Tere, Meie inimesed, eriti kallid emad, loodan, et teie päev on eriline. Minu nimi on Sten Teppan ja kutsun teid kuulama ning kaasa elama ühe ema ja poja loole eri aegadel ja kumbki omal moel on nad mõlemad eestlastele väga olulised. Ingrid Kivirähk kunagine näitleja, andis elu mitmete põlvkondade lemmiknukule. Tipp, kes sõi kommi täna-homme ja ülehomme teed laste südamesse leida ei ole kõige lihtsam, aga kui seekord õnnestub, on garanteeritud igavene elu. Peaaegu nii nagu tipp ja täpp kunagi on nüüdisajal selles rollis paljuski Lotte kelle loojate hulgas on Ingridi poeg Andrus Kivirähk. Räägime ühe perekonna kurvide rohkest saatusest koos selle kurbade ja rõõmsate ning muidugi naljakate hetkedega head kuulamist. Emadepäeva ennelõuna on ja üle pika aja on tõesti siin saates külas ka üks ema kellega kohtumist ma tõtt-öelda olen oodanud ikka päris pikka aega. Tere tulemast, Ingrid Kivirähk. Ja Ingridi ka kaasas siis poeg Andrus Kivirähk. Hästi tuntud Andrus, rõõm näha. Tere. Tere. Võttes arvesse, et täna just niisugune päev on meil see saade eetrisse jõuab emadest palju rohkem juttu kui tavaliselt ja kindlasti pidulikuma stonis. Kas teie kodus on see sündmus aegade jooksul leidnud tähistamist? Ka on see olnud niisugune moment, millele Ingrit eraldi tähelepanu pööratakse, pere saab kokku või midagi sellist. No eks ikka lapsed tuletavad meelde, aga mitte terve pere, terve suur pere, meil ei saa enam kokku, sest nii palju on lastel igasuguseid huviringe, käivad rahvatantsus ja jääpurjetamas ja kõik ei saa tulla, aga ja nii Muttika käiakse, vähemalt helistatakse. Aga kui ma olin väike ja minu esimene eesti aeg oli, siis mina mäletan, et meil väga seda päeva. Ise korjasin oma emale varsa kapju kuskilt jõe ääres, sealt võtsin ära kabjad, viisin emale koju ja ema pani ilusti vaasi ja, ja ikkagi väike kookolija. Andrus kas mingist hetkest oma lapsepõlvest, kas või on need jutud ja teemad tuttavad ka sulle, et tuleb kusagil kraaviperve pealt varaseid lilli otsida või midagi sellist, et anda märku, et kõik ei ole kasvatamisel valesti läinud. Jah, kuna ma nagu ei mäleta, et ma nüüd olekski kuskil käinud lilli korjamas, et selles mõttes emadepäev on alati selline ta nagu õigel ajal korraldatud, et mai, mai algul, siis kui lilli on päris palju, et neid on võimalik ka odava raha eest osta, et palju, palju sihuke võikam päev oli. Kaheksas märkus naistepäeva, siis oli lilli väga vähe, kaheksandaks märtsiks lilled ei saa veel valmis, aga siis Viru tänaval ja mujal siiski müüdi mingi hingehinna eest tulpe ja nartsisse, mis kohe ära närtsinud pärast ostmist, aga noh, tuli ju ka naistepäeva tähistada, nii et see oli sihuke ränk päev, aga emadepäev on ikka selline tore päev olnud. Minu emal on veel muidugi 18. mail sünnipäev, nii et tihtipeale need kuidagi langevad väga ligistikku, et siis saab nagu kaks asja asja korraga ära ajada. Tõsi, on jah, sünnipäevani ei ole palju minna ja see sünnipäev on 86. eks? Mis on aukartust äratav, kas te vahel mõtlete ka sellele numbrile, mis vanust tähistada? Eks ikka nüüd ikka rohkem vanasti T1 terapult aegagi mõtelda, mul on olnud ikka kogu aeg kõigi oma lapsed olid suured juba, eks ole. Läksid juba ära kodunt ja siis hakkasid lapselapsed, nüüd on lapselapselapsed, nii et minul on, ma olen väga rikas, mul on kaheksa lapselast ja, ja, ja üheksa lapselapselast. Kõige noorem lapselaps on alles saab 11. Nii et kardan, ma enam neid küll ei näe kana vähemalt ja on teada, et ikkagi on tulemas. Jah ja no me kõike ei jõua ju siin nime ja tegevust pidi läbi võtta, aga lapsed tahaks küll ära mainida, lisaks Andrusele on ju tal vend Juhan ja õde Tiina, kes kõik on vähem või rohkem avaliku elu tegelased olnud või oma toimetamistega sattunud sellisesse valdkonda, mis lihtsalt toob tähelepanu kaasaegse. Ja tegelikult Ingrid, see puudutab teid kaasest. Võib-olla kõik kuulajad käigu pealt või automaatselt ei ühenda ära, kellega tegemist on, aga kunagi te olite teatrimaastikul Eestis ja televisioonis hästi tuntud nimi ja nägu. Tarvitseb ainult üks tegelaskuju nimepidi välja öelda, siis mitmed põlvkonnad näiteks minu ema oma eriti, ma mäletan neid jutte ja nostalgiat televiisori ees, kui aastaid hiljem tipp ja täpp ekraanile ilmusid. Treerite tipuna. Jah, olin ja olin küll, kes see ikka oli, üks 28 aastat lehes kirjutas kätesse, algas niimoodi, et virve Koppel tegi kunagi kukk ja Gucci ja selles kuidagi koordus välja tipp ja täpp. Juta maissar tegi veel nendele niisugused uued kostüümid, uued soengud ja vist isegi nukud ja uued. Algul oli ikka seda väga ränk teha, sest et algul oli niimoodi, et käisime kooli. No kuidas sa lähed, eks ole, väike pisikesed, nad on umbes nii pikad, need pisikesed nukud, Tipi ja Täpi. Jah, jah, niisugused ja siis ma olin laual laual selili ja siis nukuke oli seal laste seal koolipingi pääl ja ajasime juttu ja siis pidi tekst olema nagu peas, aga pärast läks kergeks. Me panime, lindistasime ära ja ainult liigutasime. Aga jah, see oli lihtsalt, see oli niisugune armas, armas saade, sest et see olid, nad olid nii heatahtlikud, sõbralikud ja toredad, saitnud enda ka hästi heatahtlikud lapsed olid. Ma läheks ajas praegu Ingrid. Teie varasesse lapsepõlve. Te sündisite 30.-te aastate alguse sai hindeks 36. Kuskohas ja kelle perekonda, kes teie isa ema. Minu isa oli autojuht, ta teenis sõjaväes ja siis ta läks see auto-tankirügementi ja seal olid tal siis need niuksed kõrgemad sõjaväelased, keda ta siis sõidutas, ta isegi sõidutanud, ükskord ütles, sõidutasin seda Laidoneri aga et, et see oli väga niisugune mees, ta ei rääkinud ühtegi sõna, et väga uhke oli, niuke. Isa rääkis, pärast läks isa autoremondi töökotta. Ta ema oli teenijatüdruk maal ja siis tuli linna ja siis ta oli kompvekivabrikus tipi-täpiga tuleme tagasi kompvekivabrikust, pani neid komme sinna paberisse nioodi ja mitu aastat kahe siis ütles, et kui mind jäi ootama, et siis ta siis ta ei suutnud enam seda kommi lõhna taluda, siis tal oli sidrunid, võttis sidrunid, süda oli paha ja tuli koju linna. Väike-Ameerika tänaval oli meil väike korter siis ja ja nii et oli tükk aega kodune ja pärast siis me kolisime Eerika tänaval ja need punased kasarmud, mis seal olid seal Koplis. Ja kui venelased sisse tulid, siis pidime sealt 24 tunni jooksul kõik need kolm maja, kolmekordsed, majad, suured, seal olid kõik need riigiteenistujate pered pime välja kolima, 11 kõik, et mine kus tahad. Ma olin siis kümneaastane. Kuidas tema lapsepõlve mäletate, kas pigem ikkagi lapsele kohaselt rõõmsat Estonia? Sellest, et nagu te ütlesite, venelased tulija, sõja aastateid ja ka sind Te lapsed ei pane seda poliitikat ega midagi nii väga tähele. Me läksime lastena isegi kaasa, ma pean nüüd ütleme seda, et tehti meile teises klassis, oli meil Stalini sünnipäev, oli issakene, vist siis tehti kõiksugused koogid ja kommid ja värgid ja hell tekene, no niiet söö ennast haigeks. Ja siis mina, mul oli väike õde mulle Nõgega Eda, minust neli ja pool aastat noorem. Mina võtsin kohe tallega sealt komme ja panin endale siia taskutesse toppisin täit. Viisin talle ka neid komme ikka, noh, Stalini onu Stalin saatis niukesed, uhked kommid, mida lapsed üldse siis ei näinudki ja ausalt niukseid komme ei olnud, aga esimesel Eesti hääl oli küll mul oli väga ja ma olen ise hirmus maiasmokk olnud, ausalt ja mu poisid ka. Jah, mees ja kõik naljamehe. Noh, sa oled sina oled seda muidugi kultiveerima. Et ma Nelja lima, nojaa, oli niuke elu küll ja ega ma tänase päevani täna täna ma käisin ka sinu juures ja sain kohe kommid. Ma aitan, sul on praegu kotis ka komme ka seal? Ei ole, ainult on muidu muidu ma arvasin kohe. Pipi raamatud on selline, selline kirjeldus Pipigi Pipi kirjeldab Brasiilia kooli, kus lapsed ei midagi diaga, vaid kommivabrikust tuleb sihuke tohutu toru kooli klassi ja siis lapsed tegelevad terve koolitunni kommide söömisega ei õpetanud funktsioon kommide paberist välja võtma. Ema korter meenutab seda Brasiilia kooliklassidesse homme alati paksult täis ja keegi tuleksite, võetakse ja klopitakse taskud ja suu kombel paksult täis. Küll niisugune mul isegi miljad ütlevad, et ära too jumala lapse tervis ja kõikjale maksuks ja kõik, hambad ja värgid ja on küll, aga mina ikka toon, sest ma tean, nad tahavad. Nii et lapsed on mind ikka väga palju aidanud, ma olen väga õnnelik naine ja ema ja tõesti. Ma olen nendele nii tänulik, nad on hästi tähelepanelikud, head lapsed, väga head lapsed. Andrus oli veel selline, kui lilledesse puutub, tema ütles ka nii, et ema, mina sulle laid, kui koju ei too mina