Tere esmaspäeval, kui algas looduskaitsekuu, siis jagas keskkonnaministeerium Tallinna botaanikaaias kõige tublimatele tunnustust. Eerik Kumari nimelise looduskaitse preemia koos kuldmärgiga sai loomaökoloog kauaaegne looduskaitsja ja soode elustiku uurija Agu Levits. Looduskaitse hõbemärgi said Urmas Laansoo, Riinu Rannap, Aivar Ruukel, Rauno Väisäneni ja Vladislav Koržets. Vladislav Koržets istubki meil stuudiolaua taga. Palju õnne, aitäh suure tunnustuse puhul, aitüma, oli selline natukene ootamatu ja natuke nagu teenimata tunne, aga tore ikka. Hõbelehtedega märki täna koju? Jah, ma ei raatsi seda kogu aeg trööbati. On ikka armas ja kallis ja suur tunnustus ikka ikka kenake sihuke tammeleheke. See 2000 seitsmeteistkümnes aasta on teile Vladislav Koržets olnud ju uhke aasta. Isa Agur algas esimesel jaanuaril Hennessy kontserdiga. Date istusite rõdul ja kui orkester mängis loomade karnevali süsteesel osade vahel selgitasite kuidas millestki peab aru saama? Oli küll mõnda täiesti, et jälle üks isemoodi elamus niimoodi töötada koos suure orkestriga. Ta kuidagi professorlikult heas mõttes, et te teate, kuidas asjad on ja seletate. No ma teen sellist nägu, et ma tean, kuidas asjad on, sest ega ma tegelikult ei pea minu kõige suurem teadmine, võib-olla ongi arusaamine inimmõistuse, inimtunnetuse küündimatusest ja sellega leppimine see on suur asi, see on nii, ega elu on õpetanud ja, ja see noh, kuidagi noorusest saadik on hakanud mind saatma küsimus selle kohta, kas, kas ja kuivõrd on maailm mõistetav ja, ja tajub tav, et kui ma puutusin tudengina kokku Köödeli mittetäielikkuse printsiibiga matemaatikat õppides ja siis, eks ole, niimoodi vaata et juuksekarvad tõusevad peas püsti, kuidas nii. Kuidas nii matemaatika, range mõistuspärane loogiline süsteem jõuab välja selleni, et iga sellise süsteemi sees on lauseid, mis võivad olla korraseni õiged, kuid lavaled, et säh sulle pirukat ja kuidagi see on laienenud, see lummav müstiline mõõde siit maailmast on moodi tulnud ka mujalt. Ma olen kargisemates asjades hakanud seda nägema, et et see on see faktor iks, mul on selline luuletus mis on ilmas olemas ja mis teebki maa ilmanni otsatumata põnevaks. See ongi, et, et kui palju meid, et me ei saa lõpuni ikka teab, et tal on ikka mingid trumbid varuks meie jaoks. Miks see nii on, et inimesel ei ole antud mõista maailma toimimist lõpuni? Vaat, ega mina ei ole mees sellele vastama ja ma ei tea, kas üldse keegi on, aga tõtt-öelda juba põhimõtet selline hoiak, et maailm on lõpuni mõistusega seletatav, osakesteks lahtivõetav, see teeb maailma igavaks. Siis kaob ära maailma müstiline müütiline maagiline mõõde. Mu elu muutub minu elu, mitte ainult mina õelu mõõdu kuidagi väga argiliseks, väga selliseks ratsionalistlikuks kuivaks. Kurvaks lausa, et hing ihkab seda teist mõõdet, seda seletamatut. Me tuleme siis, aastat pidi edasi märtsikuus teie luulekogu laulud või nii pälvis, Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna oli juht. Muidugi oli uhke, aga jällegi ega ma hästi küll ei uskunud, kui mind nomineeriti sellele teiste seas, siis see oli minu jaoks juba väga suur asi kuivõrd ta, ütleme nii, et oma luulevormilt ja laadilt olen ma seisnud väheke kõrvale sellisest tänapäevase luule arengu põhivoolust. Olen vaikselt ajanud oma riimistatud kindlamõõdulist üsna ranget värssi proovides selle juures hoida lihtsana arusaadavana, mis ei tähenda, et ma sind ei püüaks seda yks mõõdet sisse tuua või kogeda. Aga, aga selles mõttes ei ole mul, mul ei ole olnud ambitsiooni olla luule valdkonnas esirinnas, olla luuleuuendaja, olla läbi selle sõna millegi täiesti uute vormide looja ja avastaja ja seetõttu oli see mulle paras üllatus sellist. Ütelge siis vanamoodsat, riim värssi tunnustati läbi minu. Aga te muidu loetega seda kaasaegset vaba värsilist üsna vabamõttelist luulet. No seda nimetatakse ju tänapäeval vahel ka hoopis juba proosaluuleks ja seda ta ongi kusagil, et loen veel vahel ja ei saa salata, seal on ju ilusaid mõtteid, ilusaid käike, vahel ka selliste sedasama seletamatuse mõõdeta. Aga noh, Me oleme kõik pärit oma lapsepõlvest ja ma ei saa midagi teha, mind ikka noormehena hakas paeluma ikka olgu siis Arbojate või kelle muu klassikalises vormis värss ja ma olen sellest tänaseni lummatud, et kui ma näen, kuidas mingi täiuslikkust aimab selline, kus ei ole ainult mõte, kus ei ole, ainult tunnevad, kus on ka vorm, viidud täiusliku, kas mõni nimi äkki August Sang ei no Talvik, kas