Tere täna saates täiskasvanute eesti keele õppimisest keelefirmades, sellest, kas keelefirmad on Eestis tasemel kas või millal oleksid venekeelsed lasteaiad eesti keele õpetamiseks valmis eesti keelest avalikus ruumis, eestikeelsetest ärinimedest ja võib-olla mõnestki küsimusest veel, mis keeleinspektsiooni tähelepanu on pälvinud. Saates on keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk, tere päevast. Tervist. Minu nimi on Piret Kriivan ja, ja võib-olla me alustame keelefirmadest, sest nende töö kontrollimine on keeleinspektsiooni jaoks suhteliselt uus töö. Jah, see teema tuli meile 2015. aasta esimese juuli seisuga, kui muudeti täiskasvanute koolituse seadust ja keelefirmadele kehtestati kvaliteedinõuded. Tegelikult on isegi natukene üllatav, kui me mõtleme sellele, et kuni 2015. aastani keelefirmade sisulist tegevust üldse ei kontrollitud eesti keelt õpetati väga palju, seda ei oska ise kindlalt mitte keegi kokku arvutada, kui palju erinevate välisprojektide raha suunati muukeelse elanikkonna eesti keele õppeks ka nende keelefirmade kaudu. Ja meil tegelikult puudus ülevaade sellest, mis siis nendes firmades tegelikult toimub. Meie oma järelevalves hakkasime noh, võib-olla umbes kümmekond aastat tagasi siis kui me hakkasime rakendama keeleseaduse rikkumise puhul sunniraha ennekõike siis nende puhul, kes keeleoskuse nõudeid ei täitnud, siis minu ametnikud sunniraha rakendamise puhul koostavad täita korralduse ja täitekorraldusse märgiti see keeleõpe, elulugu, kus, mis firmades inimene keelt õppinud, kui mitte tunni ulatuses ja mis on siis tulemus. Ja, ja kui ma hakkasin neid täita korraldusi ühel päeval sellise pilguga lappama ette, et mis seal siis tegelikult on, siis, siis joonistus välja selline pilt et väga palju oli selliseid firmasid, kus inimesed käisid õppimas, kuhu neid, kas siis töökoht oli suunanud, kui või kus nad mingi projekti raames olid õppinud. Ja selline lause hakkas korduma, et õppis selles ja selles firmas keeleoskus ei ole paranenud ja nõnda tegelikult sadade inimeste puhul tõesti sadade-sadade inimeste puhul. Ja siis me hakkasime seda arutama haridus- ja teadusministeeriumis. Toona oli minister Jevgeni Ossinovski ja tema haaras sellest mõttest kinni ja, ja siis läkski seadusesse tegelikult nõue, et need keeleõppefirmad, kes valmistavad töötajaid ette eesti keele tasemeeksamiks, tähendab need, kellel on tööalasel taseme eksam nõutud ja kes käivad selleks kursustele tasemeeksamit sooritada. Nendele firmadele kehtestati kvaliteedinõuded. Milline peab olema õppekava? See peab vastama kommunikatiivse, keeleõppe põhimõtetele, et inimene, kui ta selle kursuse ära lõpetab, et ta tõesti rääkida oskab, ta oskab keelega midagi teha, et ta ei ole passiivne. Ja, ja et need õpetajad, kes õpetavad, et need ei oleks lihtsalt, et noh, nagu kunagi 90.-te alguses öeldi, et ametilt eestlased vaid enda tõesti oskaksid eesti keelt õpetada. Ja esimene neil peab ka olema paber, neil peab olema paber selle kohta, et nad on kas saanud vastava hariduse. Et nad on tõesti eesti filoloogid, oskavad eesti keelt kui võõrkeelt õpetada või siis teine, et kui nad ka ei ole eesti filoloogid, siis peab neil olema pikaajaline ja edukas keele õpetamise kogemus. Ja alates esimesest juulist 2016 ei tohi tasemeeksamiks ettevalmistavaid koolitusi teha üks keelefirmat, kes nendele nõuetele ei