Tere Brexit tihti ja Brexiti mõjust Euroopa liidus, kõneldavatele keeltele ja eeskätt Euroopa Liidu õiguskeelele on seekordne keelesaade Brexit inglisekeelsetest sõnadest Britannia exit Britannia ja väljumine on Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, mis on meid mõjutanud juba nii palju, et Eesti eesistumine Euroopa liidus toodi ettepoole selle aasta teise poolde. Aga siiski, kuidas mõjutab Brexit, kui see ükskord teoks saab inglise keele käekäiku ja staar, kust ja kas ja kuidas see mõjutab eesti keelt? Saates on Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli dotsent Merike Ristikivi, tere. Tere. Mina olen saatejuht Piret Kriivan ja võib-olla alustame kaugemalt, et, et asjast nagu selgust saada, kuidas on keelte staatused Euroopa liidus reguleeritud? Euroopa Liidu institutsioonides on ametlikult 24 keelt ja ametlike keelte üle otsustab ühehäälselt Euroopa Liidu nõukogu kus on esindatud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Regulatsiooni järgi enne Euroopa Liiduga ühinemist määrab iga tulevane liikmesriik selle keele, mida ta soovib kasutada Euroopa liidus ametliku keelena. Ja kui tulevad mingid muudatused, et kas uue ametliku keele lisamine või olemasolevast keelest loobumine peavad olema kõikide liikmesriikide poolt nõukogus ühehäälselt sellised otsused heaks kiidetud. Siis see tähendab seda, et inglise keel on praegu ametlik teel, aga kui Brexit teoks saaks, siis inglise keel enam ametlik keel ei oleks. Siin tekib selline huvitav küsimus tõepoolest, millele me täna hetkel vastust ei oska anda, sest Brexit ei ole veel reaalselt toimunud et ka üles loetleda kõik need 24 keelt, et siis nende hulgas on bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise, Itaalia, Kreeka, Leedu, Läti, Malta, Poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keel. Mis tähendab, et tegelikult Euroopa liidus on ju mitmeid riike veel kes kasutavad igapäevaelus inglise keelt näiteks Iirimaa ja Malta, kuid nemad on andnud üles ametlikke keeltena iiri keelemalta keele, mis muidugi iga keele inimese jaoks on väga positiivne, et arendatakse selle Euroopa Liidu toe ja rahastuse abil just nende väiksemate keelte arengut. Samuti nüüd, mis juhtub pärast Brexit'i toimumist, siis tõepoolest, faktiliselt inglise keelekasutus võiks ära langeda. Ja selle kohta tegelikult kohe pärast referendumit ütles Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimees, ta nutta, hüpner et kui meil ei ole Euroopa liidus enam ühendkuningriike, siis meil ei ole enam vaja ka inglise keelt. Nüüd, kui vaadata regulatsiooni, siis Euroopa Liidu nõukogu ja see tähendab, et siis kõik liikmesriigid Euroopa liidus on otsustanud, Euroopa Liidu institutsioonid võivad kasutada ka kõiki liikmesriigi põhiseaduses tunnustatud keeli isegi kui need ei ole Euroopa Liidu ametlikud keeled. Ja kui me võtame lahti Malta põhiseaduse ja Jüri põhiseaduse, siis need ütlevad sõnaselgelt, et inglise keel on teine ametlik keel. Nii et tõenäoliselt me saame näha, millised saavad olema need poliitilised mängud. Kuidas tehakse otsuseid selles osas, sest kõik veel kord, eks ole, kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ühehäälselt heaks kiitma. Ja küllap on poliitilistes struktuurides selliseid otsuseid praegu teha üsna huvitav, et kes, mida, mille, kes tahab saada, et oleks nõus inglise keele jätmisega selleks ametlikuks keeleks, siis