Ülikool. Niimoodi mõelda, öeldakse, et meil on akadeemiline traditsioon, on teine, on põhiline retsensiooni punkt, et nii ei kirjutata nii mõelda. Aga teine vaata, ongi tähtis, ma tuletan teile meelde kõik Nobeli preemia laureaadid on saanud Nobeli preemia selle eest, et nad on teinud seda, mida kõik teised ütlevad, et teha ei saa. Ö-ülikoolil on külas arvutiteadlane. Jaa, matemaatik Leo Võhandu. Saade pealkirjaga harjutama. Tõsi, konformsusest on salvestatud novembris 2016 taevaskojas toimunud semiootika sügiskoolis. Mina olen lektori õpetaja aastast 1940 17, elamusi on sündinud keel, siis vist niimoodi, nii et mul praktikat on palju, aga niisuguses situatsioonis kui praegu ei ole veel olnud, et mul ei ole tahvlit ja et kuhugi kirjutada ei ole ka. Peale selle on üks häda, ma ei tea midagi Smiootikast ja ma võin öelda, et minul hakkas 88-st siin jooksma mõni aeg tagasi, aga asi on selles, et ma ülikoolis käisin. Hariliku üliõpilasena õppisin matemaatikat, aga mul oli üks õnnetus, ma õppisin matemaatikat ja sattusin malemänguga Werneri kohvikusse. Ja teate, miks helleri kohvik tähtis on arusaam sellest, mis meie Eesti haridusel viga on ja kuidas kogu värk 10 peaks korraldama ja tõenäoliselt sedasama asja on ka semiootika jaoks vaja saima ägetust. Jaan Kaplinski. Ma usun, kõik tunnevad teda. Mõni on lugenud nõnda kuskil ajakirjas vikerkaar aasta 1988, umbes siis, kui ma ei eksi, veel maikuu number kirjutas ta väga olulise artikli pealkirja all Tartu vaimust. Ütles, et Tartu vaim asetseb Tartu turuhoone ja ülikooli peahoone vahel. See tähendab Werneri kohvikus. Ta seda ei öelnud, sest seda ei saanud nõukogude ajal ajakirja sisse panna. Niimoodi ja tema põhitees hariduse kohta oli ülimalt tabav. Ma olen seda näinud mitmel pool niuke õpetajaskonna ja haridusministeeriumi ja niisuguste seltskondades kasutanud. Seda õpetajaskond on, on päris tõsiselt võtnud, nimelt Kaplinski ütles, et meie hariduse põhihäda on selles, et spetsialistid õpetavad spetsialist. Semiootikut õpetavad semiootikuid, matemaatikud, matemaatikuid, bioloogid, biolooge, nii mõni bioloog vannub truudust, läheb üle bioloogiast biosemiootika. Vabandust ja, ja saab isegi ülemaailmse liiga presidendiks, nagu vist üks siinkohal oli, on, see näitab, et vahel tasub ära ülemekne. Nii, aga Werneri kohvikus malemängu kõrvale ka mina seal ei mänginud, ma olin selleks liiga tõsine malemängija mõjutšil Eestis viienda koha peale päris hull ei olnud. Aga siis seal tuttavad arstid, kõik erialad koos arstid ja ajaloolased ja Ariste ja Laugaste ja kõik niuksed teilegi tuntud mehed. Aga vot nüüd juhtus üks tõsine lugu, tohtrid tulid ühe valemiga, sead matemaatika Me süstime jänestel, esin mingit mürki. Üks, kes päeval töölt õhtul tööl, mõlemad võtsid rivaariumist siis küülikut välja, et niimoodi jälle panidele siis valemi järgi portsu sisse ja näitavad mulle valemit. Ühe surid kõik tehnilised eraldised, olid pooled jänesed ära. Nii, milles asi on? Mina vaatan valemit, kuidas nad tegid selgust Napolit 1000 korda rohkem mürki koorem näitas, nadi teatud logaritme, vaesed mehed, arsti asi, nimelt arstid on ainuke eriala kogu ülikoolis, kus vähemalt minu ajal ei olnud ühtegi kirjalikku tööd. Ma ei tea, kas Siimale on tekkinud, aga neil mitte midagi kirjutada, seepärast käekiri on, jalg ka, muidugi võib arvata, aga siis selgus lihtne tõsiasi. Öömehe keskmised jänesed, mõlemad võtsid keskmised, jänesed olid 1,2 kilo teise omast raskemad. Kes astuvad, olid neist pooled elama. Need põhjus oli väga lihtne, need seal ei olnudki midagi eriti uurida. Aga sellisteks kumu lahti, et nad tahtsid sealt konsultatsiooni, siis tuli kopsupõletikku uurimine, seal tehakse elektroForeesid, veretilk pannakse kuivatus paberi peale, elektrivool sappa, särtsu ja siis jookseb üks niisugune esikas haka kõver. Ja näitavad näidet, kopsupõletikud võib olla suured komplikatsioonid, need surevad ära ja kõiki paha juhtub mõnikord terveks ka. Nii, kuidas juhtub, dolla 50.-te ei olnud see asi nii tõsine. Ja mina lugesin siis just informaatikute Niukest ainet, mille nimi oli, oli informaatika, informatsiooniteooria, õigemini jaa. Mina vaatan nende kõveraid ja mõtlen, et entroopia on ühtlasi seal on kõik, asjad on maailmas ühesugused. Mitmekesisust ei ole. Mis mitte, mitmekesisust saab olla surm. Ja istun seal kohvikulaua taga, Werneris arstid olid juba siis maarjamõisas, nüüd on pool ülikooli juba sinna kolinud ja siis ütlen, et kuulge, et see peaks surnud olema, nemad vaatavad, jah, on küll. Andke järgmine, et vaatan, see on elus. Siis vaatan, et seal surnud elus mõtlen, siis sureb tuleval nädalal niimoodi matemaatiku moodi ja suri, sead tulid uuesti tagasi Denverisse järgmine nädal. Kust sa seda teadsid siin istudes? No vot, see ongi nüüd see matemaatika irdub sisust. Mul oli täiesti formaalne printsiip, mille järgima nähtusele, mis mulle näidati etteotsa vaatasin ja sain aru, et midagi nässus