või, eks ole, algab juba need selle põlvkonna paleus, kellega ma koos noor olin, Alliksaar seal ja, ja seda rada pidi. Ühesõnaga, nii palju tunnustusi esimese viie kuuga sel aastal, et kas siis kõik see, mida on elus külvatud, et nüüd siis on saabunud see saagikoristamise aeg. Mine, sa tea, ma ei ole isegi niimoodi nagu mõtelnud, aga jah, ekstööd on tehtud nii ja naasugust. Aga seejuures noh, ei ole ju töö eesmärgiks sageli mitte VÄGA tulemused vaid vaid see töö ise, selle töö tegemine ka oma luuletust kirjutan, siis ma ei mõtle sellele, et ehk ma saan preemia. Ma mõtlen sellele, et ma saaks kuidagi mingi oma mõte või, või oma tunde ka oma sõnastamatuse panna sõnadesse. Noh nagu ma olen öelnud, seotud kõne ongi vahend sidumata mõtete ja tunnete talitsemiseks. Nii et teekond on teile tähtsam kui päralejõudmine. Ja muidugi, see ongi ju see, et noh, niimoodi, eks ikka läbi aastate aegade olen minagi pidanud õppima seda siin ja praegu olemise kunsti mitte mitte tulevikus elama ja mitte minevikus vaevlema. Ma vaatasin üle Eesti televisiooni saate tähelaev, mille peategelane te olite esimesel aprillil 2007 ja mulle tundub, et ja praegu ei ole täpselt seesama inimene, kes 10 aastat tagasi olid. Siiski tutvustati kui nalja ja kalameest. Nüüd öeldakse teie kohta loodusemees luuletaja, kala, tark Te olete liikunud tõsinemise suunas. Tundub teile endale. Ja muidugi muidugi tundub ja, ja muidugi olema sama inimene, kes ma olin 10 aastat tagasi siin on ju noh, mõned loobumised on ju ka teadlast kud elus olnud, et ma olen seda mõtet varem ka väljendanud. Ma olen kogenud, et selleks, et eneseni jõuda, tuleb enesest vahepeal lahti ütelda oma rollidest, oma positsioonidest, minu puhul kasvõi siis omaaegsest sellisest humoristi ja naljategija kuulsusest, mis mis veel aastaid pärast seda, kui oled sellest tööst nagu kõrvale astunud, lohiseb sul nagu saba järel ja sinu mained ja kõike ja suhtumised sinusse. Kas need suhtumised on esmatähtsad? Ei ole, aga minagi olen inimene, elan ühiskonnas ja mulle meeldib, kui minu kuvand on selline, mis ka mulle meelepärane. Mis vastab tõele ja mis, mis enam-vähem, vastab tõele, sest ega selliste noh, oma päris sisemist olemust on ju eneselgi raske lõpuni mõista, et väga raske on omaks võtta ja mõista iseenese surelikust. Seal see on asjade põhi. Aga läbi aastate ja läheb elu, tuleb selleni jõuda, tuleb kuidagi hinges valmis saada selleks ja mõista nagu selle tähendust, et see surm, mis tuleb, ei ole teatud määral lõpplahendused, et jällegi kuidas ma maailma võtan ja kui osaduses ma olen, et ma lähen enesest välja millegi suurema sisse nagu minul rakud ja, ja see, mis ma oma eluajal olen teinud, et sellest jääb ju mingi kyll lahustub kuidagi, et see on tegelikult nagu ongi minek millessegi hoopis suuremasse kõiksusesse. Nüüd kas minu ego sellega lepib, kõiksuses pääseb vaid iseenese kaotamise hinnaga oma mina kuvandi purunemise läbi, see on iseasi, see ongi see, millega nagu tahes-tahtmata niimoodi teatud eas hakkama tegelema. Igal asjal on hind ja igal asjal on hind kusagil noh, tasakaalu tasakaalud on olemas ja. Selle osooni saatega, mida te teete nüüd juba peaaegu 10 aastat, igal esmaspäeval astute läbi ekraani meie kõikide koju. Jah, saigi 10. hooaegne läbi. See teie O kolm osoon ja see kolm sõrme nagu topelt v märgiks, et see on kujunenud teie firmamärgiks nagu kvaliteedimärgiks ise mõtlesite välja. Ka ise mõtlesin, ka see on see jällegi, ega me kunagi ei tea, mis on, milleks kasulik, et minu lavakogemused humoristina vajadus, sest ma ei saa humoristina olla laval, kui rahvas mind ei kuula, kui ma ei suuda tähelepanu köita. Et need kogemused kõik on olnud ju mulle ka kasuks osooni tegemisel, ehkki ma ei näe publikut. Ma ei näe inimesi, kes vaatavad, aga see kogemus on mul olemas, ma aiman seda, mis paneb inimesed vaatama ja kuulama, ma kasutan seda. Ja noh, kas eile märgi väljamõtlemine kohe esimese saate jaoks juba kuulus nagu minu töö sisse, et kui ma ühte saadet juhin, siis ma pean proovima erineda selle saatega teistest saadetest. Ma ootan igal esmaspäeval selle saate algust, et näha, et kus siis Vladislav Koržets seekord on, vaid kas ta istub kuskil kännu otsas või külitab kuskil heinamaal või kas te ise valite need võttepaigale. No, ega me väga tihti lähtume ikkagi reaalsusest ja ajalimiidist, et suur hulk saade on salvestatud ikka mu enese kodu ees metsatukas kohe ja mingitel hooaegadel väga tihti ka mu enese õue peal lehtedelt Pepe. Aga