Ülikool. Jumalaid tule inimeste hiilguses. Jumal tuleb, skandaalsed tan kasiinos. Mitte kirikusse. Vaata, mitte seal, kus täpselt ütlevad, kui teed seda, sa satud. Paradiis ei. Koole. Semiootik ja kirjandusteadlane Mihhail Lotman räägib Fjodor Dostojevski. Saade on salvestatud kõrvemaal. Trükiseltsi korraldatud kirjanduslikud arutelud. Geniaalsuse hullumeelsus, nendevaheline piir on tinglik ja Dostojevski ole hea näide selle kohta. Ma ei hakka ümber jutustama Dostojevski elu lihtsalt paar olulist asja. Oluline sündmus tema elus oli 37. aastal, kui suri tema ema. See oli tema üks lapsepõlvetraumast. Kahe aasta pärast suri tema isa ja see oli veel olulisemalt trauma, kuna emad armastas isa, ta vihkas isa ametliku diagnoosi järgi, suri insulti. Tähendab vene keeles Sultol, Kudar ja tassejevski. Umbes 30 aastat hiljem ta kirjutas oma märkmeid. Kuidas oli, tuli seina Dell sinna töötama, isa oli joodik, liiderdaja hiljem Fjodor tramosofonal isakuju ja siis isa tuli midagi nendega õiendama, Morima tüli ja üks nendest töölistesse vastastele ka hästi äkiliselt isa ehmatus ja siis karjus poisid, tapke teda Ribedacaraczungimu. Ja siis kõik tulid talle kallale ja tapsid mul seina määratoloogiline probleem siin. Võib-olla ma alustan teistmoodi. President Lennart Meri armastas hommikul vara tõusta ja minna linna peale. Tartu linna peal oleks selline kummaline kuju, kes kõike pidulikult tervitab ja siis okeilt kuus hommik Toomemäel president Meri jalutab ja siis see tüüp seal istub. Äkki kargab üles. Selle peale president ütleb, et kui tervitatud presidendi paneb püksilukk kinni, suurepärane lugu. Kes seda jutustab, kes seda nägi? Pealt, kui sa, president üksinda jalutamine ja nii on selge, kes seda. Aga vot siin on veel huvitavam, kas surnuks pekstud isa või need tüübid, kes ta peksid surnuks. Ei kogusas seeneritest Nevski peas. Freud, kes uuris igasuguseid geniaalseid inimesi, kaasartlaste järski, muuseas, oli suudlastekski fänn. Ta diagnoosis seda mitteüksused. Dostojevski oli, Oidipuse kompleks on tasuta, seal on meil kõigile. Jah. Aga tõesti tappis oma isa nagu Froidil tihti siin väga huvitavad ja sügavad ideed ja täielik jama koos. Kuidas ta järsku oleks hea alibi, ta oli teises linnas. Nimelt Peterburis, nii et ta ei saanud. Aga sügav tõde seisneb selles suhtes tervikuga, eks süüdistas elavast isa tapmises ja ta elas seda kaasa. Dostojevski elas erinevalt. Kuidas tema isa tapeti ja kuidas ta ise selles osaline näiteks, et tema väikse poisina näitas, kus siis abidab ennast. Kuidas te just ei olnud sel ajal väike poiss ja seal on ka teised variandid, et kuidas need tapsid, et ta seal võrgutas mingisuguse pärisorjast kellelegi naise ja siis selle eest teda tapeti. See on väga Dostojevski suse, jällegi mingisuguseid tõendeid, et see nii oli, ei ole. Tulevad meelde vennad grammased, kusjuures iga nendest vendadest võis isa tappa, tappis sverdi kohv lõpuks jah, aga samas võiskai val võis ka Dmitri ja isegi alus. Isa surmast tappens saab üks juht motiividest. Nii veel oluline teada Dostojevski eluloost. Ta on hariduselt insener, kusjuures sõjaväele insener ja arhitekt. Kuigi see eriala teda eriti ei huvitanud. Ja ta üldse ei sobinud koos nende noorte ohvitseridega sel ajal, kui nemad veetsid korralikult aega joomarlus ja ohvitserile sobivas meelelahutuses, tema luges. Muidugi külastas lugu naersite taga aktiivselt, sellest võib-olla natuke hiljem. Kuid see insenerimõtlemine arhitektuur pluss väga suur lugemus kirjandusest ta oli üks haritumaid inimesi omal ajal vähemalt Venemaal, ehkki oli selles mõttes autoti takt. Ta teadis kirjandust palju rohkem kui professionaalselt. Kirjanduskriitikud ütles Mart kriitikute kohta, et need on inimesed, kes