Corelli Music juubeldab barokkansambel Corelli kontsert saab 25 aastaseks. Stuudios on kontserdiagentuuri Corelli muusik ja ansambli Corelli Kons art kunstiline juht Mailsildas. Tere päevast. Tervist. Veerand sajandit. Jah, uskumatu, eks ole. See on tõesti saavutus, mis on saladus, et te olete suutnud nii pikka aega ja ka siin keerulistel aastatel, et ellu jääda ja ei, see on mulle endalegi tegelikult üllatuseks. Kunagi kui me alustasime, siis oli aasta 1992 oli meil nüüd esimene kontsert juunikuus, aga noh, eks mõtted hakkasid käima tegelikult umbes aasta varem. Ega see, no lapse sünniga läheb tükk aega aega, enne kui ta siis nagu küpseks valmis saab. Ja tegelikult see mõte tekkiski mul ikkagi selle laulva revolutsioonini sihukeses emotsioonide puhangus ja, ja kõik see, mis toimus, et meie, Eesti riik saigi vabaks ja et see oli minu jaoks midagi niivõrd hingeminevate, niivõrd liigutavad neid. Vaba Eesti jutt oli ju, tohtisin sosinal kodus rääkida, noh, see oli uskumatu, selline unistus sai nagu teoks ja siis hakkas mul tekkima mõte, et aga tahaks nüüd ise ka teha midagi oma väikesele Eestile midagi siukest oma ja väga ilusat. Ja niisugune tore sõpruskond oli meil seal alguses, kellega hakkasime lihtsalt proovima, et kuidas kõlab barokkmuusika, kui teda mängida vanade pillidega barokiajapillidega, sest et noh, eks seda oli juba mõnda aega tehtud juba Euroopas oli ta üks paarkümmend aastat vast oli sellega, et tegelikult see pakkus väga suurt huvi ja kuna noh, vaikselt hakkasid meile pillid ka nagu juba tekkima. Pillide muretsemine ei olegi nii lihtne teatavasti pill on üks kallis riistapuu, eriti keelpill. Aga kuna need juba hakkasid vaikselt tekkima poognat ka, siis me hakkasime noote otsima ja siis tuli välja, et tegelikult näiteks Corelli Concerto krossadel Eestis olemas ainult partituurid ei olnudki isegi partiisid, järelikult need mängitudki. Ja siis ma mõtlen, huvitav, miks need on nii ilusad ja nii toredaid loodus, neid ometi ei mängita. Ja küllap see põhjus oligi selles, et kui seda mängitamiseks akadeemilises ranges vormis siis on, barokkmuusikapalad on nii igavad ja koledad, keegi ei viitsinud kuulata lihtsalt ja seepärast tihti mängitud eriti. Ja siis me hakkasime nendega pihta. Üks esimesi lugusid oligi Corelli jõulukontsert kõige ilusam number kaheksa hoopis kui number kaheksa. Ja sellega me alustanud oma kontserti. Kuna Corelli järgi sai ju ka nimi pandud, sest esimene kontsert pühavaimu kirikus lihtsalt tulime kokku, tegime proovid, mängisime, sellega on ainult üks huvitav seik, et 92 juuni 27 juuni oli see kontsert ja 20 juuni oli tulnud eesti kroon. Just niimoodi, et see oli nagu nädalat hiljem. Ja siis meie honorar oli kaheksa krooni kokku kaheksa inimese pea. See oli päris naljakas. Aga noh, eks ta tasapisi on muidugi muudel aegadel muutunud. Aga ega me tegelikult ei mänginud sugugi raha pärast, see oli ikkagi see see koosnengu rõõmed tahta mängida sellist ilusat muusikat. Ja esimene kontsert oli juba siis Eesti Kontserdi direktor kuidagi äkitselt toodiline ansambel ei taha jõulukontserti mängida kuskil seal muidugi tahan, loomulikult ka pakkumine tehakse. Nojah, aga mis ansambli nimi on? Mina ei tea, ma polnud mõelnudki selle peale üldse. Esimene asi, mis mul sealsamas kuskil tulin pähe, oligi korilliga sort, kuna Corelliga alustasime ja konsort tähendab ju tegelikult selline sõpruskond, vennaskond on niuke ühtviisi, kes mõtlevad