Vikerraadio kell sai 10 ja viis minutit. Ker raadio volbripäeva programm jätkub, stuudios on Kaja Kärner. Me pakume mõnusat meelelahutust, nõuandeid teadusuudiseid kuni kella kolmeni ja pakume kõigile, kes armastavad kevadel sõrmed mulda pista. Armastavad aiad nüüd teha, linnulaulu, kuulata ja mõelda, et aed on looming ja alati oma looja nägu. Läheme külla mitmessegi aeda ja vaatame, kas Hiina vanasõna maailmas pole midagi tähtsamat, kui oma aeda harida. Räägib tõtt. Just nüüd müügiaeg lehitseda kiviktaimla ja maasikapeenar talvekatte alt välja tuua. Ja seda tehes on peaaegu samasugune tunne nagu siis, kui paned ka suveks kappi ja otsid suveriided välja. See korrastada oma aia korrastat kapid, riiulid ja samas korrastada oma mõtted. Muuseas, teadlased on välja uurinud, et käsi mulda pistes istutades kaevates muutub inimene õnnelikumaks. Kuulake Priit ennetit, kui te muidu ei usu. Mullas mütata on tervislik. Tuleb välja, et kokkupuude mullas elavate bakteritega parandab meeleolu ja teeb sedasama tõhusalt kui antidepressandid tablett. Teadlased lasid hiirtel kahjutute mulla pisikutega kokku puutuda ja tegid nendega siis niisuguseid katseid, millega tavaliselt proovitakse järele antidepressantide toimet. Hiired pandi suurde veenõusse ja jälgiti, kui kaua nad välja pääsemislootuses käpakestega sibasid ja millal alla andsid. Selgus, et bakteritega kokku viidud hiirtel säilis lootus ja teotahe palju kauem kui kontrollrühma närilistele Inglismaal asuvas Bristoli Ülikoolis Kris Lauri juhtimisel tehtud tööst, kirjutab ajakiri neuroScience. Teadlased oletavad, et mullabakterid ei mõjuta aju päris otseselt vaid immuunsüsteemi vahendusel. Arvatavasti hakkavad immuunrakud bakterit toimel eritama aineid nimega tsüto kiinid. Mõnedest tsüto geenidest on teada, et need võivad ergutada närvemis kehast ajju signaale saadavad Nende närvisignaalide toimel. Jälle võivad mõned ajurakud hakata eritama ainet nimega serotoniin. Ja see on juba teada-tuntud meeleolu mõjutaja. Just serotoniini vähesust peetaksegi üheks depressiooni põhjuseks inimestel. Lauri kolleegide avastus kõlab hästi kokku mõnede varasemate uuringu tulemustega, millest nähtub, et kui laps palju mulla ja muru peal mängib siis on ta täiskasvanuks saades paremini allergia eest kaitstud. Nüüd läheme külla näitlejate Pille ja Guido Kanguri aeda. Paljud meist on lugenud Jaanus Orgu, lase ja Guido Kanguri suurepärast raamatut, dialoog tulpidega niga reporter Tiina Vilu. Ja sellest läkski nende jutt lahti. On aprillikuu, viimane pühapäeva ennelõunalinnud, laulavad, väljas on soe, 17 kraadi näitas sooja ja toas istumiseks pole vähimatki põhjust. Mina olen täna tulnud külla Pillele ja Guido Kangurile. Sellepärast et ma tean, et kui on vähedigi hea ilm on, kui ta kindlasti aias, sest kui ta kasvatab tulpe See ei ole üldse õige, kui ta kasutatuid tulbid kasvatavad, koidab Thi, millele lihtsalt oma aed, eks ole, ja kui inimesed omavahel, siis ta ju arusaadavalt midagi paneb siia kasvama, eks ole, muidu vastasel juhul pole ju mõtet üldse nagu majas elada. Kui sind aed ei huvita, siis mugavam elada linnakorteris. Ja, aga kui sul on juba aed, siis tore saias nokitseda ja ja lihtsalt on nagu elu läinud sedasi, et et tulbid on, on üks teema, millega ma tegelen ja millega ma siis tegelenud palju aastaid, aga see, et ma kasvatan tulpe, on täiesti vale. Mida ma siin kasvatan, lihtsalt näed neid väikseid peenraid, mis siin on. Ja kuna meie aed on ta suhteliselt uus, siis me ju alles otsime kohti, eks ole, kus need lilled kõige paremini tahavad kasvades lille iseloomusta või arusaama sa ei tea ju toota koju, paned ta maha. Talle ei meeldi see koht, saad aru, et see ei meeldi sotsid siin väikses aias kohti tegite kompromiss iseendaga. Kas teha veel üks uus peenar või mitte? Kõike peab parlamendid mõõdukas piiris, eks ole. Ja sedasi siis on, et siin aias ringi liigume, siis sa näed, et siin on natuke midagi pandud, eks ole, ja ja siin on üks Klumpikene tekkinud, et seal, kus on tulbid ja kui nemad lõpetavad, siis tuleb mõelda sellele, mis siis, eks ole, edasi tühjaks ei jääks, nii et eks me siis ongi võib-olla natuke nii kujunenud, et mina proovin neid tulpe siin paigutada ja ümber tõsta iga aasta ja vaadata, mis seal õiges kohas jääb paika. Mis ei, sest see on vahva, seal natuke varjuline koht siin, eks ole, meil on ju veel see rõõm, meil on kõrghaljastus, männid kasvavad siin mena, sest et selle järgi see krunt sai üldse valitud, et esiteks linna lähedal, et lastega mugav seal alati linna