Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Pere Eesti egiptuse päritoluga, mille saabre tere. Kust te sündisite, olles eesti Egiptuse pärit? Ja ma olen sündinud Tallinnas, elanud Tallinnas, kasvanud Tallinnas lausa mustamäel keset Halle kivimaju, et et see on see koht, kus, kus minu sihukseid esimesed elavad mälestused tulevad. Nii et mustamäe hallide kivimajade vahel, mitte Egiptuse päikese all sugugi mitte jah. Et ma kasvasin emaga kahekesi. Et meil ei olnudki nagu suuremat perekond, et ses mõttes ma nagu olen suht juuret olnud, ei olnud mul ei, vanaema, kes oli vahetult enne minu sündi surnud ja ei olnud mul ka vanaisa siin Eesti poole peal, kes oli siis sõja ajal surma saanud. Nii et oli, olimegi ainult mina ja ema ja oma selles väikses korteris keset mustamäed. Et võib-olla minu niisugune esimene mälestus Egiptusega, et, et ema, mul on kogu aeg rääkinud, et mul on isa ja selle koha peal mul nagu ei ole küsimusi olnud. Et ma ka teadsin tema rahvust ja kõike ja siis esimene mälestus on mul sellega, et ma mängisin seal hoovi peal ja ma nägin, et üks tumedate krussis juustega mees seisis meie paradna ees ja siis isa oli saatnud mulle pakki kellegiga siis ja seal sees oli siis noh, kui te kujutate ette, et see nõukogude aeg ja kõigil on ühesugused vormiriided seljas, siis seal pakis oli valge pluus, kus oli siis sihukene koera ja tõetruu pildi peal ja see mul jääb eluks ajaks meelde. Kui vana te siis olite? Ma pakun, et ma võisin olla sihuke kuuene Nii et isa aeg-ajalt saatis teile midagi ja omal kombel täiesti hoidisteid ja teadis, et tal on tütar Eestimaal, aga isa, ema teed läksid, ma saan nii aru, et nagu kohe alguses lahku, et. Isa õppis siin merekoolis viis aastat, nii et sel ajal nad olid koos ja, ja pärast oli neil siis kokkulepe, et nemad peavad tagasi pöörduma oma oma maale. Ja nii, kui siis isa oli tagasi läinud, siis olidele sealpoolne perekonnad oli pere vanem poeg, siis oli talle sealpool juba kõik otsitud valmis naine ja nii et järgnevad õed, kes minu järgi tulevad, et need ei olegi must, väga palju nooremad üldse, nii et tulevad kohe minu järel riburadapidi. Ema võttis seda asja väga argiselt või mul on jäänud arusaam sellest, mis te olete rääkinud mulle, ema on igatepidi üks kahe jalaga maa peal, vahva naine. Ema on mul tõesti hästi vahva naine, et ma usun, et jah, tema seal sihukest uudsusega kaasamineku vaimu hästi palju olnud ja, ja noh, nii palju kui ma olen emaga rääkinud, ta oli nagu arvestanud sellega, et isa läheb ja et see, see nii on ja see oli tema nagu teadlik valik. Noh, millest mul on muidugi ainult hea meel, et ma siinson olla üldse. No teie olemuses, iseloomus ja terviklikkus isiksuses mõistagi lõid välja sellised lõunamaise temperamendi ilmingut, kui niimoodi keeruliselt väljenduda, võib ka lihtsamalt, aga mõte. Jah, ma usun, et võib-olla tõesti minus on neid mingisuguseid vastandeid või et et eks ma olen ju siin kultuuris sündinud ja ses mõttes ma nagu täiesti tajun ennast ikkagi eestlasena ja minusse juurdunud siuksed eesti kultuurile kohaselt, kombed ja arusaamad inimsuhetest ja lähedusest ja et need on mul ikkagi kõik päris eestipäraselt, aga jah, ilmselt mingisugune pihta ja mul sealt Egiptuse poole pealt ka ja mõtlen, et et võib-olla jah, need, need vastandid, et ma tajun hästi paljusi asju kuidagi vastandina, et ma, kui ma mõtlen oma sihukeste Eesti ilusate mälestuste peale, siis on, on selles kindlasti rand nii kuum liiv on palju olnud Prangli saarel ja sealt. Mul just meil on niisugune talla all