inimesed, ühelaadsed, pillid, midagi siukest jäävad, jäigi ja tuleb välja, et päris hea nimi sai ja nii oled ajutiselt läinud kuidagi edasi. Aga mis see fenomen on, vat ega ma ei tea üteldes kunagi midagi, hiljem tulid juurde mõisakontsertidest sedasama sari Eesti mõisad, Kareli kontsert, Ta mängib sellel suvel siis juba üheksateistkümnendat suve järjest. Et kuidagi see asi on kokku sobinud, mängida barokkmuusikat, mängida Barakaia pillidega, mängida mõisates ja pärast tuli muidugi ka igasuguseid teisi kohti Toompea muusikasalongis ja kirikutes ja noh, välismaal käinud. Aga kuidagi see asi Vicky hästi sobib, kui ja, ja kuna see barokkmuusika tõesti kõlab väga positiivne ilmselt väga erksalt mängida vanade pillidega küllap siis seal see põhjus on, et nii lihtsalt pidi minema. Kui suur ansamblit tuumik on või teil on seesugune sõpruskond, mis varieerub, nad on natukene varieerub jah, no mingid põhiinimesed muidugi jäänud, see peab paika ja see on ka just nagu sellega tekkinud, kellega sa tunnetad. Et sul on niisugune õla tunne, et sa ei pea kõiki asju kokku leppima vaid mõtlete hingate ühtemoodi. No võtame siis kõigepealt klavessiinimängijana, see on nagu meie põhi on siis kas Imbi Tarum, Lembit Orgse ja natuke see sõltub ju ka sellest, kes mängib, et mis sa, muusikute plaanid ja võib-olla ka muid kontserte, igasuguseid asju ka meil on mänginud ka Reinutepe alustasime hoopis Marju riisiga pani siis. Tegelikult lugesin ka või panime ka raamatusse ka need nimed, kui palju meil on tegelikult juba mustikaid olnud aegade jooksul kellelegi me oleme koostööd teinud? Paljud on, on ka muidugi nagu solistidena osalenud lihtsalt aga ütleme, kui klassiin, siis hästi oluline minu jaoks, Carti, teine viiul, esimene-teine viiepäevane nagu väga hästi sobima. Viimasel ajal väga palju oleme mänginud neli sorkusega. Esiteks ta väga hea mängija, temaga see klapp, aga tõesti väga hea, aga mänginud käiks Melissa Jõesaar ja seal kontserti teeme, esimest korda on meil noor riiulimängija Mari Targo kes on ka käinud nüüd päris palju õppima seda profi olite jaoks on kõik hästihuviline. Ja kõige esimene teine viiul oli meil, Urmas Roomere, hoopiski esimene koosseis oligi mul ERSO muusikutega, kes ka tegelikult selle vanamuusikaga oli siis peale minu oli siis Urmas Roomere, Rain Vilu, Tõnu Jõesaar ja Imre oli see esimene koosseis, kellega me mängisime. Ja kõigi nendega on ka hiljem muidugi tehtud. Koostööd ja tšellodest on siis väga palju, oleme mänginud Lillu Vihermega väga-väga hästi sobib meie ansamblisse. Aga samuti tiga, Tõnu Jõesaar tihtipeale mängib ja nii villu kui Tõnu mängivad praegu ka peale ta kambad mõlemad, nii et me saame nagu varieerida, mis lugudesse paremini sobib, rest sellega ei kambaga mängida. Ja näiteks Johannes Sarapuu on mänginud palju. Et sedasi koosseis kujuneb ja no ütleme siis, kui meil on vaja flööti või meil on vaja poed või meil on vaja lauljat, siis need on nagu solistid, kes tulevad juurde neile. Aga kellega koos ta siis juubeldate ja mismoodi ta tähistab. Ja lott juubeldas, et ma jäin nagu vaikselt hakkasin lipsustate mina ja mari mängime siis riiuleid ei ole seekord artimegi. Siis tšello ongi villu. Hernekontrabassil on Jüri Lepp, kelle, kes eile kaaluma, palju teinud koos ja klassi Imbi Tarum. Et vot selline nagu põhikeelpillikoosseis ja kavasse sai valitud nagu nimetan seda suurust Levalt, et niisugune Greatest Hits nagu, et et need lood, mis meile endale väga meeldinud, mis