Ülikool. Aga mida meil tegelikult vaja on, meil on vaja rikast metsa mets ei ole löödud ühe lauaga, mets ei ole ühtemoodi. Ta ei ole koht, kus kohal me lihtsalt kasvatame puitu. Tegelik väärtus on elurikas ja, ja mõnus mets. Folklorist Mikk Sarv kõneleb teemal metsa mõnu. Loeng on salvestatud Tallinnas Eduard Vilde muuseumis. Ja eks niisugune sügavalt metsakõlaline pill. Ja ta on hästi palju seotud metsa mõnuga. Selle pilli kaudu on õige palju metsa mõnu mängitud lahti. See pill oli minu vanaisa Juhan nutiüks lemmikpillidest parmupilli kõrval. Ma arvan, et mu vanaisal oli natuke väiksem. See meeldib mulle hästi oma Kumeda kõla pärast. Et seesama film, mille laule me tänaga laulame, laanetaguse suvi, et seal oli seal alatiskonna filmides seda pilli mängin, neile meeldib, et kui sellega igasuguseid kulli ja hundihääli teha. Vanarahvas teadis, et igat asja tuleb teha mõnuga hullu pingutuse ja tööga ei tasu midagi teha. Miks, ütleb ju Tammsaare tee tööd ja siis tuleb armastus. Aga kui sa ikkagi oled puruloll ja sa lähed näiteks puud lõhkuma oksliku puud, mis on mahlaajal vintske, nii et su kirves hakkab nagu kiti sinna kinni, noh see ei ole see inimene sugugi tark. Ta võiks ju selle halu lüüa suure pauguga 30 kraadise pakasega lõhki. Aga nohjah, ta raiskab tohutult jõudu. Ja mõnu ongi niisugune toimimise viis, kus vähima pingutusega saavutatakse maksimaalne tulemus. Samamoodi on ka metsaga, et mõni mets edeneb ääretult vaevaliselt, sest seal ei teepuud omavahel koostööd. Ei loomad, linnud, putukad ja teine mets elab nõnda, et vesi on puhas, puud on ilusad. Sellepärast et selles metsas on mõnu, seal on elurikkus, seal on palju erinevaid elusolendeid. Selle sõna, et nõmmel ja metsal võib mõnu olla, andis mulle, eks, Kõpu kandi metsamees ja vahendajaks oli Oskar Loorits, kes ise Kaselt Viljandi ja Pärnumaa piirilt Kõpu kandist oli pärit ja millegipärast sisse noh, Viljandimaa ja Pärnumaa omametsadega on tänase õhtu jaoks nii palju andnud. Mulle meeldib alustada ühe viisiga freesiga filmist laanetaguse suvi. See oli Rein Marani esimene ja viimane katsetus teha kunstilist filmi. Ta ei olnud väga rahul sellega, aga samas ta imestas, kuidas film mingil kummalisel kombel sööbis 80.-te aastate noorte meeltesse sellest muutus, nagu mõned on öelnud omamoodi nagu kultusfilmiks. Film sai valmis 1980. aastal juba enne seda filmid oline koos oma noorema venna ja paljude sõpradega teinud Rein Marani filmidele muusikat. Me tegime täpselt samamoodi lähtudes metsamõnust. See käis nõnda, et valmis saanud film pandi meie silme ees jooksma. Me võtsime pillid kätte, mõtlesime laulud endale, mis sinna võiks sobida ja lasime neil pillidel ja lauludel kõlada. Ja laanetaguse suvi oli omamoodi nagu kulminatsioon selles seal oli Taivo Niitvägi, seal oli Priit Pedajas, Eno sarv, Kaido Kama terve hulk andekaid ja toredaid muusikuid ja selle filmi niisuguseks haava ja põhimeloodiad saiaks. Karula metsadest pärit viis. Karula on muide selle poolest hästi põnev ala. Sealsed metsad on võib-olla ainult ühe korra ajaloo jooksul lagedaks raiutud. Seeri põhjuxmy. Kalle Eller koos Kaido Kamaga ja Veljo rannikuga seisis selle eest, et Karula rahvuspark loodaks, et olekski mõnedki metsad Eestis, mis on tõesti saanud mõnusalt kasvada mis on ehk ainult ükskord ära sandistatud, pääle seda jälle ise jäneseks saanud. Aga see Karula viis on siis selline ja ma kohe kutsun teid kõiki endaga kaasa laulma. Andu uba tuulede alla ei andu. Tuulepea alla Luumaria reedee Alla Elumaria varre ja alla mai Lohan päi. Põranda aktsi. Meil on päike randa. Kuu anda ja alla katuse eksi kuu anda ja alla. ATU see sei Heedee sa Ace Ena IC Eeezza Ace Ena ei tsi udu onu ukse ette udu. Ukse devett. Kerga haaran väärava ehitsee vikerka. Väheraava tsi aitüma. Ja tõepoolest, nii nagu me kõik hingame ja nagu metsale hingamise peale tuule peale saame oma toa rajada täpselt samamoodi hingavad ka metsapuud. Ja täpselt samamoodi nagu meie põrandaks on päikesest me kõik elame päikese jõust päikeseenergias, mis läbi maa meieni tuletas, sedasama teevad ka puud. Et tegelikult me oleme puudega palju lähedasemad, kui me arvame. Andke