Head raadiokuulajad. Tere hommikust, kell on seitse läbi ja 10 minutit on imeline, neljapäev on täna kätte jõudnud ja ja see on, kui, kui ei ole teada, siis on kuues juuli ja seitsmeteistkümnenda aasta kuues juuli on täna. Tere hommikust, Laura Toomlaid. Tere hommikust, Kertsevadki, kuidas magasid? Mina magasin suurepäraselt, kuidas sina magasid? Ma arvan, et ma magasin imehästi sellepärast et ma üle pika aja panin oma järeltulija temale ette nähtud ja remont remonditud ruumi, mis on juba mitu aastat remonditud, mitu aastat on seda perekond kasutanud pesu kuivatamiseks, asjade hoidmiseks ja kõikideks muudeks külaliste magatamiseks, ütleme siis ka. Aga täna öösel ta magas seal niimoodi üksinda jätta kuidagi nagu selline tunne oli, nagu oleks, keegi oleks koha pealt nagu välja kolinud majakesi niimoodi et mõistan nüüd vanemaid inimesi selle võrra paremini, kui neil lapsed ülikooli lähevad ja temani tühjaks jäävad. Minul läks ta lihtsalt teise tuppa. Selline lugu. Väga hea oli, väga hea uni, üürike, ent hea. Mis on, mis on see, mis sind tänase päeva juhul tänasel päeval kuuendal juulil ütleme motiveerib seda päeva vastu võtma? Motiveerib päeva vastu võtma see, et käes on tegelikult ikkagi juulikuine Eestimaa nädalavahetus läheneb loodusesse minna ja paistab, et tegelikult see ilm tõotab ka päris hea tulla. See oli nüüd selline ilus rida, eks ole, kus me saame, me peame natukene seda seletama, ekse keesima sinu sellist loodusesse mineku mõtet, et mis loodusesse, kuhu minek siis on nädalavahetusel. Mina lähen Ida-Virumaale, sel nädalavahetusel. Oo jällegi saab tõmmata tikku, et mitme mitu korda öeldakse sõna Ida-Virumaa, meil ei ole makstud selle eest. Ma olen lihtsalt ise tohutult õnnelik, et ma sealt pärit olen ja seetõttu seetõttu ma mainin või lasen, lasen teistel mainida, näiteks ma siin ennem just ähvardasin Laura Toomla ideed, ta peab kindlasti, kui mina ei saa mainida, eks ole, siis peab tema selle teema üles tooma. Ta, kuhu sa lähed, seal siis. Ma praeguse kava järgi ma lähen kuremäe kloostrisse. Aga, ega sa ometigi seitsme linna muusikafestivalile ei lähe, seal on, ma arvan, et mine sa tea, et seal seal on laupäeval, eks ole. Laupäeval, seal on ju ikkagi kontsert, kuremäe klooster, see on. Kas sa tead selle selle asutuse täis täisnime, ei tea, sa võid särada. Ei, ma ei, ma ei saa säradrasest, et ka mina ei tea selle asutuse täisnime, aga ma tean. Me nüüd me nüüd kiiresti vaatame, kumb meist ennem jõuab nagu selle asutuse täisnime, nii sellepärast et see on. Ma tean, et seal on uinuv, on kindlasti nagu on üks sõna ja see on, peab olema Pühtitsa. Ja Pühtitsa jumalaema uinumise nunnaklooster. No näed, ma, ma teadsin, et kui ma seda meelde omale jätsin midagi seotud magamisega, aga noh, see on täiesti vastupidine see, mis siin, mis siin hommiku hommikuosaks on. Kuulame nüüd ühe ilusa laulu ja ma arvan, et see on, see on hambahari, on selle laulu pealkiri ja ansambel nüanss TN-C- ja E on selle ansambli nagu siis tähed. Head raadiokuulajad igal hommikul on põhjust ärgata ja hakata kohe pidutsema sellest, et kusagil kellelegi jaoks on ikka pidu olemas ja meil ka siin suvehommiku stuudios raadio kahes on iga päev tegelikult esmaspäevast reedeni kella kella seitsmest kella 10-ni on täielik pidu. Laura, kas sa oskad öelda, mis põhjusel tuleks täna pidutseda ja, või rõõmus olla, ütleme siis. Ja kõik tallinlased võiksid tegelikult täna trolliga sõita, siis 52 aastat tagasi avati esimene trolliliin Eestis ja see sõitis siis teater Estonia hipodroomi vahelt. Estoniast hipodroomile ja täna siis saab see trolle ju vaikselt, siin tõmmatakse koomale Tallinnas ka mõningaid mustamäele liikuvaid liin ja minu teada enam ei ole. Õismäele üldse ei saa tegelikult enam trolliga, nii et eks see väikene, selline kurb saatus oletrollidel, aga seni kuni need neli liini veel alles on, siis tasuks sõita. Ja, ja kui need ka ära võetakse, siis kindlasti on lätlastel trollid alles ka need, mis, mis siit on ära läinud, et siis saab seal kindlasti sõita trolliga ka, et aga täna siis kutsume üles Tallinnasse kõiki trolliga sõitma väga hea põhjus. Et pidutseda. Kas sa tead, muide, tegelikult oli 1936. aastal kaks nädalat Toomemäel Tartus trolliliin kus energeetik Jaan Muuga katsetas. Ma mõtlesingi, mõtlesingi et no Tartu puhul, kui seal Toomemäel trolliliin. Et. Siis see pidi olema kuidagi seotud Tartu vaimuga, saad ehk toomemäele trolliliini, et seal on igasuguseid huvitavaid asju tehtud, aga toomemäelt noh, see on hea, palju õnne tartlased ka teie siis täna kindlasti tasuks proovida seda, kes oli Jaan Muuga katsetust 36. aasta oma, jah, nii oli. Et seda tasub järgi aimata Ta ja tallinlastele ninanipsu teha, siis selleks piisab ikkagi lihtsalt puhtfüüsiliste parameetritega trolli järele aimata ja liikuda ka tuleks täpselt vähemalt neljakesi trolli sarvede olemasolul mida saab siis improviseerida mööda toomemäge ja tähistada sellega siis trolli sünnipäeva ka. Mida sina, Kert tähistaksid, oo, mina tähistan täna seda, et esiteks on, on õllesummeri teine päev käimas, ma näen lihtsalt seda, et et siin on ikkagi eile eilsest suurest, ma saan aru, kes ei pea nii kontserdist on inimesed kindlasti toibumas ja neljapäevane päev näeb siin, et ütleme siis ansamblit Jolka miks mitte ei, ei, ei ole. Noh, võib ju tähistada siukest asja. No ja siis on veel Karl-Erik, Taukar saab minna kuulata ja tähistada seda selle imeliku nimega festivali teist päeva. Ma olen selle peale mõelnud, et siin on juba läinud, tegemist on ju päris sellise viisaka muusika festivaliga ja tal on ikka selline õllesummer või õltsi pidu on see nimi jäänud, et et siis tasub seda pidu pidades meenutada, kust kohast festival niiviisi on oma alguse saanud. Ja Tanel Padar on ka, esineb seal ju täna ju. Vot nii. Kas sa tead veel mõnda mõnda head põhjust? Ministrid magavad kõrvalmajas, ma tean, mul on mõned seda tasub, seda tasub kindlasti täna tähistada, et kui te satute olema raadiomaja lähistel, siis teil on hea soe tunne teada, et kõrvalmajas magavad ministrid oma sellist und ja hakkavad sööma seda siis rootsi laua toitu, mida neile hotellis pakutakse. Ja seda kõik saate tähistada tegelikult täna liiklusummikutes istudes, et tasub olla tähelepanelik, kui Kesklinna satute. Ja selles mõttes küll, et võivad olla sellised teie harjumuspärane trajektoor autoroolist, kui te olete autojuhid ja autoga sõitvad inimesed, kes te meid kuulata ka, võib-olla mõned inimesed raadios praegu autot autos, raadiost, et siis siin ütleme maja ümber, kus ministrid magavad, siis seal on liiklus on ümber sätitud natukene. Kuule, aga meil on, meil on ikkagi üks ansambel, on, on kavas täna mängida veel ja senna ropp. Ja pealkiri ongi täna. Mis su nimi on, mis sa teed, kasvõi kivi on meie südamed. Ta oled jäänud, et las ma mängin, rind olema Veedvama taastubley, keeruda pumbumbubleesvama Su keha nagu vooli, too tõmmu nagu too too ilusa ilmaga valegi draamaga ära. Ära pääsusilma rinnagurama dioodi avastus mulle on jääda. Nüüd ma tean sinuni. Ele Velvaneljana, sest ma tean, et siin täna Välja on sulle, vajuta nuppu, ukse peal, ilus, meenutad nukku. Kas me pikku Taneli, nii need on, vahel oli verise auline flix Silvama valisa prill, mul on ükskõik, oreerivama ma tunnen, kuidas. Sinu pool, ilusa ilmaga polegi draamat? Ara silmale pinna kuraamatute avastus mulle on ja ta ma tean, sinuni tulin, siis oli v ele Velvanen kääna, sest ma tean, et siin pane endana. Tere hommikust, lugupeetud raadiokuulajad, kell on seitse ja 25 minutit. Suvehommikut. Stuudios on Laura Toomlaya kirtsavatski. Me oleme nüüd väikese sellise sööda sellest, mis ajalehtedes ka head on. Laura toome aidanud vägagi innukalt krõbistanud nendega ja nüüd tuleb sahistanud siis. Ma tegelikult tegin rahvusringhäälingu kodulehe lahti ja vaatasin, et oli selline krõbinaid, krõbinaid, krõbinaid, krabinal tegin klaviatuuril lahti selle ja on selline artikkel. 81 aastane sakslane sõitis traktoriga, 2000 kilomeetrit läbis ka Eesti ja Christian traktori liikumiskiirus vaid siin 18 kilomeetrit tunnis ja 81 aastaselt selline distants läbida on ikka väga korralik sõna. 81 aastane sakslane tegi, kui palju kilo me see oli, nüüd see oli 2000 kilo, 2000 kilomeetrit traktoriga? Jah, ja jäiga Eesti jäi ette, eks ole. Ta sihtpunkt oli Peterburi, kuhu ta nüüd hiljuti saabuski? Selles mõttes on väga huvitav, et sa võtad sellise sõiduriista ja, ja teed nagu korraliku matka, et inimesed teevad ma küll elektri rulaga siin hiljuti keegi sõitis ümber maailma reisile, aga et sa lähed traktoriga, on seal öeldud ka, kust koha pealt ta siis pihta hakkas, et Saksamaa on väga, väga nagu abstraktne mõiste siin kohapeal. Tead, siin on väikene kaart, väike kaart on aga, aga minu saksa kohanimede hääldus annab soovida. Ta on siin läbinud Tallinna, Riia, Kaliningradi Gdanski ja ta alustas tegelikult siin üpriski Saksamaa keskelt üpriski keskelt, on jah, et see on siin. Kõik Saksamaa geograafia vastu huvi tundvad isikud, teie jaoks on see nüüd väga selgelt defineeritud, kus koha pealt alustas sakslane traktoriga oma reisi, aga ta on praeguseks hetkeks jõudnud Peterburgi. See traktor oli muide 50 aastat vanad, et ei olnud mingi euronõuetele kohale katusega või ilma. Ta võttis endal järelkäru taha, kuhu ta siis sai magama minna ja toituda. Et see on päris koomiline vaatepilt, on ausalt öelda. Mina arvan, et see on väga tõsine, see oli üks tõsine nägu ikkagi. Tee teereis. Oleks endalgi 80 üheaastase, nii palju jaksu. Aga kust sa tead, et siis sellel hetkel, kui sa saad 81, siis võta kaart endale postita, Laura Toomlaid, palju õnne. 81.