kirjutaksid. Neid asju, mida mina kirjutan, juhul kui nad oskaksid. Nii veel tavalised seos Eestiga. Mainitakse, et ta kaks korda külastas Revali tallinud, kus elas ta vend Mihhail, kes oli ka insener, aga kellega nad hakkasid hiljem ajakirja välja andma ja ajakiri oli sellised väga konservatiivse suunitlusega. Kuid 47. aastal ta liitus Petrožovski ringiga ja see ring oli, ütleme väga vasaksotsialistlik, kui mitte öelda kommunistlikke tantsus lugesid furjeed, aga kaasajal tegelikult see ei tulnud välja juurdluse ajal seal osales Kaczarloshowski oma päris revolutsiooniliste ideedega. Kaua teda arreteeriti koos kõikide ringi osalejate, keda saadi kätte kõige olulisemaid, näiteks showski teisasketta ja 49. aastal kaheksa kuud veetis eeluurimise Petrabaos. Ja siis kõike neid, 21 inimest mõisteti surma mahalaskmise läbi. Kusjuures teevski see oli see, et tema äikaabanud teiste panevad, lugesin Belinski kirja. Kuulas kiri googelile, aga see oli täiesti, keel on ainult selle kirja lugemise ja mitte väela kaevamise pärast mõisteti neid kõike surma, need olid kõik aadlikud, siis võetakse aadlik, kõik kodanikuõigused ära, murrastakse mõõka pea kohal ja lastakse maha, viiakse Simonovi platsile. Preester annab viimase õnnistuse sõõrale, Carey seisab, kõik püsid laetud ja ainult käsk tuld. Nüüd siis teatakse, et keiser annab neile armu. Üks inimene nendest Porošenko läks hulluks. Petrovskaja kindlus ei ole ka eriti tervislik, kohtadel hakkasid esimesed sümptomid juba seal, aga vot sellest seismisel. Ta läks päris hulluks ja sellepärast ta varsti sunnitöölt vabastada. Ja Dostojevski veetis sunnitööl mitte eriti kaua, ainult neli aastat. Richi oli mõistnud kaheksa aastat väga pärast sõda, ta pidi sõdurina teenima. Ja sõjaväeteenimine oli ametlikult 25 aastat reaalset 25 aastat, keegi ei teinud aga kuskil kümmekond aastat. See perspektiiv reaalne, kuid alati oli võimalus aadlikutel võimalus välja teenida. Ohvitseri avastaja ohvitser võis erru minna erinevalt sõdurist. Dostojevski oli seda teed juba läbimas, kuid keisri spetsiaalse dekreediga teda ja teisi Petrošeeeff vabastati. Ta abiellus. Kes oli joodikud, naine, aga ta ei saanud temaga koos elada, sest ütleme esimesel pulma ajal, temal tekkis elektriline Ko ja pärast seda juba naine ei tahtnud teda. Aga probleem on siin selles, et Dostojevski Iseli hüperseksuaal see asi oli nii kaugele läinud, et Peterburi prostituudid keeldusid temaga. Sest ta ongi hull inimene. No midagi väga hullu ei olnud sadamas ahistlikud, ta tahtis alandada ja olla ise alandatud, siis töötab ajakirjanduses, 62. aastal sõidab välismaale, seal temast saab mängur ja meeletu afäär ühe emonsibeeritud neiuga, apalinaaria susla, aga kellel on suur roll pärast Venemaa ajaloos, temast saab roosalori naine. Suslowatada tõmbasin alkoholismi mängulusel aga päästis sellest mõlemas tema teine naine alla snitki lahkes olikaadaste Jevskistenagraphista sekretär. Nad 81. aastal suri 60 aastasena jõudnud selle ajaga üsna palju teha, kuid see on kõik selline väline. Jätkab Mihhailov. Veel enne arreteerimist, 40.-te aastate alguses, Dostojevski hakkas väga aktiivselt kirjutama ja tema esimene romaan, vaesed inimesed, seda võeti väga hästi vastu, see oli tolleaegsel Vene progressiivse kirjanduse mainstream väike inimene, tema kannatus, see, mida alustas Puškin oma vaskratsaniku ka siis googelda. Ja see oli see, mida progressiivne Vene ajakirjanduskriitikud kirjanikud kõige rohkem hindasid. Ja kui see ilmus, siis Vissarion, Belinski kirjanduskriitik, hämmastas ta järsked ja ütles. Tõde on teile kui kunstnikule avatud ja kuulutatud, väärtustage seda andi jäis, jääge talle truuks ja teist saab suur kirjanik. 