Täpselt kell sai kuus, Päevakaja võtab kokku laupäeva, 24. juuni, mina olen toimetaja Tõnu Karjatse. Jaaniöö möödus politseile ja päästeametile suhteliselt rahulikult. Isikut siis helistasid lõkete peale, kus nad arvasid, et see on mittevastav tuletusnõuetega uppumisega sündmuseid ei olnud, mis on väga hea. Eesti Rahva muuseum sooviks enda õuele küla kiikesid, kuid enne tuleb koguda raha ja mõelda välja, kuidas teha kiiged, nii et külastajad endale nendega viga ei teeks. Lihtsalt puitosade uuendamine selle praeguse külakiige juures on kindlasti ka ERM'ile endale jõukohane. Tegelikult tahaksime seda täiustada, teha ohud tuumaks. Lõuna-Eesti on muutunud nii välis- kui ka siseturistide seas järjest populaarsemaks. See on omakorda julgustanud ettevõtjaid avama kohvikuid keskustest eemal väikestes külades, mis julgustab turiste sõitma linnadest kaugemale. Siukseid väikseid huvitavad kohad mulle hullult meeldivad ja põhjus, mille pärast maid avastada, ringi sõita. Ilm on vihmane, tuul puhub muutliku suunaga neli kuni 11 meetrit sekundis ja õhutemperatuur langeb öösel kaheksa kraadini. Homme tõuseb taas 20-ni. Nüüd kõigest lähemalt täna ennekesksust päeva juhtus Viljandimaal õnnetus, milles hukkus maastikusõidukiga ümber läinud 16 aastane noormees. Esialgsetel andmetel sõitis nooruk Holstre külas maastikul, kui tema juhitud maastikusõiduk kallakul ümber vajus ja nooruk selle alla jäi. Kõik selle kurva õnnetuse täpsemad asjaolud selgitatakse välja alustatud kriminaalmenetluse käigus. Politseile ja päästeametile möödus jaaniöö suhteliselt rahulikult, politsei sai kaks teadet bussitamisest päästeameti väljakutsetest, räägib vastutav korrapidaja Rasmus Laar. Jaani möödus tähtametile küllaltki tavaliselt, et kokku oli sündmuseid 136, mis on paarikümne võrra rohkem kui eelnevatel aastatel, kuid sellest 136. siis 44 oli lõketega seotud sündmused. Et väga palju oli näha seda, kus isikud siis helistasid lõkete peale, kus nad arvasid, et see on mittevastav tuletusnõuetega ja siis uppumisega sündmuseid ei olnud, mis on väga hea ja mõned suuremad sündmused, siis kus kell pool neli toimus Rapla maakonnas elumaja tulekahju ja kella veerand nelja paiku, siis oli Haaberstis ühe eramu tulekahju. Tulekahjud ei olnud rasked, ma loodan, et ohvreid ei olnud. Ohvrid ei olnud. Eesti Rahva muuseum sooviks enda õuele külakiikesid, kuid enne tuleb koguda raha ja mõelda välja, kuidas teha kiiged, nii, et külastajad endale nendega viga ei teeks. Madis Hindre teab rohkem. Tänagi seisab Eesti Rahva Muuseumi uuest hoonest mõnesaja meetri kaugusel külakiik kuid juba kaua aega keegi sellega kiikuda ei saa. Paarkümmend aastat tagasi püsti pandud kiik on vana ja lagunenud ning et muuseumi külastajaid endale viga ei teeks, otsustati kiiklaudadega nii-öelda lukku lüüa. Muuseumi direktor Tõnis Lukas räägib, et muuseumi õuel võiks ta koguni kaks uut kiike. See suvi selleks raha siiski veel ei jagu. Lihtsalt puit. Osade uuendamine selle praeguse külakiige juures on kindlasti ka ERM'ile endale jõukohane. Tegelikult tahaksime seda täiustada, teha ohutumaks ja see tähendab suuremate rakiste ümber tegemist sinna. Ja kui me mõtleme, et kui Eesti Rahva Muuseumis juba kaks kiike on, siis peaksid olema sarnased, see tähendab näiteks koos tegema. Rahast ehk olulisemgi on aga turvalisuse küsimus ehk kuidas tagada, et muuseumil peaks pärast kiige püsti panemist