käega märku, kelle perekonnanimi on, või eesnimi on kuidagimoodi metsaga seotud metsaloomadega lindudega puudega. Ikka on päris mitu. Tore. Nii et me oleme puude rahvas ja võib-olla selle väljendub ka meie keeles, nõnda et Te tulite minu juurde ja mina tulin teie juurde nagu meil kõigil oleksid juured, et saame tulla üksteise juurde. Vadja keel on meist natuke erinev eesti keeles, vadja keeles ei öelda juurde, vaid seal öeldakse tüpe tulema. Aga puu on puu, mõlemal puhul on ikkagi seesama. Ja puudega on niisugune kummaline lugu, et meil on tegelikult ääretult lähedane ja hea side puudega Teneks kiire harjutuse, mõelge igaüks ühe puu peale, mis teie elus on oluline olnud või on praegugi, see võib olla mõni puu, mille juures lapsepõlves olete mänginud, see võib-olla mõni puu, mida te näiteks hommikul kodust tulles näete, millega võib-olla vahetate mõne sõna iga päev, lihtsalt mõni teine puu, mis teie jaoks väga-väga oluline on. Tuli meelde, Kaja. Minul on üks Künnapu mis on minu metsamaja õue peal tõelise hiiglasena ja nii mõnigi on mulle öelnud, et kuule, see puu on läinud nii suureks, et, et sa pead sellega midagi ette võtma ja ma pean temaga ette võtma, ma pean teda hoidma õige muutule temaga ette võtta. Oled sa kuulnud seda, et Künnapu kohta öeldakse, see on väga halvaväljaga puu ja minu puu kindlasti ei ole. Väga õige jutt. Kusjuures ma sain teada ühes saksa raamatus saladuse müts, Künnapu, võib-olla mõne jaoks halvaväljaga on keegi kuulnud seda halba Künnapu kohta ei ole, see on küll hea. Künnapu pidi olema koos jalakaga selline puu, mille all ei ole võimalik valetada. Sest ma sain aru, et see puu mulle meeldib aga kuulame veel mõned. Minule meenus vanema talust Vaher hästi suur, mis on kaevu ääres ja ta on senini tunnetan, kaitsnud seda talu läbi aastakümnete. Nii on veel erinevaid puid tulemas. Mulle tuli remmelgas ennegi mitu tulid silme ette nende linna asjaga, aeg-ajalt käin nende all neljand, kuidagi sellised pikad juuksed. Nendega saab suhelda ja mõni laseb otsa ronida, mõni ei lase. Remmelga punukujulised pajud ja seal on veel üks armas puuduledas. Minu maja kõrval linnas kasvab üks kask minema tohutult tänulik alati sellepärast, et mulle üldse tundub, et linnas olevat puud on kuidagi eriti armsad. Et kerge on metsas armastada puud, kerge maa talu juures armastada puudega linnas võib-olla kus läheb kuidagi kõige lihtsamini meelest ära, siis nad on kuidagi väga kallid ja ta elutseb kogu oma keskkonnaga seal selliselt, et seal on alati linde, keda ma juba tean. Et selle puu pealt. Seal käib üks vares, kelle järgi õppis minu laps näiteks üsna esimese häälitsuse või sõnana jäljendama varest, et ma olen väga tänulik. Nii korjama veel. Tütar tahab öelda ka Sarapu. Sarapu muidugi see on kooli ees hästi põnev ja, ja võid ürgvanaks elada, kuigi ta rohkem põõsa moodi paljude jaoks nii kuulama veel. Et me oleme need õnnelikud, kellel on oma mets, seda on täitsa seda keskmine Eesti keskmine 10 hektarit natuke rohkemgi. Ja on oma istutatud kuusik tõeliselt kaunis. Öelge, kas kellelgil männipuuga on lemmikpuu või on olemas ja ma olen täna. Ja teate, mida me sellega tegime. Mõnikord, kui ma olen seda harjutust inimestega teinud, siis tundub, et ruum läheb nagu väga-väga soojaks. Et nagu kusagilt tuleb jõudu ja energiat juurde ja miks seda tuleb, sest me räägime millestki, mis meil on väga lähedane ja väga kallis. See, mida me praegu tegime, oli lugupidamine. Te andsite oma lemmikpuudele hääle ja neil oli ääretult hea meel, et nad said tulla ja olla siin meie kõigi jaoks. Ja niimoodi on meil võimalus anda puudele hääl ja nendega koos kõnelda. Sest puud on tegelikult päris Seltsivad ja seltskondlikud olevused. Nad teevad väga palju koostööd ja muidugi neile meeldib ka inimesega koostööd teha. Sellest on üks põnev raamat ilmunud hiljaaegu, mis ülemaailmseks bestselleriks sai juba siis, kui teda veel ühtegi keelde tõlgitud ei olnud saksa keele silmuste algselt Peeter vooledeni puude varjatud elu, mille Olav Renno tõlkis eesti keelde ja nüüd skil septembri lõpus tulid eesti keeles ka müügile. Aga see raamat on tõlgitud 19-sse maailmakeelde. Ja see