Suure osa eestlaste vereringes on juba oksumas kutse jaanitulele. See on eestlaste jaoks üks väga tähtis sündmus aastas ja ma palusin stuudiosse vabaõhumuuseumist spetsialisti Einike Sooväli, tere tulemast. Tere tulemast. Räägime natukene jaanikombestikus, milline on olnud see vanade eestlaste jaoks ja milline on see praegu, et tegelikult see jaanipäev on tõesti ajas üsna palju muutunud? See on tõesti väga, väga, väga vana püha, isegi keegi päris täpselt ei tea, millal sellest Johannese päevast sai jaanipäev, et eestlased on kõik pühade nimetused lihtsustanud. Mardipäev on saanud mardipäevaks kadripäeval saanud kadripäevaks oluliselt keerulisematest nimedest ja tegelikult oli see jaanipäev esialgu siis Johannese päev, et see on siis ristija Johannese sünnipäev, mis on siis kuus kuud peale jõulat. Ja vanadel eestlastel ongi siis olnud kaks kõige tähtsamat püha aastas niuksed püsivale veelgi olnud. Kaks kõige tähtsamat on siis jõulud ja jaanipäev, nii et kui jõulud läbi saavad, siis hakataksegi tasapisi ootama juba jaanipäeva. Ja see jaaniöö on siis selline tõeliselt maagiline öö ja siis tuleb saata korda hästi palju igasuguseid toiminguid, et ikka kari kasvaks hästi, et vili Võrtsuks hästi, lapsed oleksid terved, loomad oleksid terved. Nii et seda päeva ei tohi mitte mingil juhul ja seda ööd mitte mingil juhul maha magada, et kui neid toiminguid mitte teha, siis võib vastupidi juhtuda igasuguseid hirmsaid asju. Ma toon siin mõned näited ka, et raadiokuulajad kindlasti saaksid ka neid toiminguid teha, et tuleb ronida, noh, on erinevaid andmeid, kas siis üle seitsme aia või üheksa ja, või isegi olen lugenud üle 12 aia tuleb jaani öösel ronida ja siis te näete selliseid asju, mida te kunagi näinud ei ole ja siis, et jaaniööl pidavat, et loomad ja linnud hakkama rääkima ja hästi tähelepanelikult neid Kuulompliste saate neist aru. Ja, ja selleks, et see kindlasti ei juhtuks, selleks tuleb siis ära süüa ussikuninga. Ma ei tea, kas keegi seda kunagi teinud on, aga üldiselt sellist asja soovitatakse. Ja noh, igasuguseid nõidusid on väga palju ja, ja hästi, paljud on seotud loomulikult abiellumisega nagu alati, et vanal ajal oli siis Eestis ikkagi nõnda et naised kõige tähtsamaks sammuks elus oli ikkagi abiellumine, sellepärast et üksik naine ei saanud majapidamisega hakkama, eriti kui tal näiteks majapidamist, et üldse ei olnudki, noh, kui oli, siis oli ka väga raske. Aga et naine ei tohtinudgi üksikuks jääda, et muidu ta oli vaene ja õnnetu ja siis ei olnud tal lapsi, nii et kõik tahtsid hirmsasti mehele saada ja siis tehtigi igasuguseid vigureid, et teada saada, kas ikka on lootus abiellumise levimite, näiteks tuli üheksat sorti lille korjata ja siis tuli nendest punuda pärg, panna padja alla. Hommikul ärgates tuli see pärg visata puu otsa, kui ta puu otsast alla pudenes, siis tähendas seda, et abiellumisele pole lootust. Aga kui ta jäi ilusasti puu otsa pidama, siis oli kindel, et tuleval aastal satmehele kuidas sõnajalaõie otsimisega roostetanud sõnajalaõit on ikka alati tee otsitud. Aga ma ei oska kahjuks tuua ühtegi näidet selle kohta, et keegi selle leidnud oleks kunagi, et teatavasti tegelikult ja sõnajalg üldse ei õitse, aga ma arvan, vanad eestlased tegelikult ikkagi teadsid seda, aga nad ikkagi väga lootsid sellele imele ja siis jaaniussikesi nimetati samuti sõnajala Õiegi räägiti, et tõesti, et see, kes selle sõnajalaõie leiab, et see oskab kõiki maailma keeli oskab samuti siis lindude ja