see kuum liiv, mis kohe kõrvetab. Ja teiselt poolt siis, kui ma olen käinud isa juures ja seal on samamoodi see kuum liiv, aga tal on nagu hoopis teistsugune. Sihuke täitsa teistsugune vastandlik olemus, kus, et isal on keset kõrbe on ehitatud majade rajoon, kus talgesise maja ja seal kõrge aed ümber tehtud just sellepärast, et liiv ei tuleks sisse. Ja et, et kui, kui minul siin Eestis on niisugune positiivne mälestusliivaga seal siis liivadest kuri kuum liiv, mis tuleb ja matab kõik enda olla ja ja isal on kena aed, kus ta siis kasvatab mangodest kuni viinamarjade, nii kõike ja ja et kuidas tema peab nagu seda oma aia niiskust kaitsma selle kurja liiva eest, et jah, et võib-olla mingeid siukseid vastandeid, võib-olla ma tajun neid lihtsalt nagu rohkem või. Ka neid rohkem me kindlasti tuleme veel selle juurde tagasi, kuidas te olete isal külas käinud ja millised on olnud need suhtlemised sealsete inimestega ja tegelikult nagu ma aru saan, kui tore on see kõik olnud, aga praegu korraks veel tagasi teie sellisesse päris noorpõlve, nagu te ütlesite, et jah, mingi sähvatus on kindlasti läbi käinud sealt Egiptimaa poole pealt ja olete öelnud ka seda, et kui nad ei näe välja nagu eestlane ja mõistagi näinud seda välja ka tollal, siis just niimoodi 80.-te teises pooles, kui meil jah, tõesti see rahvuslus tõusis väga-väga päevakorda, siis tundsite mingeid asju, et mis asjad need olid. Ja noh, eks ma olen pidanud jahuma selle eestlaseks olemise eest natukene võitlev juhi oma, eks meil kõigil ole see niisugune kuuluvuse tunne ikkagi ja see vajadus kuhugi kuuluda ja samamoodi eks ma olen ennast ju ikkagi identifitseerinud eestlasena ja näinud ennast eestlasena ja tegelikult oli see nagu päris valus, kui ma siis nende 80.-te keskel võib-olla tundsin, et mind ei võetud, Ta nagu omaks mine avaldus. Mulle tehti kriitilisi märkusi teises keeles, mind vaevalt kõnetati eesti keeles tollel ajal, mis mind muidugi õudselt solvas kelleks teid peeti siis selleks teiseks rahvuseks, kes meiega väga sõbralikult siin koos elab, nii et jah, Minnan kõnedatud vene keeles pigem kui eesti keeles, et mind nagu tollel ajal nagu ei, ei peetud. Noh, nüüd on, ütleme need asjad natuke teistmoodi, et seda kirjusust on siin Eestimaa pinnal temaga, aga ju ma siis nagu, et kõik, mis liigub musta või tumeda juuksevärviga, et see ei kuulu meie hulka, et seda ma, seda ma tundsin ja ja isegi siis, kui ma püüdsin ennast fosforiidivõitluse ajal ja niiviisi kuidagi ma lasin emal endale kududa rahvusliku kampsuni, sinimustvalge riputasin märgina rinda ka mind või. Minu jaoks niisugune päris päris raske momentega. Noh, nüüd kui ma tagasi vaatan, ma muidugi saan aru, et üks väike rahvas võib-olla mõnes mõttes kaitseb ennast ja, ja eriti sellel ajal, et kõige selle nihukese võõra sissetungi vastu, et et eks see niisugune kaitse kaitserefleks ole, et aga tüdrukuna sellel hetkel, kui sind nagu ära tõugatakse, on muidugi see natuke raske. Ja huvitav, et meil elas ju ka tollal siin ikkagi küllalt küllalt palju mujalt sisse tulnud inimesi teisest rahvusest siin sündinud inimesi, mulle just meenub, mis on nii mõnigi tatarlane on siin saatesarjas rääkinud, et kui algas liikumine vabaduse ja iseseisvuse ja kõige selle poole ja emotsioonid olid laes, siis tatarlased samamoodi väga palju toetasid seda Eesti iseseisvumist ja korraldasid oma foorumeid, kus nad, et ütlesid välja oma soovi tõepoolest see riik vabaks saaks ja, ja samamoodi olid nad nagu teiegi mõnevõrra pehmelt öeldes, teistsuguse välimusega, nii