Vikkerraadio tere, head kuulajad, algab huvitaja saade ja tänases saates on meil kaks põnevat teemat, üks neist õpetaja roll lapse arengus ja teine on lugemiskoerad. Kui nüüd aga lähemalt rääkida, siis esimeses saatepooles räägime õpetaja rollist lapse arengus ja sellest, millised omadused teevad pedagoogilist aretaja. Täpsemalt siis peatume klassiõpetaja rollil. Neid on õpetatud Eestis Tallinna Ülikoolis kõrgharidusega klassiõpetajaid juba 60 aastat. Niimoodi ja sel teemal meil saates külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut algõpetuse dotsent Airi Kukk. Ja otse loomulikult ootame head kuulajad ka teie lugusid oma õpetajatest. Millised on olnud teie elus sellised suure tähega head õpetajad, saate juba praegu kirjutada meie foorumisse ja tunni lõpus ootame külla Maarja Tali koos oma lugemiskoeraga, sest tuleb meil just nendest koertest, kes aitavad laste lugemist parandada, kes käivad nii-öelda lapsi kuulamas, kui lapsed neile ette loevad. Nii et Maarja Tali, Eesti abi- ja teraapiakoerteühingust tuleb siis saatesse ja teemaks lugemiskoerad, kui teil moodus, koerad, pange nad valmis, saate võib-olla häid nippe, kuidas neile õpetada head kuulaja rolli. Sellised on täna teemad, minu nimi, Krista taimijad kuulamist. Ja täna räägime kõige parematest õpetajatest, sest ma usun, et ei ole olemas sellist inimest, kellel elus ei oleks vähemalt ühte kahte kolme kõige paremat õpetajat, kellel alati on hea tagasi mõelda ja ja meenutada koos oldud aegu, näiteks, aga tänaseks teemaks õpetaja roll ja peamiselt just klassiõpetaja roll, sest tuleb välja, et Eestis on kõrgharidusega klassiõpetajaid õpetatud juba 60 aastat ja see ei ole mitte tavaline praktika Euroopas. Milline see Euroopas on ja kuidas see pilt, et on ning miks meie 60 aastat ja kõrgharidusega klassiõpetajad eriline on? Selles alustame, ja saates on külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk. Tere. Tere. See esimene küsimus, et on see eriline, et meil on Eestis kõrgharidusega klassiõpetajad ehk siis vana süsteemi järgi need, kes olid algklasside õpetajad laia profiiliga, õpetasid paljusid aineid. Ja see on Euroopas tõepoolest ainulaadne, sest peale Eesti riigi on veel Euroopast paar riiki Soome ja nüüd siis ka Island arendamas oma õpetaja ettevalmistus selliselt, et see toimuks kõrghariduse tasemel. Enamus riikides valmistatakse õpetajat, et rakenduskõrghariduse tasemel ja kolledžite peaasjalikult siis aga meil ja juba nii pika traditsiooniga, et 60 aastat, see on tõepoolest väga väärikas iga eriala jaoks üks ja ühe ettevalmistuse arendamise jaoks ja nende õpetajate endi jaoks, kes seda, kes selle eriala on lõpetanud ja seda protsessi läbinud. Et täna me räägime klassiõpetajat, sest ja see muutus on olnud nime poolest alates 2002.-st aastast kus meie erilisuseks muu õpetajakoolituse kontekstis jäi see, et me oleme viieaastase ettevalmistusega. See ole raiskamine, inimest hoitakse nii kaua ülikoolis, siis ta läheb ja hakkab tegelema mudilastega, kellele piisab, et kui nad oskavad natuke lugeda, arvutada ja hiljem siis lähevad. Ja see on hästi tore, et, et õpetaja on selline tore ja armas inimene, naeratab. Ta paitab, kallistab, soojendab, aga ennekõike ta peab teadma. Ennekõike peab teadma, tundma seda, kuidas oma teadmisi oskusi edasi anda ja ta ei tee seda ju ühes või kahes valdkonnas, ta teeb seda paljudes valdkondades. Kui me räägime esimesest kooliastmest, siis ta teeb seda kuues erinevas valdkonnas. See tähendab seda, et ta peab olema väga hea ettevalmistusainealaselt ja mitte vähem oluline ettevalmistus ka didaktilisest mõttes. Õpistrateegiat tõmmates, kuidas ta organiseerib oma tegevusi, kuidas ta paneb ja märkab seda pead, kes tema juures on. Kelle erilisust ta peab kogema, kelle huvisid, vajadusi, eelnevaid elukogemusi peaks ta saama ära rakendada. Tänam ei vaja enam sellist faktiteadmistele ära õppinud, vitud või õpetaja roll on ju ka sedavõrd muutunud. Õpetaja ei ole see teadmist maha ütleja klassiruumi sees vaid et sellele on lisandunud ka väga suur roll erinevate ülesannete näol ja, ja erinevad õpikeskkonda. Täna me täna räägime ka erinevatest õpikeskkondadest, ehk et kui me läheme klassiruumist välja, siis me kult jupa, omandame teadmisi. Kas see tähendab, et selle 60 aastaga on see eriala ja see ka, kuidas neid õpilasi õpetajaid õpetatakse nii palju muutunud et noh, ma ei tea, võib-olla need, kes lõpetasid 60 aastat tagasi, need enam ei tunneks äragi seda õppesüsteemi, mis praegu Oleks tore, tore kui see, kui me saame öelda, et mingis osas ta, ta ei tunne ära seda, aga ma ei julge seda nii-öelda ja ma ei taha nii-öelda sellepärast, et, et õpetaja roll ennekõike on olla õpetaja, mida