loomade keeli. Kõik saladused, mis maailmas üldse on teada, saab rääkida surnutega ja saab siis ilmatu palju raha, et ühesõnaga kõik, mida tema soovib, kõik tema saab selle endale, nii et et otsida võib. Võib-olla tõesti siiski on olema selleks, et sõnajalg õitseb ainult paariks viivuks, et ütlesin, paar sekundit, millal ta õitseb, nii et üsna väike tõenäosus. Et sel hetkel metsa satutakse, selle sõnajala juurde, mis õitsema hakkab, jaaniõhtu juurde, kuulub laul ja tants samuti ja muidugi, et see juba väga-väga vanasti siis kui ei olnud eestlased veel risti usustatud, et siis olidki sellised väiksemad pere jaanituled, kuhu siis koguneti, kuhu toodi ohvriande näiteks kivile või mõne puu juurde. Ja siis hakkaski suur tants ja laul, et sel päeval anti isegi karjastele vaba päev, et see oli selline pühapäev, et kõik puhkama, sellepärast et kogu ööd oli üleval olla, kui mindi magama enne seda, kui valgeks läks, noh, tegelikult ei lähegi eriti pimedaks jaaniööl. Aga et ühesõnaga, magama ei tohtinud varakult minna, muidu oli siis magama, mine terve tuleva aasta haige ja räägitakse, et kes jaanitule juurde ei läinud, ka selle väikse pere jaanitule juurde. Et siis järgmisel aastal jääb haigeks või siis lausa sureb või läheb maja põlema, nii et igasuguseid neid koledusi ka siis võis juhtuda. Hästi palju jaanieelsest jaaniööl liikvel ka kõik nõiad ja kõik igasugused pahad jõud ja muidugi vanapaganat vanapaganate, nii eestlased alati hästi-hästi palju uskunud, isegi peale seda, kui eestlased risti usustati. Ikkagi nad uskusid igasuguseid kolle ja koera kuulas ja tont ja selliseid rohkem kui, kui seda jumalat ja lauldi siis selliseid jaanilaule jaanilaule tegelikult oli hästi palju, osad jaanilaulud on natuke sarnased lätlaste jaanilauludega, liigo on seal laulude lõpus tihtipeale tegelikult lätlased ongi siis sellise hästi hästi rikkaliku kombestiku ja tegelikult on neid riike, kes jaanipäeva siis või siis ütleme, suvist pööripäeva tähistavad üsna palju, et meie vabaõhumuuseumis tegelikult lausa kaks jaanipäeva, et üks on siis nii-öelda uue kalendri jaanipäev ja siis peale seda kaks nädalat tuleb vana kalendri jaanipäev, kus siis me tähistame koos slaavlaste ja siis teiste vähemusrahvustega siis bana kandi jaanipäevaperenaised valmistusid samuti jaanipäevaks. Millised toidud, joogid pidid olema selleks ajaks jaanipäeva, tõesti, juba sellepärast oodati väga nagu jõulegi, et siis lõpuks ometi jälle kõhu täis süüa. Et eestlastel oli selle toiduga päris vanasti ikka kehvasti, näiteks pärisorjuse ajal ega kunagi korralikult kõhtu täis süüa ei saanud ja lihaseid üldse väga vähe. Jõulude ajal saigi liha, aga jaanipäeva paiku oli vanasti ikkagi soe. Nüüd on kuidagi kliima läinud selliseks, et jaanipäeval on sama Zoega jõulude ajal tavaliselt. Aga vanasti siis tõesti valmistati toite aitäh ja neid toite, siis tuligi ohvri Andideks ka viia, enamasti siis söödi just piimatoited, piimatoidud on sellised jaanipäeva toidud. Näiteks sõira tehti ja, ja siis piimaga kiideti Tru ja karjastele anti ka siis paremad toited, võid, kindlasti tehti jaanipäeval jaanipäeva või pidi kaua seisma. Sellele võllile tuli siis sellised sõnad peale lugeda, selline väike loits ja, ja siis pidavat olema nii, et terve aastane siis majas või kindlustatud, et või puudust kindlasti olema ei saa ja leiva peale said siis karjased ka sel päeval palju, palju suurema või kihi kui tavaliselt. Nii et perenaistel on muidugi see pääga selline tihe päev ja mis