Tere, head kuulajad. Algab suvetuur, mina olen Johanna Mängel. Nagu ikka, on klassikaraadiosse oodata palju toredaid külalisi. Saate esimene tund, vaata vete lähenevale laulupeole. Räägime noorte sümfooniaorkestrite repertuaarist tervelt aasta aega Eestimaa erinevates paikades toimunud eelproovidest ja väljakutsetest, mis ootavad ees dirigente lauluväljakul dirigendipuldis. Vaid loetud nädalapäevad on jäänud laulupeo alguseni Kaheteistkümnes noorte laulu- ja tantsupidu, mina jään toimub 30.-st juunist teise juulini Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil. Ja nagu ikka, on noorte laulupeol lisaks mitmetele kooridele laval ka orkestrid, noorte sümfooniaorkestrid. Ja täna on klassikaraadio stuudios hea meel tervitada sümfooniaorkestrite dirigente Hando Põldmäe, Rasmus puur, Jüri-Ruut, Kangur ja Riivo Jõgi. Tere tulemast. Laulupeoni on jäänud vaid loetud nädalapäevadega, tegelikult teie jaoks on see ilmselt kogu aasta olnud täis tihedaid proove. Küllap olete te teineteist väga palju näinud ja rääkinud muusikast ja muust. Mis seisus praeguse laulupeo repertuaar on, kas proovid on lõppenud või käib veel mingi töö? Eriti? Jah, ainult proovid on nüüd lõppenud, viimased proovid olid mai alguses ja see on päris hea küsimus, kas praegu käibel töö? Ma arvan, et praegu nüüd juba hooajad juba lõppenud, tullakse siis laulupeo ajaks kui väike paus, aga aga üldiselt oli lood ikka enam-vähem selged, et eks oli regioone võib-olla, kus lood on nagu paremini, selge, et teistes võib-olla on niukseid, väiksemaid koosseise, orkestrit, kus võib-olla võtab veel aega, et see kõik nagu päris selgeks saab, aga eks see laulupidu ongi see ühendorkestri koosmäng ja kogenumate orkestrite eestvedamisel, siis saavad kõik koos hakkama ja üldiselt. Ta on see mitmekesine ja põnev repertuaar neile selgeks saanud ja ma arvan, et üks selline oluline kasutegur on just see, et näiteks ma tean, et siin mõned orkestrid siin kevadel õppisid veel uusi lugusid, näiteks Lasnamäe muusikali orkestri õppis Sibeliuse Finlandia ja ja Rapla orkestri õppisime uue loo ja kõik ütlesid seda, et kahe kolme prooviga õpitakse uus lugu ära, et see näitab seda, kuidas on viinud selle laulupeo päris raske repertuaar edasi sellist noodist, lugemise oskust ja üldse seda, et need lapsed lihtsalt sellise tugeva orkestriharidusega aasta jooksul lihtsalt niivõrd ostlemisest professionaalsemaks mängijaks saanud, et, et see on nagu seda edasi viinud, et et esialgu, võib-olla nad sellest aru ei saa pusinud nootidega ja kõik tundub nii raske, aga pärast, kui nad järgmine hooaeg hakkavad uusi lugusid õppinud, nad näevad, milline on selle asja, selline suur kasutegur nende pilliharidusele. Riivo sa oled kolme noorte sümfooniaorkestri peadirigent, Nõmme muusikakooli sümfooniaorkester, Viljandi noorte sümfooniaorkester ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester. Kas sa oled ka pannud tähele selliseid nähtusi, nagu kirjeldasin noodilugemise oskuse paranemist ja muid tegureid? Ja seda kindlasti võib öelda kõikide Eesti orkestrite kohta ka laulupeo nende eelproovide lõikes, et juba selle väikese ajaga ütleme, et kui oli esimene, teine eelroog, et kohati tundub, et see asi väga palju nagu paremaks, et et kuna see laulupeo repertuaar tõesti natukene, võib-olla on raske, noh see sõltub jälle nagu perspektiivis, et kes nagu räägib, et noh, on suuremad kontsert, kollektiivid, kes ütlevad, et noh, see on selline normaalne, saame hakkama kenasti, et ei ole hullu midagi ja siis on loomulikult on sihuksed väiksemad kohad, kus ongi Pillem, puudu on raskem teha nende jaoks loomulikult on see repertuaar raske, aga igal juhul võib öelda seda, et see laulupeo repertuaar on väga arendav. Nagu Jüri ütles, et see lihtsalt arendab seda noodilugemise oskust. Et edaspidi, kui nad võtavad enda lugu, siis mis kindlasti nii raske, et need ei ole, need hakkavad neil palju kiiremini selgeks saama, tõesti paar proovi ja lugu on enam-vähem juba selline, mida võib siis kontserditel ette kanda. Teie dirigentide nelik või õieti peaks vist ütlema viisiksust. Martin sildasin hetkel proovis isanutena siia tulla. Te olete käinud mööda Eestimaad jälginud eelproove, kohtunud väga paljude erinevate orkestrite ja noorte muusikutega. Milline üldpilt on, kas noored muusikud on heas vormis, kas neil on orkestrimängu kogemust varem olnud või on laulupidu nagu ühekordne sündmus nende jaoks? Hando? Kõigepealt sellest repertuaarist kindlasti sõltub hästi, palju sellest me ka alustasime ja laulupeo repertuaari ettevalmistus algab juba kaks aastat enne pidu. Et siis tuleb kokku üks kunstiline toimkond, valitakse siis üks inimene, kes on kunstiline juht ja kes annab siis volitused riigijuhtidel edasi. Et riigijuhid siis moodustavad oma meeskonnad ja hakkavad selle meeskonnaga koos repertuaari sättima. Üks olles repertuaari osa on loomulikult see, et kui raske ta on tehniliselt, et ta oleks mängitav, et ta oleks arendav. Et temas peituvad niisugused küünised oleks ikkagi ületatavad. Aga see kõik ju lähtub ikkagi sisulisest kvaliteedist, et mis on nende lugude sees ja mida nende lugudega tahetakse siis öelda sellel suurel peol, kus on kümneid tuhandeid inimesi koos mängimas ja ja laulmas kuulamas. Ma arvan, et see repertuaari niisugune kokkusättimine ja selle raskuse timmimine ongi üks, üks väga suur niisugune meeskonna ja selle laulupeo orkestri häälestamine. Et igakordsele teekonna alguses on nagu palju häid mõtteid, mis siis tuleb fokusseerida väga kindlalt kontsentreerida, et kuhu suunas me siis nüüd seekord läheme. Ja ülesanne võib öelda, ongi alati nagu mingis mõttes lahendamatu. Sellepärast, et kui kooriliikides me näeme, et meil on ju lastekoor ja mudilaskoor ja siis on noormeeskoor ja veel sealt edasi segakoor, millel igalühel on niisugune oma spetsiifiline raskusaste või oskus või võime siis orkestrit, seal me oleme ja seal, et nii sümfooniaorkestrit, noorte sümfooniaorkestreid kui ka siis puhkpilliorkestrid on ju üks liik. Aga selle ühe liigi sees on ju mängija, kes on alustanud oma tegevust pillimängijana võib-olla seal kaks-kolm