Seda intervjuud teeme pühapäeva õhtul natukene enne kella kümmet lauluväljakul. Arvan, et siin lauluväljakul nii vähe rahvast ei ole selle nädala jooksul ilmselt olnudki ja minu kõrval on Rasmus puur võib öelda selle peo üks tegijaid, Rasmus, tund aega tagasi see pidu lõppes, kas väsimus praegu kõik muud emotsioonid natukene varjutab ja kallab üle või, või on seal sees veel midagi? No siis ei ole enam mitte midagi jäänud. Mis sees oli, tuli nüüd siin väljakul välja ja nüüd on üsna selline tühi tunne, et tund aega on möödas, tundub, et on aega läinud vähem mööda, aga aga kui te ütlesite, et üks selle peotegijaid, siis tegelikult ikkagi need inimesed, kes on kaare all, nii Kaarel laval kui Kaare ees dirigendipuldis tegelikult teevad selle biokõik koos, et siin ei ole. Ei saa kunagi öelda, et on selline üks inimene, jah, seda nagu protsessi saab juhtida nii, aga lõpuks teevad seda ikkagi on see ühistöö ja samamoodi tegelikult publiku panus on selles ikkagi väga oluline. No tegelikult kolm aastat tagasi teil see idee tuli natukene vist isegi rohkem, ma arvan. Tegelikult ikkagi üsna täpselt kolm aastat tagasi, kui eelmine suur laulupidu siin oli, Aja puudutus, puudutuse aeg, et siis see ideekavandi konkurss kuulutati välja ja siis vaikselt hakkas idanema. Kas toona kuidagi te oskasite seda tänast päeva kujutada ja ja sellest hetkest, kui ta natuke ikka kasvõi korraldajana pirita hakkame ette kujutama, oli see tänane päev selline? No siis, kui me hakkasime ette kujutame, siis Taivo oli selline, aga enne seda ettekujutus tegelikult noh, ta ei olnud üldse selline ja lõpuks ikkagi, kui see reaalsuses siin platsil nii-öelda ellu ellu saab, et siis on ikkagi midagi palju võimsamat, sest selles ettekujutuses alati puuduse inimestevaheline energia või keemia, mis siin tekib lihtsalt spontaanselt ja siin enamike või noh, ütleme enamikud, asjad on planeeritud, aga väga suur osa asju on ka seda, mida sa ei kontrolli. Ja see peabki nii olema, selle spontaansuse langes jõud, et see inimmeri nii-öelda liigutab seda laulupidu. Lõpuks. Mis tunne oli siis dirigendi pull seal? Ütleme nii, et alguses nädala alguses oli väga hõre tunne, aga kui see ühendkoori esimene proov oli, siis kuidas see ühend nagu sind vastu võttis? Tegelikult hajutas kõik mured ja jalavärinat, et see oli nii soe tunne, nagu ma enne seda pidu, ehk siis pärast eelproove mõtlesin, et kui et kui see on nii-öelda ühe kogukonna või ühe perekonna tegelikult tegemine, sa käid enne kõik need pereliikmed ükshaaval läbi ja siis nad tulevad siia nii-öelda sünnipäevale või peole lihtsalt kokku. Et siis see tegelikult ka nii oli, et seda õlatunnet ja, ja ühist hingamist oli siin ikkagi ohtralt. Ja mul on väga hea meel ikkagi, et see idee ja mõte, et see pidu oleks noorte nägu, noorte tegu, läks. Õnneks ja kõik dirigendid ja kõik laulud ja kõik õnnestusid ikkagi väga hästi. No tegelikult ju kõik, vähemalt televaatajad said väga hästi kaja teie emotsioonist osa sel hetkel, kui te olite dirigendipuldis uuesti dirigendipuldis, et see emotsioon on nii suur ja kuidas seda kontsentreeritud dirigendile endalgi hoida sel hetkel. Eks see ongi väga sellise toore jõuga tuleb ennast tagasi hoida ja tõsi on ka see, et ega pärast seda loo juhatamist väga palju sellest ei mäleta. Et et see hetk on lihtsalt nii intensiivne sinu sees, et sa tõesti see mingit mingit pildid muidugi jäävad, aga emotsioon aga ega seda adekvaatselt tagasi kerida ei oska, a la et kui ma peaksin praegu analüüsima, et mis läks hästi, mis läks halvasti, et see oleks täiesti lootusetu? On