Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. OYO Lizzi kallenna OYO olisi, Kaaleeenna ka Lenna kallenne. Tere, Eestis elav ukrainlane Anatoli Lütjuk, tere. Kuulsime praegust väikest ukraina rahvalaulu, mida aeg-ajalt oma lapselastele laulate teie kohta võib öelda, Te olete Eestis teatavale osale inimestest ka legendaarne ukrainlane, et te olete siin, noh näiteks koos Ruslan Trochynskyi, igaüks kuulsamaid ukrainlasi kumbki omal moel kõigepealt aga siis päris alguse juurde ehk kust te sündisite ja milline oli teie lapsepõlvekodu ja lapsepõlveaeg. Selles Lääne-Ukrainas Tšernobõli oblasti väike linn võis suurt küllase Veliki purki. Isa oli jurist Emma, tõeline koodion. Ütlemine, mis aastal te siin 47 aastane, tavaline tavaline pere oli Katri sõnaline tare. Ema oli usklik naine, isa ei olnud usklik mees. No minu lapsed küsivad ise kuidas ja oli kaema juhatab kui ütleme, et lapsed ei ta süüa praegu inimesed vaats ikka olin küll meil oli rätik ja kui sinna ei taha süüa, siis reetiku ta annab rätikuga ja, ja, ja ema ja ema ees ja tema sele ta. Ja iga päev ja kui sa ei taha, siis võetakse rätik appi ja noh, praegu ma vaatan, see ebanormaalne, aga seal oli seal päris normaalne asi. Ja kevadist müüma jalutame, palju jalad olid paljajalu ja, ja koolis ukse ette seisab üks minema kas õpetaja või koristaja teisesse inimene ja kontroll, mine pesen jalad. No see väike teda ja kontrollivad, kas kõrvad on puhtaks või ei ole. Iga päev, kui kooli läks ja Mis ei tohi ta, mis ta ei toida, kui praegu inimesed, kui nad istuvad laua peale ja siis inimene ei tee probleemid. Ja kui minu ema või isa nägid, et mina istusin laua peale, koer šokees, seal ei tohi teha. Ja siis veel mõnusat detallid, kuidas? Noh, see on nagu vanainimesed ennem oli, keegi on hea praegugi kompa, see ei ole õige, aga väike detailid, mis mul kahju, et praegu ei ole sellised noh, ütleme kui inimene läheb õues ja tema vastuvõtule, naine, kes ootab Plapsitkeik, mehed tähes, võtavad mütsi ja kummardavad naine võtab lapsi ja tervitavad mõnusad väike detaili, päris palju selliseid väike teda. Nii et kodus oli väga range kasvatus ja koolis oldi ka ranged Kuidas te sellele tagasi vaatate, et see oli ikkagi vajalik või? Loomulikult loomulikult, no vaadake, kuidas meie peale elab üks kord narkoos, Lähme ja nali sääreme ja, ja tuli välja selline lugu, et inimene elab kolm osanud, esimene osa. Iisrael diktaator Isovie diktaator. Praegu kõik etapid on normaalne, praegu minu lapsed on õpetaja, ma olen nagu pelada. Ja te olete ennast varemgi nimetanud nüüd juba oma lasteõpilaseks, et lapsed on hakanud teid õpetama, aga Teie kodust veel niipalju sellest kodust, kus te ise kasvasite, et seal oli siis nii-öelda ema see, kes dikteeris ema, oli nagu maja Lukna. Ja isa oli leebem või too ees Isa oli seal, juhatab teoreetiliselt kiik. Ema viib täide ja no vaadake, kui ema peseb liide ja ja oli trussikud ja sokid olid trikitatud, haagitud ja, ja, ja teised variandid ei ole ja mina küsin, mille jaoks? Aga teie ise, kas te võtsite oma lapsepõlvekodust selle kaasa, kui te hakkasite oma poegi kasvatama, et peab olema ka hästi-hästi range