toonika kohe potilille, kes elab kaua muna ja natuke hiljem, kui ta väiksem oli, siis, siis sa ikka oled mulle ise toonud ikka lehti või ja paike lehti või lilli ja neid oli meie kodu juures, oli mustoleval muudides ja ma panin ilusti napsuklaasi sisse, need väiksed ja ikka. Mida Ingrid enne kui sõda peale tuli? Teievanused, lapsed tegid? Ja siis, kui ma koplis elasin, seal oli õudselt suur plats, teate kus lapsed said mängida ja siis ma hakkasin särt, läksin esimesse klassi kaheksa aastaselt, siis ma mäletan, et esimest korda käisime diaatris klassiga ja isa oli kaasas ja see oli mari, möldri mängis seda, aga mulje kogu aeg on meeldinud deklameerida ja lugeda ja lastega mängisime igast põlet Ta vist ja siis seda peitust. Üks mäng oli põletamine, Salid käib, niisugune ring oli, tegime ringid, olime ringis ja siis ütles, põleb, põleb, põleb ja siis panin, pidin kõik jooksma, padavai teise kohta teise ringi ja see, kes jäi, siis tead noh, niisugune mäng oli loominguline, tore ja siis, kui ma hiljem olin juba koolilaps ja siis oli niimoodi, et ma Läksin Peeter Põdra mandoliiniorkestrisse mängisin mandoliini. Ma, ma olen siin siin siin raadiomajas ka mänginud, seda mandoliiniorkestriga isegi täkke, Neeme Järvi mängis meie talinoorem palju noorem kui mina. Siis ma jah, Me käisime seal rahvatantsus ja siis näiteringis, mängisin koolis Joosep Tootsi ja üks ja siis ükskord olin vigu ja nad kätte ikkagi. Meil oli väga tore, huvitav. Kuigi oli niisugune raske aeg, tegime vahel kooli koolis niisuguseid kokkutulekuid ka Jäägrit, kellelegi sünnipäeva pidasime ja kodunt tõime siis leiba ja õige, mis meil oli, ja siis üks mu kooliõde ütles, et ärge keskele võit, pange ainult ääred, nii vähem võid muidu jätku, nii et toiduga küll oli väga napp. Ost, mida suhted perekonnas tähendasid või missugused nad tulid missugusena, oma isa ema, mäletata ja. Minul olid väga hoolivad vanemad, isa armastas küll napsu võtta, aga kes see 15 ei võta? Kuulaneb võis ka ju, noh, missa täie minu pois ka parem ei ole. Aga aga ega, ega Andrus ma ei saa ütelda, ta räägib rohkem, kui ta teeb ausalt, ta niuke. Ja isa hoidis mu ema väga ikka, kus mu Minnik on, ükskord oli, need tuli meile ja võta lihtsalt kogu aeg, hüüab Minni ja Minni ja mees ütles, et me viime ta ikka koju, et meie lapsed ei saa magada ja võtsime auto ja viisime ta ikka koju, sest ema järgida väga oli, nad said hästi läbi. Ei, ta tuli meid, vaat, ta tuli meile toitu tooma, jälle ema saatis heeringat ja, ja kotleti ja noh, ikkagi lastele midagi head ja ööseks ei ta talina ampsu saanud. Antsuga võtsid, isad hoidsid napsu ja jalad läksid nõrgaks. Me mul isal läksid jalad kangesti nõrgaks, kui ta napsu võttis. Ja, aga tekkinud. Aga ema oli väga hooliv ka ja ema alati ma mäletan, kuidas ema meil oli, ju see vangla oli päris lähedal ja käisid vene vangid Me ukse taga, ta käis ikka Saksa vangid, niuksed aga leiba küsimas ja kartulid ja ema alati andis ja isegi oli tal vangidega niisugune asi, et et vangid parandasid meie kingi ja ema andis selle eest neile süüa ja mina ikka ütlesin ka tema anname ikka ema, ütlesin, ega me kani rikad ei ole. Siin ikka oleme ema, et meil on ju ometi süüa. Aga tegelikult oli nii, et noh, õnneks oli meil kodus vanaema vanaisa oli maal, kus ikka liha natuke saime, muidu ei olnud see asi nii hiilgav midagi, sest minu ema käis isegi soome kelguga. Läks Lagedile piima tooma, meile käis nädalas niimoodi üks kord soome kelguga, ma ei tea, kui kaugel see õnnikaks vist üks, 18 kilomeetrit Lagedi Patarei tänavalt minna ja käis ja tõi meile piima. Ja, ja tal oli nii palju riideid. Oli ostetud riideid seal ikka kohvri sees, aga emad vahetas need riided või vastu ja liha vastu ja isegi maainimesed ei tahtnud üldse saksa Aegi maksud. Raamite kui midagi, mida mina raha eest ostsin, oli filminäitlejate pildid ja kinos sai palju käidud, kõik Marika rõks haaras Leander kõika Ristnas öödel, ma, need on mul praeguseni, mõtlen nende peale. Kas vanemad Ingrid teie suhtes nõudlikud kasvõi näiteks koolile mõeldes või kodutöödele, kuidas need asjad tulid? Ka mul ema eriti ei osanud mind õpetada, ema oli ainult käinud vist neli klassi. Rohkem mitte ja isa oli kuus klassi lõpetanud talu, lapsed ei olnud väga haritud, meil ei olnud. Aga jah, olid nõudlikud küll, aga ega mina ei olnud hea õpilane, mul oli söömata Vene keel, käte hääldamine ei olnud viga. Hääldasin aga küll oli palju vigu. Tikk-takk diktovka, kui ma tegime diktokad, siis oli ikka need e-ja-tša ja need majasin nii sassi kui veel väeõis ja näkkis. Nakemaid jätkus, miks sinna pidi üldse näkkis natuke panema? Ma? Ei tea, mul vene keelega ei pidanud üldse absoluutselt ausalt. Kuidas läks Ingrid niimoodi, et näitlemine teie ellu tulema hakkas? Te mainisite näiteringi ja üht üht varast mälestust teatrist. Ma läksin, 50. aastal oli Draamateater kuulutas välja konkursi noorte näitlejate konkursi ja see oli ikka täitsa väga tasemel konkurss, seal olid sellised õppejõud nagu laud ter, kes võtsid vastu, eks ole, mina panin ka oma nimekirja, ma tahtsin, ma kogu aeg tahtsin, näete, kui mina tulin operetti vaatama, sest meil oli see kõrvelaul, kus Georg Ots ja meta Kodanipork mängisid seda paari. Siis ma kirjutasin selle, ma käisin kaheksa korda seda vaatamas Estonias ja laulsin seda ja mängisin ise, mängisin kõike osi ja üldse, kui mina käisin kinos, siis ma kingin tüdrukutele, kui läksin kooli, mängisin kõik osad ette, rääkisin, kuidas see oli seal ja teised ausõna, nii oli. Ja siis oli niimoodi, et, et ma läksin ka konkursile ja mind võeti. Nad võtsid vastu, Järvet andis mulle niisuguseid tüüdied, et vaat et läheb tee kaevule. Keilon kael koogiud, võtate kaelkoguga vett, eks ole, ja aga nüüd hakkate tulema, aga üks kael kogu vesi läheb ümber, et mismoodi see jumal, aga ma tegin ära ja ta ütles pärast, et täitsa hästi tegid, et luuletus Talle ei meeldinud, mul oli niukene paha luuletus ka, et on õhtu vastu ruuter rasked, seal veel niisugune revolutsiooniline luuletus ja, aga võeti mind sisse ja siis ma käisin seal õhtuti oli meil täiesti noh, kõik need ained, Helmi Tohvelmani oli meil tantsuõpetaja siis käike, meisterlikkust, andis-ist, Jüri Järvet. Küll ta oli hea poiss, ausalt, ta oli siis nii noor, näe nad, niisugune tubli vahva nalja tegi meiega väga, väga sõbralik. Ma ei olnud eluaeg ühtegi napsu võtnud ja ma pidin mängima Tammsaare pankrot, et juua täis naist kätte, kes on nii täis, et tukub lausa laua ääres ja siis panti mulle niuke Lilia kleit, selge, seid, Pumala paljas. Ja mina pidin nutma hakkama, mõtlesin. Vaat mina sellega küll ei lähed, mu selg on paljas ja mul on häbi. Ja siis ma sain salli vähemalt õrna niukse salliga taha endale, sest häbenesin noor inimene ja ka tegin ära selle baskid veel viis mind pärast välja, võttis sülle viis selle väite. Juueteisin tüdruku, ma tegin veel selle, kelle asendasin, kedagi, kes jäi haigeks. Mis teid teatrimaailmasse meelitas või mis teile seal nii palju pinget pakkuse korda läks, et tahtsite. Kas see oli nii huvitav, ma tahtsin, ma tahtsin esineda. Mulle meeldis mulle, mul on yldse teater, väga meeldis mu lastele ka, praegu meeldib mul p-s, oli Ugala teatris Ants Kivirähk, tema oli noorsooteatris. No leidsin, leidsin ta üles, seal temalegi minuga. Ja hakkasime siis ja siis mind vertinad, veike nägi kunagi ja temal hakkas tulema välja nukuteatris vaeslapse käsikivi. Läti tuli siis sinna ja palus, et kas ta tohib mind nukuteatrisse selle le osale janu lubati ja see läks meil väga hästi. Andrus sa oled piisavalt hilja sündinud, et savist vanematega väga teatrisse jõudnud. Lapsena jõudsid. No ma jõudsin, tähendab publiku hulka küll, et mind hakati üsna varakult kaasa vedama, kui mõisateatris käisid, aga jah, et selles mõttes teatrist nad olid mõlemad juba selleks ajaks ära tulnud ja olemad tööd televisioonis, et mina mind pigem võeti kaasa televisioonivõtetele, sest no lisaks sellele tema mängi, Skip isa tegi ka mingeid telelavastusi nukkudega. Et näiteks oli selline lavastus nagu Maafioni seiklused, mida ma mäletan, et ma olen jah, selline nagu telemaja selles mõttes, et hiljem hiljem ka kui ma juba koolis käisin, siis sageli oli see, et ma läksin peale kooli lihtsalt telemajja sööma. Et selliseid väga, aga tavaline, sõitsin mustamäelt linna, läksin ema juurde sööma, ema töötas sel ajal juba. Sa töötasid Eesti televisiooni fonoteegis, eks ole, töötasid, aga muidugi selles mõttes natuke patt öelda, sest ma kunagi näinud tema mingit tööd, eks seal, et niipea, kui ma sinna jõudsin, siis me läksime kohvikusse. Siis sul