vastavalt saatele ja sellele palju meil aega on minna, otsida, kui on ikka mereteemat, siis võiks olla mere ääres ja vahel tahaks teistsugust nagu pilt ei taha. Jällegi ka see kus me oleme, ei ole kõige tähtsam. Sellega on nagu, nagu üks lugu mul natuke Osoonist, lähen eemale, et aastaid-aastaid tagasi, korra läksime siin paari sõbraga Hiiumaale meriforelli jahtima ja no ei ole ilma ei saa kuidagi kala ei leia, ei tule. Ja ma kurtsin siis sõber Rein Truumetsale, pagan, kuidagi hakkasin virisema, ühes on kala, ei ole ja nii edasi. Ta ütles mulle miilusest, et Vladislav ei ole vahet, kus kohas me oleme, jah, kas me saame kala või ei saa. Oluline on see, kuidas meie ennast tunneme. Ja, ja samamoodi ka osooni tegemisel ei ole otseselt vahet, kas me oleme päriselt kusagil põlismetsas, kas me oleme keset linna kusagil katustel või mere ääres. Oluline on see Ma lihtsalt mõtlen, et teletegemine on teile sobinud. Te hakkasite ju televisioonis tegema hommiku koka ära süüa ja siis teil olid kalamehejutud ja kalailm ja väga mitmeid telesaateid. Te olete teinud. Jah, on tulnud teha niimoodi küll. Ega mina ei tea, ma tahaks loota, et vahel öeldakse, et mõne inimese kohta, et kaamera armastab teda ka minu kohta on seda üteldud ja ju see niimoodi siis on, see paistab välja, et kes, kuidas ennast tunneb kaamera ees ja kas no ei ole midagi teha, me vaatame ju näitlejaidki. Ja siin väga vähe oleneb koolist või sellisest asjast, see on kaasasündinud omadusele inimesel. Kas temale jääb pilk pidama, kas teda just kuulad või mitte, et ju mul on seda omadust kaasa antud. Mis te veel olete oma vanematelt kaasa saanud, kui ma ei teagi? Ta ongi keeruline ööv huumorimeele ilmselt kusagilt osaliselt oma emalt ja sest isaga praktiliselt koos ei elanud, aga aga ega mina ka ju ei tea, mis on, inimesele, tuleb sünnist ja mis tuleb talle läbi suhete läbi teiste inimeste läbi. Elu enese kujunemine on ka selline suur juhuslikkust vahel õigete vahel valede valikute küsimus, mida inimene langetab ja, ja ja see just teebki põnevaks, et meid ei tea, et mul oli ju kunagi noh kui ma olin saanud, on kõrgharidusega ja siis oli mul plaan ja kava ja olid kokkulepped, et ma hakkan tegelema matemaatika matemaatikapedagoogikaga ja mul oli plaan. Mul olid uhked teemad välja mõeldud kõik, kuidas ma kogu matemaatiliste võimete kompleksi läbi uurin, kuidas neid arendada, välja töötan, hüpoteesid ja see hakkas kujunema umbes nii, vot selleks aastaks siis on mul kandidaadikraad, siis ma olen doktor, siis ma lähen, akadeemik, siis on mul kõik uued eesti matemaatikaõpikut kirjutatud, selline ülbe ja uhke suur plaan muidugi selle juures oli see, et, et vaat et see plaan oli. Et kadus ära see, et kui ma nüüd seda realiseerima hakkan, siis uhke küll, aga. Aga et tahaks ju, et juhtuks midagi, millest üldse ei oska arvata siin elu see et see ongi elu, mis juhtub siis, kui meie plaanid ei täitu. Kui teie elus on olnud valesid valikuid, Ma ei küsi, mis need on, aga ma küsin, et kas te tagantjärgi kahetsete või põete neid valesid valikuid, kui neid on olnud. Nii ja naa mõnda tegu või sündmust või juhtumist ma tõepoolest vahel kahetsen, mõtlen, et ma ei käitunud võib-olla selliselt, nagu, nagu ma oleks enesest nüüd tagantjärgi näha tahtnud, et minus oleks rohkem olnud selgroogu või või kaastunnet kellelegi vastu ja et oled mõnest inimesest mööda läinud nagu paljudest läheme ilma talle abi osutamata. Aga laias laastus ma ei kahetse, sest noh, ma olen elanud nii hästi ei oska, ma olen osanud, ei ole paremini osanud. Oleks osanud paremini elada või teistmoodi elada, siis oleks see teine, Vladislav siin. Aga ma arvan, et me oleme õnnelikud selle üle, et on just niisugune Vladislav. Meie mikrofonide ees on ikka ilus kompliment. Ega see osooni saade pole mingi naljategemine, see on ikka pigem väga tõsiste teemadega kokkupuutumine ja nende vahendamine vaatajale, et ükskõik, kas siis konnakotkaste elupaigad või nahkhiir elupaigad või, või see lõhedel ei ole kudemispaika või kui palju see teile endale korda läheb, et kas, kas selle saate tegemine nii pikkade hooaegade vältel on muutnud Teid kuidagi tundlikumaks selle ülekohtu suhtes, mille käes keskkond nii sageli kannab? Nii, ja naa, ma ei ole väga sentimentaalne puukallistaja ega, ega konna abistaja ja üldse taunima Ta või vähimalgi määral kuidagi üleolev olev selliste hoiakute suhtes. Aga jaa, tähendab, ega see 10 aastat osooniga tegelemist on olnud ka enesel õpiaeg ikka. Kui ma pean