vasta. Tänaseks on umbes 50 keeleõpe firmat, haridus- ja teadusministeeriumilt selle koolitusloa saanud. Nad on tõendanud, et neil on vastav õppekava, nad on esitanud oma õpetajate andmed. Aga see on alles esimene etapp, me lugesime need õppekavad läbi hästi palju nägime vaeva sellega, et need õppekavad tõesti viia sellisele tasemele, et nad vastaksid seaduse nõuetele. Aga teine asi on ju see, mis klassiruumis tegelikult toimub. Ja nüüd alates alates sellest aastast me oleme hakanud käima tunde vaatamas, käime kursustel. Me vaatame, kas keelekursus toimub selles kohas, kus ta peab õppekava järgi toimuma, sellepärast et õpperuumid peavad vastama teatud kvaliteedinõuetele sanitaarnõuetele, kas seal on piisavalt valgust, kas seal on piisavalt tehnilisi seadmeid, kõik sellised asjad kas klassi ees on seesama õpetaja, kes on üles antud või on keegi teine, võib juhtuda, võib juhtuda, et keegi teine ja mis võib-olla tundub jällegi meie väga pikaajalise keeleõppe kogemuse puhul pisut veider. Kas õpetaja, kas eesti keelt õpetav ja kes on oma andmed nagu üles andnud ja kes formaalselt vastab nõuetele, kas ta tegelikult ka eesti keelt sellisel tasemel oskab? Ta võiks eesti keelt õpetada. Ja juba praegu me oleme neljas, viies keelefirmas käinud. Juba praegu on välja tulnud juhtumeid, kus õpetaja ei ole päris tasemel. Üks juhtum näiteks Ida-Virumaalt, kus õpilane, mitte eestlane ütles, ühe seilab vormi, õpetaja parandas selle õige vormi valeks. Mis tähendab seda, et õpetaja isa ei olnud tasemel. Ja on olnud selliseid juhtumeid, kus ülesanne antud ruumid, mis on absoluutselt viimase peal, aga keeletund tegelikult toimub kuskil katuse katusekorrusel, kus ei ole üldse sobivaid tingimusi. Nii et tegelikult selliste asjadega me tegeleme. Ja kõik selle nimel, et tegelikult need inimesed, kes kursustele lähevad ja selle eest maksavad et nad saaksid kvaliteetset keeleõpet, et see on nagu seal, see on riigi ülesanne. Aga kas teil on õigus ka kohustada seda keelefirmat, kes eksib inimestele raha tagasi maksma? Ei, meil nüüd sellist kohustust ei ole või õigust, õigupoolest, aga tegelikult on niiviisi, et seaduse järgi on nendel inimestel kes raha maksavad keelekursuste eest. Kui nad käivad kursuse läbi ja sooritavad eksami, siis on võimalik neil riigi poolt saada see keeleõpperaha tagasi. Mis tähendab seda, et kui keeleõppefirma ei ole näidanud piisavat kvaliteeti, ehk siis inimene teab, et ta tõenäoliselt sealt oma raha tagasi ei saa ja siis ta sinna õppima ei lähe. Et see on veel üks selline kvaliteedikontrolli hoob tiniga, aga meil on selline võimalus, et kui me avastame puudusi, siis me teeme omapoolsed ettepanekud, teeme ettekirjutuse. Ja mõne aja pärast siis kontrollima selle täitmist. Te rääkisite õppekavadest, te kontrollite, missugused need on, kas ei ole siis ühtset õppekava keelefirmale? Võiks olla ei peaks olema, nii ei ole kunagi olnud, on põhimõtteliselt välja kujunenud mingid õpikud, aga ühtset õppekava ei ole, need iga keelefirma töötab välja oma õppekava. Aga noh, loomulikult, eks nad võib-olla vaatavad natukene ka, mida teised firmad teevad. Aga sellist ühtset kohustusliku õppekava näiteks A2 tasemele B1, B2, C1 tasemele sellist ei ole. Teie tööpõld on suur ja lai, keelefirmade puhul te kontrollite ikkagi põhiliselt neid esmajoones mis õpetavad eesti keelt. Just nimelt me kontrollime ainult