on väga oluline veel, loomulikult on siis jaaniõlu jaaniõlu oli siis tegelikult asi midagi kindlasti pidi tegema peremees, et naine ei tohtinud üldse õlle külge oma kätt panna, ta johtub isegi selle õlle poole vaadata, sellepärast et mehed olid päris kindel, et naine rikku õlle ära, et õlu on meeste asi ja siis oli üks teine asi, mida naised tegid, olid indigovärvi, tegid potis, mis seisis voodi all, et seda ei tohtinud mehed vaadata ega puutuda ja õlut ei tohtinud naised vaadetega putru, naised loomulikult õlut juua võisid, aga õlle tegemine siis oli ikkagi täiesti meeste töö ja räägitakse, et kohati sis joodi seda õlut, et nii palju, vaat ära jaanipäeval, et mõisnik, ehk siis lihtsalt keelsed suured jaanituled ära. Esiteks arvati, et see on ikkagi selline paganlik komme ja need eestlased siis tõesti ikkagi jõid nii palju, et nad pärast ei suutnud mitu päeva korralikult tööd teha. Aga kui kaks korda aastas saab ainult juua nii palju õlut, kui süda lustib, siis võib aru saada ja kui muidu tuleb hommikust õhtuni ränka tööd teha ja kunagi ennast korralikult välja puhata ei saa, siis on see, ma arvan, üsnagi õigustatud. Milliseid muutusi olete täheldanud Jaani kommet? Jaani, kommeton? Väga-väga palju muutusi tegelikult, et võib öelda, et peale Eesti aja saabumist peale seda, kui saabus uuesti Eesti vabariik ja siis hakati tegema jälle väikseid selliseid pere jaanitulesid, aga ka selliseid hästi suuri, kus on tõesti sellised tohutud rahvakogunemised. Aga seal nõukogude ajal, vot seal on need kõige suuremad muudatused, et siis hakati näiteks Jaanile, kes viskama autokumme, hakati mingeid kemikaale sinna viskama, et need erinevat värvi tossu ajaks. Mina mäletan, kui mina olin väike, siis üldse minu isa on metsaülem ja siis tema korraldada minu ema, isa korraldasid galate sellist küla jaanituld, mis oli siis terve väikese küla jaoks selline hästi-hästi suur sündmus ja me nii hirmsasti ootasime, kõik minu vennad ööd ootasid hirmsasti seda jaaniööd. Palun nagu tahtsid, siis võis vabalt ringi joosta, keegi ei otsinud meid eriti, et hommikul läks igaüks lihtsalt et koju magama ja oligi kõik hästi. Aga siis tekkisidki, need muutusid just nimelt seal nõukogude ajal. Et siis hakata tee šašlõkki tegema, seda äädika šašlõkk. Mina mäletan, minu lapsepõlves tehti seda lambalihast, aga et siis siis oligi just see autokummide lõkkesse viskamine ja siis igasugused sellised meile tundmatud asjad juba hoopis teistsugused tantsud olid, kutsuti selliseid teistsuguseid ansambleid juba mängima jaanitulele, aga noh, tants ja trall ja kiikumine ja ega see ei puudunud minu lapsepõlveküla jaanitulelt ikkagi, aga lihtsalt see oli teistmoodi loomulikult kui vanadel eestlastel. Ja igasugused mängud ja köieveod ja võistlused ja seda mina mäletan. Minu lapsepõlves oli küll, et nõukogude ajal see säilis, tuli sangpommi võidu tõstmine, siis oligi autokummiveeretamine kaugemale veeretab, siis tehti postma, mäletan, määriti searasvaga, kui siis posti otsa pandi, kas siis kast õlut näiteks või midagi ja siis tuli sinna posti otsa ronida, see asi sealt alla tuua, siis kindlasti oli kirsaloopimine, et see oli ka nõukogude ja oli ka siis vanadele eestlastele, et kes kaugemale kirsa viskab seal siis võitja ja säilis Nõukogude ajal ka selline komme, et kindlasti toodi kased tuppa vähemalt minu kodus küll, et noh, mina olen maalaps, võib-olla linnades üldse selliseid asju tehtud, aga tavaliselt kindlasti ilmselt ikkagi sõideti jaanipäevaks