on see uus taipamine, mis hakkab metsaga seoses tulema. Et puud on samasugused elusolendid nagu meie nad suhtlevad omavahel, Nad toetavad 11 aitavad 11 ja muidugi nad tahavad, et nad oleksid omavahel koos. See on üks kõige valusam asi puude ja metsa jaoks, mida tänapäeval tehakse. Kui mõeldakse ainult puidu peale ja mõeldakse selle peale, kust ja kõige paremini oleks võimalik seda puitu kätte saada. Kuidas seda suurte lageraielankide raiuda, see tähendab seda, et meiegi praegu moodustasime väga mõnusa kogukonna oma juttudega. Aga nüüd kusagilt järsku lõigatakse pool meist maha oleks ju õudselt kahju ja seda ei ole kuidagi võimalik korvata. Täpselt samamoodi puudega Nad püüavad seda korvata, nad püüavad oma kogukonda uueks tagasi ehitada. Aga see võtab hästi-hästi palju aega. Need inimesed, kes on ainult puidu usku, kipuvad tihti ütlema, et no kuulge, mets lähed ju raisku. Ja tõepoolest, et kui mõelda inimese peale ka, et ei ole viiekümnendat eluaastat või mõnel juba varemgi neljakümnendat elu on elatud ja noh muidugi, et vihmane aeg langetada. Krahiseksibs muidugi läheb raisku täiesti. Aga see, mismoodi puud võivad vananedes targaks saada, see on imeline ja see väärtus, mis tuleb metsale, kui ta tõeliselt vanaks saad. Kui palju rikkamaks muutub mets ja kui palju mõnusamaks kui mitmekülgsemaks. Nojah, kui nüüd öelda, et mets läheb halvaks kätte, kui ta omapäi seisab, tulevad kõik kahjurid, aga mets oskab enda eest seista, ta oskab seista kahjurid. Lastuta pakub pesitsemisvõimalusi paljudele lindudele, kes aitavad tal kahjuritest vabaks saada ja samuti ka puud omavahelisest suudavad 11 toetada. Mis teile olid telesaade Uus-Meremaast kus mets oli saanud 80 miljonit aastat täitsa omapäi kasvada, ei läinud raisku? Ääretult mitmekesine kristallpuhast jõgede maa, tekkis tohutult põnevad liigid, linnuliigid ja, ja kõik muud loomad, kalad, putukad, kõik linnud. Et ei ole niimoodi, et kui mets läheb vanakesed, siis kaob igasugune ilu ja igasugune mõnusalt ära. Pigem vastupidi, et see mõru tuleb juurde. Aga kuidas seda teadmist anda inimestele, kes on puidu usku? Ma saan aru, et kui tõesti seda, puitu on hädasti vaja ja mõni on oma rahadega jäänud jänni. Olgu peale, ta peab mingi osa metsa maha võtma, selle kohta ütles eemal saak minu ja jaaniväga hea sõber. Kunagi küsisin Eevald käest, et kuuled, kuidas nende puudega on. Sa oled paganama Al pärit ja kui näiteks sinu isa võis sinu vanaisa läks metsapuud raiuma. Kas ikka küsis ka puu käest. Muidugi küsis, et läks kõigepealt puu juurde ja ütles, et no kullapuukene, kulla männikene. Nüüd on asi tõesti nii, et maa pean su maha võtma. Seal küsisin Ewalde käest noaga, mida puu ütles, puu oli nõus, siis ta maha võetakse. Ewald ütles rõõmsalt ja muidugi oli nõus. Miks ta siis nõus ei olnud? Vanaisa oli samamoodi nõus oma keha lõpuks ära andma teiste elusolendite jaoks. Et kui me tajume, et me oleme kõik omavahel ühte seotud ja kui vaja, siis me võime tõesti oma elu samuti anda. Et see ongi niisugune vastastikune ühes olemine ja seotud olemine. Gustav Vilbaste kirjutanud Mets rahva käsitluses Põneva käsikirja. Kahjuks ei ole tänapäevani veel trükis ilmunud. Ta on kirjandusmuuseumis olemas ja seal on üks ilus kokkuvõtlik lõik selle kohta, mida vanarahvas siis kõigi nende teadmiste järgi, mis ta oli lugenud, arhiivis metsast, arvas ja seal ta ütleb nõnda, et puud olid elavad olevused, neil oli vanemate vaadete alusel kõik elavate olevuste omadused. Nad moodustasid tihedamalt koosluses metsa. Seepärast oli ka mets elab, nagu on elav inimeste hulk, loomade kari, lindude parv ainult puudeid saanud vahetada oma kohta, vaid püsisid ikka samal kohal. Ei ole teada arvamisi selle kohta, mispärast puudel ei ole antud võimalust vahetada oma asukoht. Samuti tuntaga juttusid metsa rändamisest ühest kohast teise. Kuid mets on kohaks, kus tekivad muinasjutud. Siin on metsakaitsevaimud kurjaat nende vastu, kes rikuvad asjatult metsa või hävitavad muidu metsloomi. Karistavad neid, kes tulevad metsa halbade kavatsustega ning metsavargaid ja asjatult hävitada tajaid haaravad metsavaimud metsaloomade taga, kiusajjaid hirmutavad mitmed