Koole. Semiootik ja kirjandusteadlane Mihhail Lotman kõneleb Aleksandr bloki loomingust taustal sündmused 20. sajandi alguse maailmas fookusega Venemaal. Saade on salvestatud teatris NO99. Niisiis, alustame võib-olla ajastust ja kontekstist. 19. sajandi lõpp oli Euroopa kultuuriajaloos võlla üks tähtsam sajandi lõpp. Ja on huvitav see, et 19. sajandi lõpp 20. sajandi alguses olulisem piir-Euroopas, kui näiteks milleeniumi 17 aastat tagasi siis õhus oli midagi, et mingi asi on otsa saanud. Ja võib-olla see, mis sai otsa, see ongi õhtumaade kultuur. Siiamaani me arenesime, aga nüüd hakkab, nagu ütles benchmar, selle kultuuri allakäik. Ja see oli mõnes mõttes paradoksaalne asi. Ühelt poolt Euroopa rahvad ei olnud kunagi nii kaua rahus elanud. Ja majandus ei olnud kunagi nii häältasandil kui enne sõda. Vähem palju vähem kui enne olin näljaseid inimesi. Ja mis on siin veel oluline see, et ühelt poolt tohutu teaduse ja tehnika areng, aga teiselt poolt midagi juhtus kunstiga. Kunst ei ole enam elitaarne kunst läheb disainikunst, läheb olmesse ja kunst läheb ellu. Ja siin tekibki selline meie teema jaoks väga oluline mõista nagu elu looming. Et tõeline kunstnik ei loo ainult seal mingisugust oma teoseid. Aga tema tähtsam teos on tema elu. Ja milline see kunst on? Nagu ma juba ütlesin, ühelt poolt, see on enneolematult ilus, ta on nii ilusalt läheb kipsiks kui me vaatame seal smuchad või terve rida pöörduslise Inglismaal, nad on nii ilusad, et algab vastik, üle kullatud seal, nii peened õhulised jooned ja nii edasi, enne seda naturalism seal pigistuses sõjakaevandused, räpased inimesed teevad rasket tööd ja see ongi tõde. Aga ei ole. Tõde on maha pealmise kihi disain. Mis on ilus naine, vot see ilusa nahaga naine temaga tal nahk ära ja te näete, et see on midagi jubedat seal. Võtke veel seal muskulatuuri ära ja seal soorikad säästele kaunitar, et see suund, mis algas romantismi ja realismi turismi, et tõde on kuskil sügaval ei ole. Õigemini kes hoolib, tõde on šampanja, naid, mullikesed, mis tekitavad kala nahka otsa Eestisse mitte paganama, aga suvitama tulnud ja jäänud poed, Igor, Šiveräänen. Ananassid šampuses. Üsna vastik, job muide, aga, aga siis tundus, et ja vot see on nii peen. Elon, peene tehnika on been enne kõik linnad haisesid hobusesõnniku järgi, aga nüüd on peenbinsiini lõhn seal nagu roomad, tulevad seal daamide vasiidist ja gaasis kleitidega, lõhnavad astavat automobiili ja joovad seal anal šampanjat. Tead, see on see peenelu ja see peen elu, paheline see on oluline. Samal ajal tekkiski selline ideed, mida pahelisem, mida räpasem, seda puhtam kunst. Oli üsna tuntud prantsuse luuletaja poolverle ajal. Ta on väga andekas luuletaja ja puha aga siis juhtus selline asi, et ta võttis enda juurde elama geniaalsed, väga pahelist noorukid. Arthur Rõnbod, Arthur Rambo tuli provintsist Pariisi, elas seal ühel teisel aadressil ja igalt poolt teda visati välja sellepärast, et ta oli ropp, ta oli must ja ta oli väga konfliktne inimene, ta oli igatepidi. Ja siis võttis teda enda juurde, nende vahel tekkis kirglik armastus. Ma tahan, Marleen oli selle vastu. Aga see Remboetlased kodanlasest muttis tahad, siis nad läksid sealt ära pidevalt. Nende elu koosnes narkootikumide alkohoolse homoseksuaalse orgiast. Põhiline Yoko läheb sind, mis oli korraga ning narkootikum kui, kui alkohol ja vot selles pidevas ses udus, kas nad olid õnnelikud, loomulikult mitte. Ja lõppes sellega, et läenostis revolvri ja tulistas Rembod. Ja kaks korda, eks kullaks seina, teine kätte, sest joobes on raske sihtida. Mis edasi sai, edasi, nad läksid lahku, ungarlane istus mõnda aega vangis, selle eest tuli oma naise juurde tagasi Remboolaks ka korralikuks inimeseks enam luuletusi kirjutanud läks Aafrikasse korralik inimene, kaupades tegeles salakaubaga nagu seda relvakaupmees ealsel orjakaup, venelasi, ühesõnaga tede