et et see oli jah, selline kummaline vastuoluline aeg, eks ole, ühest küljest väga helge, aga teisest küljest ilmnesid mõningad asjad, mis nii väga helged ei olnud enam teiega, mille olete siiski lapsepõlvest saanud kaasa arusaama, et tuleb ise asjadega elus hakkama saada. Ja nii see on olnud küll, et ma ei tea, kas see on niisugune nõukaaegne pärand või meie perekonnas niisugune kaasa tulnud asi, aga noh, kõik käisid ju tööl ja lapsed olid ju kuskil hoovi peal ja ja samamoodi mina, et kõigega tuli ise hakkama saada endale pärast kool ise süüa teha ja ära õppida, ilma et keegi keegi seda sulle kuidagi valmis teeks või, või meelde tuletaks. Ma näen, et sellel on kindlasti siukene positiivne mõju sellele, et ma olen suht iseseisvaks kasvanud, et ma, mul on niisugune. No ma kannan vastutust oma tegude eest, ma arvan, ma jõuan üldiselt õigeks ajaks kohale ja ma ei ole võib-olla niisugune väga tüüpiline, mida inimene arvab, et on kunstnik, et et noh, et on niisugune poeeme, jääb hiljaks, et ma, ma arvan, et ma selles mõttes ei ole väga tüüpiline kunstnik. Teiselt poolt jällegi ma näen, et see on arendanud minust sihukse täiesti ebaterve individualismi, mis niikuinii ümberringi meie maailmavaade meile nagu sisendab ja ütleb, et et see paneb mind kuidagi mõnikord jälle arvama, et ma saan kõigega ise hakkama, et mul pole nagu teisi vaja või, või et et noh, et see on kindlasti üks koht, millega, millega ma näen, et ma tahan nagu muutuda ja et, et see lihtsalt ei vasta tõele, et et iseenesest ma olen niisugune küla mentaliteedi pooldaja, et küla on ikkagi elus ja terve siis kui, kui meil on 11 vaja ja kui me oleme üksteise jaoks olemas ja oleme valmis andma midagi Te läksite Kunstiakadeemiasse tollasesse kunstiinstituuti maali õppima? Just nii, on, vastab tõele. Saite kohe esimese korraga sisse? Ei, sugugi mitte, ma ei saanud esimesel korral sisse. Teisel katsel siis küll, et jah, et maali eriala oli mul täielik favoriit, et ma väiksest peale teadsin, et ma tahaks maalimisega tegeleda. Ja see õnnestus ja tänasel päeval olete vabakutseline kunstnik. Nii on jah, mul on see rõõm. Te kohtusite šveitslased oma eluteel ja huvitav, et kui hakkab niuke rahvuste segunemine peale, siis ta nagu jätkub, et vanaisa on mul poolakas, nii saabria nimi tuleb saborovskist, et see on siis 37. aastal eestistatud nimini, et et võib-olla siis nagu niisugune loogiline jätk asjale. Nagu veel ühe uue rahvuse siis nii-öelda peresse sisse Toomand. Ja see sündis siis, kui te olite kunstiinstituudi lõpetanud ja selleks ajaks olime ammu lõpetanud, ma olin juba jõudnud väga kõrgesse vanusesse. Ma olin jõudnud teha seda teist ja kolmandat, kuni kuni ma siis oma mehega tutvusin, et ma olin 35, kui me tuttavaks saime ja ja nüüd me oleme ka 11 aastat abielus, on. See abielu tähendas seda, et te läksite Šveitsi elama. Ja, ja see tõesti tähendas seda, mõnes mõttes oli see niisugune loogiline võib-olla samm isegi, et et kuna minul mingisugune eluetapp sai läbi, ma olin töötanud aastaid reklaamibüroos ja ja ma tundsin, et kuidagi ma ei oska seal enam nagu anda ja seega oli mul nagu väga lihtne oma tööl käimine lõpetada ja alustada, et uut etappi, nii et et ma arvan, et see oli nagu loogiline, et ma läksin sinna ja ma arvan, et pere seisukohal ka oli see väga hea lahendus. Sedapidi. Nii et teiega, mille, kelles voolab Eesti egiptuse natuke poola verd, sattusite nüüd Šveitsis, on tõesti kuidagi kõik kokku selline väga kirev kooslus. Ja väga huvitav oli vist ka, ma eeldan. Ja see, see oli huvitav