seal ja tegin otsuse ja see oli minu õnnetus ja võib-olla ka õnn. Ma ei oskagi öelda, kumb ta oli tulnud siiamaale välja. Olen tegelenud need kõik võimalik asjadega. Väitekirjad juhtimisel vene väitekirjade numeratsiooni järgi umbes 15 erinevat numbrit on olnud mul juhendatavaid ja ainuke, mis siin õpetajast on. Ma olen kõigis asjades loll, edasi, täpselt nagu ma enne olin. Ja juhendamisel oli üksainukene abinõu, peab kasutama formaalseid meetodeid, see on ilmne ja asja sisu peab kadunud olema. Aga see oli muidugi oluline punkt selle Kaplinski juures. Praegu see, mida ülikool teeb, et ta lammutab neid Maarjamõisa jõe taha ja siia asjad laiali, see on minu meelest üks Tartu vaimu kiire surma lähenemismärk. Sest Inglise Menza kaob ära, kus koos lõunal istutakse. Nende ülikoolis on kohe ette nähtud, et kõiki erinevate õppeainete õppejõud istuvad lõuna ajal kõik koos. Näiteks ma olin Turu Ülikoolis, seal oli ka samamoodi, iga päev kell kaks oli piltlikult öeldes kateedri koosolek, igaüks tassi kohvi ja ühe rõngassaia, aga pidi kohal olema ükskõik kes oli tööl või loengulise kuldtähtis, kõigil olid tunniplaan nii tehtud. Et kell kaks oli kohal. See oli üks asi neid Tartu vaimust, nii et meil on teada, kus see siis paiknes ja nüüd laguneb laiali, no vaatame, mis saab, võib-olla parandab asja. Järgmine asi on kultuur, mis asi on kultuur? Kultuur on täiesti bioloogiline nähtus. Bioloogia on tabude süsteem tabu, see tähendab, mis on tabusüsteem seal keeldude süsteem. Kui inimesed elavad, siis noh, alguses kõik metsikud suguharud siin soovitan teil lugeda, võib-olla olete isegi lugenud Martin Ehala mingit keele õpikut, kus tal on keelt, ajalugu ilusti puuna sees. Aga need on need uued keeled, need päris vanu kadunud kultuurkeeli, millest me midagi ei tea. Ja ta on seal ilmselt puudu, aga päris õpetlik skeem. Need ütlevad, et pärast seda, kui saadi aru ei ole mõtet alati vastast maha lüüa, vaid on parem mingit kaupa teha. Siis hakkas tekkima niisugune tabu, et ei tohi seda või teist teha, sest tabu tulemus oli see, et kui me hakkasime kõik mõistlikud süsteemselt käituma, siis piltlikult kaasaegselt öeldes tagumikku naq terve rahakott parajalt paks. Nii, aga see on ka kultuur, kultuur vajab tekkimiseks aega, see on väga tähtis punkt. Nii, ja nüüd ongi häda inimvaim, see nagu meie ajud, kõigil on see praktiliselt lineaarselt tõuseb liitriga midagi pähe valada või kedagi pähe valada. Võimatu. Nii, aga tehnoloogiline intellekt, tehisintellekt areneb praegu eksponentsiaalselt selle praegu niimoodi nii kiiresti üles, et tuntud tulevikuennustaja rei kurtsuail ütles selle aastatuhande algul, noh, see on siis praegu 15 16 aastat tagasi. Et see aasta sajand on 20000 eelmist sajandit arengus tehnoloogilises arengus. Ja on päris ilmne, et meie ajud ei ole võimelised sellist 20 tuhandekordset arengut vastu võtma lihtsalt pea lõhki mingisugustki kahtlust. Nii et see on üks suur asi, mis tuleb nüüd ületada, kuidagi ta käib jutt, et millal masinad inimest targemaks saavad? No vot, see on juba tõestanud praktiliselt, et talle kõik Ameerika parimad ajuvõitlejad ära pika puuga seal taga, muide on ka suurel määral vanad Novosibirski andmeanalüütikud seal Zabeli Goldbergi. Usute nimesid, teate, täiesti asjalikud mehed ja tema on kirjutanud terve teooria Otsoni tüüpi masinatest, nii et sugugi mitte ainult Hudson üksi. Otsal on praegugi paarsada seda majatäit aga 60 aastat tagasi ja natuke jääb kohe 61, kui me läksime Moskva ülikooli arvutitega tegelema Ülo gaasikuga kahekesi, vaid kateedri juhataja saatis sinna, kuigi võib-olla elus Heiki sihukest riista. See oli umbes nagu kaks suurt võimlat, kaks püssimeest ukse peal, lõpuks mädaga sisse. See on umbes 100 korda tõlgendus ja minu praegune telefon siin nii mälu, kiiruse kui kõigi asjade poolest. Näete, mis on 60 aastaga juhtunud. Nii et te võite uskuda, et see 20000 Kursfalil nii palju polegi ja kes seda asja ei usu, lugege tema lehekülgi ja need on väga põnevad lugemised. Ei usu küll, aga ikkagi põnev. Et see on nüüd asi, millest me kuidagi üle saama, sest ega tõesti tarkus sisse kallata ei saa. Ja muidu huvitav on märkida seda tabuotsing, see tähendab, kus proovitakse küll ühtegi teist kolmandat varianti kultuuride niimoodi tekib, et vesivõsud lõigatakse ära, midagi jääb järele, stabiilne osa, see on kultuur, et midagi on stabiilselt. Kui veel nii kiire areng on siis minu väide, ma olen seal juba 10 aastat tagasi ühel suurel õpetajate foorumil öelnud, ilmus isegi Õpetajate lehes ära mille peale tõusiski õudne kisa, maa, sealhulgas hõimukirju, isegi selle peale minu väide on see vanas mõistes skulptuuri ei sa peagi enam olema, sest aeg läheb nii eest ära ja tehnoloogiad ja arengut, et klassikaline kultuur kaob ära, tähendab, jääbki õigemini väga klassikaline kultuur ja uus skulptuur on praktiliselt kogu aeg areneb ja homne päev on tänasest targem ja läheb asi edasi, sinna ei ole midagi teha. See on tõsine lugu. Muide, siin on veel teine küsimus juures. Et kui kaua inimkond üldse areneb niimoodi, et selles samas Ehala raamatus on terve hulk inimgruppe seal, kes on kõik olnud ja kõik on hävinud. Miks te arvate, et meie elama jääme minu sõber ja ja kursusekaaslased akadeemik Jaan Einasto naerab, noh, et miljardi aasta pärast ei ole maa peal enam ühtegi inimest mõtte, miks päike läbi, noh, osoonikiht on kadunud ja kõik inimesed on juba läbi päikese surnud ikka siit eest ära ei jõua selle ajaga putkata, siis siis me oleksime kadunud juba, tõenäoliselt me kaome tunduvalt, enne kui te sedasama ihalaskeemegi vaatate sellest keele õpikust, siis võib arvata, et kuskil võib 10000 aastat maksimum. 