sõita, kui vaja on. Aga et samas oleks, oleks ikkagi rohelust ja selle krundi ostsime sineli täis metsa. Õnnetuseks muidugi kõige tihedamat puus asusid just selles kohas, kuhu maja tuli ehitada. Aga noh, näed sa, siin on palju on meeter maad, maja seinani, eks ole, ja ma võitlesin seda puud mingil juhul ei tohi maha võtta, et kui vähegi võimalus on, siis igat puud kaitsesin hingehinnaga, et nad jääksid ja ja nii nad siis meil on need tulbid siis, mis siin varjus on. Neid õitsevad sinna jaanipäevani tänu sellele, et neil ei paista lagi, lagi, päike, eks ole, pähe. Tänu männilemisel. Jah, kes hoiab siin parajalt varju, no näed, sa, siin on veel välja tulemata. Need tulbid on jaanipäeval olnud, aga siis need, mida ma kõige rohkem ootan metsa, siia langeb see päike kõige rohkem peale, eks ole, siis siit ma ootan varajaseid, tulpe. Siin oli mul needsamad nartsissid ja siis need esimesed tulbid, mis sind hakkavad nüüd kohe-kohe-kohe õitsema, nemad on valged, seal valged, punased, aga talvel valge ja sihukese rohelise varjundiga ja et noh, mul on nad kaardistatud seal nüüd eraldi teema. Ja väga üsna oluline, et, et kui sõnade ära istutad, siis sa, pahed, nad kirme, näitan sellepärast seal kaardi pealt, siis ma nagu tean, mida enam-vähem kuskilt oodata. Ta on niisugune põnev osa selles, et nad ei ole niisama maha pandud veidi ikkagi nagu nagu tead, mida sa kuskil tooted ja need, ütleme siis need tulbid ja seenerit siis olid valmis tegelikult enne suure lume tulekut õitsema hakkama. Sellepärast et see aasta oli selline hullumeelne talv. Lund ju peaaegu ei olnud üldse, eks ole, aga vahepeal tuli külma siis me käisime lastega, tõime seda mereadru. Mis siin on, et ta on iseenesest ju ka väetise eest, aga ma just kartsin seda, et nad olid mul nii pikalt maast väljas Kema veebruarikuu veebruarikuus, eks ole, justkui soe suhe ja siis ma kartsin, kui nüüd tuleb see suur külm, siis nad ju võtab kõik külm ära, eks ole. Siis me käisime lastega, tõime mereadru ja katsime selle kõik ilusasti kinni. Need, kümnesentimeetrised lilled olid ilusti mereadru sees nagu, nagu patjade vahel, eks ole. Aga siis läksi külm kohe ära. Läks täitsa soojaks. Aina rohkem jõudu ja nad olid, nad on niisugused erakordselt tugevalt ja tänu sellele oli neid ju matnud, jagatud ja peale selle oli mul veel loor. See oli mul teist aastat õrn loor on ka veel siin peal Gatenaar, katteloor ja see on siin ka peal ja tänu sellele kasvasid ja ja siis, kui see oli suhex, nutsin looride ära ja ja siis tuli lumi maha, nii et need lilled olid nagu, nagu, nagu peaaegu valmis õitsema hakkama. Siis mul tuli ahastus, nisu lõin käega, ei jõua seal loodusega võidelda. Ja mina olen veel nad ju siin, me oleme siukesed, väiksed aiapidajad, noh kellel on see elus väga oluline asi ja võib-olla elatusvahend lillede kasvatamisel nendel võis olla päris, noh, need on muidugi kasvuhoonetes, kasvatavad. Aga kas muidu oleksid nad praegu, ma näeksin, siin õitsevad tulbid märg. Kui ei oleks seda suurt lund maha tulnud, siis täitsa tuldi merd, aga need, kes tahtsid, need oleksid hakanud õitsema. Vaata see nartsiss nüüd, mis siin on kõige esimene? Vaata kui kuidas tal tegelikult on, ta ei jaksagi oma neid õisi nagu kanda, selleks ta ikka sai räsitud silla all. Ehkki suured lopsakat valged, Jah, aga vaata, muidu ta on ju niimoodi, eks ole, hoiab oma. Aga nad on siin ikkagi on, kas langus ja vaata, kui nüüd vaatame, eks nad kõik on natukene, näed, see on see, mis lumi ära murdis, lihtsalt. Murdunud lehtedega natuke räsitud. Jah, natuke räsitud, aga, aga noh, tore, et need nad ikkagi olemas on ja nüüd sa näed, et siin ei ole mingit tulbikasvatust, vaid siin on lihtsalt iseenda rõõmuks ja nagu püütud selles aias leida kohti, et oleks kui see ümber maja jalutada, hommikukohvi jood ja käid siin ümber maja, siis vaatan, et siin on midagi tulemas, siin on midagi tulemas. Kivide juures on midagi tulemas, et sa tead, kus sul midagi oodata on ja. No ma ei tea, kui ta, minul on olnud ka väikene aiakene, aga, aga ma ei kaardistanud küll oma Lillima jõudnud nii kaugele, et ma ikkagi arvan, et see on natuke rohkem kui selline pühapäeva aiapidamine. Aga sellest tulbikasvamises on oma aastaring kui pea vist midagi nende heaks tegema ja siis on aeg, kui rohkem tegema, mida praegu üks tulbikasvataja või tulpidega koos kasvaja teeb. Vaatadki neile natuke väetist panema, eks ole, ja ja ilusti neid kastma ja võtta, kuna praegu ka näed, see juba üsna kuiv, eks ole, ma kunagi nagu tulnud, et kohe vaatama