See oli erupolkovnik David Kirjako märguanne asuda kohtadele autobussis. Algas meie reisi kolmas päev. Kunagiste lahingukaartidel pandi maha marsruut, no Stara Russaal ja sealt veidi edasi kuni polaarjõeni Pihkva oblastist Novgorodi oblastisse. Aga me ei saanudki Noost kuigi kaugele eemalduda, kui peatusime veretie küla kohal, mis asub suurest teest kõrval. Liikusime sinna jalgsi mööda põlluvaheteid. Ja kui hakkasid paistma majad, rõõmustasid vanad rindemehed nii nagu oleks nad ise. Siit pärit. Nad olid rõõmsad, et küla elas. Olid uhked selle üle, et peaaegu iga tare katust ehtis televiisoriantenn. Astusin mööda hommikupäikesest kullatud vaikset külatänavat kuid majad olid vaid ühel pool teid paremal. Vasakul rääkisid kunagistest elu asemetest õites kirsiaiad. Ka selle küla olid fašistid maha põletanud. Kuid inimesed tulid tagasi, ehitasid uued majad. Miks ainult ühele poole tänavat ei tea. Lihtsalt läks meelest küsida, sest Voldemar Timusk otsis taga suurt maja ja üksikud puud, mis sidus mehi mälestustega 26 aastat tagasi. Appi tulid külaelanikud. Ja see maja oli siinsamas suur maja, kuue aknaga kuid sai samuti tuleroaks puua kassat praegugi. Pärast seda, kui territoriaalkorpuse 21. polgu võitlejad olid samas külastatud vangid. Fašistliku kompanii 86 sõdurit ja ohvitseri tuli suurest majast aeda politruk Eduard Aabel. Ja selle puu otsast tulistas teda vaenlane. Voldemar kiuska mälestusi täiendasid Alfred Puuranud Robert Väli ja August Pähklimägi. See oli 22. juulil 21. polk tuli moorinu kaudu tuli siia Salzzee peale ülesandega vaenlast takistada santseebee suunas liikumist. Ja see oli hommikul vara, kui meie siia oma kalonniga liikusime. Ja siit saime sellest samast külast sakslasi vangi võtta, umbes ligi 90 meest, varjates kätele. Siin peab ütlema otsekohe, et me võtsime need soojalt pesast, sellepärast et sel ajal oli nendel moes ikkagi magada, öösel korralikult, hommikul jälle teatud kellaaega hakata sõdima. Ja see muidugi see rahulikkus muidugi siis õnnistas milleti neil kaotusi, nüüd nendega otsekohe rohkem ei olnud. Kui vot see politruk läks siinsamas, vaat sellesama üksiku puu otsas, mis oli üks saksa, siis kas ta oli siis post nüüd seal kohe pandud nagu kukkus ka valvama, et ta jäi magama, et ei näinud meil. Ja siis vot tema lasi meie poli trükkivad, meie politruk tuli siia siia, kapsaaed siin oli, siin olid peenrad sees ja tema tuli siia, kes kapsaaeda ja ja siin tema laske teistel vangi võetud, teised olid juba vangi võetud. Jah. Aga vana oli seal puu otsas, oli üksipäini ja ja temalasi poli trügima, mina tulin natuke aega hiljem, kui juba sakslastelt vangi võetud. Politruk oli juba maetud, ainult mina märkasin selle kalmu peal toalilli. Ja siis vaatasin, mõtlesin, et kus kohalt nad siis niisugused lilled on saanud. Seal pöörise näoga talu akende poole ja vaatan, seal on täpselt samasugused lilled, siis oli mul juba selge samalt alus toodud, sellel kalmule pandud siis siin hoovi peal seisis veel üks must veoauto ja seal sees oli teil Maivale müts ja mehed passisid sobitus, et kuidas majori mütsis neile pähe passib. Ajaga. Ja peale seda, kui olid juba müts pähe proovida, visadze platestades paigaldasime autosid tagalale. Null on sellest ajast niimoodi, siin oli muidugi küla ja saksa kaabliliinid jooksid Sillase selles suunas, et meie ratsaluure tuli sealtpoolt. Me tulime Molina poolt ja division, suurtükid jäid sinna metsaserva ja ise tulime koos. Kaablega tähendab juba siia veterr külas, et hinges saksa kaable liinid läksid selles suunas. Ikka