30 aastat hiljem seal, kus me seda teame, Dostojevski kirjutas sealhulgas 30 aastat hiljem, kuidas ta ei oska, keegi ütles, et see oli kõige õnnelikum hetk minu elus. Kui sunnitööl oli eriti raske, siis ta tuletas need sõnu meelde ja see oli nagu tema usk, aga tegelikult ta sunnidel avastas ka teist usku. Tavaliselt Dostojevski radikaalset muutust seostatakse nimetusele sunnid kogemusega. Esiteks seal sunnitööliste hulk asjas Siberis olid palju endiselt ikka Briste ja Dostojevski oma märkmetes Sullustasid ET aadlikutesse Siberis. Üldiselt suhtuti hästi sellepärast, et oli üks grupp aadlikud, keda oli sinna saadetud kablist ei saa nimetada, kes pidasid ennast üleval väga ülevalt. Kõige lihtsamad inimesed pidasid, mis lugu ja selle pärast, kuidas teevski aadlikuna sattus, tibla lihtsalt all oli juba teatud privileeg. See on väga oluline, sest enne seda sunnitöölist väga halvasti suhtus staatlikutesse Sõmy lihtsate inimeste pärusmaad, vähemalt siin sunnitaval meie oleme siis tulevad mingisugused. Aga siis selgus, et tal on, meile on hoopis teistsugune seal. Ja siis tulite Gabristide naised ja üks nendest Fannedyysina kinkis täievskile evangeeliumi. Ja siis ta esimest korda lugesin evangeeliumi mitte kui sellist Suld lugemust, aga algusest lõpuni ja see raamat oli tal kogu aeg käes ja surivoodil. Ja kui tal oli raske, siis ta alati luges evangeeliumi, nimelt 100 eksemplari. Kuid ma tahan öelda, et sellel skeemil nagu paljudel teistel skeemidel on üks puudus. Nimelt see murrang hakkas Dostojevskil juba varem ja samal aastal 40 nelja-aastaselt, kui ta avaldas vaesed inimesed, avaldas karramaanid teisik. Alguses, kui ta hakkas seda ajakirjas kõige arvasid, et see on väga gei, aga siis pärast Pilinski oli nördinud, et siin ei ole terviklikkust. See ei ole enam realistlik. Sind nähti tagasi menukas romantismi nagu Hoffmanni asi, et inimene, tema vari inimese tume pool, aga see oli väga oluline, et inimene ei ole lihtne vene Kristus, Muskil või kramaasof. Neil kõigil on kattumäe pool. Dmitri kramas isegi Fjodor helge poolses, nii vaesed inimesed, valged ööd, niidatškani laval, see jäi lõpetamata, kuna ta 49. aastal ta arreteeriti ja juba pärast sunnitöölt alandatud ja solvatud. See on üks nendest täievski, demokraatlik ja selline helge pool, kuid maailma kuulsaks sai teiste teostega Venemaalt läbi. Murrang oli seotud nimelt märkmeid surnud majast. See oli 61 62 avaldatud osa täna, nagu tavaliselt tal seda võeti väga hästi vastu, sest siin nähti jällegi lugu õnnetutest inimestest. Aga see siin oli väga oluline, selline müstiline ja religioosne tagaplaan, mida märgati alles hiljem, 64. aastal. Märkmed põranda all. See on nagu selle teisiku jätk, põrandaalune inimene, ütleme, halb inimene. Stevski alter ego, vot jään siin on väga huvitavad asjad meie jaoks seoses ideoloogiaga üles tunnistatud põrandal quica noorukis. Ta tuleb tagasi oma noorepõlve idees sotsialismist. Ja ta tunnistab, et sotsialism, käe ebaõiglus on väga halb ja tuleb üles ehitada selline ideaalne kord. Aga samas see on väga halb. Sest et inimene kõlbas Olisse korda. Sest mina olen inimene, aga mitteskeem. Ükskõik kui hea skeem, see on suurepärases keeles anti, aga inimene sinna ei sobi. Vähemalt põrandaalune, aga tegelikult ükskõik mis inimene siis tuleb see, mida hakatakse nimetama Dostojevski, suur viisik või isegi pentatehas nagu pühakiri seal viis suurt romaani, mis tegelikult ongi Dostojevski 66 kuritöö ja karistus 68 idioot, 71 72 kurjad vaimud siis 75 nooruk ja 70 980 vennad krabasot, mis jäid isegi viimistlemata. Need on tema suured teosed. Mis teeb seda Jevski suureks. Ennekõike tema uut tüüpi romaan. Seda romaani alguses nimetati dialoogiliseks romaaniks, pidades silmas seda, et seal omavahel tegutsevate