koletised eksitatakse õigelt teelt ning neil ei ole metsas asuv aga häid inimesi ebaõigluse all. Kannatajaid, metsapuudele, halastajaid ja metsloomade eest. Hoolitsejaid võtab mets alati vastu meelsasti. Meile jagatakse metsaandeid. Neid juhatatakse õigele teele ja need leiavad õnne. Ehk metsa on siis kogu aeg tajutud inimesele õige lähedasena. Ma käisin 1975. aastal Petsa maal ja metsamaa on niisugune põnev maa, kus on väga palju ürgset vana loodusnägemist ja loodususku alles jäänud. Ja sealt ma sain võtme sellele, miks meie kalmistud on sellised, nagu nad on. Puurikkad olete ju tajunud, et kui lähete Prantsusmaale või Venemaale kas võib kalmistu olla selline täiesti ilma ühegi puuta ei saa ju, see on puud peavad olema kalmistul. Ja ma arvan, et see on seotud sellega, et päris varasemal ajal on teateid, et on surnuid maetud, hiide põletatud tuhk jäetud hiide või on ka haua peale istutatud puid ja siin tundub, et siin ongi mingi niisugune seos lahkunute ja puudega. Ja sellele ma sain huvitava selgituse. Me sattusime täitsa maal matustele. Noor naine, 33 aastane oli surnud kolm laskja järgi. Noormees oli lesk ja päris meie jaoks harjumatu oli selle naise ärasaatmine sel kevadel maikuus teedelagunemise aeg. Autoga ei saanud surnukirstu vedada, sellepärast oli see traktori järel suure metallplaadi peal, mida lohistati. Ja lesk istus traktoripoolses otsas kirstu päitsis ja mängis karmoškad, mängis väga-väga rõõmsaid viise. Kuidas niimoodi küsisin selle kohta kohaliku rahva käest saanud, ütlesid. Naisele nii meeldis laulda ja tantsida. Ja kui ta nüüd oma viimasel teekonnal rõõmsa muusikata ei lähedam, see oleks pale, see ei ole õige. Ja see oli tõesti sügavamaid vapustavaid leinasid meel, pisarad voolasid ojadena, silmadest. Samas sõrmed mängisid reipaid, rõõmsaid tantsuviise jõuti kalmistule. Tiina Kirss maha ja siis tekkis arutelu, et mida me nüüd teeme, et kas me paneme hauale ristivõime, istutame Mets haise. Vepsa keeles mets, Haine otsesest tõlkest metsakene ja metsakene tähendab puud. Hästi aega arutati ja lõpuks mõeldi, et ei, et paneme ikkagi risti. Fotol väiksed lapsed jäid järgi ja tal on nii raskesse minemine, kuhu ta selle puuga lähedalt las Holf risk, et see toetab teda paremini. Ei ole mingit vaenu ristiusu ja mao vahel. Lihtsalt ühel juhul on puu õigem panna. Ma ei tea, Veljo Tormis, selle saab puu istutada, ehk saab, kindlasti pannakse puu talle. Et nii vägedale ja imelisele mehele ja tõesti oma tee ära käinud ja ma arvan, et puust on talle palju abi. Aga kui me nüüd mõtleme metsa peale ja selle peale, kuidas iga puu on isemoodi oma olemisega, oma mõnuga. Samamoodi on ka inimestega, selle kohta on ka ilus laul olemas. Well Hella Well Well, Hella Haavel Saara Saara, Saara tee, sõsar. Ärge ütte tõista põlace, ärge nüüd tõista pala, olge iki ütel meelel, olge iki ütelme. Hoidke iti üte, Tarr D hoidke iki ütte. Paatke vällja mõtsa pääle, vaat. Lähen otsa. Kas kõik puu, Omaid? Kuugaskeiku ava ütte laane laadva ütte, lai Juula mõnela. Mõõni puu, vom, jände rikku, mõõniidu am jände kõhuõõne pupp, Maaskinud rikku õõne puu, rikku, Kasna ütte õisi põlge Kasna tõisi tõi, tõi see ossi, viska ta ei, tõi see ossi ütel Kotell. NAGU Mardev Etelgotell NAGU mar ütel Bay painud vetelpaiga Alna painud. Metsamõnust räägib Mikk Sarv. Et kuigi me oleme erinevad, ometigi saame olla ühes, saame olla ka ühtemoodi. Aga nüüd mõelda seda eestlase viisi, et me kõik tahame. Võib-olla, kui te täna siia tulite, kõigepealt said tagumine rida täis. Olen vahel mõelnud, et sellest on tulnud sõna eestlane, ma lähen eest ära. Lähen sinna kaugele taha, härra. Ja miks me sinna kaugele taha läheme, siis me tahame omaette olla. Ja muidugi me vahel mõtlen, et teiste rahvaste moodi, et meil peab ka olema ikkagi oma Eesti märk ja meil peab olema oma eesti ühine puu. Mis te arvate, mis võiks olla Eesti ühine püha puu? Pihlakas oot-oot, mis sinu puu oli? Lakas Olyya tamm ja no seda ikka räägid, tammepärjad ja kõik, niimoodi tuleb panna. Ja kui ma nüüd kiusaks teid ja ütleks, et nonii, kulla inimesed, me oleme kõik eestlased ja selle jaoks, et Eestimaa ja riik tõsiks. Unustage nüüd