20000 nimetati, milles asi olnud, bioloogid jällegi teevad, huvitasid kogu aeg, tähendab asi bioloogia peale. Kas te teate sihukeste akadeemikut, kelle nimi on Jüri Martin? Tema tegi oma väitekirja Urali mäestikusamblikke peale koos oma kaastöötajatega nad korjasid seal kaljude pealt igasugu samblike kooslusi, mõõtsid neid, pildistasid ja siis hakkasid analüüsima. Selgus, et samblikud käituvad täpselt nagu inimrassid võiks ühelt armastavad, vihkavad, tapavad, lahutavad täpselt nagu inimesed. Ainult ajaühikud pandiks ei ole mitte aasta või mingi sugupõlv 25 aastat või ma ei tea, palju neid on vaid 1000, et need kõik asjad käivad tuhandetes aastates aeglaselt, aga surmkindlalt Martini tõid tasub tõesti selle koha pealt lugeda, sest see on sama pilt, mis teil juhtub kõigis filoloogilistest asjadesse. Nii, mis järgmine punkt on, nüüd on kommunikatsioon, vaat siin just professor Turovski rääkis väga põnevalt loomade kommunikatsioonist. No siin, kes on maganud, need välismaa loomafilme? Ma tooks siit veel ühe näite. Seal oli üks loom, mida mina vaatasin oma rumala pilguga, et suslik, aga tegelikult on teise kujuga oli see, mida sakslane ütleb. Meer katse nii-öelda see mere, kas kindlasti oled näinud neid kõrbes augu ääre peal, niukseid, peenikesi suslikud istuvad peenike pea, Keppadees vahivad ringi nendel alati kuskil mingisugune kuivanud kõrbepuu seal, mille otsa roni valvur niimoodi. Ja neid filmis pidama siin nädal aega tagasi vaatasin seal üks ülikool on kuus aastat nende juures istunud ja on sõbrustanud nendega, nii et vot tulevad käe pealt sööma ja kõik. Aga oluline on see, et nendel loomadel on 28 helisignaali. Nendest 18 on ohtude teatamiseks. Et läheneb mees, mehel on kollane jope seljas ja relva ei ole nii ja signaali pikkus on kümnendik. Umbes niisamuti kui meil, professor Turovski siin ees tegi niimoodi. Ja siis teine signaal tuleb, mees, seal relv, kõik on kadunud, nii tuleb üleval sind nagu siin näidati, kohe panevad kõik urgu, kaduma tuleb madu, siis kogunevad peaaegu samasugune signaal suts hütt vahet seal hästi, ka seal kogunevad kõik kokku ja panevad kõik hambaga sellele maole kallale. Et seal läheb üks, kaks 30 nagu pesakond on ja panevad kõik selle maole kallale. Näete, see on kõige kõrgema klassi kommunikatsioon. Et kommunikatsioon tõesti on olemas paljudel loomadel, nagu meiegi ja samuti samblikel tähendab, ei ole sugugi ainult, et et inimesed seal midagi säärast. Nii ja ilmselt ka semantika ja kõik on olemas. Ma ei tea, kas te kunagi Niukest kogumikku olete näinud, aastast 82 on informatsiooni modelleerimine ja teadmusfaasid ja meie instituudis dotsent Jaak Henno, kes on kirjutanud sel teemal väga tõsiseid asju, ma loen ainult paari artikli pealkirjad, et aru saaks nii kuidas tekib kommunikatsioon ja kuidas luuakse ühine sõnavara multiAgences keskkonnas. See ei pea üldse elusolend, sünteesime nii samblikud kui kui inimesed või muud loomad, on kõik elusad, aga agent ei pea elus olema agent, on lihtsalt objekt, millel on mingid tegutsemisvõimalused. Ja neid on praegu mitmeid, modelleerimisvariante Jaak Henno näiteks, on ilmunud pikk artikkel aastast 2014 kas siis põhistatud või maandatud. Palju tasemelised arvutused, titepilt näete imiku pilt siin ja näidatud, mismoodi, vot tekivad imikul keeled ja kuidas tekib samasugune iga automaadi jaoks, mis on isemoodi formaalselt määratud mingi kontoloogia ka noh, see on ju puhas grammatika, mis määrab automaadi käitumise. Nüüd hakkab, peavad suhtlema, nendel peabki tekkima, nagu siin oli juttu n erinevatest loomaliikidest, mille vahel tekib koosolemisel, tekib kommunikatsioon. Siin on korralikult tõestatud, automaat on täpselt samad lood, tekib samasugune sõnavara ja sõnade tähendused. Ega te ei oska ka öelda, et kust kuu elanikud teavad, et nad kuu peal elavad? See tähendab mõiste on, aga nime ei ole, vaat kuidas sildistamine toimub, see on minu teada lahendamata ülesanne, tuleb, on puhtalt kokkuleppeline, jääbki vist lahendamata. Et ega loomuliku nime öelge, seal ei ole ju. Need on ju kõik kunstnimed, inimeste nimed kui kõik muud. Nii, nüüd, kas keegi kuulnud nimega Gennadi Kiasin L ja siin see on ühe väikese Venemaaülikoolilinna keevik jälle