maale. Gazett tuleb kindlasti koduo kased annavad head lõhna ja kaskedele üldse. Nagu kõikidel taimedel on jaanipäeval siis eriline vägi, nii et sellepärast tulebki varuda igasuguseid ravimtaimi, just nimelt jaaniööl. Räägitakse, et nendega võis ravida keda iganes mitme 100-st erinevast haigusest, isegi nii, et kasevihad tuleks ka siis just nimelt jaanipäeval teha, nii et meeste töö tegelikult on siis jaanipäeval kase listide tegemine. Aga mis on tänapäeval sellised nii-öelda trendikad kombel tänapäeva trendikad, kombed ongi mingisugune hästi populaarne ansambel kohale kutsuda? Tuleb ikkagi ka hommikuni üleval olla, aga nüüd on ilmselt need jaanipäeva toidud muutunud sellisteks hästi peeneteks, et on igasuguseid, ma ei tea, mis gurmeeroad kutsutakse kohale, erinevad Keite ringid ja siis muidugi peetakse lugu nendest rahvatantsijatest ja kõikidest aga kuidagi nagu selliseks natuke peenemaks läinud. See muidugi pannakse endale suurel hulgal sääsemürki, ehkki peale sest ja oli palju sääski nagu kõik teavad Eesti vabaõhumuuseumis, nii et meil on kõikidel mummulised sukkpüksid pärast jalas, mis siis veretäppidest tegelikult loomuliseks muutunud. Esinemise ajal me kahjuks sääski väga hoolega siis peletada ei saa. Nii et teised on muutunud ja siis sellepärast me vabaõhumuuseumis üritamegi näidata, et kuidas päris vanad eestlased tähistasid ja tegelikult läbi ajaloo siis, et meil on terve läbilõige, et mitte nii, et päris vanad eestlased, ütleme seal enne risti usustamist aga ka näiteks siis, kui koolimaja juures on sel aastal 1900 seitsmeteistkümnenda aasta jaanituli, kus siis enne maanõukogu valimisi just parasjagu valimised toimuvad, kus siis etendatakse eestlaste eluringi sellise väikese näidendina, kus lauldakse, kupleesid siis on nõiduste koda, kus siis ongi need paganliku aja igasugused Jaani ennustused ma pärast võib-olla tooksin mõned veel esile, et siis tütarlapsed saavad ennustada, mis tuleva aasta neil ikkagi toob, siis on meil 1800 seitsmeteistkümnenda aasta selline pere jaanituli Roosta talu juures ja siis muidugi, et kõigil oleks midagi, siis on meil ka ansambleid, Svjata, Vatra, siis tuulelõõtsutajad ja pritsubrass. Arvan, et kõigil ei peakski midagi olema, näiteks need, kes ise armastavad väga pilli mängida ja peavad lugu siis esimese Eesti vabariigi aegsest muusikast siis nemad võiksid minna oma muusikainstrumendiga, millega muuseas saab tasuta jaanitulele peaksite minema härjapea, talu sõja, saaksid siis koos musitseerida. Nii et sellised sündmused toimuvad siis teie Eesti vabaõhumuuseumis, homme õhtul ja need toimuvad homme õhtul, meil jah, aga siis kahe nädala pärast tuleb jälle veel sellepärast, et siis toimub Ivan voolab, nagu ma juba enne mainisin, et see on siis slaavlaste jaanituli ja mitte ainult slaavlaste tegelikult jaanituld. Õigemini küll slaavlased peavad seda sel ajal, aga sina tuleb ka neid rahvaid, kes siis üldse Eestis elavad, hakkis üldse jaanipäeva tähistavad. Aga see, ma ütleksin, et slaavi kombestik on tegelikult veel palju kirevam kui eesti ja setude kombestikku muidugi ka tohutult huvitav, et siis saate näha, kuidas nemad pööripäeva tähistavad, et osata sellised kombetalitused muidugi toovad, aga on siis ka erinevaid, et neil on rohkem just nimelt igasugust sellist kaitsemaagiat. Et kindlasti tuleb panna näiteks maja trepi alla nõgesed sel päeval jaanipäeval, et ükski kuri saaks kuidagi maja inimestele liiga teha ja lauda ukse alla tuleb kindlasti panna ka