kõik oma vahtrad ja saared ja kummardame kõik tamme. Tunnete südames, midagi kihvatab, ei, mina oma lapsepõlvepuud ei reeda. Mina jään temaga ja see ongi see koht, kus me saame üheskoos kummardada ja öelda, et poolest puud on olulised, aga igalühel on oma igalühel on oma tee sama, et mets ei ole löödud ühe lauaga, mets ei ole ühtemoodi. Ta ei ole koht, kus kohal me lihtsalt kasvatame puitu lihtsalt puidu kasvatamisel. Vangilaagriga võrrelda, et kõik peavad täpselt ühte sammu käima, ühtemoodi tegema. Aga mida meil tegelikult vaja on, meil on vaja rikast metsa, mida annab rikas mets meile. Ta annab meile nii palju erinevaid asju. Kõigepealt annab muidugi hingerahu. Vana ja rikas mets annab igasuguseid ravimeid. Kasekäsk kasvab ainult vanadel puudel. Igasuguseid marju, seeni ja tõepoolest mõni puu on sealhulgas ka 500 aastaseks kasvanud. Näiteks saamimaal või meiegi rabadest võiks leida nii vanu puid, on teada, et isegi veelgi vanemaks seal kuused või männid kasvanud siis sellised suured puud oskavad tõepoolest anda väga palju häid mõtteid, väga palju häid ideid ja võib-olla ka ideid, et kuidasmoodi tõesti saada rikkaks, silma, seda metsa nüüd kiiresti maha võtmata ja puiduna maha müümata. Võib-olla on seal kõverikke ja jändrike puid, millest saab põnevat mööblit teha, põnevaid esemeid teha, selle jaoks me teame omavahel läbi käima. Paljud ütlevad, et noh, olgu peale, miks sa räägid nüüd küll metsamõnust ja rikkusest, aga no see on niisugune kunstniku ja luuletaja luuletaja, noh, jah, ilusad sõnad, aga kuidas meil leiva lauale saame ja kas sellel metsa mõnul ka mingisugune hind on, kas seda on kuidagi võimalik rahas mõõta? Sest raha on ju see, mis on kõige tähtsam ja mõtle, kui palju riigieelarve saab metsast. Ja see kõik on ju nii palju tähtsam, kas sa ei taha, et sinu lapsed huviharidus saab siit ja no mida kõik võib öelda ja sedagi, mida meile öeldakse, et ei, et meie metsadega pole midagi katki, neil on metsa küll ja veel ja seda tuleb aina rohkem. Ma arvan, et meie metsade jaoks tegelikult päris õnnelik aeg oli Nõukogude okupatsiooniaeg. Sel ajal kujunesid metsamehed omamoodi nagu varjatud vabadusvõitlejate. Eks ma tean väga paljusid metsamehi, kes tegid kõik, mis nendest sõltus. Et hoida ilusaid vanu metsi, et need ei läheks kirve alla, et neid saaksid püsida. Saaksid vanaks, rikkaks elada. Ma tean, et mu tädiluule oyama oli metsaülem ja tema abikaasa Märt oyama jällegi sellestsamast. Kilingi-Nõmme kandis Läti piiri äärest Jäärjalt pärit. Nad suutsid Kesk-Eestis kolu ja varem Türi metskonnas hoida väga palju ilusaid ürgsaid, vanu metsi. Alles murrang tuli alles kaheksakümnendatel aastatel. Ilmselt vahetus välja metsameeste põlvkond, tulp pragmaatiline põlvkond. Montalis saadeti kiiresti pensionile ja siis hakkasid metsas suured palgikoormad väljaveer. Aga mõnel teisel pool läks paremini, näiteks nagu ma enne nimetasin, Kaido Kama ja Kalle Eller, kes olid metsnikud üks Võrumaal, teine Valgamaal, kummalgi pool ähijärve ja neil õnnestus koostöös looduskaitsevalitsusega ja Veljo rannikuga luua Karula rahvuspark. Lõpuks alguses maastikukaitseala ja seal on need vanad ja ilusad metsad tänase päevani, alles sinna on võimalik minna neid vaatama ja neid imetlema. Üks tunnus, mis näitab, kas mets on rikas või mitte, on linnu. Kui mets on vanaks saanud, siis seal on igasuguseid puid, on poolmädanenud, on kõrgeid, on tihedaid, on hõredaid ja see tähendab seda, et seal on kohta pesitsemiseks väga paljudele erinevatele lindudele. Ja seal on ka sööki erinevatele lindudele. Samas saatuse mets endale kaitse. Kui need linnud kevadel oma poegi toidavad, nad hävitavad viimaseid kui kahjurid sealt ära. Ja see oli üks põhjus, mispärast oli oluline, et kooli metskonnad teeksid pesakaste ja paneksid neid metsa üles, mitte mürgiga, ei tapeta kahjureid, paid lindude abil. Ja muidugi siin on ka üks väga selge näitaja. Hiljaaegu Eesti ornitoloogiaühing välja tõi et need 30 aastat oleme nüüd iseseisvad olnud ja kus me oleme metsa hoolega raiunud riigi poolt ja samuti erametsaomanikud riigi poolt tihti tähele küll hoolikamalt korralikumalt, aga mis selle tulemus on? Selle 