sai korralikuks inimeseks, sai korralikes inimestes ka Karla ja tuli tagasi perekonda, jõi ennast põhja ja lõpuks sai ka Prantsusakadeemiast mingisuguse pensioni, aga isegi erinevalt Remboosta ka luuletus aeg-ajalt. Aga see ei olnud üldse see. Vot see kaks aastat, mis nad elasid koos sellised kašmaarses elus väga rappasas, igas mõttes elus. See oli Euroopa luule absoluutne tipp, mõlema looming ja hiljem juba natuke kainestunud selle Rembood, ta enam ei saanud luuletusi kirjutada, ta kirjutas seda proosas Hooaeg põrgus. Võttis kokku nagu tema viimane seos, aga pärast kõik nii, hiljemalt mahtudes oleksite teadnud, millisest rämpsust kasvavat luuletused ei ole niimoodi, et nagu seal renessansi ajal seal teen kunstnik tulekut, nagu seal Michelangelo päev läbi töötab, oma töö kodas. Muuseas, legendid käivad etapis seal üht inimestelt, vaata kuidas ori sureb, et siis saaks paremini kajastada. Ja siis kirjutab peeneid, sonett võis olla ka hoopis teistmoodi nagu krahh. Ja see oli kunstnik number üks sadiste mõrtsukas. Öösiti läks välja, hommikul tuli verine tagasi, see ei olnud tema veri. Ja absoluutselt tippkunstnik. Sena tuletati meelde, et mis on see looming, kust ta tuleb. Ja siin olid nagu kaks asja. Ühelt poolt seda ajastut nimetati Vellevoog kaunis ajastu kunagi enne inimesed ei elanud nii kaunilt. Aga teiselt poolt see oli ta Kadans allakäik. Veel enne Švendlerid see allakäik ei hakanud, filosoofia salakäik hakkas kunstis. Et see on lood. Tüüpiline metafoor oli Rooma impeeriumi viimased aastad. Kohe see maailm saab otsa ja Zemael pidi otsa saama, mitte üksnes luulesse, mitte üksnes filosoofias, aga näiteks füüsikas. Hiljem Andrei tuletas meelde seda aastal 1900, mis seal toimus ühelt poolt. Teiselt poolt on radioaktiivsus. Radioaktiivsus ei ole lihtsalt üks järjekordne avastus, see pööras kogu maailmavaade pea peale. Enne seda oli üks kindel asi, mida me teadsime kõik koolis ülikoolis, et mateeria hulk on konstantne. Et need on muinasjutud, et jumal lõi universumi eimillestki. Mateeria hulk on alati üks ja sama. Nii, ja siis. Võtle asemel daame teadvusse pani metallitüki fotopaberi sisse. Õhtul see on muidugi kanaliks. Ei naljaga, praegu. Õhtul luges kõik elektronid ilusti ära. Palju seal on, hommikul vaatab mõned aatomid kadunud, aga nende trajektoor on jäänud fotopaberile. Seda hakati nimetama. Muidugi ta teadis, mis tegi, selle metali nimi oli Raadil ja seda hakati nimetama radioaktiivsusest. Aga vabandust, mateeria haihtub. Meie all ja täna on nii palju, aga võib-olla üldse ei ole ja kaome tühjusesse. Ja see tehnika, see ei ole ainult neid automobiilid. Veel lennukid, lennukid, see oli selline spordia, tsirkuse atraktsioon, aga mõned, mõned said aru, milles asi on näiteks Saksa filosoof Jevgeni tüür, nõuad tema iva vana mehena? Täielikult ammu nägi seda ette, et siiamaani sõjad kõik käisid horisontaalse dimensioonis, aga nüüd nad hakkavad käima Kaberstikaalses. Lollus. See on tsirkuse atraktsioon, aga plokk küll natuke hiljem 1912 kirjutas luuletuse lendur, mis algab sellest, et kuidas liduma push. Tunne ei ole ainult lendav asi, see on ka lohemadu. Vot nii siis see tehniline, mingisugune konstruktsioon, mis on samas ka lohemadu lastud, vabadusse talendab püstitab maailmarekordi, ilmselt kõrguses ja siis kukub, saab surma ja seal oli inimese kehaosad ja mootori osad on kõik läbisegi. Nende, ta mõtleb. Tulevaste sõdade õudne pilt, öine lennuk, lohemadu, mis sellise läbi tormilise pimeduse toob maa peale dünamiidi. Muuseas, dünamiidiga oli ka päris hea lugu. Selle leiutaja oli hilisem Nobeli rahupreemia üldse tabeli praegu. Rootsi insener Nobel Hess tegeles kaevandustega ja nii edasi ja kui seal dünamiit oli leiutatud tema patsifistina, ütles, et müütav või kergendatult ohata, sest nüüd on sõdadega ühele poole. Sest kui on selline, tapab relv olemas. Ükski normaalne inimene ei