neid, sest seadus praeguse seisuga seakvaliteedinõuded eesti keele tasemeeksamiks ette valmistavad tale keelekursustel. Kui keelefirma teeb mingeid muid keele kursusi näiteks lihtsalt kõnekeelekursusi, ametikeelekursusi, mis ei ole seotud konkreetse keeletasemega, siis neid kursusi ei kontrolli inglise keele kursused. Tõenäoliselt saab turg seal reguleerimisega hakkama, kuigi ma ei oska öelda, meil isegi meil meie asutuse puudub ülevaade, võib-olla tuleks seal ka kontrollida, ma ei oska öelda, aga meie sellega ei tegele. Ei ole meie pädema, kui palju on Eestis üldse neid keelefirmasid, keda te peate kontrollima, kui palju teil tehtud on? Kuna me oleme alustanud siis ja nagu ma ütlesin, et umbes 50 keelefirma ringis on praegu tegevusloa saanud ma arvan, et see on suur osa nendest, kes turul ennast nii-öelda kvaliteetseks teavad, kes üldse näevad võimalust seda tegevusluba taotleda, see ei ole kõige lihtsam protseduur. Ja, ja mõned keelefirmad on meil juba kontrollitud, niiet tõenäoliselt lähema paari aasta jooksul. Me jõuame kõikidesse firmadesse ja mõnedes tuleb ju sügisel juba ka järelkontrolle tegema hakata. Jõudu tööle. Et see on, see on selline uus valdkond ja tõenäoliselt on see meil veel kasvav valdkond. Nii aga keeleküsimused on jälle poliitika teenistuses, võib öelda enne kohalike omavalitsuste valimisi. Sest üks nendest küsimustest on see, et Tallinna abilinnapea, Lasnamäe esinumber Mihhail Kõlvart on öelnud, et on plaanis hakata siis Tallinnas ilmselt laiemalt vene lasteaedades suuremas mahus eesti keelt õpetama. Ja muu hulgas on öeldud ka, et seda protsessi valmistatakse ette koostöös keeleinspektsiooniga. Mida teie nüüd arvate sellest plaanist? Iseenesest? Plaan seal see on väga-väga hea plaan, sellepärast et kui mõelda sellele, millal on kõige õigem kõige parem aeg keelt õppida siis tegelikult ongi see see aeg, kui, kui me oleme lasteaia selline viiendal, kuuendal, seitsmendal eluaastal. Mida vanemaks me saame, seda raskem keeleõpe on ja mänguliselt teiste lastega suheldes. Lasteaia õpetajatega eesti keeles suheldes tuleb see loomulikult palju lihtsamalt. Ja me kohtusime härra Kõlvartiga aasta alguses ja tutvustasime oma järelevalve tulemusi lasteaedades. Ei olnud need võib-olla kõige paremad selles mõttes, et seal on ikkagi sadu sadu lasteaia õpetajaid, kes ei vasta B2 taseme nõuetele või õpetaja abisid, kelle keeleoskus peaks olema A kaks tasemel, see esimene kontrollitav tase, kuid nende keeleoskus ei vasta sellele tasemele. Ja härra Kõlvart võttis need andmed hea meelega vastu ja ütles, et nad üritavad midagi ära teha. Ja, ja selles mõttes on see mõte väga hea. Kahjuks on olukord selline, et meil ei ole ju selleks piisavalt õpetajaid. Kui me nüüd võtame kogu Eesti peamiselt siis Ida-Virumaa, Tallinn, Harjumaa mõned piirkonnad, siis. Meil oleks vaja umbes, ma ei oska täpselt öelda, aga umbes poolteist 2000. Lasteaiatöötajad keele keeleoskus vastaks T1 tasemele. Sellepärast, et need, kes õpetavad eesti keelt või need, kes peavad siis tagama selle eestikeelse ja kasvatuskeskkonna, kes mingit ainet õpetavad eesti keeles nende keeleoskus peab vastama vähemalt C1 tasemele, mõtlen vähemalt see üks sellepärast, et see üks on meil kõige kõrgem kontrollitav tase, aga tegelikult on olemas ka C2 tase, mis on siis emakeelekõneleja Tase. Mõnes riigis ei tohi riigikeelt õpetada alla C2 