on nagu publikule väga hästi meelde. Et see on lihtsalt niisugune hittide paraad, üks lugu, ilusam kui teine, kõik järjest tulevad seal kontserdil ja ega ma neid lugusid päriselt lahti ei saakski rääkida, noh ütleme selle esimesena nimetasin ära, et me alustame selle Corelli jõulukontserdiga, kuigi tõsi ilm on ju selline, et sa jõuli, iga hetk võib kätte jõuda, eks ole. Aga see on nii kaunis lugu, et seda võib mängida ükskõik mis, mis aastal. Ja siis on meil kaks väga toredat solisti, laulusolisti, kellega me ei olegi kunagi varem koostööd teinud. Barokkprillidega on sopran Maria Listra ja bass Priit Volmer. Ja nüüd meil juba proovid, on siin käimas täie hooga. Lauljad on tõesti väga sobivad väga hästi kokku, nad laulavad hästi, et noh, ühesõnaga tulge, tulge piilumas, on tõesti südamest võin soovitada sellist koosseisu kus need juubelikontserdid toimuvad kohtadeks, vot kuna ma olen niisugune mõisa hull nagu ma olen, siis mõtlesin, et ikka tingimata peaks, peaks kuskile kaugemale Tallinnast sõitma ka. Ja valisin Sangaste lossi, esiteks ei ole seal ammu mänginud. Ja teiseks on ta väga ilus koht. Ja sinna on nagu Lõuna-Eesti kandi inimestel on nagu noh, lihtsam vähem tulla lihtsalt kontserdile. Ja vaatan, et huvi on päris suur, piletit päris ilusti ostetakse. Ja seal on väga hea saal, tohutu suur läbi kolme korruse. See krahv Berg, rukkikrahv, kes seal nagu viimati nagu tegutses ja kellaajal see maja ehitati. Et noh, see oli ikka tõeliselt suur ja võimas mõtlemine, mis seal mu isa oli. Nii et ma loodan küll, et, et see saal on ka akustiliselt nii hea, et neil seal saame seal väga hästi mängida. Ja teine kontsert on siis Tallinnas ja juba päris palju kordi oleme mänginud Mustpeade maja valges saalis. Ja nii ka seekord. Esiteks on see väga hea saal, ta piisavalt suur saal, kuhu seal on inimesed, mahuvad ära ja noh, ta on ju ka ikkagi ajalooline, saalne, see, mis nagu mulle väga südamelähedane. Ja see muusika sobib sinna ka haruldaselt hästi, seal oleme katsetanud korduvat ja korduvat kardi, nii et laupäeval siis Sangaste lossis ja pühapäeval Mustpeade majast ja mõlemad alustame kell kuus laevakontserdiga. Aga kui me nüüd selle mõisahulluse juurde tagasi pöörduma, et tõesti, teie tegevused on olnud tihedalt seotud arhitektuuripärandi ja ajalooga, et avage taga meid natuke? Jah, eks see tuleb ilmselt minu enda huvidest, sest noh, iga ansambel on oma juhi nägu, nagu me teame, eks ja kuna ma ise tohutult armastan kõike, mis on vana, nii saan, arhitektuur on seal, maalikunst, on see muusika arvuti näiteks, kas või olgu see köögimööbel või mingeid taburette, kui vana ta on kuidagi, tal on hing sees, ta on lihtsalt väga ilus. Ja kuna Eesti On need tõesti selles mõttes õnnelik, et meil on selline tohutu kultuuripärand, mis on jäänud nendest parunite ste fonidest, et siia, Eestimaa pinnale ja hästi paljud on nihka nüüd jälle uuesti ellu ärganud. Et praegu on tänaseks me oleme selle heategeva sarja Eesti mõisad raames oleme mänginud nüüd juba 75. mõisas seda muidugi päris palju. Kui palju neid mõisaid Eestis on üldse? Tegelikult Ta on ikka kuskil, ma arvan, kuskil 500 ringis rivi etteotsa kõrge pluss-miinus, et, et noh, paljud lagunevad ja kaovad üldse maamuna pealt ära, aga paljudele eks üles, praegu taastamiselgi ja et, et seda nagu päris täpselt, seda arvu mina ei oska, üledasin nagu targemat tegelikult klesin. Aga nagu ma ütlesingi, et mõisad on, noh, esiteks ta on