aastat tagasi, aga samuti ka väga võimekaid orkestreid, ütleme meie suuremate muusikakoolide ja ülikoolide orkestrid on ju ikkagi sellised, mis mängivad niisugust kõige nõudlikumad sümfooniast repertuaari. Nii et see liigijuhtide seltskond on, on alati ühe niisuguse hästi paljude harudega tee alguses, et, et kust me võtame, et meil ikka lõpuks seal keskpõrandale kokku tuleks, aga selle nimel me pingutame ja teisel juulil selgub, et ikka tuleb keskpõrandale kokku küll. Kui palju proove ja kui palju erinevaid Eestimaa paiku läbi käisite selle aasta jooksul? No mina käisin vist ilmselt kõige rohkem jah, et neid proove oli kokku 72 ja neid kohti oli ka väga palju, et ma ei jõudnud vist ainult Ida-Virumaale, aga see-eest kuskil Lõuna-Eestis ma käisin ikka kordi. Aga see pilt selles mõttes minu meelest on ikkagi positiivne, väga positiivne, et see tase, mis Janno ütles, et see repertuaar selles mõttes võtmetähtsusega, et kui see lugu tegelikult noori mängijat käivitab, kui nad saavad sellest loost aru, et siis nad on valmis tegelikult ka pingutama veel rohkem. See alguses võib tunduda eriti just õpetajatele, et see lugu ei tulegi maha. Aga kui see hakkab vaikselt kujunema, kui tulevad juba esimesed eelproovid, nad saavad suure orkestri kogemuse, seal on veel mingisugused eest vedavad orkestrid, et siis see paneb neid palju rohkem pingutama ja, ja see tulemus tuleb ka kiiremini. Et selles mõttes ja laulupeoprotsess on tänuväärne, see on just see koostegemise nagu aspekt, ehk siis, et on nii-öelda üle Eesti erineva tasemega erineva suurusega orkestrid ja kui nad saavad kokku, et siis need eestvedavad orkestrid mingis mõttes tõmbavad ka neid teisi kõvasti edasi sellesama aastaga. Et nad saavad mängida koos, nad saavad mängida sama repertuaari, kõik teavad, et kõik harjutavad, et neid samu lugusid ja et kõigil on vaat needsamad kohad tegelikult rasked ja see kuidagi liidab seda ja see tase tervikuna tõuseb päris tublisti. Nii et võib-olla see murekoht ongi, et kui mingis regioonis ei ole seda eest vedavate orkestrite mingit sellist liidrit, et siis seal on see olukord raskem, aga mingites regioonides, kus, et nii-öelda tõesti vedurid on tugevad, et siis seal on see protsess kuidagi väga arendav. Ja mis, üritasin noodist lugemise asi tegelikult muutub oluliselt paremaks, aga teine asi on veel see, et kui sa oled selles suures eelprooviorkestris, et just seega dirigendivaatamise kogemus ja teistega arvestamise kogemus, et sa muidu lihtsalt, kui sa ei vaata, kui sa ei ole sellest noodist nii-öelda natukene ülevalpool, et siis sa lihtsalt ei jää ellu ja see, ütleme kui sa mu väikses kollektiivis tegelikult saad, et niimoodi ära mängitud, et sa, dirigent võib-olla isegi ei vaata, siis selles suures kollektiivis lihtsalt ei saa hakkama. Ja just see, et, et see sunnib arvestama teistega palju rohkem, sest see mass on lihtsalt nii palju suurem, ei saa muidu üldse kokku, et see kuidagi arendab minu meelest veel vaat et kõige enam. No see on selge, et igas muusikakoolis ei tegutse sümfooniaorkester ja võib-olla isegi mitte keelpilliorkester. Paljudel mängijatel üldse puudub võib-olla see kontakt dirigendiga, et kas eelproovides tuli ka palju üleüldse seletada, mida üks või teine liigutus tähendab või märk partituuris. Ei no kindlasti, selles mõttes on see niuke kompleksne hariduseta jah, seal on selliseid orkestrit, kus on kogenud dirigendid ees ja ollakse aeglustusi, kiirendusi ja selliseid harjunud tegema, aga on ka mitmed orkestrid, mis tegutsevad võib-olla ka sellise ütleme pigem sellise eesviiuldaja toel või kuidagi sellise dirigent on pigem taktilööja või kellel on lihtsalt veel liiga väike orkestri kogemus, et siin on orkestrid, kes on tegutsenud, võib olla ühe aasta või kaks aastat, et see orkestris kasvamine võtab aega ja kui seal on sellised väiksed lapsed kaasas, võtab aega, et kana nagu aru saaksid, mis dirigendi ülesanne on, kuidas kokku saad end. Et Ma arvan, et me nägime nagu väga-väga erinevaid juhtumeid, ütleme väga erinevaid koosseise ja, ja selles mõttes on näiteks me käisime eraldi tööl Liivimaa noorteorkestriga Valgas, kus me siis tegelikult töötasime ainult nagu ühe orkestriga, et see oli siis regioonis ainukene orkester ja töötasime sellega ja ja tegelikult see oli nagu selline tõeline tegevus siis sellisel maastikul, kus sa näed, kus on hästi palju puuduvaid instrumente on üsna väikse kogemusega mängijad. Aga ikkagi, kuidas tegelikult sellise pika proovi jooksul asi nagu edasi läheb, areneb et nende võimaluste piires lihtsalt need oskused tulevad tasapisi järele, aga lihtsalt üldiselt seal selle, kui igaüks tegi seal umbes pool tundi oma lugu, siis see asi läks niukseid metoodilise spetsiifilise tööga väga palju paremaks. Ja, ja selles mõttes see viis neid kindlasti edasi, et noh, nagu nägid, et kuidas selline tulemus saavutada, milliste vahenditega ja kuidas, et igasugused koos mänge paremini saavutada ja ega see laulupeo dirigeerimine on üldse niisugune keeruline asi, et sealt teinekord ei olegi sellist klassikat dirigeerimisega võib-olla. Et noh, on küll muidugi pistmist, aga lihtsalt seal on nagu mängivad omad sellised distantsid ja akustilised ja sellised asjad, mis hakkavad ka laululaval mängima, et näiteks Tehnikaülikoolis meeleli proovis ikkagi juba üle 400 inimese korraga koos. Et siis andis selle tunde, ütleme, kui löökpillid on seal kuskil 15 meetri kaugusele rohkem, et kuidas see nagu kokku saada ja selles mõttes seal on mingisugused omad omad nipid, et üks asi on see, kui töötada üksiku orkestriga väikse grupiga, teine on, kui sa töötad sadadega koos. Aga ma arvan, et selles mõttes kindlasti on see nagu olnud nendele ka selline haridus, et nad näevad seda nagu sümfooniaorkestri asja, et üks asi on mängida võib-olla niukseid, viisarmoonia, selliseid lihtsamaid lugusid, mida nad oma repertuaaris mängivad, kui neil kõiki pillirühmasid ei ole, siis laulupeol puutuvad nad kokku ütleme seal 20 viiehäälse sümfooniaorkestri partituuri ka. Ja meil on tõesti selles mõttes ka väga erinevad lood, et on selliseid Eesti klassikalisi