ikkagi, et nad praegu tahavad ju kõige rohkem nii et nad oleksid kastetud ja siis nad ju praegu on see, kust nad nad alustavad, eks ole, et nad tahavad kindlasti tuge saada, ei ole siin päris nii, et nad nüüd tulid maa seest välja ja nüüd Ta on, eks ole, millel õitsema hakanud, et sa pead ikka kogu aeg nende juures käima ja nendega rääkima ja nendega tegelema. Taevast korra ikka jõuab ja muidugi selle tulpidega on see asi ka, et tihtima mõnda ei näegi päris avatult, sellepärast et hommikul ütleme, lähed ära teatrisse proov ja õhtul siis ta kinni. Hommik oli ta veel kinni ja lahti oli, siis ma ütlen, ei olnudki kodus või mõnede mõne sordiga on nii läinud. Ja siis sealpool maja on nüüd need see, kui me siit edasi lähme. Et siin on siis niimoodi mul katab nagu süsteem hakkab, meil tekivad, eks ole, et et siin on see, kus hommik ainult hommikupäike paistab, Simmil õitsesid märtsikellukesed ja lumikellukesed, eks ole. Ja näed sa, need on need lõpetanud, eks sa näed, siin hakkab nartsiss seal õitsema. Ja siis on mõned üksikud tulbid, eks ole, et me oleme nagu leidnud, et see maja sulg on need siis edasi ja siis olen püüdnud igale poole natuke igihaljast panna, mis on siis kogu aeg. Ja siis me maja ette alguses neetult pantnudki maja ees on roosid ja siis sellised, vaata, siin on suhteliselt Kaju varjus jälle päris õhtupäike paistab siia. Et sina sellised madalad nagu pinnakatteroosid või siis mööda maad lähevad siia alla panime siis kronkuseid, mis teeks nagu seda pilt siin natukene just kevadel rõõmsamakse, aga roosid on hästi toredad, väiksed roosakasvalged või sellised, mitte kõrgele kasvavad, noh neid sealt nagu pügada, aga nii, ja siis maja ääres, et need on nüüd kõik selle aasta esimesed tulbid, mis, mida varem pole olnud. Et ega nende tulpidega külmasin, kõndisin ja vaatasimegi võib olla isegi 80 sorti, on neid siin tulemas. Aga see tähendab seda, et seal ühte sorti võib-olla kaks sibulat ainult kolm päris ühte ei ole, kaks on vähemalt või kolb, aga. Kui mitme aastaga see aed on tekkinud spill ütleb. Viieaastase viies aasta ja vot see on, mina olen ka seda meelt, et aed ei saa ju kunagi päris valmis. Pille ütleb küll, et teeme selle asja teemisel nurgale valmis, siin ei, ei saa, päris valmisid, tuleb jälle ümber tõsta ja midagi läheb valesti. Et ega aiaga minu meelest nii et ei saa, ei saa kunagi päris valmis ja ega ei peagi vist saama. Aga noh, me oleme sellised isenokitseja, nii et ma päris aiandusfirmad kohale ei kutsu, kes, kes, kellel võiks ju väga lihtsalt ära rääkida, mis sa tahad ja kes teeb ka siis nii nagu sa tahad, eks ole nagu ise hakkama saada või siis ja siis nõu küsida, eks ole, et kas oleme õigel teel, ei ole, siin on, eks ole, kirsid ja ploomid, nüüd ma esitasin kohe esimesel aastal, kui me tulime ruttu haljastus ära ja kohe istusin need selle mõttega, et lapsed saaksid või mingid kiired ja juba saaki need juba juba eelmine Insid, üle-eelmisel aastal olid, olid kirsid ja ploomid küljes suured lapsed, pungad on siin rohkem, neid sai siis kohe kõige esimesena istutatud ja maja taga on paar õunapuud ka, et oleks oma aias kirsse toonia Õunja, seal isegi pirn. Ega vist, kui on olemas üks maalaps, mida võiks haljastada, ei tasugi kohe tormata, et võiks natuke vaadata, et kus need asjad tahavad olla. Jaanus Orgu, las selles raamatus tulbiraamatus, mille me siis koos tegime. Et kui sa ei tea päris täpselt, mida teha, siis ana kõigepealt muruaeda, pink istuda. Mina olen selle vastu muidugi eksinud, no kasvõi sedasama, aga kohe, kui me tulime, ma tahtsin nagu, et noh, ma tean ju, puu kasvab aeglaselt. Ma tahtsingi öelda, et ma siin joones nööri siia siia istutan, need puud võib-olla ei olegi päris õieti istutatud ja ja võib-olla ma hiljem oleks nad natuke teistmoodi istutatud, aga mul oli kiire. Pille Kangur kutsus Tiina köök. Ikka aia juttu rääkima, Pille, mida sinu jaoks tähendab see, kui ta aiasolemise aias tegutsemise kirg, see on nagu loomulik osa temast, kas sa ise oled ka aia inimene, ma olen tema kõrvale hakanud rohkem aia inimeseks, et et ega mul ennem ei ole aeda olnud ja ei ole ma ise nagu kasvatanud ühtegi lillega taime. Loomulikult ma olen ema isa juures maakodus näinud, kuidas need kasvavad ja üldse teiste juures, aga see on hästi suur vahe on, et kas sa ise kasvatad või sa käid teiste juures ja vaatad ja, või on tore ja on tore, aga peab olema mingi isiklik kokkupuude nende taimedega või lilledega, et seda ma olen küll nüüd Guido kõrval õppinud, et kui tema oleks seal oma tulbid, tulbid