Tere päevast, mina olen Marge-Ly Rookäär. Eile keskpäeval taasavati Tallinna lauluväljakul raadiotorn. Tegemist on ajaloolise hoonega, millest on kommenteeritud laulupidusid ja mis asub lauluväljakul laulukaare kõrval. Tuletorni peegelpildis. Hoone eesmärk on pakkuda side- ja telekommunikatsiooniettevõtetele kaasaegset ja head kohta lauluväljakul omamaks ülevaadet tele- ja raadioülekannete tegemisel. Hoone valmimisaasta on 1960 ja selle projekti arhitekt Alar Kotli. Renoveerimise käigus, millele kulus üle 530000 eurogaas, ajastati hoone täielikult nii seest kui väljast ehitati uued rõdud, paigaldati uus elektrisüsteem, lisati ventilatsioon, küte. Samuti on nüüd raadiotornis olemas väikesed kööginurgad ja tualettruumid igal korrusel ning hoone renoveerimisele järgiti muinsuskaitse eritingimusi. Raadiotorni renoveerimise projekteerimise eest seisis Jaan Mõttus milliste probleemidega silmitsi seista. No põhimõtteliselt rõdud olid kõik ära vajunud, viis sentimeetrid juba kaldu, eks ole, ja ja siis esimene konsoolne osa tähendab see vahelagi konsoolne. Eesti projekt kunagi oli teinud mingi lahenduse, et nad olid postid osaliselt maha võtnud, aga, aga ma hakkasin kahtlema, et neid ei tohi võtta, kuna see ütleme, lauluväljaku poolne rõdu tähendab konsool plaat oli, töötas konsoolina ja, ja kui need seinad ära võtta, siis oleks alla kukkunud, nii et ma need, need jätsime need tagasi, panime need seinad ja ja muidu, eks ta igatipidi oli ikkagi ilmastiku kahjustuste käes oli läbi oli sadanud ja muidu kõik need seinad, vesi oli mööda seinu alla jooksnud, kivid olid murenenud ja noh, ega ta jah, ta nägi küllaltki armetu välja, eluohtlikuks seda pidada ei oleks saanud, aga noh, ta oli ikkagi nii, nii tähtsa DJI puhul, ta oli ikka jah, väga halvas seisus. Eks ta tahtis ikka remonti ja seinad olid ikka küllaltki külmad, nüid said ikka seinad kuigivõrd ära soojustatud niipalju kuivõrd ruumid lubasite sissepoole soojustust panna väljapoole ei saanud, soojustatud. Välisviimistlus on paemüür ja puhtalt laotud, niiet ja siis see saialaed said soojustada ja põhimine. Muidugi olid need rõdud, mis olid tõesti juba võib-olla mõne aja jooksul oleksid võinud isegi hakata ohtlikuks muutuma, praeguse mõiste järgi ikka väga ala armeeritud hoid. Armatuurid olid ikka jah praeguse ajaga võrreldes. Nii et seal läbi vajumised oli täitsa võimalikult täpselt. Kas see nüüd on kõige kaasaegsem ja kõige parem lahendus sellele, mis saab olla? No minu arvates ainukene võimalik lahendus antud hoone tingimustes Tallinna lauluväljak on laulupidude koduks olnud ligi 90 aastat. Tuletame meelde, et esimene laulupidu lauluväljakul toimus aastal 1928 ja tänavu eraldatakse Tallinna lauluväljakule veel üle 800000 euro investeerimistoetuseks näiteks laululava, tribüüni, astmestiku remont, kõla, ekraani laudise ja katusevahetuse projekteerimine koos laboratoorsete alusuuringutega. Aga millises seisus on praegu laulukaar? Sõna kommentaariks saab ehitusteadlane Karl Õiger. Küsimus on see, et ma minu doktoritöö oli just rippkatuste alal ja noh, et nii kaua aega malasele sellega tegelenud teine asi koos Valdek Kulbach, tema oli põhiautor küll projekteerisime ju Tartu laululava toon kah varsti juba 25 aastat vana nende laululaevadega tulnud lihtsalt tegeleda ja aga see, mu nisugune põhiline no teema, millega ma ka teha, praegune Tseesigal terasse sigar ja tagumine raudteetoon ka need on enam-vähem normaalses seisundis kaldetrossid, mis kogu seda katust kannavad ja selle jõu üle kaardele. Et me võtsime eelmine kevad ühe trossi alt välja, oli see, ta on keerulise konstruktsiooniga seal niisugune kolmekihiline ja 55 aastat on mööda läinud prusse valmistav tehas Volgogradis andis garantiiks ainult 20 aastat, olen 55 aastat möödas ja me teisiti kuidagi tegelikku seisundit ei saanud määrata, trossidel mõtlesime ühe välja ja tegime lahti ja noh, leiame, et nüüd järgmine 25 aastat metrossid, võiks veel edasi töötada. Aga kahjuks puitosa tehti ilma, andis septimata materjalist ja katus on aega läbi jooksnud ja seal on ulatuslikke mädanik kahjustusi. No nii hull see asi ei ole, praegu midagi ei juhtuks, eks seda kontrollitud siin