asju, kus on sellised hoopis teised musitseeris väljendit, siis on sellist sümfoonilise poeemi laadi, siis on sellised laste lusika Poporiisid, ütleme siin Buratino ja ütleme, Supilinna salaselts, mis on nagu oma helikeelelt selles mõttes sellised lihtsasti kuuldakse noodideks pole üldsegi lihtne, nii et tegelikult see on nagu edasi viinud ja vaadata seda, et see ei ole ainult nii, et need head orkestrid on Tallinnas, eks ju, et, et siin on nagu need, kes eest veavad, vaid meil on ikka väga palju väga positiivseid näiteid kus ka väikestes kohtades tehakse väga head tööd. Et ma tahan muidugi kõigile eeskujuks Viljandi noorte sümfooniaorkestrit, mis on tänases Eestis uurinud 70 viieliikmeline noorte sümfooniaorkester, kes mängib ka tõesti väga hästi, asjad olid väga kenasti omandatud, aga noh, näiteks ütleme, Rapla muusikakooli sümfooniaorkester tegutsenud võib-olla viis aastat tõesti väga väiksed lapsed mängivad niuksed vanuses isegi üheksalt 10 kuni seal 15 16 ja selle raske repertuaari olid väga pühendunud tööga täiesti hästi selgeks saanud või umbes 12 liikmeline Kärdla muusikakooli sümfooniaorkester ja kes oma nagu võimaluste piires õpivad need asjad ära, nii et, et see on nagu viinud edasi seda niisugust head taset on ka mujal, on siin Võru ja Põltsamaa ja teisigi veel väga tublid Põlva ja et selles mõttes. Ma arvan, et see protsess, mis on need 10 aastat noorteorkestrit noorte sümpaatiast laulupeole olnud, et see on nagu kogu seda liiki viinud selliseks, et et ütleme, hakkab looma juba niimoodi, et isegi väiksemad orkestrid juba kõlavat tihtipeale juba nagu päris sümfooniaorkestrit. Aga kui need orkestrid need kõik ühendada laulukaare alla, siis mitmeliikmeline orkester üldse kokku saab. Ma arvan, et see võib olla midagi sellist 930 940 vist on see sümfooniaorkestrite arv, et siin on selliseid mängijate, kes seal kattuvad, kes mängivad mitmes orkestris ja see arv on sihuke natuke veel väljaselgitamisel, aga aga midagi sinnakanti, et ütleme, kui me eelmisel laulupeol olime siukse 800 mängijaga või natuke vähem, siis liit on ikkagi kasvanud lõpuks pea pea 1000-ni, nii et selles mõttes on tore ja tegelikult meil on, ütleme siis tekkinud ju kolm või neli uut orkestrit selle eelmise, 2014. aasta laulupeoga võrreldes tuld juurde. Riivo Jõgi ja Rasmus puur ei ole veel laulupeol dirigendipulti astunud. Tantsis dirigendidebüüt. Kui te nüüd mõtlete selle ligi 1000 liikmelise orkestri peale, siis kas seal mingisugused reeglid veel kehtivad dirigendipuldis või kuidas üldse on võimalik see kokku saada? No eks terrigeerimis reeglid kehtivad ikka, et ega neid ei saa unustada, aga lihtsalt tõesti see mastaap on nagu ikkagi väga suur, et kui on päike, koosseis, ütleme, et Põlvas juhatan, on eriti väike seal 25 mängijat Viljandis siis kolm korda rohkem 75 või kuskile sinna. Et, aga kui ikkagi laulupeol suure kaare all on seal ligi 1000 mängijat lihtsalt, et juba ainuüksi see käe suurus ei saa olla sihuke 20 sentimeetrit Emmale kummale poole, vaid et see suurus peab olema ikkagi, ma arvan, et käädesse siuke peaaegu 70 sentimeetrit meeter ja võib-olla isegi rohkem, et lihtsalt, et see nagu kokku saada, see, et ennast peab nagu kindlasti kehtestama seal, et ei saa väikselt teha. Kindlasti tuleb siis näidata väga, selgelt väga suurelt ei saa teha ka sellistesse, kui koduorkester on harjunud, et mõned löögid vahepeal jätad löömata ja siis noh, et orkester ikka mängib. Aga lihtsalt kui laulupeo suure koosseisuga lihtsalt midagi teha valesti, midagi jäta löömata kusagilt siis lihtsalt kohe on loks sees. Et väga selgelt väga täpselt tuleb kindlasti näidata, sest ma arvan, et see on põhiline. Ja ma selles mõttes olen eri, nende teoreetiliste teadmistega väga nõus, eksil praktika näitab võib-olla midagi muud seal väga seda me lihtsalt veel ei tea. Aga mis kindlasti nagu mängib väga olulist rolli on seesama ettevalmistusprotsess ja need eelproovid juhatades ka ühte ühendkoorilugu, et siis kogu see töö, mis tehakse ära enne, sellel maastikul on minu meelest tegelikult noh, vähemalt pool, kui mitte rohkem sellest lõpptulemusest ka protsessi mõttes seesama, et kogu see maastik viiakse edasi taseme mõttes ja see, et sa saad ikkagi nende 400 liikmelise orkestri ees juba teha tööd, et see on juba mastaabi mõttes üsna sarnane ja kogu seda teist juulit siis või seda laulupeo kontserti kindlustab või küll minu meelest seal proovida tsükkel väga, et seda nii suurt selles mõttes närvi või pabinat, et hetkel küll ei tunne, et lugu ei tuleks maha või ei jääks seisma või mingi selline probleem, et pigem on just see ärevus ja see, et justkui sa teed erinevates kohtades mitu korda proove sul, tegelikult jäävad need näod meelde, et kuidas siis see lõpptulemus on, et kui sa lähed sinna punti, sa tõesti tunned need inimesed nägupidi ära ja see tekib mingisugune isiklik side, et see, ma arvan, täiesti kindlalt nii on. Et see laulupidu ei ole ainult see üks päev seal lauluväljakul, vaid tegelikult kogu see protsess samamoodi dirigendiks kasvamisel, et teha neid eelproove vett, valmistada neid ette mõelda selle repertuaari peale näha seda kogumaastikku. Et see on juba ütleme minu jaoks küll pool võitu vähemalt olnud, kui mitte enam. Ma vahepeal mõtlesin, et ühest kooriproovist tulles, et kui ma lõpuks ka seal laulupeol millegipärast ei peaks juhatama mis iganes, jään haigeks, et siis tegelikult juba see protsess ise on olnud, et noh, niivõrd suurepärane ja just nende samade kolleegidega, et see on nii palju õpetanud ja laulupidu on minu jaoks juba selles mõttes olnud ära ei tunne ja see kogemus ja elamus Muidugi sümfoonia keset liigis, kuna meil ei ole neid eelproove niipalju kui koori dirigentide, noh, neil on lihtsalt neid koore niivõrd tohutult palju rohkem. Aga meil oli siis esimeses nii-öelda eelproovis oli kuus proovi pärast ka, tegelikult oli, seepärast oli seitse ja me käisime kõik igal pool kohal, et tegelikult need mängijad, keda me seal lauluväljakul hiljem juhatame. Me oleme kõiki mängijaid tegelikult näinud, et see on nüüd põhimõtteliselt meie väike eelis kooli dirigentidest, kes