rääkima asjadest, millest ma mitte botaanikuna, mitte bioloogia hinna, eks ole, ei ole niimoodi akadeemiliselt pädev kõnelema, siis ma pean ju natuke ennast ise harima ja uurima neid asju ja kuivõrd mulle selline ankru roll on selles saateformaadis, siis pean ma proovima ka oma seisukohti sõnastada või nendeni jõuda üldse kasvõi juba, et väga lihtne on minna läbi elu üldse seisukohta võtmata. Ja natukene vähem lihtne, aga ikkagi lihtne on valida raudselt üks pool. Ja muutuda selliseks tõe eest mõõgaga vehkijakse. Et nii on õige. Et minu kogemus on õpetanud, et harva on nii, et ühtedel on absoluutne õigus ja teistel on absoluutne ebaõigusvõimet Ta õigused. Ja seal vahel nagu aru saada sellest, kuidas ilma asjad on, et seda on tulnud mul õppida ja jällegi nüüd, et noh, et ma ei saa minna, tähendab, minus ei ole seda sensitiiv tiivsust, et ma ei saaks öösel magada. Sellepärast et meil on ökoloogiline katastroof või, või et on tulemas kusagil on see oht olemas, et inimsugu saab, üks korda sai, et mina nüüd sellepärast täna öösel ei maga. Maga on küll väga-väga rahulikult, magan koguni. Jällegi noh, kõik on sellest mõõtkavast, oleneb, milles mass ja vaatan, et kõigel, millel on olnud algus, tuleb ütleb selline kogemus ja ja seed inimsugu ükskord otsa saab. Jah, ta käib minu kui inimese bioloogilise tungija vastu, eks ole, kogu see tung on, et kogu mu elu eesmärk oleks justkui ainult inimsoo säilitamine. Natukenegi laiemalt vaadates on, on inimsugu siin maa peal või ei ole looduse mõistes kati märgi loodusele on sellest üsna ükstapuha, et vot ongi nende vaatenurkade värke. Et noh, tasukas v kogujat lugeda noh, niimoodi piiblist neid iidseid hoiakuid ja tõeterasid, et see ongi nii kummaline, et mida vanemaks ma ise saan seda enam need triviaalsed, need liit, labased manaalsed tõekesed mu peas hakkavad kumisema. No ütlesite, et ei ole mingi puudekallistaja, aga ometi puit armastate, sest rajasite keset Hirveparki endale. Oma kalakohviku jah, juhtus küll nii, et noh, rohkem oleidsele mille eestvedajaks mul lapsed, aga, aga et me sinna maha istusime, nii-öelda, see on ikka suurel määral sellest asukoha lummus. Puudega ja oravad vanalinna piirides, siid, oravapardid paterdavad laudade vahel külastajate juures pojakesed järgi. Mitte veel praegu pilt eelmisest kevadest. Jah, see koht võlus, see koht võlus ja no vot ongi, et. Ma olen küll nii-öelda linnavurle sündinud ju, mitte tallinnas sündinud Siberis aga kasvanud ja elanud ikka teadliku elu Tallinnas, aga õnneks nõmmel. Ja õnneks on alati olnud aeda olnud. Sa on olnud seda kõhuli muru peal vedelemist ja vaatamist, kuidas putukas mööda kõrt üles ronib, alla kukub ja jälle ja jälle uuesti ja niimoodi ma võisin poisikesena mõnda lilleõit asja uurida, noh, ma ei tea, kui kaua ajataju kadus. Ongi, et ei teagi, kui kaua või, või seal pääsküla rabas hulkumised, kui juba üle 10 olime 10 aasta ringis ja selle kogemine ja selle selle jällegi müstilisuse omaks võtta ja see oli teine maailma jaoks, selle avastamine on täitnud mu hinge rõõmuga ja kui ma seda meenutan, täitub see jälle rõõmuga. Aga nüüd selleks ju enam ammu ei ole olnud aega, et, et tundide viisi visata ennast murule maha ja vaadata, kuidas lepatriinu või mõni muu putukas No nüüd saab tundide viisi vahel ujukid vahetud, eks ole, kusjuures tõepoolest see on nii kummaline, kuidas muud toovad need oma hoiakud ja suhted, et tõepoolest kala saamine ei ole peaaegu üldse enam, tähtaega on ajend minna kuhugi vete äärde ja lisata pea olla seal vahepeal unustada ära, et seal sööta otsa sõrmubedagi, mitte midagi mõtelda, nii mõnus, nii hea, et üsna sarnane selline. Just mitte tulemuste saavutamine, vaid olemise kogemine. Millest te mõtlete, kui te vaatate ujukid, mis ei muutu minutite või veerand tunni jooksul, ei muud asendit. No tegelikult maju lähengi kalale selleks et üldse mitte millestki mõtelda, et, et ajuvaba olla. Kui kehvasti see sõnaga võib olla, kõlab meie kõrvale, meil on ajuvabadust vaja, meil on vaja puhastuda oma hoiakutest, oma arusaamistest, oma ilmatuma suurest tarkusest. Sest see tarkuse meid reeglina ogaraks lolliks. Need on needsamad asjad, et kui me räägime meie ökoloogilistest bioloogilistest muudest katastroofidest, mis meid selleni on toonud, meie suur tarkus. Eks ole, me ei ole midagi teinud halba soovides, eks ole, aga vot asi ongi see, et me ei hooma, me ei ole võimelised kõiki ette nägema, arvestama seda x mõõdet tajuma ja nii juhtubki, et lähevad asjad