isemoodi mees ei ole üldse lingvist. Tema kirjutas aastal 1998 raamatut, mille ma kogemata sain osta raudteejaama täikalt, muide haruldane koos imelike vene raamatute ostmiseks Tallinnas. Sealt ostsin raamatu ühe euri eest inglise keel kolme ja poole päevaga. Ma mõtlesin, et jumala lollus, aga raamat on nii odav, et võib ära osta. Tegelikult fantastiline asi, Leningradi professor tragunudkin näitas seal ilma metakeelt ja metasüsteemne pruukima. Kuidas saab ehitada fraasi grammatika. Loomulikul moel mitte nagu meil on, nagu Eduard vääri ütles, et laps läheb seitsmeaastaselt kooli, õpib 11 või 12 aastat eesti keelde tuleb väljapool kirjaoskamatu. Aga temal on kolme ja poole päevaga jupiaga nädalaga, küll see tähendabki oskate konstrueerida mõistlikke lauseid ja tal on inglise keel, aluseks on 111 muutumatut sõna. See, tema grammatika sobib ühe Hongkongi professorite kai vu grammatikat ega mis on ära võtnud kõik tõlkimisvõistlused praegu kahe keele vahel, sest selgub, et kui siis ehitad ühisgrammatika kahele tõlgitavate, kellele tees ühe eelduse, et kõik tõlgitavad lauset tuleb lüüa neljaks tükiks. Tal on isegi ilmutavad artikli, soovitan võrgust vaadata dekai muu täpselt nii kirjutatakse ka pealkirjaga müstiline arv neli mesteeriusnamorfool. Nii. Ja selgubki, et kui on villa, tükilised laused, tšak inglise keeles, kui tahate tervenenud, siis need on suhteliselt kergesti täiesti formaalselt. Inverteeritavad nimelt neli elementi, kui palju kombinatsioone või neljast elemendist moodustada saame neli faktoriaal ehk 24 järjestuste. Proovige need numbrid kõik järjekorda panna nende 24. Nüüd selgub, et nendest 24-st 22 on kõik sellised, kui meil ABC-d või üks, kaks, kolm, neli ükskõik meie numbritega ka võtta, mis kõik kulgevad nagu edasi. Ainult kaks 24-st kombinatsioonist ei ole sellist, mis lähevad edasi. Nii, mõtelge korraks vähi peale, Vähk see, mis meid tabab. Nii see on tüüpiline, mitte tagasisidega, küberneetiline süsteem, kas sureb vähk või surete, teie embkumb. Vähi taandumine on mitmeti võimalik ravimisega küll niisama lihtsalt ka see tähendab teil on ainult üks 12 kümnendik halba juhtimist, kus te peate tegutsema kas ravima või alistuma saatusele, kui ta läheks viie elemendi peale. Viis faktori all on 120, nii, sealt ainult 90 sellist otse jooksvat süsteemi. Need kannavad krahvi teoorias niinimetatud transitiivsete graafide nime. Transitiivne krahv on selline armastav. Kui nii on, siis saab see ka armastama transitiivne. Kui aga nüüd on need c armastab aad, vaat siis tekib tsükkel ja see on juba tagasiside ja see on paha tiivne, see ei ole bioloogiale omane üldiselt öeldes elusad bioloogilised süsteemid on kütransitiivset, nii, aga seesama müstiline neli Vuberkis seda, et see on tähele pandud, aga tegelikult see on täiesti arusaadav ja teil on Tartu Ülikoolis niisugune mees nimega Ahti Peder, kes kaitses sel teemal väitekirja, temal oli just nende samade Super positsionaalsete hõlmutatsioonide peale, mis ainult edasi viivad, on ta, need on loendanud seal 10 muute puhul arv juba, ma ei tea, kui mitmekümnekohaline saiu ettegi lugeda, isegi matemaatik mitte. Nii et see kombinatsioonide arv kasvab nii kiiresti, et seda ei jõua enam jälgida. Aga Tal on veel üks suur pluss, tal on hea metoodika selle juures deskriptiivse loogika realiseerimiseks. Aga deskriptiivse loogika on see, milles me saame kõik elusad protsessid ära kirjeldada loogika vahenditega mitte klassikalise loogika, see, mida veel ülikoolis tavaliselt loogikul õpetatakse, vaid ikka tõsisega. No näiteks see, kui teil on viis valemängijad mängivad turniiri siis seal võib vahel nii juhtuda, mitmel inimesel jääb sama palju punkte, nii, kuidas siis järjekord on määratud auhinnad on rahalised ja pole ka rahaliselt siis eriti ei sai auhinda kuidagi tükeldada, kuidas kummuti pooleks lõikad või auto. Niisiis tehakse niimoodi, et üks inglise statistik, söör Moriski endalt mõttes välja hea tingimuse. Proovime sel turniiril, jättes samad tulemused, kõikvõimalikud mängujärjestused läbi, viie puhul on 120 järjestust. Nii, teeme turniiritabeli, muudame järjestuse ära, panime samad tulemused sisse, vaatame pulliga, üks punkte sai rikked, mis on rikkalik ja see, kui nõrgem mängija võidab tugevamat. Nii kui on igal pool, nii et kõik tulemused on ülevalpool peadiagonaali, siis see tähendab, et on tegemist matemaatilises mõttes täieliku järjestusega. See on kõige lihtsam süsteem, mis olemas on. Seda elus juhtub harva, tavaliselt ikka väike tagasisidega süsteem. Aga see, mis praegu ei sega, aga viie puhul 120 varianti, no teete ütleme 1000 Birmutatsiooni võeti läbi proovide sekundis. No see oli isegi mu telefoni jaoks praegu raske ülesanne. Siis see 120 ja valamu valmis väljatrükkimise vaev, ainult nii kui te võtate 10 mängijat, siis on 3,6 miljonit juba neid, see tähendab 3600 60-ga on 60, niimoodi 60 tundi. See on kaks päeva ja midagi peale, eks ole, päiks kolme