see tähendab, vot siin lähevad. Ja alati mõtted keerdu. Et ja õpetajal on laias laastus kaks laia valdkonda, üks on see, et ta peab õpetama Teadmisi oskusi ette valmistama tulevaseks eluks ja teine roll on see aitama tal kujuneda läbi väärtuste, läbi uskumuste, läbi hoiakut inimeseks. Ja see on see ühik, kus, kui meil on õpetamise kontekstis on ette antud teatud teadmised, et ma pean teadma, mis tähendab liit minema, pean teadma, kuidas puu koosneb. Ma pean teadma, kuidas maalida üht või teist asja aga ennekõike seda, et kes ma inimesena olen mis on minu tugevused, kuidas ma saan olla koos teiste ühiskonna liikmetega, liikmetega, klassiruumis, kes on ju kõik oma erineva lapsepõlvetaustaga sinna ühtsesse ruumi kokku tulnud, kuidas ma need oskused omandanud ja need ei ole ette kirjutatud? Vot siin ma mõtlengi, et võib-olla siis jääb isegi sellest viiest aastast veel väheks, sest need on, mul on tunne, et üle mõistuse käivalt rasked ülesanded, mida peab üks klassiõpetajaks pürgiv inimene selgeks saanud. Ja ka selle esmase meil tegelikult on ju hästi selgelt öeldud, et ülikool annab esmahariduse, mis tähendab seda ja elukestva õppe strateegia ütleb seda, et õpetaja ei saa kunagi valmis. Seesama küsimuse juurde algusesse tagasi tulles, et kas kuuse 10 aasta ette 60 aastat tagasi saanud õpetaja on täna küpsemi, saab aru, mis toimub, saab küll, kui ta on ennast täiendada absoluutselt, see tähendab seda, et ta on väga paindlik, märg ka muutuma ka nendes oludes, mida meil ühiskond ette seab ja meie ühiskond väga kiiresti muuta. Ja siin ongi selle eriala jätkusuutlikkus või see on paha sõna, jälle ma tean, aga see, see säilivus või selle toimivus on tänu sellele, et ta on väga paindlik ja kohaneb. Ehk et ta tõepoolest arvestab nende muutustega õppimise ja õpetamise juures, mis täna on vajalikud ja ta saab harjumuse edasi õppida ja areneda. Aga need süsteemid, mismoodi õpetatakse õpetajaid, need on ka muutunud. Ikka loomulikult, et õpetaja peab saama kogeda õppimise ajal juba seda, mida ta ise peab minema, klassiruumi rakendama, kogema, lahendama ja nii edasi, loomulikult ta peab seda saama kogeda ka oma omaettevalmistuse juures. Absoluutselt, see ei ole teistmoodi mõelda. Ja see on muutunud täiesti kindlasti täiesti kindlasti. Ütleme, üks pluss üks, selle õpetamine tõenäoliselt väga palju muutunud ei ole tähtede tundmine. Ja aga üks pluss üks on nii, see on see tase, mida lasteaias laps juba oskab ka, et ta paneb ühe õuna teise õuna kõrvale ja ta näeb, et ta saab kaks õuna. Et tegelikult see see ettevalmistus või see, mida täna koolis õpetatakse, on ikkagi märksa sügavam ja märksa laiem kui psühholoogid peavad nad olema väga väga. Ja täna on see, see küll natukene valupunkt selles selle koha peal, et psühholoogiaalast ettevalmistust tänases õpetajakoolituses võib-olla on põhjendamatult vähemaks kärbitud. Ta ei ole olematu, ta roll on väga tähtis. Ta sisu on väga oluline, aga ta võiks mahult olla viie aasta jooksul võib-olla rohkem kui õppealguses. Ta peaks olema võib-olla läbivalt spiraalse teemana tegelikult kuigi ta ka on ju erinevate, et ma ei saa ju õpetada õppejõudude taktikat, kui ma tegelikult ei räägi sellest, kuidas õppimise iseärasused või et kuidas neurofüsioloogia mõttes toimib. Ma pean seda kõike teadma, ma pean seda kõike arvestama, ma pean seda kõike tausta teadmisena hoomama. Aga, aga iseenesest distsipliinina ta ta õppekavas niimoodi läbivalt kogu aeg nähtaval ei ole. No üks asi on ju veel ka muutunud, lisaks nõudmised ja kõik, et ka lapsed on pisut teistsuguseks muutunud selles mõttes, et eks nad on ikka samasugused, nagu nad on olnud, aga on ilmnenud paljud erivajadused, siis neid tuleb osata märgata. Neid tuleb juhendada, vanasti olid vanasti nagu oleks ajada, aga, aga olid ajad, kus olid asjad, olid väga lihtsad, et olid kas targad ja tublid lapsed või laisad lapsed ja väga laisad lapsed, kes siis saadeti erikoolidesse. Mulle hästi meeldib, sa ütled, et targad ja tublid lapsed, et need olid sellised toredad, ära õpetatud lapsed absoluutselt koolitajatele ja kes vastasid täpselt sellele sellile sellisel etteantud kriteeriumidele, kes olid sellised paid jutumärkides lambakesed, aga tänane laps on väga iseteadlik, sellepärast et ja ta elab tegelikult väga sellises avatud maailmas, kus informatsioon on talle väga palju kiiresti kätte tulev. Ja tegelikult seda oskust on vaja õppida ja arendada ja lapsed, et selles mõttes on küll muutunud, et nad teavad ja suudavad ja oskavad kaasa mõelda, aga seda tuleb toetada. Et mõtlema õppimine vajab ka harjutamist, toetamist ja märkamist, et sa, et sinul, võib-olla ka teistsugune arvamus ja see arvamus on absoluutselt aktsepteeritav ja