periood ja noh, mõnes mõttes periood nagu jätkub, sest me oleme endiselt oma mehega koos ja tema kannab oma seda kultuuri endaga, nii et aga võib-olla ma kuidagi suhtusin naiivselt kogu sellesse tuuri erinevuses, kui ma, kui ma sinna Šveitsi läksin, et ma kuidagi arvasin, et, et mis me siin oleme ju ka eurooplased ja ja et see saksa kultuur iseenesest meist väga kaugele ei ole, aga. Ma pean ütlema, et kui ma kolisin sinna, siis ma tundsin ennast tõesti nagu mingisugune maamatsi pikka keset mõisahoone ei oska, ei paremale ega vasakule astuda, et et jah, need kultuurid ikkagi on päris erinevad. No aga te kohanesid üsna ruttu sealse väljapeetud eluga. Ja eks ikka veel läbi sihukeses. Valede sammude sai õpitud. Aga jah, ma kohanesin, kuigi ma pean ütlema, et see võttis päris kaua aega, et ma ei olnud ennem üldse saksa keelt õppinud. Ja Šveits siis 60 protsenti, siis me elasime ka Zürichis räägitakse šveitsi saksa keelt mis on siis no minu nüüd mitte lingvistid kõrvale siis nagu eesti keel ja soome keel. Nii on siis šveitsi saksa keel ja siis tavaline saksa keel üksteisest erinevad, et et läksin ma seal siis keeltekooli. Ja seal õpetati mulle siis nagu seda tavalist saksa keelt ja nii kui sa sealt kooli uksest välja astud, siis räägib ülejäänud linn sinuga ju Šveitsi saksa keelt, nii et et noh, see oli päris siuke skisofreeniline mina jah. Et nagu jah, nagu kohaneda selle, selle keelekeskkonnaga ja kultuurikeskkonnaga oli võib-olla siis vaevalisem kummaseda alguses ette olin kujutanud šveitslane, kindlasti on palju nagu kalkuleeritum, palju traditsioonilisem, et, et kui, kui nüüd nagu eestlasega võrrelda, siis ma arvan, et eestlane on väga dünaamiline ja, ja valmis igaks uueks mingisuguseks sammuks ja ja kui siin igaüks loob endale mingi perefirma või siis seal nagu siukest mõttelaadi ei tunta ja noh, ühesõnaga neid erinevusi on ikka väga-väga palju, lihtsalt meelelaadis juba. Ma olin lastega kodus, põhiliselt on kõige vastutusrikkam ja on seal seda õnneks hinnatakse ka. Miks te tagasi tulite? Langesid kokku paljud asjaolud ja me võtsime oma mehega niukse nagu väljakutse, et okei, et kui ta tööd leiab siin, et siis me tuleme ja kuna ta siis ka kohe leidis, et siis me võtsime selle sammu ette, mõtlesin, et miks mitte ja ma arvan, et see on mõjunud meile mõlemile väga hästi, et et kui sa nagu traageldad kaks nii erinevat materjali kokku kokku kahe nii erineva inimese ja kaheni erinevalt Touri näol, et siis siis seal on, minu meelest on see väga hea, kui sa nagu vaatad, kuidas siis need kaks tükikest saavad erinevates kontekstides siis asjadest aru ja ja ma arvan, et, et see meid palju lähendanud, et võib-olla need asjad, mida ta ennem kirjutas minu isiku karakteri arvele, et nüüd on ta kindlasti näinud, et see on terve kultuuri arvel, et et noh, ma arvan, et see, nagu on lihtsustanud paljusid asju meie meie pere sees Ja Eesti tundub, et on saanud selleks koduks, mis ka jääb. Noh, ma ütlen niiviisi, et, et juunivernu kui sa ikkagi oled niukses abielus, kus sul on teine pool teisest kohast pärit, et ma arvan, et see valmisolek peab nagu alati jääma, et kunagi ei tea, kuidas asjad liiguvad ja arenevad, et et valmisolek peab olema. Nagu öeldud, sai Šveitsis oli tegu, et kohaneda, aga hakkama ta sellega saite. Tulen Egiptusesse Egiptuses olles. Kas te tundsite kohe sellist? Oma inimeste tunnet. Ja ma pean ütlema, et tundsin. Ma mäletan seda hetke, kui ma siis 18 aastasel sinna esimest korda nimesi maandusin. Ja ma tulin lennukist välja ja niisugune papp, kas