oli seal fonoteegis terve hulk mutte, kellega seal hakkama rääkisid. Ja siis minu minu tulek alati andis ka võimaluse varem koju minna ja vahepeal käisid veel turul mitu korda. Et minu arust üldse elu sees seal tööd ei teinud, küll ma küll ei mäleta. Muna leias ütles ka, et et täna peab ristis ja tegevat hinge, on täna tööl. Aga isegi kui ta tööl hoida ikkagi midagi, minul oli nii palju sõbrannasid. Estonian nisukest juttu, räägin ma sulle, kui õudne see läheb ju, tead eetrisse laps. Aga igatahes all peale, et ma arvan, et mina olen selles mõttes üks asi, milles ma sinu moodi oleneb, ma olen õppinud elama niimoodi, et väga palju tööd ei tee. Et tööd ei tohi, kontimine, lapsi niiet algengi oi kodus muidugi. Kas need esimesed pildid nii kaugele, kui sa suudad tagasi mõelda, mäletad, Andrus ongi seotud isa-emaga kusagil tööpostil koostööd ei tehtud. Ei, no eks ikka kodust kodus ma nägin neid ikkagi rohkem, et töö juures noh ka käisin kaasas ja noh, isa hiljem läks teile nukuteatris oli seal direktor ja siis noh, tal ma käisin ka aeg-ajalt seal külased teda seal töö juures vaatamas, et aga noh, põhiliselt loomulikult, eks sa näed ikka oma ema-isa kodus, et see on nagu see põhiline keskkond või siis või siis kuskil kuskil külas sai käidud ka näiteks Patarei tänaval vana, vana salajased veel kaua, et seal oli ka väga, väga hoogsalt peavad alati, kui kogu suguvõsa vanaema vanaisa juurde kokku tuli, et et seal on nagu kummaline see, et vanaemale vanaisa oli, mingeid telefone ei olnud, aga alati, kui sinna mindi, oli toit valmis. Kohe hakati sööma, et vanaema nagu ma kujutan ette, ta vist varitses päevad läbi, et äkki keegi tuleb ja kogu aeg oli, tal olid soojad andi kohe kõik laua taha istuma. Toideti võimetuseni, et emal on nüüd seesama komme alati, kui ma tema juurde lähen, siis tohutult sööb. Täna ma käisin ennem saadet ka, siis ta suutis mulle kolm sproti saia sisse. Kiiruga. Erite, mis hetk see oli, kui kui Andrus perekonda sündis kolmas lapseks vanusevahe eelmistega võrdlemisi suureks Aga juhtus niisugune asi. Jah, ega väga traagiliselt. Tead, ma olin juba siis 39 aastane, kui Andrus sündis seepärast, et Ta oli ikka tõesti hiline laps, Tiina oli juba mul, eks ole, tütreke oli juba 15, hakkas juba varsti 16 ja Johan oli 13, nad olid juba tõesti suured, ega nad ei olnud mängukaaslased enam, mu pojake, selle. Aga või Nad väga armastasid ja hoidsid Johann Daniel meil ära teatud ja, ja nii kõik, kõik armastasid teda ja niuke kallis tulija ja tõesti, ma ei oska ütelda, pesa pesamuna, täiesti koe jumal iial Ps ääretult hea laps. Ta Jõnninud, ainult mis ma olin natuke kurbekaid, tahtis süüa. Ta oli mul selline, ta võid ei tahtnud, eks ole, täita tahtis praekartulid, limonaadi ja komme. Normaalne on väga-väga hea menüü, minu arust kolmekäiguline. Kui ta hakkas sööma, siis meil ma elasin ämmaga koos, me saime kolmetoalise korteri. Ämm oleks muidu üksi jäänud ja oli ka vana inime juba ja tuli meiega kaasa. Väga hea ämm oli, mul ka väga armastas lapsi, hoidis lapsi ja Andrus ütles vanaemale kohet. Vanaema pidi talle lugema, siis tema tõi, vanaema luges, prillid ees, raamat käes ja alati, kas minagi luge, tema tahtis siis, kui ta õppis ise lugema, küll tema võis lugeda, ega ta muud palju ei käinudki, õues ta ei käinud, ta mängis omaette, ta tegi Kasedammaphini lugusid ja siis kirjutas näidendi. Siis ta oli ikka kuueseid. No ma ei kirjutanud näidendeid, mängisin sulle niisama, tegin tähti, näidend. Isegi nagu dekoratsiooni tuli kööki, mina tegin seal suppi või süüa või midagi, pani oma asjad kõik ilusti ladus pani selle dekoratsiooni ja siis olid kätte need täispuhutud, mäletate niukseid loomakesed õhku täis ja Brunud taha ja siis tal Ta oli tal kõige tähtsam, neid hunte kulus umbes üks seitse kaheksa tükki, läksid lõkke katki, üldisem parandada ja siis siis teised loomad, kaija ikka Maafinid mängis ja hunti ja, ja mina siis vahepeal plaksutasin ja siis selline laps, ta oli sellega pisike. Tal oli jah, tõesti haigus, haigus ja, ja teate isegi Juhan, kes praegu nuhib mul käia, kõik kaitsjad on ta ära näinud pea koos teatris. Ta on täitsa nii, nagu see Andrusel on üks see maailma otsas, eks ole, see, mis ta nimi on Voogle. Vooremaa, kes käib ikka iga õhtu teatris, tuleb jälle teatrist, et sai nutta ja sai naer. Seda tuleb, ütleb istub mõtlikult ja täpselt see on, ma arvangi anti mõtleski seda, et näed, ta kirjutab. Et seal No ei tea vooremaid Juhani moodi küll. Aga küll, aga küll sina ise tunned end seal maailma otsas ära, selles ma olen seal malle tal mõni ees ja nemad on kirjutatud küll Mallele. Teen, kus, kus nad käivad surnuaias rahumäel ja siis on meil tohutu hirmu. Mallel on tohutu hirm, et teda rünnatakse, et ma mäletan, kui, kui sa minuga koos või koos oleme, kalmistul pole midagi, aga vanasti, kui sa käisid Edada kedagi oma õega, siis teil olid küll minu arust kaasas, olid mingisugused vileviled ja deodorandid, et saaks silma lasta ja pipraga, ma imestan, et teil kirves või nuga. Kätte, aga, ega see naljaasi ei ole meil rahumäel, Rahumäel oli niimoodi, et ei tõsiselt, lehes oli ka, et on tapetud ära üks mees ja üks naine ja kallale tungitud ja ja minul endal üks sõbranna ütles, et oli küsitud ta käest, anna raha, siis oli lükatud teda ja võetud, et ära tõsiselt on olnud niisuguseid juhtumeid ja mul õde ütles, et muidu ei lähe hinged, võtame, panime viled, tead, et vilistame siis kõvasti, tead, et äkki keegi siis kuuleb kahekesi läksime, poisid ei saanud tulla ja tal oli veel kaaska Gazasse pipragaas, aga ma ise mõtlen, et kui oleks keegi tulnud need põleks näinud, kus koha peal see on, kus kohta lasta, et, et seal on ainult üks auk, niisugune Kustas, et kas me oleks suure ämbriga enda poole lasknud, parem endale. Et, et jah, meil on niisugune asi juhtunud küll. Andrus, kui sa viienerid, miks õue ei tahtnud minna seal videolaps ümbruskonnas, mustamäel, eks olema omajagu. Jah, tead, ei, ma ei olnud selline, et mulle mulle meelsust kodus nokitseda, et raamatuid lugeda ja siis ma olin selles mõttes üksik laps. Õde-venda olid ju tegelikult enamasti Tartus, õppisid sel ajal ja vahel harva käisid kodus, et mul on see näidend Alijas kus on üks tegelane, kes, kes meenutab, kuidas ta lapsena mängis üksi ringi ümber maailma ja mängis üksiga linnade põleb ütleme siis nii, et mina olen mõlemat teinud, mänginud reisi ümber maailma linnade põletamist, yksi üldse igasuguseid lauamänge nupumänge. Aga ega see ei olnud nagu igav selles mõttes, et ma nagu kujutasin alati sinna juurde selle et kuidagi no isiksuste siin kõik need nupud, et igal nupul oli nagu, et vot keegi oli nagu niisugune väga kiire ja keegi jälle kadestus seda mängisin, need nupud nupud olid nagu tegelased, kes siis kes siis liiklased selle ja mul oli väga huvitav omaette omaette nikerdada, et vastupidi, need kuid õue lapsed või teised lapsed nagu need mõjusid mulle kuidagi püütutena, et ma minu viimane lasteraamat Oskar ja asjad, et seal on kõik niisugune poiss, kes maale vanaema juurde ja tema kõige suurem hirm on see, et ta kutsutakse kuskile jalgpalli mängima või onni ehitama kuskile ta tahab nagu üksi askeldada seal vanaema hoovi peal ja ma olin, ma olin ka seda tüüpi. Kas nii palju, üksildane või üksik või omaette, et kui tuli kooliminek, siis see oli mingil moel probleem. Ei, ta probleeme ei olnud, koolis ma sain hästi hakkama, aga, aga, aga pärast kooli ma ikkagi tund üldiselt koju, et ega ma ei läinud kuskile kaaperdama linna? Ma ei näe selles koolis, siis läks muidugi näiteringide käega. Siis ta hakkas niimoodi nagu seltsielu elama, siis ta hakkas tegema näidendeid seal koolis, siis hakkasid poisid meil käima. Tüdrukud ka Andrus istus, siis istus seal oma kirjutuslaua peal, luges näidendi materjali. Esimene näidend, mis need koolis tegid, oli tuutovi. Jah, ja siis oli jõest sõjakangelasest. Ja siis Johan lasi kõike teha, teate, kõik need kavad ja, ja siis afissid ja see oli suur sündmus, terve pere oli hakkamist täis. Ossa taevas. See oli tõesti ja siis ta tegi naistepäevaks ka naistepäevaks ka näidendi ja siis näiteseltskond, kõik see, neid kaks neiut ja ja noormehed käisid meil, mina olin õhtuti tööl, vahetevahel siis vahel oli nii, et tulin koju ja küsin, et issand jumal, et kus koha peal, mõtlesin, et tegin just kõrvitsaid, tead kõrvitsasalatit, kus need on üks, üks paks poiss, ma ei mäleta, mis ta nimi oli, see oli kõik nahka keeranud mulle, mitte ühekorraga. Sillad praadisid seal mune ja mis seal seal kõik tegid jumalaloiku poistega, nad hakkasid tegema niisugust, mis on pojad, niisugune