saa seda käiku lasta. Plokk nägi seda asja teistmoodi sealt 1912 ei ole veel esimest maailmasõda, kus esimesed lennukid hakkasid seal midagi tulistama ja granaate alla viskama. Aga see on teine maailmasõda, öösel pommitamised. Novot mõnikord kunst on tehnikast ees ja siin oli ka katastroofi importija katastroof, mis on, kindlasti tuleb. Ja meie oleme seda ära teeninud muuseas, oma peene ja pahelise eluga. Aga siin oli ka teine dimensioon, mis on seotud rohkem vene sümbalistidega kui prantsuse omadega. Venesem pallism tuleneb ühelt poolt nagu prantslastelt, nagu see nimigi ütleb, aga teiselt poolt tal on omad. No oli, ollakse Venemaa üks tähtsamaid filosoofe, õigemini võiks isegi öelda, et vene filosoofia algab temast kõik, enne oli nagu mingisugust eelkäijat, nagu näiteks Tšadajev ja teised ei olnud halvad mõtlejad, kuid diletandid Venemaal võib-olla te teate, filosoofia oli ülikoolides keelatud ja Solovjov õppida filosoofiast käis vaimulikus akadeemias seda õppimas, nii et ainult vaimulikud võisid teada filosoofiat. Nii siis tema oli esimene professionaalne filosoof, kes lõi oma süsteemi. Muidugi, tal oli olulised tugipunktid ennekõike seal Platon aga ka heegel ja mõned müstilised õpetused nagu maistele, ecard. Jaa, künostikud. Kuid ei ole isegi niivõrd oluline tema filosoofial, kuivõrd tema elu, mis oli selle filosoofia teatud mõttes realiseerimine. Ta oli müstik ja visionäär. Tal olid müstilised kogemused. Ja kolm korda ta nägi seda, millal tal ei olnud õiget nime. Õigemini ta sai aru, et ta nägi midagi sellist, talle ilmus midagi sellist, mida on inimkond kogenud läbi oma ajalugu. See on absoluutne ilu. Absoluutne ilumisson, personifitseeritud maises. Otseemneljaga lõpeb Kületa Faost, Evich väljas, igavene naiselikkus. Ja see, mis ta on. Kas see on mingisugune kurja vaimu ilmutus või vastupidi. Ja Vladimir Solovjov tundis teda ära, sest tema filosoofia nägi seda ette. Asi on selles, et kristlikus dialoogias jumal on kolmainsus jumala isa, kelle kohta me üsna vähe teame, jumal, poeg, kes samas on sõna logos ja universumi looja ja püha vaim. Nii, siin tekib küsimus. Aga sul, naine, ütleme, et jumal isameessoost, jumal, poeg all meessoost jumal, püha vaim, kes tuleb ütleme, tuvina või millega ei sea, viljaldab Neitsi Maarja Trokkaimselt meessoost. Aga kus on laine ja lugedes tähelepanelikud vana testamenti, ta saab aru, et naine on vanad testamendis online see on jumala hing, fiks Hiina ja see on see jumala tarkus, mille poole pöörduvad Salomon ja teised naissoost. Ja see ei ole neljas hipostaas jumalast, ta on kristlase paariline. Et jumala teine olevus, jumal, inimene on kahes, üks on sisse logos ja teine on hing anima või nagu kreeka maastikud nimetaksid seda sosiiaks. See safia jumala tarkus oli mitte üksnes vanas testamendis, ta oli väga oluline näiteks Venemaa kristluse algaastatel, kui ütleme, Kiievi tähtsam katedraal, Sophia katedraal, Novgorodi tähtsam katedraal, Sophia katedraal. Ja muuseas, see säilis Sofia kultus või statia kultus ei säilinud vene õigeusus 19-l sajandil, kui ta säilis vanus. Ja muuseas, seal Peipsi ääres te näete, seal on isegi üks bussipeatus siia. See ei ole mingisugune soonia seal jumala tarkus, novot ja jumala tarkus, kes on samas universumi ilu ja see on laine ja ilma selleta inimkond hukkub. Ja tema tuli Salavjovi juurde. Temal oli selle tundmatu daamiga võistlusele Sofia kolm kohtumist Peterburis, Londonis ja Kairo lähedal kõrbes. See pööras koguda elu koguda mõttemaailma täiesti teises suunas, ta oli üsna elegantne noormees, aga pärast seda ta ei saanud enam abielluda, ta teenis ainult mõned romantilised seiklused tal siiski olid, aga siiski tae eluaeg jäi truuks. Tõepoolest, kus sul on see maailma ilu, et mis sulle need ilusad daamid teha, aga, aga ikka mitte absoluut. Need on see probleem, kuidas ta seda väljendab, tal ei ole selleks keeld. Ja