Täna pakume teile, kuulate järjekordset saadet sarjast, riigita rahvas. Seekord räägib Andrus Mölder Indias elavatest elu kutest. Maailmas tervikuna on enam kui 87 miljonit luht. Indias elab enam kui 85 miljonit elugud USA-s üle 800000, Malaisias umbes pool miljonit, Singapuris 100000, Austraalias 100000 ja ka Euroopas umbes 100000 elukoht. Et elukuud on Traviigi rahvaste hulka kuuluv rahvas, kes peamiselt elab India kaguosas bengali lahe ääres Andra Bradesse osariigis, kus neid on üle 75 miljoni. Indias Tamil Nadu osariigis elab neid veel üle nelja miljoni karnad taaka osariigis umbes neli miljonit ja maa Rastra osariigis peaaegu poolteist miljonit. India on riik, kus peamiselt elab kahte tüüpi rahvaid. Põhja- ja keskosas elavad valdavalt indoiraani rahvad ja lõunaosas. Indias elavad siis valdavalt raviigi rahvad. Delu kuud kuluvad siis nende Travigi rahvaste hulka ja Delu kui keel on ühtlasi maailma kõige suurema kõnelejaskonnaga. Traviidi keel. Andero prodessi osariik on selline osariik, mille puhul kindlasti on huvitav osariigi nimi. Me oleme oma varasemates saadetes rääkinud, et mitmel pool Aasias rahvastel on maa nimetuses sees. Sõnastan eeskätt islamirahvastel, aga mitte ainult, sest on tähistab maad tähistab riiki. Aga hindustani poolsaarel ja selle lähedastel aladel on samalaadne tähendus sõnadel prodess ja des. Nii et see Bradess võid s tähistab siis maad briiki osariiki. Me teame, et sealsamas India naabruses on riik Bangladesh. Aga me oleme oma varasemas saates kunagi rääkinud Sindidest ja singid nimetavad oma maad sindudes. Ja Indias on õige mitmeid osariike, kus osariigi nimes on sees just seesama sõna Brades ja nii ka siis Andra prodes ja seda võiks tõlkida kui Andrate maa. Andero protsessi osariik on loodud 1956. aastal. Osariigi pealinn ja suurim linn on haide rabad. Osariigi pindala on umbes 275000 ruutkilomeetrit ja pindalalt on see osariik Indias neljandal kohal. Kui 1961. aastal oli seal 36 miljonit inimest ja 1981. aastal 54 miljonit siis nüüd on enam kui 87 miljonit inimest ja see rahvastiku tihedus seal on väga kõrge enam kui 310 inimest ruutkilomeetri kohta. Osariigi rahvastik on suhteliselt kirju elanikest, enam kui 12 miljonit ei ole rahvuselt elukuud kusjuures kaugeltki mitte kõik need rahvad ei kõnele Traviidi keeli. Osa sealsetest rahvastest kõneleb hoopis indoiraani keeli, osa kõneleb aga koguni austraalia keeli. Osariigi elanikest umbes 68 protsenti on kirjaoskajad. Meestel on kirjaoskuse tase natukene kõrgem kui naistel. Nii nagu Andra prodesse osariigi elanikkond tervikuna, nii ka Delu kuud ei ole usult ühtsed. Umbes 90 protsenti elanikest on hindu istid üheksa protsenti islamiusulised ja umbes üks protsent kristlased. Milline on selle osariigi majanduse olukord? Majanduslikus mõttes on Andero Bradesse osariik suhteliselt rikas. Tegemist on India ühe jõukama osariigiga ja näiteks sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta. Ta on selles osariigis Indias neljandal kohal. Andero Bradessi osariigis on mitmesuguseid maavarasid. Väga rikkalikud on näiteks lubjakivi varud. Seal on ka nafta ja gaasimaardlad. Ulatuslikud kivisöevarud ja isegi uraanikaevandusmajandus baseerub küllalt suures osas põllumajandusel ja põllumajanduse jaoks on oluline, et osa riigi eri osades valitseb küllaltki eriilmeline kliima. Mõnel pool seal osariigis on küllaltki kuiv, aga on ka piirkondi, kus aastas sajab enam kui 1500 