keegi peab selle esitama ja kui ettepaneku tegema. Ja see ettepanek tõenäoliselt tehakse, sest olgem ausad, ikkagi on nii, et paljud iiri enda ametnikud ja Iiri kohtunikud ei oska tegelikult ilgelt. Nii et inglise keel on ikkagi see, mida nad on kogu aeg kasutanud ametliku asjaajamise käigus ja just eriti, kui me räägime õiguskeelest, et siis Euroopa kohtus on, on see keeleküsimus ka väga teravalt praegu üleval, et et on tekkinud nende aastakümnete jooksul selline tugev traditsioon, et inglise keel on ikkagi selline põhiline ühiskeel, mida on kasutatud. Kui inglise keeleküsimust lahendatakse pärast Brexitit, ütleme, kui Brexit tuleb et siis ilmselt tõusetub Euroopa liidus ka taas vene keeleküsimus, mis on ilmselt juba omaette teema. Et vene keelt on ju ka tahetud saada ametlikuks keeleks, aga suured vaidlused käivad, aga tuleme siis nüüd õiguskeele juurde tagasi Euroopa Liidu õiguskeel. Kas siin domineerib ka inglise keel? Inglise keel on suhteliselt uus nähtus, kui me räägime õiguskeeltest, õiguskeele areng on käinud ja käib edasi käsikäes alati õigusteaduse arenguga. Ja meie selline läänelik ja Euroopa õigusteadus on arenenud tegelikult, et rooma õigusest ladina keele baasil. Seega ladina keele tähtsus on olnud sajandite jooksul esimesel kohal ja isegi pärast seda, kui Rooma impeerium kaob siis ladina keel õiguskeelena ei kadunud kuskile ja oli veel kasutusel kuni 19. sajandini, kui tõlgib seadusi mõnedes Kesk-Euroopa riikides toimuval kohtupidamine ja ka seaduste analüüsimine ladina keele alusel. Nii et inglise keelekasutus on selline väga lühiajaline. Ta on küll tulnud väga palju kasutusele, aga kui me vaatame seda pikemat ajalugu ja kui me mõtleme selle peale, et õigusteadus on väga konservatiivne siis selles osas inglise keele puhul meil on näha, et ta tuleb õiguskeelde eelkõige tänu sellele, et tavakeele kasuta osas Euroopas on inglise keel kujunenud niivõrd oluliseks et kandub seetõttu siis ka tema kasutas ka väga laialdaselt õigusteadusesse. Samas on inglise keelekasutuse puhul siin Mandri-Euroopa õigusteaduses kosta olnud väga tugevat kriitikat, sest inglise keel tegelikult ei ole meie selle Mandri-Euroopa õigussüsteemi keel vaid ta on hoopistükkis angloameerika õigussüsteemi keel. Mis siis peaks olema või mis on meie õigussüsteemi keel, saksa keel? Meie õigussüsteemi keel on ladina keel Mandri-Euroopa õigussüsteemi angloameerika õigussüsteem on kaks siis sellist põhilist suuremat õigussüsteemi. Ja Mandri-Euroopa õigussüsteem ongi siis see, mida meie kasutame siin kontinendil suuremas osas siis Euroopa Liidu riikides ja selle õigussüsteemi puhul me näemegi väga otsest arengut alates Rooma õigusest alates siis rohkem kui 2500 aastat tagasi esimestest kirja pandud printsiipidest ja meie kontinendil kasutatav õigus põhinebki siis selgelt Rooma õigusel ja need mõisted, terminid, printsiibid on kõik kujunenud siis välja rohkem kui 2000 aastat tagasi kirja pandud esimestest kirjalikest sätetest. Ning Nende rooma õiguse tekstide ja selle õigusteaduse pinnalt ongi kujunenud välja ka terminoloogia, mis on see ühisosa meie Mandri-Euroopa õigussüsteemis. Kui me vaatame prantsuse, saksa, itaalia, kas või enda eesti keelt, siis me näeme terminoloogiliselt sellised ühisühisosa moodustavad põhimõisted on meil kõik ladina keele baasil. Nii et ladina keel on ühest küljest väga tugevalt esindatud meie Mandri-Euroopa