ta võib kirjutada igavat traktaadi, keda kotib, Ta ei saa ja siis ta saab aru, et ainukene 500 kuidagi väljendada on irooniline põemm nende kirjutangi iroonis fuajeemis kolm kohtumist. Ja ta ütleb, et vot seal proosa et lihtsalt ei oska teisiti, et kui hakkame nagu tõsiselt kirjutamast, tuleb võlts jama, ta ei küüni selleni. Lauad Solovjovi õpetusse, Solovjovi looming väga mõjutas kõike vene sümbolist, vabandust, mitte kõike neid niinimetatud nooremaid paniste, keda nimetatakse, kes Solovjovi nendest kõige tähtsamad ongi Aleksandr blokiandriibjovi. Ja mis oma bloki tähtsam tulemus, mis saavutas, ma ei tea, kuidas seda nimetada, on see, et ta leidis adekvaatse keele sele müstikale ja mitte üksnes keele. Ta oli nii sügaval selles Salavjovi maailmas sees, et tema ilmus ka see temas nimetas Bricraasnedama kaunis daam. Ta isegi arvasin, et võib-olla sellepärast, et ta on nii temast sisse võetud, see nagu mõjutas talistada, kuidagi ära teeninud. Et just talle, aga erinevalt Salawiofist, õigemini see ei ole nii läbi kirjutatud plokk lootis tema tulekust maailma kardinaalset muutumist. Et mitte selline pealiskaudne ilu. Aga see ilu, mis tuleb kosmilistest seadustest, ütleme jumala kilumis, läbib kogu universumit ja realiseerub lõpuks ka maa peal. Vene kirjaniku Aleksandr bloki loomingust kõneleb kirjandusteadlane Mihhail Lotman. No vot tegelikult kogu tema looming moodustabki seda, mida ta ise nimetas. Mida ma eesti keeles ei oska öelda, trioloogia inkarneerumise triloogia, aga see tavaliselt, kui räägime ind Gardens ja sõna sai lihaks, elas meiega. Aga siin ei olnud sõna, mis sai lihaks ja elas seas. Aga ilu, see hing, Laagose psühhie, vot see sai lihaks tema loomingu üsna suur, aga ta ise elu lõpus pani need kõik oma tähtsamad kolme köidesse ta ise nimetatud informatsiooni. Triloogia esimene köide on eelaimus. Bridžuust võitsid kad Aprokud viima, so publikunumbriks ustatuitsivad, tunnensiidvad hoomansid, et aastad mööduvad, aga see on niisugune tunne, sind veel ei ole. Võib-olla on veel iseloomulikum see luuletus, millega Brok üldse alustab oma triloogiat. See lühike luuletus, ma loen seda vene keeles, sest eestikeelsed tõlked, kes on öelnud, et nad on mõned, on täpselt mõned, ei ole täpsed, aga ükski ei ole ilus. Aga see blokey kirjutas nii ilusat luulet nagu pärast Puškini, et keegi pole vene keeles kirjutatud ja sellepärast kogu see ajastu hakati nimetama hõbeajastuks sesse. Kuldajastu vene luules on Puškin ja siis kes on tema ümber, aga hõbeajastu plokk ja kes on tema ümber? Ma ütlen paar korda sõnasal deklameerimise kohta blokil luuletused on väga emotsionaalsed ja tihtipeale seal on mitu hüüumärki. Aga ta loeb seda täiesti monotoonselt, ilma igasuguse emotsioonita. Ja võib-olla, kui te olete lugenud filee, vini chibajev ja Eesti keeles vist Gustada Chebajeviedühjuks, ma eelistaksin sellist siis minategelane kirjeldavad, kuidas tema loeb luuletuse, ta kirjeldab, kuidas plokk loeb. See luuletus ei ole veel eriti emotsionaalne, aga ikkagi ma loen seal monotoonselt. Veetsel Prini otsese jooga peesnilissininam ju mingi teatas vōi kubu. Valge lumi, tuul, tuul, inimene ei seisa jalul. See tuul, mis on vastavalt inimesele, mis on tugevam kui inimene ja see tuul läbib kogu ploki elule. Kusjuures 12-st stan, inimvastane katastroofid, siinse on pigem selline leige ja õrn tuulepuhang, mis toob kauneid helisid. Sind veel ei ole, sind pole näha, aga kuskil juba midagi kostab. Ja see on esimene triloogia esimene köide, see ilu veel ei ole ilmunud, aga ta on tuntav igal pool. Ma lähen kuskile tumedasse, templites või midagi ja ma seal ootan sind, jama, tunnensiitu. Maailm on väsinud sinu mitteolekust, sinu, mitte siinolekust, aga siin on mitte siinolek on tuntav. Avad teine köide on siis selle daami ilmumine. Maailma ilmumine on dramaatiline, sest ilmumine on allakäik. Under lang, allakäik ja ta