see annab meile teistsuguse õppimisvõimaluse mingisuguste teadmiste, oskuste teistlaadseks omandamiseks. Absoluutselt seda, seda kõike tuleb märgata ja, ja meie ühiskond ongi selles mõttes ju ka muutunud, et me ei vaja vajaga professionaalses mõttes väga laiapõhjalisi kõike oskavaid spetsialiste enam vaid et tegelikult ühiskond vajab ka väga sügavate ja oluliste teadmistega kindlas valdkonnas inimesi, mis tähendab ka seda, et, et see, see harjumus ennast arendada võib-olla sügavuti, tulevikus ühes valdkonnas on väga oluline. Aga samas tulles natuke laiapõhjalise juurde, võib-olla ma kaldun teemast kõrvale, aga ma mõtlen, et et kas, ütleme need esimesed klassi aastad, esimene, teine, kolmas, neljas kas seal ei peaks olema see just hästi laiapõhjaline ja oskused eluks ja oskused sokki parandada ja kõik niisugused mingid pisiasjad, mis tundub, et neid ei lähe noh, mitte kunagi vaja, et miks ma pean seda tegema. Laulmine, maalimine. Ei läheb kõike vaja ja meie haridussüsteemi nähist ütlen, rõhutab meie haridussüsteeme, mitte siin ainult onu klassiõpetajad ongi see, et meil on väga hea põhikooliharidus, mis on laiapõhjaline. Ja, ja kuna see põhiharidus meil on laiapõhjaline ma täiesti isiklikult seisukohast julgen tegelikult öelda, et ka meie gümnaasium võiks olla laiapõhjaline, nii nagu ta oli meil nõukogude ajal tegelikult sest et sealt pealt ja meie teiega oleme saanud selle gümnaasiumis või keskkooli osas selle laiapõhjalise hariduse sealt pealt teha tulevikus kasvõi ümberõppevalikuid, on tunduvalt, et mugavam ja lihtsam, aga meil on väga väärtuslik laiapõhjaline põhikooliharidus ja see on see, mida me peame hoidma. See on see, mida me peame väärtustama. See on see, milles me ise oma lapsi. Peame kiigosvatama, et matemaatika on sama oluline kui eesti keel. Muusika on sama oluline kui, kui kehaline kasvatus ja nii edasi. Aga. Tiidule vahele mingid käärid või ma ei tea mingid sellised asjad, et miks juhtub nii, et lapsed näiteks vahel hakkavad. Vihkamine on rängas rang, sõna, aga viieti vihkama kehalist kasvatust, laulmist, matemaatikat, no need on need, mis tulevad nagu meel, need ained, mis on natuke nagu rasked ja nõuavad mingit pingutamist ja kus õpetaja kipub vahel olema natukene selline. Mu türann, ma ütleks, et nii peab olema ja need nõuded tuleb täita ja kui sa ikka viisi ei pea, siis mingit laulujoru rohkem suust välja laseb. Ja et mina julgen täna küll väitad Õpetajate valmistus taasiseseisvunud Eestis on on selles osas ka väga palju muud istunud. Et mina mäletan küll selliseid õpetajaid ka, jah, kes, keda võib-olla türanni vanemale meelde vastikkuse ja kes soleeris, kes teadis täpselt, kuidas ja mida mina vaja on ja mida mina pean oskama ja ma pidin niimoodi praksuva pardina kõik ette laulma, mida ta mulle Ta oli andnud. See ei ole enam tänase kooli nägu, aga me oleme kas siis vanavanematena või vanemad täna sellest koolist tulnud. Ja meie ise peame oma väärtushinnanguid ümber hindama lapsevanematena ja mitte rai oma oma kogemuse pealt, et tänases koolis toimuvad asjad nii ja nii ja nii ja loomulikult me teame ka seda, üks tõrvatilk meepotis võib rikkuda kogu mee ja ühest õpetajast 17000 õpetaja hulgas rääkides siis me ju tegelikult võimendame seda ühte negatiivsemat kogemust. Selle taustal on kindlasti seitse positiivset kogemust, millest me väga rääkida ei taha, sest me naudime seda. Kannatajad natukene Yana ja Me pigistame ikka seda kohta, mis, mis muutuma peaks, aga pigistamegi seda sellepärast et ta peab muutuma, aga muutuda saabki ta ju siis, kui me selle püünele tõstame. Et kui me seda ei tee, siis noh, mis seal muutuda ikka saab, et või, või kui meil on jube hea olla. Me naudime seda õppeprotsessi, siis me naudimegi seda kilkame selle sees. Aga me ei räägi sellest väga palju kauem edasi, sest elu läheb ja päevad tulevad, uued päevad, uued sündmused, uued õppimiskogemused tulevad peale. Et, et me tahame kuidagi jah, selles selles ühes valuses punktis kogu aeg niimoodi sujuda ja väga palju, miks, mis ma olen nüüd õpetajatelt ka kuulnud, võib-olla nüüd läheb nüüd teie küsimusest veidi kõrvale? On see, kuidas lapsevanemad teavad täpselt, kuidas õpetama peab ja väga dikteerivad õpetajale ette seda, kuidas õpetaja oma professionaalseid oskusi oma professionaalset tegevust koordineerib. Et siinkohal on minul küll nagu see, see, see soovitus või see soov, armsad lapsevanemad, olge, olgem avatumad. Ta ei lähe arstile ütlema, et ta ei oska diagnoosi panna. Vahel tahaks, vahel tahaks, aga, aga sa ei, sa ei lähe talle seda ütlema, et ta ei ole seda ettevalmistust saanud või ta ei tunne ära seda sinu vajadust haiguse kontekstis. Õpetajal on samamoodi, aga õpetaja tegevusega