mul ei ole meeles. Sa tahad öelda sõna häppeni, ärge häbenege asi kaugele, lihtsalt panime kõik hommikumantli selga, läksime Paldiski maantee hullumaja juurde tänavatel kõndima, et jääks mulje, nagu oleks noh, solvuda, sealt välja pääsenud, aga muidu midagi teinud, lihtsalt jalutasime hommikumantlitest mööda linna, niimoodi seal ringi viime. Kujuta Kabritsa trolliga, minu väike poeg Niukest lollide. Andrus ütle, kuidas sa mäletad enda oma isa ema vaatavat lapsepõlves kes, kuidas nad sinu jaoks paistsid või olid? Et eks nad on kõige olulisemad isikud mingi vanuseni, et nendega ikkagi nendest sõltuda. Nendega koos käid igal pool. Said sa ühele rohkem toetada, kui teisele oli, oli see üks ansambel nii-öelda sinu vastu või sinu poolt või emale? Hästi kodune, et temale ma tõesti mängisin neid näideneda Riias igast asjast isalema, nagu näidendit kunagi mängima ei hakka, isasse ma suutsin nagu sihukse, veidi suurema respektiga, lisage rohkem, käisime teatris kuskil niimoodi väljas ja ajasime selliseid asju. Tema oli nagu siuke kuidagi hubasem ja selles mõttes nagu kindlasti lähedasem. Lisaks sellele, eks ole, just nimelt mul õde ja vend olid siuksed suured, eks nemad olid ka sellised mulle väga olulised isikud, et kui nende emad Tartust tulid nagu Tallinnasse, siis seal oli alati selline kuidagi pidupäev, et nüüd tuli Tartust ja huvitavad jutud ja siis siis mulle mingeid asju, siis me käisime jalutamas. Käisid ükskord üks proua oli üteldi, et oi kui noored vanemad, et mõtle, kui väike poeg, et päris suur poiss juba teil on, nad olid kuskil kalja ostnud, lapsed rääkisid mulle, mõtled, nad mõtlesid, et Andrus on meie laps. Ja noh, sealt muidugi kohe kohe kohe õige õige varsti juba onuks ja neid hakkas kohe tulema järjest meie vot nagu natuke pisikeste lastega õe ja venna lastele mulle väga meeldis askeldada mulle ära. Et see kuidagi oli hoopis meeldivam, kui, kui suhelda mingite omavanustega ja jalgpalli nendega mängida, mulle kuidagi meeldis neid väikseid kantseldada ja. Ja sind on meenutanud sinu kunagised õpetajad koolist, kellest üks ütles, et Andrus oli tüüpiline linnapoiss. Ta jättis küll selle seal täpsustamata või lahti seletama, et mida ta mõtles sellega, aga kas sa soovid seda ise teha? Mis see, mis see tähendab? No ma ei oska öelda, mis õpetaja arvas, et eks seal Mustamäe koolis olid kõik linnapoisilik, palju neid maakaid sinna sattus, aga noh, muidugi ma tunnen end nagu linnakeskkonnas alati palju paremini, et ega maal ei oskagi nagu midagi teha, et kui ma käin nagu maal suvitamas, siis ma eelistan ka alati selliseid paiku nagu näiteks Käsmu, mis on selline noh, kuurordivood, eks ole, et sa saad seal käia kuskil kohvikus või ühesõnaga, seal ei ole mingeid peenraid kastmist ja rohimist sihukest noh, maal nagu tunnen end kasutuna selles mõttes, et mulle ikka meeldikski linna linnaelu. Aga mis sinu võimalus oli esimene taskuraha teenida näiteks? Noh, loomulikult kirjutamisega, mis siis muud, et siis ilmus ja selline ajalgi nagu piker, mis oli pioneer, ma Pioneeris sinna saatis õpetaja lihtsalt ühe lamp, lõhe koolis kirjutatud luuletused, see oli, selline ei olnud, see mikker oli ikka selline, kus hakkasin saatma, et ikkagi ratas, koolinor, tuumri võistlesid ja nendest salati võtsin osa ja siis sain seal ka mõne auhinna ja, ja see nagu tegi nagu tee lahti, et siis ma varsti julgesin nagu saata ka ilma võistluseta, mingeid väikseid jutukesi pikris siis ega alati ei avaldatud, aga aeg-ajalt avaldati ja kui avaldati, siis maksti ka mingi viis rutsi või kolmuritasi või oleneb siis sellest sellest loobikkusest. Nii et mina olen jah, koguma raha, mis ma olen teinud, teeninud elu jooksul olen teeninud kirjutamise kätega, mingeid muid töid tegelikult teinud ei ole mitte kunagi. Andruse kohta sageli kasvatatakse ka tiitlit humorist, et kas see paistis kodus mingil moel välja, ma arvan, et kui pikris käib jutt, siis naljalood pidid olema see, millega ta oma esimesed rubla teenis. Kas see paistis kodust kuidagi välja? Paistnud ta ju ajas niisugust juttu ja ajas naerma, kogu aeg rääkis nalja ja ja temaga oli väga lõbus olla ja, ja, ja ta hakkas tegema. No vanasti olid niuksed, igavad kalendrid, nüüd tehakse päris ilusaid kalendreid tol ajal, kui Andrus oli niisugune väiksem, siis ta kleepis kirju. Tegid niukse, tegi niuksed kollaaži moodi asjad ja tegi hoopis teistmoodi, kui see kalender, tuli niisugune huvi, tabelid, tooted, et ta saaks juba keerata teise leheküljed, mis sealt siis välja tuleb ja ta üleüldse oli naljapoiss küll. Läksime teda üles laulma sünnipäeval. Tal oli tekk pandud üle pea. Äkki no laul saab otsesta, oli endale valga habeme pannud debatis kõik kõik vatitäid, ta tegi kogu see aeg igavesti nalja, määrisin vahel nii, et et ma kukkusin sealt maha, tead, diivani peal on. Nüüd. Ausõna, sa tegid niuke nalja mulle ja ta hakkas mulle nagu isa, et enam ei olnud, siis ta tuli koju, ütles ema. Kuidas sul neljapäev on? Ma võtsin piletid, lähen siis Maxima teatrites käima. Käisime teatris ja kõik kahekesi, nüüd enam ei ole. Ennem ka enne ajaliselt pilet. Teed välja ja, ja siis pärast ja me käisime kolmekesi ka ja lapsed ka mul ikka Tiina ja Juhan ka ikka, kui nad meil kodus olid, otsime neile ka. Selle kõige taustal ma ei saa jätta Andrus küsimata, võttes arvesse, kui muhe kõik nagu tundub ja, ja kui kui rõõmsameelne ja helge ja sa tegid nalja ja kõik liikus selles suunas. Nagu me siin praegu hästi teame. Et isa varane lahkumine sinu rööpas sind niimoodi välja ei löönud või oli see mingi reaktsioon või tagajärg mis, mis hiljem elus sinuga juhtunud. Ei, ega, ega noh, eks ta mingil hetkel mõjub muidugi nagu väga traagiliselt, aga aga just nimelt, et kui sa oled ikkagi viie-kuueteistaastane, siis ju tegelikult elu on ees ja lendan kõikjal, nii palju seda põnevate vahvat, et noh ega sellest nagu ei saa lasta nüüd rööpast välja viia, et ilmselt selline asi mõjub pigem pigem nagu hiljem, eks ole, kui sa võib-olla emale mõjus nagu rohkem või kes on elanud nagu kaua kellegiga koos, et et noor inimene ikka tema, tema, tema päralt on ikka tulev ikka ta mõtleb sellele, et ta nagu ei takerdus sellistesse sellistesse minevikuasjadesse, et eks mälestus on muidugi ja käime kalmistul siiamaani ja ka noh ma olen vahel mõelnud, et võib-olla see teatud mõttes andis isegi mingisuguse suurema vabaduse või kuidagi, et isal ikkagi autoriteeti ja võib-olla ma kõiki asju poleks võib-olla nagu alati oleks nagu rohkem mõelda, et mida tema millestki arvab, aga, aga, aga nüüd ma olin nagu rohkem selline kes võis nagu võis nagu rohkem katsetada ja proovida ja et mul ei olnud nagu sellist otsast autoriteet eeskätt, kellega ma oleks pidanud nagu väga arvestama, seletama võib-olla see on julgemalt nagu mingeid oma artikleid või lugusid nagu pöörasemaks minna, mingis mõttes isegi, ma arvan, äkki. Kuidas teile tundus? Talleli radiku lilt atriita tükku liit, väga valutised olid käed ja jalad ja kõik. Ja ta pidi saadet sama. Just Me tulime Antiga haiglast eelmine õhtu ja pakkisime asjad ära, ta pidi Tartusse veel minema. Et nad veel katsetavad mingid rohud ja panevad peale. Seda oli väga haige tõesti. Aga ta lõi kätte tromb kopsu ja Andrus pidi veel minema isale viima. Veel uus, teist korda käis ülikoolis ja, ja siis ma tulen koju väikse kaleviga ja vaata, need aknad on kõik valged, et mikspärast, et Andrus läks ju haigla, Nad kõik valged on. Ja kui me siis läksin ülesse. Ja Andrus ütles mulle tema, et ma käisin haiglas, aga või sa ei näinud enam, et isa on lahkunud? See oli mulle nii et ma Ma ei oska teile ütelda ja objekti on, mul oli väike poiss, kolmeaastane ka, ma pidin selle eest ka veel hoolitsema, et ema oli tal Tartus, isa oli, ma ei tea kus komandeeringus ja lihtsalt minul oli see küll kohutav, ma tahtsin. Ma helistasin kohe haiglasse, et kas ma saaksin teda näha ja mulle öeldi nii inetult, et teate teid ei saa praegu sinna lasta. Kuste mees on, et seal on nii segamini kole kõik ja siis mõtlesin, issand gene ja teda viiakse sinna, kus on nii kole ja see tegi mulle veel hullemat valu. No mina olin täitsa läbi endaga küll seal. Jah, see oli Andrus ju keskkooliaeg, eks, et. Ma olin üheksanda klassi siis keskkool esimene klass dolla tolle aja mõistes, jah. Sa mäletad Andrus, sellest ajast. No eks ma mäletan seda päeva väga hästi, aga noh ka, et eks, eks nüüd tuleb enamasti kõigil kunagi üle elada, et mul tuli ta üsna varakult, jah, sul tuli ära, aga noh ma ütlen, et meil oli tegelikult ka hästi suur suguvõsa, et see kõik ju aitas ja ma arvan, et sellega väga hea, et