või te siiski nii range ei olnud? No mina proovisin, aga sinna hoopis teine loo. Muidugi tuli välja, tuli välja, mina unustasin seda. Bogdan ütles, kui oli koristamata midagi, siis ise tegid buldooser ja keegi. Ma kui laua peal palju asjad oli koristamata ja siis viskasin ära käsite Mae ja see oli veel hullem koristamine ja, ja seal oli nimi poiduaalsetegi seal väike detaili. Teie peres lisaks poegadele nestorile ja Dannyle ka kasupoeg, Sergei. Neid kõiki te olete õpetanud armastanud ja jätkuvalt teete seda edasi ja teil on üks suur ja sõbralik perenaine, on eestlanna, nii et meil on ka väga huvitav kodu. Naine praegu ei elanud meiega aga tema väga hea inimene, aga tal on natuke teine elu ja sellega on vaja arvestada. Mittesõnaline, seal mäes on hea naine, halba see ei ole õige. Muidugi. Kuidas te sattusite Eestisse? Nõukogude liidul oli siin Loogule käändeid, et keegi meid, eestlased, lätlased ja venelased kõik teadsid täpselt. Ja keegi armastajad nõukogu lülit. Mina olin kunstnikuks ja selline lindmaa oli usklik inimene Me kiriku põranda all ja mul oli selline diskomfort. Siis mina tahtsin jooksu teha. Ma küsin nii palju vahel, et lõpetasite Ukrainas keskkooli ja läksite ka kunstnikuks. Ta olin siin Helsingi siin. No võib-olla ma olen ära, hakkasin uurima, kuidas see võimalus, aga ikka nõukogude liit siin oli ka. Need olid seitsmekümnendad Kaheksa kuskil nii, nii ja soomlased, kes jooksis ära, soomlased annavad tagasi, rootslased ei anna, vot. Ja siis oli vaja korjagas kõvera võikuid, no kes mind leiab, et maksame siin Eestis või Leedus ja meremehed võtavad ja sädelevad ja edasi ma kuulsin Tähendab põhieesmärk oli teil ikkagi, et siit minna läände, mitte tollane kunstiinstituut? Ei, paralleelsed. No see oli plaanid, aga ikka jumalad töötavad, nii et natuke teistmoodi. Ja sellised romantikud siin terve nõukogude liidu kunstnikud, filosoofid, nad tulevad siia. Kõigepealt, tavalised juba ootavad, siin nad teevad, kuidas me planeerime, kuidas me mõtleme? Ühesõnaga, teil tuli loobuda. No mitte kangelaslipp oli. Räägime teie kohanemisest, jätsite sinnapaika selle plaani Eestist kuskile lääne poole edasi liikuda. Te läksite kunstiinstituuti sisekujundust? No täna öeldakse selle kohta sisearhitektuur, te läksite seda õppima. Kus te elama hakkasite, kuidas te kohanema? Käsitleb ma elasin Kopli ühiselamu, mul oli väike tuba, mina õppisin ja töötasin. Siin oli natuke Ukraina intelligendid, õpilased. Organiseerime Väike-Ukraina ling ja lepad Boltsikud põranda, katoliiklased, me oli tema kiriku põranda all ja me otsime preestrid, kes teeb jumalateenistus. Kus see põrandaalune kirik tol ajal asus? Lasnamäe korteri eest ja siis oli Rink Ukraina natsionalistid. Hollandi suur, aga tema oli, no Pärtsuke läänlane, tema oli väga intelligentne inimene tema külas nagu kaksikelu, et ühest küljest kindral ja teisest küljest võimale lihtsalt teadsid keik kikus, noored romantikud, natsionalistid aga usaldasid teda ja loomulikult ja me teame, et esimesed asjad korjame muidugi söe, anname ukrainlased, kes istusid vangis Permi ja nii edasi meelise. Ja minu korter, Laaslane ole. Ja Rootsis inimesed