läheb läbi, meie lõikasime osa neid läbi, Jaagub osa võib-olla tegi jala hea meelega, nähtavasti nemad olid ühendused omaga ja siis siis läksid alt orust läbi torusse, liinid läbi, vot see nüüd väga nii. Ja siis kui jõudsime siia kõigepealt selle musta ooperimasina sai. Major Jurko võttis omale polgu ülem sai hiljem veel oli, pärast see oli tema, armastan naljata, et vot kus sa said selle masina, kui Pivot neemsus ja ostis seal ja hiljem siis tähendab kui see jalavägi juba selle vangidega siit ära läks, nii. No võib-olla sellest tasuks, sakslanna avas sealt väega tugeva tule ja selle, nende tema tule just selle küla pihta põlema ja meil oli side sees, meie hakkasime andma, tulistasime nendel ja niikaua, kui uuesti jalavägi siit välja tõmbas ja tõmbasime pärast uuesti jälle sellest murde suunas tagasi, aga sellest sakslasest, mis sai, kes puu otsast temaga maha ei tulnud sealt ja me tegime sellesama tee talle jah, kukkus alla ja, aga huvitav, mida sakslased siin külas siis enne tegid ka, kuidas nad elanikega ümber käisid, Nemad tulid õhtul siia sisse tulnud, olid ilusti kauplusi tühjaks teinud, Nopsust siis küla poolt võtnud, tapnud Kuki kalasid, kui mesilased tulin, ainult ümbrus oli kõik ainult kanasulgi näha, niukene söömise jätised igal pool terve siis olid ilusti ehitanud puhkama nagu täis mind kunagi õiged mehed siis magasid külal kindlasti tühi, ei, inimesed muidugi olid kaevikutes põgenenud ja aga osa inimesi oli ka siin siis ummiku. Said sealtpoolt tulles teadvad, et sakslased on siin külas, siis korraldasid haarangu ja vangistasid nad magamise pealt sviidi konvoi korraff ja nii palju on mul teada, et kui konvoi läks meestega minema siis tuli õhk üles Saksa luurelennuk, nähes, et viiakse nende kamraade vangi, hakkas siis konvoid kimbutama ja konvoile oli väga raske. Oma õhust kuulipildujatega tulistas, kuid mehed olid ikka niivõrd distsiplineeritud ja 60 ruut ei lasknud vaenlase pommid lõngadele ka hävitadel ennast segada, viisid need vangid armesta peale lahingu, nagu see veteeri all. Ma pean tunnistama seda, ütleme meie, eestlastel, meil kadus üldse hirm nende eest sakslasi ja pall oli vangi võetud. Juba nägime neid kogu aeg, olime silm silmaga koos kuni Starr Husseini välja, et meil nad paljud nii hirmu ei tekkinud. Langenud politruk keeruvard Haaveli kalmukünka olid tasandunud aastakümned. Seda paika võis vaid aimata lopsaka rohuvaibal sellel vaibal. Me seisime pühalikus vaikuses tema mälestuse auks ja langetasime pead. Ka edasi viis meie tee mööda endisi lahingupaiku mida kunagist korpuse pikaks venitatud ja küllaltki hõredat, kuid taandudes vaenlasel tugevaid vastulööki andvat rinnet. Iga kilomeeter sellel teel võis jutustada lahingu vaprusest. Sõitsime läbi salsa linna, üle filoni jõi. Jõudsime ilmeni järve äärde. Kuus kilomeetrit enne staare, Russat väljusime bussist. 26 aastat tagasi võttis Eesti territoriaalkorpus iidse vene linna kaitseks sisse positsioonid. Tavalisele turistile mitte midagi. Ütlev maastik. Kuid endistele sõjameestele jutustas iga küngas, seesama tee vall, iga kruusaauk ägedast lahingust. Stara Russaal käis käest kätte ja hävines tules. Me käisime tema tänavail, imetlesime uusi maju, parke, alleesid. Kuid meil oli vaja veel edasi liikuda. Sara ja russo jäi selja taha. Edasi forsseerisime parvel, mida vedas mootorpaat. Veerohke lobati. Jõe tõelist forsseerimist mäletas aga veel hästi erupolkovnik Paul Liitoja. Tegelikult minul on siin seda jõge tuld ületada mitu korda. Esimene kord, kui me taandusime russopoolt, siis me sõitsime