olid väiksed lapsed meile siis nagu sai tegeleda hoopis teiste asjadega ei saanud nagu ei saanud nagu nagu jääda kinni nagu sellesse kaotusesse, vaid just nimelt, et olin, elu läks edasi, tuli tuli nagu edasi koolis Sultsi tervele olla ja juurdlesin küll. Väga tubli oli ja kui ta lõpetas keskkooli, siis ta iseendale ostis ülikonna selga spikri rahadega ja see oli tõesti, sest noh, mina jäin ju üksi ja väga on lapsed mind aidanud ja tõesti on abiks olnud ja aga eks ma ikka kui Meil registreerimise päeval või kuidagi siis ikkagi ma loen neid kirju ja mis neid. Mul ikka mees ka kirjutas luuletusi ja mul on need kõik alles ka hoian alles ja ja käime ikka iga aasta mitu korda ikkagi ja lapsed käivad üksinda ka isa haual. Metsakalmistul. Ühe minevikust pärit detaili keskkooli ajast tahaks sinuga veel ära täpsustada. Väidetavalt ei ole siin Eestis inimesi, kes oleks näinud sind tegemas mõnda sporti meenutavat liigutust. No, mul oli võimlemistunnid ikka, koolis olid klassikaaslased ikka nägid mind midagi tegemas seal mõnikord. Samast ajast on räägitud, et oli ka periood, kus sa lihtsalt ei läinud kehalise kasvatuse tundi. Ma ei tea, kuidas see võimalik saab olla koolis, aga ju siis kuidagi oli, mis näitab üsna selgelt ja tugevalt su suhtumist. Viimases klassis mingil veerandil sain jah, nagu kahe kehalise küljest ma kuidagi nagu ei viitsinud nagu sinna minna, hästi, et aga noh, siis, kui ma seal kahe olin kätte saanud, siis ma ikka edasi järgmistel veadetteliga käisin. Ja selles mõttes ta mõjus distsiplineerivalt. Aga, aga jah, ega ma ei ole kunagi selline spordisõber olnud, eriti veel sellise ühisspordisõber, et mulle küll praegu ma käin iga nädal kaks korda ujumas ja, ja selline selline asi mulle meeldib, kui sa ise vaikselt liigutada, nokitseda, aga just selline organiseeritud sport milles pannakse hindeid ja pead mingeid norme täitma, et see pole mulle küll kunagi meeldinud. Omas klassis olid sa keskkooli ajal mis kuju, kui vaja midagi kirjutada või teatriga seoses, siis ilmselt no ma sinu otsa. Ma olin jah, sihuke sihuke sihuke naljamees klassis või jah, siuke, kes just nimelt teeb sellist. Tegeleb siis sellise isetegevuse maailmaga, et spordivõistlustele mind nagu võistkondadest ei võetud, aga ma käisin alati kaasa kaasa elamas küll ja olin nagu selline platsi äärne kuju, kes seal siis kuidagi üritas tuju tõsta meeskonnal, nii et keskele ajal me saime kõik nagu väga hästi läbi oma klassiga, väga ütles poistega, meil oli väga tore, väga tore punt ja väga palju nalja sai. Ülikool see oli asjade missugune käik sinu jaoks. Noh, see oli nagu loomulik, et õde ja vend olid käinud Tartu Ülikoolis, ega mul nagu eriti variante ei olnud, et ma pidin ka Tartu ülikooli minema, et see tundus nagu ainuvõimalik ja, ja küsimus oli siis ainult, et mida õppima minna, sest et sest, et oli vaja nagu kindlasti sisse saada, kuna sel ajal oli see kordad pärast, kui sa sisse ei saanud ülikooli, siis võetakse Vene sõjaväkke, sinna ma küll minna ei tahtnud, aga see oli 88. aasta ja, ja kuidagi selline. Noh, eks see ajastu nagu mõjus, nii et ma läksin siis ajakirjandust õppima Lauristini juurde, et ma küll väga kaua olin arvanud, et ma lähen õppima ülikooli ajalugu. Aga, aga siis just see ajalugu läks kuidagi väga-väga sassi ja, ja see ei olnud täpselt teada, mida seal lihtsalt tahetakse ajaloo sisseastumistel ja kõik see kõik Läks kuidagi selliseks segaseks ja see ajakirjandus tundus sel hetkel kuidagi ahvatlevam ja seda enam, et ma juba siis tõesti kirjutasin pikris ikka aeg-ajalt mingeid jutte ja see kirjutamine nagu nagu mulle meeldis, nii et siis läksin ajakirjandust õppima, Tartusse sain sisse. Mõned aastad läksid mööda, siis sattusin ma ise sedasama sinna õppima ja 90.-te keskelt kusagilt. Kas äkki ma ei mäleta, mis selle toimet, mis seal toimetades sündis, kas oli Liivimaa kuller või kroonika või midagi, see element olid olemas, sellised jah? Viis meie ühine õppejõud Tiit Hennoste meid sinna midagi praktikaga seoses tegema või mingi ainega seoses ja siis mäletan sinuga esimest kohtumist seal ruumides, kus jalutasid ja siis teatud liike Hennoste suust sinu aadressil, mis jäävad mulle igaveseks meelde, mida kordama ei hakka. Huvitav küll, mis täitle, aga see kõik annab märku, et kas on nagu tõsiselt ülikoolis käimist. Jällegi pealtnäha vähemalt ei võtnud. Ei võtnud jah, mulle ülikoolis väga meeldis, mulle meeldis väga see seltskond, kuhu ma olin sattunud oma kursuse ja vanemad kursused ja ma leidsin sealt väga palju sõpru. Noh, kes on siiamaani alles ja, ja, aga, aga noh, see ajakirjandusõppeained ise mind tegelikult ei huvitanud, et ma kunagi ei ole tahtnud saada nagu selliseks noh, tegevajakirjanikuks. Ja ehkki Hennoste aine mulle kohutavalt meeldis ennast ise mulle väga-väga sümpaatne oli ja tema tundides ma käisin küll suure rõõmu, kelles ta oli alati hästi mürgine ja irooniline, Eesti ajakirjanduse suhtes võttis kõik artiklid niimoodi pulkadeks lahti, näiteks mis on valesti ja see oli väga lõbus tema tema loengutes olla, aga üldiselt mulle ülikool ikkagi oli jah, rohkem selline elukool, et sai seal ühiselamus elatud ühiselamust, et välja visatud, saadud ja, ja siis erakteratud ja astutati EVSi leitud sealt sõpru, tuttavaid ja. Mida peab tegema, et ühiselamust saada välja visatud? Ma ei hakka sellest rääkima raadio raadioeetris, aga noh, eks kõik aimavad, mis selleks teha tuleb. Terve meie tuba visati välja ja tuba läks remonti. Ja ma olin ka selline tudeng, et ma käisin tõesti igal nädalavahetusel Tallinnas, et ma iialgi ja nädalavahetuseks tartlasest ühiselamus lihtsalt ei olnud nagu nädalavahetusel midagi teha ja seal ei saanud tegelikult ütleme ausalt, kaine peaaegu üldse olla, sest ta oli niivõrd rõve. Mis mõttes ta oli ikkagi see vana, see uuspõld on Pälsoni 14, Pepleri 14, ta. Ta oli ikkagi see heakord ja kõik oli seal talike, uskumatult räpane ja kohutavat mägi välja ei korista liha, terve see maja oli, et noh, duširuumid allitasid ja, ja, ja köögid olid siuksed nagu prügihunnikud ja noh, ega seal ühesõnaga jah, ega ta midagi meeldivat. Ta ei olnud, aga, aga noh, elada seal lõbus niimoodi õhtutega õlut joomas ja ja noh, magamas magamas käia, et aga sel päeval olla ei saanud tingimata pidi minema nädalavahetuseks Tallinnasse, kus sai siis elada niimoodi inimese kombel käia duši all, süüa korralikult pida, õppisin ma ainult Tallinnas nädalavahetusel Tartus seda ei olnud, lihtsalt nagu ei olnud aega ega, ega, ega naguniisugust, keskkonda, kus seda eriti teha, et Tallinnas käib midagi nagu hädavajalik. Et kogu kogu mu sõpruskond tegelikult sõitis nädalavahetuseks laiali, puhkas, kosus, panin puhtad riided selga ja siis tuliuue nädala algul tagasi. Kas sa läksid ju Tallinnast ikkagi kodust ja said nii-öelda vabadusse, kas see mängisingi? Trolli no see oli kindlasti selline noh, väga, väga radikaalne elu muutus jah, muidugi, et korraga pidi nagu üksi hakkama saama ja ja tõesti jah, mingit kontrolli enam ei olnud veel selles mõttes, et keegi ei küsinud, mis kell sa koju tuled või, või et seal Tartus oli selline ma ütlengi, et elukool, et ma soovitan kõigile. Tegelikult kui palju sellest tema kõrvu jõudis, sellest elukoolist. Ega ega ta mulle palju ei rääkinud, aga ei ükskord ta tuli, oli jõulud hakkasid tulema ja tuleb pea täitsa kinni seotud valge malliga, siit niimoodi rin krambid saama, ütlen jumal, laps, kallis uisupeaga ometi on juhtunud, et sa oled täitsa invaliid, tead ja keegi viskas teda pudeliga, ütles mulle. Ja, ja ta suur haav oli suure mäletan streptotsiidid valasin talle kogu aeg, kui siin auk oli peas, koe jah, issakene näete, niisugused asjad juhtusid, aga ega ma ei teadnud, ta nihuke on, aga siis õnneks Juhan sai talle Õnne tänavale või kus ta jah, Õnne tänav oli rasse, jää sai eraka ja siis ta oli natukene taltsa, aga mina arvan seda, et ta oli väiksena väga niisugune distsiplineeritud ja omaette ja kõik, et ta möliast selle siis välja, et inimene peab kuskilt välja laskma ja see tuleb ikka kuigi väiksena oli ta, ma ei tea kohe nii kukupai, et midagi hullu ausalt. Ei noh, ega seal midagi hullu ei olnud, sest tegelikult need inimesed, kõik, kellega ma suhtlesin, need olid ju kõik väga intelligentsed, haritud inimesed tänapäeval. Kõik, ma ei tea, töötavad ma ei tea, kellena ministrit nii välja, eks ole. Noh, seal oli lihtsalt sel ajal tol ajal oli selline õieti lapsega samas vestlused või noh, see jutt oli vaimukas ja tore, et ega seal ei olnud mingit siukest pätlust. Sellepärast ma viskan välja jälle ühe varasemat meenutuse. Kuna me