meil nii, nagu nad lähevad ja ka ütleme see konkreetne kalale minemine on selline ajuloputus, aju puhastusajuvabaks olemine ja nii kummaline pärast, kui õnnestub niimoodi olla, lihtsalt olla lihtsalt olla mingis väga kummalises. Aga jõulises osaduses kõige olevaga, kuidas see annab tõepoolest jõudu kuidagi nagu noh, ongi, et hiljem on sees äkki hoopis teised hoiakud, teised tunded, et see on, see on uskumatu, mida võib teha mets või mida võib teha vesi inimesele tema seisundite, vaimsete seisundite teoks. Me samastame tihti siin Eestis ka jumalat või kõrgemat võimu loodusega, et eesti keeles looja ja loodus on nagu samad hüvelised ja aga näiteks islaminagu selline seisukoht, et need vaimseid, oma vaimseid seisundeid ei tee meile selle ise, vaid need annab meile alla. Ei ole nii, et ma otsustasin, et nüüd ma hakkan rõõmsaks eks ole, tal nüüd ma olen mõtlik. Nüüd ma olen sügavmõtteline, et me otsustame, siis olen, need antakse meeleseisundeid kuidagi ja nii ka eks ole, annab meile, võib loodus anda selliseid meelteseisundeid, mida me ise ei ole võimelised tegema, mul on meeles, siin ma olin korra sõber Toomas Vindi voole aga mul oli vähe aega ja kaks päeva vist ainult, või kuidagi need nii-öelda tulp toomas-viimas. Ja siis ta ise jama ju, et käisime kallal ka ja ikka mul nagu sellel unts kallikama vahin kella ja midagi tiksub ja ma ei ole rahul ja siis me läksime, läksime, vaatame, kas leiame kukeseeni metsa ja seal mingi poolteist tundi. Me ütlesime üldisemalt, ilus metsale rägane ja puha ja tuleme sealt välja ja seeni ei olnud. Kema tundsin. Äkki ma tundsin, ma olen õnnelik. Äkki ma ei vahtinud kella enam minust, seal ei tulnud mingi hoopis teistmoodi taju ja olemine, et need on need asjad, mida me siis vot see on see alla Hana sulle meeleseisundeid loodusest. Me saame sellist olemise jõud, et noh, me võime rääkida ka, võttasin mõne muinasjutu hilja, Muuromets, eks ole, heitis pikali, kui oli haavatud ja läbi ja palusin emakest maad. Anna mulle jõudu, et et nii ongi. Ja päris kummaline, aga seda on võimalik inimestel ise füüsiliselt kogeda. Fred Jüssi on alati rääkinud, kui oluline on molutamine et ei tee midagi ja isa ei sunni ennast takka, et see on see, mis annab, annab mingisuguse tasakaalu või rahu ja annab jõudu edasi. Seda ta räägib umbes samast asjast ju see, mida mina nimetan siis ajuvabaks olekuks. Võib-olla nad ongi see, et, et see on üks meie komponente, see on see millegi kogemine. Huvitaval kombel on see millegi väga olulise kogemine. Nii on. Tuleme selle kalakohviku juurde ikka tagasi, kus teie poeg Kaarel on peakokk, et kuidas läheb? Tänan, kuidas äril läheb, tänan küsimast, kuidas äri läheb, one riisa ala? Ei no ei ole siin mingit saladust. Me saab meile varsti kaks aastat tegutsetud ja me oleme vee peal. Me oleme vee peal, see tähendab, et me ei maksa enam juurde ega midagi, vaid et kohvik tuleb ots otsaga kokku. Kui ja ja mõnel heal kuul jääb natukene selliste leivale või määrimise jaoks ka üle, et ja see on juba kena pilt, arvestades et me oleme väike see koht ja arvestades seda tõsiasja, et valdav enamus uutest toidukohtadest ei tegutse, ei suuda tegutseda ühte aastat, vaid pannakse ennem kinni jälle, et siin see on üks väga isemoodi valdkond. Ma olin kuulnud sellest isemoodi olemisest ja sellest värgist, ega ma päris täpselt, et ei kujutanud ju, et et me realiseerimisi me selle väga paljude inimeste sellise stamp, punnistuse kui paljud on ju mõeldud, teeks oma kohvikud Eksuma restakese, see on inimesele üks selliseid noh, peaaegu eneseteostuse ja vorme või mingi suhtlemised, see kujutlus sellest, et kui tore oleks, kui oleks oma kohvik, et see on paljudel inimestel olnud, mesis võtsime, proovisime ära ja proovime jätkuvalt, et ja see ongi kohati ikka väga tore. Jällegi see, et kuidas kokkadel silmad säravad, kui kusagilt saali poole pealt sööjadelt tuleb kiidusõnu ja tunnustust. Et ongi, et seda asja ei tehta ju ainult raha või kasumi pärast, et üks hea toidukoht, eks ole. Jällegi see on see andmise noh, ütleme siis ei ole, ongi andmise rõõm. Ja muidugi sellel on hinnalipik küljes küll paraku eksele menüüjärgne. Aga ikkagi see. Ja kui see tõesti maitseb inimestele ja inimesed kogevad mingeid selliseid asju, mis neile rõõmu teevad jälle, ega meie keel on meeleelund nagu kõrvad või silmad. Mood. Et siis on, sellest on kõigil hea meel. Kuidas te hangite värsket kala meile ikka tuuakse? Ega me ei ole nii see, see on ka üks selliseid põhinalja, et