tohutu kultuuriväärtus, kõik selle ajalugu, mis seal sees on toiminud, meie, Eesti oma ajalugu on ju seotud kõige sellega, mis seal mõisates kunagi toimunud täpselt samuti on. Eks meie taluaedadesse jõudnud ju jasmiini troosid igasugused sellised lilled, mis tulid mõisaaiast, et noh, eestlaste elu on ikka väga-väga seotud kogu selle mõisakultuuri. Nii et mina ei näeks sugugi nende mõisnike, nagu ma alati ütlen, et ma ei näe ainult seda kurja ja halba poolt, mis kindlasti oli ka olemas. Iga inimrühma hulgas on, on nii positiivseid kui negatiivseid inimesi aga paljud mõisnikud olid ju ääred haritud, olid väga intelligentsed, neil olid tohutud kunstikogud. Näiteks Muuga mõisas oli fon effinud meeletu kunstikogu, mis ta oli üle maailma kokku kogunud samuti Raadi mõisas oli väga tohutu suured ja samuti neid paljud mõisnikud ju näiteks tegelesid ka last haridusega mõisakoolides ütleme praegu, mis meil on praegu mõisahoonetes, no need sattusid sinna pärast seda maareform ja kõike kõike seda, aga varem juba ju tegelikult mõisate juures tegutsesid koolid tihtipeale mõisnik ise hoolitses selle eest, et mõisaprouasid näiteks, et oleksid õpetajad, et lapsed saaksid haridust nagu nad tegelesid ka ju näiteks tervishoiuga ümberringi tihtipeale mõisaprouad käisid isegi nendes pimedates hurtsikutes ja aitasid, inimestel oli mingit tervisehädad. Nii et selles mõttes on see mõis, on noh, minu jaoks on ta niukene päris huvitav, märgiline nähtus, mitte ainult seesama maja, mis seal seisab. Aga kui nüüd sellest mõisamajast rääkida, siis on ta ju ka ääretult tore. Enamus neist on ikkagi väga kõrge arhitektuuriväärtusega Praeguseni tuleb veel välja nii kinni kaetud mingeid maalinguid või mingisuguseid huvitavaid asju, mida äkitselt nüüd avastatakse, hakatakse remonti tegema. Ja, ja teiseks on mõisasaali akustiliselt on väga head sellise kammermuusika mängimiseks lihtsalt ideaalselt head. Ma ei tea, kuidas seal on mingisugustel laenurkadega võib-olla see kuidagi seotud. Ma ei kujuta ette, mis asi see on, aga aga seal on väga hea mängida ja publik tunneb ennast väga hästi, nii et et sellepärast on jah, see mõisad hullus tõesti on minu peale langenud. Aga kui nüüd vaadata seda nüüd 19 aastat, mis mõisasari on toimunud inimestele meeldib tegelikult mõisates käia, neile meeldib sõita eriti suvel, teha endale kohe niisugune terve vaba päev, näiteks sõita ringi, vaadata ümbruskonnas midagi süüa kuskil maitsvat. Ja siis õhtul tulla mõisakontserdile ja just nagu ma rõhutan, alati pange kübar pähe. Ilus kleit selga, võtke oma armas mees käevangu ja tulge peauksest nagu mõisaomanikud, sest tegelikult oleme mõisa omanikud sõltumata sellest, kas see on mingis eraomandis või, või mõisakool, aga tegelikult kõikide eestlaste ühine parandasime mõisad. Kui te nüüd mõtlete Nendele 75-le mõisale, kus on esinetud, millised on olnud sellised avastuslikumad kohadel endale? Jah, neid on tegelikult nii palju. Ja näiteks üks. Ja nad ei pruugi olla tiptop korra seltsiga, mis mul on nagu väga muljetavaldav. Eks erilised tore koht oli Riisipere mõis. Mis siis, kui meie mängisime seal siis oli 2001, siis Tallinn on nii räämas ja nii kole, see oli kõik laiali tassitud, alles oli saanud 82, pandi seal lastega kinni, aga see hoone on suur, ta on peaaegu nagu Tartu Ülikoolimaja niuke sammastega, tohutu suur. Seal on hästi palju saale olnud, geniaalsed, kaunid ahjud igal poolsaalides. Ja õnneks nüüd on, on see mõis leidnud