ja, ja vaatab ja jälgib ja hoolitseb, et siis ma mõtlesin, et ei muuda ka midagi olema. Esiteks panime endale roosid ja siis ma sain paroodia ja kõik see lõikamine talveks kinnikatmine ja siis vaatad jälle kevadel, et kas on välja läinud, on ära külmunud. Ja siis see aasta mõtlesin, et peaks ka mingisugused sibullilled vaatama nii, ja valisin siis krookused. Panin siis kõik riidesorti krookused maha, hästi palju ja, ja siis terve see talv, nagu see talv oli, et kord soojem, korde ähvardati, tuleb külm ja siis nagu katsime ja siis katsin oma krookused ka kogu aeg. Aga muidugi tuli välja see krookasid eriti ei peagi katma, need on sellised lollikindlad taimede pehmeid lume alt välja ikkagi aga lihtsalt see, see hoolimine või see tähelepanu, et kui on oma oma lilled, see on hoopis teine, kui see lumi ära läks ja, ja kui ma vaatan, kas nad ikka tulevad välja ja kuidas on need noh, jutu mõte ongi see, et kui sa ise istutad ja need on sinu lilledest, siis on vastutus ja hoolimine tähelepanu palju, palju suurem, et need on minu ja ma tahan kõikidele neid alati näidata ka, et et keegi tuleb külla. Vaata, tule vaata, mul on see aasta uued krookused ja näete, need roosid ei külmunud ära ja aga kas mõnikord armukadedus peale ei tule, kui, kui süvenenult teeb oma ringkäiku aias või toimetab seal juba mitmendat tundi ja sul oleks hoopis mingeid muid jutte vaja ajada või teha, et jälle tulbid ei, sellega on niimoodi, et ei tiki armukadedus veidigi muidugi pyha mõnikord jälle. Et näiteks kas või nende tulpide sibulate maha panemine me ei ole leidnud nendele veel õiget kohta. Et Gordon nad siis ühes kohas siis me leiame, et ei, see ei ole õige koht, et järgmine aasta peaks teise kohta panema nii. Ta võtab need sibulad välja, sistele neid paneb, eks. Puhastab, kaardistab, et mulle meeldiks, nagu see nii, aed on valmis, nüüd hakkame hoolitsema selle eest, noh, nagunii umbrohtu tuleb ja kõik, kõik see muu jooksev hoolitsemine, aga lihtsalt teed võtsime kohta, me otsime värve, kuhu midagi sobib, et et ma tahaksin nagu mingi asi oleks lõpetatud, et sealt edasi minna, mitte uued, jälle teeme ühte asja jälle, aga jutud saab selle tulbi hoolitsemise kõrvalt räägitud, et see tekitabki probleeme. Talle meeldib aias lihtsalt olla tihtipeale lihtsalt muud tööd, nii palju, et see on selline nagu magustoit, täitsa pael minna, et üks asi on see, et kui tulbid on aias ja õitsevad, et see hetk on hästi ilus, kui on see tulbimeri ja on palju erinevaid sort ja kuidas need värvid omavahel seal haakuvad, üle lähevad. Aga ega sellel järgmine etapp onju, kus tulbi närtsivad ja tulbiga on see, et sa ei saa teda nagu juure juurest maha lõigata, et sa pead ootama, kuni need lehed lähevad kollaseks, vars läheb kollaseks, sellel ajal sibul nagu kasvab. Ja, ja see ei ole üldse ilus aeg loomulikult, et siis on ainult mingisuguse tarretist ilma õidetaja ja need on kaka veel kollased. Ja, ja et ega sea, et mulle ei meeldi, et noh, et, et seda õitsemisaega, seda ilu tegelikult on ju ikkagi nüüd üürike aeda. Ja nüüd, kui Guido siis selle raamatu tegi tulpidest koos Jaanus Orgulasega ja kui ma vaatasin fotosid tulpidest, et see oli nagu täiesti kui hüppe edasi, et üks asi on see, kui ma neid looduses näen. On täiesti üks asi. Ja teine asi on, kui ma vaatan fotode pealt raamat, kas vormitult, kui mina seda fotoraamatut vaatasin, siis ma hakkasin täiesti uutmoodi, kuidas ja tema tulpidesse suhtuma, et see oli nii ilus, et ma, ma ei ole üldse, et kõik, mis mu mees teeb, et ma lähen kohutavalt vaimustuses, et aga aga nendest fotodest. Ma olin vaimustuses ja, ja sellel kevadel ma juba suhtun. Mitte et paremini, aga veel paremini sellesse tulbi hobisse. Kas sa suudaksid kujutada ennast nüüd elama kusagil, kus sul ei ole aeda ja oma lilli? Kujutan küll, sellepärast, sest et mina nii üdini aiainimene ei ole. Me igal võimalusel läheksin aeda, pigem on see, et ma teen sellepärast kõik korda, et mul oleks seal aias hea olla. Mulle ei meeldi see nokitsemine, eks kuigi noh, kui ma teen seda, siis mul ei ole selle vastu midagi, aga mulle ikkagi meeldib rohkem see, et kõik oleks juba korras ja kõik oleks ilus, mitte see protsess iseenesest, näpp mullas ei ole sul üldse vajalik, noh, ei ole. Kui ma seda võib-olla aastas korra-paar tundi, siis mulle sellest piisab. Et ei ole mulle küll hädavajalik, aga, aga mulle meeldib, mulle meeldib aed ja hoopis hoopis teises mõttes, et kui on väikesed lapsed ja ta on Artur, on praegu neljane ja, ja kuuene, et lihtsalt, et selles mõttes ei