Mina olen Martin kalda ja ma räägin teile ühe huvitava loo. Juba 15 aastat tagasi ma olin ma oma sõpradega reisil Indias ja üks minu sõpradest pidi järgi tulema ja ootasin siis väikeses India maakohas linnakeses teda lennujaamas suure sildiga, mille ma olin, olin teinud muidugi seal silt oli täiesti asjatu, sest mina olin ainus valge inimene, selle lennuki vastas seal paar korda nädalasse lennuk teelist tuli. Lennujaam ei öelnud rohkem midagi muud kui selline suur varjualune. Ja kuivõrd päike oli kuum, siis kõik inimesed olid selle varjualuse all. Nii ka mina, autod jäeti parkimisplatsile praadima ja mindi sinna varjualusesse. Ja umbes 10 minutit enne lennuki saabumist saabusid sinna kaks India politseiniku. Nende politseinikel mingit relva eriti kaasas ei ole, ainult kaasas bambuskepp mõlemal kogu selle rahvamassi, kes hoidis sinna varju, peksid nad nende bambuskeppidega muidugi otseselt mitte lüües, aga niimoodi viibutades sealt varju asuselt välja kuuma päikese kätte praadima, välja arvatud minu. Üks politseinik seisis ühele poole mind, teine politseinik seisis teisele poole, mind vaatasid naeratades mulle otseselt morning seal. Ja mina muidugi viisakalt tervitasin. Ja kohe vajusin sügavasse mõttesse, et, et mis on juhtunud. Miks need inimesed diskrimineerivad omaenda inimesi minu arvelt? Ja alles hiljem süvenedes India ühiskonna probleemidesse, võib-olla nagu sügavamalt lugesin ma sellisest asjast nagu enesekolonisatsiooni. Ja kus oli siis suurepäraselt kirjutatud, et inglaste lahkudes Indiast koloniseerisid Indiat mitte kolonisatsiooni lõppenud vaid India valitsejad võtsid lihtsalt inglaste positsioonid üle ja koloniseerivad ülejäänud rahvast. Ja ma olen seda mitmes erinevas variandis näinud toimivas ja nad teevad seda nii-öelda valgete inimeste arvelt. Miks, sest need meenutavad inglasi, eks ole, meenutavat koloniste. Ja teatavasti siis seetõttu minul valge inimesena Indias reisides on just nagu rohkem õigusi kui kohalikel. Et ütleme niimoodi, et kui mina mingisugust väiksemat reegleid rikun, siis sellele vaadatakse läbi sõrmede, kohalik seda teeb, siis ei pruugi see tingimata niimoodi olla. Mis võib-olla reisijana on kohutavalt tore. Aga järgi mõeldes ei ole üldse väga kena, millele mina aga hakkasin hiljem veel järgi mõeldes mõtleva. Ma tajusin, et Eestis on tegelikult seesama probleem et see paljukirutud 700 aastat orjaaega on jätnud meile ikkagi nagu tubli jälje. Et kui me ei ole Rootsi all ja kui me ei ole vene all, kui me ei ole Nõukogude Liidu osa või SRÜ osa, siis me tahame olla Euroopa Liidu osa. NATO liige. Šveits ei taha. Ka kandi rääkis sellisest huvitavast asjast nagu kandidaadiks iseseisvusest. Aga kandi mõelnud selle iseseisvuse all mitte ainult seda, et India saab inglaste alt iseseisvaks, vaid see tähendas ka mõtlemise iseseisvust, tähendab me kõik ise mõtleme tõeliselt iseseisvalt, ilma mõjutamata, ilma et keegi meile neid mõtteid pähe paneks, ilma et keegi meid vaimselt koloniseeriks. Ja ma loodan, et ühel hetkel saabub see aeg, kus siis Eesti kogukond siis tervikuna kõik inimesed maailmas ja loomulikult ka siis india, suudab lõpetada nii-öelda enesekoloniseerimise.