siis käivad niimoodi valikuliselt, et võib-olla igale poole kõike ei jõuagi. Lõpuks aga meie siis jõudsime, tegime nii, et jõuame. Ja mis oli minu meelest nagu ka orkestrantide väga äge kogemus või mis seal tekkis, oli see, et igas eelproovis mängisid orkestrid ette kõikidele teistele orkestritele, ehk siis, et sa kuulsid kõiki teisi ka sealsamas. Et see vähemalt nii palju, kui ma enda orkestri mängijatelt nagu sain tagasisidet, see on päris selline hea arenduslik ja hariduslik võtte. Et sa kuuled seda taset, mis see üldine on siis sa end paigutada ennast sinna kuidagi ja samamoodi distsiplineerib teistes võib-olla rohkem pingutama, et kui sa mängiksid ainult komisjonile, oleks hoopis teine tunne. Aga kui kõik need, kes tegelikult jäävad ka sinusse seda partiid peast, kuulavad sedasama asja, kuidas sa mängid, et siis see tunne on hoopis teine ja ma arvan, et päeva lõpuks ta nagu liidab seda oluliselt rohkem kogu seda orkestrite liiki või need mängijad, kes üldse Eestis orkestrites tegutsevad. Te kõik olete suuremal või vähemal määral seotud noorte muusikutega. Kas on mingisugune repertuaar, mis noortele nagu rohkem meeldib või mille peale nad rohkem elavnevad, et kas laulupeo repertuaar võiks midagi sellist olla? Hando. No kindlasti on igal põlvkonnal omad niisugused märgilised muusikapalad ja nii on ka tänastel noortel kindlasti need lood, mis neile hakkavad midagi erilist tähendama hakkama. Ma arvan, et siin on meil dirigentide päris palju tööd teha suunajatena, et kuhu poole me siis vaatame. Sest et me ju ikkagi teame, et väga suur osa muusik ka tarbimises toimub pop ja kergema muusikapõllul. Klassikalisem muusika orkestrimuusika koorilaul ei suuda sellega kindlasti võistelda. Aga seda suurem on see ülesanne ja seda suurem on see rõõm, et noored inimesed, kes on otsustanud mängida pilli ja laulda kooris ja võtta vastu ka teistsuguseid teateid maailmast ehk siis erinevaid muusikaliige endale ligi lasta. Et vot siin on see meie vastutus, et mida me neile siis pakume, kas see tekitab neis hindu, kas see tekitab neis kaasa tulemise soovi või tõukab sõnad hoopis eemale ja kindlasti on siin nii ühte kui teist, aga üldiselt nendega, kes tulevad kaasa, hakkab kehtima see efekt, mis, mis on igal pool elus, et kui sa võtad ühe asja kätte ja hakkad sellega vaeva nägema, sina panustad ja sellega ükskord toime saad, siis ta meeldibki sulle. Et meie üritame kindlasti selle sümfooniaorkestrit liikumise raames viia noorteni seda muusikat, mis on eesti muusikast jäänud üle aegade kestma, mida me võime nimetada klassikaks ühest küljest ja teisest küljest kindlasti seda, mida nad tunnetavad oma põlvkonna muusikana, ehk siis kindlasti on see Rasmuse loodud koondorkestri lugu. Kindlasti on see Liina Sumera filmimuusika, et noh, seal peab leidma niisuguses tasakaalu, et mida me anname neile ühest servast ja teisest servast, sest me keegi ei taha siia ainult magustoitu või ainult midagi väga soolast, vaid et me tahame saada kokku ühe sellise asja, mis annab niisuguse tervikut pildi ja noh, see ongi see asi, mida me kogu aeg siis püüame nagu anda, et mis on see tervik, kuhu poole ta siis kaldus on parasjagu, aga võib-olla ta ei olegi väga kuhugi poole kaldus, et võib-olla ta on päris hästi seekord. Kuidas need valikud sünnivad, et mis jõuab laulupeo repertuaari väga raskelt teistegi eesti muusika? Ütleme, niipalju kui nüüd sümfooniaorkestrid on siis viimased neli laulupidu koos siis noorte laulupidudega, et siis on see kontseptsioon olnud alati see, et see on ainult eesti muusika, eesti heliloojate looming ja mis on kindlasti hästi raske on leida nii-öelda olemasolevast vanemast eesti sümfoonidest muusikast sellist muusikat, mida saaks laulupeol mängida, et mis oleks siis esiteks selline, mis nagu lauluväljaku või kogu selles tingimustes toimiks. Ja teiseks oleks jõukohane just nimelt sellele seltskonnale vanuses üheksa kuni, ütleme 35 või midagi sellist. Et seda nagu päris raske leida, et meie olemasolev sümfooniamuusika meil on väga head muusikat. Aga väga raske leida just sellist raskusastmelt sobivat ja siin eelmiste laulupidu tööd, noh, me oleme tegelikult mänginud siin Eugen Kapi ja Edward Tubinate Heino Ellerit. Et seda on leitud, aga seda ei ole lihtne leida, et seekord me tegime sellise huvitava asja, et me panime kokku sellise kollaaži. Kuues tuntud teemast eesti sümfoonilise muusikas, et siis riva siin koostas seda Rõivasest tutvustada, et see on nagu selline vanema muusikapool, aga noh, teine pool on, on just see, et me alati tellime uut muusikat. Kui seekord on siis Rasmus Puuri teos, mida esitab koondorkester koondorkester, on siis koos puhkpilliorkestrit ega nii, et seal on mängijad veel kõvasti üle 1000 1500 või midagi sellist, et seal veel suurem orkester ja siis meil on uued seaded tellitud, eks ju, et Supilinna salaselts Liina Sumera poolt kirjutatud filmimuusika, milles siis tuli laulupeoks selline uus süüt, uus seade ja Tauno ins kirjutas oma telelavastuse, Buratino tegutseb jälle põhjal ka uue sellise popurrii või seade ja ma ise kirjutasin ka ühe sellise loo, mis on võib-olla päris selline tõsine siis nagu tänapäeval öeldakse väljakutse noortele, et mis ei ole ilmselt nii kohe arusaadav, aga võib-olla ongi see, et seda mitmekesist pilti anda. Et see on siis selline sümfoonilise poeemi laadne, selline pikem jutustus, ühe rahva lugu räägib eesti rahva pikast ajaloost selliste vahelduvate tempude vahelduvate meeleoludega, et selline pikem lugu, et just anda selliseid mitmekesist repertuaari. Aga ma arvan, et sellise eesti vanema sümfoonilise muusika süüdi mõte on just see, et pakkuda väikseid killukesi nendest põhidelt teemadest just sellepärast, et kõik need lood tervikuna väga head lood, aga need ei ole nad kogu sellele seltskonnale jõuga riivavad tutvustada, millesse koosneb. Et seal on siis kuus osa, kõigepealt alguses kõlab hästi väike, selline katkenud juulist sees alistas kaks takti ja juba sai ta läbi. Ja siis edasi tuleb põhjarannik just see eelmängu osa, kust lõpeb siis ära sellega, kus koor tegelikult peaks sisse tulema, aga