nõgesest, nõges on ka selline kaitsetaimi siis loomulikult pihlakas kaitseb, et näiteks vanad eestlased alati tegid, nii et jaanipäeval, kes peremees käis kõik põllunurgad läbi ja viiski siis igasse nurka ühe pihlakaoksa esse pihlaka oks pidi siis hoidma seda karjad, kari ilusasti koos püsiksid, hunt ei tuleks karja ja et siis ühki taudi tabaks loomi ja vanad inimesed, ükskõik kui vanad nad olid, ikka pidid minema jaanitulele sellepärast et jaanilõke vastast oli soojendada oma selga ja räägiti, et siis ei jää selg haigeks põllutöid tehes jaanipäeval tuleb kindlasti sauna minna ja siis selle värske saunavihaga vihelda, et ka see siis hoiab terve aasta vihtleja tervena ja kindlasti tuleb loomadele paremini süüa anda sel päeval jällegi selleks, et loomad oleksid tervedega lauto, tuleb viie kindlasti pihlakaid. Nii et hästi hästi palju selliseid asju ja noh, tüdrukutele on tõesti ennustamiseks tohutu hulk igasuguseid huvitavaid ennustus. Äkki nägiski mõned ennustused, siis tüdrukud saavad neid järgi proovida jaaniööl, et seda üle aedade ronimist juba rääkisin, aga siis selleks, et saada hästi rikkaks, räägitakse, et jaaniööl vanapagan tuulutab oma sajaseid, Luhtitab oma raha ja selleks siis tuleb pea pista läbi Unco augu ning auk on siis rehemaja katuse tipus olev, selline väike auguke, mis on siis pealt kaunistatud igasuguste kaitse elementidega, sest sealtkaudu võis paharet tulla majja ja sealt tuleb siis välja piiluda metsa poole. Ja siis sealt pidavat nägema tulukest, et siis see kuld, mida vanapagan parajasti loeb ja see raha, mis tal seal on, et siis sealt pidavat seda raha nägema. Ja siis seda raha võib näha ka nelja tee ristist näiteks tuleb pea jalge vahelt läbi pista ja siis vaadata, kus vanapagan selle rahaga on. Ja kui hästi tähelepanelikult kuulata, siis võib ka kuulda, kuidas ta just neid münte parasjagu kõlistab. Nii et jaaniööl on hästi-hästi suur tõenäosus saada rikkaks siis saab jaaniööl näha, kes tuleval aastal ära sureb, seda ma ei soovita järgi proovida, aga seda pidevalt siis nägema kiriku ukse juures või siis kui piiluda näiteks läbi surnukirstu, mille sees on oksaaugu, et sealtkaudu pidi siis ka nägema selle inimese kujutist, kes tuleval aastal teise ilma läheb. Aga noh, see tundub praegu väga selline hirmus, aga samas vanadel eestlastel oli ikkagi suhe surmasse hoopis teistsugune kui meil tänapäeval, et näiteks kui vanainimene, kes oli ikkagi väga haige, juba, et kui tema ära suri, siis ei saa öelda, et pere oleks tohutult kurvastanud selle üle, sest esiteks oli üks suu toita vähem inimene, kes ei jaksanud tööd teha, siis ta tegelikult ju ainult kurnas seda peret ja, ja ta sai ju parematele jahimaadele, usuti, et peale surma läheb elu oluliselt helgemaks ja inimene sai vaevast lahti. Nii et sellepärast siis ennustati tegelikult tihtipeale ka seda surma ette. Muidugi jaaniööl ennustati siis ikkagi kõige rohkem seda meheleminekut, et näiteks punud tihti pärjad jällegi üheksast 12-st erinevast lillest tütarlapsed punusid ja siis lasidelt härjad kas siis tiigi peale või mere peale või noh, mingi veekogu peale. Ja kui pärg vajus põhja, siis ei tütarlaps kindlasti vana piigaks. Kui pärg jäi vee peale niisama seisma, siis tähendas seda peigmees tuli kaua oodata, aga kui tärgujus kaugel ära siis saigi vaadata kustpoolt, see peigmees tuleb ja oli teada, et kindlasti on tanu alla minek. Ja siis tuli üle lõkke hüpata veel, sest üldse miks seda tuld üldse tehti, sellepärast et tuli on puhastava