on veel üks link kaasas on see, et seal on aeg ükski õpioskus või ükski muutus ei toimu täna sellel minutil sellel hetkel. Pööre võib tekkida ehk et millise rajama, valin liikumiseks. Aga see kõik on aeg. Öelge, kes kontrollib? Õpetajaid, et nende pädevust, sest õpetaja on ka inimene, ma saan sellest aru ja, ja kui võtad ennastki, kui inimestel on paremaid päevi, on halvemaid päevi, mõni päev teed kellelegi kogemata niimoodi liiga, et ei ole mõelnudki, tegu on tehtud. Ja, ja, ja, ja niimoodi juhtunud, et õpetaja on ka inimene, et kui ütleme, psühholoogidel on olemas omad mingid mentorid, kellele saad mured ära kurta ja kuidagi välja elada, siis õpetajatel on ainult oma pere, kui juhtub veel olema seal midagi, et vot, kes nagu kontrollib, võib-olla pole õige sõna, aga kus nemad oma pingeid maandavad, kus nemad saavad nagu kust või seda, et olen rahulik, ei solva ühtegi last, kuigi vahel tahaks, ei, tutistame, mida igal tutistamine on veel kerge asi, sest vahel on. Seal helistamine, oi teate, sellist sellist füüsilist karistamist kindlasti olla ei tohiks tänases koolis enam. Ja mina ei ole ka väga kaua enam seda kuulnud. No võib-olla ma natuke liialdasin, aga nii, et, et ütleme, et kes on nagu on see mõte ikkagi, et kuhu nemad saavad nagu minna, et hakkavad läbi põlema või tekib selline. No tõesti ei viitsi enam särada. Et kui õpetaja ei viitsi enam särada, siis ta peab hästi selgelt peeglisse vaatama, et, et mis siis on see, mis teda läbi on põletanud ja mis on siis see, mida ta on teinud oma tegevuses sellist, mis on teda ennast hävitanud. Sest et tegelikult õpetaja töö ise annab väga palju tagasi. Ja kui ma näen oma klassis kahtekümmend kuut millegagi väga hästi toime tulnud, väga huvitunud pead, siis nad tegelikult ju laen emotsionaalselt ennast, selle, selle hetke ja selle energiaga, aga õpetajatel, nii nagu on õpilaste jaoks tugisüsteemid koolis, nii, tegelikult on õpetajal samasugune õigus tajudes, et nüüd läbipõlemine algab, kui ta selle hetke ära isa tajub, on olemas tegelikult võimalust pöörduda nendesamade inimeste poole siis psühholoogide, sotsiaalpedagoogide, ennekõike oma tööandja õppejuhiõpet, õppealajuhataja direktori poole, et nüüd on see koht ja kõik muu ühiskonna selles mõttes sellised tugi, tugisüsteemid on õpetajate jaoks haavatud. Ja kui on tunnustust ja seda tagasisaamist, siis tõenäoliselt ei tule ka seda läbipõlemist. Just me enne saadet siin ka veidi rääkisime sellest, et me kõik vajame Bay ja me kõik vajame tunnustamist. Me kõik vajame märkamis ja, ja ka pisiasjade esiletoomist, mida meie tegevuses on täheldatud. Ja, ja meie meie jaoks on tegelikult ju inimestena olemas ka mitteverbaalne keel, ehk et meie enda kehakeel, millega me saame väga Boy jõuga tunnustust väljendada, ilma ilma, et me kasutaksime selleks sõnu. Aga ilus pilk, naeratus, hea sõna, lapsed sõnade peale ilusti. Aga siiski, me kuulame nüüd ühe loo ja pärast seda pühendame meie saates üks vähemalt viis minutit headele sõnadele, nii et kuulajad, kui teie hulgas on neid, kes tahaksid mõnda oma head õpetajat hea sõnaga meenutada ja välja tuua just selle, mis on temas olnud sellist head õpetajalikust siis 611 40 40 on see telefoninumber, millele helistades saate oma õpetajat kiita. Kell viis oli. Ja trepikoja lased Vaidus lasterrut. Liuväli, tule juba sünnitaaž välja. Kui ühest klassist kohtlusi just kuinud. Bonnis väiteid seebile reedeses nuus. Täis, pisarad jälgi vihuga. Lohutuseks silisin tajuks. Talumpsates oli 200 väikevahis väike poiss, ei saare härne. Homme koolipäev, Anda aas Vaike pais, väike poiss ka. Ebata kerge. Kahe said elu siin linnaplaneerija. Nüüd mul. Nüüd on mul oma tee oma puu. Kui nüüd, kas vuttis ootama? Ja vaatoloorist tulesäras ja kui hinges, kui tol lootusetult sassi maeti kuulenendatunast. Homme koolipäev anda väike vaid väike poiss, ka. Ebaõnn ta kerge. Kahe sai elu siin. Tänaseks teemaks on meil õpetaja rolle ning stuudios külas Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsent Airi Kukk ja telefon 611 40 40 on siis avatud, et saate kiita oma õpetajat. Kuuleme esimest helistajat. Kersten vikerraadioõpetajat ei mäleta, aga ma tahaks väga tänada oma lapse õpetajalt. Ja väga tubli ja teine õpetaja oli Leena Pukk kirjandusõpetaja, kes ka väga, väga hästi õpetus, lapsi ja hoolige nendest. Suurepärane aitäh teile ja võtame järgmise helistaja, kuuleme teie kiitust. Kerk raadioga väiksemaks. Tere, tere. Mina oleme Madis, Tarmo maalt ja mina, minu mälestus on oma õpetaja esimesest õpetajast. Väga hea sakslanna oli ta nimi ja paremat õpetajat, kui saatsid meile Anne ja sealt edasi. Sokolov oliidi ja ja, ja, ja veel palju õpet. Öelge, mis teeb õpetaja heaks, miks ta hea oli? No ta oli sellepärast hea, et ta oli, oli kuidas ma ütlen, noh nii hea ja arusaaja, kes sai minust, kes ma olin igavene röövel ja ja noh, väga väga, väga, väga, väga elav ja, ja tegin palju muret. Tema oskas sellest aru saada ja ja ainuke õpetaja tõesti kestnud tõesti aru sai ja nüüd on nii palju aastaid möödas. 