konflikteerivad ja arenevad mitte personaalseid, vaid ideed et iga persona soni teeneganud ja kas see ei ole päris hea määratlus. Parema andis 20. sajandi 20. aasta lõpus filosoof Michel bahtin. Tema nimetas polüfoonia romaaniks. Traditsiooniline maal on see, et seal on teada, mis on tõde aga Dostojevski puhul mitte keegi ei teatata. Isegi vürst Muškin Alošocaramaasas võisal Rosumichin selles kuriteos aga nad ei teadnud, tahab, igalühel, on mingisugune osa tõest. Aga nagu Balifooniliselt teosel. Teos ise on ainult kontrapunktis, ainult kõik need koos Allavat tõde ja selles mõttes ei saa ümberjuttude otsa. Tõde on lasteaias, käivad siin ja selline selline, see on vale, see on üks häältest, seal huvitab, et Dostojevski, autor isegi teada see on üsna traditsiooniline probleem kirjandusteaduses, et hea kirjandusteos on targem kui tema autor ja Dostojevski poolsel eriti kulandas täierski ei ole üksnes romaanikirjanik, aga ka publitsist ja ajakirjanik seal, kus ta räägib, mis on, milline on tõde siis me näeme, et ta ei ole nii tark. Ta on siis. No ma ei saa konservatiivseks. Reaktsioon, autor, ta väidab, et vot olemas need ja need asjad, need mulle ei meeldi ja ta püüab neid välja naerda, halvustada ja nii edasi tema enda positsioonil. Noh, ta on nagu omaenda romaani tegelane, kusjuures sugugi mitte parim tegelane. Ja tema seda teab autorina, kuid mitte publisestina. No seal on veel üks materiaalne küsimus, kohe hakkame rahast rääkima, et tema sai sellest mahust ja sellepärast ta romaanid, tal on väga sellised kontsentreeritud, aga tema publitsistika lahja juba ammu, sa tead, mida ta tahab välja, ta veel ütleb. Nii Jevski ideoloogiast, no kui me räägime tolle aja vene mõttes, siis põhiline vastuseis tolajal olid Slovofiilid värsus, läänlased. Aga praegu, meie on oluline see, et las ta Jevski oli, andis lava filiantilannale hiljem seda suunda hakati nimetama Bošünnikataal pinnase. Ja temal tekkis see konstruktsioon, mis on praegugi Venemaal väga populaarne, et kõik on meie vastu. Hiljem Šafarjevi, formuleeris sõda, russofoobia laevad, mis on see maailma rahvaste juhtiv idee, et venelastele nagu keerata selle lätted? Me näeme, Dostojevski, miks ta vihkab slaavlased? Ta näeb ette täpselt seda, mis juhtus. Et slaavlased vabanedes venelastest hakkavad neid vihkama, tahaks olla eurooplased ja mitte üksnes ei ole mingi. Vot oli selline väga model siis Balzlalism, eriti tšehhid ja seal lõunaslaavlased olid väga venemameelsed. See on ajutine. Varsti nad on kõik meie vastased tahavad sakslaste, prantslaste teenindaja, hoopis on see aga, et Venemaa ka kuulub Euroopasse, seda nagu siis kõik unustavad ära. Et slaavlased ei ole see, mis ühendab euroga, aga see, mis neid eraldab ja nad on meie suurimad vaenlased veel hullemad, kui need nädala eri. Suur okas oli poolakate vastu. Poolakas. Ta kahtles, ma arvan, et pigem ta oli valgevenelane, aga no tol ajal oli praktiliseks, miks siis teeb venelasi nii eriliseks? Ta näeb nende pahesid võib-olla teravamalt kui ükskõik missugune läänlasest kriitik. Aga see ei ole oluline. Oluline see, et vene rahvas, jumalakandja jumala ei avalda seal hiigluses jumala avaldab ennast viletsuses ja venelased kõige viletsamad ja sellepärast nad on ju mitte kõige viletsamad, on küll võib-olla kõige patusenud. Nii. Mul oleks võib-olla natuke naiivne küsimus, ma lihtsalt Dostojevski filosoofiline hästi kursis ei ole, et kuidas ta sai arvata, et venelased on kõige patusem rahvas, kui juudid olid ju need, kes mõrvasid jumala poja, kas see ei ole sest suurem patt kui kõik muud patud, kokkuvõte, mis ta üldse juutidest arvas? See oli passilisem konstruktsioon üsna populaarne Venemaale, et kaks vastandlikult rahvast ühendanud jumala