millimeetrit. Üldiselt seda osariiki iseloomustab kuumus aastaringselt on vägagi soe. Suvi kestab märtsist juunini ja siis ulatuvad temperatuurid sageli enam kui 40 kraadini. Kusjuure Sandro Bradesse osariigi puhul on huvitav see, et rannikualal on aastaringselt temperatuurid mõnevõrra kõrgemad kui sisemaal. Juulist septembrini osariigis troopilised sajud. Talv kestab novembrist veebruarini. Kusjuures see talv ei ole meie mõistes mingi talv, sest talveperioodil temperatuurid võivad kohati ulatuda 30 plusskraadini välja. Osariigi põllumajandus põhineb väga suuresti riisikasvatusel kat elu kui tegelevad kõige enam just nimelt riisikasvatusega. Koguni enam kui kolm neljandikku haritavast maast on just nimelt riisi all ja riisiaastane toodang on peaaegu 20 miljonit tonni. Elukuud lisaks riisile kasvatavad ka suhkruroogu puuvillatubakat, mangot ja nii edasi. Osariigis on ka küllalt mitmekesine tööstus. Tähtsal kohal on farmaatsiatööstus, tekstiilitööstus, autotööstus, aga lisaks on siis seal ka väga paljude teiste harude tööstusi. Küllalt kaasaegset majanduse struktuuri näitab tõsiasi, et enam kui kaks viiendikku osariigi sisemajanduse kogutoodangust tuleb teenindussektorist. Transpordis on väga olulisel kohal raud, D. Ja küllalt tähtsal kohal on ka merekaubandus sest selles osariigis asuvad kaks väga olulist ja suurt sadamat, sealhulgas kaubakäibelt India suuruselt teine sadam. Sandra Radisson ka turistide meelispaik Andero Bradessi osariigis on täiesti olemas turism. Küllalt aktiivne turism, valdavalt küll India sisene turism, aga need mahud on seal küllalt kõrged. Ja see turism on seal seotud eeskätt hindu, istlike pühapaikade külastamisega. Osariigis asub mitmeid väga tähtsaid hindu, istlike püha, muid, küllalt huvitav on ka elu kuute kultuur. Selles skulptuuris on mitmeid eripärasid ja võib-olla üks selline huvitav moment, Ta on kalender. Me teame, et siin turistidel on olemas oma hindu, istlik kalender. Selle kalendri järgi arvatakse aega palju varasemast ajast, kui on kristlik kalender. Ent Indias on tegelikult kasutusel mitte üksnes üks ühine hindivistlik kalender, vaid erinevates piirkondades on erinevad kalendrid ja valdavalt on nii, et põhja- ja keskosas kasutatakse üht tüüpi kalendrit ja India lõunaosas kasutatakse teist tüüpi kalendrit. Kalender, mida kasutatakse under prodesse, osariigis on sama, mida kasutatakse naabruses Karna tagaosariigis maha raster osariigis ja nendes osariikides siis ka uue aasta esimene päev on üks ja see sama ja ajaarvamine algab samuti ühest ja samast ajast. Nimelt ajaarvamise alguseks loetakse siis meie mõistes 70 kaheksandat aastat. Ehk siis aega, mil rajati Lõuna-Indias üks riik. Nii et kui meil algas 2014. aasta siis sealse kalendri järgi 2014. aasta on hoopis aasta 1936. Elude kultuuris on väga tähtsal kohal mitmesugused tantsud. Ja teisest küljest elu kuute seas on väga hinnatud käsitööelu, kui tegelevad väga erineva käsitööga. Aga maailmakuulsuse on võitnud elu kuute poolt valmistatavad nukud. Neid nukke tehakse erinevatest materjalidest peamiselt puidust ja metallist, aga nukke tehakse ka näiteks mudast, rohust ja, ja ka mitmesugustest teistest materjalidest. Väga kuulus on sealne filmitööstus, mis kannab nime Hollywood. See filmitööstus on seal valdavalt elukeelne. Delugud Tollywood on Indias suuruselt ja tähtsuselt kolmandal kohal. Suuremad on siis Polywoodia tamili filmitööstus. Osariigis asub