soe õhk võttis mind vastu sihuke pahvakas ja selline kummitanud pahvakas selline, kui sihuke suur magus kallistus. Ja, ja ma arvan, et see sihukese magus lõhn, et see jääb mulle eluks ajaks meelde ja see on nagu see on tõesti selline nagu suur magus kallistus minu jaoks alati olnud, et et sellel ajal ei olnud ei Facebooki ega meile ega midagi siukest. Kui ma sinna saabusin, siis oli siit nõukogude liidus teele läinud Telegram muidugi tee peal kaotsi läinud, nii et mu isa ei teadnud sellest midagi, et ma saabumas olen. Mis siis sai siis ma istusin seal lennuväljal täiesti nõutuna leidsin sealt mingisuguse politseiniku, kellele siis ennast üles anda. Keeles rääkisite inglise keeles ja siis siis ma hakkasin oma isale proovime helistada, noh lõpuks mul õnnestus taga kätte saada ja kuna isa elab ikkagi nelja tunni tee kaugusel Kairost, kuhu mina siis saabunud olin, siis, siis ta saatis vastu mulle lennujaama või õigemini siis juba õhtul sinna telli, kuhu ma olin siis maandunud nii-öelda onu ehk siis oma venna. Ja see oli ka täiesti niisugune, esimene nii-öelda sugulane egiptuse pinnal oli siis mu onu, kes just eelmine Google kahjuks lahkus elavate seast, aga aga mis me sõitsime öösi läbi linna ja kõik see melu ja see tormilisus ja need inimesed seal hauda Toode vahel, kes kauplesid noh, kõikvõimalike asjadega, et. Viierealise auto tee ääres karjatab keegi kitsi, no praktiliselt ja mina olen ka näinud oma silmaga Kairos mitte peatänavatel, vaid ühel kõrvalisel, mis on nii suur ja peadena. Ja seda seal näeb tõesti neid vastuolusid, kanu ja koduloomad on seal. Nii et jah, seda, seda siukest möllu, kui sa siit tuled sellest väiksest Eestist, et see võtab ikka silme ees mustaks küll. Ja ma pean ütlema, et ma tõsiselt ka igatsen Egiptuse järgi, kui kui ma pole sinna viis aastat saanud, siis ma siis ma tunnen, kuidas mul on niisugune kohe vajadused. Et järelikult ikkagi mingisugused siuksed, nähtamatud sidemed on olemas. Aga mis siis edasi sai, algus oli väga põnev, onu tuli teile hotelli vastu ja hakkas teid siis isa juurde sõidutama, jah. Ei, vastupidi, siis siis me läksime onu juurde ja isa tuli siis järgmine päev mulle järgi, niipea kui ta siis sealt sõitma sai. Et jaa, sain, sain koju nii-öelda, milline oli taaskohtumine isaga. Väga tore. Me olime kohtunud siis korra varem, kui ma olin 17 siin Eesti pinnal. See oli ka meie esimene kohtumine siis. Aga jah, seal eesti hästi südamlik tegelikult või see niisugune äratundmisrõõm, et et. Ma ei oskagi seda kuidagi nagu seletada, et et see on nagu mingi nähtamatu niit, mis siin nagu selle inimesega kokku seob või hoiab, et. Tundsite lähedust, tundsite armastust selle inimese vastu? Absoluutselt, ja, ja me oleme isaga ka nagu väga-väga sarnased. Välimuselt, ma arvan paljuski ja ka oma sihukeselt, hinge meelelaadilt, et et meil on väga lihtne üksteisega nagu lähedaselt asju arutada ja ja, ja me nagu saame maailmast ühtemoodi aru. Isa armastab filosofeerida ja ise armastab mul filosofeerida, isa, isa on mul väga-väga loov inimene, tegelikult ta on. Tema on küll, tahtis näitlejaks saada ja ta oligi näitleja näitlemissis õppimas teatrikoolis Kairos, kui talle tuli pakkumine tulla tolleaegsesse Nõukogude Liitu merekool. Ja nagu ta praegu ütleb, et meri on ainult kaladele siis merearmastust pole kunagi olnud, aga lihtsalt ilmselt see niuke oman tüüri onu, et kuidas elu käib mujal maailmas, et see ajastada ajas siiakanti tollel tollel ajal ja praegu ta tegeleb või on pensionil nüüd pensionil, aga ta on väga ettevõtlik