tapjad, teised jumalakandjad. Aga kas Jevgeni ei ole, kusjuures jumala tapmine ei ole talle eriline motiiv. Tal oli pingeline juudi pool hakata seda suhteliselt. Ja samas Talevalt seal mingisugune vene lesk tegeleb raha laenamisega ja võtab protsente, hullem kui igasugune juut ja ütleb, et, et see ongi juut. Et mitte etniline, aga, aga siiski ta kahtlustas, et nad juhivad maailma ja seal oli kaks probleemi, nagu tavaliselt andisimentidele võiks, on see, et miks nad ei assimileerumist. Briti kasutas Schilleri väljenditad, staadion, staadionid, juudid moodustavad riigis riigi, et neil on omad kombed, seal omakohus, oma kirik ja nii edasi. Aga teiselt poolt tahtsime leeruvad ja sa ei teadnud lordi sõele, kristlane ja kõik. Aga võib-olla ikka juut. Ja abielu on sellised nagu salajased juudid. Näeb välja nagu ristiinimene. Sa tead Aga räägime rahast, sest see on üksnes Devski väga oluline teema. Kui te loete vennad, grammasarid, siis seal on pidevalt raha mitte üksnes raha, seal on rahandussees, seal impoteegid, luges seda lõbu nii, ma ei saanud üldse aru, mis seal toimub. Aga nüüd kuule endale hüpoteegi laenud kaelas. Ja veel igasugusel paga transaktsioonide, et ta suurepäraselt tundis pangandust. Nii-öelda halval poolelt oli võlgu kõikidel võimalik mõelda kõigele võimalike institutsioonide alustatakse ma tsiteerin Itaalias lavisting, viidad Capri kahest uurimas tõsta Jevskinud rikkuse saavutamine seotud tavaliselt hasartmängude kuritegude, prostitutsiooni spekuleerimise, ootamatu päranduse või jutumärkides katastroofiliste ekstravagantsuse kab kriisidega. Mitte kunagi ei ole raha töö tulemus. Ei ole lihtsalt ühtegi episoodi, et rahakult palk millegi tõest teisestavases Gabri kirjutab peaaegu alati ta räägib sind vendadest kramale seondub raha veremotiiviga. See on ka tõsta Jevski enda praktika. Selles nimestikus puudub üks sissetuleku allikas. Võlad. Samas ta ise ennast nimetas proledarlaseks. Kirjanik pole tarne, see tähendab, et enne kui sõnul ei maksnud midagi, ei kirjutanud. Ta mitte kunagi ei kirjutanud ette, siis ootas honorari. Kõigepealt ta saia Vance siis vaatas, kas hakkab kirjutama. See oli üks põhjus, miks ta liberaalide ja sotsialistidega läks katastroofist lahkuma, kui ta järjekordselt ei saatnud oma teost, jutt oli juba idioodist. Aga juba võttis avanssi väga mitmes kohas ja korduvalt. Ja see oli muuseas ta mängurlus, aeg mängis kõik maha. Siis konservatiivide biograaf Nikolai trafode maikov ja nemad laenasid talle korduvalt ja siis ta sai aru, kes on heade inimestega Salvad. Ja see, see oli see väga oluline, tema maailmavaateline pööras sotsialismi konservatismi poole. Miks ta oli välismaal? Juba piiri peale jah, nagu ta kujutas ette ja seal on välismaal ilma rahadeta kõik raha, mis ta saab talle laenasid turgeenit mitu korda kõngherov, mitu korda mängis maha ja siis kui ta järjekordselt paluge, Systur geenev, kirjutab maika peale nahhaalselt tuletab meelde, ütleb, et te mängite maha mänginud, aga mis see sinu asi all? Ägavad teiegi, teated, mängin maha kõik vanad load, daam, mängur is ja tal haige mängur ja nagu iga haige mängult ta arvab, et tegelikult tal on valem olemas, kuidas võita? Ta kirjutab oma naisele, see ei ole ilukirjandus. See on palju dramaatilisem kiri naisele. Juba paarikümnel korral veendusin mängulauale lähedases, et kui mängida külmavereliselt rahulikult ja arvestades, siis pole mingit võimalust kaotada hüüumärk. Vannun sulle, isegi võimalust pole. Seal on pime juhus, aga minul on arvestussüsteem muuseas, sest ei olnud väga halb asi. Järelikult on mul nende vastu võimalus. Aga kuidas tavaliselt olnud? Ma alustan 40 kuld, maga ja panustan. Ühe kahe kolme kauba, veerand tunni pärast olen ma tavaliselt