kujutaks ette, et me elaksime korteris. Aga mis puudutab aiatöid, siis ma kujutan ette küll, et ma saaks ilma. Mul ei ole vajadust, et ma peaks panema redised ja, ja porgandid ja et mul oleks ise peenra pealt võtta, kuigi oma mustsõstraid ja on mul vaarikad, jäi, mul on ikka, eks on ploomipuud ja kirsid, Jaan õunapuud ja pirnipuu, et kuigi ma ei tea asjadega, on niimoodi tihtipeale, et kui sa oled sellest ilma jäänud, siis sa saad aru, et sa ei saa ilma selleta, et praegu ma mõtlen, et ei saaks küll ei tea. Ei kujutaks ette, muidugi läks linna tagasi elama ning kahe otsaga kord mõtled nii, kord naa. Ma arvan, et lastel peab olema võimalus looduses olla üks variant, et on ju ka see, et on vanaemad-vanaisad, on maal, et vähemalt suvekuud või talvel. Et linnas ja tihtipeale kevad nägemata talv nägemata, et kui ma oma kodus sõidan, eks ole, linna, kui meil on kodus paks lumi maas, siis linnas seda ei ole. Samuti on kevadega, et meil siin kodus ma tunnen kevade lõhnaga. Linna minnes ma enam seda ei tunne, et ma arvan, et see on ikkagi hea, kui lapsed seda kas märkamatult märkavad tunda saavad. Kui ma läksin uksest välja, sain aru ennustumisem Ilo. Juure kallist veini aastakäik ei ole elaneeleja kui loomi. Oma silmaga. Ma ei oska öelda, milles see on siis hoiu kui olin oma sissemakseid, ei, sain aru sellega. Ja. Sina mina. Minu ees on raamat, mille kaanel on kirjas Jaanus Orgulas, Guido Kangur dialoog tulpidega, näitlejate kogemused oma aias. Jaanus arvulas kirjutab sinililleõitsemine, see on nagu näitleja mäng, nii näitlejad laval kui ka lillepeenral võib ikka oma silmaga võib näha ja peab nägema. Väga raske on sõnadega edasi anda, et küll see lill õitses kaunilt või küll, see näitleja mängis hästi. Eks sellepärast me kuidagi võtsimegi raamatukokkupaneku ette mitte edevusest, vaid soovist, et meie ühisest suurest kirest, kollektsioonidest jääks märk maha. Ega mul olegi olnud peale Guido kolleegi, kellele lilled läheksid sama palju korda kui mulle. Näitlejate hulgas ei ole palju aiandushuvilisi. Mul on mõnikord isegi valus vaadata, kuidas näitleja teeb pärast etendust publikule sügava kummarduse, kuivatab pisaragi, kuid talle toodud lilled jätab lihtsalt garderoobi nurka kuivama. Kui hakata meenutama aiasõpradest näitlejaid, siis lisel lindau oli taimedest huvitatud. Aga tema oli pohimlik aiapidaja. Oi jumal, kui ilus. Oi, kas sa saaksid mulle ka. Ja kui ma kinkisin talle kord eidel võisi botaanilise nimega alpi jänesekäpp ja aasta pärast küsisin, kuidas lillel läheb, siis kuulsin. Tead, Jaanus, ma sel aastal ei teinudki aias midagi, las maa puhkab. Sis Eino Baskin on suur lillearmastaja. Kinkisin talle ükskord mõned iirise risoomid, aga nüüd Ita Everi raamatu esitlusel, ütles ta mulle. Oi küll sinu gladioolid õitsevad mul ilusti noole siis lahke, kirjutab Jaanus Orgulas. Kuidas Guido Kangur tulpidega sõbraks sai. Kuidas tulpide huvi üldse alguse sai, miks tulbid? No ma üldse aiapidamise lugu on ikkagi ju alguse saanud mu vanematekodus, mu lapsepõlvekodu, Peipsi ääres, vanematel on Rannapungerja jõe kaldal ilus väike majakene ja aiakene, ma isegi mõtlen, et see on nagu väike botaanikaaed, eks ole, seal ma siis ilmselt juba väiksena ju Ta aias tegema ja ja kuna isa ema sellega kogu aeg tegelesid, siis sealt jäi ilmselt mulle külge ja eks ma siis jah, selline natuke nagu maapoiss olen. Et meeldib aias nokitseda ja võib-olla lapsepõlvest peale seda teinud olen. Eks see siis on nagu jätkule minus ja ja ega diaatris peale Jaanus urgu lasse kedagi suurt ei ole, kellega sel teemal rääkida, seda ja siis ilmselt kuidagi. Jaanus Orglase mõjutustel hakkas see, kui hakkasin tulpide vastu rohkem huvi tundma ja nii siis kujuneski, et tulbid sai üks väike osakene, sellest siis minu aias nokitsemise rebane. Ärignaarist päris tilluke. Me elame selles mõttes vahvas kohas, et me elame justkui ju nii linna lähedal, aga meil on sugused võimsad põlispuu ja vaata, mis seal selle koha valisin. Noh, palju kohti sai otsitud läbi, kuhu minna ja kuhu see majakene teha, kui ma siin neid suuri puid nägime? Oi, seal on imevõimsat. Eks ole ja siinsamas talumaja, eks ole, et me siin on samamoodi paekivist aiad jooksevad siit edasi, eks ole, polgu maavaht, eks ole, ja, ja ometi on viis kilomeetrit selle linnani, vaata see pildi tegemine ka, et kuidas see raamat üldse sündis, Jaanusega on see, et ma arusaadav, kui see tulp õitsema hakkab ja nartsiss ja mitte ainult esitledes väiksed pilte ka ess unes kuidagi neid tulbipilte nii palju oma aiast ja