taseme. Näiteks Inglismaal. Kui sa lähed inglise keele kursustele, siis inglise keelt õpetab emakeelekõneleja tasemel inglise keelt rääkiv inimene. Meil on see üks nõue on natukene madalam. Tseegaheni oleks ikka pikk tee, see kaheni on, on väga-väga pikk tee minna, see tähendab seda, et sa, sa oled elanud selles keelekeskkonnas, sa suudad mõelda, sa näed unenägusid selles keeles põhimõtteliselt. Et see on väga-väga kõrge keele taset, C1 on täiesti saavutatav. Ja selleks, et siis tegelikult nagu siin ka mõned poliitikud on öelnud kõik lasteaiad viiagi üle eestikeelsele õppele. Et selleks tõesti on meil paar 1000 inimest puudu ja neid tuleks hakata ette valmistama, see ei ole üldse halb mõte tegelikult. Kas siis osaline keelekümbluslasteaedades? Keelekümblus on tegelikult väga tõhus meetod, ma olen ise seda kogenud. Kui ma olen näiteks Ida-Virumaal käinud oma teistes ametiülesannetes ehk lastekirjanikuna olen käinud vene lastega kohtumas, siis nendes koolides, kus on kasutatud keelekümblust olen ma saanud lastega eesti keeles suhelda. Ei olegi mingit probleemi. Tallinnas ma olen külastanud kooli, kus ei oldud keelekümblust, kus ma pidin õpilastega vene keeles suhtlema. Nii et keelekümblus on väga hea ja kui lasteaedades seda suurendada, siis ma arvan, et see on väga-väga positiivne samm sest praegu on meil ju niiviisi, et me oleme gümnaasiumiastmes läinud üle osalisele eesti õppekeeles, tähendab, et 60 protsenti õppetööst toimub eesti keeles. Ja ka see on iseenesest väga hea. Aga natukene meenutab see mulle sellist põhimõtet, et kui me hakkame maja ehitama, siis kõigepealt teeme katuse, siis korstna siis kolmanda korruse, siis teise, siis esimese ja siis vaatame, kas vundament ka alla mahub. Et tegelikult see lasteaedade keeleõppe parandamine on selle vundamendi rajamine. Ja sealt edasi läheb juba asi palju lihtsamalt. See pudelikael tegelikult praegu on vene õppekeelega põhikool kus tegelikult õpetajate keeleoskus on kõige viletsam ja kus tegelikult õpitulemused võiksid olla palju, palju paremad eesti keeles. Aga see lasteaedade plaan tähendab siis seda praegu kas keelekümblust või tähendab tund. No siin on väga palju erinevaid võimalusi, väga palju erinevaid võimalusi. Lasteaia puhul on ju oluline see, et see keskkond kujuneks eestikeelseks ja kuidas ühes või teises lasteaias seda tehakse. See tegelikult ei omagi mingit tähtsust, oluline on see, et laps oleks selles keelekeskkonnas, kastan mingis aidatunnis kas ta on mänguliselt seal kas viiakse neid kuskile erinevatele üritustele muuseumidesse, vaadatakse eestikeelseid multikaid, et siin on väga palju erinevaid võimalusi. Võtame nüüd teistpidi, millele pööras tähelepanu ka president Kaljulaid, et kui me ei õpeta lasteaias selgeks lapsele ühte võõrkeelt, siis see on puhas ajaraiskamine, et see puudutab ka Eesti lapsi. Kas peaksid eesti lapsed juba lasteaias õppima? Võitleme saama algteadmised ühest võõrkeelest. Nad paljudes lasteaedades tegelikult juba saavad, kui me vaatame kuulutusi lasteaedade kohta, siis on, paljude lasteaedade puhul on on öeldud, et meil on inglise keele tunnid. Ja natukene sõltub siin ka muidugi motivatsioonist ja ja paraku vanematel on väga tugev motivatsioon et nende lapsed inglise keelt õpiksid. Noh, siin on räägitud ka sellest, et kas nüüd pärast eelmise suvehääletust Suurbritannias, et kas seda inglise