sulgudes alati võitnud poole, rohkem. Siis mängima ei saa pidurdada. Milleks raha? Ja siin on teine asi, mis on raha. Raha ei ole mitte kunagi millegi kasuliku jaoks. Raha ei ole mingisugune kapital, milles saab veel midagi üles ehitada. Aga miks raha on oluline? Selles loeme juba märkmetes sulus majast, raha on vermitud vabadus. Seetõttu vangistatud inimese jaoks on ta 10 korda väärtuslikum kui mündid, kõlisevad taskus, on ta juba poole õnnelikum isegi kui neid ei saa kulutada. Kuid raha saab kulutada igal pool, seda enam, et keelatud vili magusam. Vanglas olla rahal hoopis teine hind kui vabaduses. Vabandust, sa oled niigi vabandusega vermitud vabadus ja leidma tsiteeriksin protski, SEE algustandas täievskis. Maa vee-õhu- ja tule kõrval on rahal viies element, millega inimesel on kõige sagedamini vaja arvestada. Selles on üks paljuseid. Mõttekriips 100. ja võib-olla isegi peamine põhjus, mis täna 100 aastat pärasedaste Jerzy suruma säilitama, Lottemaa teosed oma aktuaalsuse. Dostojevski avastab raha, raha mitte kui finantsmehhanism, mitte kui mingisugune needus, mitte kui seal, ütleme nagu palsakil, aga raha, mõistliku raha, sellist loogilist aspekti ja siin on üks väga oluline asi, juhus versus süsteem süsteemide täristama. Aga kus oli juhus? Ja see vastuseis on Dostojevskil juba süntaks? Jõuabele farmalistid panin tähele, kui tihti Steffi kasutab sõna truck, äkki täitsa sündmused ei arene loogilisel teel, aga äkki midagi juhtub, skandaal, katastroof ja nii edasi. See on üks asi, kuid teine asi on super sidusus. Seda ma ei ole avaldanud, aga ma olen seda uurinud lingvistika. Ja kui siis seda konstruktsiooni talad või isegi rohkem kui äkki. Kui jumalat pole, siis kõik on lubatud. Niisugune nagu teoreem tahab tõestada, kui, siis on süsteem, mis viib teismile tühjusele ja saatanale. Aga äkki on ime, kusjuures ime võib-olla skandaalne, sureb vanake tassima venelast kramaadet, püha inimene, kõik arvavad, et nüüd hakkab alles aroomid, löövad, läks haisema, vanamees, see on skandaal imeda, sellel on jälkus, aga see on ka ime, sest kõik ootavad, kui püha inimene sureb, siis on seal aroomidega. Ei ole püha inimene, sureb hais välja kandnud naise isa tuppa sisse astuda. Ja see on nimelt selles on jumala. Jumala ei tule inimeste jule hiilguses. Jumal tuleb, skandaalsed ütleme kuskil laudas sünnib, nii ka siin põrandaalune inimene ütleb, et elav elu suveelav elu ei vormile kaks korda 24. Ja see on üks väga oluline aspekt siin üldse välja mõtlemisele, mis on raskesti eesti keelde tõlgitud. Asi on selles, et vene keeles on kaks sõna tõe jaoks. Pravda jäigistina ja nende vahel oli alati konflikt Dostojevski, vaenlane, õhturgeenif kirjutamisele, seenel, luuletus proosas, et tuleb inimene tuppa ja kuulutab tõtt, kaks pluss kaks on neli. Või see, ma ei oska eestikeelsed Ugopadjanyeraveluguvad Razene no ühesõnaga kõigi füüsika seas. See ei ole tõde, seal sai Kistina, aga tõde on see, et kaks pluss kaks ei ole neli teises luuletuses tulge, need kirjutab, et iga palve kvintessents on see armas jumal, tee palun, nii et kaks pluss kaks ei oleks neli. Jumala ei ole siis, kui järelikult jumal on mängulasta poolt ta kasiinos, mitte kirikusse ja ma ütlesin, mitte seal, kus täpselt ütlevad, kui teed seda, ta satub, paradiis ei, lähed kasiinosse, mängid oma oma tuttavate, oma naise, oma lasteaia, kõikide sugulaste mara maha, sõbrasi. Nii vot selles samas mängoris minategelane vaidleb välismaalastega. Seal on üks inglane, prantslane, prantslane ütleb, et venelased ei tohi mängida, ruletti sead satuvad liiga hasarti ja kaotasid vastupidi, ütleb temagi. Rulett on venelaste mäng. Ja see vene lase selline pillamine. Ei tea, kas seal võib olla tramisegi parem kui