toovad mulle raamatud jälle konspiraatorid, räägime ainult vene keeles ja võtta enne ja pärast ukrainlasi, dissidendid tulevad siia ja võtavad raamatud ja annavad. Laenasin. Ja kõige selle kõrval te siis jõudsite kunstiinstituudi ära lõpetada ja see on üldse ei olnud probleemi. See ei olnud nii tähtis kui põrandaalune tegevus. Vaadake, kui me abiellume, siis me läheme kirikust Neeme kirikus ja õpetaja ja kunstiakadeemia kunstiinstituut, õpetaja läevad ja tervitavad ja ei öelnud probleemid, mina kirjutan ukrainas, keelevad vestoni nii hea, et õpetaja tulijad tervitavad mind kirikus ja seal inimesed ei usuvad. Valetaja, sa oled ideoloog, instne instituut, ideoloogiline instituut ja kuidas õpetaja näed, nad ei usu, et see oli. Kuidas te eesti keelt hakkasite õppima? No ütleme nüüd, ma ei tea probleemi, et, et mina ei oska päris korrektne, aga ükskord ma tegin ekskursioon, eestikeelne ekskursioon maad ja oli Ukrainas, inimesed ütlevad. Kuule, sinu issand, selle polüClaude, tema oskab nii ilusti hästi eesti keeles. Ei, isa saab arukeitmis, räägivad eestlased kui etlased, Reigo Nimkine, spetsiaalne, tema isa ei saa aru, sa esimene pump, teine punkt. Eestis sõnaga oma konstruktsiooniga tema keegi anna oma informatsiooni, eestlased saavad aru. Ja see oli nii mõnus oma oma konstruktsiooniga hästi sõnadega. Te abiellusite omal ajal eestlannaga, see aitas ka kaasa ja kodus oli eesti keel. Siis rohkem oli vene keel ja ukraina keel ja loomulikult eesti keelt ka oli. No ütleme, ma panin silmad kinni. Nii et spetsiaalselt seda õppinud või kuskil kursustel käinud ei ole lihtsalt nii nagu ta tuli eile käigu pealt külge, nii ta tuli ja nii ta jäi. Kas olid, vaata, praegu tulevad eesti koolid, mina teen seal kirikusse ekskursioonile ja väike, kelle lapsed ja Nollav, sead, eesti kelm, meenekott, ma teen liigas ja loomulikult. Aga kuidas eestlased räägivad, niisugune sena nad ka sellel ookey Chao, kakao ja jänese spetsiaalse teevad, aga kui minna, no mina oskan nii palju, kui mina oskan ja kui mina teen viga, siis palun parandage mind sinna. Nii hea meelega, parandavad. Tuleme nüüd väga tähtsa asja juurde teie elus, mille järgi väga paljud teid ju tegelikult teavadki lisaks ukrainlastele ka eestlased ja kõik teisedki. Teie Anatoli tukk, olete siis Ukraina kreekakatoliku kiriku kolmekäelise jumalaema koguduse asutaja, Tallinnas selle koguduse vanem ja te olete ka selle kiriku jumalaema kiriku eneselooja ja ühtlasi on veel Ukraina kultuurikeskus ja see kõik koos on üks väga tore selline kombinatsioon, kus saavad käia ukrainlased, säilitada oma tuuri, suhelda, käia mingites ringides, teha käsitööd ja mitte ainult sinna saavad tulla ka eestlased ja saada osa Ukraina käsitööst laulust tantsust. Ma ei tea, milles, kuidas kirik see kogudus sündis ja kuidas ukraina. Siis oli tunne, kui sa oled selline patrioot, siis mine koju sõda Ukrainas ja aga siin juba siin juba koort ja nii edasi ja siis mul oli seal nendes Comfort ja siis kirgubeeaa, steri njuk, kolli, siis teeme nii, et ela seal Eestis, proovi ehitada Ukraina Kiilik organiseerida ikka, sa oled selline revolutsionäär ja võib-olla midagi tuleb