käib sõna otseses mõttes alla. Ta tuleb oma jumaliku universumi iluga ja samas sattudes maa peale ta midagi kaotab. See kogu konstruktsioon on palju rohkem kui Salavjovi puhul seotud plastilise maailmavaatega. Universum on erinevad kihid, seal jumalik sfäär on kõige puhtam, kõige võimsam ja nii edasi. Vot seal on mitu vaheastet. Inglid on, neil on natuke mingisugust kehalisust ja nad ei ole enam. Vaim ja keha, vaimu, mis on jumalik ja pürgib pühaduse poole ja keha, mis tõmbab alla ja siis on sfäärid, kuhu see on täiesti vahelised ja kõik on seotud valguse metafoorikaga. Vot seal maal sügalmaal sinna valgus üldse ei ulatu. Nii nad siis ülevaldses puhtast valgusest, puhtast ilus daam tuleb, maa peale kehastub. Ja midagi ta kaotab. Ta ei tea, kes ta on, ta on üks saamatu, ilus naine siin selles mitte kõige puhtamast maailmas. Ja siis kõik, ma ütlen, kõik, võib olla ka enam-vähem kõik, aga mõeldud on mehed, tunnevad taas kedagi, kedagi tuttavat, et kas see on see tema mingisugune puhas noorepõlve armastus või vastupidise prostituut, kellega ta viibis, eelne paralleelselt muutub ka minategelane. Vot seal, kus ta ootab seda universumi ilu, siis ta ise ka puhtam. Aga siin ta. On no vot läheb sedasama teed, mis see kaunis daam, mess järjest kaotab oma kõikeomadusi peale ilu ja see kesta lõid olla. Siin on veel üks oluline asi, et kõrges maailmas ta on üks ja terviklik siin meie maailmas ta killustub. Ja ühelt poolt taol meie vot siin ja praegu erinevate naiste reaalsete naiste kehades, aga teiselt poolt ta on esinenud läbi aegade kunstnikele ja Danze, Dante, Beatrich, taonse, Göte igavene naiselikkus. Aga ta võib olla ka palju vahelisem kuju, ta on näiteks Carmel Carmen, kelle ilu hukatab, igavene naiselikkus tõmbab meid meie juurde nagunii, lõpeb Faus. Aga see külgetõmbejõud võib olla hukatav. Ja see minategelane ka muutub. Kui see daam on paheline, siis temal muutub pahelisus ka blogi puhul see tervitus Ossinovskile. See muutuses selgus selles, et ta muutus alkohoolikuks. Mõttes ei olnud õiget ministrid, et keelata, tal on. Nii paralleelselt siin eks blogi jaoks oluline isiklik suse lapsepõlveks saadik. Ta oli selline intellektuaalne ja seestunud vaesed aadlikud, perekond ja nende naabrid, sõbrad, suvilanaabrid ja sõbrad olid Dmitri Mendelejevi kuulsa keemiku perekond, bloki vanaisa, professor, pikettafooli twitteri, mütileevia parem sõber, mõlemad märkimisväärselt loodusteadlased annavad ja sellel miitrimendineer oli tütar, kes lapsepõlvest saadik oli ploki selline mängukaaslane sõber ja need olid veel päris väiksed lapsed, neid hakati paari panema. Need korraldasid mingisuguse diaatri. See on tavaline asi, et kõikidel vene intelligendid oli alati mingisugused teatraliseeritud meelela muutused ja siis vot nemad mängisid loomulikult plokkoli Hamlet ja Mendelejevi tütart vähemalt on ka nime oli abil ja aga siis, kui blokk võttis sisse selle Solovjovi õpetuse, siis ta hakkas ringi vaatama, et kus on siis tema ideaalne naine siinsamas ja vot see tema sõber ja mis nimi tal on, tal on nimi, on Ljubov. Meetriga tema otsib armastus, armastus on siin karneeritud ja see oli üsna traagiline lugu. Armastus, et esiteks tema teadis seal igavene naiselikkus, aga ei teadnud, ta arvas, et tema on noor naine kui seal plokk tahtis igasugused väga keerulisi ja kõrgeid suhteid, tema draftis tavalist armastust, mis on mehe ja naise vahel novot, aga sellega läks halvasti, mõlema saatus ei olnud hea. Aga siis nüüd oleme jälle sinna teise köide juurde, et siis need, kes on veel see kaunitar. Seer vabadust, igavene naiselikkus, tuleb peale Carmenit seda kuidagi teatriga seotud ja üks selline väga levinud kuju blokil sel ajal oli sekkameededel arste ka seotud. No üldse selline rändteatritrupp. Tal on mitu luuletust pühendatud rändnäitlejatele ja ta ise tunneb, et ta on ka üks nendest. Ja vot siis see Kamediatel