päeva ei ole, see on 10 mängijat, kui teil on 16 mängijat, siis enam ükski kaasaegne arvuti neid kombinatsioone ei jõua läbi pruukida ka, isegi mitte. See tähendab neid probleeme, kus niisugune triviaalne ülesanne nelja-viie puhul lahendatav on, ei ole, praeguste arvutite juures töötavad. No kui nüüd need uuemad arvutid nüüd kvantarvutil välja tulevad, siis võib-olla tekib see variant, siis tekib niisugune paralleel hetkelise arvutuse variant. Aga praegused arvutid, külmite. Ja et seda asja selgitada, jõuamegi nüüd semiootika juurde, et noh, kuna ma semiootika, sest midagi ei tea, siis ma lõin lahti vikipeedia, see ütleb niimoodi, mina ei vastuta, saades Vikipeedias kirjas küll märkused, kes tahab, võib täiendada, aga ma ei tahtnud. Semiootika on teadustähendusloomest märkidest, märgisüsteemidest ja märgi protsessidest semiootika alusteaduseks, humanist tatar ja eluteadustele. Kuivõrd märgi protsessid on omased kõigile elusale. Semiootika uurib elu poolel kehtestatud seaduspärasusi ehk suhteid. Aga vaadake, mis on suhe. Vaat suhete uurimiseks on väga lihtne meetod, ma teid ei tunne mõningaid, ainult üksikuid. Kui ma tahaksin teada teie omavahelisi suhteid, kas te olete monoliitne grupp siin või kommuun või kuidas teda nimetada, või olete väikestes alamgruppides, kui ma paluks nüüd igalühel panna oma vasak käsi hea sõbra või tuttava õlale enne püsti tõustes teda vabalt liikuda, mitte istudes ei saa teha seda nii siis on mul paari minutiga selge, milline on struktuur. Kui meil on üks pikk ahel, siis on niisugune tüüpiline sotsiaalsüsteem, kui on grupid ise, saad arutundmisgrupid tähendavad ja nii edasi ja see on hiigla kiirel toimivad seal suhe, suhted on kõik asjad maailmas ja armastamine, vihkamine, tapmine, ükskõik mida te tahate pruukida võitmine, malemäng, näiteks seesama nii. Ja selgubki, et esimene mudel, mida sa absoluutselt kõikide formaalsete süsteemide juures pruukida ongi turniiri mudelmaleturniiri mudel. Aga elus kübemaletajat juba nägite, oli 60 päeva, kui arvutiga teed parimat süsteemi leida, kus on kõige vähem rikkeid, ühesõnaga kõikvõimalikest. Nii, aga meil on miljonite inimestega tegemist ei saa, tähendab kuidagi teisiti tegema. Vot ja see ongi meid huvitanud. Ja selle jaoks meie oma instituudis oleme loonud ühe võistlemist jällegi konformsus, mis konformsus, see on mingis mõttes millegagi nõustumine, kooskäimine, koosolemine, sama meelsus võib ka öelda jah, nii nagu vanasti komsomolikoosolekul oli või praegu parlamendis parteilane peab raudselt käe tõstma. Enam-vähem, vist nii. Asi on selles, et teil on nüüd inimesed, no võtame viis-kuus inimest, kasvõi esimese reasid. Nii, ja kirjeldame neid viit inimest. No võtame vanus, maja on, auto on, palk on kõrge, palk on madal. Kuidas seltskond teda üldiselt hindab niimoodi ja kõik vastused, hinnangud oleksid EIA-tüüpi väga lihtsalt, me võime neid formaliseerida rull õega, tähendab, teeme niukse tabeli, kus iga objekti kohta ainult nullid õed, nii saame siis nii palju ridu, kui palju on objekt. Ja nüüd võtame esimese objekti, vaatame nullidest ja see on muide väga hea formaale inimese iseloomustus, loete umbes niimoodi, vaatad, et see on agar loll. Niimoodi ühesõnaga tegutseb aktiivselt. Tulemus ei ole ja kõrgelt hinnata ka muidugi niimoodi. Nii et selle elulugu on selle kahendvektori veel suurepäraselt välja loetav. Me tahtsime seda kunagi Meie koolides pruukida, aga Moskva keelas ära, see oli veel sügaval vene ajal, nii et öeldi, et see pole demokraatlik ja lõpetati ära, nii et asi jäi pooleli. Green ja väljas oli veel, sel ajal oli muide nõus selle asjaga, et võiks seda pruukida, aga aga Moskvas pandi veto peale. Nii, ja siis, kui teil need tabelid vaatate nüüd kirju nagu puder, igavene noh, niisugune nagu ma ei oskagi öelda, mis muster on umbes nagu pritsiti haavlipüssiga lastud kuhugi sogases dishästi aru, kuidas seal korda luua, see on väga lihtne. Nüüd mõtlemise tabeli mees hakkab ühte inimest pidi minema siis agar loll näiteks seal nii esimesed, kus oskused seal tale nullid, puhex onni. Null nii ma vaata, mitu nulli üldse kogu süsteemis on. Pane selle nulli asemel selle sageduse. Siis võtan need üks ühe asemel panen selle sageduse, mis sellel tunnusel on kogu süsteemis tähendama hindan igat objekti kogu süsteemi aspektist. Ma mõõdan sama meelsust nõnda ja kui me nüüd kõik need niimoodi asendatud pallid kokku liidan, see on iga inimese jaoks haru. Kõige suurem arv on sellel, kellel on kõige suurem sama meelsus rühmaga konformsus. Nii, ja nüüd kõige pisem on süsteemi erak. Kui tema oma eelmisest oma konforsus summaga on palju eemal, siis ta on tõeline ja kui tal kaks on eemal, siis pole eraldumist. Niimoodi tekib mõõt igale inimesele igas seltskonnas, absoluutselt ükskõik mis grupp, ükskõik mis tunnused või hinnangud või kõik, mis tahate, kõik nulliks tabeleid antud. Null üks on absoluutselt kõige lihtsam mudel nii-öelda teooriat looma