ei tule hoopis koor, vaid siis hakkab sealt räätsa kammerorkestrile see esimene kontsert. Ja peale seda tuleb mõõkade tagumine ja olen võtnud siis sinna justele kergema lõigu, mis on C tuuris. Sain kolmeosalises vormis, et äärmised lõigud on pest, uuris, mis tegelikult ühelegi amatöörorkestrile ei ole mängitav. Ja siis tuleb põhimõtteliselt kõige raskem lõik sellest teosest on Elleri Koit. Aga siis seal on ka väikeste selliste vahelejätmistega ja, ja võib-olla mõned mugavused ka, et mitte päris originaalselt, teisel viiulid on võetud mingid sellised raskemad käigud ära, et võimalikult lihtsalt, aga nii nagu Jüri ütles, lihtsalt see eesti muusika on nii raske, et sealt annab neid lihtsalt lõike välja otsida. Et seda saaks siis mängida suur ühendorkester ja siis lõpeb jälle tormise. Ja vahepeal oli Tormise Avaleht number kaks ja siis teos lõpeb uuesti juurest sees oli ka nii nagu algas, et, et selline väike kollaaž kusjuures ei ole väga pikk, ongi natukene alla viie ajatena. Ja Jüri-Ruut Kangur juhatab Ja see tuleb siis kuidagi jah, kokku saadetakse laulupeole ongi nii, et üks jah, kui siin rääkisime sellest laulupeodirigeerimise kogemusest, et eks see kindlasti ongi need tempovahetused ja igasugused aeglustused vahelduvad taktimõõdud, et see on üks selline keerukus ja isegi juba teinekord mitte sellepärast et keegi ei vaataks kätt, vaid lihtsalt selle laulukaare tingimustes tekivad sellised helipeegeldused, löökpillid, kes on seal taga. Ja kui inimesed haka nagu kuulmise järgi laululaval mängima dirigendist olles päris kaugel, siis see tegelikult ei pruugigi seda distantsidel kokku saada, vaid nad peavadki käe järgi mängima ja see on üks selline keerukus, millega nagu isegi eelproovis nii palju kokku ei puutu, et see ongi üks selline raske asi, et eks seal vahest ongi nii, et, et on mingid töökohti, kui sa kellelegi liiga täpselt näitad, siis samal ajal segad seda teist rühma täiega, et siis on mõistlik võib-olla paar takti natuke uduselt teha, et kõik saaksid millegi oma asja mängida siin ehk hästi konkreetselt jälle mingisugune esimene löök, et kas see on ka harjumuse jõud, et siin on alati nii palju ikke vanemaid mängijaid, eestvedajaid olen seal varasematel laulupidudel, käin seal ridade vahel, seal on mõni väiksem mängija kontakti taga näiteks aga see ei ole hullu, küünlad vanematest, ahah, siis ta kuuleb. Ahah, siin on siis jälle saab järgi, et see ongi selline kogemus ja meil on seekord ka päris väikesed tulemas üks 80 mängijat, sellist ettevalmistusorkestrite mängijad, kes saavad üldse praktiliselt oma esimese sellise päris orkestri kogemust sümfooniaorkestri kogemuse, kes siis mängivad pool seda kava kaasa ja, ja saavad siis ka sellise tohutu emotsionaalse võimaluse ja need on väga rahul olnud eelproovides. Ja selle repertuaari juurde korra veel tagasi tulles siis olles peo ideekavandi autorid ja mul on hea meel, sümfooniaorkestrite liik peab väga sellest ideekavandist kinni, ehk siis et just on väga mitmed siis nii-öelda uudisteoseid kirjutatud just noorte heliloojate poolt, ehk siis antud hetkel mina ja Liina Sumera ja siis võetud varasemast klassikast siis ka ikkagi need noorpõlveteosed just valdavalt, et ka sellesse samasse nimetatud rännakus või sellesse sümboli süüdis on paljud teosed, mis on kirjutatud, et ju noorpõlves seesama jõulist tseesar, mis on ju Eesti esimene sümfooniline, selline suurvorm ja sealt edasi Tormise avamäng number kaks on vist 28 aastaselt kirjutatud või midagi sellist. Ja Koit ei ole mitte palju üle 30 Elleri poolt ja samamoodi Jüri enda lugu, tegelikult on tema noorpõlve asjadest ka kokku pandud teos ja siis Tauno Aintsi see Buratino tegutseb jälle jälle noorpõlveteoste põhjal kokku pandud, ehk siis selline üsna nooruslik kava. Ja lahe tõesti, et Jüri seda ettevalmistusorkestrit asi mainis, sest see tundub. Ta on ennast igati õigustanud, et esiteks lihtsustatud partiid, mis nendele spetsiaalse tehti, on jõukohased ja selle looga selles mõttes kooskõlas, et nad annavad samamoodi seda karakterid edasi küll lihtsamate võtetega, aga nad on väga selles paadis kaasas ja kui nad seal eelproovis olid, et tegelikult neid on väga hästi kuulda ja see on päris selline kõva löögirusikas, kui nad lõpuks kokku saavad. Ja ma arvan, et edasiseks selleks pillimängu motivatsiooniks on see väga selline hea laeng neil teisel juulil. Ja see teine asi, mis seekord vist on teisiti, et väiksemad kollektiivid saavad neid lugusid mängida klaverisaate abiga, et on tehtud igast loost vajaduspõhiselt, siis kes seda kasutab, on iseasi, aga klaverisaated, et nad saavad keelpilliorkestrit näiteks kõik puhkpillipartiid on seal klaverisaatesse ees ja et see toetab neid ja nad saavad seda ise kontserditel esitada, et lood, mis võib-olla muidu jääksid neil kuskile unarusse, kui nad ei saaks seda mängida. Et nad leiavad selle väljundi, pluss siis, kui näiteks on kas klaveriõpetaja või keegi tugevam mängija, neid toetab kogu aeg. Et siis on selline vundament olemas, et nad ei jää päris selle eelproovi hooleks, vaid et nad saavad aimu mingitest teemadest, kui neil endal orkestrist pille pole, et siis seal eelproovis üllatus, nii suur ei oleks, et seal on neid muid üllatusi nii palju, et on distantsid. Kui sa oled väike laps, siis see kõik tundubki jube suur, et siis seda ka natukene enne, kui maandud, et see on olnud päris hea, selline ettevalmistus, irevil. Ja võin kinnitada, et kui ma seal Põlvas orkestrit meil ei ole tõesti mingisuguseid puhtale, kes ongi ainult keelpilliorkester ja kui me paneme selle klaveripartii sinna taha, siis sa muusika tegelikult kõlabki hoopis teistmoodi ja kui ma teen samal ajal Tallinnas või Viljandis, kus on see täiskoosseis, siis ma tunnen Põlvas, et enam-vähem ongi samas noh, vähemalt need teemad kõlavad kuigi natukene teistmoodi, klaveripäraselt, aga vähemalt muusika iseenesekõla on olemas, on ära tuntav, et see on nagu nendele kelmide orkestritele kindlasti hästi suureks abiks. Ja mis seal veel nimetamata repertuaarist, Heino Elleri kodumaine viis, mis on kavas, oli 10 aastat tagasi, on ka nüüd? Dirigeerib