ka maailma üks suuremaid filmivõtete tegemise kompleks. Ja lisaks on huvitav ka see, et mitte üheski teises India osariigis ei ole nii palju kinosid kui Andro prodesse osariigis. Kui palju on neid inimesi, kes? Tiruku keeta oma emakeelena selle keelekasutajaid, emakeelel on vähemasti 85 miljonit. Andra prodessi osariigi elanikest on elukeel emakeel umbes 84-l protsendil inimestest. Lisaks siis kasutab Delu keelt Indiast teise keelena enam kui viis miljonit inimest. Delu keelt peetakse maailmas kõnelejate arvu poolest umbes 15. kohalolevaks. Delu keel kuulub Traviini keelte lõuna keskrühma. Sellel keelel ei ole väga lähedasi suuri ja tuntud suguluskeeli. Traviidi keelte teistesse rühmadesse kuulub mitmeid väga suuri keeli, mitmeid väga suure kõnelejaskonnaga keeli. Mitmeid väga tuntud keeli. Raviidi keelte hulgas on näiteks tamili keel, kannada keel, Malaia laami keel. Kõik need keeled on Indias väga suure kõnelejate arvuga. Truu keel on täna India üks 22-st ametikeelest ja Andero prodesse osariigis olnud elu keel igas mõttes peamine keel. Lisaks olnud elugeel Indias veel kahel territooriumil ametikeeleks. Nii et elukeel täna Indias formaalses mõttes on vägagi hästi kaitstud Indias olnud elu keel kõnelejate arvult kolmandal kohal. Veelgi enam rääkijaid Indias on ainult Sindi keelel ja bengali keelel. Riigita rahvaste keelte seas üle kogu maailma on elukeelt kõnelejate arvult teisel kohal. Veelgi enam kõnelejaid on ainult Jaava keelel. Haavalased elavad Indoneesias ja sellest suurest rahvast oleme oma saates ka kunagi rääkinud. Vanim mälestist elu kirjakeelest pärineb ilmselt 575.-st aastast. Esimene algeline versioon Delu grammatikas pandi aga kirja juba 11. sajandil ja grammatika pandi tol ajal kirja sanskriti keeles. Sanskriti keel on üldse läbi ajaloo elukeelt väga tugevasti mõjutanud. Võiks öelda isegi nii, et sanskriti keel on elukeelt mõjutanud umbes pooleteise 1000 aasta jooksul. Kaasajal kasutab pelugu keel kirjakeelt, mis põhineb Delugu tähestikus elukiri ja kanna ta kiri eraldusid ühtsest kirjast keskajal. Hiliskeskajal ja hiljemgi on elu kui keelt väga tugevasti. See on mõjutanud ka araabia ja pärsia keel. Sest üks osa Delu kuud, et asualast oli vägagi pika aja jooksul islamiusuliste võimu all. Teine osa selle rahvapiirkonnast oli küll lühemat aega islamiusuliste võimu all, aga siiski kuulus ka mingil ajal islamiusuliste võimu alla. Ja seetõttu seda elu kui keelt on siis jah, küllalt tugevasti mõjutanud ka araabia ja pärsia keelt. Ent 19. ja 20. sajandil on elu kui keele arengule väga tugevat mõju avaldanud inglise keel. Sest teame ju, et India kuulus üsnagi pikalt inglaste võimu alla. Elukeelse kirjanduse esimeseks kuldajastuks peetakse kuueteistkümnendat ja seitsmeteistkümnendat sajandit. Selles keeles ilmus kirjandust suhteliselt palju hiljem moslemite võimu all toimus teatav allakäik, aga 20. sajandil olnud elu keel väga laialt kasutatav massimeediakeel ja see elukeele kasutamisel väga kiire tõus on kestnud juba enam kui 100 aastat. Erilise hoo sai isaga sisse peale India iseseisvumist 1947. aastal. Delu kui keeles on kasutusel kolm sugu, meessugu naissugu ja kesksuguelu kirja kirjutatakse vasakult paremale ja sellest elukirjas on 60 tähemärki. Neist 16 on täishäälikud, kolm täishäälikumuutjad ja 41 kaashäälikud. Kunagi lõppesid elu keeles kõik sõnad täishäälikuga kaasajal. On ka selliseid sõnu, mis ei lõpe täishääliku. Kas