Tere õhtust, kell on kuus ning Päevakaja võtab nüüd kokku tänasest olulisema meil ja mujal. Mina olen toimetaja Margitta. Otsmaa. Keskerakonna kaks leeri püüavad saavutada kokkulepet, et minna sügisel kohalikel valimistel Tallinnas välja ikkagi ühise nimekirjaga Isamaa ja Res Publica liit Põlvamaal oma valimisnimekirja välja ei pane. Erakonda kuuluv Igor Taro kandideerib enda loodud valimisliidus Tulevikku Põlvamaa. Inimestega suhtlemine on see, mis on pannud selle paika tegelikult, kus inimesed on öelnud, et nad sooviksid tulla tuleviku põllu omad üles ehitada aga nad ei taha parteidesse ajada. Prantsusmaa on valmis asuma radikaalselt uuele teele, nii ütles president Emmanuel Macron oma kõnes parlamendi mõlema koja liikmetele. 18 inimest hukkus Saksamaal, kui nende turismibuss sõitis otsa veoautole ja sõitis Lätti. Perearstid alustasid tähtajatut streiki. Nad pole nõus suurte perearstikeskuste loomisega ja valitsuse pakutud rahastamismudeliga. Noorte laulu- ja tantsupeo korraldajate sõnul pakkus tänavune pidu rohkelt emotsioone, mida ilmaolud veelgi võimendasid. Ükskõik millised peolt tulid, siis kõik ju räägivad seda, et noorte sära silmis ja, ja see valmisolek ja see sitkus ja rõõm oli väga erakordne. Riia olümpiamängudele sõudmise paaris aerulise neljapaadiliikmena pronksmedali teeninud Andrei Jämsä pead tänavuse hooaja vigastuse tõttu vahele jätma. Ilm on eeloleval ööl kuiv, kuid homme päeval taas sajuhoogudega ja võib olla ka äikest. Õhutemperatuur on 15 kuni 20 kraadi. Öösel on kohati Vaida seitse kraadi. Ja nüüd kõigest järgemööda Keskerakond jätkab läbirääkimisi, et lahendada lahkhelid niinimetatud Jüri Ratase ja Yana Toomi leerida vahel. Indrek Lepikule hommikul antud intervjuus ütles Yana Toom, et kokkuleppeks on vaja tema leeri senisest suuremat kaasamist erakonna tegemistesse. Kohtumise täpsemat sisu enne kokkuleppe saavutamist tooma avaldada ei tahtnud. Ma hea meelega jätaks selle vestluse kinniste uste taga, sest oleks imelik, kui Jüri Ratas saksa hakkaks lugeva sellest meediast mitte kuuleks minu käest. Te olete möödunud nädalal öelnud, et üks peamiseid teemasid on Keskerakonna nii-öelda juhtimine juhtimisstiil, kas see tähendab seda, et te tunnete ikkagi kongressi järgselt, et nii-öelda teie leer on jäetud juhatusest ja juhtimisest kõrvale, et on domineerinud ikkagi Ratase, Repsi ja Simsoni leer? See on üks väike asi, sest ausalt öeldes selleeride värk ei ole Keskerakonnast parakuus. Aga see, kuidas käib? Kas te usute, et käesoleva nädala jooksul te jõuate mingi kompromissini ja sügisel lähete välja ikkagi ühise nimekirjaga? Muidugi usun muidu oma neid läbirääkimisi üritanud pidada. Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Igor Taro andis täna teada, et kandideerib kohalikel valimistel erakonna nimekirja asemel enda loodud valimisliidus tuleviku Põlvamaa. See otsus tähendab, et Põlvamaal ei tule ühtegi IRL-i valimisnimekirja. Mirjam Nutov, LUGU. Juuni alguses andis Põlva maavanem Igor Taro Isamaa ja Res Publica liidu pressiteates teada, et kandideerib kohalikel valimistel Põlva vallas. Nüüd ütleb aga tara, et kohalikel valimistel on parteipoliitikast olulisem kohaliku elu arendamine, mistõttu otsustas ta moodustada oma valimisliidu tulevikku. Põlvamaa ei karda ära, räägib edasi. Inimestega suhtlemine on see, mis on pannud selle paika tegelikult, kus inimesed on öelnud, et nad sooviksid tulla tuleviku põllu omad üles ehitada, aga nad ei taha partei asja ajada. Ja kui siiamaani on olnud probleem, et paljudes