ja mina dirigeerinud jah, ja see on ka noorpõlveteos Heinolleril, et lihtsalt see kuidagi kasvatuslik moment, et me ise kasvataksime endale seda nii-öelda harrastuskollektiivide klassikat ka, või kullavaramut, mida iga kell kõik kollektiivid suudavad mängida, et see ei ole ka mitte väheda tähtis. Et ega Ernesaksa Mu isamaa on minu arm, Mesipuu ei sünni nagu iseenesest, vaid et see on tegelikult kasvatuslik protsess, mida, mis ka praegu selle peoga jätkame. Kuidas see, kuidas sulle tundub, kas noored pillimängijad tunnevad Elleri kodu, mõistis? Elleri kodumaist viisi, ma arvan, nad, kui nad enne ei tundnud, siis nüüd nad tunnevad seda üsna läbi ja lõhki, et ütleme, kui sa oled keelpilliorkester, siis ta võiks ikkagi olla seal kogu aeg repertuaaris, ei võta. Aga näiteks kui mina selle looga tööd alustasin oma vihaga orkestri juures, siis ega väga paljud seda lugu ei olnud mänginud ja see praegu tundub meile kogu aeg iseenesest mõistetav, sest me teame seda nii hästi. Aga ega seda klassikat ju väga palju esitate, sest just need saavad kollektiivi juhid ja eestvedajad tegelikult ju tunnevad, et seda on kogu aeg liiga palju, aga kuna uus põlvkond kasvab peale, siis sellega tulebki tegeleda ja seda ei ole palju. Et ka mingid lood, mida meie võtame ka koorimuusika, enesestmõistetavana on see kellelegi ikkagi alati uus. Et sellega tuleb tegeleda ja seda tuleb kasvatada, liiatigi et kodumaine viis ei ole üldse lihtne lugu mängida. Et see on ka väga arendav lugu ja kui sa juba selle oled saanud selgeks, siis on juba väga suur selline samm tehtud oma orkestriga, et see on loona sisulises plaanis oluline. Jaga arenduslikus plaanis, et seal on mitu asja koos. Laulupeol on kavas ka filmimuusika, sa mainisid Liina Sumera ja Supilinna salaselts dirigendiks Hando Põldmäe. Kas see on muusika, mida siis noored rohkem tunnevad? Film tuli alles. Kaks aastat tagasi? Jah, et see on kindlasti üks hea muusika ka levitamise niisugune koht, et see on film, et väga palju vaadatakse filme ja kui ma ikkagi olen küsinud, proovis mängijate käest, et kui palju on neid, kes ei ole seda filmi näinud, ma ei küsi, kes on sellepärast, et enamasti on siis käsi ikkagi tõuseb väga vähe, et et kõigil on see film teada, see filmimuusika teada ja filmimuusika peab olema väga illustreerida tiivne, ta peab olema väga elav muidugi sõltuvalt karakterist, aga tegemist on antud seiklusfilmiga. Et, et seal on niisugust põnevust, head arengut. Ja ka loomulikult sellist tehnilist raskust, mille poole püüelda, et ma julgeksin isegi sellise võrdluse tuua, et see laulupeo orkestri ettevalmistamine, et see on nagu üks selline suure palli üle mäelükkamine, et alguses sealt jalamilt liikumas, mina olen väga-väga raske sinna tipu poole liikumine ja lõpuks ühel hetkel peab ära tajuma, et kus kohta on, et sa oled seal tipus, sellepärast et teiselt poolt läheb ta alla ja siis ei saagi enam kätte. Et et seesama, et seal laulupeopuldis võib tekkida see efekt, et ühel hetkel on see masina kui hästi selge ja ta mängib ennast ise. Aga siis on dirigendilaega koju minna, orkester ise mängib, ehk siis, et see laulupeopult on üks väga hea indikaator, et kui nüüd see koondorkester, kes seda Supilinna salaseltsi hakkab mängima, et seal 1000 600700 mängijad, et seal, kui teha niisugune üks liigutus, mis ei vasta sellele loo karakterile või sisule või mingisugusele muule taotlusele, siis see võimendab 1000 seitsmesajakordselt. Et see on väga huvitav kogemus, et seda ma olen kogenud, olen teinud selliseid liigutusi, mis ei olnud õiged ja veereb väga hästi ja sa saad aru, mis resonants tegelikult on, et kui sa ikkagi teed ja see tuleb nii palju tuhandekordselt sulle vastu. Ahah, selge, mis ma pean tegema, muidugi seal peab olema tohutu energia, et seda kõike hallata, see peab olema erakordne energia, et sa ei saa minna sinna nii-öelda tavalise kontserditundega ja kunagi, ükskõik kui palju ka on mõni dirigent laulupeopuldis käinudki, ma olen ka rääkinud vanemalt tegijatega, kes on seal käinud kordi ja kordi ja kümneid kordi siis ei ütle neist ükski, et jah, ma lähen seekord rahuliku südamega laulude pulti, et kõik on hästi selge, kella tuleb, ehk siis et see on väga eriline, ekstreemne olukord, aga selles on oma väga suur võlu ja laulupeoprotsess üldse dirigendi jaoks ja selle muusika ettevalmistaja ja kunstilise ja idee autorite jaoks. See on selles mõttes väga suur vastutusega väga suur võimalus, sellepärast et läbi laulupeo on ju võimalik mõjutada väga paljusid inimesi, on võimalik mõjutada väga suurt protsessi ja vot siin peab seda tajuma, et kuhu suunas siis me nüüd läheme, kuidas me mõjutame, sest see mõju on igal juhul olemas. Kui koos on tuhandeid inimesi, siis see on, see mõju toimub kuidas nüüd see asi resoneeruvad, kuhu suunas ja vot seal on see dirigendi ja kunstilise toimkonna siis need mõtted ja, ja nende mõtete sügavus, nende mõtete kandvus hakkab siis välja tulema. Testima haldaga selles mõttes nõustun, et vetega laulupidu ei saa kuidagi lahutada koori liikumisest laiemalt või orkestri liikumisest, sest ta on ikkagi väga tihedalt seotud ja nad käivad ühte jalga. Ja et see laulupeotegemine või laulupeo protsessi need proovid ei ole ainult nende lugude selgeks õpetamine vaid ikkagi laiemalt nende inimeste kasvatamine, nende väärtuste evimine ja neile edasiandmine ja kogu selle vaimsuse hoidmine, sest ega ka laulupeo traditsioon ja laulupidu ise ei püsi iseenesest, et seda tuleb kogu aeg taastoota ja sellega tegeleda, ei olla sellest teadlik kasvõi seesama Jüri Ruudu ühe rahva lugu, et kui seal proovis rääkida kogu aeg seda ajaloolist tausta või selle loo nagu sisu, et tegelikult see on ka väärtus omaette, et mida me peame edasi andma mitte ainult rääkima Kresshendudestimine vendadest, vaid ka laiemalt laulupeost ja millestki, mida me peame hoidma. Kas selle loo siis on siis? No eks ma ütlen, näed, sellest mainisin, et Eesti Eesti rahva loost nagu et selles mõttes ma olen natuke uurinud ka seda ja eks siin on selliseid ju arvamusi ikkagi paljudel, et nii-öelda see keel või see rahvas või ütleme, me