kas Vladislav, kes püüdis ja Et et kui me avasime, siis noh, tõsi, eks ole, tütar mul, mulle toodi kingituseks üks suur suurt Baltost Norrast ja ma hakkasin seda köögis tegema, tütar pildistas ja pani Facebooki, ütles ja et näed, Vladislav just Snelli tiigis tõmbas veel. Nali on ju tore, aga vaata, siin ongi meie loodusteadmiste ja muu kohta, et oli inimesi kes jäidki uskuma, et ma olen selle kusagilt siitsamast, eks ole, tõepoolest nii-öelda Snelli tiigist välja sikutanud, et noh, juhtub ikka. Võlur Vladislav, ma olen kurtnud selle üle, et sealt Norra kalakasvandusest toodav punane kala, et tailõhna kala järgi täna, kui mai see kala järgi. Kas see on parata? Paratamatus on see, et alates 2014.-st aastast sööb inimesi rohkem nuumkala kui uluk kalu. Kaalukauss sinnapoole läinud juba et kalakasvandustes ja tuleb rohkem meie lauale kala kui loodusliku kala, et vaadake, see on kahe otsaga asi. Norra, jah, Norra lõhe ja nii edasi. Aga selle eest on lõhet meie poodides nii palju nagu pole kunagi ajaloos varem olnud. Vot need asjad ongi nii seotud kuidagi ette, rahvastiku Harjumaailmas kasvab, süüa tahavad kõik, meri ei ole ammendamatu, nagu on selgunud. Ja seetõttu me siis noh, niimoodi maailmas käib see niinimetatud vesiviljelus, mille alla kuulub ka kalakasvatamine ja ja see on reaalsus, see on reaalsus. Vot jällegi, ma ei taha väga ühineda sellega, et sellel kalal ei ole kala maitset ja nii edasi, et see on jällegi sees, meie hoiakutes tehti. Ja need hoiakud tulevadki, et meil on selline kindel hoiak, et kasvatatud kala on raudselt kehvem kui vabalt vabalt kasvanud meres kasvanud kala ulu, kalakujuline, kala ulukala ja meil ei ole seda hoiakut näiteks loomade puhul sealiha puhul, kas kodus iga, eks ole siis raudselt kehvem kui metssiga, kes, eks ole, ta läheb seal, näete, siin on asjad murdunud või veiseliha, eks ole, on siis kes, kes on kasvatatud, peame me mingit mets veisi kusagilt otsima. Kalade puhul ei ole seda murdumist või seda muutumist toimunud. Ta on natukene teistsuguse tekstuuriga see kala liha ja ongi muidugi ta kasvabki natukene teistest tingimustest ajju ju nii palju, tal on kogu aeg süüa. Ja tema liha tehakse ka värvuselt hästi isuäratavaks just nende toitudega nii-öelda sulgudes antakse palju porgandeid talle süüa. Et lihaburnakarotinoile erinevaid jah, ja ja no vot kuidas suhtuda jällegi üks koht, kus me oleme natukene eelarvamuses kinni, et raudselt peab olema kehvem. Seejuures. Meie oma Läänemerest püütud lõhede puhul on olnud aastaid, mil näiteks lätlased keelasid nende lahede müüdi kõrget dioksiinisisalduse tõttu raskemetallide tõttu. Raudselt noil aastatel oli Norra lõhe tervislikum kui Läänemerest püütud lõhe. Ja vot ongi me olemegi, me oleme tihti sellise lõhkise küna ees, et seevastu ütleme, meriforellid või eriti veel jõeforellid vorm, kes on meie praegu juba üsna puhastes jõgedes kasvanud, on ju suurepärane. Me saame teda nautida, ainult et jõeforell on selline galakene, kes meil poeletile naljalt ei jõua. On nii puhas, on nii maitsev, et ei kalamees teda müüa raatsi? Ei ühtegi teist, nii palju. Ja kus siis teie kalakohvikusse see kala tuleb? Ah, sealt me alustasime. Muidugi jätsin vastamata, ei, mina ei käib teda sinna seal. Noh, firmad on. Kas siis on siis ulukkala või seal sumpades? On seda ja teist on seda ja teist nii ja naasuguste osa kalu ongi tuuaksegi meile seejuures ei ole üldse Eestis kasvatatud, et nüüd nüüd saab aasta aega varsti sellest, kui ilmus Eesti Toidusõpradena ideest uus kalalik klaarsäga edasi varem polnud keda ei ole ka looduses üldse olemas iseseisva liigina, kes on hübriid aafrika angersäga ja ühe muundu nimelise kala hübriid, kes on aretatud selleks, et inimestel oleks mõnustada süüa spetsiaalselt gurmee eesmärkidel, eks ole, noh näiteks sellised asjad juba ja see teda kasvatatakse Hollandis ja tuuakse meile jää peal siin Eestisse ja ja nii, noh, see on nüüd selleni kõige uuem ja kõige võib-olla ekstreemsem näide. Aga samamoodi näiteks siiakala. Ta ei ole meil nii palju seda vabalt püütud siiga. Ta, aga maailmas on ka siia kasvatusi, kust kala tuleb ja kahjuks Saaremaal lõpetati siia kasvatamine ära. Meil kasvatati ka väga head head siia tulid. Aga ega see äri ei ole ka lihtne. Et jälle haigused ja kõik muud asjad ja turundus ja, ja enam meele kasvatada. Jaa. Jaa, sellepärast ei oska ma olla ka väga kriitiline nende mõningate projektide suhtes, mis räägivad sellest, et Eestisse suuri kalakasvatuse rajada. See on