valdades on valla allus asutused, struktuurid on erakonnastatud, sisuliselt sund parteistatud inimesed ei ole julgenudki kandideerida nii-öelda valitseva vallavanema vastu siis täna on olukord teine. Täna on uus omavalitsus, moodustamisel on see otsas natuke uppuvalt laevalt põgenemine nüüd, mil me tegelikult näemegi Meil on ikkagi on lagunemas. Ma arvan, et kõigil erakondadel on praegu sellega tegemist, tegelikult inimeste usaldus erakonna poliitika vastu on väga madal, see on langemas ja seda on taastada väga keeruline. Ja ma arvan, et kohalikul tasandil ei peagi keskenduma sellele, et kes millist partei poliitikat ajaks Isamaa ja Res Publica Liidu peasekretäri Priit Sibula sõnul ei tõlgendanud erakonna liikmete kandideerimist valimisliitudes erakonna vastu kandideerimisena, mis tähendab, et erakonnast väljaarvamist sellele lükkele järgne. Küsisin Sibulalt, mida selline otsus erakonna tervisele tähendab ja Priit Sibul vastas. No ma arvan, seda asja ei maksa nii traagiliselt näha, inimesed kandideerivad kahel võimalikul viisil ja nii nagu paljudes teisteski erakondades, et on neid, kes kandideerivad erakonna nimekirjades ja on neid kelle soov on kaasata rohkem inimesi väljastpoolt ja neid inimesi, kes ei soovi erakondade nimekirjades kandideerida ja sellest tulenevalt koha peal, need valikud tehakse. Põlva maavanema kõrval on andnud oma kandideerimisest teada ka Võru maavanem Andres Kõiv, kes soovib kohalikel valimistel kandideerida Võru linnas. Valimisliidu moodustamisel taaga mõtet ei näe edasi, räägib Andres Kõiv. Loomulikult on selline otsus väga, meeskonna otsus, aga veel kord ma ei näe Võru linnas küll ühtegi põhjust, miks ei peaks siin erakonna nimekiri välja minema või miks me ei peaks erakonna nimekirja all kandideerima ja nii ka maakonnast teistes omavalitsustes ja meid küll kindlasti ei heiduta, et erakonnal tänaval võib-olla natukene raskemad ajad. Edasi välisteemadel Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles oma kõnes parlamendikoja liikmetele, et Prantsusmaa on valmis asuma radikaalselt uuele teele, jätkab Erle loonurm. Emmanuel Macroni kõne parlamendi mõlema koja liikmetele on oluline, kuna president paneb sellega paika oma viie aasta tegevuse valitsusjuhina. Macron teatas kohe oma kõne alguses, et Prantsusmaa on valmis astuma radikaalselt uuele teele ning ta mõistab, et rahvas tahab valitsuselt tegusid ja uut hingamist. Macron kavatseb kiirendada ka Prantsusmaaga siiani justkui käsikäes käivat aeglast reformide elluviimise protsessi ironiseerides, et Prantsusmaal ei tule läbi viia mitte reforme, vaid transformatsioon ehk riigi põhjalik uuenemine ja muutus. Ja juhul, kui veel mõni kuulaja ei usu, et tal tõsi taga on, siis lisas makrooned kavatseb igal aastal parlamendi ette tulla, et lubatu ja tehtu kohta aru anda. Samuti ütles Macron, et tahab lubatud plaanid aasta jooksul ellu viia ning juhul kui peab seda vajalikuks, lisa parlamendisaadikute hääletusele. Velga rahvahääletuse. Macron tahab uuenduskuuri läbi viia ka institutsioonides, alustades Parlamendi liikmete arvu vähendamisega, et kiirendada eelnõude menetluskiirust ja kvaliteeti. Samuti peatus Macroni immigratsiooni teemal. Ta ütles, et asüüli taotlemise süsteem tuleb üle vaadata ja hakata konkreetselt vahet tegema majandusmigrantide ja põgenike vahel. Emmanuel Macroni sõnul kavatseb ta sügisel tühistada riikliku eriolukorra, mis kehtestati pärast Pariisis 2015. aasta novembris toimunud ja 130 inimelu nõudnud terrorirünnakut. Macron ütles ka