üle. Vot samast kohast, kus siin praegu parv läheb, siis oli siin ehitatud meie korpusi ja diviisi sapööride poolt. Kuju sild, teisel pool jõe, meie vastas on seal parfina metsakombinaat, siin oli muidugi palju palke ja laudu ja siin oli Hildja, meie läksime päris silda ei olnud päris silda ei ole vist siin kunagi olnud autot, raudteesild on seal, see oli sel ajal juba õhku lastud ja purustatud. Ja siis me sõitsime siin seda ujuvat silda üle, aga teine kord siis kui korpus läks koos teiste väeosadega vastupealetungile siis oli minul selle jõega päris niisugune raske lugu. Mina sain diviisi komandöri polkovnik Nazarovilt korraldus 171. polgule, kes siin jah, küla juures oli, vot meil alles sõitsime sealt läbi seal tema üks pataljon kattis taandumist ja mina sain diviisi komandöriks pinna käsu, et see anud edasisi käske c pataljon ära taanduks, raudteerususid mööda. Sel ajal seda jões hindasin väga tugevasti, Saksa lennukid pommitasid ja kui ma siit üle sõitsin poolteisetunnise masinaga siis sapöörid hoiatasid, et sõitke kiiresti tagasi. Väeosi on väga vähe, teisel pool jäänud Ärede ja meie võib-olla selle silla laseme õhku ja kui ma jõudsin siia otse samasse kohta, kus praegu sõidame, siis Saksa lennukeid väga madalalt pommitasid ja sild sai paar otsetabamust ja enam sõita ei saanudki üle sõita. Ja muidugi üle oleks minna saanud, niisamuti ujudes siin palkide ja paatidega muidugi masinad maha. Ta ei tohtinud, loeti sel ajal väga suureks kuriteoks. No me rääkisime siin, kohalik elanik oli, et kas siin veel mõnda parv on ja nemad juhatasid, et seda jõge mööda alla sõita üks, seitse, kaheksa kilomeetrit ja pala, mõtlesin teine jõgi, need lähevad kokku. Et seal on mingisugune parv ja tõesti ka kaardil oli ka see parv ja sõitsimegi siis ta jõe idakallast mööda allapoole, seal on väike niisugune küla teevad kaardil on ka praegu seda näha. Ja tõesti seal, kus kaardil parv oli, seal oli väikene, niisugune palkidest parv, mida kohalikud elanikud olid kasutanud Einte ja nii-öelda onu hobuveokid üle vedamiseks. Sinna oli kogunenud Stara Russaal votsid parfidost väga palju elanikke. Kuulge, need olite omalt inteintest ja lattidest nisukesed, ajutised onnid, seal palju inimesi, kodu loomisel lehmi ja lambaid ja lapsi, inimesed nagu hoidsid sõjast kõrvale, olid sinna kokku läinud ja nemad aitasid meil siis tõesti selle meie poolteisetunnise masina panna sinna parve peale ja aga lennukit kogu aeg seda jõge mööda sõitsid edasi alla ja me siis ka mas kerisin selle parve ära ja masina ära intega, ise võtsime riided seljast ära, olime särgi väel niivõrd valgeid, kui need särgid sellel olid ja hakkasime siis traati mööda seda masinat üle jõe tõmbuma ja saime peaaegu juba jõe keskpaika, kui kolm saksa pommituslennukid tulid ja hästi madalalt meie peale meie ja peab ütlema, et väga räbal tunne on kõike maa jalgade all paremaga aga vee sees, see tunne on päris niisugune räbal, aga vist nad siia seda meie väikest Barr ei pidanud küllalt väärikaks oma pommide jaoks ja, ja ei pommitanud ja kuidagimoodi saime siis selle parvega sealt üle ja päeval me ei saanudki masinad ära, sellepärast saksa mootorratturid juba jõudsid sinna välja teisele poole ääre, küll aga siis õhtul või juba natukene videvikuks läks, siis ladusime selle ääre intega ära, ja siis saime masinaga tagasi. Järgmine, kui jõudsime öö pola jõe tagant, jõudsime diviisi staapi välja. Väga hea meel oli kõikidel, sest juba kõik lugesid, et meie ei saanudki oma masinatega pärast, aga, aga korpus tervikuna läks ikka. Läks