ülikooliperioodist räägime, siis sinu toonastest kambraadidest on ka ajakirjandusmaastikult hästi tuttav Jüri Pino kellega ta väidetavalt suhteliselt koolis ikkagi ülikoolis, ma mõtlen kellelgi õppejõududest lausa nutma ajada. Noh, kas sünti ja kas peaks meenutama, aga, aga juhtus küll kunagi jah, niimoodi, et me saabusime uljalt uljalt ühte loengusse kahekesi vistohist, otse humalast ja siis meid nähes juba õppejõud hakkas nutma. Et oh ja nad tulid jälle, kusjuures me olime ka hästi heatahtlikud, lõbusad, et ega me ei olnud nagu üldse kurjatega ega iroonilisele. Kaks hästi lahket meest saabusid, loed. Aga sa olid oma ainepunktidega järje peal, et vaiba peal kusagil kateedris kellelegi aru andmas midagi niisugust? Siin kenasti kenasti ära ülikooli, mingeid probleeme nagu õppimisega ei olnud, et kõik eksamid said tehtud õigeks hetkeks ja et see oligi nagu minu arust seal ülikoolis selline kuidagi tava, et sa ei tohtinud näha kunagi, eks õpid, aga eksamid pidid olema korralikult tehtud, et see oli su enda, siis kuidas need ära said tehtud, aga noh. Et. Tundub, üsna ohtlik värk, et natukene keerad vindi üle ja siis sa ei tea iialgi, kuhu elu lõpuks maandub. No võib-olla küll jah, et eks ta oli ka neid, kellele, kes natuke keerasid kivini üle, võib-olla. Aga, aga aga tead noh, midagi midagi katastroofilist seal ka nüüd ei olnud, et ma küll kunagi ei tundnud, et ma nüüd kõnnin mingi noad noatera peal või et ei seal kuidagi, ma tundsin väga hästi seal Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonnas ja sain õppejõududega enda arust väga hästi läbi. Ja eriti eriti selliste tõsiseltvõetavate õppejõududega nagu Marju Lauristin või et seal nende, eks ole, et ma tegin alati viie peale sellelt küsimustki. Pigem oli seal hästi palju, kui siukseid tollal väga loll aineid, mida nagu ei ei olnudki mõtet tegelikult õpetada, või noh, mis olid kuidagi jäänud omal ajal sinna õppeprogrammi ja millegipärast neid siis seal peeti pidi tegema mingi imelik eksameid, et et loomulikult see nagu mingit erilist hindu ei tekita õppida mingit jama. Ingrid, kas te mäletate, kas kodus olid mingisugused ootused kas või elukutse valikul Andruse suhtes, et mida ta oma eluga peale hakata ise kirjutamine tuli kõik juba nii varakult peale, et polnudki. Ei, ei olnud jah, tõesti, ma arvasin ka, et aga seda ma küll kohe algul ei uskunud, et ta kirjanikuks saab, sest minul oli kirjanike ees väga suur niuke aukartus ja kõik see eriti meie Tammsaare ja Vilde ja kõik. Nagu ma ikka mõtlesin, et jumal, kui kirjanik mõtlen, kuidas, mismoodi nad ikka kirjutavad, kui palju ma olen, luge, lugesin ja, ja seda ma seda ma ei teadnud, ma mõtlesin, et tänu kirjutab niukseid, jutukesi väikseid, aga ta on ikka suuri asju teinud ja seda ma ei oleks uskunud. Ma olen uhke küll ta peale, sest et näiteks ussisõnad liblikas on minu lemmik liblikas mulle tõesti väga-väga meeldib. Kuid Andruse asju loete siis, kas te tunnete ära, et oma poeg kirjutab? Ei igavest igalt poolt, no ma tean, et ta kirjutab, ega ma ei hakkagi mõtlema, et ei, ma tean kohe kindlasti ta ütleb Olin seal on küll aga kas seal noh, nii-öelda käekirjas või stiilis on midagi niisugust, mis annab aimu, et see on andros teie enda jaoks. Te olete ju terve elu. No ja annab küll, aga mõnes, mõnes mõttes näiteks, kui ta kirjutab seal ussisõnades, nendes nendest kloostrist muusikad ja kõik, tema ei ole ju väga muusika arma, ta armastab muusikat, aga mitte. Ta nii ei ole nagu mul tütar, eks ole, kes ikka muusikat väga kuulas ja kõik ja aga, aga see kui ilusti ta seda kõik, et see on tõesti nagu inimene kohemaid tõesti, nagu ma ei tea, jah, see on nagu mulle võõras, aga muidu, kui need naljaasjad on, see on tõesti Andrus Andrus, kirjutas, ta kirjutas, meil oli üks hirmus proua, kes elas meie all kogu aeg, teie lapsed, kogu aeg, nii palju mürgeldavat, kogu aeg nad jooksevad, miks te ei keela? Teate, et see on õudne minu, meie isa üldse elada, kuidas, miks te ei keela kogu aeg, millelt ära kolite ja niisugune niukene inime sepp, paran, paranova oli ta nimi, Andrus mõistis selle aabitsa käsele paranova ka paramoonova ja ja, ja siis Andrus kirjutas, et et nüüd me õpime, meie perekond õpib lendama, et meie hakkame nüüd lendama, sest et bramonova ei saa Vremjat muidu kuulata, et issand jumal, segame ja see oli nii naljakas, seda ta ei avaldanud, selle ta lihtsalt kirjutas. Seal anti, see on sul alles, Helve. Ei õnneks ei ole. This jätk, küll ta tõesti ikka tassi, ta tuli ütlema ja ma kartsin teda ja mis ma pidin tegema, lapsed ju jooksevad, eks ole, nüüd on elavad lapsed, no minu lapselapsed need väiksed ja nemad jooksid. Ja tõesti hüppasid ja kargasid ja mina keelad tõesti jooksevad. Ma ei saanud, peavad tegema siis talveaega, kus nad lähvad. Andrus, kui sa kirjutad midagi, kas sa samal ajal tunnetad ja saad aru, et kasvõi su oma töid kõrvuti pannes tuleb sealt midagi paremat või midagi tavalisel tasemel nii-öelda üldse mitte halvas mõttes? Ma viitan seda jälle, et keegi kirjeldas, olles olen vaadanud ka seal ülikooli ajal, et et kui sul muie suul oli, siis sa kirjutasid mitte koolitöid, vaid mingeid omi asju. Ehk ma lihtsalt püüan sind praegu kusagil ennelõunal oma kodus laua taga arvuti juures kirjutamas ette kujutada, et missugune see näoilme sinna juurde kuulub, kas endiselt koos muigega. No ma ei tea, ei, ülikooli ajal loengus ma ei kirjutanud, aga ma joonistasin selliseid karikatuure või lõusta. Mingeid selliseid pilte sellega tegelesin, loeng oli igav ja ju ma siis muigasin ka, aga ma arvan, et arvuti taga ma ma nii väga ei muige, et see on ikkagi tegelikult ikkagi töö hätta mida tuleb nagu iga päev natukene harrastada. Iga päev ikka sundida mingi hetk arvuti taha kirjutada oma mingi päeva norm valmis ja ja seal pole nagu midagi muiata enam, et see on ikka selline tõsine tõsine tegemine. Kas see eeldab see kirjaniku töö ja niisugune normi kirjutamine, enese disti? Liini, ja muidugi, et ega sa ei saa loota sellele, et millal tuleb tuju või inspiratsioon ja öelda, et sa pead ikka iga päev tegema mingi jupi valmis leidma selleks 100 eks ole ja midagi tegemata jätma. No eks ole selle arvelt, et võiks muidugi minna kuskile õue jalutama või kinno või kuhu iganes, aga kui sul on see jupp kirjutamata, siis see tuleb ära teha. Kas hea loo kirjutamiseks või üldse loo kirjutamiseks on reeglid, millele sa teadlikult mõtled? Ei no mis ei reegleid, otseselt ei ole selliseid, ega see ei ole sonett, kus pead lugema silpe või midagi sellist, loo kirjutamine, et sa lihtsalt kuidagi üle ülesehitus, seda küll iseenesest mõistetav, ta tuleb kuidagi iseenesest, et ma nagu ei, ei hoia nagu mingit metronoom arvuti kõrval või mingit muud sihukest asja, mis nagu tempot dikteeriks, rütmi, et kuidagi see on lihtsalt käe sees. Kas lihtsam on mõelda tegelaskujusid välja lihtsalt oma fantaasiale toetudes algusest lõpuni või, või mõnusam on ikkagi otsida prototüüpe eeskujusid teatud jooni, kelle ümber siis mingi kujumisti luua? Noh, nii ja naa, et sageli on hea, kui on mingi selline väike väike selgroog olemas nagu päris, millele saab siis punuda seda fantaasiat ümber et see tuleb tihtipeale kasuks. Sest et kõike nagu ei suuda inimene välja mõelda, et elus on väga palju niisugust, mis mis on veelgi nagu fantastilisem, et noh, näiteks rehepapi puhul ikkagi hästi palju, otsisin just nimelt Eesti rahvausundist mingeid veidraid veidraid kombeid, veidraid uskumusi ja võtsin nad kõik nagu raamatusse sisse, et neid ise nagu välja mõelda ei oleks osanud, aga aga kui nad olid olemas, siis sai nagu edasi arendada ja veel protesksemaks keerata, nii et ikka noh, tutvub olema just niipalju, et vale koos seisaks. Oma asja leidsid ülikoolist või? No ta oli mul kursusel jah, kursused. Midagi head ka sealt veel on ja ja just nimelt ka selle selle nimel tasub ülikooli minna. Kumb kumma ära rääkis? Ka mina, isegi natuke uskumatu. Mis mõttes ta viia? Et, et keegi oli savivärvid, ma ikka väga viitsisin, jah. Ikka nägin kaua. Ma olen oma lapse käest kuulnud, et ma olen maailma kõige kurjem ise. Isa, kas Ingrid? Te olete Andruse laste käest kuulnud midagi oma isa kohta, et missugune ta isane? Et lapsed küll teda väga hoiavad, näiteks mina hakkasin kiitma kõige väiksemale tütrele Teelele. Et küll mulle meeldib Emil Vahtramäe Emil ja eile just rääkisin teiega teile, ütleb. Vaat minule see raamat ei meeldi, mõtlemist oma isale tegi, vaata mis, mis, kuidas isa kannatas selle poisi käes ja mina ütlen, aga see nii naljakas ju ei ole, isane nii ei tehta ja heinad hoiavad isa väga. Aga Andrus ka nendega