endale ühe tänava printsi ära oodanud, aga ma nimetan seda tõesti nüüd restaureeritakse. Tõesti loodan, et imeilus pärl, meie seal mängisime siis seal poldi elektriki küünlavalgusel eriti seal tihedalt ei loe muidugi päike hiljem looja, need me saime oma kontserdi ära lõpetada. Jalge alla pandi meile mingi vaip, et me sealt põrandast läbi 100-ks lihtsalt. Aga see oli hästi tore koht. Teine koht näiteks selline, mis, kus meie alustasime, on Keila-Joa loss, mis oli siis eriliselt rääbakas, aga kuna seal jällegi toimusid Draamateatrietendused, tegid oma suveetendusi seal ja etendus rääkis just nimelt ühest mingist inglise mõisast või mingist kohast. Nii et see suur saal oli teiega dekoreeritud nagu mõisasaal ja meil oli seal väga tore mängida ja vot vot see on näiteks niuke geniaalselt tore koht ka, missuguse ajalooga, issand, kui mõelda, seal on ju käinud vene tsaari tsaarihümni mängitud esimest korda, et no seda ma võin lõputult rääkida ja seda ajalugu võib seal keldris olevast muuseumist ja uurida. Ja nüüd nüüd on see kõik ja noh, see muidugi fantastiline omanik Andrei Vare, nii nagu kes seal on toimetanud ta tõesti selle nii lühikese ajaga ehitas selle praktiliselt ju peaaegu lagunemise äärel oleva mõisa niivõrd kenasti ülesse. Et sellistele omanikele muidugi ainult aujakki ja neid ikkagi Eestimaa peal on veel teisigi. Näiteks Saka mõis on väga ilusti ka peaaegu et olid ainult seinad püsti, kus, mis on nagu üles ehitatud kenasti ja muidugi mõisakoolid, vaata see on üks niisugune omaette teema. Ja õnneks on nüüd riik nagu aru saanud et noh, meie veel mõni aeg tagasi oli ikkagi see suund, et noh, mõisa nii keeruline ülal pidada ja igavene kallis ja ei, ta tavaliselt kandilised karbid lastele jalas käivad oma koolid, neil on seal kõik tehnilised tingimused ja kaasaegsed võimalused olemas. Aga õnneks sellest on aru saadud, et see mõisakool on samuti lastele on ääretult oluline, sest nad tajuvad väga hästi ka lapsed ei ole rumalad. Esiteks näevad seda ilu, mis on nende ümber ja kõik mõisakooli õpetajad ütlevad mitte kunagi ükski mõisakooli, see ei löö näiteks ust jalaga lahti või kleebi nätsu kuskile tooli alla või või te kriibi kuskile laua peale meid ei sõdi. Et noh, lapsed väga hästi tajuvad seda. Ja teine, millest mul on kahju, mis need lastekodud on vist Grelia tõstetud mõisatest. Näiteks lastekodu oli suurepärane koht, seal olid neid laste magamistoad, olid üks oli proua kabinet, hästi kõrge ruum maalitud lagedega, inglid on laes ja no-ini oli just selline lastekodul, kus olid sellised noh, natukene nagu elust räsida saanud lapsed, nad olid siuksed, et siis on kasvatusraskustega või mis iganes. Aga noh, see kõik tuli ju nende kodudest ja sellest raskest elust, mis nad pidid läbi elama ja ma olen mõelnud, et vot selline lapsekene, kes nagu tõrjutud, ta nutab võib-olla pool päeva ja kui ta õhtul läheb magama ja ta vaatab seal laes, on need inglid ja see imeilus tuba, kus ta magama läheb, et see juba mõjub talle positiivselt. Aga nojah, lastekodud on, et sealt ei ole Maidlas enam ja ma ei tea üldse, kas kuskil enam mõisates on, aga koolid õnneks on ja järjest enam ka tehakse nende suurte narra vahenditega tehakse korda. Näiteks üks selline tore koht on, kus meie mängisime veel räämas lossis oli Puurmani loss, suur imeilus hoone, valge nagu luik seisab seal Tartu maantee ääres. Ja siis nüüd kui ta restaureeritud, no see on imesinna, tuleb minna lihtsalt vaatama