oleme siin olnud üle 10000 aasta, et ütleme, üks vanemaid Püsiva siin ühes samas kohas elanud rahvaid, võime öelda, eks ju ja seda ei või seda sarnast keelt on räägitud tuhandeid aastaid ja, ja noh, see on mingisugused väärtused, mida tänapäeval maailmas nagu uued ja üsna sellised segaverelised rahvad. Et me peaksime selle üle võib-olla natuke rohkem uhked olema, et seda eesti patriotismi ma olen selle looga nagu üritanud natuke nendesse noortesse süstida, kes ju tegelikult on kõik sündinud iseseisvas Eesti vabariigis valdavalt kellel ei ole seda võib-olla isegi negatiivset kogemust, mis siin minu põlvkonnale, ütleme siin sellises orjapõlvest nõukogude ajast et natuke sellega kurssi viia ja ja miks on mingisugune sõjakas viis või, või mingisugused plaadilöögid või asjad, et ehk siis ma olen sellele vihjanud, et vot see nüüd siis selle sõjaaeg ja nüüd on selline hästi kirglik patriootlik, rahvuslik ärkamisaeg, muusikasse kirjutatud selliseid erinevaid emotsioone ajaloost, et eks see ongi meil ju niimoodi käinud, et on sellised paremad ajad ja siis tulevad jälle kehvemad ajad ja siis kuidagi jälle saadakse sealt üle ja see on uskumatu rahva vastupidavus olnud, seda ühendab siis selline nagu lootuse teema või selline leitmotiiv, et kuidagi läbi sellest ajast nagu jäänud püsima. Kuigi me oleme väga väike rahvas ja väga lihtne pole meil olnud. Et see on jah, selles mõttes olnud selline taust ka, et, et mitte, et nad lihtsalt mängivad, et noorte just nimelt, et avada seda niisugust muusikalist. Ega ma ei tea, kui palju sellest nendele alati kohale jõuab, aga võib-olla ikka midagi jääb kõrvade vahele ja vahest on hea meel, et tõesti mõni ütleb, et oi, see on mu lemmiklugu, mingi täitsa selline 10 aastane, mäletan Harjumaa keelpilliorkestriproovis kolmandas riiulis üks tüdruk kohe. Oh, mängi seda noh, niimoodi, et kui kellelegi meeldib, keegi tunneb seda mingit selle looga sidet, siis on hea meel ja ma usun, et nad kindlasti valivad sellest uuest loost igaüks oma nägu mis talle meeldib, rohkem meeldib vähem, aga just see on see kompleksne sellena kõike, et on sellist mõnusat laste muusikat, on sellist. Noorusliku on sellist tõsist vana eesti sümfoonilise muusikat ja on sellist erinevat žanrit palavad sümfoonilise poeemi tsüüdid, popurrii, sellised sellised asjad ja kui palju erinevaid helistikke, taktimõõte ja kindlasti mingisuguseid noote, mida nad elus varem mänginud ei ole ja et eks on kõik nagu see areng ja mis on ka kindlasti hästi oluline, just et seesama see laulupeo eelproovid ja protsess. Et see ongi nagu tegelikult see väga suur nagu selle orkestri haridusele üldse muusikakoolide pilliõpe hariduse osa. Et teinekord see laulu kontsert, et võib-olla isegi natuke nagu kunstilises mõttes tagasiminek selle pärast, et seal seal väga palju dünaamilisi nüansse teha ei saa, sest vabas õhus lapsed hoiavad noote kinni pulte kinni, et tuul puhub need ära, et seal tegeletakse mingite muude segavate teguritega, et siis nii-öelda see protsess, mis lõpeb maikuus nagu laulupeo eelproovidega siseruumis ja, ja kõik see on nagu selle protsessi isegi teinekord isegi see ütleme selles sisuline isegi olulisem osa, et, et see on nagu kogu see seal, see lauluväljak on sellised tulemus ja seal siis sünnib siis see, kuidas need tingimused seal vastavalt on, üritan saada kokku nii hästi kui võimalik ja kindlasti ta tuleb emotsionaalselt võimas, aga ütleme, kunstilises mõttes võib see eelproov olla isegi täpsem ja selgem. Ja ma arvan, mis selle protsessiga tahes käike olema kogu selles meie justin sümfoekeste liidu poolt ka seda asja siin aidates korraldada, et, et on just see, et me nagu näeme, mis on tegelikult võimalik, et just need Viljandi ja kõik need sellised positiivsed näited, et meil nagu seda orkestripillide õpet või sellest arusaamist meie muusikahariduses muusikakoolide õppekõiges selles oleks nagu rohkem. Et see ei ole mingisugune eraldi asi, see laulupidu, et see justkui nagu segab seda pilliõpetajatööd ja seda, et meil on seda suhtumist aeg-ajalt nii lastemuusikakoolides kui kõrgemates muusikaõppeasutustes ja kuidagi viia selleni, et esiteks ta rahvuskultuuri osa. Teiseks see, et seal on ikkagi väga kasutegur leket see, kui inimesed õpivad orkestri pilli, siis nad ikka mängivad orkestris. Ja siis nad saavad aru, miks nad need heliredeleid harjutavad, miks nad neid taktimõõt, solfedžo, kõike, miks nad kõike seda õpivad, siis sealt tuleb see tulemus. Ja see haridus viib tegelikult väga palju neid muusikaliselt targemaks ja oskuslikumaks. Ja mis oleks hästi oluline just see, et nad ikkagi mängiks pilli edasi elukestvalt, et see on üks teine selline asi, mida meil nüüd täna laeva sinna ülikooli sümfooniaorkestrit, meil Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli sümfooniaorkestrid, aga neid võiks rohkemgi olla ja üldse selliseid harrastustasemel kui koolidel siiski on, nii et on üldlaulupeole nagu neid harrastuskoor, kes noorte laulupeol ei osale, on siiski väga palju siis noh, meil ütleme, see seltskond on üldiselt samani noortelaudadega üldlaulu põleta. Me peame hakkama nagu tasapisi kiibistama neid inimesi, kes seal 1000 tükki laulukaare alla, mis nüüd edasi saab, kui ta keskkooli ära lõpetab, et mängigu edasi kasvõi korra nädalas korra kuuski kuskil orkestris ja et see nagu kogusele pillihariduse nagu väljund ja, ja see on ikkagi väga hea võimalus läbi sellise nähtava ja sellised väga selge haridusprotsessi seda kogu sellist pillimängutaset edasi viia, et need väiksed orkestrid, kes täna on seal 15 liikmelised, et need oleks ka lõpuks 40 viiekümneliikmelised või seitsmekümneliikmelise sümfoonia, kes tegelikult on see võimalik, kui on tahe ja mingi soov seal taga ikkagi seda nägu teha. Ma arvan ka, et ühel hetkel see orkestri liikumine liigub samas suunas nagu kooriliikumine, et ütleme, kui su laps laulab kooris, et siis sa ju ei eelda, et ta peaks laulma mingeid Artur Kapi soololaule, eks ole, et samamoodi, et ta ei pea võib-olla mängima mingeid selliseid eesti klassika või ükskõik klassikalisi soolopalu oma pillil, vaid just, et on see koos