69. lõpetasin. Nii et paremat õpetajat ei ole minu jaoks olemas. Aitäh teile. Niimoodi Airikutest kommenteerite. Kommenteerin väga hästi selles mõttes, et kui sind helistajatelt Ta selgus, et nende esimesed õpetajad on nende meile väga sügavalt meelde jäänud ja väga sügavalt neid elus ka edaspidi mõjutanud siis aastate jooksul meie erialal õppima asujate veel on väga-väga palju just sarnaseid kogemusi, kus teevadki erialavaliku just sellepärast teen endale nii sügavalt meelde jäänud selle õpetaja käitumine, selle õpetaja mõju Nende enda õppimisele, olemisele, toetamisele, märkamisele ja eristamisele, mis on hea. Mis on halb, mis on tahtlik, mis on tahtmatu, mis mäng. Võtame järgmise helistaja. Niimoodi hallo kuuleme teid. Olete eetris. Halloo. Nonii, võtame järgmise helistaja Allo, kuuleme teid. Mineerake palun raadio natukene vaiksemaks, muidu te kajata teise tuppa ära pilliga ja võtke telefon kaasa. Kui te nüüd kütate ennast liigselt üles, tänane teema, see meil ei ole, kahjuks ma pean katkestama. Võtame järgmise helistaja hallo. Teemaks on täna see, et võite kiita oma õpetajat, kes on olnud hea õpetaja, mis teeb heast õpetajast hea õpetaja. Jah, kindlasti ma tahaksin seda teha sellepärast helistangi, sest minu ja paljude meie praegu Tallinnas elavate inimeste õpetaja oli Pirita koolis Laine Vall paremad õpetajad, ma arvan. Terve meie klass ütleb teda alati iga iga igal ajal esikohale. Tõesti väga tubli, tubli inimene. Mis tema tubliks tegi? Käis hommikul korralikult tööl või, või oli õiglane? Ta oli väga vaoshoitud Marii, seega kui ma hiljem tuletan meelde oma tütre ühte õpetajat, nime nimetamata, on 21.-st keskkoolist kelle seeliku pikkust ei osanud nagu eriti mõõta, seda peaaegu ei olnudki, seal siis lainevall oli väga ilusasti riides. Vaene aeg oli viiekümnendatel aastatel. Tal oli tumesinine niisugune kitli moodi kleit, valgekrae oli peal ja alati oli see väga korrektne soeng oli väga korrektne. Aitäh, no ei olnud suurepärane suurepärane Pirita panna ja aitäh. Me täna rohkem need õpetajate pilte ei võta, aga vähemalt ma usun, et paljudes kodudes hakati mõtlema oma esimese õpetaja peale või õpetaja peale, kes on mõju avaldanud ja Airi Kukk, millest see tuleb, et õpetaja kuvand ka muutub, et kui ma kuulsin siin, et noh, et jääb meelde riietus ja kõik, siis ma hakkasin mõtlema, et minul on nagu sümpaatsed olnud jälle noh, võib-olla maitse asi just need õpetajad, kes on olnud nagu alla Mary Poppins, Sid, et nad on olnud täis üllatusi, ootamatuseid, et isegi võib-olla mida lahedamaltan ennast riide pannud või kummalisemast seda naljakamad olnud, sest ta muutub nagu järsk inimeseks, et sa enam ei karda teda nagu, nagu sedasi, et tuleb range, et mul on olnud nii rangeid õpetajaid kui selliseid noh, lillelaps justkui. See on tegelikult hästi hea tähelepanek selles mõttes, et siit tuleb välja ka see, kui, kui palju erinevaid peaid ühes klassis tegelikult seal õpetajal on, kelle ootustele ja soovidele ta vastama peaks. Et on neid, kel, kelle jaoks ta peab olema väga range nomenklatuuri ka seeliku pikkuse osas väljanägemise ja krunni osas, või siis see, et olekski Mary Poppins, kellel on kõik viltu, too kellel on kõik vildakas. Aga, aga mis ma välja noppisin nendest helistamistest tuli see, et tegelikult, et sellest esmase pilguna, sellest heast õpetajast õpetaja teeb see meie tunde loomine ehk et et ta on üks meie seast, ei ole see kõrgem, kaugem planeet, kuhu ma pean pürgima või, või keda ma pean kaugelt jälgima, vaid ta on üks meie hulgast, kes on meie murede-rõõmudega koos ja aitab meil neid rõõme, tõlk kida, nautida uusi sihte seada ja nii edasi, mis sellega kaasas käib. Ehk et veel teisisõnu siis empaatiatunne Hülgen, millised ootused on nendele noortele, kes nüüd sel suvel tõenäoliselt toovad paberid Tallinna ülikool ja mõtlevad, et tahaks saada. Õpetajaks need noored inimesed, kes tahavad saada õpetajaks, peaksid ennekõike olema väga hea kohanemisvõimega. Neil peaks olema tahe. Olla oma päevas erinev. Neil peaks olema väga hea tahe õppida tundma enda kõrval käivaid inimesi. Neil peaks olema väga hea tahe ise mõelda. Neil peaks olema väga suur tahe ennast proovile panna. Ja neil peaks olema väga suur tahe. Issver, kellest teil puudus on, milliseid õpetajaid oleks? Ma ei oska selles mõttes öelda, kellest rohkem puudus on. Kui me vaatame õpetajate leht juba