Jaanus aias käisin neid ka tegemas ja ja kui me seda pildimaterjali nii palju tekkinud seks, mõtleme natuke, järsku teeme mingi lugusid ka kõrvale ja ja siis ma kaks talve lindistas Jaanus Orgu last. Need pildid olid eeskätt siinse portfelli täis materjali, igas neid pilte, mis ma ise teinud olen, siis sealt tekkiski mõte. Hakkasime vaikselt juttu puhuma ja materjali kogunes ja kogunes ja lõpuks tuli toimetaja, kes võitis selle ja toimetas ära ja saigi raamat. Dialoog tulpidega on sellel raamatu nimi ja, ja kui ma sinnamaani nagu arvasin, et tulp on selline, selline lihtne aialill ja mulle tundus, et roos on midagi väga keerulist, kõik need katmised ja asjad, et kui ma lugesin teie raamatut ja aru sain, et siis tuleb need sibulad üles võtta ja millalgi jälle maha panna ja mingid konteinerid ja sildistamiseks siis ma sain aru, et ega see niisama lihtne. Aga selles on oma suur suur võlu. Siin on nüüd nii-öelda kaardistused või noh, ega need on ka sellised ju, et ma istutan ja siis märgin ja näed, sa siin läheb üks peenar sedasi ja ära märgitud, mis enam siis ma püüan märkide juurde, mis Ajaxigi õitsema hakkas ja siinse väike aed niimoodi nagu kaardistades on nüüd üle-eelmine aasta, see eelmine aasta selle aasta 2000 võib omale, eks ole. Aga see on siis niimoodi, et kui mina tahaksin teha nüüd omale oma väikest tulbiaiakest, siis mul kõigepealt peaksid olemas olema sibulad. Jah nojah, sibulaid müüakse ju meil poodides ja, ja siis, kui need laadad ja aga nii palju on tulbisibulaid ja nagu ilmselt vaatad seda, et mis värvitoonid sulle rohkem meeldivad ja siis hakkad mõtlema, mis sind kõrvuti võiksid olla ja hea oleks edasi, kui sa mõtleksid ka juba nii, et mis õitsemise ajal, et kui lõpetab, siis juba alustab järgmine või noh, neid mõtlengi, et see on süsteem, mida nagu ei, ei saa ju ühe aastaga ka ise kahe ega kolme aastaga paiku, et sellepärast ta muudabki neid ja ja iga aasta muidugi ei pea välja võtma ei pea ka üldse välja võtma, kui sa ei ole selline noh, väikest viisi kollektsionäär, siis pane nad maha ja las nad elavad oma elu ja mina nüüd siis väga loodan, et ma sellel aastal võtan välja siis sibulat, maa seisma maalsest väljaga, iga sibula iga sort on sellise väikese kastikesega maa sees plastmasskastid, vahed sees, millega saab istutada ja sellest, mis seal kastide peale igaks juhuks ka veel nimi kirjutatud peale vildikaga, mis maha ei tule, eks ole, mulla sees. Ja, ja, ja märja siis siis sama kastiga, ma võtan ta maast välja, puhastan ära ja, ja kui ta oli õige koha peal, siis ma panin ta sinna tagasi ja kui ta ei olnud, siis ma juba tean enam-vähem kuuma selle sorri tahaks panna. Aga seal maja ees, kus me olime kutsunud sellel aastal esimest korda, õitsevad lilled, sealt ma tõenäoliselt see aasta nüüd välja ei võta, ma võtan need välja, mis on nüüd juba teist aastat olen järjest mullas, hea on ju veel see ka, kui see lill on, eks ole, õitsemise lõpetanud, et siis sai lõikanid kohe maha, noh, ilusam küll, koledad varred justkui kohe maha võtta, aga tegelikult ta kogub jõudu veel tükk aega, sibul seal maa sees. Misasja ma siin nüüd räägin, nagu õudselt kõike tehakse, ma olen teiste käest kuulnud ja ja mõnda asja lugenud kuskil, nii et vahel nad ju hilissügisel uuesti maha, eks sellest hoobist talvel on jälle maas ja siis ma hakkan neid ju kevadel ootama. Hoksin siin, kui on rohkem lund olnud, siis kui ma tean just seda külge päikepaistet, koksid seda lund ja jääd natuke juba ära praguliseks esse päikesele lähemale pääseks. Nii et nagu suvel on see aeg, kui nad on sul siis kuuris, eks ole, ilusti riiulit tee peal ja iga kastikaupades, et jumala pärast omavahel siis segamini ei lähe, kui on oluline, et sa teaksid, kus, mis on ja, ja siis nad oleks kindlasti niimoodi sordi kaupa ja. Sul on kindlasti omad lemmikud ka nende sortide hulgas, kas need on aja jooksul muutunud ka? Nojah, eks nii tolleaegne juurde tulnud, mulle öeldi, et no ma olen ikka öelda tabu, asson, mis on vist mu esimene tulp realiseline hallastest Panastikas ja võimalustele. Ma ei oska nii-öelda neppe arrotid mulle meeldivad ja nii ei oska nüüd öelda, et see väga meeldib. Mulle meeldivad vas selliseid pehmeid pastell setes toonides seal raamatus ka neid, neid justkui ma nimetan seal raamatus ka, mis mulle rohkem meeldivad natuke teistest, et mitte teisi solvata. Nad ütlevad või mõni on oma oma koloriidilt meeldib rohkem. Nonii, kui mul üldse asjad meeldivad, natuke pehmed pastelsed toonid. Kuidas see sibulate sortide hankimine käib, lähed