-ks sünnipäevaks sõidad traktoriga Berliini näiteks ja kus sa siis parasjagu oled, sealt tuleks sõita, meele ju hakkab laulma nüüd reklaam šev all, Jiang vitš radikal ja see on tegelikult väikene vihje nagu selleks, kes meile pärast rahvusringhäälingu uudiseid külla kõik tulevad. Nii et head kuulamist. Kell sai pool kaheksa rahvusringhäälinguuudistega stuudios Jaak saane. President Kersti Kaljulaid osaleb täna Varssavis 12 Kesk- ja Ida-Euroopa riigi tippkohtumisel, mille raames toimub ka kohtumine USA presidendi Donald Trumpiga. Presidendi pressiesindaja sõnul toimub kohtumine 12 pluss formaadis ning president Kaljulaidi eraldi kohtumist president trumpiga kavas ei ole. Kolme mere algatuse tippkohtumisel osalevad Austria, Bulgaaria, Eesti, Horvaatia, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari esindajad. Arutelude üks peateemasid on energia- ja taristu sidemete tihendamine. USA president Donald Trump peab täna Varssavis Grazenski väljakul kõne, milles rõhutab USA ja Euroopa suhete tähtsust. USA presidendi rahvusliku julgeoleku nõunik Mc Master ütles visiidi eel, et president esitab visiooni mitte ainult USA ja Euroopa suhete vaid ka Atlandi-ülese alliansi tulevikust ning sellest, mida see tähendab Ameerika julgeolekule ja heaolule. Euroopa Liidu liikmesriikide sise- ja justiitsministrid arutavad täna ja homme Tallinnas Euroopa Komisjoni abimeetmete kava Itaaliale toimetulekuks sisserändajate vooga. Aasta algusest on üle Vahemere Euroopasse jõudnud üle 100000 migrandi minna eest 85000 saabunud Itaaliasse. Euroopa Komisjoni esitatud kava näeb ette 35 miljoni euro suurust abi Itaaliale ning koostööd Liibüa ja teiste peamiste ebaseaduslike sisserände lähteriikidega. USA välisminister Rex Tillerson ütles, et USA on valmis uurima koos Venemaaga võimalusi stabiliseeruvate meetmete rakendamiseks Süürias. Tema sõnul on USA valimisarutama Venemaaga võimalusi luua Süürias lennukeelutsoonid. Tilofoni sõnul võiks ühistaja stabiliseerivad meetmete hulka kuuluda ka relvarahu vaatlejate tegevuskoha peal ning humanitaarabi koordineeritud kohaletoimetamine. Ta ütles, et kui kaks riiki teevad koostööd stabiilsuse loomisel, paneb sellega aluse edasiliikumiseks Süüria poliitilisele tulevikule lahenduse leidmisel. USA välisminister mainis samuti, et Venemaal on kohustus vältida seda, et Süüria režiim kasutaks uuesti keemiarelva. USA president Donald Trump kohtub reedel Hamburgis Vene presidendi Vladimir Putiniga. Jaapani lõunaosas jäi kadunuks vähemalt 15 inimest, kui paduvihmast põhjustatud tulvad viisid kaasa maju ja purustasid teid. Oma kodudest, on pidanud lahkuma umbes 400000 inimest. Kolmapäeval tuli Kyushu saare mitmes piirkonnas rohkem kui 50 sentimeetrit sademeid. Kõige rohkem on kannatada saanud Fogoga ja hoida prefektuur. Ja ilmast. Möödunud ööl 100. kohati veidi vihma, kella seitsme ajal oli õhutemperatuur üheksa kuni 14 kraadi. Täna on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhub loode ja läänetuul neli kuni 10 meetrit sekundis, rannikul puhanguti 14 meetrit sekundis. Õhutemperatuur on 13 kuni 17 kraadi. Eradi hommikused saated on järelkuulatavad õhtul võta raadio, äpp, Google Play staarist. Raadio kaks. Suvehommik stuudios Laura Toomlaid, Jaan Kertzawarski. Head raadiot, head raadiokuulajad, kell on seitse ja 38 minutit. Te kuulate suvehommikut ja see on nüüd see aeg, kui inimesed, kes tõepoolest maailma muudavad, saavad sõna meie stuudios, sellepärast et maailmamuutja ei saa magada hommikul ja tema peab tõusma, üles hakkama, tegema oma imelisi toimetusi. Meenunud suvehommiku stuudios on täna külas järgnevad isikud, kes muudavad maa ela. Pange nüüd hästi tähele. Rasmus Merivoo. Kõigepealt ütlemedeleja vale otototoot, ütle tere. Tere nüüd ma kuulen, niisiis on meil külas Juku-Kalle Adrak, tere. Tere. Väga hästi kõlab. Ja siis on meil külas veel ikkagi Kristin Kalamees. Tere. Nii. Ja siis on meil külas kurekell, kes tere meile ei ütle praegu. Te olete teinud kuidagi siis kolme peale sellise kella mida te kutsute kurekellaks, mis kõikide muude printsiipide alusel on täielik vastand sellele, mida siis mida siis mingisugusel perioodil disainereid nagu kella luues, nagu mõtlesid, et sa saaksid tšauhh vaadata, kella edasi minna ja teie olete võtnud seda nagu mõte ja pööranud pahupidi, et tegelikult seda kella tšauhh vaadata ei saa? Ei, seda saab vaadata tšauhh raudselt. Sellest võiks alustada üldse selle kella puhul vaata džaudi ja siis saad aru, et noh võib-olla alguses võtab veel veidi aega, aga see ongi kogu point. Ei ole nii kiire, kogu aeg on ju. Aga kuidas ikkagi, kes selle mõtte peale nüüd tulijad sinna Rasmus Merivoo ütleb, et seda kella saab tšauhh vaadata, aga kuidas, kus koha pealt nüüd tuli see kiiruse, selline manipulatsioon teil sisse? No kõik sai alguse sellest, et meil on siin Juku-Kalle jaa, adrat tegelikult teiega lõbus, jätke meelde. Aga tema meisterdas kellasid juba varem, on meisterdanud erinevaid kellasid ja siis kuna Kristin Kalamees on on kunstnik ja selline inimene, kellel on silma igasuguste asjade peale, siis ükskord saime kõik kolmekesi kokku, et siis nemad hakkasid arutama siis omavahel kuidasmoodi võiks mingisugust kella disainida, siis ma sattusin ka sinna ja siis ja siis Juku-Kalle oli üks kelgus, olid, need seierid olid üksteisest eraldatud, ehk siis tunniseier, minutiseier, sekundiseier. Ja siis mulle tundus, et need on nagu linnunokad. Kujutasin ette, et nad võiksid olla linnud, siis kuidagi pärast seda käis kõik nii kähku, et ega ei saagi täpselt aru kui kuidas see juhtus, aga, aga valmis sai see ma näitan nüüd raadiokuulajale ka. Kirjeldamine musta värvi, selline ristkülik on risttahukas on seal, võin öelda, et see on siberi lehis, terrassilaua jääk, siberi lehisest, terrassilaua, selline siledam pool on siis Venetreeritud kolme, kolme nihukese auguga ja ja seal küljes on valged kehad. Kehad on tehtud paberist sellel sellel esimesel linnukesel. Ja siis see on prototüüp, prototüüp jah, see on see esimene visand, mis siis Kristin Kalamees lõi ja sa lased teistel ka rääkida, et Kristin Kalamees, et ma saan aru, et Rasmus Merivoo on võetud siia ikkagi nagu selliseks suhtlejaks selle juurde lihtsalt peale, kui kui kella tehti. Luures meie järgi sattus peale, kui me kella tegime, aga ja no meie Jukuga pidime, olime just võtnud endale ülesande, et istuks maha ja ja töötaks välja mingi teistsuguse kella. Ja kuna Rasmus käib ka meie hulka, siis kolmekesi selle lõpuks ka niimoodi välja töötasime, nii et need esimesed paber, kured siis sai kohe pärast seda nokkade avastamist nagu kohe välja lõigatud ja siis siis see areng on olnud sellel prototüübist praeguse kellani on olnud väga pikk, konarlik ja mitmekülgne, ent tulemus on väga sarnane sellele esimesele salata. Eemaldusid rahastusest, tulite tagasi, ütlesime, ei, ikkagi terrassilaud. Ei, kaheks terrassilaud ei ole jäänud, sest tema ei tõestanud oma vastupidavust olenemata sellest, et ta nii mõttetud ja ja siberi lehis. Aga, ja ilusam ja intelligentsem materjal tundus olevat kasevineer. Ma nüüd näitan raadiokuulajale ka seda kella kasevineer. Risttahukas on see, jah. Nii kasevineer, 24. Meetrise paksusega kasevineer mis on siis peitsitud ja edaspidi ka värvitu, lakiga kaetud ja millel on metallist laser lõigatud kured. Laser lõigatud kõlab väga tuleva tulevikuunistus, unistusena lõikamine, päevane asi praegu, mida, mida see asi maailmas paremaks teeb, et meil on nüüd väga oluline koht, et me nüüd näeme, et on enam mitte siberi lehisest on saanud kasevineer, 24 millimeetrine laser lõigatud kured on olemas. On on siis kolm kella ühes, mis kuidas maailma paremaks muudata, pigem ikkagi üks, kel kolmes kui võtta niipidi, aga see? Ma võin teile rääkida, palun. Et mis on selle kella puhul nagu toredat, miks meile see endale teha ka nii meeldib, on see, et sa ei saa nagu sellest kellaajast aru niimoodi nagu numbrite mingisuguse täppisteadusena. Et sa vaatad seda kellas nagu enam-vähem aimata ja siis, kui sa natukene oled rohkem vaadanud neid kurgisin siis saad üsna varsti aru, et kured nagu jutustaks midagi. Et näiteks õhtuti võin öelda siis kui see meile tundub, et see nisakurg, see nema kurge, see on niisugune väike kurg punase peenikese nokaga. Sest see siblib kõige kõige rohkem isa kurg nagu no muidugi võtab