Sandrepradesse koolides on Deluku keele õppimine kohustuslik? Nii selle osariigi algkoolides keskkoolis kui ka ülikoolides ei ole kuni kõige viimase ajani olnut elu keele õppimine kohustuslik. Ja seda vaatamata asjaolule, et osariigis väga valdava enamuse elanikkonnast moodustavate lugude ka teiste õppeainete õpi, keel ei ole kuni viimase ajani pidanud olema tingimata elu keel. Osariigis on näiteks olnud küllalt palju koole, kus õppekeeleks on hoopis inglise keel. See on aga paraku viinud olukorrani, kus üks osa üldiselt hästi haritud inimest ei oska elukeeld ja selliste inimeste hulk on viimastel aastakümnetel järjest suurenenud. Nii et selline liigne vabadus õppi keele valikul on isegi nii suure kasutajaskonnaga keelele nagu lelukeel mõjunud küllaltki halvasti. Ja kõige selle tulemusena on Unesco hoiatanud nii Indiat kui ka Andero Bradesse osariigi et elu kui keel sureb üpris kiiresti välja, kui ei suudeta peatada inglise keele kiiret pealetungi Delugu keelele. Õnneks on neid rahvusvahelisi hoiatusi Indias ja kitsamalt andro Bradesse osariigis kuulda võetud. Ja seetõttu 2013.-st aastast on toimunud osariigis elu kui keelekaitse oluliselt aktiivsemalt kui seni. Ja kõik elu, kui lapsed peavad algkoolis ja keskastmes kohustuslikuna õppima elu keelt, see on siis esimene selline tõsine samm elukeele kaitseks. Lisaks on nüüdseks vastu võetud ka otsus, et ametliku asjaajamise kirjavahetus osariigis peab täielikult olema kättesaadav ka elukeeles kusjuures seda osariigi kõikidel administratiivtasanditel kuni külatasandini välja. Täiendavalt on siis nüüdseks ka nõutav. Et Andero Bradesse osariigi kõik riigiteenistujad, samuti osariigi parlamendi liikmed peavad oskama heal tasemel elukeelt ja selleks, et aidata järgi siis nende inimeste keeleoskust kest elu kui veel täna veel ei oska, toetab osariik elu keele õpinguid ametiisikutel, kes tahavad keelt paremini selgeks saada. Ka kohtutesse on nüüdseks sisse viidud elukeel. Ainult ülemkohtukeeleks on jäetud inglise keel. Massimeedia peamine keel Androgradesse osariigis on siiski õnneks väga selgelt elukeel. Näiteks perioodikat ilmuv Delu keeles umbes 10 korda rohkem kui inglise keeles. Indias tegutseb praegusel ajal umbes 60 telekanalit, mis teevad saateid lugu keeles. Lisaks on elu keelsetena Andro prodesse osariigis vaadatavad ka mitmed rahvusvahelised telekanalid. Raadiosaateid elu keeles tehaksegi kümnetes ja kümnetes raadiojaamades ööpäevaringselt. Ent teisest küljest interneti on tänaseks päevaks elu veel jõudnud siiski veel suhteliselt vähe. On olemas õppematerjale, on olemas mõnedel ajalehtedele ja ajakirjadele internetiväljaanded. Aga üldiselt see keel, jah, Interneti veel väga palju jõudnud ei ole ja ka näiteks Vikipeedias on elukeeles täna veel suhteliselt vähe artikleid. See artiklite arv on umbes 54000. No võrdluseks võime siin öelda, et eesti keeles on peaaegu 120000 artiklit praegusel ajal ja baski keeles näiteks üle 160000. Ent kui me võrdleme Delu keelset artiklite hulka Vikipeedia, singi ja teiste rahvastega siis India, teiste rahvaste keeltes on vikipeedias üldiselt artikleid veelgi vähem. Ainult kahes keeles, mida Indias laialdaselt kasutatakse, on artikleid Vikipeedias rohkem kui Delu keeles. Mida on teada elu cute varajasest ajaloost? Delu kutte esivanemaid on kirjalikes allikates esmakordselt mainitud juba enam kui 2700 aastat tagasi. Ja esimesed teated Delugute esivanemate