vastutama kellelegi lõhkise pea või väljaväänatud jala pärast. Külakiiged on selline atraktsioon, mis on nende üldiselt külale, kus asjad on kontrolli all ja küla jaanitulele sobivad, aga üritustel, kus on tuhandeid ja kümneid tuhandeid inimesi siis üldiselt on need lukustatud ja aheldatud kõik need kiigel. Juba neli aastat saavad tartlased kiikumas käia linnas nii kui ilm vähegi lubab, leer talgute korras ehitatud Kiigelt nii suuremaid kui väiksemaid huvilisi. Kiige avamise aegu Supilinna seltsi juhtinud Mart Hiiob meenutab, et nendel kulus kiigele mõnisada eurot ning turvalisuse üle naq küll arutasid, kui lõpuks jäi kõlama mõte, et mõistus peab inimesel ikkagi endal peas olema. Me oleme ka teadlikud sellest hetki. Ei ole mitte päris ohutu asi, et alati võib juhtuda õnnetus, võib keegi vastu pead saada selle kiigega ja nii edasi, aga kõik see tundub nagu vähem oluline selle ilusa toreda ja rõõmu juures. Samas see, et külakiiged jäävad järgmist suve ootama, ei tähenda, et ERMi välialad tänavu tühjaks jääks, räägib Tõnis Lukas. Viinaköök on käima läinud etenduste kohana, lähiajal paigutame grillid, mis on stiliseeritud heina vakad ja tammik muidugi, kus on 101 tammedest, ka president pani lisaks omavalitsustel oma 101. sinna. Ühtlasi saab peagi valmis laste mänguväljak. Sammas peavad tänavuseks plaanitud käsitööpaviljonid, nii nagu kiigekiht järgmist suve ootama. Üha enam keskkooli õpilasi otsustab välismaise kõrgkooli kasuks. Johannes Voltri annab teada. Iga aasta on Eestis sadu keskkoolilõpetajaid, kes teevad kõrgkooli valikumine välismaa ülikooli kasuks, minnakse nii Euroopasse, Ameerikasse ning isegi Aasiasse välismaale õppima minevaid noori nõustava Katriin Viisimaa sõnul saavad õige ülikooli valikul tavaliselt otsustavaks õppekulud ning õppekeel. Keegi Peko ongi kaks põhilist aspekti, üks on see rahaline pool, et kui suur on õppemaks ja teine pool, mis on väga oluline, on see, et kas selles riigis pakutakse bakalaureuseõpet siis inglise keeles. Enamik õpilasi tahab jätkata õpinguid inglise keeles ja nendest riikidest siis kus saab õppida inglise keeles ja kus origa mõistlikumad võimalused õpingute rahastamiseks ongi siis Põhjamaad ja Suurbritannia. Jaga Holland. Põhjamaades ja Šotimaal Viisimaa sõnul õppemaksu maksma ei pea, samuti ka näiteks Saksamaal ja Austrias, kuid seal peab näiteks arvestama saksakeelset, aga rajaleidjast töötava karjäärinõustaja. Reelika Paju sõnul tuleks välismaale õppima minekut planeerida võimalikult varakult, sest esimesed tähtajad on juba talvel. Esimese asjana tuleks kindlasti selgusele jõuda oma erialas. Kuna väga paljud ülikoolid ootavadki varakult, nimeta nende eelkandideerimise dokumendid, aitäh et nad võivad olla juba jah, selles mõttes siin detsembris või isegi natukene varem ja, ja kindlasti see ettevalmistuskirjutamine, sest motivatsioonikirja kirjutamine ja üldse oma sellise võib-olla arusaamisele jõuda jah, ma tahan minna välismaale, et see võtab ikkagi aega ja selleks oleks, oleks ikkagi vaja varuda aega ja päris sellise viimasele hetkele. Noored ei tea aga kogu taotlusprotsessist üksi jagu saama ning Eestis on mitmeid mittetulundusühinguid, kes noori selles aitavad, kõneleb sihtasutuse Dream Foundation nõustaja Katriin viisima. Millega me tegeleme, ongi abi kogu selle protsessi vältel, et noor, kes tuleb idee peale, et tahaks minna välismaale ülikooli ja siis