täna, rääkimata siis augusti lõpust või või jaanuarikuust, kus on justkui poole aastavahetus, siis on Õpetajate lehte kuulutusi täis meie lauale klassiõpetajate lauale või eriala lauale. Palun noori õpetajaid tuleb hõikeid sellise palvega, et oleks klassiõpetaja ja veel kas loodusõpetuse õpetaja loodusainet lõpetaja või eesti keele õpetaja või veel toredam, kui ta suudaks ka matemaatikat õpetada põhikoolis. Et need on need palved või need on need hõiked, keda meie kogeme. Ja ka Õpetajate lehte annetes täiesti selge pildi, et õpetajatest on väga suur puudus ja õpetaja elukutse. Kui seda küsida inimeste käest, nagu tänagi seda tegite, siis tegelikult nad ju mäletavad õpetajat ikkagi suhteliselt positiivselt. Ma loodan ka, et see on võimalus saada endale üks positiivne töökoht. Tuleb ja see inimene, kes, kes tahab areneda ja kogu aeg panna ennast uutes olukordades proovile, sest iga inimene, kes sinu ette satub, ta on omanäoline ja sa pead sellega kaasa minema. Ja, ja see on juus, Sonia loovus, Sonny märkamine, see on ju tahe olla teistsugune. Rohkem mõnusaid õpetajaid ja kindlasti neid tuleb ka nüüd toovad oma dokumendid noored sisse millalgi vaid millal see algab. Ja see algab pärast jaanipäeva kenasti ja olge tõesti noored inimesed. Teotahtelised, taht maksavad õpetajaks, te võidate, aga te ei kaota mitte midagi. Tore aitäh saatesse tulemast, Airi Kukk Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi, algab, et see protsent me kuulame nüüd siit natukene ja seejärel ootame külla Maarja Tali ning kui meil veab, ma nüüd ei tea, ukse taha ma ei näe, äkki on kohal ka koer soosis. Niimoodi, ja ma pean nüüd raadiokuulajaid natukene kurvastama, on ainult üks külaline, meil kauaoodatud susi ei tulnud täna, aga selle eest on mul hea meel, et saates on kohal Maarja Tali, kes on Eesti abi- ja teraapiakoerte ühingu kõneisik ja lugemiskoera susi juht. Tere Maarja. Tere. Nüüd ma tunnen ennast. Kas süüdi, et teda siin ei ole, aga miks jäisusi koju? No ma ikka niimoodi kokkuleppeta, kui ei ole kutsutud või ei ole, ma ei teadnud, et ootasite teda ja ma ei tea teie korda, et kas üldse koerad on siseruumides plusset, nii märg ilm on, et jah, ma ei pea seda iseenesestmõistetavaks, et, et tema peab igale poole sisse saama. Sa oled susiseb. Käinud nüüd kaks aastat lapsi rõõmustamas, ma ütleks, me jõuame veel sellele, et kuidas täpselt see susi lugemislugemishuvi on alguse saanud ja kõik. Aga kuidas on muutunud inimeste suhtumine koerast? Seda ma võin küll öelda, et Eesti ühiskonnas ma ei tea, kas see on seotud teadlikkusega või on see puhtalt nunnumeeter, et igal juhul, kui umbes kaks aastat tagasi sussi esimese koerana pääses lastehaiglasse siis me käisime niimoodi null korruselt maja tagant ja inimesed, kes olid kohkunud ja, ja kelle kulm läks krimpsu, et ju seda hirmu ja teadmatust oli palju, siis kui me sinna täna satume siis siis inimesed juba kaugelt ütlevad, et oi, meie koer tuli. See on nii armas, sest ta lugemiskoerte ajalugu ei ole tegelikult väga pikk Eestis esimest korda 2013 vist. Kas siis olid sina või? Faktiliselt jah, ma arvan, et need mõtted olid õhus ja, ja head asjad, mis, mis maailmas ette on võetud, need ikka varem või hiljem Eestisse jõuavad, aga faktiliselt jah, juhtus nii, et kuna mina töötasin ja olin hästi palju oma oma koeraga vanalinnas pikal tänaval ja samal samal tänaval on Eesti lastekirjanduse keskus siis jah, ma lihtsalt üks kord nähes, mismoodi mu koer soovib lastega suhelda, astusin lihtsalt uksest sisse ja ütlesin, et selline suur koer näeb hundi moodi välja ka. Et ehk oleks millalgi võimalus või, või oleksid nad nõus katsetama ja proovima, et äkki ma võin ise lastele lugeda või koertest rääkida ja, ja sama juhtus keskraamatukogus ja tänu sellele, et seal olid toredad, avatud meelega inimesed, kes ütlesid, et jah, tulge ja me mõtlesime läbi, et kuidas see kõik on turvaline ja kuidas seda peaks tegema ja võtsime siis ka šnitti sellest, mis mujal maailmas tehakse. Alguse sai see vist Ameerikas, kus tuli koer ja lapsed said lugeda ja patsutada teda ja olla nagu ütleme, sellise hea sõbra seltsis, kes ei tänita, kuulab rahulikult ja niuke mõnus koroonaga. Jah, ütleme nii, et ametlikult selliseks programmiks kujundati Ameerikas, seal on selline programm nagu riid kus sarnaselt nüüd Eesti abi- ja teraapiakoerteühingule, et see ettevalmistus, et need koerad oleksid turvaliselt, nad on kõik, kui Eestis siis teraapiakoerte eksami sooritanud, need koerajuhid teavad, et miks nad teevad ja mida nad teevad ja mis on oluline, et kui kõrvalt vaadata või mõelda, et mis see siis on, et üks koer ja laps ja ja kõik nagu toimub iseenesest, et tegelikult on seal väga palju detaile, alustades