ju kogu aeg käib igal pool igal pool teatrites, küll jalutamas ja nad käivad palju välismaal reisimas ja heinad väga hoiavad isa. Üldistada ei julge, aga seal vist tõesti Andrus tänu oma suurepärasele oskusele aega jagada on isa asjadeks keskmisest rohkem võimalusi ja. Ma arvan küll, et ega mul lapsed üldse ette kujutage, epa mingit tööd teeks, sest et ma töötan hommikuti, kirjutan oma paar tundi, mis ma töötan arvuti taga, et seda nad ju ei näe, et selleks ajaks, kui nad koolist tulevad. Ma olen kodus T4, süüa olen, olen olemas. Et võib-olla siis õhtul kaon kuhugi, mõnikord linna peale või vähe, lähen kuskile sõpradega kokku saama, aga üldiselt ma ikkagi olen hästi palju hästi palju kodus ja noh, kuidas ma ju töötangi kodus, et selles mõttes olen neile öelnud ka, et tulevikus, et kui te abiellute, siis ärge arvake, et teie mees ka kogu aeg kodus on, et ei ole niimoodi, et mehed on kogu aeg kodus, et nad ikka käivad tööl, ka teised mehed käivad tööl ka, et mina jah, ma olen kogu aeg kodus, aga teised. No mis teha, eks lendamiseks? Ma saan aru, et see kõik on kinni minu stereotüüpidest, kaasa arvatud kirjanik suhtes, keda pean, ja noh, võib-olla siin natukene raadioeetrist ja niimoodi üldisest meediaruumist teades udupeadeks natukene ära saa valesti aru, ei sellised mehed, kes ei võta naljalt haamrite peitleid käte, eks mõistad, eks et kas sa kodus oled praktilist tüüpi tegelane, kaasa arvatud oma lastega näiteks. Et on see praktikas, kui vaja koolitöid kontrollida näiteks või teha, et sa oled käepärast olemas või nad saavad ilma sinuta hakkama ja sa ei pea ennast puterdama niisuguse jamaga? No eks ma midagi ikka aeg-ajalt aeg-ajalt kui vaja on noh, aitan või, või eriti eriti just vahetan vanematel tütarde lähedalt matemaatikat, tuli natuke midagi aidata või seletada või kuidagi seal, aga üldiselt muidugi koolitöödega küll ise hakkama, et see selles mõttes Adam väga-väga tublid ja noh, väga seal näiteks prantsuse keelt nad õpivad, eks ole majas, et midagi prantsuse keeles, et ma ei saagi näidata, et seal aitab siis mu naine, need, kes prantsuse keelt Ta oskab mingil määral, aga, aga ei ma vist ikka olen mitte nüüd nii väga hädas ei ole kodus, et ma saan ikka mingite asjadega hakkama, haamer mul siiski on olemas ja naelad on seina löödud ja mingid sellised lambipirni san ikka lakke keeratud ja kui vaja, siis mingi pistikupesaga ära vahetatud, et selles mõttes kõik kõige hullem ei ole vastu, ei remonti. Vanal vanasti ma tegin isegi remont, jah, panin tapeeti, värvisin. Aga nüüd ma viimasel ajal saanud, et siiski, et igaühel oma töö ja et nii hästi professionaalne remondimees ma siiski teha ei oska, nii et et nüüd ma ammu enam ei ole nagu üritanud üritatud nii suuri asju teha. Kas sa oled enda puhul märganud jooni, mida sa oled oma isaemalt kaasa võtnud või mõtteviisi või? Ema puhul ma juba mainisin, et, et me mõlemad askem hinnatuslikestatud maniana seisundit et väga ei, ei taha nagu rabeleda ja, ja minu arust emaga meil on ka veel sarnane asi see, et me mõlemad nagu inimestega hästi läbi üldiselt, et ma tema ema puhul ma küll ei kujuta ette, et kellelegagi oleks tülis olnud kunagi üldse ühegi inimesega nagu ei saaks nagu ideaalselt jutule. Et noh, minul on muidugi, kuna ma kirjutan lehes aeg-ajalt pean olema ka isegi kriitiline ja kuri, võib-olla mõnede poliitikute tegelinskid suhtes, et siis teeksin mind nagu sõimatakse ikka kommentaariumis on kuskile mõned inimesed vihale, aga üldiselt niimoodi eraelus ma küll tavaliselt on inimestega hästi läbi, kui ma nendega silmast silma kokku saanud, et ma nagu konflikti ikkagi naljalt ei satu kellegagi. See on praktiliselt välistatud, see on küll emast, ma arvan mull, et et isa oli tunduvalt nagu printsipiaalselt selline konfliktsem. Minu arust. Kui, kui jõulude küsiti teatriks kord Juhani käest, et et kelleks sina tahad saada Juhan Isama kurjast, kui minu isa hoiaks mees nagu minu isa. Aga isa ei olnud sugugi kuri. Ta ei ole kunagi lapsi löönud, aga tal oli niuke silmavaadet. Kui ta ütles ei, siis oli, tal oli autoriteet, mina võisin rääkida, mis tahes, miskit ei kuulatud, aga isa oli, vaatas korra ja kordan. Ma arvan, ma olen päri mingi sihukese teatud pedants korraldaja, kui ma olen küll hästi mul meil, iga asi on täpselt omal kohal, plekki ei tohi olla, kellaajad, kehtivad ja, ja hiljaks ei iialgi jääda, et sellised asjad. Seal on küll, nagu sinu töölauale kultuurikihti kogunenud ei ole. Absoluutselt laud on praktiliselt tühi ja üldse noh iga raamat riiulis on omal kohal, ma tean täpselt, kus ta on ja ma olen sihuke pedant, käin, käin kogu perele, närv. Kas Johan ja Andrus on väga erinevad või või pigem mitte, ma mõtlen seda, et Juhan oma tööde tõttu ju on ikkagi hästi tõsine ja räägib räägib rasketel teemadel sageli, samal ajal kui Andrus on see, kes, Ja kes nalja teeb rohkem ja perekonnatola ei ole kätsa, kui oli Juhan, oli noor. Ta tegi nii palju nalja. Ta oli tõesti väga, aga nüüd on iluteinud rohkem tõsisemaks, ausalt ta nüüd sai, saab need 60 varsti. Aga tema on vastupidi, kui Juhan teeb tohutut sporti, ta käib praegu ka. Ta käib kepikõndi, ta käib jalutamas, ta jookseb, isaga, käisid kogu aeg korvpallivõistlustel. Mingid viled olid kaasas vilistasitelt, Tiina ka, Tiina kaasa ka kõik kolmekesi. Juhan on jah, ikka, selles idas on hästi töökas. Kas jään? Mina olen mina, olen sinu moodi laisk, aga midagi pole parata. Midagi ei ole teha, aga jumal sain, mina ka, ometi õhemad oma lapsega ühte poodiale. Tiina, kas niisugune väga tubli on ka pigem Tiinal söökas väga töökas. Tema tahab kõik hästi-hästi, 10 korda teeb enda, tema töötab Õpetajate lehes toimetajana, praegu ta oli ka nukuteatris. Mul tuli kirjandus, kirjandusala juhataja, seal, vahepeal. Ma kujutan ennast ette tegelikult Andruse naha said päris mõnus olla, et mis, ega siin niimoodi õhata, et kui laisk, kui laisk ma olen või kuidas saan nagu niimoodi moniana meeleolus elust läbi libiseda. Kui kõik niimoodi tegelikult sujub, sa ei pea muretsema mingite olmejamadega pärast, et kas sul on järgmises, järgmise kuu alguses üür maksta, selline jama, et sellel ei ole lihtne vastata, ilmselt, aga, aga, aga mis selle taga on, et kas see on tore juhuste rida, millega sind on õnnistatud, on see ikkagi mingisugune nina? Ma ei oska öelda, aga ma ei ole kunagi nagu noh, selles mõttes midagi teinud selleks, et kuidagi nüüd haljale oksale saada ja ega, ega see haljas oks on ju ka vaieldav, et mõne jaoks on, on, on piisav see, kui ta saab iga iga iga kuuest uue purjejahi, eks ole. Nii kaugele ma kunagi ei olegi unistanud jõuda, eks ole, et aga aga enam-vähem noh, ma saan hakkama jah ja ei pea nagu raha pärast kirjutama, aga muidugi naljakas on see, et alati, kui ma käin kohtumas lugejatega, siis kõik üks põhilisi küsimusi küsitluse, kuidas te jaksate palju töötada, kuidas suudate nii palju kirjutada, nii palju tööd teha, et te vist hommikust õhtuni teete tööd ja siis ma alati ei tule need piinlik, sest tegelikult me ei tee. Aga noh, tegelikult jah, käin kohtumise, vaatan seda, tavaliselt laotakse välja kõik mu raamatud sinna, sest see on tõesti aukartust äratav hunnik. Noh, pluss veel näidendid ja mingid muud asjad, need eks ma olen päris palju kirjutanud tõesti, aga, aga ise ei märka, millal kuidagi on juhtunud. Ma tahan veel seda öelda, et Andrus on niivõrd jää, et kõik kolme ta maksab minu eest ära. Möödu. Tibla väga tubli, väga tubli, elan nagu kuninga kass praegu ikkagi mul on. Ben pension on nii, et ma saan lastele ikka sünnipäevale minna ja komme viia ja kõike endale lubada. Ja kõige tähtsam on see, et ma saaks ikka lastele sünnipäeval midagi kinkida. Teades, kui palju sul on lapselapselapsed ikkagi peaaegu igapäevakellelegi sünnib, näe, nojah, ma ei, ma ei, see on nüüd seitse seitse sünnipäeva. Juhuse tahtel on see jutuajamine eetris nagu alguses. Aga, aga on veel üks päev selleks hommikuks, kui me eetris oleme, on selgunud järjekordne Eurovisiooni lauluvõistluse võitja. Ma ei hakka sellest süvitsi rääkima üldse, sest ma olen kindel Andrus Elupõlise kommentaarina ei tea sa ometi mitte ühtegi viimase 10 aasta võitjate seast. Ei mäleta, kas see ikka tähtis on, noh, see see ilmselt illustreeribki, kui tähtis ta parasjagu on, mida ma tahtsin hoopis järgmiseks teemaks sisse juhatada, on see, et ka nendesamade Eurovisiooni kommentaaridega Mart Juurega, te olete saanud ilmselt teenitult omajagu avalikku tähelepanu, sest need õhtud on erilised, kui te raadios olete, ütle, kas sa kunagi oled. Kas niisugune emotsioon nagu süümepiin tuleb sulle tuttav ette