arte, kus erinevatel tegelased, kuid kesksed kujud on armastuskolmnurk. Piero Arlekiin, jah, Kalambina Piero õnnetu abielumees, valge, kahvatu ja Kalambina, tema naine ja Arlik, õnnelik armuke, novot. Kui selline konstruktsioon tekkis, siis varsti tekkis Carlegi arlekiin, oli ploki hea sõber ja teine suuremaid vene luuletajaid, andriibia või nägi ilusat õnnetut naist ja veel parima sõbra naist, kes muuseas ka vaatas ringi ja nad nägid teineteist ja siis nende vahel tekkis üsna piinarikas armastuskolmnurk seal Oblokil luuletuses Rantiaatris. Kas ta ütleb, et seal plokk tunneb sellele peole kaasa? Kunstiharjutused, mida nad harrastasid, ei olnud süütud Nad jätsid väga sügava ja traagilise mulje kõikidele osapooltele. Ja lõpuks Ljubov Wittervjuunaiatiivse bloki maha, muuseas, ta oli päris hea tantsija, balletiteoreetik, kuid ta ei olnud kaunistama Novot ja läks ploki juurest ära. Nagu ütles üks ploki suuremaid spetsialiste Dmitri Maximov. Et ta läheks ploki juurest ära ühe tsirkusega. Tõesti, seal tervel sõltuse meespere olid tema intiimsed sõbrad, sest tal oli. Tal oli küllalt sellest kõrgest armastusest ja plokk, ta läks ära, tuli tagasi ja need suhted olid väga piinarikkad. Nii siis see on teine köide, kes on see kaunis daam, muutub tundmatuks konka minategelane läheb õhtul kuskile restorani ja seal on igasugused rämps publik sees. Ja siis äkki tuleb nagu kuskilt mujalt maailmas see kaunis daam ja ta ei tea, kes on. Ja kas seal on üldse reaalne või tema purjus hallutsinatsioon ja lõpeb siis traagilise irooniaga. Ja naeruistunud vine, et sina oled purjus, koletis? Ma tean, et tõde on veinis. Saloodus alguses ei pea klasemikrooliga Findinoveeritus, Crichad ja joodikud, küüliku silmadega karjuvad endinoveerita, seda tõde on veinis. Siis ta saab aru, et tema on ka üks selline ja tõde on tõepoolest veinis, aga see on kõik mingisugust konstruktsioonid, seal purjus inimese, mingisugune sonimine, kogu see ilu. Aga paralleelselt selles samas ka idas on veel teine suse, mis on esitatud fuajeemis ööbikute aedseva kinni saada. Et see ideaalne maailm on ka olemas ja siin maa peal, aga ta on lihtsalt meist eraldatud. Ja siis see minategelane tööline läheb sinna ja seal ta veedab mist unelmate aega. Aga siis ta saab aru, et tema ei kuulu sinna, et see on nagu tema poolt väga vale ja peaaegu et kurje tegelik tema läheb seal ta ära. Nüüd see kolmas köide Salavjovi triaad on optimistlik ja no ma ei nimetatult ilmaasjata heegelt seal sünteesis peab olema midagi head, blokil ei ole. See kolmas köide algab tsükliga. Ja tal on õudne inimeste seas teeselda, et ta on elus ja kirglik. Ja kogu see moel. Tänav latern, apteek, mõttetu ja tuhm valgus. Ela veel kas või veerand sajandit, kõik jääb samamoodi, lahendust pole, sured, alustad jälle otsast ja kordub nii nagu enne. Kanali jäine tasapind, apteek, tänav, latern. Elu ei ole mõtet, ei ole, ilu ei ole. Aga kui on, siis ta on hävitatud või surnud. Üks paljudest märkimisväärsetest luuletust sellel teemal olnud raudteel. Need arvud ja seal on selline, et seal liigub rong ja seal aknas nad näevad, et selles rongiteekraavis lebab noore naise surnukeha. Ja noh, rong sõidab, keegi ei, ei pane tähele. Rongi elab oma elu Mautšaljošaudisini joones, puhakkalibeli tähendab kolm klassi vagunit esimeses klassis ja puna-kollastes ja sinistes vagunites seal vaikivad rohelistes, kolmandas klassis seal nutavad ja laulavad, aga keegi ei tee tast välja. Hajameelselt vaatas, fikseeris ära teda sandarmi, tema ja linu ja poisu vaatas ja rong sõitis kaasemale, näevad ja lõpeb nii niputraditsiknest, vaprus. Vam, särav, lamama. Allarase tahvlile Sõmulla ärge tulge tema juurde küsimustega, teil on ükskõik, talle piisab armastuse, pori või ratastega, taan surnud, lihtsalt. See on valus. Ja vot see igavene ilu muutub igaveseks valuks. Siin ta on surnud, aga tal on valus. Ja me ei näe