õigussüsteemides, võõrterminite ana aga kasutatakse õigusteaduses meil Mandri-Euroopas ka jätkuvalt ladinakeelseid väljendeid väga suurel hulgal. Aga inglise keel Mandri-Euroopas õiguskeeles on esindatud ikka ka. Ja praegu peale tungib peale, aga siin tuleb meil eristada seda, et, et inglise õigussüsteem kujunes välja sajandite jooksul erinevalt toimunud siis sellist rooma õiguse retseptsiooni, nagu me seda nimetame õigusteaduses, mis leidis aset keskajal siin Mandri-Euroopa riikides, et inglise õigussüsteem on kujunenud välja kest pretsedendi õigusena, et nendel ei ole siis sellist kirja pandud seaduste süsteemi, mis iseloomustab just meie õigust vaid nendel tulebki tõepoolest kohtuniku otsuse tegemiseks otsida välja parim võimalik kohtulahend, mis on, need võivad olla mõnikord keskajal ladina keeles kirjutatud aga Nende õigusterminoloogia on kujunenud välja siis inglise keele baasil. Ja siin tekivadki sellised põhimõtted, rattalised vahed, et kuigi me mõlema, nii Mandri-Euroopa õigus keelte kui ka siis seal Anglo-Ameerika õiguskeele puhul näeme, et keskaegne, selline ladina keele taust on mõlemal olemas on siiski areng kulgenud niivõrd erinevates suundades, et põhimõistete juba hakkavad peale. Erinevused näitena võib tuua siin selle, et kui meil on Mandri-Euroopa õigussüsteemis väga selged erinevad terminid, et õigus ja seadus me saame neid siis kõikides Euroopa Liidu keeltes näha ladina keeles õigus on juus, seadus alleeks siis inglise keeles, mõlema kohta kasutatakse sedasama sõna loo. Ja siit juba tegelikult hakkavadki peale sellised põhimõttelised erinevused. Ja mida rohkem edasi minna, mida spetsiifilisemat teksti vaadata ta siis seda keerulisemaks muuta Top inglise keele kasutamine Nende mõistete tähistamiseks, mida me Mandri-Euroopa õigussüsteemis kasutame, nii et seega, ehkki on väga pragmaatiline kasutada inglise keelt igapäevaelu tasandil, siis õiguskeele jaoks on ta suhteliselt sobimatu. Ta on äärmiselt ebatäpne, tekitab palju aru saama mattusi, tekivad nii polüseemia, sünonüümia probleemid, ja see on asi, mida kindlasti õiguskeeles tuleb vältida. Siis selles mõttes keele seisukohast õiguskeele seisukohast mingu inglased oma teed. Mingu inglased oma teed ja tegelikult me saame ka seda öelda, et õigusteaduses ei ole inglise keel võib-olla nii suure kaaluga, kui me tavainimestena seda mõnikord mõtleme, sest et Euroopa kohtupidamise keel tegelikult on ju hoopis prantsuse keel. Et 1952. aastal asutatud Euroopa kohtus kasutatakse tegelikult prantsuse keelt seal ametliku keelena, milles kohtunikud peavad nõu, et see on see üks ühine keel. Loomulikult on kõikidel Euroopa Liidu kodanikel õigus esitada oma nõuded, et ja pöördumised kohtu poole omaenda keeles ehk siis kasutatakse kõiki Euroopa liidu liikmesriikide keeli. Aga kui kohtunikud kogunevad, siis nendel selline ühine nõupidamise keel, kus ühtegi tõlki neil seal nende nõupidamiste juures ei osale, siis selleks kasutatakse prantsuse keelt. Nii et prantsuse keel on tegelikult õiguskeele seisukohast väga suure tähtsusega. Seadused on Mandri-Euroopas ladina keele baasil ladina keeles. Tänapäeva seadused, loomulikult on need iga liikmesriigi enda keeles koostatud. Eesti seadused on eesti keeles sakslastel saksa keeles prantslastel prantsuse keeles, nii et, et tänapäeva seadused on oma riigi enda keeles. Aga kui me vaatame jällegi sellist ajaloolist