toimega samamoodi nagu vesi ja öeldakse, et jaaniööl siis vesi ja tuli saavad sõpradeks, nad sõlmivad sellise ühisliidu, nii et sellepärast saab siis nendest mõlemast ammutada räge. Nii et üle lõkke hüpata, siis tuli mõelda oma kallimale ja kui lõkkesse sisse kukkunud laps, et siis kohe kindlasti see noormees panustama. Ja siis muidugi tütarlapsed hommikul tormasid peale jaaniööd kohe ehk siis 24. juunil kaks, kolm juuni, siis peeti seda jaanipäevast jaanilaupäev ja peetakse praegugi. Tütarlapsed tormasid õue ja vaatasid, kas nende akna tahan keegi toonud kase selliseid kaskesid nende akna taha toodi, nimetati siis armugaskedeks ja kui tütarlaps arvas ära, kes see kasetooja oli, siis kindlasti abiellus ta sellesama noormehega, nii et noormeestel oli ka siis tähtis ülesanne oma armastatud neiule viia siis kask sinna akna taha. Nii et sellises öö, millal sai oma tundeid välja näidata ja siis tütarlapsed nõidusid veel nõnda, et näiteks võtsid vahtralehe, siis lugesid need vahtralehesakid üle, et kusake oli paarisarv, siis oli kah lootust mehele saada, kui ei olnud, siis järelikult võis juhtuda nii, et ei saa mehele. Siis visati näiteks kivi suurde kaussi vee sisse ja kui veel tõusis peale kaks ringi, siis oli teada, et saab mehele, kui üks ring, siis oli karta, et inimene jääb üksikuks. Et ennustamist on palju, siis näiteks kamm tuli panna ööseks padja alla ja, ja see noormees, kes une sellest ilmutise tuli juukseid kammima, et see siis sai ka selleks tütarlapse tulevaseks kaasaks ja kindlasti tuleb siis käia Jaanilisega ujumas soovitavalt seitse korda, sest vesi on ka siis sellise erilise väega ja see vesi siis tervendab ja muidugi on täiesti erilisel kohal selline asi nagu jaanikaste, et jaani öösel tuleb kindlasti võtta linane rätik ja tuleb minna jaanikastet korjama niimoodi, et kas enda ees või enda järel lohistada rohu peal seda. Ja siis see vesi välja väänata sealt ja siis pesta sellega silmi ja nägu kõikidel pereliikmetel ja, ja sellest siis tuleb hästi hästi tugev tervis tütarlastele loomulikult ilu-, põsed on punased ja punane põsk on alati siis eestlastel tähendanud seda, et tütarlaps on terve punapõsed nendele tüdrukutele, siis kindlasti tahtsid kosja tulla poisid ja siis see pidi ühtlasi hoidma ka siis päikesepõletuse eest, sellepärast et mõisapreilid olid kõik ilusad valge nahaga ja ehk siis need eesti talutüdrukud tahtsid olla heledama nahaga. Et olla ka kõrgklassi sarnased natuke. Ja siis jaanikaste pidi siis selle tugeva päikesepõletuse eest ära hoidma, sama hästi siis konnakude pidi selle eest ära hoidma, et igasuguseid taimi tunti tol ajal väga-väga hästi ja teati kohe kõike, mis mille jaoks hea on ja tõesti siis ravimtaimed oleks ka kindlasti jaaniööl korjata. Suur aitäh Einike Sooväli kõigi nende kasulike vihjete ja nõuannete eest. Jaaniverks. Ja aitäh, tulge kindlasti meie juurde. Ja millal te alustate? Meie alustame kell seitse, hetkel seitse, algab siis rongkäik vabaõhumuuseumi kassast ja käigu lõpus süüdatakse jaanituled kolmes kohas kiigeplatsil külaväljakule, nätsi tuuliku juures, nii et see rongkäik on ka väga pidulik ja kena. Nii et soovitan kindlasti tulla ja siis ongi niimoodi, et tegelikult oleks kogu aeg liikuda ühest kohast teise sest igast talus toimub midagi hästi põnevat. Igal pool on täiesti erinev ajastu ja siis lõpeb pidu öösel kell kaks testis koidu hämariku kohtumisega, et see on ka tõeliselt romantiline, ilus, nii et ärge kindlasti enne peo lõppu ära minge.