keelt nii väga enam vaja on, no küllap ikka on küllap ikka on, ega ta ei kao kuskile. Ja paljudes lasteaedades on inglise keel ja esimesest klassist alates noh, vanemad otsivad oma lastele tihtipeale kooli selle alusel, et kui hea on seal inglise keele õppekvaliteeti. Tegelikult muidugi, mina arvan, et inglise keele õpib laps ka ilma ilma koolita tänapäeval selgeks toimula võiks olla lasteaias hoopis näiteks prantsuse või soome keeles. Ma ei saa päris nõustuda sellega, et laps õpib inglise keele ilma koolita selgeks, selgeks, selgeks, ta õpib seda ühel või teisel moel kasutama, võib-olla seal sotsiaalvõrgustikes, aga aga no mu oma abikaasa on inglise keele õpetaja ja tihtipeale on kõige rohkem probleeme nendega, kes arvavad, et nad on inglise keele selgeks pinud, kuna nad ju internetist saavad hakkama. Aga tegelikult see on umbes samasugune inglise keel nagu eestlastel oli soome keel siis kui nad olid umbes 20 aastat tagasi paar päeva Soomes käinud, et siis nad arvasid ka, et nad nad oskavad soome keelt ja see oli puhtalt ikkagi grammatikavabakeel. Et inglise keeles ma pean meelde tuletama, on grammatika olemas. Ja, ja mida sügavamale inglise keeles minna sega raskemaks, grammatikale tegelikult läheb. Aga kui me juba inglise keele juurde jõudsime, siis tegelikult inglise keele pealetung meie avalikus ruumis ju jätkub. Ja ma pean tunnistama, et see võib anda mõnikord väga äraspidise tulemuse, nimelt sõitsin ühel päeval bussiga mööda ühest suurest reklaamsildist ja kiiresti läks mööda, mõtlesin kaks sõna oli seal suure pildi juures ja mõtlesin, et mismoodi seda need loetakse. Tagumine sõna oli suhus, savus, juus, esimene sõna oli suple. Ja siis sain aru, et ei ole inglise keel. On suple suves, kusjuures Tallinna Kaubamaja kiitma, et tegelikult väga ilus reklaamilause sisult positiivne, vormilt väga hea alliteratsiooni diaasson andsid, kõik on olemas, aga kui rikutud saab olla inimese maailma, et ta hakkab Tallinna Eesti riigipealinnas mõtlema selle peale, et oi, mis nüüd inglise, mis inglisekeelne sõnasesina. Noh, tegelikult see paraku nii on, et suur osa meie tööst, mida me teeme avaliku teabe ja reklaami puhul, on see, et me püüame ettevõtjatele selgeks teha, et sedasama asja on võimalik öelda ka eesti keeles. Tihtipeale öeldakse, et ei ole, et eesti keeles ei ole võimalik nii täpselt nii huvitavalt, nii kaasakutsuvalt väljendada, aga lõpuks tuleb välja, et tegelikult on küll. Jaa. Mulle tundub, et me oleme sellest juba rääkinud. Kui veel mõned aastad tagasi vastuseis eestikeelsele teabele oli üsna tuntav, siis praegu on niiviisi, et me me avastame neid inglise keelseid firma nimesid, kaubamärk reklaamlauseid võib olla sama palju kui varem, aga meie ettekirjutuste täitmine on läinud palju ladusamalt. Ettevõtjad võtavad palju paremini kuulda seda, mida me, mida me neile ütleme. Ja ma isegi ei mäleta, et nüüd näiteks viimase aasta jooksul oleks olnud mingeid selliseid vaidlusi, et me mitte mingil juhul ei taha oma nimele eestikeelset teavet juurde panna või reklaamlausele või kaubamärgile. Nii et selles mõttes on olukord läinud paremaks, aga praegu, nagu me näeme, on päike välja tulnud. Ja koos päiksega tulevad nii Tallinna, Tartu, Pärnu, Haapsalu linnaväljakutele tänavatele. Kohvikud tänavakohvikud ja tänavakohvikud toovad kaasa paraku hästi palju võõrkeelset reklaami millega me peame