Maitamegi eriala valikul riigi valikul ülikooli valikul aitame dokumentidega keele testidega, mis selleks vaja on, et hoida silm peal tähtaegadel midagi maha ei magaks? Peale Dream Foundationi aitavad noori veel näiteks Evenortelnor, Baltic Johnson ja prantsuse Instituut. Õige õppi. Sihi valikul aitab ka rajaleidja, kellel on esindused igas maakonnakeskuses. Lõuna-Eesti on muutunud nii välis- kui ka siseturistide seas järjest populaarsemaks. Mirjam Nutov räägib lähemalt Võrumaal. Saare külje all asub tilluke küla nimega roosiku, mis on paljude võrukeste jaoks tundmatu, aga just siit võib leida kolme nädala eest avatud pealinna tasemel vegankohviku. Pereettevõtte eestvedaja Aivo alevi sõnul on sellises kohas kohviku avamisel ja eduka majandamise võtmeks hea äriplaani asemel vau-efekti pakkumine. Kasvõi juba ainuüksi sellega, et kuskilt metsade vahelt võib leida sellise koha. Alevi jätkab. Põhiline küsimus on nendele inimestele, kes tulevad praegu meile leti taha ja küsivad, et aga Kristil siin käivad. Siis ma ütlen, et, aga noh, teate siin ju need inimesed käivadki. Alev pole ka ainuke uus tulija tillukeses Sulbi külas leiab nelja nädala eest uksed avanud Sulbi kohviku. Kohviku peremees Indrek Noorsalu tõdeb, et ühelt on tal endal huvitav proovida kohviku majandamist keskusest eemal, teisalt otsivat tema sõnul aga ka turistid uusi elamusi. Noorsalu räägib edasi. Turistid otsivad linnast väljas sellist mõnusat hubast kohta, kus saaks aega veeta, saaks ampsu teha, natuke juua, kokteili maitsta, selliste uut ja huvitavat otsivat turistid. See koht on põhimõtteliselt, mitte kuskil, tegelikult ma tõesti ei kujuta ette, kuidas keegi siia juhuslikult võiks sattuda, keeruline üldse ette kujutada, kohvikut siin kohas. Aga kuidas see tundub täitsa siin siiski on edu niimoodi, et siukseid väikseid huvitavad kohad mulle hullult meeldivad ja põhjus, mille pärast maid avastada, ringi sõita. Nii kõlasid Sulbi kohvikus peatuse teinud tsiklimehe andjumalt. Et aga hooaja alguses avatud suvekohvikud ei pruugi jääda ühekordseks ette võtmeks tõstab vanal postidel iha maru külas tegutsev pitsarestoran oliive, mis hoiab uksi lahti juba viiendat hooaega, milles on eduka ära majandamise võti, räägib edasi oliive üks omanike Ivor rootslane. Meid toidab palju, ikkagi, palju seal maanteemuuseum seal põhikliendi toob? Oleme mitte kuskil selles mõttes. Aga kui sellest tööst sõjakas nagu hobist välja ja kui nüüd on selline asi meeldib, et siis tuleb asi ära. Palun. Sihtasutuse Lõuna-Eesti turismijuhataja Ene Reedi sõnul innustavad sellised maa kohvikud ka turiste keskustest välja sõitma ning piirkonda laiahaardelise malt avastama. Toit on trend, toit on trendikas ja toidu pärast. Just erinevate heade maitsete pärast on inimesed valmis reisimine, nad on valmis selle eest ka maksma. Raadiouudistele võrust Miriam nutab. Ja ilmast räägib nüüd Merike Merilain, palun. Homseks on osatsüklon Rootsi rannikuvetes Põhjala järjestikused vihmahood, mis seotud läänest itta liikuvate frontidega jagub nii ööseks kui päevaks. Õhtupoole pilved hõrenevad ja sajud lõppevad. Puhub lõuna ja edelatuul viis kuni 11, rannikul iiliti kuni 15 meetrit sekundis. Pilves ilma ja suhteliselt soojas õhumassis on öine miinimum üheksa kuni 14 kraadi. Päevane maksimum jääb 14 kuni 20 kraadi vahele ja 20 kraadi. Võib-olla Lõuna-Eestis, aitäh, kuulsite Päevakaja. Mõnusat õhtut.