30 aasta jooksul on igal aastal keskmiselt metsades kadunud 60000 paari linde. Needsamad linnud, kes metsa hoiavad raiskuminevast, needsamad linnud, kes hoiavad metsarikkana mõnusana ja ilusana. Jah, muidugi mõned aastad on lihtsalt talved olnud rängad ja seal on mitmeid muid, selles arvus ei ole iga aasta nii suur, mõni aasta rohkem mõni aasta vähem. Aga üldine tendents on see, mis tõepoolest näitab, et me ei ole oma metsi suutnud selle 30 aastaga hoida. Nad on läinud vaesemaks, nad on tühjemaks, nad on vähem mõnusad, nad on üks luisemalt. Ja muidugi on võrreldud ka mitte just punkt loendusega erinevate meetoditega. Tavalise majandusmetsalindude rikkust ja looduskaitseala vana metsalindude rikkus. Vahe on mitmekümnekordne. Et see kompromiss, milleni nüüd praegu jõuti metsaseadusega, et olgu peale, et selle raievanusega lepiti, aga vastutasuks saadi see terve hulk vanu metsi, mis ei olnud veel selgelt kaitse alla võetud, võetakse kaitse alla. Et hoitakse, et vähemalt nende vanade metsade vahel on mingisugused koridorid, need viimased bana metsasaared, et need ei jää üksinda, et tõepoolest lindudel putukatel lendoravatel on võimalik kuidagimoodi nende vahel liikuda. Seesama tendents, et metsad muutuvad vaesemaks, on jah, iseloomulik põhjamaadele, kus kohal On väga palju tootmismetsi ja mida tuuakse meile eeskujuks, et vaat niimoodi peab õieti metsa majandama, kuid tegelik väärtus on elu rikk, kas ja, ja mõnus mets ja neid mõnusaid metsi on meil veel järel, on teistes Ida-Euroopa maades järel. Ja see on nüüd koht, kus kohal on meie käes võimalus muuta ennast see väärtusse, varandus, mis meil olemas on kõnetada, keda mul on üks laul, sellest samast laanetaguse suvest. Laulu viis tuli Priit Pedaja. Tema laulab ka filmis seda. Aga see on nii ilus laul ja nii õiged sõnad on Jaan Kaplinskile. See maailm, mis elaks sinu, mis sinuga ühte lu, see maailm, mis Ena, sinu, mis sinuga ühtelugu on sama vana kui sina ja veidi su enda, mu on saama Hiina ja ei riisu Enn taha, mu, see maailm siin peab kandma ja sina pead kandma maailma. See maailm siin peab kandma. Ja sina pead kandma maa mail. Ta on nii soe. Tal on kaks niisket silma, ta on, neis? Ei hakka, ehk. Tal on kaks, niiskendsin kaks niisket lapseesilma, mis võtavad sinult rahu, kaks niisked laps silma, mis võtavad sinult rahu, saada tunne, et kunagi ära ta oma maailma ei mahu. Sa tunned, et kunagi ära sa oma maailma ei mahu. Maailm enam ei mahu su sülle, sooja ja varju. Ja maailm enam ei mahu su sülle, sooja ja varri ju. Nii on see ikka olnud. Miks siis sa ei harju. Nii, on see ikka olnud nik siis pehnile ei harju. Et kõike ei saa, Ki võt, Ta et kõike ei saagi anda, et kõik ei saagi võtta. Et kõike ei saagi anda. Vabadus on ja valu, mis tuleks sul endal kanda, et vabadus on ja valu, mis tuled sul endal kanda. Aitäh et praegu ei ole ühtegi metsavahti enam jäänud, et kas see on ka sellise metsa hävitusprojekti üks alussambaid, et kuidas saada lahti? Ja ma arvan, et metsavahid tõepoolest jäid metsa raiumise ette ja muidugi teine, et neid polnud enam vaja. Mida metsavahid tegid, nad näitasid kätte väikesed longid natukene. Noh, näiteid raietöölistele kätes läksid saega metsa, saagisid, tegid, vihtasid, korjasid ravimtaimi. Aga kogu meie metsamajandus muutus. Teiseks tulid suured harvesterid, forwarderid, GPS-i said oma langi kätte, kus kohal sa võtsid. Mis siis, et võib-olla GPS-i polnud jugapuud märgitud nagu Saaremaal lõigati sajad jugapuud maha. Metsavaht poleks sellel iial juhtuda lasknud. Aga see oli üks asi, millega kadus lähisuhe metsaga. Et kindlasti need oleks metsavahtide hulk alles. Ei oleks metsaga võimalik niimoodi talitada, nagu praegu talitatakse, aga võib öelda, et meie metsamajandus ja metsa suhtlemine tegi olulise kannapöörde ja, ja tõesti need metsavahid jäid ette. Viidati jälle Põhjamaade ülitõhusale metsa majandamisele ja ülivaestele metsadele. Aga vaesed ja ilma mõnuta metsad ei ole ju mingi probleem. Minu meelest metsavahid olid just need, kes oskasid seda metsamõnu kanda edasi anda. Tihtipeale olid Need, kes ülikoolis mingi oma pastaka meelega läbi ei saanud, läksid metsa, vaid