ja sihuke tegus, nii et nii isaga oli kohtutud, onuga oli kohtutud kolm õde ja üks vend ka esimest korda. Ja nii mind võeti väga hästi sinna perekonda vastu, et nii isa naine kui, kui kõik need ülejäänud lapsed. No isa oli ilmselt teinud ka väga head eeltööd ja ma kujutan ette, et nendesse kultuurikontekst, kus on nagu mitu naist lubatud ilmselt võib-olla kergendab seda natukene ka, et või noh, ühesõnaga ma neid telgitaguseid ei tea täpselt, kuidas isa neid ette oli valmistanud, aga aga. Me suhtleme siiamaani väga-väga sõbralikult ja nüüdseks on kõik abielus, kõigil on lapsed, kõik on väga hästi haritud ja kohati ka mööda maailma laiali, nii et. Nii et kui te tunnete vähemalt iga viie aasta tagant, kui mitte sagedamini, et vot nüüd ma tahaksin minna jälle Egiptusesse siis nii-öelda selle esimese peatuspaigana on ikkagi silmadesse isakodu. Ja ja kuigi isal on nüüd uus maja ja elu läheb teistmoodi välja, aga aga jaa, nii see on. Mis keeles te omavahel seal suhtlesite? No vot, see on nüüd küll natukene piinlik lugu, minu vene keel on väga, väga kehva. Aga isa räägib mul väga head vene keelt. Nii et me teemegi tavaliselt nii, et mina räägin inglise keelt, ta saab kõigest aru, aga tal on lihtsam ennast väljendada vene keeles. Ja minul on jällegi vene keel raskem ja, ja siis ma küll aru saan, aga ühesõnaga siuke pudikeel. Aga isa naisega, isa teiste lastega Nemad räägivad kõik väga head inglise keelt, et üks mu õde on Austraalias nüüd elanud juba aastaid ja teinud seal mitu doktorikraad ja noh, ühesõnaga inglise keel ei ole mingi probleem. Teie araabia keelt pole üritanud. Üritanud üritada alati või? No ütleme niiviisi, et mingisugusest väga suurest kontekstis on aru ja turul ennast kohe nagu maha müüa ei lase, aga aga väga, väga algeline tase. Nii et ma arvan, et niisugune kahe aastaseks saanud sedasi araabia keelel. No vot, kahjuks ei ole ma seal kunagi niiviisi pikalt elanud, et ma kujutan ette, et kui, kui võtaks ja elaks seal, et siis ilmselt et tuleks see keel ka teistmoodi, aga, aga noh, ma olen ikka seal külaline ja abikaasaga olete koos käinud ja lastega ja, ja just just mingi aasta ja rohkem kui rohkem kui aasta tagasi. Kuidas neile meeldis. Ja ma arvan, et, Ma arvan, et silmaringi laiendava kahjuks on see nii, et Meie jaoks on see koht ikkagi nagu natukene ähvardavaks muutunud, et, et samamoodi kui me seal olime, siis Kairos olles plahvatas meie hotellides pomm, nii et kui me hotellist välja läksime, siis fassaadil olid kõik aknad sisse kukkunud ja noh, me olime küll hotelli teises otsas, et me nagu ainult tundsime seda ka nagu ei saanud kohe aru, mis toimub, et et noh, see ikka päris hirmutab ära ja seda enam kui sa nagu oled seal pere ja lastega. Kahjuks tõmbab see nagu päris suure siukse kraavi vahene. Ma tean paljusid Eesti inimesi, kes hea meelega külastaksid Egiptust ja seda korra teinud ja läheksid hea meelega tagasi. Aga no ütleme lisaks sellele terrorile, mis sealgi aeg-ajalt toimub, kardetakse neid Egiptuse kaupmehi, kes tulevad ja haaravad sul küünarnukist kinni, et see on, et see eht idamaine kauplemisstiil ja kuigi ilmselt mõnel maal on ta leebe, mas vormis, aga Egiptuses on ta suhteliselt agressiivne. Kuidas teie selle lahti mõtestab? Ja ma pean ütlema, et ma alguses ma tunnetasin seda samamoodi, et see on ikka väga agressiivne ja mis nad mis tahavad ja eks ma läksin mitu korda ikka nagu naljakate sõngedesse ka ja aga need mingisugused aastad tagasi ma nagu tajusin seda, et et see on nagu kuidagi nende mõtteviis, et neid ei saa