jah, vot siit seda, seda praegu, kus me praegu lähen, lähen pardale. Lubati teisel kaldal istusime jälle bussi. Mootor sai just õige hoo sisse, kui äkki, hüüatas Alfred Puuranud, et siin kuskil paremat kätt peab olema. Vana küün siinsamas. Bussijuht pani pidurid peale, ronisime uuesti välja ja oligi küünla kõige Iisrutas selle suunas üle mättalise ja märja heinamaa, Alfred Puuranud. Proteesi tõttu oli tal raske käia, kuid me jõudsime talle vaevu järele. Mis küla nimi? Saavastroovieküla oli 28 augu ist. Hommiku kell pool viis. 26 aastat tagasi. Sakslast forsseerisid lowatti jõe just meie divisjoni komandopunkt, siis asu sisse toobri külas, vaat umbes 80 meetrit. Ahelik tuli seda võsaservadele. Sealt tulid otselasud, mina sain esimese lasu, selle küüni taga oli minu hobused, seisid Telefoni kaarik ja käskjalad. Ja Kirsten Grigorjev hobused korraldada, nagu ma seda ütlesin ja hakkasin, seda pole, me näeme siis täna juba, näen juba küll, kus ma seal siia jääda ja tuli kohe paremasse kätte. Käsi läks üles, kukkusin, ma hakkasin veel mõned sammud laskma, siis lendasin mõni meeter edasi. Mõlemad jalad, vasak jalg reieluumurdega ja parem pehmest avast ja jäin siis siia küüni juurde küüni juure lamama Grigorjev ja siis Kornissov. Tulid minu lapi tõmbas kõigepealt püksirihmaga. Kinnimeeskond Köik, Kalarmeeriti patareid hakkasid haavasid otsekohe tule, meil oli antud juba kõik laskmine tehtud märk, üks märk, kaks, märk kolm. Kuidas patarei asus siis, kui me sõitsime sealt umbes siit üks kaks ja pool kilomeeter oli umbes seal metsa ääres. Siin oli ja siin oli jah, meie vaatluspunkti ja ühtlasi ka komandopunkt. Nemad avasid otse tule ja kõik meie komandopunkti meeskond püssitule tuli juba nii verd tihenes. Ta hakkas ta Indiast uuesti ja siis Grigorjeva need võtsid, hakkasid mind kaariku poole viima, siis anti uued valangud korrisof surnuks. Grigorjev fil. Jalg läbi peaaegu ja mina surnuotsa, jäime siia lamama. Ainult selle koha peal oli veel üks aed, oli siin natukene. Edasi sõites kuulsin teistelt, et sellesama küüni juures lõpes Alfred Puuranna sõjatee. Seal saadud haav põhjustas jala amputeerimise. Ise ta sellest ei rääkinud. See polnud tema meelest vist tähtis. Tähtis oli see, et ta suutis seista selle maa eest ükskõik millise hinnaga. Vaatasin kaua tema mõtliku nägu. Pilku ma ei näinud, see oli bussiaknast välja suunatud. Mida ta mõtleb, ütles. Kaotada iluse tähendab kaotada kõik ka valumured, kõik kaotada jalg nooruses kõige paremas eas. See on tantsimata jäänud tantsupeod, äraütlemised, võib-olla isegi solvangud, jooksmat, ainult jooksmised kellegagi käsikäes saatmata jäänud saatmised ja lühikesena näivad pikalt seismised kellegi koduväravas. See on suur ohver. Kuid see ja paljud teised ohvrituudis selle nimel, mis kaalub üles kõik. Tänase päeva nimel. Ja homse nimel jõudsime pola jõe äärde. Rahu, vaikus ja mälestused. Hennoste kaapoli polaarjaamas olete käinud? Tuli diviisis, mina olin polaarjaamas, käisin saunas, kurat pommitas sinna, said pihta, kurat, hobused jooksid ära veel sealt Jaava juurde sauna juurest. Pärast tuleme saunast välja, ordinaaretsiga kurat, hobuseid üldse ei olegi teada. Aga vaatasime ringi võt praegugi hobune kuskil seal välja peal seisnud siis läksime üle ja tulepositsioonid käivad meil seal kolpinu jõe taha, seal jõekene õieti sinna jäimegi seisma. Niikaua kui korpus likvideeriti. Külmelgudokenemise põle tere ja, ja põletad ära ja poolt likvideeritud. Ja neid oli vähe ka jäänud. Oleks 30 21. polk jäi küll eksisteerima, aga eestlastest need