seetõttu mets oli niisugusi avara mõttega inimesi täis. Sa räägid ikka sellest, et nüüd kohe-kohe piss tuleb see kõige parem aeg puid raiuda. Kuidas siis on, et võib ikka puid raiuda või? No sa pead küsima ja sa pead enda keha vastu lubama. Aga mõlemat, mil lehtpuu kui ka okaspuu tuli langetada põhja või kirdetuule sisse vastutuult, et sa pidid väga osav olema, ma ei tea, köite või millega sa vastutuult pidid selle puu maha venitama. Niimoodi raiutud puu oli see, mida oli tõepoolest mõtet raiuda. Sest vanasti oli tähtis sees puust tehtud, teise tõsik 100 või mitusada aastat ei olnud nii nagu praegu, et huh läks katki, võtan, teen uue, lähevad raiume uue puu ja võtan järgmise. Ei, puud raiuti niimoodi, et ta tõepoolest kestaks. Sellepärast juhtus ka tihti, kui seda õiget raiumise aega ei tulnud. Talguvägi oli kokku kogutud, et kes siis seda puud vastutuult maa venitada ja saagida ja teha ja vedada. Saaremaalt on selle kohta teateid ja siis talgulistele tehti süüa, joodi õlut ja käidi aeg-ajalt õues vaatamas, ka tuul on õigesse ilmakaarde pööranud ja kui ei olnud, siis see aasta puid ei raiutud, lihtsalt oodati, kuni mõnel aastal tuul juhtumisi õiges kaares on. Vat siis võeti mitme aasta jaoks tarbepuud maha. Ja muidugi teine tarkus on aasta teisel poolel seal augustikuus. Et kes iganes läheb võsa raiuma nii nagu praegu suurte elektriliinide alt raiutakse ja kraavide pervedelt ja sõber, mesinik, endine metsamees, Lääne-Virumaal Roela Tõnis Taal ütles, et oma metsast raiu eales võsa valel ajal. Nimelt võsa tuleb raiuda kohe peale täiskuud, augustikuus seal nimetatakse, mädab 100-ks, sel ajal raiutud võsa ei ole rohkem vaja raiuda. Kui ta ühe korra on raiutud, siis on ta maas. See enam võsu ei aja vanastki, muidugi mängiti kuuga, et kui oli vaja saada kiiresti uut hagu. Vanasti ju halge ei põletatud, kogu reheahjude kütmine ja koldesse igale poole olid haa, Kobud ja Hagudega tehti tuld ja siis, kui taheti kiiresti uut hagu saada, siis muidugi raiuti noorel kuul. Siis kasvas kiiresti uus võsu asemele ja olid samamoodi mõnu, millega tehti metsa. Et kuul oli hästi oluline osa metsamaru juures. Kuufaasid ja see, kuhu poole puu langetada, et see on selline vana talupoja tarkusega, et kas seda nüüd uuemal ajal on ka kuidagi teaduslikult püütud seletada, et tundub nagu, et mis vahet seal on, kuhu. Ma olen ise püüdnud seda seletada, et ma ei tea, kas jah, neid on, Saksamaal ja Šveitsis on tehtud väga põnevaid uuringuid isegi seda avastatud, et lasti tervel hulgal üliõpilastel puid kallistada ja mõõdeti pärast nende psüühilisi näitajaid ja nende tervist ja selgus, et ongi rahulikumad, ongi paremad, ongi tervemad. Et kallistage julgelt kõik puit aga puude langetamisel, kui nüüd mõelda seda, et tuul on kirde või põhjakaarest alla miinus 10, on see tähendab seda, et ükski seen ei pääse oma eoseid kuhugile lennutama. Ükski putukas ei liigu ega hinga, kõik on varjul ja loodavad, et nad kuidagi ellu jäävad ja see tähendab seda, et kui sel ajal on puu maha võetud ei saa mitte keegi selles langetamise järgses kõige tundlikuma hetkel hakata seda puud kahjustama ja sööma. Ja muidugi ka kuuga on, et kuu on hästi palju veega seotud. Ja see on just see aeg, kus kohal kõik mahlad kõige aeglasemad, vot liiguvad. Et see tähendab, et lihtsalt ei ole teed, kuidas puu saaks rikki minna. Nagu luuletaja Juhan Viiding ühes papustavalt luuletuses ütles, luuletuse nimi oli külm. Vett vedama ei saanud keegi minna, vett lihtsalt pole nii, külmal ajal. Minu metsalembus ilmselt pärineb ka minu vanaisast, kes oli metsavaht ka kuskil Lahemaa kandis. Aga ma küsiks seda, et kust peaks siis nüüd need, kes on praegu gümna vastuseid ja viie aastased, kus peaks nendeni tulema see metsatarkus kui kõik need mõtted, mis siin praegu ringi käivad, et mets ja puit ja, ja kas puude taga on mets või kas ongi ainult puud või mets ka ja kuidas nad omavahel seotud on. Kui praegu on täiskasvanud inimeste seas nii palju segadust, mis pidi peaks hakkama lähenema, siis nendele väikestele inimestele, et nüüd järgmised põlved oleksid veidikene targemad, võib olla. Nendele väikestele inimestele ma arvan, et