aega. Ja siis, kui isa kurg hakkab nagu kodu poole vaatama või teiste juurde, siis tundub, et peaks ise koju minema, näiteks kui, kui kellelgi teisel kodus on näiteks kusagil. Et selline, et selline see ajal enam ei ole sellist hirmsat nagu kuidagi kohustust või sellist. Me oleme harjunud, vaatame neid kellaaegu niimoodi, et isegi kui on vaba päev, siis sa ehmatad lihtsalt, kui näed hommikul mingit kellaaega, tundub, et oled kuhugi juba hiljaks jäänud. Kurgedel ei ole nagu seda kiiret. Isegi meil on siin stuudios mõned kellad välja väljavalitud niimoodi, et saatejuht vähemasti näeb, siis on, siis näeb ka kaassaatejuht, külalised, kõik näevad numbreid väga selgelt. Ja need numbrid muidugi ütlevad seda, me peame praegu hakkama kuulama teiega kaasa toodud muusikat. Ja, ja miks siis Ice jei fish on kurekella tiimi tänahommikune muusikaline soovitus sellepärast et see oli, see oli see viimane link, mis me kolmi ühises vestluses lihtsalt eile õhtust jäi. Sellega me läksime eile õhtul magama, et siis miks mitte. Mõned inimesed, kes praegu ärkavad, võiksid sellel osaleda, selle üles ärgata, ma arvan. Head raadiokuulajad, see, kes teile siin musitseerib, on aist Cheeeffiš laulu pealkiri, under floor, te saate selle ise väga rahulikult veel edasi kuulata. Kui teil tekkis vastupandamatu soov seda veel kuulata, seda muusikapala, seda muusikapala poolt on siis 50 597910 inimest on arvanud, et see on tore muusikapala, näidates siis pöidla ülespoole reaktsiooni valinud Youtube'is ja, ja 262000 inimest arvanud, et see ei ole tore laul. Ja meil on täna suvehommiku stuudios hea meel sisse tervitada. Kurekella selline väga oluline Eesti disaini sümbol tulevikus selline märgib maha nagu tervele põlvkonnale uue ajaarvamise seal kurekell ja kurekella disaini siis meeskond-naiskond ja ütleme, perekond on meil siin külas. Tere hommikust. Hakkame nimesid mööda jälle tulema, äkki läheb mõni nimi õigesti ka? Tere hommikust, Rasmus Meri. Tere hommikust. Tere hommikust. Juku-Kalle, adrat. Tervist. Nüüd läks viimane täht õigesti ja tere hommikust. Kristin Kalamees. Tere hommikust. Väga hea meel on teid siin tervitada, me oleme aru saanud sellest, et kella aitab aega maha võtta, aitab nagu mõelda selle peale, kui sa kella vaatad. Aga kus koha pealt ikkagi nüüd kes mida tegi, et me saame aru, et Rasmus Merivoo räägib selle sellest ja loob narratiivi selle ümber, ütleme, kultiveerib legendi siis Juku-Kalle, mida tegid sina konkreetselt selle kella puhul? No mina tegin neid kellasid nagu varem ka, aga siis tundusid nagu igavad, kui kõik seierid koos, et ainuke asi, mis nagu kelladel muutus, oli seal sihverplaat. Aga, ja siis nabisime seier 11 nagu eemale. Aga siis tuli nagu midagi veel sinna juurde luua ja siis küsisin Kristin Kalamehe käest, et kas ta siis tahaksid aidata. Niisiis tuli Kristin Kalamees ütles, et Juku-Kalle, ma aitan sind. Täpselt nii ma ütlesin ja põhimõtteliselt seda ma tegin, kuidas aitasid Juku-Kalle atratil eraldatud seieritega kellale midagi sellist veel juurde panna? No noh, just nagu meie jutustaja siin Rasmus Merivoo rääkis, kuidas need seierid hakkasid nokkasid meenutama, et siis siis tuli nendele nokkadel aga mingisugused kered tekitada, aga enne seda, kui Kunime nokkaden jõudsime, oli meil laual oli päris mitu mõtet, mis ei läinud õnneks käiku. Kas selline mõte saab tekkida suvel talvel sa ju, kas see kuremõttega, kas talvel Kure mõtet endaga kaasas või, või on see, või oli see suvine mõte, kui sa ütlesid, et akadeemia kolm kurge meie, kes me oleme nüüd elanud nende kurgedega ühe aasta meil varsti sünnipäev siin ongi tõepoolest suvel just siis võib öelda, et ka talvel kurekella väga hea vaadata, noh. Me kured läinud, kured läinud, kurjad ilmad, öeldakse ka meil aga kodus, aga selline, kas te arvate, et see oleks ka selline raadio kahes seina peal nagu sellist? Noh, nagu raadioaega määratleda ka hea Kell absoluutselt, selles mõttes tegelikult isegi mõtlesime, et toome selle kelladele kingituseks, aga teil ei ole selgeltruumi siin, teil on nii palju kellasid. Me vaatasime, teine variant, et võtke teised kellad ära. Ma vaatasin, et tegelikult teiega kell on ju küllaltki meditatiivne protsess ja ma vaatasin siin internetiavarustes, et tavaline kurg lendab keskmiselt 65 kilomeetrit tunnis ja taganttuulega võib lausa 100 kilomeetrit tunnis lennata. Et kaks sellist vahvat küllaltki naljakas paradoks, on siin-seal plaane näiteks, et võiks mingi teise looma sinna kellale tuua, et see oleks näiteks keelt välja sirutav konn või. No üks variant oli karukell, onju, aga noh, selgelt ei tööta. Me oleme proovinud erinevaid asju, nii-öelda elevant sinna külge panna elevant troopiliste, eks nagu tingimusteks võib-olla välismaal ja välismaal inimesed ei pruugi kurgeni hästi teada, kui Eesti inimene Kaczeieritaks jänesekellaga kurekell kuidagi nagu selline. Isegi see nimi on ju selline kahemõtteline. Ja et kuude, mille jaoks ta, selle ma saan aru, et on Eesti vabariik 100 otsib siis sellist. Disaini disaini, mida kuidagi tunnustada või mis seostusele Eesti vabariik 100-ga? Ei, meil oli ainult see seos, et kuna meil see kell oli nii või naa tekkinud ja siis meile sattus eta see konkurss Eesti 100. sünnipäeva puhul, sellist kinki ma tahaksin, siis me mõtlesime ka osaleda sellel sest seal justkui osalejate hulgas võisid olla ka teised inimesed peale siis lubadega disainerite, et et siis me osalesimegi lihtsalt võtsime osa muud midagi, et ei, ei mingit võitmistega, midagi sellist ei läinud või ei läinud. Ütleme ka võistlema ei milleks võita, et selles mõttes meie ikkagi nagu see ülesanne, ma arvan, isegi kui me ei ole seda sõnastanud enda jaoks, aga mulle tundub, et noh lihtsalt sellest vajadusest, et oleks kelmide vaadates ei lähe närvi näiteks. Ja see on, ma arvan, et me oleme selle saavutanud mulle veel närvi läinud, millisele riigijuhile Eesti presidendina kingiksid oma kurekella kohe esimesel eiei, te peate ühestajate alustamata korraga ei saa kinkida, et ühest hakata pihta. Et nüüd on visiit, eks ole, tulema, seal tuleks kinkida kurekell, kellele. No eks ikka Donald Trumpile kõigepealt trump vorst ja, või siis jah, okei, selge ja Vladimir Putin samaaegselt äkki. Et oleks võimalik siis, mis nad teeksid, tegelikult oleks kõige lahedam, kui, nagu igas kontoris võiks olla neid kurekelli rohkem näiteks Moskva, Pariis. Sa vaata lihtsalt ükskõik millist ja ikka ei lähe närvi, et sul oleks selline sein kurekellasid just see oleks ilmselt ka iga sellise disaineri unistus, et tema toodet oleks seinatäis ja siin on üks hea asi veel, nii. Ainult ühte kurge peab keerama ühte nokka, ainult ülejäänud jäävad samaks. Vot see on väga hea, nii et ei pea, ei pea ennast pingutama nagu aja ümber ka see on tehtud veel lihtsamaks, inimesed Laura Toomla, et sa andsid silmadega märku, et sa tahad küsida ja see tuju läks ka üle sellel hetkel, sest kõik sai selgeks. Ühtäkki on meil täna stuudios kurekella tiim. Mina tahan küsida teilt veel seda, et igav protsess on selline jätkuv, et ega teil see, kas teil on kell valmis, küsime või te teete seda veel, te teete seda edasi. See kell on valmis. See kell on selles mõttes nii palju valmis, et teda nüüd on võimalik vaadata saada ja panna seinale. Miks mitte osta? Paremasse, et see kell on nüüd nii palju valmis, et seda saab osta, sest meil oli tegelikult sellel kella puhul üks asi oli puudu, aga siis, kui sa meid raadiosse kutsusid, siis nagu imeväel võtsime. Kui tegite veebipoe omale jess. Et me rohkem siit edasi ei saa, nagu selle nagu ostujutuga ei saa minna, et me saame öelda, siis aitäh ette sellise meditatiivse kella tegite kolmekesi aitäh, et meile ja suvehommiku stuudiosse külla tulite. Rasmus Merivoo Kuugale adrat ja Kristin Kalamees kurekell. Nii tore, et kutsusite Krukru. Aitäh kutsumast, aitäh. No ja nii ongi õige mõtted ja laiali kõik taevas ja maa laiali kõik laiali. Ja kui luueida Ja kõik laiali kõikuma. Lüüa ja. Te kuulate kahte värske ja vaba. Suvehommik stuudios Laura Toomlaid ja Kertsevad Skeeter. Head raadiokuulajad, te kuulate suvehommikutest, see on meisterjaan, kes siis musitseerib veel, laulab meile eluka elustamisest ja laulan eluka elustamine ja me hakkame ka rääkima tegelikult elu kate elustamisest. Mulle tundub sedaviisi sellepärast, et meile on suvehommiku stuudiosse tulnud külla siis kaks ajateenijat ehk reameest. Ja täiesti enneolematu juhus, et ka üks kindral kindral Riho Terras ja reamehed. Ja mehed siis Kirk klint ja Norbert Tilk. Tere hommikust, härrased. Tere hommikust, Norbert Tilk. Tere hommikust. Tere hommikust. Kindral Riho Terras, tere hommikust. Ja tere hommikust. Siis Kirk Link, tere hommikust. See on väga harukordne juhus, et siis reamehed ja kindral niimoodi kokku saavad või, või on mul või ma olen valel teel. Küsin kindrali käest. Dialoog ikka saavad kindrali reamehed kokku, et kogu selle aasta jooksul, mis, mis ajateenistuses noored veedavad, kindral püüab ikka kohal olla