kaader, mis oli, need saadeti ümber formeerimisele. Ja mis kuupäev siis oli veel? Me siit siinse esimene, tähendab terve septembrikuus esimesi. Samuti oli meie aabitsa polguka üle Poola, läksime siin nagu dokumendid, põle deta ära. Polka ametlikult likvideeriti ja meeskond anti suurtükiväe käsutusse. Ja siis selle suudlikele osades Me võitlesime kuni valgeaine peaaegu kiusake. Teie olete ju 21. põlvkonna helisele, jah, see oli võtta siis kuulus folk, eks ole. No kuidas kuulus õnneks seda räägib ajalugu. Need ja siis siin lowatti ääres siinsamas, palju teie põlgus mehi järele jäi, pärast seda? Pikka, kaua sõja tegid, seadja kestis, tähendab Guaka esimesest lahingupäevast lugema siis üheksandast juulist kuni esimese oktoobrini. Mehi jäi järele umbes paarkümmend meest eestlastest, keda saadeti ümber grupeerima, nii palju tuli. Aga alguses oli meil eestlasi umbes paari 1000 mehe nendega väga suured kaotused-kaotused selle aja pealegi muidugi suured, aga ikka võrdlemisi palju ikka kinni pidada. Nuiana. See see oligi suur töö ka ikega ja kolm kuud ikka keegi raske, raske rasked rännakud olid ja rasket kaitselahingud olid. Sõitsime tagasi Novgorodi oblastist jälle Pihkva oblastisse. Praegu läbisime sõjatee kolme päevaga. Kuid 26 aastat tagasi kulus selleks kolm kuud, millest iga tund möödus rasketes heitlustes, et tõkestada vaenlasele teed. Lenini linna. Pikka aega saatsid meid teel kauni kallalise filoni Joywood. Kuuvalgus sillerdas veel. Otsisime hea laagripaiga, süütasime suure lõkke. Valter Paluvere hakkas puhastama koheva poolt lovatist püütud hauge. Istusime ümber tule. Mälestused ei andnud siingi asu. Võiaegseid põnevaid momente oli palju ja siis oli ka niisugused ilusad ilmad nagu praegu on, siis kui meloodist üle läksime ja kui me seal jõe ääres kaitse olime, siis nendel päevadel oli sakslastel niisugune ülekaal õhust, et peaaegu päeva jooksul nisu Soment ei olnudki, kus lennukid ei olnud ja lõuad pommitasid nagu igat üksikut inimest, igat üksikut hobuveokid. Nimelt üks kolmiklennukeid läks silmapiiri taha ära, tuli jälle poolt, kolm kadus seejäreltulijale, kolmandat poolt kolm ja nii nad kogu aeg tiirles meie kohal umbes 15 tundi järjest. Päeva õhtul hakkasid nad nalja tegema, riistasid siis alla mürsukesta, siis tuli ülevalt alla, ma ilmatu koleda riikimisega. No ja siis visati mõned kutid lupja maha, meid ehmatas kangesti ära. Istusime gaasitorbik, mis ma ütlesin, kaaslasele maa-alad, igasugust sõnnikut sealt ülevalt alla. Üldiselt nagu vene keeles. Staare russo oli muidugi, päeval oli ta näha ja öösel oli seal kogu aeg tulekuma. Igatahes jõe ääres oli parvetatud seda polisti jõgi palke ja need põlesid seal kogu aeg, igatahes niikaua kui me seal kaitseväe oli, aga see oli peaaegu paar nädalat kogu aeg, Stara Russaal kohal oli tulekuma öösel, kui oli liikumine meie seal, käisime sideohvitserid läbi soode, otsekohe siis eksimisvõimalust, sest ei olnudki, kogu aeg oli see tulekuma näha, igal ajal. Kuna sa sinna koduteele masinatele Nüüd hakkab siis tagasi, said ja kõik siiani on väga hästi veel läinud, ma loodan, et me jõuame ka elust lõplikult Tallinna täna õhtuks. Et mootor käivitada, mootor käivitada ärasõit. Et ma olen seda raamatut ka lugenud, aga seal on väga palju numbreid ja peaarst laskis ukse lahti. Hullud, olete mul igal juhul raha koera varastama? Need lähevad jälle pea, esialgu. Esialgu peab rahulikult seid, tulevad need õiged anekdoodid välja. Sõjamehed on elurõõmus, rahvas on nüüd ja olid ka kõige raskemal päevil. Tulid anekdoodid ja tulid