Eesti maja ongi peamine meie koondumised kov. Raske on öelda, sest väga suur teadmatus valikkuseks eks igaüks ise kavandasid oma edasist saatust. Mina olen Siberis sündinud, sünnimaa on seaks, aga Isamaa jääb ikka mulle Eesti ning eesti lugu. Tere. Riia linn oma kultuurielu ja koolidega polütehnilise instituudi ja vaimuliku seminariga esirinnas on paljude aastate jooksul meelitanud hariduse janus. Eestlasi. Juhtus ka nii, et inseneriks mindi õppima, aga saadi hoopis eesti tuntud luuletajaks. Nii juhtus Ernst Ennoga, nagu kuulsime esimeses saates Eesti Kirjanike Läti käikudest ja Läti mõjutustest nende loomingule. Ernst Enno, August Kitzbergi ja Eduard Vilde kõrval huvitas eriti veel paljusid teisi eesti kirjamehi, jätkab kirjandusloolane Liivia Viitol. Nii et siin oli juttu natuke ka Karl August Hindrey ist, kes Riiga küll tuli tööle sellepärast et oli stiiblitsi kunstikoolis õppinud, pinud ja tahtis jätkata Ta oma õpinguid Pariisis ja Münchenis, nagu see tol ajal kombeks oli, aga selleks puudusid vastavad ressursid. Nii et ta asus siis tööle passili. See oli veel kuulau passili ehitusfirmasse maaliana Riias ehitati sajandi alguses tohutult palju uusi maju, valmis ka palju juugendstiilis maju Riia südalinnas ja juugendstiilis majade juurde kuulus lillornamentika, oli vaja neid lilli värvida. Muidugi, Indreil olid võib-olla liialt idealistlikult ettekujutlused, et lillede maalimine ruumide kaunistusena, et see on hiigla tore töö, kuid ega see olnud sugugi tore, see oli võrdlemisi igav ja üksluine. Nii et Indrey otsustas pintsli nii öeldes nurka visata. Ja hakkas kaaluma võimalust ka ise astuda Riia polütehnikumi, kuna talle kohutavalt meeldis Riias elanud üliõpilaste seltskond. Ja niimoodi ta sulandus sellesse seltsiellu ja korporatsiooni ellu ise korporant olemata, kuid ees siis kõik need õhtud ja sellised meelelahutused kaasa. Temal oli muidugi oma suhtlusringkond sest tal oli tegelikult ka väga palju lätlastest tuttavaid, ta oli ju sündinud piiri ääres ja Pärnus näiteks pinud dema Treffneri-aegne koolivend Alfred riiextynš. Siis Riias kohtus ta uuesti koolivenna Williamsiga, kes oli samuti lätlane ja Riias tutvusta ka Rumeeniast pärit jaanis purukssiga, kes oli väga tuntud läti luuletaja. Nii et nii riiextynš, Villums kui ka pooruks olid see loolia liikmed. Ja Hindrey, siis esindas ikkagi kaudses mõttes Virooniat. Riiaga oli kokkupuuteid kindralil hiljemgi. Kui ta Pariisist tagasi tuli Riiga, siis oli tal tohutu suur rõõm näha neid korporatsiooni värve vöörmanni pargiteel kõndimas ehk siis teisisõnu kohata üliõpilasAmbergi jalutama, samas nii et eestlased olid juba märgi maha pannud. Indrek ütles, et ainult tema enam ise ei olnud siis endine vaid oli juba olnud Pariisis ja see oli temast teinud juba tunduvalt vaiksema inimese. Need on siis need eesti kirjanikud, kellel on siis selliseid elu olulisi kokkupuuteid Riiaga olnud? Mitte küll järjest, aga ikkagi ja need, kes väga varases lapsepõlves sattusid Riiga, neid on ka olnud nagu näiteks Paul Viiding, kes sündinud 1904 läks juba, kui ta oli aastane koos oma vanematega tööle isa läks tal tööle Riiga, Valgast ja nemad olid samuti Riia linnast väga palju kuulnud, nimelt Paul Viidingu ema on, oli siis Sangaste lähedalt Käärikul tarimäelt pärit, oli tulnud ka õmblus ja majapidamiskooli. Kuid et see Riia niisugune