tausta, siis see kodifitseerimise sajand, seaduste kirjapanemise sajand on 19. sajand Euroopas meil. Ja me näeme, et kui ka prantsuse tsiviilseadustik Napoleoni korraldusel koostatud on, siis esimene, mis kirja pannakse küll prantsuse keeles, kuid õige pea tehti sellest kohe ka ladinakeelne tõlge, sest prantsuse keel tollel hetkel tundus olevat selline kahtlane ja selline nagu provokatiivne isegi, aga täpsuses vaatamiseks oli siis vaja kasutada ikkagi. Juristid soovisid kasutada ladinakeelset varianti. Nii et tegelikult jah, see pööre, et omakeelsed seadused tulevad, et sa ka üsna selline hiljutine asi, nagu me näeme siis varasemalt ka kannanud ladina keele baasil, seega see ladina keele mõju kõigele, et kuidas teksti kirjutada, koostada juriidilist argumentatsiooni, kõike seda stiili ja sõnastust me näeme siis just nimelt ladina keele alusel. Nii et kohtupidamise keel on prantsuse keel, seadused on tänapäeval rahvuskeeltes. Õigusharidus on rahvuskeelne. Õigusharidus on rahvuskeelne ja siin tulebki tegelikult hästi oluliselt ka kõva häälega seda välja öelda, et õigusteadus ongi justkui rahvusteadus ka. Seda fakti kiputakse tihtipeale ära unustama ja on levinud arvamus, et kui meil on Euroopa Liit, siis järelikult meil on üks selline Euroopa Liidu õigus. See nüüd päris täpselt siiski nii ei ole. Ja kui me saame võrrelda erinevate teadusharudega, siis näiteks füüsika või matemaatika just loodusteadused, need on sellised universaalsed teadused. Need on kõikides riikides kõikides keeltes ikka ühtemoodi matemaatika ja füüsika ja, ja keemia, et nende distsipliinide süsteem on ühtne, see ei ole sugugi seotud konkreetse riigi või konkreetse keelega. Õigusteadus on aga nüüd konkreetselt seotud konkreetse riigi ja selle riigikeelega. Et kui meil on Eesti riik, siis meie seadused on meie riigi seadused on Eesti vabariigi põhiseadus on meie oma kriminaalseadustik ja tsiviilseadustik ning need on koostatud eesti keeles. Meie õigusteadus toimib eesti keele alusel, kohtupidamine on eesti keeles. Ja see käib ka siis teiste Euroopa Liidu riik, mille kohta, et igas liikmesriigis omakeelsed seadused ja õigusemõistmine toimub siis vastavalt selles keeles, mida nende põhiseadus sätestab põhiliselt omaenda riigikeeles. Missugune on Eesti õiguskeeletase? Eesti õiguskeeletase on väga hea, arvestades, et Eesti õiguskeel pilt 100 aastat vana. Kui me vaatame, 1918. aastal avatakse Tartu Ülikool Eesti rahvusülikoolina ja hakatakse vastu võtma üliõpilasi eestikeelsesse, kas siis õigusteaduskond oli see, kes ei suutnud tegelikult kohe väga kiiresti leida professoreid, kes oleksid võimelised eesti keeles õpetama, et meil oli väga kõrgelt haritud, et Eesti õigusteadlasi, kes olid omandanud hariduse, vene keele või saksa keele baasil, et need olid varasemalt need keeled, mida kasutati siis tsaariajal siin Eesti õigusteaduses ka seadused olid tol korral tsaariimpeeriumi seadused ja et loomulikult olid vene keeles, nendest kasutati ka saksakeelseid tõlkeid aga Eesti sellist oskuskeelt tegelikult ei olnud, et väljakujundatud ja kui siis hakkab 1920. aastal ilmuma ka esimene õigusteaduslik ajakiri, õigus siis selle ajakirja kolme esimese aastanumbrit, kuidas tegeletakse väga aktiivselt tegelikult õigusterminite loomisega eesti keelde. Ja siin võetakse eeskuju soome keelest, võetakse eeskuju, arutatakse ja kaalutakse ka eesti erinevaid murdevariant. Ja