Andrate riikidest pärinevad umbes ajast 2200 aastat tagasi praegusele asualale tulit, elu kud ilmselt põhja poolt või loode poolt mitmete erinevate rännetena. Juba viiendal sajandil muutis Stelu kude valitsejad elu keele piirkonnas ametikeeleks. Nii et võiks öelda nii, et seda tõugu keelt on kaitstud juba väga pikka aega. Elu kui ajalugu ei ole, vaatamata sellele, et tegemist on täna ikkagi väga suure rahvaga. See ajalugu ei ole seotud selliste väga võimsate sündmustega. Elukuud ei ole ajaloos midagi väga erilist saavutanud, aga teisest küljest see ajalugu on olnud väga kirju. Aeg-ajalt olnud elud olnud iseseisvad, aga enamuse ajast on kuulutud erinevate võõrriikide võimu alla. Kusjuures võõraste võimu all olemine on Delu kuu rahvale jätnud väga sügava jälje ja see jälg avalduga tänat, elu kuute ka igapäevases elus. Neljateistkümnenda sajandi lõpus sattus suur osade lugude alast Lõuna-Indias paiknenud suure impeeriumi alla. Seda impeeriumit nimetatakse Vjajanagaara impeeriumiks teise nimega On see impeerium tuntud karnata impeeriumi. Noh ja sellel impeeriumil oli üks väga huvitav eripära. Selle impeeriumi valitsejad olid nimelt väga sallivad ja nad olid sallivad nii erinevate rahvaste suhtes, erinevate keeltekasutuse suhtes kui ka erinevate uskude suhtes. Selle impeeriumi valitsejad ei surunud oma alamatele peale ühte keelt ja ühte usku vaid lasid selle impeeriumi erinevatel aladel nii-öelda areneda omasoodu. Ja see mõjust elugute kultuurile kahtlemata väga positiivselt. Et see kultuur sai areneda sisuliselt segamatult Delugute ala loodeosa, mida kaasajal tuntakse Delangaana piirkonnana. See ala sattus aga suhteliselt varakult islamiusulise Vahmani sultanaadi võimu alla ja selle sultanoodi võimu all oldi peaaegu kaks sajandit hiljem olidelangaano piirkond islamiusulise koolkonda sultanaadi võimu all. Ja selle Kolkondasultanaadi nimi muudeti hiljem Hayden rabadiks, nii et oldi siis lõpuks haide rabaadi sultanaadi võimu all. Ja nüüd asjaolu, et Delu kuute erinevad piirkonnad olid erinevate riikide võimu all, mõjutas selle rahva ajalugu hiljem väga tõsiselt. Erinevate võimude all arenes rahvakultuur erinevat moodi. Ja me võime seda öelda, et kuigi elukuud on täna väga suur rahvas. See rahvas ei ole üldsegi mitte ühtne rahvas. Seda rahvast võib vaadelda kahe eristunud grupiga, kuigi mõlemad need grupid räägivad Delu keelt. Kuigi mõlema grupi seas on valdav hinduism usu mõttes siis see osade elu kurdest, kelle esivanemad elasid väga pikka aega islamiusuliste riikide võimu all, see rahvas tunneb ennast täna teistest elukuudest vägagi teistsugusena. Hilisemal ajal on elukudeala täielikult olnud mogulite impeeriumi võimu all. Ka mugulite impeerium oli islamiusuline riik, aga see mogulite impeeriumi võimu all olemine ei suutnud siiski nende erinevate piirkondade erinevusi tasandada. Ja ka peale seda, kui India läks inglaste võimu olla ka peale seda, Delugute erinevad piirkonnad jäid erinevate administratiivüksuste võimu all. See piirkond, mis oli väga pikalt olnud islamiusuliste võimu all, see piirkond jäi Haile rabaadi administratiivüksuse alla. Ülejäänud osa Elukudealadest jäi aga madrase administratiivüksuse alla. Nii et jah, isegi briti-india ajal see, et elukudeala ei olnud ühtne 1947. aastal India iseseisvus ja ka siis vahetult peale India iseseisvumist elukutseala ei ühendatud enamuste alast jäi madrase osariigi koosseisu koostamilitaja kannanud aladega. Ja ülejäänud Delugute ala, see, mida me täna tunneme Delangaano piirkonnana. See piirkond oli vahetult peale india tekkimis sisuliselt iseseisev ala. Selle Haide rabadi piirkonna kohalikud valitsejad ei tahtnud Indiaga ühineda. Ja see piirkond sunniti Indiaga ühinema jõuvõtete abil. India keskvõim saatis sinna piirkonda siis oma relvajõud ja niimoodi jah, relva ähvardusel sisse Delangaano piirkond ühendati Indiaga. 