ühes ja teises kohas, aga kindlasti kevadtormi ajal on see koht, kus, kus kõige rohkem kohtun juba juba valmis välja õpetatud sõduritega. Nii, aga täna meil siin selline harukordne juhus, et ma saan aru. Reamees, reamees tilk Nurbe Norbert, tilk, kas sa oled harjunud ära juba sind, kuidas sind kutsutakse kaitseväes? Niivõrd-kuivõrd kõrvetaks, valid, kõrvetaks tilk või kuidas, kuidas sind kutsutakse? Et ikka öeldakse, reamees tilk ja väga kõva häälega. Ja selle peale me peame vastama mina. Et vaikselt juba harjub ära. Nii kuskohas aega teenida, kui kaua sa oled juba seal saanud olla? Mina teenin siis side staabipataljonis ja täna on siis neljas päev. Neljas päev lähme siit kohe üle kirt link, sinul peaks olema kõigi eelduste kohaselt esimene öö Tallinna üksik-vahipataljonis siis selja taga just mõtlesin selle väeosaga korrad korrektselt. Nüüd siin väga, väga huvitav on see, et minu meelest ka kindral Riho Terras pikka-pikka aega või mõnda aega olnud Tallinna vahipataljoni siis pataljoni ülem? Jah, olen küll on jah. Kuidas, kui nüüd kirjeldada siis esimese öö ära maganud reamehele, siis mis asi on Tallinna üksik-vahipataljon? No see on aegade jooksul muutunud, aga, aga täna see on väga selgelt presidendi kaardivägi ja põhi põhirõhk ja raskusteenistusel saab olema ikkagi protokollilist teenistused, paraadid Eesti esindamine paraadrivis erinevates diplomaatiliste funktsioonides. President võtab ka oma oma seda kaardi taga väga-väga nii-öelda sõbralikult ja tunnetab, et see on seal, see on ka presidendi kaardivägi. Nii et see on suhteline. Auväärne koht teenimiseks aga side ja sideostaabi pataljon, mis, kui kirjeldada nüüd neli päeva juba ajateenistust siis pidavale reamees tilgi tilgale reamest tilgale, mis, mis asi on sideostaabi pataljon? Staabi- ja sidepataljonis on, on palju-palju erinevaid funktsioone kokku viidud ja ja just see sõna staap ütleb seda, et seal on ka mõned mõned funktsioonid, mis sinna nagu normaalselt ei kuuluks, aga põhiliselt on see juhtimistoetus kogu Eesti kaitseväele. Seal on palju Iideeväelasi ehk nii-öelda kübersõda sõdalasi. Seal on ka meie teavituskeskus, kus, kus põhitegevus jääb siis ka nii-öelda erinevate meediatoodete väljaandmisele. Et seal on palju huvitavat, et tulemus, et kindlasti on seal ka kindlasti traat, traatrulli kandmine nagu, nagu igas sõjaväes. Nüüd on, nüüd on selline harukordne juhus, et tegelikult kuna kuna siin mõlemad noored reamehed on juba nagu süsteemis sees, siis selline selline rasvane rind on juba niimoodi natukene läinud võib-olla siis natuke taltsemaks või kuidas? Reamees tilk, kuidas on siis kuidas on sellise sellised senised muljed, võtad oma neli päeva, praeguses on kokku kahe sõnaga, mis, mis on sinu jaoks muutunud peale selle, et sa igal hetkel ei saa kuhugi minna? No kahe sõnaga kokku võttes, nüüd kartsin hullemat. Et selles suhtes nii palju, kui ma olen nagu sõpradelt-tuttavatelt kuulnud, siis pidi olema nagu põsele vangla. Aga tegelikult on see üpriski teistmoodi. Et suhteliselt ta vajab harjumist, aga mitte midagi, ületamatut ei ole ja ta ei ole raske. Nii Kirk link, reamees, link. Mina tunnen jaoülematele kaasa, kes siis reaalselt peavad kümnetele inimestele selgeks tegema, kumb on parem või vasak jalg. Kuidas rivisas, kuidas peab käituma. Kas, aga kuidas sul on nüüd? See hetk on selja taga, et sa saabusid sinna siis territooriumile väeosa territooriumile ja siis hakati, mis teiega siis tehti, mis teiega reaalselt seal korda saadeti. Kõigepealt tutvustati ennast, käisime Vahipataljonis ringi, näidati, kus me hakkame jooksma, kus on söökla? Kus me teeme hommikuvõimlemist? Jaa. Nemad ei ole ja vahipataljonis on maailma kõige parema vaatega kasarmu. Kas te saite oma toad merevaatega? Jahil merevaatega tuba on täiesti olemas, Vahipataljon asub siis mere ääres, ma saan aru. Päeval ja tänasel päeval asuta mere ääres ja ajaloolises, renoveeritud muinsuskaitsealuses hoones vaatega merele, nii et kurtma kurtanud küll ei tohi. Selles küsimuses. Et selline selline lugu siis praegusel hetkel meil on head raadiokuulajad, meil on raadio, kahe suvehommikus on külas kaitseväe juhataja kindral Riho Terras ja reamehed kyll ja Norbert tilk, me kuulame nüüd ühe muusikapala ja tänased muusikapalad on valitud meie külaliste poolt ja nüüd hakkab kõlama siis me kaitseväe juhataja valitud muusika, Eestimaa, mu isamaa, see lugu. Head raadiokuulajad, te kuulate suvehommikut, stuudios on Laura Toomlaid Kertsavadki ja meil on täna siin vägagi selline militaarne seltskond tulnud külla inimesi, kui me nimetame seda seltskonnas, miks mitte, meil on külas kindral Riho Terrase ja reamehed Kirk Link ja Norbert tilk hetk tagasi, siis kõlas teie jaoks isa vaheliselt laetud laul väga selline muusikapala Eestimaa, mu isamaa. Ja see võib ka meelde tuletada ühtlasi meile kõigile seda, et täna ja ütleme siis juulis asub aega teenima Eestis 1800 inimeste ja 1800 inimest ja me ütleme sealt terve hulk naisi, kes asuvad aega teenima. Et küsime kohe selle kindral Riho Terras, naised ja ajateenistus oled öelnud, ütleme siis 2014. Oled öelnud sellise sellise lause, et ajateenistus naistele peaks olema kohustuslik. Kuidas on täna kolm aastat, kolm aastat peale seda aega, kuidas tänase seisuga? Ta on mulle tundub, et ma olin natuke liiga optimistlik, ei, eks ma, ega põhimõtteliselt arvan seda siiamaani ja et see võiks olla selline sooneutraalne ajateenistus, aga, aga Eesti riiki, Eesti rahvas ei ole selleks ilmselt veel valmis. Me oleme nüüd aastaid juba aastaid üritanud rohkem tütarlapsi nii-öelda meelitada vabatahtlikkuse ajateenistusse. Kahjuks need numbrid ei vasta sellele, mida, mida me endale ette kujutame, ei tea, ilmselt on see ikkagi ühiskonna soorollides kinni. Mäletan, kui ma olin reaalkoolis riigikaitse õpetaja, siis mul klassis oli. Poistel oli kohustuslik, tüdrukutel oli vabatahtlik, aga ometi oli tüdrukuid rohkem kui poisse. Tegelikult see nagu huvi asja vastu kindlasti on olemas, aga kusagil mingi koha peal, siis tekib see nii-öelda soorollide küsimus, ilmselt. Aga siinkohal ma kutsun kõiki tütarlapsi ka Eesti kaitseväega, ajateenistusega või ka kaitseväe õppeasutustega. Sest tegelikult on teenistus põnev ja, ja nii tüdrukutele kui poistele kontimööda, nagu juba ajateenija siit kõrvalt ütles. Aga millal küsime sellise küsimuse, et kas on, kas on võimalik ja anda hinnangut, millal see võiks tulla, selline selline noot välja öelda, et nii tüdrukud siiamaani oli vabatahtlik ja nüüd pole midagi teha, oleme ühiskond nagu võrdne, läheme nüüd kõik arendusse. Demokraatlikes ühiskondades tehakse selliseid otsuseid riigikogus parlamendis ja ma usun, et see on see koht, kus seda teemat tulebki arutada. Aga niikaua, kui seda veel ei ole nii kaua, kutsun kõiki vabatahtlikke. Reamees reamees, tilk kassa tunneksid kindral Riho Terrase tema siis väliste tunnuste järgi tänaval ära või kui ta selle väeosas vastu tuleks. Kas teile, kas sa oled, mis, mis on sinu ettevalmistus, on minu küsimus selleks, et minna ajateenistuseks pagunitest, jaganud midagi. Nii-nii palju jagan, kui meile on siiamaani õpetatud. Kindlasti mõnest olen nagu eelnev kogemus juba poolest nagu aruga, saanud kuskilt internetist näinud arvutimängudest mida iganes. Arvutimängudest. Uspirali paguneid, ütle vitu täpsemalt kindralipaguneid, aga mõndasid teisi. Et arvutimängud on siis tausta ja siis internet on siiamaani selline selline võimalus, et sul ka, kas, miks sa läksid aega teenima üldse? Kui nüüd päris ausalt öeldes Pidin jah, et et minu jaoks ei olnud nagu valik, seega, et ma hakkan nüüd teesklema haiget või mida iganes, et kui tuli see arstikomisjon, läksime sinna, käisin ära ja siin ma nüüd olen. Nii läesti, selline rahulik lähenemine, link, reamees kirklink, radioloogia on siis diplom on taskus, Ma sain aru pool radioloogiatehniku radioloogiatehniku diplom on taskus, kool pooleli ei jäänud, kooli eest ei põgenenud. Ei põgenenud. Ja kuidas sinul siis ette, kuidas ennast ettevalmistused ajateenistuseks? Mina vaatasin nato Kösti, hakkasin kätekõverdusi, kõhulihaseid tegema, jooksma. Ja usun, et saan nendega edukalt hakkama. Kõlab hästi, millal te vaatasite NATO täitsa kuskil kuu aega tagasi. Okei, see on ka väga hea, siis hakati tegema igale poole sisseastumiseks erinevaid erinevaid ettevalmistusi, et kaugele-kaugele härrased siis küsima kõigi käest, kuidas teil täna NATO testiga on? Palun, reamees tilk. Kas sa tead, mis, mis, mis, mida see sisaldab? Ja mida sa tegema pead ja kui kaugel sa selles selles testis oled? Ma täpselt ei oska öelda, kui kaugele ma lähen, ma tean, see sisaldab jooksmist, kätekõverdusi ja kõhulihaseid. Seal vist peaks olema nüüd kõik, et nii hetkeseisuga ma võin päris kindlalt öelda, et ma ei teeks seda ära. Aga kätekõverdusi, kas kuidas üldse tänapäeval mõõdetakse kätekõverdused, kunagi oli täis, Nurkla tuli enam-vähem loeti niimoodi kõrvale. Kas nüüd on digitehnoloogiale appi võetud, et pead ikkagi oleksite mobiiltelefon lõuale lõug vastu ära käima ja siis loetakse kokku kindral. Terras, kuidas see käib ja selle digitehnoloogia nimi on kaks sõdurite, eks, teeb, ja teine loeb, nii et on täitsa digitaalne. Et endiselt on, endiselt, on, on võimalus nagu siis natukene nagu kuidagi neid numbreid ei ole, ei ole jah. Et reamees tilk, kui palju siis kätekõverdust täna siin nüüd võiks välja lugeda, kui peaks tulema kätekõverdust tegemine. Ehkki 30 30, väga hea pakkumine, reamees, reamees, link, cycling kui palju tuleks kätekõverdust täna siin äraoja motivatsiooni korral 100 hea motivatsiooni korral 100, mis see motivatsioon peaks olema, et kui õigedestan käes, aga ma mõtlesin, et, et peab mingisuguseid, nagu nagu olid legendid ajateenistuses, et kui linnaluba kätte anda, siis võib 400 teha, et et selline. Millal üldse, millal üldse lastakse minu käest, küsi. Küsin Riho Terras, muidugi, mul läks meelest ära. Kindral Terras, kui palju kätekõverdust täna ära tuleb? No ma arvan, et aastaid on juba kusagil viie 60 ringis, oleneb päevast ja meeleolust, et 270 269 punkti on praegune testi tulemused saab kuidagi läbi häda hakkama. 