see lääne kokkuhoid ja nüüd ma püüame tõlkida Sütaalidelded Lääne tsiviliseeritud korraliku inimese kätte, siis peaaegu et põhiline punkt, selles on kapitali omamine ja kasvatamine. Aga venelane mitte üksnes ei suuda kapitali saavutada, kuid kui see juhuslikult satub, siis ta raiskab seda ilmaasjata. Isegi. Sobrasime jälkus. Yaledalt jah. Kuid sellegipoolest meile venelastele raha on ka vaja. Järelikult meie väga oleme rõõmsad ja nendele vahenditele nagu näiteks rulletid, kus saab rikkaks saada äkki kahe tunniga ja ilma tööta. See meil väga sobib lisaks see, et meie saame rikkaks, ilma tööta ilma vaevata saame vaeseks ja tema ütleb, et see on palju parem kui sakslase aus raha kogumine. Miks? Sellepärast, et venelane on vaba, sakslane on raha ori, korralik father, kes töötab terve elu seal oma maalapil võisal oma poes või äris ja saadav vöörikust. Ja tal on ka naine, kes tasuta töötab sellesama asja jaoks ja siis vanem poeg, kellel ammu see armas, aga ta ei saa pila, tossas kapital veel ei luba. Ja siis on noorem poeg, kas ka orja, selles talle isegi ei ole mingit väljavaated abielluda, sest varem ei ole nii. Ja siis, kui see kapital on juba käes, ta on nelja aastaga shans, abiellub selle 30 viieaastase sisse vajunud rinnaga hanedega ja sellel ajal see father täites oma kohustust, sureb ära ilma selleta, et tal oleks helge päev ja sellest safaator, kes samamoodi orjastabiatrianiseeriku oma perekonda ja kõik on õnnelikud ja see on jälk. Vaata, see venelane ei sõltu rahast. Jah, see see raha, jumala kingitus saludesse skeenel, et tegelikult võib-olla Lätis ei ole jumal, kes seda asja juhib? Ei tea, võib-olla hoopis teine jõud. Veel mõned olulised asjad väga oluline probleemide päevaks on kurjus mis üldse probleemi Karligioosse mõtleja, kus on purjus ja miks on kurjus siin Dostojevski positsioon, seened, kurjusega ei saa mitte kuidagi leppida ja kurjust ei saa mitte kuidagi andestada. Aga samas kurjus on vältimatu, et ilma kurjusest ta ei ole pühadust ja mida suurem patt, mida suurem kurjus, seda helgem selles mõttes, et kui me praegu vaatame, kuidas lasteaiaski käsitleks Venemaal siis nad seal nagu buldooseriga võetakse ainult tipud maha ja silutakse need kuristike. Aga vaata sterskeldaga mõlemad enneolematut tipud ja täiesti sügavad kuristikud koos. Aga mis on kõige hullem, mis võib juhtuda, see on laste kiusamine. Otse ei saa andestada ühegi lapse pisarad selles intervjuus ka. Kuid seal on veel üks oluline motiiv, kõige hullem asi, mis võib juhtuda olnud väikse tüdruku vägistamine. Jällegi selline kinnisidee, tal nagu isa tapmine ja paljud autorid ja kriitikud on veendundetas täievski millalgi vägistas väikse tüdruku. See on nagu pidev idee seal kuriteos ja karistuses see oma kurjadest vaimudest seal otseselt öeldud, aga kaudselt seal väga paljudes teistes kohtades. Pealegi tema jaoks on laps ja nooruk on erinevad asjad, aga kui ma vaata loetelu ütleme, neljateistaastase tüdruku vägistamine praegu käib pedofiilia alla. Biograaf, kes oli Dostojevski sõber aastaid ja kirjutas tema pärast surma, saab väga apalageetilise biograafias suurest kirjanikust, suurest inimesest ja nii edasi. Aga ta ei kannatanud välja. Ta kirjutas Tolstoi-le kirja, et ta ei oska väga halb inimene. Tema lõi temast sellise tervikliku mulje. Jah, tegelikult ta oli sügavalt õnnetu sõdavalt patule ja sügavalt lõhestatud inimene. Ja tema kiitis, kuidas ta vägistas üheksa-aastast tüdrukut. Selle koha ümber on väga palju tolmu keerutatud mõlemalt pooldujad, ahaa, sai kätega, teised, mitte midagi sellist ei ole olemas. Või siis mina arvan, et me ei tea. Ja ma kardan, et pigem ei olnud. Sest see oli nagu isa tapmine, see oli see, mida ta pidevalt kirjutas oma peas ja