kõik need maalingud, mis seal seinte peal kõik kaunistused ja no meil on isegi üks film sai tehtud 2008, kui meie kontserdisari tähistas kümnendat sünnipäeva ja Eesti riigi 100 90 siis me tegime sellised nagu suurejoonelised kontserdid, meilid, barokkmuusikat, mängisime oma korillineid Riia sõnate värke. Ja oli fain Faiv. Tantsustuudio tegi kaasaegse kolm tantsunumbrit, tegi nende barokkmuusikate peale mõisatega seotud ajaloolistel teemadel üks oli siis päris vana, kust nad tulid nii sihukeste maskidega ja noh, päris vanade riietega, teine oli kuskil sõjaväelased, Puurmani on ju olnud vabadussõjaga väga palju seotud, oli nagu see temaatika ja kolmas oli täiesti kaasaegne ja sellele tegi kostüümid Ivo Nikkolo, see oli niisugune ääretult tore ja noh, niisugune mitmetahuline projekt, et panime kokku barokkmuusika kaasaegset tantsu ja kaasaegse disaini. Ja vot see oli nagu filmitud ka, et seal on isegi seda Puurmani seda vana õhustiku peale näha. Teil on ju eestimõisad olnud ka heategevussari ja, ja te olete ka toetanud neid mõisakool, et ja see heategevustuligi selle mõisasarjaga tuli kuidagi väga loomulikult juurde ilmselt just nende intelligentsemad haritamate mõisnike peale mõeldes. Sest et vaat kui inimene on rikas ja kui ta on intelligentne, haritud siis ta tahab toetada neid, kellel ei ole nii palju rahalisi võimalusi. Ja selliste võimalusena pakume siiamaale publikule, meil on võimalik teha annetusi. Meil on seal mõisasarjal niisuguseid heategevusmüügid eelneva Corelli vihmavarju näiteks ja mingisugusel plaate ja noh, igasuguseid toredaid asju. Ja kui on mõisas endas näiteks keegi, kes tahab oma käsitööd näiteks müüa niukseid, heategevusmüügid, sellega me korjame siis mingisuguse summa kokku ja viimane kontsert on siis lausa ilma piletimüügid. Et ainult annetusega tulevad, inimesed saavad sisse, läheb puhtalt, paneme selle raha kokku ja see annetused lähevad siis puhtalt sellele koolile või lastekodule või mida iganes siis toetame. Ja selle aasta mõisate tulevadki, nii et on esimene kontsert on meil Lihula mõisas 27, juuli. Ja seal on ammu tahtnud teha, aga kuidagi noh, uisud tuleb kogu aeg juurde ja hästi suuri, hästi hästi tore. Mais on seal ja järgmine 28 Vana-Vigala mõisas, mis on ka väga suur ja väga põrutavalt huvitava ajalooga. See on üks nendest mõisatest, mis 1905 ju põlema pandi. Sealsed kunstikogud tegelikult kõik hävisid. Ja siis 28 oleme me Heimtali mõisas mis on ka väga ilusti korda tehtud seal Viljandimaal. Ja lõdvetame kaugel kaugel Valgamaal, nagu meil praegu Sangaste loss Valgamaal, on ka see viimane mõisakool Hummuli mõisakool millest me nagu siis lõpetame ja nende lapsi me siis toetame. Ja seal need õpetajad ja direktorid, mõtlesin niukse toreda asja välja. Et nemad tahaksid aidata laste loovuse arendamist, et nad tahaksid niisutada last, see näiteks lugemisnurgakesi, kus lapsed saavad lugeda, eks ole, ja siis nad tahavad osta mingeid selliseid suuri õues mängitavad mänge, mida hulgakesi koos saab mängida, aga mis on ka väga arendavad, et nad ise ise nii ootavadki seda, et selle selle nimi on mängides targaks, et siis selle jaoks nagu aitame. Et me alati laseme mõisakoolidele endil valida, mida parajasti vaja on, kas on tarvis remontida, keegi kuskil aidata teha, kas sa mingit toole kuskil vaja? Mõnikord on olnud, et väikebussi vaja paar ratast olema, meie rahaga saanud sinna bussi alla, eks ole. Ja ka palju oleme pillide ostmist toetanud, et