välja ja pärast minna mõtlesin, nii et kui mul siin pere siin on vaja organiseerida midagi. Ukraina, et no kes see on jälle huvitav asi, ma tahtsin, et minu lapsed on Eesti kultuuriinimesed ja ikka ukrainlased ja siin oli palju ukrainlasi ja, ja no 42000 Neil on seal päris palju ja siis meil on vaja kirik. Meil on vaja tsenter, kultuurikeskus ja nendesse kool. Siis organiseerin, selline koht, kust tulevad minu lapsed ja minu sõbral lapsed ja Hoimelisel ukraina kultuur pärast palju inimesed hakkavad aitama. Siis me ehitame vanalinnas väike nagu Ukraina saar. Asjaajamine oli keeruline käik, see luba saadaja. Ei olnud nooli palju tuleb, näen, et noh, kas te teate või ei tea, 97 aasta panevad põlema ja see ei ole salakoht, et siin oli vännedsenalistid, põrkašoudzeri pead, kes sissemäed ood ja kogu aeg oli seal need probleemid. See kirik sai esmakordselt valmis aastal. 97 pandi ta põlema, siis sai seda taas. Ja siis ma sain infaarseid, nii et tagasi ja jälle ehitasin. Ja praegu on siis Tallinna vanalinnas laboratooriumi 20. Kas just see võrratu Ukraina kultuurikeskus, kirik, seal käib koos ukraina kogudus, seal käivad koos ka inimesed, kes võib-olla ei ole kirikuga seotud, aga kellel on lihtsalt meeldib käia ja osa saada kõigest, mida kujutab endast ukraina kultuur. Et praegu see kõik toimib ja on üks väga vahva paik siin Tallinna linnas. Praegu see on rahvusvaheline organisatsioon hotena selline kultuurikeskused toituvad. Üks tüdruk Šotimaal, üks tüdrukust Tšehhimaal niux Tatjana kalikülas tuli suur kujutis Venemaa. Fantastiline naine ja nälja Holonteeriti kuskil Itaalia Indias ja tuli välja ootamata asju. Minna pole põrnedeline, tuli. No te olete lihtsalt kuulsad ja see on tore ja südamlik paikna Ukraina pühapäevakool tegutseb Jaani kirikus ja raamatukogu, isegi Ukraina naisteliidul on seal oma väikestaap või kuidas. Ja siis on ka väike ukraina religioosse kunsti ja käsitöömuuseum, aga kui te ütlesite, et tollal, kui see kõik hakkas niimoodi sündima, et Eestis elas, mis te ütlesitegi umbes 42000 Ukrainas, tänapäeval neid nii palju enam ei ole. Ei ole, Ukrainas tuli üks mees, Verhownerada, surete, botaadid, kese, palju ukrainlased sinnad. Me kuulsime, et praegu 24000 Ukrainasse jaga mähe, mis teile on vajakastatistikale, ukrainlased on vaja panna vene suursaatkonna ette pikett ja siis mina organiseerinud kuskil viis 10 15 20 inimesed ja mitte rohkem kui huvitav kond säärtule. Saada 203 saada. Aga need on need Tallinna linnas elavad ukrainlased, siis Tallinnas elab kuskil seitse, tulevad ukrainlased ja peleti jaoks korjateni. Ja, ja no nad tahavad elada oma elu ja nad vänne televisiooni inimesed rohkem ma ei ütle nad paha inimesed, nad lihtsalt vääne televisiooni inimesed. Ja praegu me aitame päris palju Ukraina humanitaarabi, ütleme et päris suured suured projektid. Sõidame laenlase frondi joonele, teeme kontroll, sellepärast me tema pagulased ja haavatud inimesed. Ja me otsime sellised inimesed konkreetne üle anname abi. See toimub, nagu ma aru saan, regulaarselt. Janne nõmmel suured projektid, kus välisministeerium, Eesti välisministeeriumi ja meisse kolime asjad, kuidas