iga aasta ja vaadatud, aga lähemal ajal tuleks puitosa välja vahetada. Ma ei tea, kas te teate ka? Esimese laulupeo ajal oli kõva vihmasadu, esimene päev ja koorid skandeerisid ehitaja pea, pilt, katus laseb läbi. Need tagasi nii hullusti läbi, et isegi see alumine see lauljate tribüünil sealt tuli läbi ja tuli sinna esimesele alumistes ruumidesse küll lavaalune aga hiljem, kui käiku võeti, siis hakati teda soojustama ja seda trepistiku. Ja sinna pandi järjest koormust juurde, nii hullusti, et lõppude lõpuks raudbetoon taladeks olid praod ja sai tugevdatud suurt patriootilist laulupidu. Et seal on suur teraskonstruktsioonist tugevduse all. Mõistlik muidugi õnneks kõik pillid, viiulid, kandled ja kõik on tehtud puitpõhjaga. Ja Tartu laula samuti, aga siin on kolmekeelsed paneelid. Nii alumine kihvt kuskil 19 millimeetrit siis puitribid ja ülemine tolline laud ja siis on katuseplekk, aga Tartu laululaval on nii, et et on kolmekihiline puitkoorik seal praegu kõige kuumem materjal üldse. Et ristkiht, liimpuit, riskinael, puit, milledest nüüd noh, projekteeritakse juba kolmekümnekorruselise elamuhooneid. Praegu on alanud uus, kuid aeg. Kunagi hakkas Prantsusmaalt Eiffeli tornist terasaegne prantsuse tahtsid alustada ka puiduaega millenniumivahetusel ja projekteeritud oli 200 meetri kõrgune puittorn, mis oleks sinna luurisse tulnud. Aga millegipärast no raha ei olnud ja praegu on puiduaeg, et me peame maksimaalselt seda taastuvat loodusmaterjale kasutama. Nii betooni kui ka terase asemel. Niisiis Tallinna lauluväljakul renoveeriti raadiotorn. Tuleval 2018. aastal tähistab Tallinna lauluväljak oma üheksakümnendat aastapäeva ning aasta hiljem 2019 tähistame juubelilaulupidu ehk 150 aastat saab mööda esimesest laulupeost. Aastal 2020 täitub laulukaarel aga 60 aastat. Tallinna lauluväljaku juht Riho Rõõmus. Eks raadiotorn oma sellises viletsas seisus, see oli ikka pikka aega selle südamevalu ja teiseks eks ta natukene hakkas lõpuks ka hirmu tekitama, et kui mõni ema oma lapse või lapsevankriga seal tradon rõdu alt läbi jalutas, siis oli ka üks juhtum, kus krohvitud või betoonitükk kukkus lapsevankri kõrvale ja, ja ema tuli siis meie lauluväljaku kontorisse, ütles, et kas te oleksite mõelnud, kui see oleks lapsele pähe kukkunud. Nii et ega see raadiotorn oli juba viimase hetke peal, et päästeamet oleks selle kinni pannud ja aiad ümber pannud. No täna te ütlesite oma kõnes, et lauluväljakul toimub mis tahes, aga laulupeo ajal lepivad kõik ära. Jah, see on omamoodi fenomen, et et ma olen seda näinud ka, et poliitikud, kes muidu omavahel kaklevad, ükskõik mis see põhjus neil iganes on selles kaklemiseks, aga laulupeo ajal. Ma loodan, et need näod on siirad, et kui nad üksteisele naeratavad ja kätt annavad, tõusevad püsti ühel ajal pisara. Isegi tuleb neil silmanurka, kui see loit ja laulupeotuli põlema läheb. Poisis lendab mesipuu poole, kõlab, et, et nähtavasti mingid asjad on siiski see, mis toob meis selle inimliku headuse siiruse välja, mida me muidu tihti oma töö pärast või mingitel muudel põhjusel varjame. Paneme maskid ette, aga siis laulupeo ajal me võtan seal maski eest ja üritame olla lihtsalt siirad ja südamlikud inimesed. Öelge mulle kõik korrused on saanud oma nimed, kes on need inimesed, kelle nimelised korrused on praegu raadiotornis? Eks nad ideed tulid ka paljuski koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga, et me küsisime, et kes need üks kuulus telenagu, üks kuulus raadiohääl võiks olla ja meile pakuti välja Valdo Pant. Valdo Pandi nimi on tõesti nii palju, see ütleb kõigile eestlastele midagi, võib-olla nooremale põlvele peab hakkama meelde tuletama, aga samas on sündinud vahva film, mis elase nooremale põlvkonnale on Valdo Pandi nime värskeks teinud. Ivar Trikkel nimi vajaks rohkem toetamist, tuletatakse meelde see tore võluv džentelmen, lik ja hea raadioajal. Ja muidugi kolmas korrus on siis kogu selle lauluväljaku looja, arhitekt Alar Kotli nimeline. Tallinna lauluväljaku värskelt renoveeritud raadiotornist teeb klassikaraadioülekande juba vähem kui kuu aja pärast. Vahendades 12. noorte laulupeo peakontserdi. Raadiotornis käis Marge-Ly Rookäär.