jällegi tegelema jällegi ettevõtjatele selgeks tegema, et me peame teenuste pakkumisel mõtlema ka nendele inimestele, kes nendes linnades elavad. Sest Pärnus peale turistide elavad ka eestlased ja seesama teave, mida me anname inglise keeles. Sedasama teavet me peame andma ka eesti keeles. Ja tegelikult eks üllatav juhtum oli mõned päevad tagasi, kui üks meie inspektor kontrollis kaebuse alusel üht välikohvikut kus inglise keelt kõnelev teenindaja Et aga Eesti on ju Euroopa liidus, siin peavad kõik inglise keelt oskama. Jaa, noh, see see ei sobi, mitte see ei lähe mitte nii, et sellega me peame natukene tõsisemalt tegelema, sellepärast et eesti keel on üks Euroopa Liidu ametlikest keeltest ja Eesti riigikeel ja eesti riigikeel peab olema igal pool nähtav. Ja see, et teenindaja kõneles inglise keelt, inglise keel ilmselt ei olnud tema emakeel. Hästi palju on välikohvikutes suvekohtades ajutisi töötajaid, kes tulevad siia kas paariks nädalaks või kuuks ja noh, me ei saa neile keelenõuet kehtestada. Aga see kohvik-restoran, see ettevõte peab tagama eestlastele eestikeelse teabe, see inglise keelt kõnelev teenindaja suhelgu välisturistidega, nendega, kes tahavad inglise keeles suhelda. Aga eestlastele, Eesti vabariigis tuleb tagada eestikeelne teenindamine, seda ütleb seadus ja see on põhiseadusest tulenev põhimõte. Paljude kaupluste akendel näiteks on ju tegelikult ka näha, mis seal toimub ja millega seal kaupluses või kohvikus tegeletakse. Ja pildilt on ju näha, on tegemist kohvikuga, eks ole. Mulle tundub sageli, et siis kohalikust inimesest arvatakse ikka väga hästi, et ta on võimeline kõigest aru saama ka inglise keelest, aga see turist on natukene hullike ja rumalake. Jah, nende turistidega ongi niiviisi, et tegelikult noh, kui mina kuskile lähen, kui ma lähen, ma ei tea, Hispaaniasse või Portugali või Soome, siis ma lähen sinna sellepärast et see on minu riigist erinev, et ma tahan näha midagi, mis on, mis on minu riigist erinev ja sellepärast on meid külastavad turistid mõnikord tõesti tüdinud sellest, et igal pool ükskõik kus Euroopas lähed igal pool on inglise keel, kõik üks ja sama, tegelikult on hästi põnev ja minna mõnda teise riiki, võta kaart kätte ja vaadata, millised on seal tänava nimed, millised on kohvikute nimed nende oma keeles, mitte inglise keeles. Ja, ja tegelikult seda on meile ka ka mõned Eestit külastavad turistid öelnud, et teil on väga palju inglise keelt, aga me ei taha seda, et me tahame seda, mis on Eestile omane. Ja, aga teine asi on see noh, me ei saa loota ainult selle peale, et läbi akna näha. Noh, mida seal müüakse, sellepärast et mõnikord võib see olla eksitav. Näiteks ühe restorani akende peale on joonistatud kassid. Et asi restoran, et aknast võib jääda mulje, et, et tegemist on loomapoega, aga tegelikult on hoopis söögikoht, mis on mõeldud inimestele. Et kas on selle selle söögikoha sümbol ja, ja selliseid juhtumeid on üsna palju, meil oli üks kohtuasi ja kohtuasja puhul siis meie oponent ütles, et aga läbi klaasi on ju näha, mida me müüme. Ja tegelikult kohus seda arvesse ei võtnud, et tõesti läbi klaasi oli näha, et seal müüakse kotte, aga mõnes teises selle kaupluseketi poes ei ole seinad läbipaistvad ja seal tuleks ikkagi inimesele teatavaks teha, mida seal müüakse. Ja põhinõue on see, et kui inglise keeles on inimestele teatavaks tehtud, mida