mänguga orkestrimängu kogemus ja elamus tegelikult, mis seal on valdavalt suurem, sest solistian vaadake, kui vähe, kooris seal paar tükki tuleb siin ette soolot laulma, aga orkestris kõik ei pea mängima soolot. Et see, ma arvan, liigub sinnapoole. Ja noh, laulupeol kõik koorijuhid, ma arvan, teavad seda pillimängijat on kõige paremad koorilauljad tavaliselt neil, kes nagu lihtsalt tahes-tahtmata on muusikakoolis käinud ja laevad nooti ja intoneerivad, kõige täpsemini on need eestvedajad. Nii et selles mõttes on see orkestri liikumine ka tänuväärne koorimuusikale. Et toodame ka väga häid lauljaid. Ja tore on see tegelikult. Paljudes muusikakoolides ongi see suund võetud just koosmängu ja orkestrisuuna peale, et kui siin võib-olla veel mõned kümned aastad tagasi, kui need orkestrit pole nii palju siis saatis seda solisti suunda, et just soolopala ja nii edasi. Et nüüd just vähemalt nendes muusikakoolides, kus mina töötan, võib küll julgelt väita, et esmane on koosmäng ja siis loomulikult selleks, et hästi koos mängida, peab muidugi hästi ise ka mängima. Aga siiski see koosmängu osatähtsuse tõus on iga märgatav. Nii et järgmisel noorte laulupeol loodetavasti veelgi suurem, üle 1000 liikmeline. Ja potentsiaali kindlasti on, et see on niisugune regionaalpoliitik, kõike, et kuskil on mingid muud asjad meil nagu selle asja vastu, et me võib-olla ei tea, kas mingi Kärdla linnas on, eks ju siin 10 aasta pärast võib-olla 1000 elanikku või noh, mingid asjad, mis nagu on mingid muud protsessid ühiskonnas, millega ka nii palju kui võimalik. Me kindlasti üritame seda asja nagu edasi viia. Ma usun, et edaspidi kindlasti mõtleks ka needsamad ettevalmistusorkestrite teema, et see võiks olla isegi nagu laiem. Praegu tulid siin sisuliselt Tallinna suuremate koolide orkestrid, aga seda võiks nagu mujalt üle Eesti, et kõik võiksid oma kas või siis, kui tal on seal teises-kolmandas klassis seal viis, kuus last tulla nagu nendega mängima umbes pooltkava või kahte lugu ja et kindlasti see jääk seal oleks väga raske ja pikk teekond, et see asi nagu kasvaks, et ühel hetkel tekib uusi orkestreid, samal ajal teisest otsast kuskilt jälle pudeneb ja ei ole võib-olla dirigente leida alati ja pilliõpetajate probleem on suur, et leida. Ja kogu see asi on selline kompleksne probleemistik. Aga me üritame ikkagi nagu positiivselt, et sinna asja suunata ja kuidagi inimeste arusaamisjõuda, et see viib nagu seda asja edasi, kui nad siiski orkestris mängivad ja sellega tegelevad ja see on lihtsalt selline ütleme, ilus inimese väärtust ja tema sellist väärtuslikkust tõstev asi, kui inimene mängib pilli, ei ole, seda, võib olla väga hea arst või õpetaja või midagi muud. Et see Euroopas on seal väga hinnas muidugi seal pikad kultuuritraditsioonid, Saksamaad ja teised 500 aastat ja rohkem, aga ma arvan, et meie oma sellise põneva ajalooga ja oma potentsiaaliga võime ka selles osas edasi liikuda. Üldiselt oleme võrreldes siin Euroopa teiste riikidega päris päris hästi on meil selles mõttes. Laulupidu on kahtlemata üks selline väga oluline väljund, nii et miks mitte see liik, ei, et edaspidi võiks kasvada ja sama asi tegelikult puhkpilliorkestrid ja kõik, et kuhu see pillimängijat, et sa võid olla laulja, tantsija, midagi muud, aga kui sa ikka pilli mängid, siis mängi seda ka ikkagi edasi, et ära jäta pooleli ja see emotsioon, millele me rahu, mis on nagu see ühekordne selline laks, mis nad seal laulupeol saadud siis see võib-olla mõni mõtled, ahah, vaat ei jaksa enam pilli mängida, aga käib selle laulupeo ära, ehk ta muudab oma meelt, et see on ka selline laekesete manipuleeritud, me saame nagu suunata rohkem sellise pillimängu juurde jätta ja praegu üldiselt on see töö, mis need inimesed on ära teinud, seal on igasuguseid ja igasuguseid selliseid probleeme kogu selle asja käigus protsessi käigus, aga ma arvan, et kui me näeme, millised need lapsed ära teenida, õpetajad ära teinud, et siis see on väga-väga suur töö olnud, nii et tegelikult suur tänuga kõigile nendele, kes seda asja siis mitte ainult meiegi, et ma seda üritanud protsessi juhtida ja siin niimoodi edasi viia, siis tegelikult see, mis igas väikses kohase pilliõpetajast dirigent, korraldaja, see ja need lapsed ja noored ise, siis see on nagu ikkagi väga suur asi olnud, nii et tegelikult sellest saab kohe aru ei saagi ja täiesti kriitiline ühe või teise asja suhtes suures pildis vaatad siis. Suur tänu kõigile nendele ja see on näiteks väga suur töö olnud ja mina ikka ütlen, et see on üks väga ilus asi, mis Medele. Saame näha teisel juulil 12. noorte laulupeol, mina jään esinema Noorte sümfooniaorkester ja koondorkester. Ja kavas on palju toredat eesti muusikat. Suur aitäh, Jüri-Ruut, Kangur, Riivo Jõgi, Rasmus puur ja Hando Põldmäe täna klassikaraadiosse tulemast. Ja soovin teile mõistagi väga ilusat pidu, aga võib-olla teil endil on ka midagi, mida laulupeol osalejatele soovida? Ma arvan ikka sellest tundest ja sellest koosmängurõõmust osasaamist ja seda hinnata ja seda samas, sellist vastupidavust tuleb dirigendikätt jälgida. Lihtsalt olla heas tujus ja võtta sellest peost emotsionaalselt kõik, mis võtta annab ja jätkata pillimängu. Nüüd ma sooviks küll kindlasti samamoodi, et nad seal peol nüüd saaksid lõpuks ometi pärast seda suurt pingutust nautida seda, mis nad on ära teinud seda tohutut tööd. Aga kõige rohkem ma ikkagi soovin ilusat ilma muud mitte midagi ilma, vaid oleks rassotis sõnastuses. Noh, ma arvan, et see laulupidu ikkagi, miks ta oli, on ja jääb, on see, et me tuleme kokku teatud aastate tagant ja päris suur kontsentratsioon oli päris suur osa Eesti rahvast on seal koos ja nad kõik tunnevad midagi enda sees. Need tunded on kindlasti natuke erinevad. Aga nendest erinevatest tunnetest kui üks suur tunne ja, ja see on see, mis meid jälle jälle sinna laululavale kokku toob. Ja ma väga soovin neile noortele, kes tulevad esimest korda, et see tunne neis tekiks, et nad tuleksid sinna jälle ja neile, kes tulevad jälle, et see tunne tekiks jälle ja jälle. Aitäh, need on väga ilusad soovid, et kohtumiseni laulupeol.