolmanda Kimmy isiklik nii-öelda iidol Sis Dennis Rodman. Ameerika sportlane, kes aastal 2013 Põhja-Koread külastas korduvalt, on kolmas Kim üritanud Põhja-Koreasse kutsuda ka oma põhilist iidolit Michael Jordanit. Viimane aasta 2017 on toonud meile aga teated Kim Jon kunni vanema venna Kim Jong-nami mõrvamisest Malaisias ja samamoodi teated, et CIA üritas lasta Kim Jon kunni biorelvaga tappa. Loomulikult ei saa me lõplikku tõde nendest atendaatidest tõenäoliselt kunagi teada. Märgata on, et võimulolek on Kim Jong Vunnile kõvasti stressi juurde tekitanud. Igatahes võimuletulekust alates selle paari aasta jooksul anda juurde võtnud juba hinnanguliselt 30 35 kilo. Temast tehtud piltidel, kus ta külastab erinevaid Põhja-Korea asutusi on märgata tihti ka üks väikest kasvu väga ilusate läänekottidega naisterahvas. See on Kim Jon kunni naine, riis, sol Joe ja neil on ka aastal 2012 sündinud tütar esialgu rohkem järglasi. Kim Jong-un neil ei ole. Seetõttu ei ole ka kohased spekulatsioonid, kellele läheb võim timmide perekonnas pärast Kim Jong kunni surma. Meie saate eesmärgiks ei ole kunagi ette kirjutada ühelegi aasia rahvale, kes ja kuidas neid valitseb. Aga üks on selge. Põhja-Korea tavalistele inimestele on kinnide perekonnadiktatuur toonud kaasa palju kannatusi. Samas ei oleks sugugi mitte väike katastroof, aga Koreade ühinemine sellepärast, et Põhja-Korea on majanduslikult nõnda alaarenenud. Kuidas olukord laheneb ja mis kahest koreast saab. Loodetavasti aeg annab arutust. Mina olen Martti Kalda. Helipuldis oli Maristomba. Saadet jääb lõpetama patriootlik laul põhja koreast kirjutatud Kim Jong Illile. Pealkirjaga pole emamaad ilma sinuta. Kohtumiseni.