hakata tühja koha pealt ja mitte midagi teha. Edasi läheb meil nüüd asi veel põnevamaks, üks minu aspirant, kes tuli mulle aastal kuskil umbes kuus-seitsekümmend, umbes niiviisi nukuradist, oli esimene eesti laps, kes sündis Jaroslavlis nendes kultuurikollektiivides, seal ta oli ühe muusiku poeg Jossif emoni point muulad. Tema oli hea matemaatik ja tema mõttes siis minu ühele teisele teooriale ilusa teooria välja monotoonsete süsteemiteooria. Ma selgitan kohe ilma igasuguste valemite ta. Nii võtame praegu minu käelaba peal olevad karvad. Ja tingimus on nüüd see monotoonsete videol. Igal süsteemi elemendil peab olema mõõt padele äsja selgitasin, mismoodi mõõtu saada. Ta alati on võimalik saada konformsus. See kehtib alati absoluutselt iga süsteemi jaoks on võimalik leida. Nii. Aga nüüd, Jacob Linzbach, tuntud eesti keele me 100 aastat tagasi näitas, et kõige täpsem keelesüsteem maailma asjade kirjeldamiseks jaga arvutussüsteem on ühendsüsteem, seal loendamine. Kui te tahate kompresseeritud esitust, siis Linzbachi järgi kõige parem süsteem, kahendsüsteem, nii binaarsüsteem. Meil on praegu käes nii. Ja nüüd mõtleme siis nii. Ma võtan siit nüüd ühe karva läbitsete vahele, mu vanad sõrmed enamasti ei võta ja tõstan seda, mis selle karvamõõduga juhtub. Kuva tõstan, tõuseb, kulmõõduks on võetud kõrgus laua pinnast. Nii nüüd tõstan karva, tema mõõt tõuseb, mis tema naabrite mõõdud teevad talle raha, elastusega tõusevad. Need, karvad ei liiguta kõrvu kesin õla peal, sest neid see asi puudutab, tähendab enamus Trakili süsteem on sellised. Kui sa kellelegi välja viskad, siis see mõjutab ainult lähemat ümbrust konforsuse mõttes kaugemale, ta ei küüni ta küünimalt teatud maani. Nii, ja nüüd saabki nii defineerida, et võtame kogu süsteemi kõik konformsused ja siis leiame süsteemi kõige nõrgema elemendi seal nüüd seal ulati tori maa nimetas, nii ma viskan selle kõige nõrgema elemendi välja. Mis siis juhtub? Kogu süsteemis objektide arv väheneb, sagedused vähenevad. Me loendame, kui palju neid oli nüüd igal nulli või ühtesid, see tähendab kõik need mõõdud, mis hull olid nende objektide jaoks konvormsused, kõik saavad ainult kahaneda või jääda samaks. Toonesüsteem matemaatika mõttes. Nüüd on järgmine, kõige nõrgem, viskame välja, arvutame ümber, viskame välja ja nii saame ükshaaval kindlas järjekorras pikobjektid välja visata, see tekkiv ja ta on määrav jada, mis määrab selle süsteemi parima järjestuse esialgu konforsuse mõttes. Aga see on jäme mõõt, see määrab süsteemi oleku, kus ma tean, nüüd siis noh, sellesama, milline on see parim partei siis seal ja kes on siis erakud. Aga nüüd läheb asi põnevamaks, sest kui ma ümber arvutan, sised mõõdud muutuvad ja ma panen need kirja iga elemendi konforsuse mõõdu sel hetkel, kui ta välja visatakse. Ja nüüd hakkan sealt tugevamast otsast tulema, tulen nii kaua üles, kuni mõõdud tõusevad selle koha pealt, lokaalne ekstreemum lõikan ära. See on kõige tugevam tuum kogu süsteemis on see nii suur, kui siis on. Nüüd lähen sellest kohast edasi tõusu suunas. Nii kaua, kuni jälle tuleb järgmine lokaalne ekstreemum, jälle lõikan ära selle lihtsa triviaalsus arvutusega tekib ilus üritus ja sama võime teha tunnustega. Nüüd tekivad meile ilusad lahtrid, need on siis need, mida kõik Zemantikud ja teoreetikud nimetavad formaalseteks kontseptideks. Mis asi on kontsept silmul? Jaak Henno toob teile näite, et kontsept on üks õudne asi tegelikult. Mis asi on pingviin, pingviin linud, pingviin vööd 229 sõna Oxfordi sõnastikus. Nii, mis mäng? 1437 sõna pluss kolm pilti pluss 10 kommentaari samasse maastikust, mis on informatsioon. 671 lehekülge köitis üks köide kaks veel ilmumata. Ja siit on nüüd Jaak Henno, selles artiklis, kus ta seda loomulikke väärtuste grammatikat maandamist näitab, ütleb, et alapeatükk inim või loomuliku keele sirkulaarsus ringsus. Nimelt kui te võtate näiteks reiv, lähete hüppate vepterisse sisse, see on vist kõige suurema säästik, mis meil siin käsutad. Hakkate liikuma, kuidas Webster preili seletab, viie sammuga olete seal tagasi, selgub, et te tegelikult ei tea, mis julge tähendab. Ma olen selle läbi teinud viis sammu ja sõnastike ja eesmärk on mitte mõisteid defineerida, vaid müüa. Saastik, kullakesed, see on eesmärk. Vaat siis me unustame selle vahel ära ja sellepärast on kõik sõnastikud regulaarselt, automaatselt seal on, võivadki niimoodi rikkuda tsirkulaar sellest lahti saada. Vot see on tõsisem teema. Siin on palju variante, näiteks Fispits kauniversaalideks, poolatar, kes Moskvas kaitses oma väitekirja, temal on seal 56 kuni 65 sõna, millega ta väidab. Ta suudab maailma kõikide keelte kõik ülejäänud sõnad täpselt defineerida. Seda paljud ei usu, aga tegelikult on asi väga tõsine, sest see vastab Leievnitsi originaalideele. Ma pean koorima keelt nii kaua mõistete osas, mida ma saan veel seletada, kuni ära ei saadeid testi abil seletada. Viis pikka tegi nimelt