1093. aastal moodustati Delu kuute alade põhiosast André osariik aga need, kes olid olnud vahepeal iseseisvad, need jäid Haideropaadi osariiki ja 1956. aastal ühendati Andra osariik ja Haide rabadia osariigi see piirkond, kus elasid Delugud ja mõte oli selles, et luua selline ühtne keelekeskkond. Mõte oli siis luua elu kuutele üks osariik, luua selline osariik, kus väga valdav enamus elanikkonnast kõneleb ühte ja sama keelt elukeelt. Paraku see erinev ajalugu, erinev kultuuritaust olid erinevate piirkondade elugutele mõjunud nii erinevalt, et vägagi paljut elukuud ei tahtnud tegelikult tühise osariigi moodustamisest midagi kuulda ja nad ei olnud selle ühisosariigi moodustamisega üldse mitte rahul. Meil on võib-olla siin Eestis raske sellest aru saada, et kuidas ühte ja sama keelt rääkiv rahvas ühte sama usku olev rahvas ei taha elada ühes ja samas osariigis. Aga Indias jaht elugud näol see paraku nii oli. Ja viimase 50 aasta jooksul on sellest tulenevalt elukuud ühtse osariigi vastu korduvalt ja korduvalt väga ulatuslikult välja astunud. Tõsisemad sellised väljaastumised ühtse osariigi vastu toimusid 1969. aastal ja 1972. aastal ja selline viimane väljaastumiste laine sai alguse 1996. aastal ja kestab tegelikult kuni tänase päevani välja ja need väljaastumised on olnud nii tõsised, et seetõttu alustas India valitsus 2009. aastal protsessi Delan Ghana piirkonna eraldamiseks Sandra protsessi osariigist alustas protsessi siis uue osariigi loomiseks. Teil on Ghana osariigi loomiseks, aga samas juba 2010. aastal see protsess peatati, sest India keskvõim nägi, et Andra protsessi osariigi elanikud ei ole selles küsimuses kaugeltki mitte ühtsed. Kuid elangaano piirkonna inimesed tahaksid, et oleks kaks osariiki siis see piirkond, mis kunagi oli Andra osariik, selle piirkonna elanikud jälle selle osariigi kaheks lahutamist üldiselt ei taha. No nii või teisiti, 2013. aasta suvel jõudis India, Meie suurim ja tuntum partei India rahvuskongress selleni, et tegi ettepaneku Andero prodessi osariigi jaotamiseks kaheks. Ja see ettepanek nägi ette praeguse osariigi 13 piirkonda jääksid Andero protsessi osariigiks ja 10 piirkonda oleks siis need, mille alusel moodustatakse Delangaana osariik kusjuure Sandro Bradesse osariigi praegune pealinn Haider. Abaad jääb uue osariigi territooriumile, kuid ettepaneku kohaselt järgmise 10 aasta jooksul toimiks ta mõlema osariigi pealinnana. 2013. aasta oktoobris võttis samasuguse soovituse vastu ka India valitsus ja see ettepanek peab veel saama India parlamendi heakskiidu. Kui suur on? Teil on kaanepiirkond? Elan Ghana piirkond on umbes 115000 ruutkilomeetrit suur ja ta moodustab sellest Andra progressi osa riigi territooriumist umbes 41 protsenti. Dylan Ghana piirkond asub Sisemaal Andra Bradesse osariigi loodeosas ja sellel piirkonnal puudub väljapääs merele. Seal Dylan Ghanas elab üle 36 miljoni elaniku ehk siis ka elanikke on umbes 41 protsenti andro Bradessi osariigi elanikest ja tihedus on samuti