müüakse, siis tuleb see teha teatavaks ka eesti keeles. Kui võõrkeeles ei ole, siis me ei saa otseselt nõuda eesti keelt, aga kui võõrkeeles on see teatavaks tehtud, siis eesti keele puudumine on ju tegelikult kohaliku inimese diskrimineerimine? Õige, nii lamba rakku ja sellepärast nõuamegi eestikeelset teavet juurde alati ei pea eestikeelne teave olema sama suur kui võõrkeelne. Siin on omad nõuded, erinevad nõuded kaubamärkide puhul, ärinimede puhul reklaami puhul, aga eesti keel peab kindlasti olema. Nii viimastel päevadel palju räägitud ja üsna kirutud Circle K või söögil Key. Kuidas teda nüüd hääldadagi? Ilmselt? Noh, ilmselt võõrkeelseid nimesid hääldatakse nii, nagu neid võõrkeeles hääldatakse. Loomulikult eestlased olid harjunud ja on siiamaani harjunud, staato õliga mida tuleb hääldada Pikaga, mitte Statoil, nagu, nagu see on harjumuspärane kastaatoil. Mis selle söökla keiga teha või söökel, kiiga või sirkel ka ka või, või neid variante on hästi palju. Üks naljakam kui teine ei saa sellega selles mõttes mitte midagi teha, et see on rahvusvaheline kaubamärk. Ja ta ongi selline täpselt nagu ta on ja Eestis on registreeritud ka sellenimeline äriühing. Nii et me ei saa öelda, et teil on vale nimi, et see nimi ei sobi. Aga tõenäoliselt Nende reklaamide kaudu, mida see ettevõte teeb, neid reklaame on väga palju, saab see nimi tuttavamaks ja suupäraseks. Ja ma arvan, et eestlased külastavad seda tanklaketti ka, aga see on märk globaliseerumisest. Ma võtsin siin kaasa mõned tähelepanekud. Mida ma olen teinud seoses Eesti harjumuspärast ärinimedega, kuidas nad on muutunud? Küsimus ei ole ju selles, et, et keegi oleks meelega eestikeelse nime võõrkeelseks läinud. Vaid see on, ongi globaliseerumine, firmad ühinevad, firmasid müüakse Viasega välisosanikele ja eestikeelne harjumuspärane firma lihtsalt muudab oma nime, sellepärast et nüüd on uus omanik ja ja kõige tuntum kaubamärk on Hansapank, mis on nüüd Swedbank? Hansa oli omane Sweden natukene, võib-olla natukene võõrapärane. ETK Tarbijate kooperatiivi kauplused on Coop Kaubanduse aktsiaselts. Aktsiaselts Põlva piim, äriregister ütleb, et neil on SP Seils või aktsiaselts viisnurk. Scano grupp, A S. Osaühing Virumaa puidutööstus on nüüd. Ma ei oskagi öelda, kas seda hääldada eestipäraselt või, või inglisepäraselt on ta siis made EST OÜ võimeid Est, kui aktsiaselts Saare töölaevad väga tugev Eesti firma, Baltic Workboats, aktsiaselts või aktsiaselts Järvakandi Klaas, OI Production, Estonia, A S, aktsiaselts, Rakvere lihakombinaat, äriregister ütleb, et A S H kaaskan Estonia ja siin on ka võimalus öelda, kas hoogaa nagu soomepäraselt või Haaga eestipäraselt need on sellised kombineeritud kombineeritud nimed aktsiaselts Eesti Ehitus, Nordecon Aktsiaselts, et siin on selline tendents ikkagi, et et need välisfirmad tulevad oma nimedega ja, ja selleks, et, et Eesti firma saaks laieneda välismaale, selleks võetakse sellisena noh, välismaakeelne nimi. Kuigi noh, see võib olla. Olla kaks nime, jääda, et tegelikult võiks. Et, et ühe välisriigi jaoks on üks nimi teise, välisriigi jaoks on teine nimi, see on selline kaubamärgi küsimus. Et kindlasti ei pea seda alati nüüd seda Eestis harjumuspärast nime võõrkeelseks muutma hakka, selline tendents paraku globaliseeruvas maailmas on ja sellepärast on on ju emakeele selts ja Eesti keelenõukogu koos