konkreetne elamus, kui nad said juba Riiga korteri ja isa asus tööle. Vaat see oli niisugune, mis siis väikesest kohast tulnule jättis väga sügava mulje, sest Riia oli suur linn. Riia oli niisugune juba gaasilaternate linn, nagu on seda kirjeldanud Aleksandr jaks oma luules. Ja linn jättis siis Eestist tulnud inimestesse sellise mulje, mis ei lahtunudki elu jooksul ja seda on mari tarand meenutanud, kuidas Paul Viidingu ema rääkis alati Riia linna hiilgusest ja toredusest. Nii et see niisugune lapsepõlvekogemus samuti koolis käimise kogemus. Paul Viiding õppis Riia Nikolai kroonugümnaasiumis, aga kui esimese maailmasõja ajal Riia ju evakueeriti, sakslased tulid sinna sisse väga palju, kuule, läks ju edasi tegutsema Venemaale ja Nikolai kroonugümnaasium evakueeriti viiterskisse. Nii et siis jäi siis Riia periood ka pooleli. Selles mõttes, et edasi jätkas siis Paul Viiding oma õpinguid hoopiski Tartus 1918. aastal Eestisse naastes siis Treffneri gümnaasiumis. Aga Mari Tarand on huvitavalt kõnelnud, et see niisugune vanapärasused keeles Paul Viidingu oli ju tegelikult väga hea vene keele oskus. Et need olid ilmselt pärit siis Riia Nikolai kroonu gümnaasiumist ja kindlasti läks sealt võib-olla mingi niisugune omapärane võib-olla selline Riia ja Lätimaa salapära ja nisugune müstika edasi võib-olla Juhan Viidingu loomingusse, kellel on siis see kuulus tegelane luules. Et see on üks salapärasemaid tegelasi, selle üle on palju vaieldud, kust ta pärit on, miks ta on tekkinud siis nagu Viidingu selliseks luuletegelaste hulgas üheks salapärasemaks muutunud tegelaseks. Et see ilmselt tähendas ka seda suhtlemine Riiaga, no nagu üldse Lõuna-Eesti inimestele, Riia oli ju ikkagi pealinn, Riia oli keskus ja Riia järele ka maainimesed, kes olid sattunud suurde linna, jäidki õhkama, aga eks selle linna järel õhatakse ka praegu. Nii et et niisugused lapsepõlveelamused kuuluvad ka Karin Saarseni elulu. Kui 1926. aastal sündinud praegu 91 aastane eesti kirjanik Stockholmis kelle isa oli siis Riias 30.-te aastate lõpus buss, sõjaväe atašee ja Karin Saarsen elas siis saatkonna majas skoolas Jeelal ja seal käis neil koduõpetaja, temal ei olnud teekoolist mingeid mälestusi, aga tal on väga huvitavad mälestused, mis on siis ka avaldatud kogumikus sinu, minu, meie, Riia just sellest toonasest Riia linnapildist, oludest, mis oli 30.-te lõpul ja muidugi ka sellest ikkagi niisuguseks atašee tütreks olemisest ja sellest Riia kõrgemast seltskonnast. Ta on natuke kirjutanud sellest ka oma poola suves ja võtan kahetsenud, et ta läti keelt ei pinud, sellepärast et hilisemas ajakirjanikutöös oleks tulnud väga suureks kasuks. Ja siin on veel Riiast läbikäijaid, nagu kindlasti üks väga tuntud nimi Bernhard Linde linde, kes siis oli väga suur reisija, väga suur Poola huviline, Kesk-Euroopa huviline. Ja kui linde kirjutas raamatut hakkas kirjutama raamatut loova Kesk-Euroopa poole siis tegigi ta väga pika ja põhjaliku reisi, et tutvuda siis kõigi nende maade kultuurieluga, millest ta kavatses kirjutada. Ja esimene sihtpunkt oligi siis lindel Riia. Ja vaat linde oli nüüd see mees, kes pääses sisse, rääkisime Ennost, kes pääses Köleri, Venno kirjanduslik salongi õigemini vennanaise ja tütarde kirjanduslikku salongi. Aga linde oli see, kes pääses tänu oma tutvustele Läti endiselt moes olnud kirjanduslikes