võrreldakse saksa ja vene ja ladina vastavate terminitega. Ja nagu me näeme tegelikult Don terminoloogia areng kestnud väga lühikest aega ja me saame olla väga uhked, et meil on olemas eestikeelne õigusharidus kuni doktoriõppeni välja. Meil on olemas õigusteaduslikud, ajakirjad eesti keeles, meil on olemas omakeelsed seadused, meil on oma kohtupidamine, nii et eesti keel on selles mõttes päris heas seisus. Kui te juba doktoritööde juurde jõudsite, et meil on olemas eestikeelne doktoriõpe, kas õigusteadlased kirjutavad tänapäeval oma doktoritööd enamasti eesti keeles või mõnes muus keeles? Tartu Ülikooli õigusteaduskonna doktoritöödest umbes kaks kolmandikku on eesti keeles ja need on monograafiad. Dissertatsioone, mis kaitstakse artiklite pinnalt, on rohkem levinud, võib-olla loodusteadustes, et see trend hakkab tulema ka sotsiaalteadustesse. Ka õigusteaduskonnas on kaitstud doktoritöid artiklite pinnalt kuna nõuded sellistele teadusartiklitele on väga ranged, need peavad olema avaldatud eelretsenseeritud ajakirjades ja neid eestikeelset täna väga vähe. Nii et seega siis selliste doktoritööde puhul loomulikult nad võõrkeeles kirjutatud. Aga enamasti on siiski rõõmustav see, et eestikeelne õigusteadus toimub aga niivõrd kõrgel tasandil, et doktoritööd on eestikeelsed. Suuremas osas Missuguseid võõrkeeli meie õigusteadlased oskavad missugustele võib-olla peaks rohkem tähelepanu pöörama. Kas inglise keel on ületähtsustatud endiselt või ilma inglise keeleta ikkagi ei saa õigusteadlane hakkama ju? Saab tõesti, saad. Tänapäevases maailmas? Noh, niipalju et toime tulla ja teed küsida ja kohvi osta, et seda ilmselt õpivad kõik koolis, aga et õigusteaduse jaoks tegelikult ongi hästi oluline ajaloolisest seisukohast kahtlemata saksa keel, sest Eesti õigusteadus on mõjutatud väga tugevalt Saksa traditsioonist. Ka meie praegused uued seadused tuginevad väga palju saksa seaduste eeskujudele. Seega meie õigusteadlastel ja kohtunikel tuleb tihtipeale vaadata, mida ütlevad saksa kommentaarid, mida kirjutavad saksa õigusteadlased, millised on analüüsid. Nii et saksa õiguskirjandusele tegelikult tuginetakse üsna palju, seda eeskuju peetakse väga tugevalt silmas ajalooliselt väga tähtis on ka vene keelt, sest enne Eesti vabariigi väljakuulutamist oli ju Eesti pikka aega Vene tsaaririigi osa ja see tähendab, et paljud dokumendid, et on koostatud vene keelsetena ning ka nõukogude perioodi silmas pidades just õiguse ajalooliste uurimuste puhul on tihtipeale just vaja tutvuda ja töötada venekeelsete materjalidega. Need Euroopa Liidu kontekstis siis nagu öeldud Euroopa kohtusse pöördumisel ei pea tegelikult eesti kodanikke oskama prantsuse keelt, et ta võib minna oma hagiga eesti keeles. Kui aga on tegemist tippjuristidega, kes taotlevad seda kõrget kohtuniku kohta Euroopa kohtuinstantsides siis nendel kahtlemata Ta on töökeeleks prantsuse keel. Nii et üha rohkem ja rohkem meie jura tudengeid tegelikult hakkavadki juba ülikooli ajal õppima inglise keele kõrval ka saksa ja prantsuse keelt. Ikka, mida rohkem keelisid, uhkem ja seda kasulikum, seda kasulikum ja endiselt loomulikult on väga tähtis ladina keel, olen seda ka ise tõdenud väga paljudel konverentsidel olles, et kui on tegemist ikkagi mõne sellise konkreetse põhimõtte käsitlemisega, siis kasutatakse sellisel juhul selle termini ladinakeelset varianti. Te ei hakata tõlkima