nendel kahel erineval piirkonnal üsna ühesugune. Kadelangaano tihedus on enam kui 310 inimest ruutkilomeetri kohta. Delangaana elanikest umbes kolm neljandikku räägivad elukeelt ja 12 protsenti urdu keelt. Ehk siis Andra piirkonnas on Delu keelekasutajate osatähtsus kõrgem, kui teil on Ghana piirkonnas ja samas islamiusuliste osatähtsus. On teil angaanov piirkonnas natukene kõrgem kui Andra piirkonnas. Teil on Ghana piirkond oli korduvalt erinevate islamiusuliste riikide osa ja isegi siis, kui see Delangaano piirkond läks inglaste kontrolli alla jäid kohalikus asjaajamises juhtivatele positsioonidele. Islamiusulised ülikud kaasajal on Ghanas elab küll ainult 41 protsenti Andero prodessi rahvastikust kuid see piirkond annab umbes kolm neljandikku kogu osariigi tulust, arvestamata siinkohal keskvõimu toetust, nii et annab palju suurema osa osariigi tulust, kui seal elab inimesi. Ja peamine põhjus on selles, et Delangaano alal on Haider, paadilinn. See haide Rapaadi linn annab väga suure osadelangana piirkonna kogutulust. Aga teil on, kanal, on ka teine positiivne selline moment majanduse juures nimelt sealsete suurte jõgede valglad jäävad peamiselt just nimelt Delangaano aladele. Näiteks kahe suurema jõle valglast enam kui kaks kolmandikku on teil on Ghana alal ja see tähendab seda, et just nimelt teil on Ghanas on paremad võimalused tegeleda niisutuspõllumajandusega. Lisaks on oluline ka see, et näiteks kaks kolmandikku kui osa riigi eri majandustsoonidest asuvad just elangaanas. Delangaano jah, loob täna väärtus rohkem kui kui Andra piirkond ja see on üks oluline põhjus, mis lisaks kultuuritaustale, mis lisaks ajaloo taustale mõjutavad seda, et teil on Ghana elanikud, tahavad elada omaette osariigis. Aga siin on üks moment veel. Delangana piirkonna elanike keskmine haridustase on täna tunduvalt madalam kui Andra protsessi osariigis tervikuna. Et kuigi see piirkond annab suhteliselt palju tulust, aga sealsed elanikud on vähem haritud ja näiteks Sandra protsessi osariigi administratiivaparaadis on Delangaano piirkonna elanikke esindatud ebaproportsionaalselt vähe ja seda vaatamata asjaolule, et osariigi pealinn asub just elangaano alal. Delangaana piirkonna elanikud tunnevad täna, et nad annavad liiga palju, aga saavad liiga vähe, kuigi nad annavad tulu mõttes kolm neljandikku, see jaotatakse osariigi peale suhteliselt ühtlaselt ära ja Delangaano uue osariigi loomise soov. On Ander protsessi osariiki toonud väga palju pingeid sest üks osa rahvast seal tahab uut osariiki. Teine osa rahvast on väga kategooriliselt osariigi kaheks jaotamise vastu ja neid, selliseid erinevaid, vastakaid arvamusi avaldatakse seal väga aktiivselt ja seetõttu olukord on kohati vägagi pingeline. Nüüd viimastel aastatel on aktiivsemad olnud need, kes tahavad, teil on Ghana osariigi eraldumist ja see aktiivsus väljendub väga erinevates teguviisides. Korduvalt ja korduvalt on organiseeritud väga suuri demonstratsioone nendest demonstratsioonidest osa võtnud sadu tuhandeid inimesi. Toimunud on väga ulatuslikud streigid, streigid, mida võiks vaadelda peaaegu üldstreikidena nende streikidest, suuremad on löönud kogu osariigi majanduse, võiks öelda, et ajutiselt segi streikide käigus on protestijad blokeerinud näiteks raudteeliiklust maanteeliiklust. Mitmed kohalikud poliitikud on pidanud näljastreiki. Küllalt palju on selliseid inimesi, kes on teinud enesetapu ja