haridusministeeriumiga jälle välja kuulutanud uue Ilusa eheda Eesti ettevõtte nimekonkursi kuulutati välja emakeelepäeval ja tähtaeg on 15. september 2017. Emakeele seltsi aadressile võib esitada ilusaid ehedaid eestikeelseid ette võtta nimesid. Noh mis tõesti on päriselt eestikeelsed, nii nagu nagu siin sellest võistlusest välja tuli, hästi palju hästi palju toredaid eestikeelseid. Ärinimesid. Eelmine aasta oli siis esimene kord, eks ole? Eelmine oli esimene kord ja tulemused olid väga huvitavad. Tööstusettevõtte kategoorias võitis selline vahva nimi nagu puu pagana OÜ puu. Pagana OÜ. Žürii põhjendas seda niiviisi et nimi viitab selgelt valdkonnale, millega ettevõte tegeleb. Puu- ja puit mis on Eestile iseloomulik. Samas seostub nimi millegi salapärase ja ürgsega, nagu seda ka puu ja puit on nimeson, ehteestilikku sitkust, visadust puhub, aga nad tegutsevad Eesti lõunapiiri, aga paganama lähedal Valgamaal. Nii et see on selline kohaidentiteet ja, ja eestiliku seal puhtalt ilus eestikeelne nimi. Aga, aga seal oli ka mitmeid teisi nimesid, mis märgiti ära, mis oli tegelikult ju peaaegu et sama head. Aktsiaselts Kagu-Eesti turvas. Ilus eestikeelne nimi ütleb täpselt, millega see firma tegeleb. Sa ei pea mõtlema, mida ta teeb Luige, Kivi, OÜ puraviku tuuleveski OÜ või lihtsalt omaking. Et, et sellised nimed või teenindusettevõtte kategoorias võitis ettevõte nimega valge klaar, mis on tähelepanu väärne, on tähelepanuväärne. Tegelikult on IT-ettevõtte Apple'i edasimüüja ja sind toodi just välja see, et rahvusvaheline globaalne IT-ettevõte oli võtnud oma nii-öelda kaubamärgiks eestikeelse ja Eestile väga iseloomulikult eestikeelse nime. Aga ära märgiti siin ka näiteks nimed, lest ja lammas. Osaühing, liuglev konn, osaühing moosi nagu või rändsaekaater, sellised sellised ilusad eestikeelsed nimed, nii et neid eestikeelseid nimesid, kui ringi käime, suvi tuleb, sõidate ringi. Vaadake, ja kui näete mõnda ilusat eestikeelset nime, siis saatke emakeele seltsile ja andke teada nendest ilusatest nimedest ja võib-olla need, kes nüüd oma firmat hakkavad asutama, mõtlevad natuke sellele, et äkki ei pea see nimi olema nii võõrapärane või võõrkeelne võiks olla ilus ehe eestikeelne nimi. Kui palju sellest võistlusest osa võttis, kui palju esitati, kas inimesed olid aktiivsed või pole see võistlus veel jõudnud? Ma arvan, et ta laiendas, ei ole jõudnud niiviisi käivituda, seal ma ei mäleta täpselt, kas nelja 50 nime ringis oli või oli isegi natukene rohkem, sest viimastel päevadel tuli neid nimesid panin ka, pole paha ju. Tegelikult ei ole paha esimese korra jaoks küll. Ja, ja ma usun, et sel aastal tuleb natuke rohkem, et, et see on natuke rohkem teatavaks saanud natukene rohkem tuntust juba. Ja ega firmal ei ole keelatud ise oma nime esitada. Kui ta arvab, et tal on ilus eestikeelne nimi, võib esitada. Kes ikka koera saba kergitab? Nii et kui mina näiteks tahan esitada sellele võistlusele konkursile firma amps seal üks söögikoht, mis on minu meelest erakordselt toreda nimega täiesti tabav ja ilus eestikeelne sõna siis ma kirjutan, kuhu. Emakeele seltsile emakeele seltsi meiliaadressil või roosikrantsi kuus. Suur tänu keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk ja jõudu tööle. Suvi tuleb ilmselt hoolimata puhkuste ajast ka töine. No tahaks ikka natukene puhata ka sel aastal savi ilusat ilma, aitäh.