lihtsalt laadale või turule või? Just, ja kui ma olen juba nagunii kaua tegelenud ka, siis ma juba ajud tean ka, keda ma vahest otsin ja mis mulle rohkem läheb ja muidu ja noh, Jaanusega Jaanus siis ütleme, no ma sain jälle mine uue sordi ja, ja kuna ma annan kolm sibulat sulle ja eks ta, ma ei ole sellest softis, eks ole, üldsegi nii, noh, Jaanusel on kindlasti oma kollektsionäärid, kes käivad koos ja istuvad ja, ja vahet tavatult, mida ju ei kuulu kuhugi. Miks see niisugune on olemas, tulbikollektsionääride rühmal aru saanud küll, et neil on, neil on küll jah. Aga kui sa reisidel käid kuskil mujal maailmas, et kas sa siis ilmtingimata käid ka kuskilt lillepoodidest läbi, et uusi sibulaid leida või? Ja Hollandist jah, ikka olen olnud, aga, aga ei, ei ma väike olin siis vanematega, ma tean igal reisil, kuhu iganes suurel laial kodumaal ringi sõitsime, siis küll botaanikaaiad olid niisugune oluline koht, mina ei ole seda nüüd küll jätkanud, et kui ma kuhugi reisile lähen, siis tingimata otsin üles, kus botaanikaaeda. Teil on kaks väikest last, kuidas nemad ja lilled omavahel läbi saavad, ikka lapsed tahavad tormata ja palli mängida ja rattaga sõita, et kui siis see pall satub lillepeenrasse, mis siis saab, kas siis on suur kriis? See on jälle see teid taha lapsi ahistada, jumala pärast, et ütleme, et nad saaksid oma aias mõnusalt palli mängida, ratastega sõita ja et ei saa olla nii et ärge siia vastu minge või noh, sama koduselt. Pole oleks mõelda, et lapsed peavad mängima ainult oma toas ja kogu maja nende päralt, mängige, Olde, tundke ennast mõnusalt samana aias. Sa vaata, siin on, kui me oleme siia, pole mõned, seal on lamp maha sõidetud, mis sa teha saad? Ma katsetasin, alguses mõtlesin, et jube vahva oleks, kui oleks mingid sordid siia muru sisse. Ja Therese rida oli siin nii ja siis ma sain aru, tal liivakast on siin ei saa ju öelda, lastele ei tohi jumala pärast. Ja see läheb ärakaotamise, näed siia jäänud ainult kolm sellist pohmakat, üks nendest on Abu asemed. Et ma sain aru, et ei, ei need lilled ikka kuuluvad siia peenardesse ja rohkem neid juurde ka ei tee. Aga et sellest ei tule midagi välja, et vot mul on siin tulbid siin kuskil rohu sees niimoodi tulevad välja muru sees ja et ei, see on laste ahistamine. Kõigil peab olema rõõmu. Kuidas sa sellesse suhtud, et kui siis aias on lokkav tulpide õitsemise aeg, kas tuppa vaasi võib tuua või olgu ta ikka peenrale seal ilusaks vaatamiseks? Tead, mulle meeldib viia oma aiast kingituseks küllili kaasa kunagi kellelegi külla või kellelgil on sünnipäev ja väga ilusana öelda, et muidugi ma ei võeta siis neid, mida mul on üks või kaks või kolm, aga noh. Ja nende hulgas. Me oleme alati viinud kellelegi külla minnes oma aia, tuldi kaasa või nartsissid. Aga see on jah, see turismindus on üks väike osa, nagu sa näed siin, et noh, näiteks väga oluliselt rododendroni, mis on õigesse kohta sattunud ja väga ilusasti elavad oma elu, neile meeldib happeline keskkond siin mändide all ajab veel nendele männiokkaid tõmmanud nagu ümber siukse padja, siis saad oma seda, mis neil vaja on vaikselt viisil mulle vanematel selline hästi lopsakas, kõikjal lilli, palju nad arvasid, et kuule, võta nüüd seda kaasa ja viiendale seda. Siis ma lihtsalt ütlen, et mul on nii väike aed, et et ei saa nii, et siia kõike läbisegi kummata ja eriti Pille hoiab mul valvsalt pilku peale, et kuule, kuule ära Tarm midagi uutele Toomad, vaatame ikka, et talle meeldib, et on, on üks sort, et siin ja teine seal, aga ei ole nii, et seal nagu viis sorti koos läbi isegi emandaga täitsa nõus, et nii väikses aias peab olema süsteem ja, ja noh, süsteemselt igas asjas olema, eks ole, raamatut seal Raivo ilma süsteemid ikka tead, mis raamatut ja mille pärast sa loed või mis muusikat sa kuulad või noh, sama. Ma arvan, iga asjaga. Kuid kui sul aeda ei oleks, mis sa siis teeksid? Aga miks me ei peaks olema aed? Noh, võib-olla on nii, ikka juhtub elus, et kõike, mida sa tahad, sa ei saa, sul oleks väikene korter ja võib-olla isegi ei ole rõdu kust sa siis selle laengu tagasi saaksid? Otsust? Et see on väga oluline osa sinu hingest, elust, ma saan aru. Ja, ja just nimelt, et ma elan seal, ma ei võta seda, ma ei viitsiks teha, et ma nädal aega elan linnas ja siis laupäevaks päevaks läheb maale rapsi, tervede kaks-kolm päeva, ainult töötaja seal suvilas, eks ole, ja siis tagasi linna tulla, siis kui kõik korda saab, siis lähen ära ja see on minu meelest täitsa mõttetu, eks ole, kellel, milleks ma teen, kui ma ta kõike