kuidagi halvustada selle pärast kuidagi hukka mõista, et et ma mäletan, et mul oli vaja kuskile helistada kellelegi ja, ja mul ei olnud endal telefoni ja siis inimesed tulid kohe abi pakkuma ja alguses ma mõtlen, et nad kindlasti tahavad midagi saada ja mis nad tahavad, aga see oligi siiras abivalmidus ja ma mõtlen, et et me lihtsalt tuleme nagunii kardinaalselt teisest kohast, kus me oleme oma selle individualismiga, nii nagu on meil pead ära pestud, et me ei kujuta enam ette, et noh, mida niisugune nagu inimestevaheline lähedus üldse tähendab või et, et seal siiski ma näen, et on muidugi, on seal hästi palju seda, kes lihtsalt nagu oma kaupa sulle pähe määrib. Absoluutselt, ma ei vaidle sellele vastu. Aga seal on ka siuke siirast tahet teiste inimeste aidata taia olemas olla teise jaoks ja nagu on, on, nad võtavad selle aja või nad leiavad selle aja nagu oma sellest hetkest välja tulla ja olla sinu jaoks olemas selles hetkes ja ma arvan, et et, et see on kindlasti üks asi, mida ma arvan, et meie siin põhjamaal nagu saame õppida lihtsalt, et nagu võtta see aeg olla teise jaoks olemas. Okei, ma ei, ma ei ütle, et nüüd peab seda tänaval nägema, aga isegi lähedaste ringis, et ma noh, ma lihtsalt näen, et et see on meil raske teha ja me oleme harjunud ainult iseendaga arvestama ja oma soove ja tahtmisi ikkagi nagu sinna prioriteetide tippu panema ja siis tulevad alles kõik ülejäänud inimesed. See oleks huvitav, mis juhtuks, kui, kui nagu vahetada need prioriteedid ära ja keerata teistpidi panna nagu teised inimesed oma elus esikohale, et et see oleks niisugune põnev katsetus. Et noh, tegelikult pere seesime seda kõike mingil määral ikkagi ju praktiseerib mehed. Et kui laps on majas, siis oled sunnitud panema tema soovi ette poolega, et kuidas, kuidas teiste lähedastega seda võib-olla ellu viia. Nagu juba öeldud, ka mille te olete maalikunstnik? Vabakutseline maalikunstnik. Kui te olete Egiptuses olnud, olete vaadanud sealsete kunstnike töid, see on midagi lähedast, võib-olla seal pigem kui et Eesti kunstimaastikul. See on üks väga raske küsimus, ma arvan, et tegelikult mis see kunst muud on, kui mingisugune tegelemine nende küsimustega võib-olla nende suurte küsimustega, mis meil kuskil rinnas sees sügaval on, et kes ma olen, kust ma tulen, kuhu ma lähened. Et ma arvan, et see on võib-olla niisugune Visuaalne väljendusvorm nendele küsimustele jaa jaa ja loomulikult, et iga kultuur tegeleb nendega nagu omal moel ja omade värvidega. Aga ma arvan, et inimesed oma oma sees kõigele sellele välisele ja nahavärvile või võikultuurile või ükspuha, mis maailmavaatele vaatamata, et et see, see soov leida neid vastuseid nendele sügavatele tõsistele küsimustele, et see on meisse kõigisse ühtemoodi nagu sisse kootud. Et selles mõttes ma olen, kui arvan, et võib-olla võib-olla ei saagi neid siukseid rahvuslikke momente nii palju üle tähtsustada, et võib-olla neid vastuseid tuleb nagu rahvusest ja kultuurist nagu väljastpoolt otsida ja ja noh, ma muidugi olen hästi mõjutatud kristlusest, et minu jaoks need vastused on nagu seal peidus ja, ja ma arvan, et võib-olla kristlasena isegi rohkem mu maalimist mõjutanud kui kõik need rahvuse kultuuri küsimus ja ma arvan, et see, kuidas kristlus ma olen küll lugenud ja töötanud läbi mitmeid religioone ja, ja see on mind huvitanud. Aga ma arvan, et kristlus vastab nendele suurtele küsimustele nagu kõige pädevamad minu jaoks. Suur tänu Eesti, Egiptuse ja pisut ka Poola päritolu ka, mille saab või saatesse tulemast. Aitäh teile.