paraku reaalsus. Ei ole kriitiline, et ma ei ole mõistvalt. Ma ei ole muidugi, mulle ju meeldiks, kui meil oleks meri puhas ja meres kala, nii et ei saa hästi paadiga sõita. Muudkui eks ole, aeruga viskaks, hakkab välja. No seda ei juhtunud, eks ole, te olete. Ja seetõttu noh noh, ongi ette nagu siin meil läbi juttu ka oli, et sellise norra forelli ja lõhe suhtes on inimesed juba üsna kriitilised, eks ole, kusagilt jah, vaikselt jälle on kriitilised, aga söövad molekule. Sest see on kõige soodsam või peaaegu kõige soodsam selline ja võrreldes aastakümnete taguse ajaga on teda kogu aeg võtta. Et lõhet forelli küpsetatakse, keedeti, tehakse grillitakse, mis käiks vanasti nii modervaatsis sellise kalaga ringi käia ainult soolatud või saia peale, eks ole. Et ajad muutuvad. Samas kalapoes ma ikka mõnikord lähen, nuusutan värskelt püütud räimed, missugune mere lõhn. Ja, ja ongi jälle näiteks siin probleemid jälle, meil on räime, aga me ei saa ju kogu aeg räimel oma rahvuskala ta praegu, eks ole, maikuu, teine pool, minge proovige osta. Värsket räime tõenäoliselt ei saa, sest juba on juba on jagu täis püütud. Juba on räim meil külmhoonetes, juba on ta niimoodi läbi külmutatud ja puha ja ei saagi enam ja jäid keset suve, isa on ka selge, sest kuidagi puudub selline väike kalandus nagu kena. Et suure paadiga, kui sa keset suvesoojast veest lähed, räime tooma, vesi on soe, õhk on soe, siis jõuadki kaldale kaladega, kellel on silmad juba punased. Muidugi mõni inimene ei ole näinudki, eks ole. Sellist räime, kelle silmad oleks punased, et see nagu natukene anekdoote, keegi inimene näeb väga värsket räime, kas need on räimed või ei, need ei ole ju räimed, peavad silmad punased olema. Et suhtumise ja elukogemuse asi puudutas. Aga jah, Kalamburise me siis üritame niimodi. Esmajoones mu poeg üritab, kellele jumal on andnud head kätt kokkamisel, see on jälle küsimus, need on sellised, kas sul on või sul ei ole ja see ei ole tal päritud? Ma ei tea, võib-olla on päritud ka ikka natukene, eks ole, jah, aga, aga et tal on kätt talanget, et kõik on õpitav, aga kõik palju hõlpsamini õpitav, kui sul on kätt selle asja peale. Räägime nüüd jälle teist, Vladislav Koržets. Me salvestame seda saadet nädala keskel. Ja me veel päris täpselt ei tea, kuidas teil õnnestub see suur kalasupp, mida te reedel hakkate balti jaama turu avamise puhulgi. Oi, kas keegi on lubanud, et mu suppi keedan juustu ja. Ma ei tea, ma pean kontrollima, kui nii on lubatud, siis ma keedan suppi, aga ma pean üle kontrollima, aga ma pakun inimestele seal roogasid küll, jah. Aga kui on vaja suppi keeta? Keedame supiga. Kuidas te suhtute sellesse? See, et te olete nii tuntud, et te olete justkui nagu kogu rahva omand, igaüks astub teile ligi, kiidab teid, sõimab teid, annab nõu, kuidas peaks uhaad kiitma, et te olete nagu kõigi oma. On see hea tunne, kas see mõnikord segab? Sellega on nii ja naa. Ego on ju meeldiv, kui inimesed sulle naeratavad ja sind ära tunnevad, ühtepidi, vahel on väsitav. Noh, niimoodi eriti kui käed on tööde tegemist täis, siis sinna juurde ka suhelda mitmete inimestega. Aga noh, ma püüan ennast korrale kutsuda, et ma ikka, et ma uhkeks ei läheks, see on ikka see jah, vahel on väsitav küll, ei saa, ei saa salata, kui ma ütlen, et ei, et kunagi ma alati olen väga rõõmus kõigega vestlema. Lased endaga koos selslit teha ja see käib selle elu juurde ja, ja ei tasu öelda, et sa oled pahupool, Ooey. Asi on see, et kui inimestel on rõõmu sellest, et nad saavad koos minuga selfie't teha, siis muidugi selge see, eks ole. Saate lõpuminutitel natukene päris tõsist juttu, ka minister on teile andnud aumärgi suure tunnustuse. Teid peetakse riigimetsa majandamise keskuse reklaamnäoks või tunnusnäoks. Kas see tunnustus annab teile ka võimaluse ja voli minna ja öelda ministrile, et metsaseadust tuleb teha mitte leebemaks, kas metsaraie ja põlismetsade mahavõtmise asjus vaid tuleb? Tuleb teha nii, et meie põlismetsad jääksid alles. Et metsa majandamine ei tähenda seda, et metsatöösturitel on vaba voli ta sealt, kus neile tundub, et see majandamise sildi all on mõeldav vaid, et metsa majandamine tähendab muuhulgas ka metsade hoidmist ja, ja põliskoosluste säilitamist või teile tundub, et tunnustus on midagi niisugust, et on parem, mitte. Tõid rikkuda minu meelest tunnustus ei puutunud üldse asjasse, eks ole, küsimus on sellest, et kas ma kas ma olen täpselt nõus kõigi nendega, kes peavad seda, mis metsas toimub või mida