teda, ei pane tähele. Ja see on see õudne maailm, kus me oleme ja selle triloogia koguks viimane osa on see, et see naine, kes oli seal ideaalne kuju, kes oli maa peal erinevad kujud läheb mulla sisse. Temast saab maa ja see maa on Venemaa. Ja see, Venemaa on kõige räpasem, kõige õnnetum, kõige noh, ma ei tea, kõige pahelisem maa, aga selles maas seis on see igavene ilu. Tal on mitu luuletsüklit pühendatud sellele paljud kirjanduskriitikud nimetatud patriootiliseks luuleks ei ole patriootiline lugule kes ei saa aru, et see on selle triloogia kolmas osa, see ei saagi aru, et mis on Venemaa seal erinevad kujud, see on selline võlts ja alatu religioossema patustada. Ma täiega kõike halba teha, niimoodi seal röövida lapsi, seal lesknaise ja nii edasi, pärast roomata põlvili kirikus pihiisa juurde, anda kopika ja saada andestust ja pärast tulla ja tagasi röövida ja tappa seal hullem kui Dostojevski, sihuke maksimaalne alatus, nagu vähemalt seal kõrval on mingisugune vaimu ja pühaduse kõrglenda, aga Polokil lonkas seobõlts. Aga sellegipoolest see on nagu minu maa, kes seal on, kes seal valitsevad. Ja üks oluline tsüklon Kulikova lahingust, kus mingit moraali ei ole. Jutt on maast vot mao naissoost vene keel. Ja siin on kuidas eesti keeles naissoost hobune olla. Vot metsik määraja stepimäär. Vot see Venemaa enam ei ole isegi mingisugune maa, ta mingi stiihia, mis lendab, kuskile kaob. Ja seda on kõik oluline meeles pidada, kui me räägime 12. ja siin ongi see probleem, et kuidas suhtuda revolutsiooni nagu paljud teised 19. sajandi lõpu 20 sajandi alguse kirjanikud, intellektuaalid ja muud kultuuritegelased märgin sulgudesse Lembitut tol ajal ka näiteks kahe maailmasõja vahel jagama isegi praegu plokkolil demokraatia vastu. Talle meeldisid tugevad liidrid, tugev võim on see, mis päästab ja tugev võim on seotud revolutsiooniga. Ta kirjutab esseed, son, proosa, esseed, katteliinab ülestõus Roomas, kus ühelt poolt on nagu mädanev Rooma hukkuv rooma, milles tunneme ära 20. sajandi alguse Euroopa tsivilisatsiooni ja teiselt poolt tugev isiksus, kes pürgib võimule ja bloki meeles, see oli Rooma tsivilisatsiooni viimane võimalus. Seda suruti maha ja see äris ja siin on üks, on veel oluline teemaploki jaoks, et lisaks Salagiovile tal on järjest rohkem tähtis tema jaoks. Friedrich Nietzsche. Friedrich Nietzsche oli üle Euroopa väga mõjukas mõtleja ja isegi ta ei mõjutan filosoofiale. Ta mõjutas kunstnikke Skandinaavias, Iiesson Steinberg, aga eriti Venemaal seal filosoofid ei saanud temaga eriti Balimiseerida. Näiteks Vladimir Solovjov, kes oli Nietzsche vastane surin natukene pärast night sai kirjutada nišest ainult Trasnis surma ja ta pigem sellist apalageetilises neuroloogis. Põhjus oli väga lihtne põhjus, pigem eetiline. Et sa ei saa polemiseerida inimesega, kelle aadress on vaimuhaigla. Praegu oleks okei, aga tol ajal otseselt see ütleme mingi kunstniku jaoks on vaimuhaigla igati okei. Aga filosoofia aus ei ole kõige parem aadress. Ja seal mingisugust nagu hullumeelsus ja see inimene, kes kirjutab hullumajast tema teosed avaldaksesse, mõjutab kogu Euroopa kultuuri, talle ei saa vastu. Vastupidi, kõik on poolt. No vot, aga see Friedrich Nietzsche oli väga oluline blogi jaoks. Ja erinevad tema teosed, kaasa arvatud tema üks esimesi Esseitmist, ehitajale, kuulsus, tragöödia, sünd, muusika, vaimustav. Et see muusika vaim assotsieerub blokin loomulikult selle kauni daamiga ja see, mis on selle vaimuga seotud, see on tragöödia. Et kaunis daam ei ole mingisugune idülliline asi, see toob maailmale suuri kannatusi. Ka ploki tuula stiihia on seotud litsuda maailmas, hing on muusika, see maailma muusika avaldub mitte muuseas ka selles muusikas kirjutavad helilooja aena kõigest, vihjas tormides ja sotsiaalsete tabilismides ja tema nägi vene revolutsiooni kui nišše selles profaltruse realiseerimine ja ta