269 punkti, nii et siin igaüks saab oma arvutused, saaks kolm sadama, maksimum 300 punkti maksimum. Vot niimoodi. Laura toona, et kas, kas sinul on ajalootudengina, on sul küsimusi? Ja ma olen reamees linke telgile küsimus, mis teil siis need järgnevad 11 kuude välja näevad. Kaheksa B8. 11 11 on need esimesed kolm kuud, on siis SBK sõduri baaskoolitus see on siis nii-öelda kõige raskem aeg, ilmselt kohanemine ja nii edasi. Peale seda on siis spetsialiseerumine, osad saavad tseerudeks, osad saavad autojuhtideks, mingi osa meist saavad Iideeesse ja mingi osa saab, siis. Ma ei mäleta, mis täpne sõnadega meediaga tegeleda, ehk siis nad käivad kompanii teavituskaupmehi täpselt nii. Mingi aeg on need rännakud, kevadtorm on siis viimane ja siis peaks koju saama. Nii järgmine aasta küll ei ole kevadtorm, vaid on järjekordne siili õppus, kus siis on rohkem inimesi ja rohkem ülesandeid ja ja suurem maht ja rohkem liitlasi ja kõik on suurem. Aga seda üksikisiku tasemel siis on, seda sa, eks, eks, eks seda paistab ikka, kui, kui rohkem liitlasi on ja kontakti rohkem liitlastega, et põnevam igal juhul. Nii ma saan aru, et Kirke peaksid ka vastuse andma, et samamoodi SBK, mille läbimine peaks olema rohkem standard kui saavutus. Seejärel siis nooremallohvitseri kursus ja kui ma olen õigesti aru saanud, siis sellele järgneks nagu parameediku koolitus. Parameedik, sa tahaksid minna realt läbida parameediku koolituse. Miks sa seda teha tahad? Sest juba radioloogiatehnik tehnoloogi pass nagu või see diplomi juba peaks nagu seda siis ametijustkui Keppas lähmegi siit kohapealt nende ametite juurde, et on ajateenistuse läbimise jooksul võimalik läbida siis ka ju erinevaid ameteid, mida inimesed saavad läbi käia, et mis on, mis on nagu need ametid, mis on viimasel ajal just tulnud juurde, et me, me saame nagu ajaloolist perspektiivi saab igaüks lugeda, aga mis on nagu viimase aja nüüd viimased, ma ei tea, kahe-kolmeaastane, kui sellised huvitavad ametid. No juba juba mainitud mõlemad staabi-sidepataljonis. Me Me oleme väga palju rohkem rõhku pannud küberväeväelastele ja küberajateenistusele ja võtame valikuliselt juba neid, kellele IT koolitus enne ees ja, ja nad saavad siis teenistuse ajal tegeleda IT küsimustega. Konkurson kõva ja päris päris põnev ja, ja kindlasti on ka meie teavituskeskuse meedia sõduritel juba eeldatav haridus enne olemas, et nad saaksid kohe hakata pärast baaskursuse läbimist täiega tootma nii-öelda meediaväljaandeid. Ajaleht, sõdurileht, et meie kodulehte, et oleme juba päris päris kõrgel tasemel. Selle teemaga ka, aga mis on need ametid, mida juurde juurde, sellepärast et seda ju on niukene, muutub jube ta üks esimesi nihukesi huvitavaid innovatsiooneväärselt, et kui mingil hetkel, kui mingil hetkel selleks, et siis lahingut pidada, siis pandi selga punased kuued, et ikkagi oleks nagu vastase suhtes lugupidav. Või ma ei teagi, miks see punane kuub oli ja siis mingil hetkel läks laiguliseks, nüüd on digilaik ja, ja siis nüüd on tegelikult vist viimased trendid, et tegelikult ei pea ju sõda kuulutama, et võib juba pihta hakata. Et kuhu nagu kuhu läheb ka nagu siis ajateenistus kas või kuidas, nagu see kaitsevägi selliste trendidega kaasas suudab käia. Punane kuub oli siuke hirmutav. Kohtumise teema nagu ka laiguline ja nii edasi, aga aga maailm on muutunud, see on tõsi, aga need sõjapidamine ei ole väga palju muutunud, kui vaatame, mis on toimunud Gruusias, kui vaatame, mis toimus Ukrainas või praegu toimub siis tegelikult jah, see sõja kuulutamise hetk ei ole enam olemas, seda ei olnud tegelikult ka enne seda ju enne eelnevatel aegadel juba. Aga, aga sõda on samasugune hirmus asi ja meie ju tegeleme sellega, et seda ära hoida, mitte mitte seda tekitada ja meie põhiline asi on näidata ennast riigina nii tugevana, et kellelgi kunagi ei ole soovi ega tahtmist siia trügida ja praegusel hetkel teeme seda koos liitlastega ja loodan, et edukalt. Ma arvan, et see on väga hea selline selline lause, mille pealt me saame liikuda muusika juurde, aga enne ma tahan öelda teile kindlasti, et head raadiokuulajad, meil on täna siin suvehommiku stuudios külas kaitseväe juhataja kindral Riho Terrase et kirt, lint ja Nurbertilt, nüüd kuulame siit sellise siis reamees, reamees Norbert tilga palutud muusikapala. Ja see muusikapala. Head raadiokuulajad, kell on kaheksa ja 38 minutit, Te kuulate suvehommikut, stuudios on Laura Toomlaide keltsa vaski. Me räägime täna veel erinevatel huvitavatel teemadel, meil tulevad siin siis tuleb teemast tuleb Johannes Pääsukesest tehtav film ja teemast tuleb veel Baltic Pride, aga need on kõik siis järgmises tunnis. Ja me saame. Me saame nüüd kuulata tegelikult head muusikat, mida teeb meile Kaiser Charles parašuut on see laul? Head raadiokuulajad, kell on kaheksa, 41 minutit. Te kuulate, Raadio kahtesid on suvehommik ja Meie uurime siin Laura Toomplaadiga, mida Eestimaa kirjutab meile huvitavat täna. Mida kirjutatakse Laura toome, mis on see lisaks sellele, et hakkasid Pihkva dessantvägede õppused, mis ei puuduta küll meie meie kaitseväega puudutab naaberriigi naaberriigi sõjaväge kaitseüksusi. Et siis tegelikult see puudutab meie meie kaitseväge ka puudutas vist ikka küll. Ja hästi imelik on, kui keegi, kui sul naaber hakkab seal lahinguharjutusi tegema ja siis sinu arust siis eriti ka ei saa nagu rahulikult olla. Aga mida sina välja lugesid? Ja et ennast rahustada selliste uudiste saatel võiks tegelikult süüa täna jäätis, sest täna tähistatakse esimest korda Eestis jäätisepäeva. Nimelt on siis onu eskimo sünniaastapäev. See on ju, kui millal see onu eskimo oma tegutsemist alustas, et kui keegi nüüd ei tea, eskimo, jäätis, eks ole, siis onu eskimo. Eks siis Evald Rooma alustas tegelikult jäätise tootmist juba 1900 kolmekümnendatel aastatel, esimene partii valmiski 34. aasta laulupeole, mis toimus Tartus? Tartu laulupeo jaoks mõtlesid tartlased jäätise Väljaots ja Tartu on üks imelik linn. Nii et väga väärikas hiljem ta pärandas oma retseptid edasi ja, ja täna saab neid esimesi jäätise tootmismasinaid muuseumis näha, nii et, et selline väga suur, pärandan meil teevalt roomalt tegelikult edasi. Et ja kuidas, kas, kui sa, kui sa peaksid andma nõu ise jäätise tegemiseks, kas sa kujutad ette, kuidas jäätist ise teha? Tead, mul on jäätisemasin olemas, aga mina ei ole selle protsessi juures olnud, aga, aga, aga see suurim võlu võib-olla isetehtud jäätise juures ongi see purustatud vanilje, need väiksed mustad täpid seal jäätise sees on. Imemaitsvad. Kuule, aga muna pannakse käes ja siis seal kui mismoodi sa tead sellest midagi ei tea, ma tean, et muna käib jäätise sees ja siis on siis tuleb seal hirmus kõvasti mässata, et see jäätis kokku saada ja paljud, isegi, kellel masin on nagu siin mõned õnnelikud nagu Laura Toomlaid, kellel on jäätisemasin, siis ei ole pruukinud ka seda kasutada. Vahvlimasin on olemas või? On olemas küll. Wow wow välja, et masin. Aga taaskord seisab see vahvlimasin kuskil kapi riiuli nagu gospel teiste mingis ajad keegi tarvikuga. Et eks see köögitarvikute ostmine ei ole selline paras lihtsalt kollek kollektsioneerimine. Masinate kollektsioneerimine õnneks neid ei kuluta ka väga nagunii, et ega ei saaks öelda, et see vahvli või jäätisemasina oleks väga ära kulunud. Ja neid saab rahulikult edasi parandada. Võib-olla seetõttu ongi needsamad vahvlijäätisemasinat tegelikult ka vanavanematelt saadud, et nemad ei Trebanud neid kunagi ära, saabki järgnevatele põlvedele edasi anda. Jah, iga kahe aasta tagant, kui jälle meelde tuli, et sul see masin olemas on, tegid ühe sellise vahvlilaari. Aga nüüd laulab meile maili Sairus ja laulan Malibu. Kell on kaheksa ja 46 minutit. Olukorrast riigis mis toimub ja kuhu me liigume Neile ja muudele olulistele küsimustele otsivad vastuseid viidi