ja kas sa mõnikord ei ole leidnud ennast olukorrast nii-öelda kus sa võid ära rikkuda enda renomee Eesti kõige harmastatuma kaasaegse lastekirjanikuna tehes teisel rindel midagi niisugust, mida julge lastele näidata või kuulata. Ma arvan, et lapsed võivad kuulata küll midagi nii hullu me ju ei tee, aga ei, ma just vastupidi, ma ei taha mingit olla selline, noh köha, lastekirjaniku, vana mees, eks ole, et ma just nimelt tee, mis ma tahan ja tegutsen erinevatel erinevatel rinnetel nii-öelda. Ja see Eurovisiooni kommenteerimine on hästi lõbus koos sõber, sõber, Juurega salati vahvad õhtud ja ja me naudime seda täiega ja ma loodan, et, et need, kes meid kuulavad, naudivad ka, ja kes ei taha, need saavad alati raadio kinni panna ja kuskilt mujalt Emade pikemal ajal märkus jääd ikka niimoodi ei sobi, aga aga. Mõni asi ei hakka minule ja no mul on palju, mis vahetevahel riivab kõrva ja esiteks ka muusikaliselt, ma ütlesin juurele ka, et jumal Kuna meie tavaräägib meie tavalisest Ja tavalised saated ja kõige hullem see, kui te panete eurovisioonile sele issakene selle hirmsa laulu, mis nad laulsid Eurovisiooni ja No selle vanem alati lõpus on kasutana, siis sa võid kinni panna põhjaveele, ega me ise ka ei kuule, seda me sel ajal juba tellime taksodele. Ja ma üldse imestan, et eestlastel nisuke maitse oli ausõna, et see üldse läks. No aga, aga sa tunned, et teile antakse andeks asju, mida mõnele teisele ei antaks. See on nii ka öelda, et ka inimene võib ju ikkagi proovida teha seda, mida ta just nimelt tahab, eks ole, võib-olla antakse teistele ka andeks, mida seal, mida me nüüd nii nii hull ikka teeme. Vahel vintis ikka väga ei ole nii hull, nüüd enam ei ole nii hull, aga algus oli, oli ikka küll. Testi hoidsite tagasi, ausena poekene. Tõsiselt ütlen sulle ka, et ära jauram. Tema käest ma saan ikka kriitikat ja väga tervitatav, et keegi peab ju keegi ikka manitsema ka. Ema, sa ütled, et antakse andeks, ema ei anna. Ei, ema jääb õigus ja ma ikka ei taha, et sulle halvasti läheb, laps, aga mul on raha? Ei lähe küll, aga siiamaani ei ole läinud, aga nüüd sa juba peab hakkama mõtlema, et su vanus tuleb. Aga noh, see on nagu jällegi hästi, noh, ma nüüd ei kavatse küll väärikaks hakata, et see on selline, et nüüd mõtle, mõtle, kes sa oled, kui vana sa oled, et mis seal ikka, ma olen näinud paljusid hullid, vanamehi kes veel vanas eas sa ise emaga oli, mõned aastad tagasi ronisid puu otsa. No mina, mis see teeb nagu puu otsa võib igaüks ronida. Ja puu, mul olid pikad püksid jalas, kõikjal võisin ronida ja. No kuule, ma teiste ees ei tee seda mal omad omad lastega, issake. No väga tore, et ma veel olen niuke, vat rahvatants pani mulle ikka aluse. See oli ikka üks tubli nisukest trenni tõesti. Ja mul on hea meel, mu tütar on kullaketrajatesse tantsinud, mu tütretütar Kati ja nüüd mu pisike Miinakene ka veel tantsib ja teele mul ka tantsis. Andruse tütar tantsis ja Kairi tantsis ja peol tantsis Kairi ta kõik, mul on nihukesed tantsijanad. Tublid. Kas Andrus tead, paistab kusagilt, mis sinu lastest tulevikus saama hakkab, on sulle midagi eriliselt korda minevat, et kuhu üks või teine suuna võtab? Ei, see on lihtsalt põnev, et mina olen täiesti avatud kõikidele, mis neile meeldib, et noh, kõige vanem tütar on tegelikult juba ju selline noh, valmis valmis kunstikriitik või, või juba oma eriala valinud, et on juba magister ja ja töötab kaasaegse kunsti keskuses ja ajab seal kaasaegse kunstiasju ja järgmine titaarneitsis lõpetab see aasta Gümnaasiumi ja eks siis näis, mida ta õppima läheb, et ta on üsna salapärane, ega ta rääkida ei taha sellest enne, mis on kõigi, mina ka ei rääkinud kunagi ajakirjandust õppima, lähen läksin lihtsalt Tartusse, viisin paberid sisse ja nii oligi. Aga kolmas tütar on nüüd saab 11, et tal on veel nagu aega selle valikuga, aga minul on lihtsalt põnev, mida nad tegema hakkavad ja ma igal juhul hoian pöialt. Muide, nende nimed, see on Eesti kirjandusklassika. Kaarin jaht kahe haaga, Tammsaare karidan üha väga põhimõtteliselt, eks ta sealt kuskilt inspireeritud on. No Liisa, pigem on selline Bullerby laste teema, mulle tundub. Ja teele loomulikult teile kirjandus ainult üks jah, ega neid rohkem ei ole. Ja kohe, nii kui ma läksin esimest korda Teelet vaatama siis mulle öeldi, et mis teile on nimi, masin kevade teele. Muidugi Ingrid, küsin veel teie käest, kas te mäletate esimest korda, kui Andrus tuli oma tulevase abikaasaga teie silme alla? Ilona tuli just. Mis meil oli, tädi oli ka veel, meil, tegi ise. See oli minu sünnipäevapidu. Tuli matkast, ei, me tulime koos mingilt kuskilt tulid mingid suvepäevadelt. Lihtsalt ma ütlen, et minul käis kunagi, kui ma noorem olin ja noh, vene aeg oli, noorus oli selline surnal noorus ja sinna oli Ilona kirjutanud kaks luuletust ja tema pilt oli ka seal. Ja mina vaatasin ja mulle see tüdruk vaevaga hakkas meeldima. See ei olnud muidugi vene aeg pillanud. Ta oli 80.-te alime. Hea küll ette igal juhul ei mõtlesin, et oleks minu poisiga nisu. Andrusel ma ei ole teisi tüdrukuid tal näinudki üldse, no need kaks tüdrukut, kes käisid, ma ei tea, üksistika sul natuke meeldis, see oli küll kena tüdruk, see Marie pole üldiselt nagu ürituse perenaine tema asjadesse ka ja ja siis oli ilane ja kes samma, tüdruk, keda ma ütlesin, et vat nisukest ma mõtlesin, au pole kuulsada, mina. Ma ei ole seda rääkinud, ei mõtelnud välja. Mõtlesin pilt, mõtlesin, et oleks sinul ka nisuke naine, mulle meeldis ta, koer on kahju, mul on kadunud see noorus ja luuletus ka. Ja kui Ilona tuli, siis tal oli mulle kohe ta meeldis ja siis ma mõtlesin, ai, et see on ju see tüdruk käib ja küsisin, kas sa oled kirjutanud luuletusi ja olen, et enam ei kirjuta, aga tal on ka ikka annet, aga ma ei tea, miks ta enam ei kirjuta, ta võiks kirjutada küll ta hästi-hästi tubli ja oskab lapsi kasvatada ja on hästi tubliks need kasvatanud ja kõik nad ilusti tulevad õigel ajal koju ja ei ole niisugust asja. Ei, no minu omad tulid ka enam-vähem, nad kartsid ikka isa, et ta tuleb, tulid ikka koju, õigel ajal. Näed, Tiina tahtis hirmsasti peol käia, aga ei hakka seal Sossis veel peol käia ja meie ikka ei tahtnud lubada küll, et kole kaugel mustamäele tulla, Sossis sealt issake. Aga ta ikka vahetevahel käis ja. Aga meie isa oli kaunis ronge kaunis range ikka, kui ta ütles, et vaata see kell, siis nad ikka tulid koju. Võib-olla see on natukene ülespuhutud, aga väidetavalt emad pidid olema tulevase mini ja suhtes üsna kriitilised või valivad, et kas sa mäletad midagi niisugust, Andrus näiteks, et närv oli sees, kui noh, seltskond oli suurem peol vist niimoodi oli lihtsam natukene kahekesi ilmuda silme all. Ei, iga noh, selles mõttes, et, et me kuidagi sattusime koju ja noh, meie meie juurde ja Ilona muidugi kohelase jalge, kui ta nägi, et on hästi palju sugulasi, sääleta. Jah ühesõnaga nii et ega seal ei olnudki mõeldud siukse tutvustamisena nüüd perekonnale kuidagi me lihtsalt sattusime peo ajal juhuslikult sinna. Aga ei, mul ei olnud küll ma ütlen, et ma olen alati nagu selles mõttes nagu asju ajan ja tegelikult kui me abiellusime, siis kuidagi noh. Ma ausalt öeldes ei näinud mingit põhjust sellest rääkida, kui ma enne napi abiellun, ära siis ikka et, aga siis sa kuidagi tuli siiski välja, mingi mõned üritati korraldada ikka mingi improviseeritud pulm meil nagu ei olnud mingit plaanis mingit pulma teha, aga noh, see on meie asi abielluma ära ja eks me siis hiljem anname teada, et näed, see on juhtunud. Aga noh, päris nii ei õnnestunud. Mingi väike kogunemine tekitati ümbruskonnas. Ja Johan ikka ütles, et niuke asi ei ole kõne alla ka ei tule. Tuleb ikka pidada ja, ja, aga siis nad kohe sõitsid ju Saaremaale pulmareisile kahekesi. Ja ja seda ka, et Andrus valis pulmapulmadeks just registreerimise päevaks, 14. november, kuna siis on sünnipäev ja siis on kaks asja koos. Väga praktiline ja. Hästi, ma väga väga tänan teid. Eile, ma soovin teile hästi palju jõudu, jaksu ja ilusat suve, et saaks ujuda ja et iga aasta on niimoodi, et lapsed lähevad, lapsed lähevad sinna Käsmu ujuma ei saa minna, nii vesi, külm ja kohutav. Ingrid väga toredat emadepäeva teile. Mina tänan teid väga, emadepäevad on alati toredad. Nii ja mul tuleb veel sünnipäev ja siis mind kutsuti veel, et teatriliit kutsus seeniorid kõik kokku ja nii, et suured peod tulevad. Hästi, Andrus, tänane jutuajamise eest võta heaks, te kuulasite saadet, käbi ei kuku. Täna olid külalised ema Ingrid Kivirähk ja poeg Andrus Kivirähk, mina olen Sten Teppan ja me kohtume nädala pärast taas. Kõike head teile.