sinuta nagu isa tapmisega Londoniga biograafiline alus, ütleme noore poisina, tal oli sõber, üheksaaastane tüdruk pärisorjadest ja üks hommik teda leiti vägistanud tapetuna. Dostojevski ei saanud kuidagi selles osaleda, sest need olid suured inid. Aga ta pidevalt kujutas ette, et tema on ka seal asub ja vene väljapaistvas matemaatik, tavalerske esimene matemaatikud, naisprofessor ja isegi Teaduste Akadeemia liige. Tema ema oli Dostojevski hea sõber. Ja Lewska kirjutas. Dostojevski oli suurepärane jutustaja ja vägalane inimene, aga üks teema oli see, et kuidas sattus hoogu, siis hakkas rääkima nilbusi neid ja ei, üldse ei pannud tähele, et seal on lapsed. Tal oli selline jutustuse ideed, üks mõisnik, väga korralik inimene, väga õnnelikult abiellus, ärkab hommikul ja siukest nagu ärkamise une pääl. Ta mõtleb, vot kui õnnelik ma olen seal, päike paistab ja tulevad meelde, mida ta nägi unes ta unes katedraal Euroopas katedraali ja seal pühakud, et see oli nii ilus naine ja siis ta midagi midagi halba saada. Mis oli all. Ükskord koos purjus seltskonnaga ta vägistas üheksa-aastast tüdrukut ja siis seega valjaski. Issand jumal. Laste kuuldes räägite. Lauad, sest raha ei teadnud midagi sellist, et Orgeenika rääkis, et Dostojevski hooklas sellega. Ma olen kindel, et effifoopressellega. Sest kõik eelmised korrad Manimatult tagasi. Ja sellist asja ei saa andestada, loovad ja siis ta tahtis šokeerida, sama asi on ka, ega taastrahvelisada ei rääkinud, ta rääkis viskavatavale Lermontovi uurijale ja ma olen kindel, et ta seda rääkis. Otseselt jutustus on selgelt ei hoobelda sellega, et see on lihtsalt üks idee, millest võiks kirjutada ja ta kirjutas isegi mitu korda. Seedri kaevu võrgutab. Üheksa aastat tüdrukute pärast poob ennast üles. Kuidas praegu Venemaal käsitletakse Dostojevski näiteks koolis? See on huvitav, et nendesse Jevski mõtlesin, et täpselt see, nagu ma ütlesin, et temast sai selline kristlik sotsialist. Seda võib ka välja lugeda. Aga ma arvan, et see on väga selline magaja inski lugenud. Venemaal on mis tänapäeval on olemas mingi ametlik, see Venemaa haridusministeerium herra Medinskiga selles osas, kes onu Okei ütles intervjuus täiesti tegelane. Ja seal on kõik püha, pühadust ei oska, oli koolid pühadust ajaski. Mul on ka pühastaadiumisega Putinikkond eluajal ja mis palju tegema. Load aga on olemas ka selline väga kirikuvastane kriitika ja selles mõttes haiged pedofiil, kõik pahad asjad ja nii edasi ja käib üsna kõva andmine nagu tavaliselt. Et kas need Dostojevski maailmapilti õnnestuks nüüd ka sellise sakslase moel sellise matemaatilise süsteemina ette kujutada, et kus sul on aluseks aksioom aktsioomid? Jah, ja siis sinna peale tuleb veel terve ports teoreem mis võiks olla Dostojevski maailmapildi nurgakiviks, on see jumal või seesama üheksaaastane tüdruk tuleb just nagu kuskilt kõrvalt sisse. Kui me vaatame, mida ta ise ütles, et tema ise Elo lõpus formuleeris oma kreedo usu symbol järel kreedo on väga lihtne, see on see uskuda, et ei ole midagi kaunimat, sügavamat sümpaatsemad, mõistlikumad mehelikumaks ja täiuslikumad kui Kristus. Ja mitte üksnes ei ole, aga kirglikult räägin hellal tale ei saagi olla, kui keegi tõestaks mulle, et Kristus on väljaspooltõde aga see on seal, mitte Pravdaga istunud Christoph niisutada, et Kristus on väljaspooltõde ja tõesti oleks nii, et tõde on Bellas pool Kristust, siis ma eelistaksin jääda Kristusega kujutusega. See on väga huvitav. Selline aksiomaatiline konstruktsioon, mis on muuseas, on muidugi vastuoluline. Semiootika kirjandusteadlane Mihhail Lotman rääkis Fjodor Dostojevski-ist kõlas Briti helilooja käving. Brahmsi muusikasaate panid kokku Külli tüli ja Tõnis Tootsen. Raadioteater 2017.