analüütikud Ahto Lobjakas ja Andrus Carnov. Küll sektoreid, kus on inimesi tööl üle kahe ja poole 1000 firmasidki, meil, ma arvan, jalaga segada, kus on rohkem kaks, kaks pool 1000 inimest tööl. Küsimus on muidugi selles, et seal regionaalselt väga spetsiifiline probleem. Kaevurid, kes teenivad suhteliselt head raha ei saa lihtsalt jääda tänavale ja see on täiesti omaette teema. Kui sa lähed korraks Facebookist välja, Andrus vaatab mulle otsa telefonist välja, siis ma ütlen sulle ka selle numbri ära, mis on, ei ma lihtsalt mõtlema hakata. Sa ütlesid, et Eestis on veel ettevõtet, kus töötab kaks ja pool 1000 inimest. Otsi pärast sära, ega, ega väga ei tule meelde tööstusettevõtted, kus te ütleks kaks ja pool 1000 inimest võib politsei ja piirivalveametis töötab vist 5000. See on riigiasutuste teenindusasutused. Eestis on töö Eestis töötavat inimkonda kusagil 700000 inimesega. Kaks pool 1000, nendest on suhteliselt väike arv, oled nõus, sellega ikkagi ei ole. Teiseks, SKT-st seadmis protsendi annab põlevkivi email või kui me räägime, selle tähtsus on, mille üle me üldse vaidleme põhimõtteliselt selle üle, mida ma üritan öelda, mida sina ei ürita isegi kuulata, praegu on see, et mingil põhjusel on põlevkivi meie ühiskondlik riiklikus teadvuses nii olulisel kohal, et mingisugusest alternatiivist talle isegi mõelda ei suuda, isegi arengukavades, kus me räägime, et jah, 15 aasta pärast võiks asi teistmoodi olla, aga ei ütle, kuidas sinna jõuda, kuidas me oleme isegi täitnud kõik kohustused, mis me oleme võtnud Euroopa Liidu eest, näiteks taastuvenergia kasutamise osas, kus on probleemid, nagu ma ütlesin, juba maanteetransport ja hoonete energiatõhusust, see on probleem, mille valitsus on jätnud unarusse olla ka näiteks elektrirohelise elektri kasutamises me vastame kõikidele normidele. Me oleme väga suures mahus toetanud seda, seda on väga suures mahus Eestisse investeeritud. Kui sa loed tehnilist dokumentatsiooni, avastad siis seal ka näiteks fakti, et see, mida me saavutasime 2011 ja kaheksa või üheksa aastat enne aastat 2020 ehk siis täitsime plaani, ei ole tingimata jätkusuutlik. See on üks küsimus. Teiseks on küsimus selles, et kas ma saan lõpetada ka mingi mõte või ei saa üldse lõpetamata. Olukorrast riigis pühapäeval kell 12 ja õhtul kell kuus olukorrast riigis. Head raadiokuulajad. Kell on kaheksa ja 54 minutit. Õige pea on rahvusringhäälingu uudised ja siin stuudios muidugi jätkub krõbinal kõikvõimalike lehtede lugemine raadiomaja kõrval on üks politseiauto, ajab teist taga, pargitakse järjestikku, ministrid on tegudele läinud ühes meie kõrvalmaja ööbimisasutuses kus ka konverentsiala olemas. Laura Toomla, mida sina praegu oled? Praegu oled siis hommikusse teada, teadmisi tuues, nagu saad meile öelda, mida sa saad. Mina avastasin Postimehe vahel sellise lehe nagu maaelu ja loen siit, et ka kalameestele tehtud kala püüdmine pigitaalsemaks võib öelda nii. Sa mõtled, et on väiksed sellised trooniga õnged, mis käivad järve kohal või? Palju veel ei ole jõudnud, aga mine, sa tea, täiesti varsti pannakse mõrdu Peipsi järve Troonide droonidega. Aga tegelikult on see, et kui kalamehe töö ei lõppe tegelikult pärast võrkude puhastamist, siis tuleb hakata ka andmeid sisse sisestama. Kui palju sa oled kala püüdnud, millal sa püüdsid, kui pikad, kui palju ja kaaluma kaaluma just nimelt ja seda senini tehtud, siis paber rikutesse. Aga nüüd kolis ka taoline andmetöötlus tegelikult internetti ja veebirakendusse üleb. Mobiilirakendusse tähendab. Aga kas nagu selle koguse mõõtmiseks pildi tegemisest, diviis? Kusjuures seda ei ole siin öelda, aga võib ju, tegelikult jah, võiks teha lihtsalt pildi ja pildi kalahunnikust ja see mõõdab sul ära kõik. Timbetteri meeskond, start-uppereid, idufirmast, imbet, väikseid mõtteid teile, et ka äkki saaks ka kalu lugeda. Kui paned näidiskala kõrvale ja siis äkki õnnestub ära lugeda, mitu kala on ja siis muutuks ka kalurite elu lihtsamaks. Kui te selle idee ära teete, siis kutsuge Sis Laura, Toomlaida Kertsavatski ka kampa. Me oleme väga tublid, et aitaks meeleldi kui hommikusaade lõpeb ja sest meil on teine päeva pool, on täiesti võimalus, nagu nende kõikvõimalike tegevustega siis kaasa lüüa. Praegu on täiesti ehe näide, kuidas hommikusel tunnil tõesti sünnivad maailma muutvad ideed. Sünnivad maailma ma ütlen, et sellest, see on täielik, täielik, selline maailma muutev kala lugemiskala lugemismõtte praegusel hetkel siin ja meile nüüd laulab siis Sileenago mees laulab ja tema lugu on vilets valetaja ehk siis pääd laier. Ma ei kujuta ette, kas sellel on mingisugune seos sellega, mis me siin eelnevalt rääkisime või mitte. Eradi hommikused saated on järelkuulatavad õhtul võta raadio, äpp, Google Play või App Store'ist. Kuule traaliga. Värskel ja vaba. Suvehommik stuudios Laura Toomlaid ertsevad skeem. Head raadiokuulajad, kell on üheksa ja 16 minutit kuulata suvehommikut ja meelelaulis just sein, sburgia laulan Space Rider oli selline. No ilmselt ei jäänud see pealkiri kellelegi saladuseks, seda sai seal korrutatud ka laulus mitu korda, mis meil on suvehommikus külas. Siis vaatame siit. Vanimad suvehommikus on meil. Suvehommikus on külas meil Kristel Ranna. Tere. Tere hommikust, Kristjan Rannaääre. Tere hommikust. Me hakkame rääkima Baltic Bridist Baltic Baltic projekt 2017 selline festival, mida korraldab siis Eesti LGBT ühendus. Mida see, mida festival Baltic Pride endast kujutab, mis, mis festival see selline on? Tegemist on siis selge peete pluss kultuuri ja sellise solidaarsusnädalaga ehk Baltic praidiga, kus me siis korraldame erinevaid üritusi rääkides või tuues fookusesse just LGBT kogukonna ja nende murekohad ja teha tehes siis seda läbi erinevate ürituste ennekõike siis läbi kultuuri. Ennekõike läbi kultuuri, kas see Baltic nagu ta, miks ta ei ole Estonian praid või see on selline balti riikides käiv nähtus, miks ta Baltic Preinanud? Tõepoolest palk, praid on ta sellepärast, et ta reisib ringi. Et sel aastal anda siis Eestis juba kolmandat korda, järgmine aasta Lätis, Leedus ja siis uuesti jälle ringiga uuesti Eestis ja üheksandat korda siis sel aastal toimub. Baltic Rail lahendab Läbikultuuri mureküsimusi, mis on LGBT Ühingul, mis on need mureküsimused, mida Baltic Pride lahendab? Ta aitab siis lahendada selliseid asju, et esiteks ta tõstab LGBT kogukonna fookusesse sellel nädalal ja no näiteks Meil on olemas konverents, kus me siis arutamegi erinevaid teemasid võtame, näiteks siit paar töötuba, LGBT pluss noored, et on esimest korda LGBT pluss Eesti noored laval räägivad oma lugusid, ehk et me saame teada, kuidas siis nende eludega tegelikult on, kuidas on koolis, kuidas on perekonnas, kuidas saaks neid toetada. Siis me räägime sellest, et LGBT pluss kogukond, nii nagu me kõik ka vananev, et mis saab siis, kui me saame vanaks. Fookuses on kindlasti ka koostöö, et kuidas koostööd tugevdada, kuidas Eesti LGBT ühing, kuda selge peete pluss kogukond, meie partnerid, meie toetajad, saaksime koos olla tugevamad, et aidata LGBT pluss kogukonnal täna Eestis paremini toime tulla. Kas see see festival endas kannab konverentsi, eks ole, siis on olemas töötoa, siis on olemas näitus, filmiprogramm, on olemas muusikaprogramm mis ja siis oli veel ekskursioon on ka olemas ja et siin on nagu selline koguse festivalide juurde käiv, nagu selline varamu on olemas. Mina, mind huvitab ekskursioon? Küsin kohe, see on täiesti niimoodi aja võetud meelevaldsed, Sid, kavas vaatad ekskursioon Tallinna linn läbi LGBT pluss ajaloo. Mis ekskursiooniga. Et pakume siis tõepoolest sellist tuuri, et esmakordselt siis meie kaks giidi üks on eesti keeles, räägib ta. Inglise keeles viivad siis kuulajad läbi Tallinna meie jaoks või kogukonna jaoks olulistesse punktidesse. Nii positiivses mõttes kui ka võib-olla mitte nii positiivses mõttes, et avame siis erinevaid lugusid, mis linnaruumis on toimunud, mis ajaloos on toimunud, seome need mingite konkreetsete kohtadega kindlasti näitama, kus asuvad Helge vete baarid, kus on Eesti LGBT ühing. Räägime erinevaid juhtumeid, mis Tallinnas on johtunud. Kas kui kaugele ulatub LGBT ajalugu ütleme, millal Eestis ja Eestist üldse Eestis ütleme, millal, millal siis tehti esimene paar kas rõngas sealt, kas ekskursioon puudutav, seda? Ja kindlasti, kui ma nüüd ei eksi, siis peaks olema 18 aastat vana, meil yks paar. Ja aga enne seda on ka olnud, meil on olnud naitsmänni, et helgem, et ajalugu ulatub tegelikult oluliselt kaugemale, ulatub nõukogu aeg ja sealt edasi tegelikult et kogukond on kogu aeg olemas olnud, aga me kindlasti ei hakkamegi avama seda tõenäoliselt sealt kuskilt Nõukogude ajast. Seda ajalugu. See ekskursioon siis võtab mingid kohad siis kus oli nõukogude ajast? Kus olid need kogunemiskohad, kus olid need peokohad, kus need on täna ja kindlasti siis lõpetamegi sellega, et räägime, mis meil siis täna üldse olemas on, siinjuures siis räägime ka natukene meie enda, Eesti LGBT ühingu