korjamine. Käib. Esimene kord organiseeri Bogdan, minu vanem poiss. See oli päris suur aktsioon. Viis päeva jooksul. Oli kolitud kuskil 20 tonni kumentaladi. Uskumatu asja. Terve terve see seal oli. Ja Ukrainasse viiakse, kuidas? Siis kolime raha, võtame auto ja siis Bondantsetis, Ukraina väga emotsionaalne inimesed ja seal palju pühainimesed ja palju sellised kavalad. Ja selle pääsme sõidame, töötame kontroll. Aga kui ta on ja Nestor, nad on selles mõttes oma väärika isa väärilised pojad, et te olete neile õigeid asju elus õpetanud, nad teavad, mis nende kohus, mis nende emissioon. Kuidas sattus teie perre kasupoeg, Sergei? Tema ema, ukrainlane ja iga ukrainlane, aga tema oli vene kultuuriinimene insener. Ise ei olnud, aga emad tuli minu juurde, mul oli firma, kus korvmööblit tehakse ja sealgi oli seitsmeteistaastane, ta oli võib-olla võtta endale selle lapse. Siis temalasid nagu minu poiss. Igapäevatoitame, aga tema läks koju. Nii et ta elab ikka emaga, aga muidu võimalikult palju aega veerand teie seltsis ja teeb kõik kaasa, mis teie peregi teel. Siis nagu vend Bogdan ja nestorile. Oli vaja terve päev töötades teistesse töö ja ohtlik ja see ei ole töö, see elustiil oli. Ja siis no loomulikult abikaasale oli vaja aegandja poole, siis meie emakene organiseerib oma elu natuke teistil ja temal läks ära, aga töötama väga intelligentne, väga hea nalja ja lapsest sukklauad ja nii edasi. Aga mis on hea, et ükskord mina ütlesin jälle, kogu aeg on vaja, 40 tähepoisid, lääme, laupäeval töitame. No on vaja kiiresti midagi teha. Siis nestorit ei, isa. Laupäeval olnud perepäev, ma ei ta sinu negatiivne kogemus, aeg koju minna ja see on nii mõnus, kui lapsed võtavad. Minul negatiivne kogemus ja vood parandavad oma oma jala. Bogdaaniassergeega. Kõik on pereinimesed, kõik kolm poissi, mis on see, mis teile Eestis väga meeldib ja mis on see, mida te siiamaani imestate Inimesed ikka laadige mina olen siin kuskil neljakümnendat aastat juba ja. Ja siis mul sellega imponeerib, sellepärast et Eestis minu kodumaa voodeni iga Isamaa isa ei ole. Ema kohalik naine Kuidas inimesed tunnevad ja mul rohkem komfort need töödelda Eesti inimestega rohkem konkreetne Bogdan, tema väike natsiaalnegija, tema mõnikud teeb restauratsiooni töö ja ehitust ja nii edasi. Kui me tahame toitada Eestlane ei ole vaja seletada, palju, et noh vot selline raha eest sinna töötab, sinna saab see enne ja nii edasi, nii edasi ja seal varianti ei ole. Ütles no vaata, kui tuleb hästi firma ja siis me teeme leping, teeme sead kõik rohkem ei ole probleemi, kui deme leping Ukraina või Vene Eelmäe juhatajaid, ülesi, Nuubotaan kuules, nootsin valima, vot praegu Hintiivse võtmine ei tea, mis teha. Liisa, raha on vaja ja nii edasi. Reslased ei Palod wood andnud, tuli probleemid ära. No see väike detailid, aga ma arvan. Ta mängib rolli ja valge restoran, nad individuaalne kultuuriinimesed, Aaslavee inimesed, nad, kollektiivne kultuuriinimesed ja. Teie kodus on kindlasti tunda teie kunstniku kätt, aga mis seal siis domineerida võiks, Eesti või ukrainapärane? No vaadake, kõrgharidus, mina sain siin Eestis ja noh, praegu ma olen