salongides. Ja üheks kõige olulisemaks salongiks oli tol ajal siis läti kuulsa dekadentlik kirjaniku Edwards virsa salong kuhu siis kogunesid enamasti prantsuse keele huvilised. Virsa oli ju prantsuse keele tõlk ja nagu tema abikaasa Elsa sters tegi. Ja mõlemad olid viibinud Pariisis, seal ennast täiendanud ja virsa oli välja andnud ka prantsuse luule antoloogia läti keeles, nii et seal seltskonnas kõneldi Lätti, kirjandusest, kõrvuti siis prantsuse kirjandusega. No Lätis oli üldse prantsuse kultuurilembus väga suur. Neil oli ka niisugune prantsuse kunstnike või õigemini Prantsusmaaga seotud kunstnike grupp kes siis hiljem sattus repressioonide ohvriks ja väljasaatmist ohvriks pärast 1900 neljakümnendat aastat, kuid enne neljakümnendat käidi koos ja see andis jällegi uusi impulsse Tiigi kirjandusele selles mõttes, et läti kirjandus oli nagu rohkem selliste mõjutuste tuulte meelevallas võib-olla isegi kui eesti kirjandus, sest Lätis oli ka väga palju vene intelligent, siia jõudsid Venemaalt kiiremini kõik tollased uued modernsed, kirjandusvoolud ja läti sümbolismist olid ju mõjutatud ka meie eesti kirjanikud, kes siis Riias käisid, Riias tegutsesid ja see oli siis niisugune segu vene sümbolismist ja muidugi läti oma kirjandus andis sellele oma aktsendid. Ja kui siis linde sattus, siis oma raamatu pärast Riiga siis tema jätnud muidugi vahele loomulikult mitte teatreid Stahli ju ise tohutu teatrihuviline ja temagi on kirjutanud väga kiitvalt Läti teatritest ja just samamoodi nagu siin Vilde ja aga Kitzberg veel põhjalikumalt on ta analüüsinud siis neid vahesid, mis on siis Eesti jale tiidiaatril. Hiljem on seda analüüsinud ka Kaarel Ird, keda on ka väga huvitanud siis Eesti teater võrrelduna õigemini läti teater võrrelduna eesti teatriga. Aga linde huvitus muidugi ka ajakirjanikest. Ta käis just niisugustes kohtades Riias, kuhu kogunesid ajakirjanikud, käis ka suure kirjastuse, see on siis Läti suurim kirjastus, omal ajal oli Walters Bar, mis andis välja ka kirjandusliku ajakirja. Ta käis ka selle toimetuses ja uuendas seal oma tut pusi Läti ajakirjanikega ja tema raamat. See on tegelikult täielik kui niisugune kultuurilooline Ekskurss ka Läti kultuuri ja linde. Ma ei tea, kui palju siis nagu tol ajal oldi lugenud läti kirjandust, aga kindlasti loeti seda palju rohkem, kui seda tehakse tänapäeval. Ja Lätit, lätlased olid eesti kirjandusest väga huvitatud ja sellel oli ka ju väga mitu põhjust, et seda eesti kirjandust hakati vahendama juba 19. sajandi keskel nagu järjepidevalt läti keelde. Ja vaat siin ei saa nüüd mööda minna ühest nimest, kelleks oli siis lappa Martins. Ehk siis pinlapp, kes oli sündinud 1846. Tema oli eestlane, kes sündis ja kasvas lätlaste hulgas, käis läti koolis, rääkis läti keeles, aga oskas väga hästi ka eesti keelt. Ta oli pärit käsitöölise perekonnast ja tema haridus piirdus siis Ruhja koguduse kooliga. Aga ta oli jällegi kõik need inimesed, kellest siin juttu on olnud, on ikkagi suuresti autodid, aktid. Humanitaaralade alal, sest Lennon oli küll kaubandus, haridus, aga humanitaari na harista ennast ise ja saavutas väga kõrge taseme. Niisamuti ka lappa. Martins oli siis ajalehtede kaastööline ja tegutses ka õpet, Tatjana oma koguduse kooliharidusega. Ja pseudonüümiks oligi, Ruyanjetis eksis Ruhja-alane. Ta töötas tervelt veerand sajandit