nagu tööst. Festivali raames saab ju tegelikult ka kino Artises tasuta kinno minna ja tõepoolest, meil on kaks filmi, üks film tuleb Rootsist, teine on Armeeniast. Et Rootsis ilmses räägib transsoolise naise muutumise loost ja mis teeb selle eriti huvitavaks, on see, et on kirikutaustaga, nii et kogu tema muutumine ja see kirikutaust on siis koos päris huvitav ja teine räägib siis film on lihtsalt jomi ja räägib Armeeniast ja nende lugudest LGBT kogukonna lugudest. Et seal see olukord siis võrreldes Eestiga ei ole sugugi nii hea. Ja selle juurde kuulub ka vestlusring, kus siis inimesed sealtkandist räägivad veel juurde vastavad kuulajate-vaatajate küsimustele. Siinkohal täiesti väikese muusikapausi, me oleme valinud Sibrailendi miksi brilenud sest teda saab kuulata meie vabaõhukontserdil Balti planeedile ja sellest siis juba lähemalt pärast muusikapala. Head raadiokuulajad. Kell on üheksa ja 25 minutit. Te kuulate suvehommikut. Meil on stuudios külas Kristel Rannaääre ja me räägime festivalist Baltic praid. Jaa, esimene kohe kõlabki küsimus, et miks ja kes miks see, kes praktiliselt Baltic broidile minema või siis tulema? Me ootame kindlasti Helge vete pluss kogukonda. Me ootame oma toetajaid. Me ootame kõiki, kes seisavad võrdse ühiskonna eest. Ja kindlasti on, miks on, peab sinna tulema, seal on nagu väga mitmel põhjusel. Esiteks on see, et tulema peaks, sellepärast teda tahad tulla, et sa tahad saada osa sellest kultuurist, sind huvitavad need üritused, sind huvitavad need teemad kindlasti sellepärast toetada LGBT pluss kogukonda hästi olulisel kohal on ka see, et et meie hulgas on kahjuks ka neid LGBT pluss kogukonna liikmed, kes täna ei saa osaleda sellel praidil, kes oma igapäevaeluski ei saa olla päriselt need, kes nüüd on nii et see praid ehk annab meile natukene tuge, lootust, jõudu, kui nad näevad, kui palju on inimesi, kes tegelikult toetavat kogukonda, kui paljusid kogukonda ennast on. Nii et ma arvan, need on need põhimärksõnad. Te korraldate ka siis ütleme rongkäigukohalt rongkäigu paraadi, mis, mis vahepeal ei toimunud ma 10 aastat ei ole Eestis. Siis igemete ühing ei ole paraadi korraldanud. Jah, tõepoolest, Eesti LGBT ühing ei ole korraldanud rongkäiku viimase 10 aasta jooksul, miks ta sel aastal toimub, on seepärast, et meil on suurepärane punt aktiviste, kes ütlesid, et sel aastal nad tahavad selle ära teha. Aga miks ta nüüd see aasta on tulnud, siis aktivistid, teeme ära, aga miks ta vahepeal ei toimunud? Ei olnud, ei olnud eestvedajaid, ei olnud need, kes tahaksid seda ära teha. See on ikkagi korraldamine, see on ikkagi julgus. Mida tähendab. See paraadil marssimine ühe gei jaoks, minagi tahaks sõnani ajada. Ma kindlasti tahaks tuua siia, et mitte ainult geideni kogu LGBT pluss kogukond, aga mida ta tähendab, tähendabki erinevates riikides erinevat ja näiteks kui me räägime rohkem sinna USA poole, siis on ta juba nagu noh, et võiks öelda, et olukord vähem kui 60. ehk et sa rohkem nagu rõõm ja uhkus. Kui me nüüd tuleme siiapoole, vaatame meie kandi maid, meid kaasa arvatud, et siis ma natukene tahaksin ikkagi tähelepanu, lisaks me, me loomulikult oleme rõõmsad, aga me tahame juhtida tähelepanu ka sellele, et kooseluseaduse rakendusaktid ei ole vastu vä. Et siis sellele juhiksite selleaastase rongkäiguga tähelepanu Kindlasti oleks kindlasti üks koht, millele tähelepanu juhtida, aga nagu ma ütlesin, tegelikult me tahame juhtida tähelepanu sellele, et meid on rohkem kui need kolm õnnetut homopaari, millest on räägitud, et me oleme neid, on, neid on palju. Seda on palju, et LGBT õigused ei ole eriõigused, on inimõigused. Neid peab igalühel olema. Et kui me räägime just kooselu seadusest, on ju, et ei ole vaja ainult ühel pundil seda, et see on meie kõigi jaoks. Nii ja, ja siis paraad lõpeb, kontsert. Ja see saab alguse Viru väravates ja lõpet sõpruse ees platsil, kus me siis alustame vabaõhukontserdiga? Ja seal ma, me oleme täna mänginud seal mägi siis mängivad sellisel ansamblil Zebra Island, seal on, esineb šintšilia. Seal ma saan aru, on. Laine Sofia Rubina Ja terve terve rida artiste kes siis tulevad ja esinevad Baltic raid raames. Ma saan aru, et tegelikult te otsite veel vaba, käsivabasid töökäsi ka endale ja tõepoolest, kuna me siis teeme sel aastal rongkäiku, siis kõik meie aktivistid on enamasti rongkäigul ja meil tõepoolest on puudu praegu paar abi, kätkes aitasid ette valmistada kontserdid kella 11-st kella kolmeni. Nii et siis kes tunneb, et tahaks Baltic projekti õnnestumisele kaasa aidata kuidas, kus, kus ennast siis saaks üles anda? Võib anda minule Kristel, et LGBT Vot väga lihtne ja nüüd me kuulame kindlasti siia juurde ühe ansambli sigi vaeldon Sansambel ja tema siis ansambel esineb Baltic Fredil. Suur tänu külla tulemast, aitäh, Kristjan Rannaäär, aitäh kutsumast. Saabuv Eesti vabariigi juubel ei oleks ehe, kui sinna kõlakse juurde kõige parem eesti lugu. Raadi kaks teeb üleskutse valida just see, see kõige ligem, kõige parem muusikaline pärand. Parim Eesti lugu läbi aegade. Valik koorilaulust, tantsupõrandahitti veni, aga mis kõige olulisem valik on sinu kallis kuulaja. Mälu värskendamiseks on valimisjaoskonnas 101 hoolikalt valitud meenutust. Mine aadressile ärgaks poee ning põranda meile kõigile. Eesti vabariigi 100 aasta hitt. Tere hommikust, lugupeetud raadiokuulajad, suvehommik on see aeg, kui kui rääkida sellest, mida siis talvel talvel vaatama saab inimene hakata. Meil on külas suvehommikus režissöör, produtsent ja vanaisa, miks mitte. Hardi Volmer, tere hommikust. Tere hommikut. Kuidas. Kuidas hommik läheb küsima niimoodi, kuidas hommik läheb, kuidas praegune hommik on tänane hommik. No ilus kõla, suvekene vähe soojem olla. Et see on kurb, kui ei saa magamistoas akent lahti hoida. Et see on suviti nagu on tore, ikka värske õhk, duaalsem. Aga läheb öösel nii külmaks et vähe karmivõitu. Ja siis niimoodi vahelduva eduga on vaja kütta ja see on üks töötuse. Aga muidu on ikka kena ja kui ei pea nii vara ärkama, kui täna. Sa oled ühtlasi, sa oled lisaks muusikakarjäärile või vastupidi, lisaks filmimehe karjäärile muusik või, või muusikukarjäärile filmimees, kumb sa oled oma ikka teatrikunstnik? Tegelikult? Alati tuleb. Lahe küll, see, see oli irooniaga öeldud muidugi. Et ka seda, et sul on väga huvitavad ajaloolised teemad alati mängufilmides käsilased, liinidest tegid filmi siis 97. aasta seal oli siis on elavad pildid, mulle väga meeldis, seal oli selline ajarännak, käis läbi, eriti mulle meeldis see stseen elavalt, elavalt jäi meelde see pilt, kus siis hipide aeg oli vanalinnas ja siis oli see vene aktsendiga see, mis oli ka plassinu. Siis see kitarriga, sest seen väga ilusti sealt meelde ja nüüd on siis käsil film siis Eesti filmi võib ju siis ju öelda niimoodi isast ja väga huvitava fotograafid Johannes Pääsukesest. Nii. Kaks võtteperioodi on nüüd siis läbi saanud ja nüüd on võtteperioodide vaheaeg, eks ole. Jah, praegu on asjaolude kokkulangemise tõttu on niimoodi, et seda ei saa omatahtsi planeerida. Et see sõltub väga paljudest asjadest, ka näitlejate, nii-öelda kättesaadavusest loomulikult ennekõike. Ja tänu sellele on mul nüüd mitu juuli, juuli nädalat puhkepause, mis ta nüüd nii puhkepaus tuleb ette valmistada, sest et film on film on väga halvasti ette valmistatud tänu sellele, et me viimasel hetkel sadulasse hüppasime. Nii. Raadiokuulajate jaoks ju see raadiokuulaja jaoks filmi ettevalmistuse tase on väga niukene lai mõiste. Ma saan aru, et mida, mida üldse režissöör ette valmistama, et ma tean, et siin tik, režissöörid hirmsasti valmistavad ette, eks ole. Aga mida siis mis mida? Üldjoontes on, on ju, tegelikult, tehniliselt on see asi väga lihtne. Et kõige tähtsam, mida, mida lavastajalt oodatakse, on koos operaatoriga, kes on lähim, no ütleme jah, esimene režissöör ka loomulikult, või abi. Ja, ja põhiline abimees ja kark ja tugi, operaator tegelikult, kes selle pildi teeb. Ja eelduseks on see, et kõik lokatsioonid ehk võttepaigad on, on välja valitud, üles pildistatud, on sul pealuu sees, sa tead, kuhu sa oma, mis Ansseenid paigutad, kuhu sa nad sisse lavastab, tähendab, seal nagu igaks episoodiks on sisuliselt nagu erinev lavakujundus, eks ole. Ja kõike seda jooksu pealt on väga Niuke improvisatoorne värk, aga seal tohutu väsitav ja ja kõigile tüütu. Aga nyyd on, meil suuresti käib, sest väga enamikud kohtadest on teada. Aga joonistatud valmis stoori poolde ehk isegi lahti kirjutatud või kohati on võimalik, eks ole, et on paiga põhiplaan kus keegi liigub, kuhu ja mis kiirusel ja kuidas ja mis hetkel ta midagi ütleb, eks ole, et on see sisuliselt see, mis antseeni lahti kirjutas, aga, aga kõvematel, vanadel ja mujal maailmas ta joonistatakse lahti ja ma olen ise üritanud ka sedapidi asju ajada, et ma noh, mul on seda suhteliselt lihtne teha, et ma ikkagi joonistan lahti, mida ma selle filmi puhul olen äärmiselt väheste episoodide puhul üldse teha. Ma loodan et koos