kokkuvõtlikult ette tahab, et järgmise viie aasta märksõnadeks saaksid tõhusus, esinduslikkus ja vastutus. Katari välisminister tegi täna lühivisiidi Kuveiti, kus andis üle Katari vastuse naaberriikide nõudmistele. Kuveit vahendab diplomaatilise kriisi ajal suhtlust Katari ja tema naabrite vahel. Need neli riiki Saudi Araabia Araabia ühendemiraadid, Bahrein, Egiptus teatasid viiendal juunil poliitiliste, majanduslike ja diplomaatiliste sidemete katkestamisest ohaga, mida nad süüdistavad äärmusrühmituste petamises. Katarile esitati kriisi lahendamise tingimustena 13 nõudmist, mille seas on näiteks Türgi sõjaväebaasi ja uudistekanali aalsel siira sulgemine ning Iraaniga diplomaatiliste suhete viimine madalamale tasemele. 30 inimest sai vigastada ja 18, kus Saksamaal toimunud õnnetuses kui turismibuss sõitis otsa liiklusummikus seisnud veoautole dispõlema. Varahommikul juhtunud õnnetus toimus Baieri liidumaal Münsbergi lähedal. Kiirtee la üheksa 11 inimese surnukehad on leitud, veel seitse inimest on kadunud. Bussi endasse neelanud leegid olid niivõrd kuumad, et bussist jäi järgi vaid teraskonstruktsiooni, lausus Saksamaa transpordiminister Alexander Tobrinud. 48-st inimesest, kes bussis olid 30, said ise välja, kuid on vigastatud. Kaks inimest on eluohtlikus seisundis, ülejäänud, kes on kadunud, nende kohta pole veel andmeid põlenud vrakist. Päästetöötajad alles teevad bussi juures oma tööd ja identifitseerivad hukkunuid. Võimude sõnul oli bussis Saksimaalt peamiselt pensionärid. Kiirteel on liiklus siiani suletud. Ameerika Ühendriikide presidendil Donald Trumpil on täitmata üks tema põhilisi valimislubadusi. Tühistada president Obama kehtestatud tervisekindlustuse süsteem. Trumpi esialgset eelnõu, mis läbi, kus on muudetud, kuid hääletust on ikka edasi lükatud. Nüüd on oodata, et niinimetatud Obama Keer tühistatakse sel nädalal pärast homseid iseseisvuspäeva pidustusi. Saade uudis pluss küsis Eesti Päevalehe ajakirjanikult Lauri Tanklerit, kes oli ühtlasi rahvusringhäälingu eelmine USA korrespondent. Kas Obama ikka tühistatakse ja kui, siis kuidas või leitakse mingi kompromiss? Mulle tundub, et vabariiklased teevad seal ikkagi mingil määral jõuga ära ja et siis hakkavad leidma mingisuguseid kas või nii-öelda kohalikul osariigi tasandil, nii-öelda hoiavad teatud asjad alles, ehk siis annavad loa osariikidele hoida alles needsamad süsteemid, eks ju, et näiteks Kalifornias ei lõpetatakse ära seda või, või Texases lõpetatakse ära. Ma arvan, et midagi sellist tuleb ja, ja et ühel hetkel nagu üleriigilist asja nagu Obamaker oli. Et, et sellist asja nagu ei, ei taheta lubada, eriti vabariiklased ei taha sihukestesse lubada, aga selleks, et seda kõike nagu teha, nad peavad mingil määral demokraatidega koostööd tegema ja seda kardavad nad tegelikult kõige rohkem, sellepärast et see demokraatidega koostöö tegemine peab tähendama seda, et, et see president Obama nii-öelda nimeline saavutus jääb mingil määral jõusse. Perearstid alustasid tähtajatut streiki, nad pole nõus suurte perearstikeskuste loomisega ja valitsuse pakutud rahastamismudeliga. Ragnar Kond vahendab Lätist. Lätis üritatakse juba mõnda aega kokku leppida üldises tervishoiureformis alates patsientide ravikindlustusest kuni haiglates, spetsialiseerumiseni, kuid juttudest kaugemale pole jõutud. Reformimata on keeruline suunata tervishoiu valdkonda lisaraha. Seda on aga hädasti vaja, sest riigi makstavad arsti ja eriti uuringu järjekorrad on ülipikad. Perearstid streigivad seepärast, et