juba sellest, et tegelikult mitte üldse paljud perekoerad, kes on sõbralikud ja kuulekad ja kes oma kodus lastega suhtlevad ja neile lapsed väga meeldivad sobivad seda, seda sellist lähikontaktis olemist võõraste lastega võõras võõras keskkonnas. Et seal on päris suured ohud, mida võib-olla kui väga ei süvene või näiteks ei, ise ei tunne hästi koera kehakeelt, et siis võib see asi olla isegi ohtlik, nii et et on oluline, et need programmid kujunevad just selliselt, et et on küll tore ja vahva, aga et keegi vastutab selle eest, et, et need inimesed, kes seda ja koerad kes seal on ja kes neid lapsi toetavad et nad teavad täpselt, millised on ohud ja, ja on kogu aeg nii-öelda pro aktiivsedamist reas. Kuidas te maarjakäite kooslusiga, mida te teete, siis lähete kohale ja, ja kuidas see välja näeb? See programm üldse ongi ehitatud üles selliselt, et see on mõeldud nii-öelda tavalapsele. Kuigi me ei piira ei vanuseliselt, aga tavaliselt tunne, et lasteaia viimastes rühmades käivad lapsed või need lapsed, kes on just läinud kooli ja tohutu surve on lapsevanemate poolt ja õpetajate poolt, et nüüd kiiresti-kiiresti võivad kõik lapsed ühel ajal ühes rütmis õppima lugemise selgeks ja kõigil ei õnnestu see siis sellepärast selline võimalus minna raamatukokku ja 15 minutit lugemispesas, mis on siis selline väiksem ruum, istuda Ta küünarnukid sirgelt laua peal, vaid ollakse patjade peal põrandal. Koer on silmade kõrgusele päris lähedal, kui laps seda soovib ja, ja seal on nagu teistmoodi rahunemine keskendumine ja siis saab proovida asju, mis võib-olla isegi on rasked. Nii et see 15 minutit ja üks-ühele lugemine on äraleta ja vot see on ka hämmastav, et tegelikult kolm aastat hiljem ikka inimesed küsivad, et kuidas need koerad siis ikkagi loevad. Et ja paljude laste jaoks on motivaator, see teavad, et koertele lood meeldivad, aga nad ei oska ise lugeda, nii et paljude laste jaoks empaatiat ja see, et ma teen teisele head oma sõbrale, loen lugusid et see, see teeb selle asja toredamaks, lapsed ise valivad siis selle loo, mida nad tahaksid susile lugeda, need tiimid on siis ühelt poolt on koera tiim, mis koosneb siis koerast ja koerajuhist ja koerajuhi roll on siis jälgida, et kõigil oleks hästi ja tegelikult, et toetab ja abistab, aga raamatuid valib raamatukogutöötaja, nii et üks tiimiliige on üks kindel inimene selles raamatukogus, kes ühelt poolt aitab. Vanematega suhelda ja neid aegu kinni panna ja samamoodi on hästi oluline, et millised on need raamatud, mis satuvad sellele lapsele lugemiseks. Kuid alles, et kui, kui paks raamat on, kui palju seal teksti on, kui suur see tekst on? Tänapäeval on väga toredaid raamatuid, kus need tekstid voolavad niimoodi pildi peal ja teevad ringe ja, ja seda on lapsel hästi raske jälgida, nii et neid neid tähtsaid aspekte kuidas need raamatuid valida, või näiteks see, et enamus neist raamatutest, mis sinna niimoodi valmis pannakse, mille seast siis valitakse, on kas loomadest või koertest, annab meile võimaluse. Esiteks lapsel see teema haakub sellega, et koeral ruumis me saame arutada, ehk et see koerajuht saab uurida, kas laps ka loetust aru saab. Ja, ja kui nad on õpetlikud lood, siis laps tõenäoliselt õpib ka midagi veel loomade kohta või koerte kohta. Kui paljudes raamatukogudes te olete käinud ja kus te käite praegu Eestis hetkeseisuga, meil hooaeg on just nüüd lähi lähipäevadel lõppemas, nii et me saame siis selle sellise põhjaliku statistika, aga ma saan öelda, et, et hetkel on 20 raamatukogu Neist kahes raamatukogus käivad lugemas vene keelt emakeelena lugevad lapsed, nii et nad saavad harjutada eesti keeles lugemist. Ja jah, neid on siis Tallinnas, Harjumaal, Tartus, Võrus, Pärnus, Rakveres, Narvas, Saaremaal ja Türil, täna ja koeratiime on 39 ja, ja kui nagu statistikat ühe raamatukogu näitel tuua, et siis see hooaeg on tavaliselt kas poolest septembrist või oktoobrist detsembrini jaanuarist maini ja, ja kui need ajad välja kuulutatakse, siis tavaliselt lähevad need hästi kiiresti täis, et lapsed tavaliselt kes jäävad lugema, kellele sobib ja meeldib siis nad käivadki terve hooajal siis kaks korda kuus näiteks. Ja näitena Lääne-Virumaa keskraamatukogus käis näiteks lugemas terve selle hooaja jooksul siis oktoobrist maini 32 last 11 poissi, 21 tüdrukut, keskmine vanus oli kaheksa aastat ja keskmiselt siis käiski, et need lapsed käisid siis mõni käis ükskord kuni siis üheksa korda ja, ja lugemisi toimus 20-ks kahel korral ja siis sinna mahtus 102 siis nii-öelda seda lugemise sessiooni ehk et 15 minutilist sellist lugemise pausi. Aga mismoodi see on koerale, et ega ta ju aru ei saa, päris hästi, et kus see nali seal loos oli või kuidas nad seda