noh, neid emotsioone mina, eks ole, ei ole veel teleekraanilt näinud, võib-olla pärast on jube piinlik vaadata neid grimasse, mis seal juhtus, aga aga see oli vähemalt tehe ja nii ta on, et ju ma siis selline olen. Jätame nüüd tänase päeva välja selle kolme aasta jooksul, mis oli teie jaoks võib-olla raskemad hetked ja sellised olulisemad hetked. Raskeid hetki oli tegelikult kardetust ikkagi palju vähem, et seda protsessi ette võtta, see oli ju selge, et, et see ei ole lihtne sellist suurt ettevõtmist teha ja omal kombel aidata seda vedada. Aga, aga lõpuks, kui see kogu toetav ja kokkuhoidev meeskond tõesti hingab ühes rütmis, on kõik need raskused ületatavad. Aga kõige raskem võib-olla oligi alguses selle nii-öelda enda isikliku idee, mis ma siis Veiko Sõbra Veiko Tubin aga sõbraga nii-öelda pakendasin, ütlesin et see kuidagi teistega hakata seda jagama ja sellega edasi üheskoos minna, et see on kuidagi enda sees nii terviklik. Ja siis tulevad sinna ülejäänud muljed juurde, mis ongi väga õige, sellepärast et laulupidu peabki olema võimalikult demokraatlik ja laiapõhjaline. Ja samamoodi kui siin olid kõik need liigid, nad said ikkagi ise sisuliselt valida oma kava ja, ja see tagab selle, et nad teevad seda südamega ja täie veendumusega ja viivad selle siis nii-öelda pisikuga lauljadesse. No eks eks see seekordne pidu natuke oli selline antide pall ka mingil määral, et kas, kas nüüd selline võikski olla laulupidu ka tulevikus, mis te arvate? Kogu aeg see ilmselt ei oleks võimalik, sellepärast et see kaar käib lihtsalt lainetena, et vahel on rohkem häid noori dirigente, vahel on vähem, et see on lihtsalt, kuidas ehk satub, aga kuna praeguse sattus, siis praegu oli seda võimalik teha ja see oli väga tõesti tore, et nii palju uusi tegijaid nüüd laulupeol, kes kõik on saanud oma rolliga väga hästi hakkama saanud lauljatega väga hea kontakti. Et tõenäoliselt millalgi selline analoogne asi võiks ja peaks uuesti tulema loomulikult, sest noorte pidu ongi see koht, kus need noored peavad saama nii-öelda oma kätt proovida. Ja samamoodi on noortel noortega väga hea kontakt nagu eelproovides ikkagi pidevalt ja pidevalt selgus või kinnitust sai. Selle tunni aja jooksul, mis, nagu te ütlesite, tegelikult on väga kiiresti mööda läinud, siis kindlasti paljud on teid juba tänanud, et paljud on öelnud esimesed sõnad ka siin päeva jooksul, mis teile öelnud on? Väga palju tänatud ilusa peo eest ja, ja selle loo eest, mis tagasi plaksutasid. Aga selge on see, et üks lugu loomulikult ei tee tervet pidu, aga, aga üldiselt on lihtsalt inimesed pärast sellist suurt pidu ja laengut väga avatud ja tullakse väga palju juurde ja kallistatakse, tehakse pilti ja lihtsalt tänatakse selle emotsiooni eest ja tegelikult see ju oligi see, mida nad siia otsima tulid ja mida meie nendega koos tahtsime siis teha. Mis siis homme sate magada. Päevad no homme ei saa magada, kell 11 on pressikonverentsi hakkama, mõtteid ja muljeid ka on, aga aga üldiselt jah, pärast seda on tükk tühja maad ja puhkus, et natukene või noh, päris palju neid patareisid siis nüüd uuesti laadida, ainult seda hingelist vaakumit, hingelist pohmelli, mis nüüd lähipäevil hakkab tekkima, ma ei taha veel ette kujutada, sellepärast et ütleme ka juba väike, väiksemate projektide puhul või ürituste puhul on see minu puhul olnud üsna tugev, nii et loodame, et päris kuskile emotsionaalses auku ei kuku. Aga et seda ei oska veel ennustada. Rasmus puur, suur aitäh ja veelkord palju õnne ja suur tänu, sellepärast. Suur tänu kõikidele selle ilusa biorest.