nende tasu on kolleegidega võrreldes väiksem ja ülesandeid tuleb üha juurde. Samuti nagu perearstide reformikava tohtrite meelest perearstide töömudeli põhimõtteid. Nimelt plaanib tervishoiuministeeriumi ühendada senised perearstikeskused suurteks keskusteks, kõneleb Perearst Inguna Lovatš meele. Tervishoiuministeerium soovib, et me töötaks ka õhtuti ja nädalavahetustel, siis on aga nii, et kui ma töötan näiteks pühapäeval, peaks mulle esmaspäev olema vabam kui, siis tuleb minu juurde mõni. Mu patsient ei sattuda mitte minu vastuvõtule, vaid mõne kolleegi juurde, selgitab Lovatš meele ning kaob ära põhimõte, et perearst ravib oma patsiente algusest lõpuni. Rahaga on aga nii, et valitsus on nõus tõstma kolmandiku võrra küll perearstide palka, kuid tohtrid omakorda soovivad, et see raha oleks mõeldud kogu praksise jaoks arsti palgale. Lisaks on seal ka muud kulud ja teiste meditsiinitöötajate tasu. Läti Perearstide assotsiatsiooni andmeil on Läti perearsti keskmine palk praegu alla 900 euro. Lubatakse 200 euro suurust tõusu, kuid pole selgust, kust katta teised kulud. Segadust on ka E-tervise sisseviimisega. Esimesest septembrist soovitakse Lätis hakata välja andma elektroonilisi haiguslehti kuid seni pole selgust, kuidas kaitstakse seal patsiendi andmeid näiteks diagnoosi tööandja eest. Perearst Inguna luuachmeele. Mees luueti väidab. Mess redaimesper muuskaaemmniemiga ootame tervishoidu väga kadestama naabreid Eestist, kus juba mõnda aega töötab, kui me loodame, et ka meil see tuleb. Kuid seda saab kasutama hakata siis, kui oleme kindlad patsiendi andmed. Turvalisuses ja et see süsteem on kiire ja aitab meid, mitte vastupidi. Streikivaid perearste on üle kogu Läti 650, see on rohkem kui pool kõigist perearstidest. Streigipäevade eest arstidele ei maksta ja patsientidele on valida, kas tasuda oma perearstile raviarve, ise, käia streigiks mitteosaleva pereõe juures või pöörduda haiglasse. Need on aga väiksemates keskustes juba ammu suletud. Siiski lubavad nii valitsus kui ka streikijad, et erakorralist abi osutatakse kõikjal. Ja äsja tuli ka värske teade, nimelt president Kersti Kaljulaidi otsustas mitte välja kuulutada riigikogus vastu võetud magusamaksuseaduseelnõu. President edastab õigusakti riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Täna andis laulupeo korraldusmeeskond pressikonverentsi, kus märgiti, et tänavune laulu- ja tantsupidu kulges võttes plaanipäraselt ja rahulikult. Korraldajatel jagus palju kiidusõnu noortele, kes oma energiaga rohkelt emotsioone pakkusid, jätkab meie reporter Maarja-Liis Orgmets. 12. 10. noorte laulu- ja tantsupidu võeti korraldajate poolt kokku tõdemusega, et hoolimata kehvadest ilmaoludest oli möödunud laulupidu üks emotsionaalsemaid. Lauluväljakul viibis eile hinnanguliselt kokku 90000 inimest. Peakorraldaja Aet Maatee sõnul jääb möödunud rahvapidu eriliselt meelde lisaväärtuse poolest, mille tingisid kehvad ilmaolud. Aet maade. No kindlasti tänu sellele, mis meil ilm kaasa tõi, et seal isas nagu sellist uskumatut sitkust ja energiat meie noortesse, ükskõik millised peolt tulid, siis kõik ju räägivad seda, et noorte sära seal silmis ja, ja see valmisolek ja see sitkus ja rõõm oli väga erakordne. Tänavust laulu ja tantsupidu suurtelt ekraanidelt aga ei näinud. See otsus võeti maadi sõnul vastu juba aasta tagasi ning oli seotud eelarvega. Kuna arvutusi ei ole veel tehtud, siis ei osanud maadega öelda, milline rahaline kahju ka stepptantsupeo teise etenduse ärajäämisega maade kiidab, aga