säästluseniku toosniku krin austatud kunstniku Ukrainas, aga ikka ma arvan, et ma olen rohkem eesti kunstnik, mitte ukraina. Ütleme mis toimub Ukrainas, minna võtan ainult rahvastiid rahvastile, kui midagi tuleb viseerida, siis ma töötan nagu eesti kunstnik, eesti kultuuriinimene. Ja see ei ole konfliktne situatsioon, et see on noh, see koos päris hästi töitab, teete kodus Ukraina toitu ja, ja ise teete ise. Ma ei ole selline inimene, kes surub spetsialist, saaga varjennikudmine oskanud ja küpsetame kartulid ja poos, teen tosin. Asi. Nii et elate tegelikult kahe kultuuri keskel ja te saate mõlemast seda parimat. Elu on teil väga huvitav ja teised saavad ka sellest osa. See Ukraina kultuurikeskuse tuli välja selline organisatsioon, et tulevad inimesed, teised kui tulid inimesed ja nad leiavad endale millegi oma elu jaoks oma kultuuri jaoks. Me olime, mul on teater moralitee ja seal on paljud kompositsioonid, kuidas mänguasjadega, mina teen mänguasjad, selline kaval plaan, kui me kiik teine palju mänguasjad, siis, siis meil on võimalus maailma vahetada. Ja see tuli välja teater, moralidee, seal palju kompositsioon, integratsioonifond andis raha ja me teeme suurt projekti praegugi. Projektid, projektid. Teised kultuurid, ütleme mul oli üks projekt jälle integratsioonifondid, aga see minu elu osa ja mina tein, helid, no see võõras kesine kaleviga. See on häll lapsehäll. Ja kui tulevad eestlased, mäed ja siis mina ja aidanud teha Eesti hell, kui venelased, vene sakslased, saksa hel, soomlased, soome hääl ja nii edasi needes ja nad teevad nalja, on puusepakoda ja nad teevad ja võtavad endale sellised helid. Nimelised venelased tulevad siia ja mina seletan, kuidas võib teha ja mis on vääne hääldiannad. Heam jalaga teevad eestlased ka. Sugulastega olete vahetevahel Skype'i teel ühenduses Ukrainas. Mina olin kõige väiksem mood ja väänad suri ära juba ja vanemad ei ole juba. Sugulased on aga ka rohkem kunstnikud. Loomulikult on link, kellega mina suhtlen ja siis teeme Ukrainas praegu suur projekt. See headuse raamat, headuse raamat. Ja mina otsin lugu siin Eestis, mis on hea, mis seal paagi teavad, mis on hea. Ja siis siin oli Porošenko, Ukraina president ja välisminister Klimkin. Ja nendel selline idee väga meeldiv ja siis nad aitavad organiseerida Ukrainasse headus ja. Ja side ja sellest enne paber ja see väga emotsionaalne paber siis trükime tooli välja, selline grandioosne projekt ja võtavad 10000 inimest, Tsepsühholoogid, kaplanid, Volonteerid kolivad. Hea lugu, 10000 pärast me valime 50 lugu ja 300000 lapsed teevad illustratsioonid. Ja siis Tallinnas me teeme paberi ja käsitsi tehtud 100 raamatut ja üle anname keegi surema ilma raamatukogu. Millal see valmis peaks saama? Aasta lõpuni selle aasta lõpus ja 2017 lõpus? No selline plaan, ilusad plaanid, tore kodujad, tore elu on teil siin Eestis ja sellest saavad osa ka kõik teised inimesed, kes teiega kokku puutuvad. Aitäh. Eestis elav ukrainlane Anatoli nütjuk saray töödele. Meie kohtumist jääb lõpetama teine kuulus ukrainlane Ruslan Trochynskyi Kuusamad. Tere, ka stuudios olid veel Haldi, Normet-Saarna ja maris. Tõmba kuulmiseni.