rõõmu sees ei ela? Sellisel juhul pole vaja, järelikult elan seda linnainimese elu on ju paljud. Paljud sõbrad elavad südalinnas ja on nii-öelda käsi pulsil, mis linnas toimub ja, ja ei vaja, mingit ei ole vaja, eks ole, seda ma väga aktsepteerin nende eluhoiakut ja tegelevad tõsiselt oma kunstiga ja tublid inimesed, mina olen teistsugune. Mulle meeldib elada. Mul on oma aed, kus mahistud näed, aga muidugi, eks ma olen veel tsüklon, vandersell matkasell ka, eks kui mul neid asju ei oleks, siis ma võib-olla käiksin rohkem, kuna matkadel ja rohkem hulguksin ringi. Kuidas sinu aiapidamishuvi lastele mõjub, kas haarab meid kaasa tegutsema? Eks ikka see, millega vanemad tegelevad, eks ikka jääb. Lapsed huvituvad ka sellest ja sellest räägivad ja tulpidest nad võtavad väga palju sõna, eks ole, et nad on lihtsalt näinud, et sellest räägitakse, seal kuskil oleme, siis Artur küsib, kas, kas see on tulp seal vä? Et ta esitab tulp seal või, või see ei ole tulpe? Et nad mõtlevad ja räägivad. Ma armastan väga džässmuusikat ja praegu džässipäevade käin vaatamas ja tegelen ise siingi džässiõhtute organiseerimisega. Mingi muusika mängib arteri, küsitluses on džäss või ole Chess, et see jääb ju lastele arusaadavalt, vot see jääb neile külge ja ja kui Artur ammuga Gazas annatne ei ole veel kiusanud, aga Artur käib vahest kontserditel kaasas ja kuulab, kolm-neli lugu on tal huvitav ja siis arusaadav, tüdineb ära, aga kusagil emotsionaalsest mällu jääb see kindlasti lapsele, nii et ma, ma leian seda, peab tegema lastega ja, ja neile jutustama see, millega sa tegeled, et nad saaksid ka aru, et nüüd siin tulbid ja nartsissid ja kui Karl-Artur käis oma esimest sutsu teles tegemas ja siis me tulime tagasi, sõitsime kodu poole, siis ta ütles, et aga naabripoisi isa on ehitaja ja tal on kodus haamrid ja, ja Lidia kellud ja, ja siis ta ütles mulle, et mina hakkan ka ehitajaks, see oli pikk paus tagant isegi või ma pean näitlejaks hakkama. Mõni Heldi ei pea, kallis laps, hakkan selles, kelleks sa ise tahad. Minul on oma lapsepõlvest ka väike kokkupuude aiapidamisega, kus kõik käis rohkem ema isa käe järgi ja võib-olla mõnel hetkel tundus, et see käib nagu veidi sundides, tõmbame jutid ja paneme seemned ja selline juurviljaaed rohkem, aga sellest on ikkagi sisse jäänud see vajadust tunda ja panna tähele, kui korraga maa hakkab kevadel lõhnama ja, ja mismoodi ta sügisel lõhnab. Mida vanemaks saad, seda suuremaks vajadus muutub. Olgu siis rõdul, nüüd omad lillekesed seal pottide sees, aga see vajadus mingi kontakti järgi maaga on ikkagi hästi-hästi oluline. Ma ütlengi, et see on sedavõrd loomulik, et, et ma ei oskagi, noh, sa küsisid mu käest ka, et aga kui ei oleks. Ma ei oskagi öelda, et kui ei oleks, mul on see nii loomulik elu osa, et, et mul on kogu aeg see niimoodi olnud. Isegi siis, kui ma kunagi kalamajas elasin, sai ka majale aed ümber ehitatud ja sinna aega sai ka ikkagi lilli istutatud ja kuigi see oli seal kuue korteriga maja või mis iganes ta oli, et oligi selline, aga, aga ka seal, nagu mulle tundus, olid õues pingid, kus sai istuda ja see on mulle lihtsalt nii loomulik. Kuidas hing jääb haigeks ka, kui ei ole aega aias istuda ja aias tegutseda? Vot siis ma arvan, et jääb küll ja siis on nagu jamasti midagi, siis tuleb natuke töökoormust vähendada, see peab olema, jõuame jälle samas, kui sul on aed, siis sul peab tema jaoks aega, oleme siis sa pead tahtma siin olla ja kui sa tahad siin olla ja ütled, et sul ei ole aega siin olla sisend midagi jamasti, siis vaata oma tööplaan üle ja ütleme nii, töö ära. Tähendab loomulikult oma teatris, kus ma olen palgal, loomulikult pead sa töö vastu võtma ja aga noh, seal saab ka rääkida ikkagi, et kuidas ja mis aga palju pakutakse ju, väidab selle töö ja siis sa pead küll oma märkmikus, vaatame nii, et jõuaksid oma aias ka olla ja seesama linnulaulu kuulata ja eelmine aasta panime seal linnupesakasti sinna ülesse ja heldinult ootasime, hingas, kuldnokad võtavad omaks, võtsid omaks ja selle jaoks tead nagu aega leidma see lastega rääkimise jaoks aias istumise jaoks ja ja see, et sa küpsetad aias liha ja lapsed. Kas menud, laupäev, pühapäev, kas me küpsetame aias liha? Vot see on niisugusteks asjadeks peab aega leidma. Täname Pille ja Guido Kangurit, et nad lubasid meil oma koduaeda piiluda. Seal käis külas Tiina vilu ja tulbitunni lõpetab Eesti raadio naiskvartett Maian Kärmas kurbeconi Kadri Tiisler ja Tiina Vilu. Ja see Suudame MIG sinuga vestlemas, käin. Kui suunistan Kinniks. Räägin.