ka sellise suure väljaande, nagu Baltias veestnessise toimetuses. Kirjutas artikleid eesti kultuurist ja eesti kirjandusest, nii et tal olid väga sügavad huvid. Arvestades seda, et ta on kirjutanud artikli Eesti Kirjanduse Seltsi tutvustuseks siis eesti vaimuvara kogumisest, eissenist, Hurdast Kreutzwaldi-ist ja folkloristika ajalugu käsitlevaid kirjutisi. See on tõesti juba, ma ütleks, selline magistritöö tase kindlasti. Ja tema mõte, see oli siis tõlkida suuri kirjanikke, nagu oli siis Eduard Vilde, Kitzberg Koidula aga ta oli huvitatud muidugi ka kõigest sellest, mis ilmus 19 sajandi lõpul ja sellepärast, et ta lahkus siit ilmast juba 1899. Ehk siis elas ainult 53 aastaseks. Aga ta on jätnud väga sügava jälje eesti kirjanduse propageeriana ja eesti kirjanduse tutvustajana. Nonii, tutvustajaid oli veelgi, sellepärast et see oli tegelikult, oli tol ajal nagu omamoodi võrk kujunes välja. Vaat see on nüüd see, mille kohta võiks öelda, mis võiks olla ka tänapäeval, aga mida ei ole. Ja siin on siis see tekkis siis selliseid Eestis õppinud Eestis hariduse saanud kirjanikke, üks neist oli kindlasti Elina saalite, keda me tunneme kui Tammsaare suur tõlkijat. Ja tema oli õppinud Valga gümnaasiumis. Ta oli lätlanna, sai hariduse Tartus, Puškini gümnaasiumis. Oli naisterahva kohta tollase aja naisterahva kohta väga kõrge lennuga. Ta oli Riia kunstiteatri dramaturg ja muusikakomöödiateatri juhataja ühtlasi ka 20.-te aastate alguses parim läti noor luuletaja, keda tunti ka Eestis. Tema tõlgitud on ka Kalevipoeg. Peale tema siis kesta tõesti tegi ära tohutu suure töö eesti kirjanduse tutvustamisel. Oli ju ka teisi tõlke kijaid ja no naistest võib-olla jah, tolle perioodi naistest oli tema väljapaistvaim aga väga suureks tõlkijaks tuleb pidada ka Alfred skemped, kes oli siis temaealine umbes sündinud 1890. Ja see kimpe oli ju lätlane, kes oli abielus Riia eestlannaga ja näete, kui tubli Riia eestlanna õpetas oma mehele selgeks korraliku eesti keele. Kodune keel oli eesti keel ja nii sai Albretzgempest eesti keele tõlkija. Ta käis ka aktiivselt Eesti seltsis selles kuulsas rehase Riia Eesti hariduse ja abi andmise seltsis. Oli seal laulukoorilaulja ja mis väga oluline, mis kõige paremini võib-olla keelt õpetab, on näiteringist tegutsemine. Nii et see niisugune draamanäitlejaks olemine, see tähendas talle väga palju, oli tulihingeline kahe maa kultuuri propageerija ja see tulihingelisus väljendub just selles, et temal oli kavatsus kogu eesti kirjandus läti keelde tõlkida. Nii et ta tõlkis ka näidendeid, mida siis Riia Eesti Seltsi näitering ette kandis, Kitzbergi Metsanurga raudseppa näidendeid, nii et jällegi selline omapärane tüüp, kes oli tulihingeline ja seda tulihingelisus tõesti lätlastel juba jätkus. Nii et siin teistest niisugustest olulisematest tõlkijatest. No siin Mart pukids muidugi oli üks vanemaid. Kuid Mart pukitsal oli palju rohkem huvialasid kui meie, võib-olla praegu tema kohta teame. Ja ta tegutses juga kunstnikuna. Ta tegutses tõlkijana, ta tegutses raamatukogunduse alal, korraldas Eesti kunstinäitusi, oli kunstiajaloo lektor. Tore. Ja tema ajakirjanduslik tegevus oli ka tohutult laiahaardeline. Tema tõlkis läti kirjanikke alates aspaasiast skalbest niedrastis jaanis Boruccini. Kuid Eesti keelde ei vahendanud ta mitte ainult läti keeles, vaid veel ka