tõestisündinud lood, lõbusad lood ja naer. Sünnimaapinnale jõudmine tegi lauluhääled lahti. Ja siis olime jälle Tallinnas kodus. Üldiselt võiks öelda sõidu kohta. Me oleme sõitnud Ma 1617 kilomeetrit ja oma ülesande oleme täitnud, see väljasõit andis meile väga palju väärtuslikke andmeid, sest paljud seltsimehed on kirjutanud oma mälestusi. Me kontrollisime mälestusi, sellega saime ka veel uusi meiega kaasas oli grupoosi seltsimehi, kes esmakordselt olid seal ja nende käest palju väärtuslikke täiendusi. Ja meil see mälestustekogumik küsimus ja 22. territoriaalkorpuse lahingukäik. Porfrovi, star Russoni ja veel edasi, seal kujuneb üsna täielikuks. Me tegime siin jutuajamise teie kaartide juures, kas sinna nüüd tuleb juurde mingisuguseid täiendusi? On kõik nii nagu oli? Ei, sinna tuleb päris palju täiendusi juurde. Asi oli niimoodi, et nii nüüd teistkordselt seitsme välja 41. aasta lahinguväljadele eelmine kord oli külm, see muidugi segas, palju vaatamist. Ei saa ka igal pool käia ei saanud käia. No seekord marsruut oli veel otstarbekohaselt koostatud. Ilm soodustas ja ka see Meil mõlema väekoondisi ja enamuste, meie rajasid esindajad, ülikool, see võimalus veel palju asju täpsustada. Eriti mind huvitasid mees lahkultzi positsiooni vasaku tiivategevus ajavahemikul 10. ja 18. juuli vahel. Selle saime klaariks samuti seen salt sõi operatsiooni, küsimused olid üks valged kohad olid, meil, saime ka need mõlemad seal, kus 183 lõi põhja ja hiljem ka meie 180. diviis ja sain ütlasega mõningad valged laigud oma kaardi peal korda saada. Stara Russaal kaitse osas nimelt kaitse Stara Russaal lääne lähistel. No see materjal tuleb praegu nüüd muidugi uus materjal läbi töödelda veel nii päris loogilisse järjekorda panna ja tahaks loota, et meie selle sõidu organiseerijad kutsuks sellest sõidust osavõtjad võib-olla veel nädala-kahe pärast ükskord kokku. Et nüüd juba laua taga siis oma kaart viljaskeemidega siis veel kord neid küsimusi läbi arutada, sest kahjuks meil sellest perioodist ju dokumentaalset materjali on äärmiselt vähe. Ja siis selle tõe peame meie siis mälestuste najal seda, mida maastikuna nägime taastama Noftisin. Loogiline sõjamehe mõtlemine ja kuidas ta tegelikult võis olla, see peaks meile andma siiski sellise materjali kogumit, mis meil tuleb, peaks olema nii õpetlik ja ajalooliselt ja ka muidugi sõjalistes küsimustes täiesti õigel ja seltsi siduda. Kuidas teie selle ringsõiduga rahule jäid, lühidalt võiks ütelda, et see oli üks tore ja muidugi väga kasulik. Mitte ainult ei vaadanud neid kohti või natukene, nii olime nii olukorras ka lähedalsõjaaegsele, ööbisime maastikul, istusime ja sõime ja nendes samades kohtades, kus me sõja ajal olime. Ja igatahes muidugi niisuguseid muljeid ja mälestusi on palju. Ja mina kui ühing, teaduse esindaja, pean ütlema, et meie seltsimeestele, kes meie noortele peavad loenguid suure isamaa lahingutee koht ja meie saime muidugi väga rikkalikku ja väärtuslikku materjali tarvis, on ainult need nagu öeldakse, veel läbi seedida, paberile panna, skeemidele kanda. Ja siis me muidugi võime meie noortele ja sõjameestele meie inimestele palju nii-öelda huvitavamalt ja täpsemalt selgitada suure isamaasõja kõige kangelaslikku muidugi kõige nii-öelda võiks öelda siiski kõige halvemini teatavat perioodis on seda kõike sõja algus. Kui tänan teid selle toreda reisija samuti ka toreda seltskonna eest teiega palju tänu. Seltskond oli muidugi tore vanu sõjamehejuttu ja, ja sõjamehe nalju tehtud, ma arvan, et Eesti jätkub tükiks. Tänavägedes.