see on hästi tore. Näiteks 2015 on see kuidagi väga eredalt meeles. Toetasime Rogosi mõisakooli ja seal sooviti osta kitarre ja Orphy instrument. Ta on sihukesi pille, mida laste nagu hästi lihtne mängida. Et saaksid mängida ka need lapsed, kes ei ole muusikakooli õpilased. Ja kujutage ette juuli lõpus, eks ole, oli see raha üleandmine, siis hakkasid nad sügise alguses toimetama ja detsembris tegime seal jõulukontserdid ja need lapsed juba mängisid sealt ära, neil olid pillid käes, nad juba oskasid mängida. Ja praegu need õpetajad räägivad seal niimoodi, et et noh, see on ikka tehtud mees, kes käib seda pilli mängimas, kas kitarri, mingisugust löökpilli või et ikka teised seisavad ikka täitsa järjekorras, et saada pilli mängida. Et vot selline esimene tulemus on muidugi hästi tore, mul on väga hea meel ja vahel olnud klaverid aidanud osta näiteks kuskile. Ise ilumeel teile. Aga te olete ju ka harinud publikut nende mõisate suhtes, et teil on olnud kaasas ju tark mees, kes on rääkinud neist ja meil on oma väga tark ja väga tore sõber Jüri Kuuskemaa, tõesti see on täiesti omaette lisaväärtus. Ja tänu sellele muidugi see kontserdivaheaeg venib ka tohutu pikaks, aga kuna isandal on tõesti väga palju teadmisi, ta räägib iga selle mõisa kohta, kus kui sa parajasti oleme, küll ta räägib ajalugu, küll ta räägib arhi tuuri kui on võimalik kuskile pööningut televikeldritesse ronida, siis nad kolavad kuskil ringi. Aga inimesed tulevad peale vaheaega kokku ja neil silmad säravad, järelikult see on väga huvitav ja neil see meeldib. Ja nii on ka, nii on ka sellel suvel täpselt kõikides nendes mõisates võimalik kuulda tema ajaloo nii sihukesi üle vaata et ja selle Hatta mõisatega, meil on veel üks väga tore asi, mis sa oled natuke seotud ka selle Eesti vabariik 100 teemaga. Et tekkis üks huvitav koostemõte Haus galerii on Tallinnas olemas selline kunstigalerii. Ja nende tekkis mõte, et kui panna ka jällegi kokku mõisad, heategevusmuusik ka ja kaasaegne kunst, et mis siis välja tuleb. Ja nimelt selle esimene pilootprojekt, aga praegu, kui sa nüüd läheb hästi, siis ta muidugi laieneb tuleviku suuremaks. The Mall Nukke maalib täitsa spetsiaalselt kohe mõned maalid, mis on siis kas natuke mõisatemaatikaga seotud Eesti vabariik, 100 temaatikaga, mingeid selliseid, siis valitakse tema eelnevatest töödest ka välja mingid asjad, mis nagu sobivad omavahel. Juuli alguses tuleb sealsamas Lihula mõisas nende maalide näitus, nii et inimesed, kes sealt läbi käivad, saavad kõiki imetleda. Siis 27, juuli ja me siis esimene kontsert seal kuni sinnamaale, siis võib-olla ka publikule natuke tutvustatakse neid maale. Siis pärast seda nad kolivad tagasi Tallinnas Haus galeriisse, on selle näituse olema ja ka muidugi tänapäeva võimalused on ju veeretad seal veebimaailmas ja netimaailmas, et ta on ka, aga seal täiesti olemas. Ja selle näituse mõte on see, et ta lõpeb heategevusoksjoniga ja siis sealt kogunev tulu läheb ka samuti sellele Hummuli koolile, et vot selline hästi tore, niisugune koostöö on meil sel aastal kaverit plaanis. Kas suur aitäh Mailsildus stuudiosse tulemast ja nendest asjadest kõigest rääkimast? Niisiis Corelli music juubeldab seitsmeteistkümnendal juunil Sangaste lossis Kaheksateistkümnendal juunil Mustpeade majas ja Eesti mõisate sari algab siis pihta juba juuli lõpust 27.-st juulist. Ala klassikaraadio salvestab Mustpeade majas kontserdi ja annab selle eetrisse 12. juulil.