Leedu, Ungari, Soome ja vene keelest nende maade kirjandust ja ise kirjutas ka veel novelle ja luulet. Tema sulest on ilmunud ka Läti kultuurilugu, mis ilmus elava teaduse sarjas 1937. Ja Mart pukitsast kõneldes. Ja jõuame me paratamatult siin ka. Lätti tegelasteni tõeliste Läti Estofiilideni, vaat need olid väga huvitavad tegelased. Väga suur tõlkija oli ju ka läti kirjanik Richards Ferdinans persins, kes oli sündinud 1888 ja kellest sai siis Läti kuulsa uudisteagentuuri LETA direktor. Ja ta võttis varjunimeks omale Tuglase, Artur Valdesse järgi. Valdes. Nii et ta oli põhiliselt Tuglase tõlkija, aga tõlkis ka kivikat vallakut Metsanurka raudseppa Mändmetsa, nii et jõudis tohutult palju. Ta oli huvitav mees selle poolest, et oli käinud eesti koolis, lõpetanud Pärnus gümnaasiumi, seejärel Tartu Ülikoolis õppinud füüsika ja matemaatikateaduskonnas ja esimese maailmasõja ajal töötanud koguni Valgas raamatukaupluse juhatajana samal ajal Läti ajalehtedele siis sõnumeid saates ja lõpetanud balti tehnilise kõrgkooli arhitektuuriosakonna. Nii et temaaegne leta oli tõesti absoluutne kultuuriasutus. Seal tutvustati kõiki telesuurriikidele Läti kultuuripoliitikat, anti ülevaateid majandusest ja samas informeeritud Läti ajakirjandussündmustest. Maailmas anti välja balti bülletajani prantsuse ja saksa keeles. Ja väga oluline lõik selle asutuse töös oli külaliste võõrustamine. Nii et sellest Richard Ferdinand persinzist on kirjutanud ka paljud eesti kirjanikud, kes siis külastasid Riiat 1900 kolmekümnendatel. Väga sageli käisid Riias ja kindlasti oli üks põhjus Visnapuu pukids, Eevalt Voitk ja mitmed teised kirjanikud. Nii et tegemist oli läti kultuurielu suurkujuga ja ta oli ka niivõrd võimekas, et ta suutis aidata majanduslikult läti noori kirjanik näitlejaid, luuletajaid, nii öeldes pääsemisel püüne pääle eksis ta trükkis ära nende kirjanduslikku loomingut. Lettal oli kirjanduslik lisaleht, mida tasuta saadeti kõigile ajalehtedele üle kogu maa. No ütleme, see on nagu tänapäeval võib-olla online-stiilis väljaanne. Ja sealt pääsesid nad ju edasi, see oli väga hea hüppelaud neile ja maksis selle eest ka head honorari, nii et isegi avanssi andis tulevaste tööde arvelt. Ja leta erinevatel maja korrustel said võimaluse esineda lauljad, baleriinid, näitlejad külalistele. Nii et see oli tõesti selline omamoodi riik riigis või niisugune kultuurikeskus. Ja miks ma selles persintsis nii vaimustunud olen ja temast põhjalikult räägin, oli see, et tema võttis ju tööle tõlkija ja ajakirjaniku leos Vartsi sündinud 1914. Leos Varts oli ju veel noor mees kolmekümnendatel ja teda eriti ei teatud ei siin Eestis, sest ta oli piiriäärne eestlane, oskas maast madalast eesti ja läti keelt, sai hariduse VanaLaitsna algkoolis, hiljem võru ja Aluksne gümnaasiumis. Tema oli omakorda seotud Oskar Loorits, aga kes oli ju väga tihe Riias käia, võib olla kuni selle suure tülini, mis tal lätlastega puhkes liivlaste pärast. Aga enne seda oli Loorits ju tihe külaline Riias ja samas ajas ta kogu aeg neid Eesti ja Läti kultuurivahetuse asju, kui seda nüüd niimoodi kokku võtta. Ja Oskar Loorits tahtis, väga, oli silma nii-öelda peale pannud, et leos Vartsist saaks õpetaja Läti eesti koolis. Et oli õige inimene, kes oskas mõlemat keelt ja andekas noormees ta aitas siis leos Vartsi Tartu Õpetajate seminari 1933 