paarkümmend aastat tagasi inglise verbide sõnastik, 350 Vervi tegi kõigi definitsioonid nendesamade universaalide abil, mis ta on teinud. Ja nüüd me Tõnu Tammega Tartu ülikoolist, võib-olla mõni mees teab teda isegi, me teeme nüüd iga mõiste jaoks, mis tal on defineeritud rida lauset, lihtsalt võtan selle definitsiooni ja nüüd loendan sealt kõik sõnad ära panna, sellesse vektorisse, liidan ühed juurde, ei teki mulle selle mõiste kahendsektor kirjeldab hektariga, mitte ühed ei pane. Nüüd ma võtan 350 verbi, mis mul on defineeritud. Teistpidi see 65 ja nemad ilusa korrastuse. Nii me praegu tegime sama korrastuse äsja luuletustega. Me tahtsime eesti kirjanike uurida kirjanike välja, et üks kirjanik on keerukam kui teine. Selgus, et need copyradi reeglid ei võimalda seda teha. Ootamatult professor Mihhail Lotman. Et tema on teinud 1500 luuletust tüüpilise Lotmandliku selle analüüsiga ja nendel on nüüd kõik laused kuni punktini välja kõik analüüsitud, pikk joru 10 aasta töö. Nii me tõmbasime seitse luuletust sisse alle ja under klassikud, noh, need tuleb ikka võtta niimoodi prooviks. Ja viie sekundi pärast oli tulemus käes ja nüüd selgub, et me saame korrastuse luua. Me näeme kõigepealt seda, kuidas kirjaniku enese struktuur harjunud, me panime nüüd juurde lauseanalüüsis ühesõnaga tekki, grammatikakirjeldus ka praegu poeetiline kirjeldus, vot siis saame vaadata, kuidas kirjanikud arenevad, luuletajad ja nii edasi. Nii et me varsti näitama kogu eesti luuleruumi, mille materjal on 10 aastaga korjatud neid mitme inimese tööd. Ja tahtsime kirjanike teha tõesti kopirait ei luba. Geoloogid seda muide, need, kes seal rüüs käivad koos need, seda ei usu, et see tehtav on, aga niimoodi ei mõelda, öeldakse, et meil on akadeemiline traditsioon, on teine on põhiline retsensiooni punkt, et nii ei kirjutate nii mõelda. Aga teine vaata, ongi tähtis, ma tuletan teile meelde kõik Nobeli preemia laureaadid on saanud Nobeli preemia selle eest, et nad on teinud seda, mida kõik teised ütlevad, et teha ei saa. Tegelikult kõik maailmasüsteemid, eriti bioloogilised, on sellised, et nendel on piiratud arv vabadusastmeid. Ja praegu ma kaklen isegi meie tehnikaülikoolil matemaatikutega, et nemad õpetavad ainult regulaarseid süsteeme, see tähendab, kus, kui on mingi süsteem, mida on vaja lahendada, vaktsineerimine alati ühene lahend, üks punkt. Aga elu ei ole stabiilne, kogu aeg kõigub, muutub midagi, ei ole paigal. Nii, ja nüüd on olemas oma väärtust, oma vektorite süsteem, tegelikult iga inserbeks arvu tabelit, suvalist arvu tabelit vaadata, mis erialal Kerbioloog vaatama peale oskama kaasajal, kui tal see arvutis on minuti pärast öelda, kas seal lihtne süsteemi keeruline süsteem uurida või juhtida, kui tema peidetud dimensioonide arv on mingi kaks, siis kõlbab kõigi tema tunnustas, mis ta seal on, ainult kaks tunnust nendest, mis seal on, joonise pealt saab juba Novogrammiga vabalt juhtida, pole üldse mingit keerukat asja vaja ja see alusmudelite võtma, teine on muide väga võimas vahend. Mäletate ühte filmi, võib-olla mõni vanem on läinud loost oli niuke inglise film teadmata kadunud või mis ta oli, kus saare pead, igasugu imelikud asjad juhtusid ja inimesed kadusid ja niisugune pikem vanem seeria oli siin. Ja oletame, et neli noort meest, neli noort naist satuvad sihukesele saarele, aga seal ei ole midagi. Vanasti lahendati ürgaeg või kaikaga see asi, kes siis selle kätte sai ja kes ei saanud voldikuid surnud lõpuks niimoodi, nii ei tule midagi välja. Tsiviliseeritud seltskond, mismoodi teha, matemaatikud pakuvad hea mudeli välja selleks, nii ma kohe räägime, sellest kasu on, iga naine paneb kõik mehi järjekorda üks, kaks, kolm, neli. Iga mees paneb kõik asjad järjekorda. Ja nüüd tekib Krist tabel, kus need kaks tabelid kokku liidetakse, kui oli üks, üks see tähendab, et see naine hindab seda meest ikka paremini, esindab kõige paremini kõik üks ühed korjatakse välja, need omavahel klapivad, mingit kaklust ei ole, ülejäänute jaoks peab tegema asju teisiti. Tähendab meil oleks vaja nüüd sellist paaripaneku süsteemi võimalike paaride hulgast. Et kogu kahetsus oleks minimaalne sellel seltskonnal. Vaat nüüd tuleb semantika siis mismoodi kogu kahetsus määrata. Kui teil mõõduks on üks, kaks, kolm, neli järjekord naistel või meestel üks kõikuma pidi, võtate kohu kahetsuse, muideks võib võtta selle sammuti esimese sõrmsat teise või kolmanda või neljanda kahetsuse määraks võib-olla, ja nüüd tuleks need paarid nii kokku panna, et kahetsus oleks minimaalne, tähendab, nii seda nimetataksegi hulgi mätsing, täpselt paaripanek nii nagu on ja et see asi väga vajalik on, näiteks tänavastab, on teine doktorant ja kas Tallinnas kõik esimesse klassi Sisseastumiskohad vanemate alate varu mures ja kuhu ja mismoodi need saavutati, tohutu rahuldatud aste sellega, kui masin seda asja tegi. Nii et näete, tegelikult maru lihtsate asjadega väga palju võimalik ära