neid konverentsi ettekannete ajal inglise, saksa ega prantsuse keelde, vaid öeldaksegi ladina keeles ja kõikidele on pilt selge, et millist konkreetset terminit mõeldakse, mis on see põhimõte selle konkreetse termini taga. Aga mis siis tulevik võib tuua, olgu Brexitiga või ilma, et selline keelte mitmekesisus tegelikult õiguskeeletasandit vaadates jääb püsima, kuidas te arvate? Seda on nüüd väga keeruline öelda, ei tahaks spekuleerida siin, et sellised otsused, mis saab tegelikult inglise keelest need otsused teevad meie eest poliitikud ära, meie lepime selle tagajärjega tõenäoliselt Ta võib muutuda prantsuse keel väga palju tähtsamaks. Kindlasti jääb alles ka inglise keel, sest väga paljud dokumendid on juba koostatud kas ainult inglise keeles või on nende inglisekeelsete tõlgete versioonid väga laialdaselt kasutusel, nii et päris kohe inglise keel üleöö ära kaduda ilmselt ei saa. Aga me ei tea, millised saavad need sammud olema. Kui rääkida õiguskeelest, siis õiguskeele suhtes tuleb tähele panna tendentsi, et tegelikult selle keelte paljususe taustal on hakanud taas suurenema ladina keele tähtsus. Nimelt Euroopa kohtus, kus siis, nagu öeldud, kohtunikud peavad arutama asja omavahel prantsuse keeles. Ja kui on 28-st eri liikmesriigist kohtunikud, kes tegelikult ei kasuta emakeelena prantsuse keelt siis mida nad teevad, on see, et nad on hakanud, et kasutama väga aktiivselt mitte ainult neid vanu, ladina termineid, mis on välja kujunenud antiikajal või keskajal vaid nad loovad täiesti uusi ladina termineid. Terminid, mida pole kunagi varem kasutatud, vaatavad meile nüüd vastu nendes Euroopa kohtu lahendites ja saavad ühtlasi siis selle alusel ka kohustuslikuks meie enda kohtupidamisele. Et selline tendents on nüüd toimunud viimased 20 30 aastat ja kui tuua selliseid huvitavamaid näit vaid selle kohta, siis nimetan ma neid termineid sellisteks suitsusteks terminite eks, sest termin Foomus, poni juuris sõna-sõnalt tähendabki hea õiguse suits või hea õiguse hõng. Et tegemist on siis sellise terminiga, mis on äärmiselt metafooriline, et võid osata küll ladina keelte võid olla ka hea õigusteadlane, aga see teadmine ei aita sind mitte ühelgi juhul et Euroopa kohtus kasutatakse sellist terminit esialgse õiguskaitse ajutiste meetmete kohaldamisel. Ja selliste ajutiste meetmete kohaldamise kontekstis tähistab siis Juusponum ehk hea õigus sellist õigust, mis on juriidiliselt korrektne ja faktidega põhistatud. Ja see huumus siinjuures viitabki siis sellele, et, et ongi selline kahtlus olemas. Et see taotlus on põhjendatud, et kus suitsu, seal tuld. Aga see termin ei ole nüüd ainukene sellepärast, et on kasutusele tulnud ka huumusmali juuris halva õiguse suits siis on sinna vahele tekkinud veel variantidena Foomus, Noonbonjuris, hea õiglazza suits, aga mitte hea ei ole ühtlasi sama, mis on halb, vaid nende vahel on vahe. Ja siis neljanda variandina loomulikult huumus Noon Malijoris, mitte halva õiguse hõng või suits ja mitte halb ei ole siis käelasenamis. Hea et sellised huvitavad variandid on kasutusele tulnud ja tegelikult ühte-teist on ilmunud veel, mille puhul muidugi me filoloogi täna alati väga põnevusega hakkame otsima, et kas me leiame kuskilt varauusaegsest tekstist või või mõnest keskaegsest allikast selle termini. Aga igal juhul tundub, et, et need kohtunikud on leidnud, et selle uuesti selle ühisosa. Et seesama