ja teda suunati edasi siis Riia eesti kooli. Sealne töökoht oleks talle väga meeldinud, aga ta sai kutse tulla tööle Lettasse, niiet Riias asustasis letas tööle, ühtlasi pääses õppima Läti ülikooli. Nii et oli väga andekas inimene ja teda toetas Mart pukids, kui ka Oskar Loorits. Just pukids oli see, kes tegi siis teisele tõlkijale, noorele tõlkijale, leos Partsile ettepaneku hakata tõlkima eesti kirjandust läti keelde. Vaat see oli niisugune, et pukids oli juba ikkagi vanema põlvkonna oma ja sai aru, et vaja on järelkasvu. Ja Schwartz oli tõesti väga hea valik. Hiljem kujunes küll kvartsist põhiliselt Gailiti tõlkija, mis mõjub võib-olla jällegi imelikult, sest Gailit oli juba esimesed tööd kirjutanud läti keeles ja kodune keel oli lapsepõlves tal läti keel. Et läti keelt ta oskas, aga ise Ta oma teoseid läti keelde ei tõlkinud. Sellel on muidugi ka alati oma mõtte ja see tähendas seda. Schwartzi näol sai Gailit vahendatud ka just nimelt eksiilis kõik oma olulised teosed eesti keelde pukid, siseoli alustanud sõnastikuga tõlkimist, nii nagu ütleme praegusel ajal, et tõlgitakse sõnastik käes, aga pukis arenes väga kiiresti ja tal oli sügav huvi asja vastu. Ja Schwartzi saatus oli niisugune, et sõja ajal oli ta Läti leegioni kirja saatja sattus Saksamaal vangi. Vabanemise järel oli siis eslingeni laagris, kus oli väga palju lätlasi, eestlased olid ju kais lingenis lätlased S lingenis. Ja seal põgenikelaagris algas siis tal nagu ega seal midagi eriti ju teha ei olnud, algas eesti ilukirjanduse pidevam tõlkimine. Nii et kuna hakati soovitama just neid Gailiti romaane ja Gailit seda ka ise soovis, siis Schwartz asuski neid tõlkima ja need tulid väga ruttu, Välja Gailit ise, muide vahemärkusena olgu öeldud, oli aeglane kirjutaja, et tal kulus ühe romaani kirjutamiseks ikkagi viis-kuus aastat. Tõlkimine muidugi pidi olema tunduvalt kiirem. 1947 ilmus lätikeelne leegitsev süda. 1948 Ekke moor, 1949 võttis ta vahele, Uibopuu, keegi ei kuule meid. 1951 tõlkis Schwartz ära Gailiti üle rahutu vee. 1951 novellivalimikku viimne romantik. 1954 isade maa ja seitse aastat kulus siis kas mäletad mu arm kolme köit tõlkimiseks vahepeal muidugi tõlkis Vartska Arved Viirlaiu loomingut. See oli siis niisugune isamaaliselt meelestatud ja väga niisugune eesti rahvusküsimust esiplaanil pidav kirjanikkond, keda Schwartz tõlkis. Ja see oligi tol ajal ääretult oluline, see andis nagu ka põgenikele ikkagi niisugust pidet elujulgust, sest kõik olid ju tulnud võõrsile ainult paariks kuuks või äärmisel juhul aastaks. Aga siis hakkas selguma, et tulebki siia päriseks jääda, kuhu maale oli satud. Nii et niisugune tõlkijate üksteise eest nagu seismine ja just järjepidevuse olulisus, vaat seda tunnetati tol ajal väga selgelt, see oli väga oluline, see tähendas seda, et lätlased said kursis olla eesti kirjandusega ja eestlased said kursis olla läti kirjandusega. Et sellist taset ja muidugi sõjajärgsetel aastatel viie-kuuekümnendatel hakati uuesti läti keelest väga palju tõlkima, aga siis olid suundumused hoopis teised, siis lisandus ka niisugune poliitiline aktsent tõlgitavatele teostele, nii et see polnud siiski enam päris see, kuigi tõlgiti muidugi ka väga erinevaid asju. Ja kultuurivahetus oli ka väga elav. Jällegi erinevalt tänasest ei saa ma jätta lisamata Eesti kirjanikest Lätis ja Läti