operaatoriga, et me lepime kokku, et see käib nii. Lavastame selles statistikas näiteks nagu antud odav filmi puhul me oleme noh, nagu selle oma kasuks üritanud pöörata, et kaamera on staatiline. Siis see annab meile võimaluse puhastada pärast hiljem postis nii-öelda mingid kaasaegsed detailid ära lihtsalt, et et sellega mitte lasta ennast segada ja teha tohutut tööd, võtta ajal Uuriksin võib-olla siis stsenaristika poolelt ka sellise küsimuse, et Johannes pääsukese elu jäi ju tegelikult väga lühikeseks. Et kui palli nüüd selle stsenaariumi loomisel oli, oligi reaalselt loomingut. Et teil tegelikult on dokumentaalse alatooniga, aga materjali on võib-olla juba ajastu ja selle elu ja tõttu pigem vähe. Materjal on äärmiselt vähe ja ja kõik, mis meil üldse võtta oli, noh, me räägime sellest, et ainuke dokumentaalne vääramatult dokumentaalne selles filmis on needsamad kaadrid originaal Pilti retk läbi Setumaa mis on pääsukese enda filmitud, kuna kõik muu informatsioon puudub, välja arvatud enam-vähem teame pääsukese nii-öelda tausta ja kes ta oli, kust ta tuli miks ta hakkas filmi- ja fotomeheks ja nii edasi ja miks ta nii noorelt suri ja kõik muu on väga hämar. Et on üks päevik ainult olemas, aga see kirjeldab väga kasinalt umbes suures piires ka nende nii-öelda sisse-väljaminekuid rahalises mõttes, kuna trit rändlasid põhja Põhja-Eestis, nii et see on kõik fiktsioon ja ei saagi muud olla. Meil on külas Hardi Volmer, räägime praegu üles võetavast filmist Johannes Pääsukesest võtted toimuvad Setumaal ja siinkohal kuulame ühe Singer Vingeri loo turistina sündinud. Noore. See oli Singer Vinger sündinud turistiks, meil on suvehommiku stuudios külas Hardi Volmer. Me räägime Hardi Volmeri tööst. Tema tööks on ju Johannes Pääsukese road movie lik, nagu mis on komöödiafilmi valmis tegemine. Tere hommikust. Tere taas. Tere taas, et mis, mis seal Johannes Pääsukese elus sihukest naljakat tunnet sellest komöödiat saab teoks. Ta tundus olevat nii nii vähe, kui tegelikult seda informatsiooni meil üldse vallata on. Ja inimene, kes nii noorelt suri, siis ei saagi seda väga palju olla. Siis sellelt pinnalt me oleme ka seda karakterit nii-öelda kujundanud. Et ta on selline paras vigurivänt. Teisalt noh, et ta natukene vastanduks ka sellele saksa soost vaesunud balti aadli Võsule, tema sõbrale, Volterile, kes teda igal pool saadab nendel retkedel Harri Volter õppis arstiks ja, ja et jah, et kuna kuna see kõik see stoori seal selle originaalkaadrite ümber tuligi endale ehitada või ise välja mõelda nii-öelda, siis siis noh, kuivõrd juba mõeldes sellele, et et reaalsuses jäi jäi pääsukesel vist sellest suvest suve lõpust jäi tal elada mingi neli aastat, ainult kui ta esimeses ilmasõjas täiesti totralt surma sai, üldse mitte lahinguväljal. Ja tema kaaslane semu Foltar nimelt jäi kadunuks üldse nii et ilmselt ka sai hukka sõjaväljal. Et, et see on juba piisavalt traagiline, et mitte hakata rõhuma kohe algusest peale hästi traagiliste nootidega. Aga seal filmis juhtub nii mõndagi päris traagilist veel. Ja sestap ongi, ongi ta. Me oleme üritanud siis balansseerida ja natuke tasakaalustada hoida, et et need kategooriad Q11 võimendaksid seal kenasti ja siis ta on suhteliselt lõbusate juhtumiste jada ikkagi. Ma saan aru, et pidasite Setumaal oma teisel võtteperioodil ka ott sepa sünnipäeva seal kusagil suitsusaunas. Oi jah, just et ma saan aru, et vaatamata rasketele tingimustele traagilisele traagilisele loole jäidel aega ka siis ühe ühe näitleja sellise sünnipäeva tähistamiseks Nojah, näitlejatel jälle vedas. Ma mõtlen just peategelasi Seppa ja Avandit, et neil oli järgmine päev suhteliselt selline noh, lihtne ei saa öelda, tähendab, aga aga pisut kergem ja algas hiljem kui tavapäraselt, nii et järgmine päev läks lahti pisut teistlaadsete ja selliste üldplaanivõtmistega, nii et. Eks nad sinna kantida arvestasid. Aga teisalt seal langes kokku, siis tal oligi seda saunapidu saigi õigel päeval petne. Selline see selline lugu siis olete võtnud kaks sellist näitlejat, kes juba nagu eos tõotavad, peavad tõotama publiku ootuses komöödiat. Et loomulikult jätame kõrvale, Märt Avandi ei ole siin, vahepeal oli väga tõsine vestleja ott, sepast lavastajatööd kindlasti kõikjale naljakad. Et siis aga see tandem koos jällegi onu on ootus on kohe, et nüüd me saame naerda. Noh, esiteks see, et nad on mõlemad andekad näitlejad, see oli tähtis ja ja nad on hästi-hästi töötavad, andan sisse õlitatud tandem nii-öelda. Ja see, et nad on koomuskit palju teinud seal praegu meie jaoks nagu täiesti teisejärguline sest tegelik valik toimus juba ligi viis aastat tagasi. Isegi vaatad rohkem. Ja, ja see ütlen ausalt kadunud kaasstsenaristi ja idee autori Peeter Prambatiga hakkasime kohe nuputama, kes eesti näitlejatest võiks olla lihtsalt puht välimuselt sarnane pääsukesel vaadake pääsukese pilte ja siis te saate ise aru, miks seal Ott Sepp ja kui seal on Ott Sepp, kellel on vaja saksa soost arstitudengit Volterit kõrvale. No siis on täiesti selge, et ma ei läinud kuskilt, ei tea, kust seda otsima. Ja ja toonased inimesed meie jaoks nägidki vanemad välja ja seetõttu või võivad ka siis mehed 10 aastat hiljem 25 aastast sellist kahekümnendates eluaastates noormehi mängida, ma saan aru. Noh, nad on suhteliselt hästi säilinud ja ja teine asi ka see, et me lootsime selle filmiga palju varem pihta hakata ja sadulasse hüpata Mis on nüüd, mis töödel on siin teha jäänud? Kaks võtteperioodi on veel ees, et kuidas Hardi Volmer valmistunud nendeks võte perioodideks, mis sa teed? Mis täna kell 12, meil kõrvalmajas hakkab koosolek, just kus me paneme, kus olla tähendab juba ilma minu abita ilmselt targemad inimesed on paika pannud järgmise perioodi võttekohad ja episoodid. Ja need me vaidleme siis nagu sirgeks, et mis need õieti võiks ikkagi olla. Kas jäävad täpselt need või tuleb seal väikseid mutatsioone, ma tean, et seal on tegemist ühe väga pika ja põhjaliku kõrtsis stseeniga. Ja ja siis tuleb hakata peas lahti, joonistama seda ja võib-olla jõuab ka paberil. Et mul on piisavalt aega, et et selleks ajaks story board ehk pildirida eesti keeles öeldaksegi pildirida, selle kohta. Pildirea joonistamine sulle annab, et kas anna šariaat midagi avastad seal midagi sellist, mida ilma selleta lihtsalt tekstiline pildirida on ka olemas, tekstilinestovi aetakse, et mis, mis vahet seal on? Noh, kõik, mis läbi käe tekib, eks ole, ta käib läbi aju, see, see eeldab, et sa oled selle asja tegelikult palju palju põhjalikumalt läbi nämmutatud sa fikseeritud Kadri suurused ja nii edasi ja mingisuguse liikuse, aga meil liigub inimene siiski kaadri sees. Et, et ta ongi see, et, et Tansul ta kinnistub paremini. Et see on täiesti tava, tavapärane, et et üks asi on niisama meelde jätta või teksti meelde jätta või, või noh, ütleme lavastusliku ainese puhul loomulikult sul hakkab pilt endal silme ees liikuma, eks ole, aga aga see pilt ei tarvitse fikseeruda ja see võib sul muutuda ja, aga samas, kui sa oled ta läbi käe lasknud nii-öelda seda nagu fikseerub paremini, siis ma tunnen ennast nagu kindlamalt platsi peal ja ma tean, et operaator on seda näinud ja seda aktsepteerinud, et mõlema, et see on mingi põhi, mille ümber mille saab kokku leppida. Et muidugi jah, mingi paiga põhiplaan võimaldab seda ka, aga mitte nii põhjalikult. Head raadiokuulajad, meil on hea meel, et meil on suvehommiku stuudios külas Hardi Volmer ja tema läheb ja hakkab tegema edasi filmi Johannes Pääsukesest. Ma saan niimoodi aru, aitäh. Jah, seda ma just hakkangi tegema. Head raadiokuulajad, see oli siis vedeliku vaime ja Gregory porterlikuid peetalise muusikapala, meil on suvehommiku stuudios saadet käest ära võtma tulnud. Ütleme siis uue muusika asendusmürsk. Väga hea nali, ma väga hea nali, suurepärane nali. Tee veelkord nalja, ma tahan ka naerda. Uue muusika suur tükk mürsk Margus Kamlat, oh jumal, okei. Tere hommikust. Ja tegelikult mulle endale meeldib öelda, et kui ma Eerik Erikut asendan asendusmürsk vabandada, siis ma pigem tahaksin-tahaksin, ma võiksin pigem olla väike Erik sobib mulle rohkem. Sa tahaksid olla väike Eerik, ma pigem võiksin olla väike Erik, mitte sinu välja mõeldud. Kuule, mis juhtub saatesse, mis sul täna tulevad, mis, millega sa rabad, inimesi, ma ei, ma ei ole, kusjuures ma pean ütlema, et see saade, mida ma teen, ei ole mingisugune raba, mis saade see on? Ei, vastupidi, see on selline. Ma loodan, et lihtsalt need inimesed, kes ärkavad hiljem, et selline mõnus ärkamise ärkamise taust, lihtsalt pärast seda hommikust äratussaadet, mida siin teevad keegi toomlaine nagu reaalselt saab hakata? Ei, mitte seda, et pigem on see, et sa siis kulged või noh, panen taustaks mängima, täiendama oma toimetusi, et midagi rabavat, kui sa mõtled, kas mõni pomm pommuudis on, siis kindlasti mitte, ma ei rõhugi sellele mängin muusikat, head raadiokuulajad, rabavat kulgemist tõotab teile siis täna väga selgelt. Margus kallati saade.