hüvastijätukirjas, on maininud enesetapuolulise põhjusena seda, et India keskvõim ei ole tulnud vastu Delangana piirkonna elanike soovile elada iseseisvas osariigis. Osariigi politsei on kohati neid väljaastumisi maha surunud lausa brutaalselt. Paljusid Kano aktiviste on lühiajaliselt arreteeritud. Kõik see ei ole aga sugugi murdnutelangaana osariigi soovijate hindu. Nüüd India keskvõim on küllalt pikka aega olnud, teil on Ghana osariigi loomise vastu. Et küsimus ei ole kaugeltki mitte selles, et India keskvõim ei oleks nõust elu kuute jaotamisega, kahte erinevasse osariiki. Probleemiks on hoopis see, et neid erinevaid rahvaid, kes Indias nõuavad omale eraldi osariiki, on täna väga palju ja selliseid rahvaid tuleb pidevalt juurde ja nende nõudmised pidevalt kasvavad. Ja India keskvõim kardab nimelt seda, et kui Teil on Ghana piirkond, saab omaette osariigiks siis erinevate Pille nõudmised oma osariigi loomiseks kusagil Indias saavad kõvasti hoogu juurde ja nad saavad näpuga näidata kadelangaanoled, kui nemad said, miks siis meie ei võiks saada. Ja vot see on tegelikult see põhjus, miks Indias on seni sellesse Delangana osariigi loomisesse suhtutud ametivõimude tasandil suhteliselt leigelt. Aga viimaste aastate väga tõsised protestid ja asjaolu, et elan Ghana piirkonna poliitikud on väga selgelt uue osariigi loomise poolt. Andero Bradessi osariigiparteid valdavalt toetavad kahe osariigi ideed, need asjaolud kokku kokku on loonud olukorra, kus siis jah, tänaseks päevaks on Indias ka keskvõim asunud üldiselt toeta modelangaano osariigi loomise mõtet ja kindlasti on oma osa ka selles, et Indias on lähenemas valimised ja valimiste eel ei soovi ükski suurpartei kaotada väga tähtsas osariigis inimeste hääli. Ja kui on näha, et enamus inimesi toetavad kahe osariigi ideed siis jah, praegu tundub küll nii, et see Delangaana osariik lähiajal ta luuakse. Tänaseks päevaks on selle osariigi loomise mõte antud ametlikult arutlusele Andro Bradesse osariigis tegutsevatele parteidele India parlamendile, Andero Bradessi osariigi parlamendile ja, ja sinna on püütud laiemalt kaasata ka erinevad inimgruppide arvamust. Nii et võib arvata küll, et see uus osariik, Delangaano osariik luuakse ilmselt juba 2014. aasta jooksul. Kui mõelda elu kuute tuleviku peale, siis väljaspool seda võitlust elan Ghana osariigi loomise eest on see rahvas olnud suhteliselt rahulik? Selle rahvale ei ole olnud selliseid väga tõsiseid vastasseise India keskvõimuga. See rahvas ei ole püüdnud väga selgelt Indiast eralduda, selle rahvale ei ole olnud viimastel aastakümnetel väga tõsiseid ja ulatuslikke keskkonnaga seotud proteste. Kui teil on Ghana muutub omaette osariigiks, siis pinged kaovad, elukuud saavad rohkem tegeleda oma keele ja kultuuri kaitsmise arendamisega. Samas. Mulle millegipärast tundub, et kusagil kaugemas tulevikus ei ole üldse välistatud asjaolu, et selle ühe ja sama rahva kaks erinevat piirkonda jällegi ühe osariigi moodustavad. Sest ma usun, et ajapikku nende erinevate piirkondade vahelised erinevused siiski nõrgenevad. Ja lõppkokkuvõttes. On ju nendes kahes erinevas piirkonnas tegemist siiski õhe rahvaga. Kuigi tegemist on küllalt suure rahvaga. Mulle siiski tundub, et selle rahva killustamine erinevate osariikide vahel ei ole selle rahva püsimajäämise ja arengu mõttes kuigi mõttekas tegevus. Kuulsite keskeprogrammi riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.