seal soovitakse läbi viia ilmtingimata nimodi saatanast olevaks? Siin on rohkem see värk, et kas ma tean kõike. Ja jällegi see mõõtkava küsimus, milles massi vaatan inimene on kasu peal väljas. Inimkond on omakasu peal väljas. Ja jällegi, et mis mõõdupuust me lähtume, et ei saa ju vastu vaielda tõsiasjadele, et metsa on praegu Eestis hoopis rohkem kui 100 aastat tagasi. Tõsiasi, see on tõsiasi. Nüüd kuidas me teda kasutame, kas me oskame teda hoida? Noh, mina tean seda, et kui me ka kõik metsad maha raiume, siis me raiume ennast maha ja siis ei ole meid, metsad kasvavad jälle. Tulevad kuidagi, et on üks asi, mida ma olen proovinud vältida, see on no siin võib-olla nimetasin ka ennem juba see poolte valimine ja et ei ole mõtet vehkida mõõgaga, et minul on õigus, jah, jah, ja ma pean ikka väga hea väga mõtlema ka sellele keda puudutab metsa majandamine. Keda puudutab metsa tööstus ja mida see meile annab, ma pean arvestama ka sellega, et mets on laias laastus ikkagi taastuv ressurss. Et meil on minu meelest tõsisemaid probleeme nagu põlevkivi nagu Rail Baltic, eks ole. Võrreldes metsaga, et kui kuma tähtsusest räägin. Ma ei tea, kui kuri on see seaduseelnõu ja kui palju see tegelikult kahju teeb. Et me tihti näeme tonte. Meil on hirm muutuste ees, tundmatuses ja ongi, see on loomupärane hirm, eks ole. Me kardame muutusi, sest need võivad midagi halba kaasa tuua. Metsaseaduse muutmine niisamuti, eks ole, see on, see on üks muutus ja me kardame seda. Aga see on põhjendatud või mitte, mina ei oska ütelda, ma ei ole selline ekspert. Ma ei ole metsandust õppinud, ma ei ole ka metsahoidu õppinud konkreetselt. Minu asi on neis asjus usaldada inimesi, kes on tõenäoliselt pädevad ja ideaalolukorras usaldada ka inimesi, kes on valitud ja sellele kohale määratud neid asju otsustama. Demokraatia on hea asi, aga ühine otsustamine ei vii asju reeglina edasi. Siin tulevad populismid, siin tulevad varjatud huvid, milledega mängitakse poliitilised huvid. Samamoodi kogu seda metsakampaaniat võib võtta roheliste agitatsioonitööna soovi korral et panevad need vingelt, leidsid, kuhu vajutada näiteks nii võib asja käsitleda hoopiski. Ja noh, ongi loll, olen jätkuvalt olen. Kuidas siis valida, no te ütlete, et ei saa pooli valida, aga keda siis uskuda, kui Tartu Raekoja platsil meeleavalduse korraldanud kodanikuliikumine Eesti metsa abiks ütleb, et puidurafineerimistehase rajamine tähendab suurt puidumassivajadust, ebamõistliku puidumassivajadust ja liigirikkuse hävitamist, aga samal ajal need, kes tehast rajada soovivad, ütlevad, et tulevikus puit asendab naftat. Et Igalühel tundub olevat. Nagu oma õigust, vaat siin ongi see, see teebki asjade, sellise mõistliku seisukoha leidmise äärmiselt raskeks, sest sest igalühel ongi oma koha pealt õigus tehtud. Eks ole, aga selliste suurte projektide puhul nagu kasepuidurafineerimistehas muidugi ma tunnen, et, et väga-väga ettevaatlik olema selliste otsuste vastuvõtmisel või langetamisel. Väga ettevaatlik peab olema, sest jällegi, et et mis on meie suurimad väärtused Eestis, meie suurimaid väärtusi on meie loodus just nimelt see meie Nokia meil pole vaja Nokiat kuskilt otsida, see on olemas. Meie loodus. Et noh, ma ei oska öelda, milline on kasu eesti rahvale, puidurafineerimistehasest, ma ei tea. Jällegi kokkuvõttes mina ei ole väga progressiusku inimene. Mina olen rahulikult nõu, silma puidurafineerimistehased elama ilma Rail Balticut ja ilma metsade raiumise ja tegemised ja minul on asjad väga hästi, eks ole, kui neid ei ole. Eks ole, kuidas on teistele inimestele, kuidas on meie, Eesti ühiskonnal selle kohta ma ei ole väga pädev ütlema. Viimane küsimus. Vladislav Koržets, mis teil plaanis on? Mis on veel elus tegemata, mida tahaksite kindlasti ära teha? Mul on plaanis mõned oma raamatut lõpuni valmis teha, mis kuuluvad lastekirjanduse valdkonda või või kasvõi minu sellised proosa, seaduja, värgid, et mul on sahtlites päris palju seda kraami, mis omal ajal on jäänud raamatuteks saamata. Ja nüüd tagantjärgi tahab ära tegemist teha. Kui ma sellega ka veel jõuaks hakkama saada, oleks päris hästi, aga noh, elu näitab. Palju tänu pika intervjuu eest, palju õnne suure tunnustuse puhul looduse propageerimisel, keskkonna kaitsmisel ja edu siis kalavetel ja landi loopimisel ja ja kirjutamisel. Aitäh. Täna oli meil külas Vladislav Koržets, loodusemees kala tark kirjanik, saatejuht Kaja Kärner ja uus külaline on meil stuudios selle nädala pärast kuulmiseni.