Estofiilidest rääkis kirjandusloolane Liivia Viitol. Saate toimetaja on Piret Kriivan Eesti ja Läti kultuurikontaktidest ja kultuurivahetusest ka saate lõpuminutitel just Lätimaal kirjutatud Ernst Enno luuletuse, mida kirjandusloolane Mihkel Kampmaa eesti kirjanduse ajaloo põhjalikumalt uurimisele alusepanija on koos Gustav Suitsu luuletusega oma saar nimetanud eesti uue luule alguseks. Hiljem on seda nimetatud Impressionismiks. Luuletuse pealkiri on kui ärkab. Kui tasa tasa öösel mets ärkab ülesse ja sahin, kurblik sõuab kui eksinud lehtesse. Kui lained tuule armus, kõik virvet püüavad ning kalda rinnal liivas nad naerul surevad siis nagu sahin, olen ma eksinud lehtesse kui virvet otsiv laine, mis raugeb liivasse. Tiibopulaarse luuletaja Riia truba tuuri Aleksander jaksi loomingu põhjal koostatud luulekava mängi pillimees etendati 1900 seitsmekümnendatel aastatel ka Tallinnas ja kuulajate seas on ehk praegugi neid, kes mäletavad Juhan Viidingu ülesastumist selles etenduses luuletajana. Kui palju on Juhan Viidingu loomingus Lätit? Kes on Krauklis, mis on Krauklis? Kui palju JÜRI üdis on Krauklist või Juhan Viidingust? Kui palju võiks või peaks olema luuletuses seda, mis hinge kriibiks? Valusalt? Skaut maaste puhus pasunat ja rivi tekkis poistel, kes pikem rivi alguses, kes lühikese lõpus ja päikest oli mereni misse rast päiksepaistel suur Libki aeti vardasse ja meeleolu lõbus. Paar trummi pandi põramamis, tühjad olid seest, sest pasunasse ülearu palju jooksis vett. Õhk virvendab ja meelekohti tuikas mitme eest. Ja siis üks mõte liikus peas, et mul on neli kätt. Jah, õige küll, ma unustasin selles viivituses, et olin rivis, mille ees skaut maastal ütles nii. Nüüd tunnistage üles, kes teist treppikotta kuses sel ööl ja kui ei tunnista, ei liigu sammugi. Siis pikkamööda meenus mulle lukku pandud uks, ma öösel seda kangutasin, peldik oli õues vist unisena pidasin ma koda peldikuks kõik meelde tuli surmahirmu, äkki tundsin põues. Scout, ustav on te oinad, võtke kuulda ometi, söör Robert vein Powelile oleks alles piin. Ja küllap vana kindral paneks maha ameti, kui teaksid Lätis skautidel on vilets distsipliin. Nii rääkis maastur pööramata pilkurivile ja kuigi olin korralik ja väga tahtsin süüa, ma hetkel tundsin, soovin, mõeldes telliskivile Semmaster sinna rivi ette jalust maha lüüa. Juba jõudis päike minna oma hiilgeseisu, nüüd ma tean, et selle seisu nimi on see niit. Meie aga jätkasime sirget paigalseisu kuriteost. Ma vaikisin, ei hargnenud seni. Ja maaster hirmsa vihaga käed puusas, jalutas. Me seisime maa, olin arg ja süütud, seisid ka paar korda ennast kokku, võtsin, süda valutas, kuid seda vähem, seda vähem suutsin ütelda. Siis Krauklis rivi ette astus minust kolmas koiku. Ta oli väga paha poiss. Ma teda vihkasin ja ütles, mina tegin ning läks kuivatama, loiku ma hädavaevalt vaadata ta poole tihkasin. Scout maastel ütles teadagi, et Krauklis, kesse muu nüüd suvekodust päevapealt ära aetakse. Ma nägin, et on mere ääres kõrge männipuu ja söögisaali aknast nägin lauda kaetakse. Jüri Üdi luuletuse Krauklis esitas Juhan Viiding. Läti keeles tähendab Krauklis muide ronka ehk Kaarne. Eesti lugu on kavas laupäeviti kell üks ja kordusena esmaspäeva südaööl ja kodulehel igale kuulajale sobival ajal ja Facebookis ka kuulmiseni, seekord päev varem jaanilaupäeval, võidupühal.