teha, sest arvamisi ei saa tõestada. Songise lugu. See on ikkagi ainult arvamus. Humanitaarlaste hulgas on mingi pärast levinud komme hoobelda matemaatika kartmise ja mitte oskamisega algusest peale, see on tegelikult täielik mõttetus. Ühelgi humaniora teadust tegeval inimesel ei ole kõikide oma teemade juures tarvis matemaatikat seitse klass, kui ta selle lõpetas, isegi keskkooli pole tarvis siis peas kõigiga hakkama saama ja sellest kartusest saaks täiesti lahti. Ainult õpetamismeetodit tuleb muuta täpselt nagu võõrkeele õpetamisel emakeele õpetamisel. Kuna me õpetame metakeelt ja metagrammatikat, ma isegi ütleks, kui paljud päris filoloogid lugenud kaks EKG raamatut läbi Ma ei usu seda isegi teadlased. Aga formaalselt on see eesti keel, on sellega määratud, tegelikult? Ei ole. Sest kui te võtate ühed korrektori poolt vaadeldavad artiklid punased elu on hoopis teine asi, nii et kuidagi elu tuleb lihtsalt. Praegu on ju bioloogidel, on see arekeel või see lihtsustatud selgo keeli soome keeles või, või kloortekstides rootsi keeles võiks saateks saksa keeles, kus teil on piiratud sõnavara, soome keeles on palju raamatuid ilmunud, eesti filoloogid pole siiani kokku leppinud, mis asi klaar tekst on, või see selge see aare keel, nagu nüüd öeldakse eesti keelest minu arvates kõige paremini praegu Martin Ehala ja Tiina Veidemanni see seitsmenda klassi grammatika, sest minimaalne grammatika seitse klassi siis pärast seda nagu vääri ütles, niikuinii läheb ainult meta, grammatikaga pole enam midagi kasu, kui talle midagi mõtleb asja üle kirjutada, loomulikult nagu laululind, kui ta hakkab mõtlemist saarlaste laula keerama, ega siin ta muidugi vahet ei ole, asi tuleb lihtsalt nii välja ju niisamuti. Aga kas ütleme kommunikatsioonist siis teie jaoks on nagu mingid asjad, mille kohta te ise ütleksite, et vot see on sihuke tunnetuslik küsimus, oli Mihhail Pothnic male suurmeister, kellel oli programmeerija porist ilman. Tema on kirjutanud suure hulga raamatuid ja kõik kogu temaatika on tiomeetrikingvistiks. Ta oli siin lihtprogrammeerija, läks Iisraeli, seal ei meeldinud, läks ära Ameerikasse ja praegu Ameerika sõjaväe õhuvägede strateegiliste nende kahevõitluste Tokvitš, nagu nad seal on, kutsutakse nende kõikide lendude juhtteadur. Sest tema süsteemid nagu maleväljal, teil on mingid objektid, figuurid, millel on võimsus. Igalühel on oma võimsust, kui kaugele ta ulatab, neil on liiklemiskiirus niimoodi ja tulemust hinnatakse kaasa. Lennukil on reaktsiooniaeg vaja tuhandik sekundit inimesele. 0,1. Praegune Ameerika nende parimatel lennukitel on punane nupp katabulteerimiseks. Seda peab tegelikult selle silmanni programm. Nii, aga sellega saaks ka dialooge vaadata. Mis on dialoog, te võite seda ka nagu malet. Teil on ees märkude dialoogi peate hakata niisama jama, ei aja välja ümbrust, teil on ikka midagi tahate saavutada. Eesmärk on defineeritud, te saate need kiirused ja mõjud ja defineerida vaba. Vaat selles see asi ongi, et need süsteemid võimaldavad vabateadust. Te võite ise oma meetodi luua, oma hinnangut luua, oma mõõdu luua, nii kuidas fantaasia lubab, sest matemaatika annab alati parima tulemuse. Ta ei riku midagi ära, talt ütlevad, et ise olete lollalt. Seda ütleb küll. Räägib zooloog Aleksei Turovski. Ma siiski julgen soovitada veel üht meetodid paaride paneku meetodit, vot sellel samal saarel, mis teile vist ilus saar oli. Neli meest, neli naist, oletatavasti enam-vähem samas vanuseklassis ja ilma nähtavate puuetega. No kõigepealt jätku suitsetamine maha, loputa soolase veega nina umbes kolme kuu vältel ja leppige kokku, et mitte mingisugust jagamist või paaride moodustamist. Selle protsessi lõpuni lihtsalt keegi ei võta ja siis nuusutage teineteist. Ja kusjuures tähtis on naiste arvamus, nendel on haistmis veel palju täpsem, palju peenem, palju täpsem. Kes nendest meestest lõhnab kõige vähem, venna järgi see sobib? Muuseas, see on ju teadaolev tervituse rituaalne vorm. Ninaga ja õige õige ja seal on kuus kuni kaheksa, seal on aga, aga no Eesti doktorante ühes seminaris tegid armulised, tegid if võrranditega teooriat, kuidas tema abiellumisega oleks, jõudis lõpuni, et tal on tõenäosus lahutada 50 protsenti, vahetasid seal puhas statistiline tõenäosus praegu, et iga teine abielu lahutamine. Ma tunnen praegu mehi, kellel on viis ametlikku naist olnud niimoodi ja nii et ja ma tunnen ta naist, kellel on viis meest olnud kõik ära surnud, nii et. Naised elavad mehe, naised elavad, aga naisemehed on surnud, nii et see on ohtlik siiski, see, mis te soovitate? Nooru. Saade pealkirjaga harjutusi konformsusest on salvestatud 2016. aasta novembris taevaskojas toimunud semiootika sügiskoolis. Olles arvutiteadlane ja matemaatik Leo Võhandu saates kõlas Montreali kunstnikeduo Juuse teos sümfoonia number kaks maatriksprinterite. Saate valmistasid ette Külli tüli ja Mart Zirnask salvestas Urmas Tooming raadiot Peeter 2017.