isegi mitte kümneaastased, vaid kolme kuni viie aastased võiksid alustada metsa lasteaedadega, see on Taanimaal ja Norras väga populaarne ja on juba väike algatusrühm ka Eestis, kes seda Tartus on tegema hakanud, kus lapsed ongi terve päeva metsas magavad oma lõunaund metsas, söövad metsas, mängivad metsas, mängivad kõigega, mida metsas leida on. Et see oleks üks teekooliealistele loomulikult see, mida me Kristel Vilbaste ka kümmekond aastat tagasi alustasid õuesõpe ja loomulikult see, mida ma enne rääkisin, mida ka meieealised ükskõik misealised saavad teha, et minna oma metsa kuulama. Tõepoolest, et sellel oleks niisugune konkreetne ja selge väljund. Ornitoloogiaühing on lubanud tulla appi õpetama linde appi, valima seda teekonda, neid punkte ja kõike. Et pange mets kõnelema enda jaoks ja loomulikult seda kõike saab ka koolides teha. Pesakaste on võimalik teha, et need tootmispuistud, kus kaal enam vanu puid ei ole. Renno Nellis pani mulle südamele, et ma ütleks ka seda, et tõepoolest ei peal neid hooldusraieid nii hoolega tegema. Tiga mädanenud puu oleks välja raiutud ja kas nad jäävad, et on koht kuskohalt, linnud süüa saavad, kuhu nad endale pesa saavad teha. Et see mõnus rikas mets ei ole alati see, mis kõige rohkem puitu annab, aga mis hingele annab palju-palju rohkem, sama mets, kuhu on võimalik minna ja palju linde leida. Et see on see, mis annab lastele uuesti metsatunde kätte ja need metsad, mis on nüüd sandistatud või vaeseks tehtud siis ainult vapralt puitu kasvavad, sinna tasuks siis pesa kaske viia, et oleks niigi palju võimalik seda metsarikkamaks teha. Pesakastide mudelid on täiesti olemas ornitoloogiaühingu kodulehel. Isegi öö kullidele võib pesakastide nahkhiirtele võib pesakastide ja see on ääretult põnev ja lõbus ja vahva tegemine perega koos. Mida võib kooli käsitöö tunnis teha ja need metsa viia, see viimine on omaette vahva, võta võileib kaasa ja ja tõesti tunda ennast mõnusalt. Olla vahetum, olla ehedam. Ja muidugi maitsmismeel, et kõik meeled, millega võib metsa minna põnevaid toite, on võimalik erinevatest metsa asjadest teha. Tõlki omad. Puutleva tõige erineval kombel koostööd, et üks asi, mida on uuritud, kuidas nad lõhnaaineid eritavad seda Tartu mees maaülikoolis Ülo Niinemets oma uurimisrühmaga sai üleeuroopalise olulise grandi. Ta uurid, mida taimed teevad, kui nad satuvad stressiolukorda ja nad eritavad erinevad ained, millel omakorda on mõju kliimamuutustele. See on see, mille pärast Eesti kõige suurema teadusgrandi saanud. Aga sellest on kirjutatud ka, et kui näiteks mingit kärsakad või üraski tulevat ründama puid, et seejärel siis puud saadavad hoiatussignaali välja ja hakkavad eritama aineid, mis siis selle puidu teevad mõrudaks ja, ja ei ole lihtsalt maitsvad nende kärsakatele. Tuulega kanduvad need ained edasi ja teised metsaosad muudavad ennast söödamatult. Eks see on üks viis ja teine viised. Seeneniidistik on niisugune nagu puude internet, et mis on tunduvalt aeglasem, aga mille kaudu samamoodi levivad teated impulsid. Väga põhjalikult ei ole veel uuritud, aga see on valdkond, kus on hästi-hästi palju võimalik avastada ja leida. Ma arvan, et väga palju doktoritöid kaitstakse tulevikus ja võib-olla isegi lähiaastatel sellest, mismoodi puud kogukonnana toimivat, mismoodi nad omavahel 1000. Ja muidugi teine pool on ka selles, kuidas inimesed kogukonnana toimivad. Et kui nüüd igaüks läheb oma külla ja kui te tõepoolest suudate inimesed kokku saada te hakkate oma metsalindude hääli kuulama ja kirja panema või leiate tee, mismoodi oma külametsaga suhelda. Meeletu jõud on kogukonnal, see, kuidas me ennast vabaks laulsime ja samamoodi, et äkki moodustasime hiigelsuure eesti kogukonna eesti küla olime käsikäes ja me olime üks suur keha, ühes hingav, suur keha, et see on see, mis hoiab meie rahvast alles, mis hoiab meie metsi, hoiab seda, miks me siin selle pisikese maalapi peal oleme, pole seda elamist väärt, kui me oma metsi rikastena ei hoia. Metsamõnust kõneles, laulis folklorist Mikk Sarv. Raadio ööülikool tänab koostöö eest Eduard Vilde muuseumi. Saate panid kokku Külli tüli. Jaan Tootsen. Raadioteater 2017.