ladina keel on meil olnud alles hiljuti siin Euroopa aladel selleks ühtseks õiguskeeleks, nii et tagasipöördumine sellise spekulatsioonina võime me öelda, et võib tulla ka hoopis nende ladinakeelsete väljendite juurde. Kas see tähendab tegelikult seda, see, mis te praegu rääkisite, et ladina keel areneb edasi ei ole sugugi ajalukku jäänud keel, vaid ta areneb edasi, et ladina keel võimaldab 21. sajandil rääkida neist asjust, mis 21. sajandil on vaja rääkida. See on täiesti tõsi, sest ladina keel ei ole surnud keel, ladina keel on täiesti ametlikult Vatikanis riigikeel, nii et see on alati üks asi, mida me üliõpilastele ka ütlen. Et sellisel juhul ei saa olla tegemist surnud keelega ja on päris paljudes ülikoolides tegutsemas neid aktiivseid Lätinista, kes püüavad taastada ladina keelt, et ka sellise aktiivse suhtlemiskeelena ja meie head naabrid Soomes on need, kes annavad igal nädalal eetrisse Soome riigiraadios ladinakeelseid uudiseid. Need ilmuvad ka internetis sele pinnalt on koostatud uusladina keele sõnastikke. Ja see on tõepoolest hea näide sellest, et et võib teha uudiseid kõikidest asjadest, millest roomlased ei osanud iialgi unistada, et kõik kosmose uued saavutused, popstaaride, mingisugused uued põnevad autod ja, ja firmad ja et täiesti äärmusest äärmusesse neid uudiseid ja kajastavad nad siis kõike väga kenasti ladina keele alusel. Ladina keelde on tõlgitud ära ka väga palju sellist moodsamat kirjandust. Meil on olemas Karupoeg Puhh ladina keeles. Meil on Harrybot tere olemas ladina keeles. Soomlased on Kalevala tõlkinud ladina keelde, et ka meil tartus, klassikalise filoloogia kolleegid on tõlkinud natukene kalevipoega ladina keelde. Selliseid üritusi toimub ja on väga rõõm tõdeda, et, et ladina keele arendamisega tegutsetakse. Mis puudutab aga Euroopa liidus ja Euroopa Liidu institutsioonides ja nendes töömaterjalides kasutusel olevat ladina keelt, siis siin on samuti üsna sellised hämmastavad arvud võimalik välja tuua. Euroopa Liidu institutsioonides on tavaks koguda terminid, mis tekstides esinevad ja neil on loodud spetsiaalne andmebaas, jaate ehk interaktiv terminal Atšifroiurep. Ja kui vaadata sellesse andmebaasi kantud terminite hulka ka siis need on välja toodud keelt kaupa kõige rohkem kahtlemata inglise keeles ja prantsuse keeles. Termineid neid on üle miljoni, mõlemas keeles saksa keel on kohe selle järel 990000 terminiga ja siis järgnevad kõik teised Euroopa Liidu ametlikud keeled. Nende ametlike keelte vahel paikneb väga kõrgel positsioonil ladina keel ja ladinakeelseid termineid on siin andmebaasi kant tervenisti üle 63000 erineva valdkonna termini. Ja see tähendab siis seda, et kui me vaatame siis ladina keele termineid, on rohkem selles andmebaasis kui Leedu, Eesti, Sloveenia, Malta, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi, Ungari, Bulgaaria, Läti ja Horvaatiakeelseid termineid. Et see on üsna selline tugev signaal, et ladina keele tähtsus sellises Euroopa Liidu riike hõlmavas teksti ja keele osas on hästi suur, et see jällegi fakt, mida me ei tohiks kõrvale panna. Tuleks kindlasti silmas pidada ja mulle tundub, et mitte ainult ei või, vaid tuleb teha üks saadega ladina keelest. Üks saade, vähemalt aitäh Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli dotsent Merike Ristikivi rääkimast meile Brexitist ja õiguskeelest ja ladina keelest. Aitäh. Aitäh teile ka.