kuulavad? Esiteks, võib-olla on oluline öelda, et, et, et millised need lugemiskoerad on, et kui ma ütlesin enne, et, et kõik need koerad on läbinud teraapiakoera eksami ja siis nii-öelda valitakse need nii inimesed koerajuhi näol, kes sobivad lastega ja kes oskavad kes tunnevad ennast mugavalt niimoodi. Selles selles kontekstis ja koerad kelle jaoks ei ole raske 45 minutit lamada ja kui me mõtleme, et milline on koer loomana, et ega neid väga palju ei ole tavaliselt ikkagi selline viis, 10 minutit ja siis tahaks juba palliga mängida või, või ringi nuuskida, nii et valitaksegi lugemiskoeraks need, kelle jaoks on hästi loomulik plussest, siis see paid ja kallid, mis selle juurde käivad. Et jällegi need on, need on selles mõttes erilised koerad, kes seda naudivad ja kellele see meeldib. Ja nüüd see lugemine, laps võtab raamatu ja see on nii huvitav, et need, need nagu taktikad või et iga laps on hästi erinev, mõnel puhul on näha, et ta tulebki, sellepärast et tal kodus koera ei ole ja ta väga otsib seda loomaga kontakti, siis me võime näha, et, et lugemine on täpselt nii, nagu ta on ja, ja meie ei, meie eesmärk ei ole õpetada, me ei ole koerajuht, ei ole pedagoog ja ei paranda vigu, ehk et võtame ja kui laps on selleks valmis, aga meie asi ei ole, kirjuta märkusi ja me ei tee märkmeid, ta küsib, mis on siis te aitate. Ja tegelikult on minul kui koerajuhi ülesanne tajuda, et kas laps kas teda pigem ehmataks, kas ma peaksin andma talle aega ja pigem teha nägu, et ma ei kuulnud seda viga või pigem pakkuda talle abi, aga ma alati küsin, et see on nüüd see koerajuhi oskused, et kuidas mis last motiveerib ja, ja kuidas teda siis toetada ja kui kiiresti, sellepärast et iga iga laps on unikaalne ja see, mis neid motiveerib, et mõne lapse jaoks on mõni laps, loeb enne juba kodus ja siis ta on ette valmistatud ja loed ja siis tema jaoks preemia on, siis ta loeb, mitu lehekülge lugeda sai. Nagu ma mainisin juba, et päris mitmetel lastel, eriti tüdrukutel, on motivatsioon see, et ta saab nii-öelda koera eest hoolitseda või sõbrale head teha. Ja veel on üks asi, mida keegi võiks uurida, et kuidas, kuidas on nii, et kui laps teeb midagi hästi, siis tema jaoks preemia on, kui ta saab koerale maiust anda, et tema ise ei saa kommi, aga ta saab anda koerale maiust, päriselt huvitavad asjad. Ja, ja ütleme, et see ajaline paljud lapsed tulevad teisest linna otsast ja nad väga ootavad ja tohutud järjekorrad on nendele koertele. Ja siis hästi tihti lapsevanemad küsivad, et äkki ma saaksin ikkagi natuke pikemalt, et me oleme nii kaugelt tulnud, et see 15 minutit ja siis me tuletame neile meelde, et kui teie ise õppisite näiteks korrutustabelit, et kui pikk see aeg tundus ja ma võin kinnitada, et selle 15 minuti sisse mahuvad tervitusrituaalid, me jõuame seal keskenduda, jõuame terve raamatu läbi lugeda ja, ja, ja veel teha plaane järgmiseks korraks ja see protsess on täpselt nii pikk, et lapsel eabelduda ei asi ära, vaid talongi, see tunne kama, ma sain eduelamuse ja ma tahan veel tulla ja lugeda Mariaga nüüd koerad puhkavad suvel nagu lapsedki ja on mõistlik. Ja sügisel Kui algab, siis tasub vist vaadata oma raamatukogus, et kas seal tuleb koeraga juht, et saab lugeda ette või mitte, et kuidas saada? Meil on praegu ettevalmistamisel täiesti lugemiskoertele eraldi lehekülg lugemiskoer, teenijat, kes enne augustikuus kindlasti saab juba otsida internetis, et millised raamatukogud ja, ja mis on väga tore, et meil on praegu esimest hooaega katsetatud ühes lasteaias. Ühes koolis ja see on venekeelne kool. Haabersti Vene gümnaasium, kus keelekümblusklass on käinud harjutamas eesti keeles lugemist, et, et ma arvan, et see tulevik on, on isegi, et nende raamatukogude kõrvale tekivad sellised, kas väiksemates kohtades see ei pruugi olla raamatukogu. Nii et lugemiskoerboee on siis aadress, mida tasub meeles pidada ja augustis hakata vaatama, et siis saate juba lapse kirja panna ja lugemis oskus paraneb kindlasti ja, ja see kõik on tasuta. Just aitäh Maarja väli, selliste heade sõnumite eest nii toreda tegevuse eest. Ning tänane huvitaja saade on meil kohe läbi saamas, jääb mul veel öelda nii palju, et kui me siin tunni alguses rääkisime kõrgharidusega klassiõpetajate õpetamisest, millel siis on 60 aastat täis saamas, kohe siis olgu öeldud, et toimub ka suur konverents. Ja see toimub juba novembrikuu seas. Head kuulajad, see on, vabandust, oktoobrikuus 27, oktoober on konverents ja registreerimine selleks avaneb septembrikuus. Et praegu juba mõelge selle peale, pange tahe valmis ja siis kindlasti räägime huvitaja saates sellest võib-olla veel lähemalt tänaseks saade läbi minu nimi, Krista taim kõike kaunist teil.