kirjutas, et kuulate revolutsiooni muusikat. See ei ole see muusikat mängitakse klaveril kurja õpetaja pilgu all. See on see, mis tekib ise ja ainult need väljavalitud saavad seda kuulda. Ja Rutt, see tuul, mis on 12. stiihia ja see on seotud selle muusikaga plokkoli, nende vene kunstnik Käia intellektuaalide seas, kes neid oli üsna vähekese kohe hakkasid koostööd tegema Nõukogude uue, nõukogude võimuga bolševiku režiimiga. Ta kirjutab kolmest intelligentse revolutsioon, mis algab küsimusega, kas intelligents võib teha koostööd revolutsiooniga ja ise vastab, võib ja peab. Osaleb aktiivselt igasugustesse komiteedesse, mis üsna ruttu ta saab aru, et see on mõttetu, et uus võim on kultuurivaenulik, aga mitte kultuuri puhul. Ja pealegi vaata ta ise ütleb, et mind on tühjaks joodud. Ja teine veel drastilisem, võib-olla kujund on see, et naispõrsas emis ja vot emisema põrsakest ära söönud. See emis on Venemaa põrsakene, seal oleks tema viimaseid ütlusi. 12 on väga keeruline ja mõnes mõttes müstiline teos, mis on 12 sümboolika 12 teose nimetus, mis koosneb 12-st peatükist, kus esinevad 12 punaarmee ennast, mis assotsieeruvad eriti seoses viimase kaks viimast sõnalongi suusk restos jah, et kui on siin 12 punaarmeelaste ja Kristus, siis loomulikult ütlevad need apostlid. See ei ole nii lihtne, see on mitmekihiline Sheia, muuseas üks nendest apostlite jutumärkides armeenlasest on penskar. Kes Ma muidugi ei tea, kui palju olete tuttavad selle poleemikat seal väga kerge seal on. Kas seal on mingisugune linna Ramansse Jenelasi ja seal muuseas on ka Kalambiinarlikini ja Piero kolmnurk, see gero? Loomulikult Iraan, kes on armastanud katkad, aga katsega on vankaga Akaitskasvandsid kabake kirjankeeessurgi Uškie, vabandust, nii, no ja siis nad ratsutavad seal läbi tuisu ja see penskar tahab lasta seda Bankov maha, aga laseb katkad maha. Ja ta on kurb ja nii edasi, et tõepoolest see on elu, armastuse laulab lamp. Aga no kamoon, revolutsioon, versiin, Shan. Brat niuga Mooney ja nad lähevad 12 läheb taga, on nagu vana maailm, kuri ja haige koer, aga ees on midagi müstilist, seal keegi liigub, higi jookseb seal ees ja nemad ei tea. Ja siis seal on temal olnud punane lipp, aga tema nagu peidab nende eest ja siis nad tulistavad teda, aga ei saa pihta. Ja see lõpeb niimoodi, et see, kes on ees Iisrosbyridiivsus restos, et see on Kristus, nii et tekib küsimus, et kas need on tema jüngrid, kes teda tulistavad või kas Kristus on midagi head. Ja seal oli jällegi komando, tuleks tagasi leeveni juurde, siis seal muuseas analüüsitakse seda tehase seal sed ja muuseas, see oli reaalne ka variant, mida pakkuda, eriti Nõukogude koolides, mitte Uskrist oskas, oli keelatud aspiridiidotmatros. Seal punalipuga, seal jookseb millegipärast nendes revolutsiooniline madrus. Muidugi jama. Ja see Kristus, kes seal jookseb ees ja peidab ennast, eksitab punalipuga seal eksitee. No esiteks, Nathan revolutsiooniliselt sõdades, teiseks nad apostlid, kolmandaks on november detsembri algus. See on karnevali aeg, see, mis idaslaavlastele olnud ka oli, ta Eestis ei ole, ütleme nagu mardisandid, jah, aga ütleme, need kalitasandid kehastasid kahtteist apostlit. Aga samas nad olid 12 röövlit. Röövimise motiiv on siin 12. puudu tribüünil ja et see on pidu, seal, lõbu, seal, karneval, see on röövimine, tapmine, nad on muidugi ka postitatud muidugi sõdurid ja nad on ka muuseas võtmed maskeeritud või ma ei tea, karnevali osalised. Lauad isegi ma ei tea, millega lõpetada. Vot sellega võikski loputada seal trafibol, köha. Ja muuseas, ükskõik kuidas suhtuda sellel sõbraga põlvkond ideaal Semiootik ja kirjandusteadlane Mihhail Lotman kõneles Alexandra bloki loomingust kõlas Dmitri Šostakovitši muusika. Raadio ööülikool tänab koostöö eest teater NO99 Laur Kaunissaar vett ja Eero Epnerile. Saate panid kokku Külli tüli, Jaan Tootsen. Raadioteater 2017.