eesti noori. No kordaminek on see teadmine, et meil on Eestimaal kasvamas nii vägevad noored, kes ongi selle riigi nagu tulek ja nende energiat ja rõõmu nähes saab selles kindel olla, et Eestil tuleb. Laulupeo peadirigendi Heli Jürgensoni sõnul oli erakordne, et tänavu laulupeodebüüdi suisa 17 noort dirigenti. Jürgensoni sõnul oli eile lavalt tunda, et laulupeo repertuaar noortele meeldis. Jürgensonil oli hea meel terrigeerida noorte endi algatusel. Peo lõpetanud pala Laul Põhjamaast Heli Jürgenson. Kui ma seda laulu juhatasin, mõeldes terantaktidel ette sellele suurele aeglustusele kulminatsioonini seal, siis ma teadsin, et see tegelikult kannab sedasama sõnumit mina jää. Ja ilmast räägib meile nüüd sünoptik Silve Grabbi Kaiv, palun. Täna õhtul on hoovihmasid veel Ida-Eestis öö hakul kirdenurgas. Taevas selgineb kõikjal ja eelolev öö tuleb vähese ja vahelduva pilvisusega ja pärast keskööd peamiselt sajuta. Puhub edela ja lõuna, kuna tuul kaks kuni kaheksa, Liivi lahe ümbruses kuni 11, puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on eeloleval ööl 10 kuni 14 kraadi, sisemaal langeb kohati seitsme kraadini. Homne päev hommi madalrõhkkonna lõunaservas taas üsna pilvine ja sajune. Ennelõunal kerkivad saartele ja Edela-Eestisse pärastlõunal ka mujale hoovihmapilved. Lisaks on ka äikesevõimalus üsna suur. Puhub edela ja läänetuul neli kuni 10, saartel pöördub pealelõunal loodesse ja tugevneb 12 puhanguti 17 meetrini sekundis. Äikese ajal on ka Sisemaal tugevamaid tuuleiile. Õhutemperatuur tõuseb homme päeval 15 kuni 20 kraadini. Ja jäänud on veel spordisõnumid Karl Mihkel Eller. Rio olümpiamängudel sõudmise paarisarvulise neljapaadiliikmena pronksmedali teeninud Andrei Jämsä peab tänavuse hooaja tipptasemel vahele jätma. Jäämise on sel aastal olnud hädas seljavigastusega ning nii ei olegi ta saanud täisjõuga trenni teha. 30 viieaastase olümpiapronksi sõnul ei anna probleem tavaelus enam tunda, kuid sel aastal peate siiski võistlusi kõrvalt vaatama. Jämsä ütles Postimehele, et otsus vaheaasta võtta tehti pärast olukorra põhjalikku analüüsi. Kui tegemist oleks olümpia-aastaga, siis oleks olukord teine. Kuna olümpiani on kolm aastat aega, tuleb praegu tervis täiesti korda saada, lisas jäämise. Sel nädalavahetusel lutsernist toimuval maailmakarikaetapil istub lisaks Riia pronksimeestele Kaspar Taimsoole, Tõnu Hendriksonile ja Allar rajale paati ka Sten-Erik Anderson. Täna tehti Londonis algus 131. Wimbledoni tenniseturniiriga, kus teiste hulgas tuli murule ka meeste üksikmängu tiitlikaitsja Andy Marri. Maailma esireketi tiitlit hoidev šotlane alistas avaringis raskusteta 135. numbri kasahhi Aleksandr publiki kolmes setis. Naiste turniiril alustas äsja oma avaringi matši kahekordne Wimbledoni suure Slami võitja Petra Kvitova, kelle vastaseks on täna rootslanna Johanna Larsson. Homme võimelda turniiri alustav Eesti esireket Anett Kontaveit langes täna avaldatud maailma reitingus koha võrra ning asub nüüd tabeli 38. real. Kontaveit alustab turniiri maailma 52. reketi hispaanlanna Lara arvuda Reena Vessino vastu. Endine Londoni Chelsea, inglise jalgpallikoondise kapten Johnservi liitus täna Birminghami klubiga Aston Villa. Möödunud hooajal Inglismaa esiliigas 13. koha saanud klubiga üheaastase lepingu sõlminud 36 aastane Cherry on varem esiliiga tasemel mänginud vaid korra ning seda koguni 17 hooaega tagasi. Aitäh spordisõnumite eest ja selline saigi Päevakaja kolmandal juulil saate pani kokku Margitta otsmaa, kena õhtut ja kuulmiseni.