Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav armeenlane Armeenia šahh, asjan. Tere mina olen syndinud Jerevanis, noh, kui rääkida minu lapsepõlvekodust ja lapsepõlveajast minu nagu kõik mälestuses seotud sure linnana, Jerevan seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel aastatel olid üle miljoni elanike linn ja kõik mälestused peaaegu on sellega seotud. Küla sai toimis selliseid asju, mis, nagu võivad toimida suures linnas ega sure. Linna elanik tegelikult ei tea neid asju, mis toimuvad. Mul oli suure linnalapselapsepõlv. Näiteks, kui räägite kooli ja siis noh, esimene, mis tuleb meelde, see on hommikusõid ligi tund kahe bussiga läbi linna ühest linna otsast teise linna otsa. See on kui ükskord ma märge, et olid peaaegu 13 kilomeetri linna sees. Seitsmes kaheksas, üheksas klassid, ma juba käisin, nagu praegu võib nimetada gümnaasiumis, see oli juba teises linna otsas Belinski nimelist kooli mis oli linna parimas Wiendikus. Noh, ma mäletan, et käisin trenni, mängisin kitarri, osalesin Radio elektroonika huviringis. Mängisin jalgpalli, muidugi, uuel, nii. Meie vanemate õuel, nii vanaemade õuel. Mängleva edusel käisime sööma sõõrikud Cafeisse, see oli kesklinnas terve uue meeskonnaga. Tuleb meelde, et meie Armeenia tootliku kirikupühadel, minu vanaema, see on minu isa, ema viib mind kuseniga tädipojaga. Jerevanis 20 kilomeetri, kaugus tasuvaid želatiini. Tema vanaaegne nimi on vasarsabad ja meie sure apostliku kiriku katedraali katoliku osi residentsi. Sinna ta viis meid jumalateenistuse näha. Ja see oli just see õige koht, kuhu viia, et 20 kilomeetrit järevalist. See on meie vanaaegne pealinn, Armeenia pealinn ja seal on meie suure apostliku kiriku katedraal. Pühapäeval kell 12 algab teenistus ja kujutage ette 70. kaheksakümnendatel lastel kuna üldse turiste saab näpu vahel lugeda, aga seal ülemaailmast ekstra sõitnud armellaseid koos lastega ja teiste rahvaste muidugi inimesed tulid katedraal kirikusse ja ees platsil. Vist kogunes umbes mitu 1000 inimesi igalt poolt ja need tulid jumalateenistuse naha ja kuulama mailma kursus, kiirgulauljad. Siin ei saa garanid ja tema tundud aariad suurt suurt, mis tähendab püha püha ja Aria Dave marjad. See oli teie lapsepõlve üks tugevamaid elamusi vis. Kristluse vastuvõtmist tähistamine, mis toimis 301. aastal ja 2000 esimesel aastal seal justationaalsini katedraalkirikus toimiski. 1007 aasta tähistamine. Ja selge on see, et üle maailma laiali elavad armeenlased siis kindlateks, pühadeks ja tähtpäevadeks tulevad hea meelega sinna kohale, kui nad vähegi saavad. Kindlasti kindlasti praegu ütleks, et 35 aasta pärast ma ise seda tunnen ja ise katsunud kogu aeg nii käituda. Ma saan aru niimoodi, et isapoolne vanaema oli teile lisaks teistele samuti suur autoriteet ja tutvustas teid selliste võimsate elamustega nagu needsamad Armeenia apostliku kirikupühad ja, ja nõnda edasi, aga milliseid tarkusi nii vanaemad teil oli, vanaemasid kaks. Kui isa-ema teile üldse ellu kaasa andsid, mäletate lapsepõlvest ja kuidas need tarkused tänasel päeval tunduvad? Noh, pigem ma ütleks, et mis mul vanaisad ütlesid mõlemad vanaisad nii isa poolt ja ema poolt mulle mitu korda öelnud. Tegutse nii, et pärast ei ole häbi ennast ja ära unusta kuus miis ja kellega sa oled ja oleks, et sa oled armeenlane ja sinu käitumine peab. Ehkki ma seda iseennast iseenda eest ja iseenda eest noh, sõida nimetasid kordasid mulle pärast vanemad ka vanemad ema poolt ja vanema isa poolt muidugi nad tõsise asjast muidugi nii rääkinud pojaga. Katsu Cityga on ta oma heaperemeelsus ja siis terve elu, mis, nagu neil oli, nad on elanud laste ja lapselaste jaoks ja seda me nägime ja seda tunnet siiani meil jääb minul ja õel ja minu kusenidel kõikidel ja pika südamesse. Vanaisad andsitele mõiste kui väärikas rahvus on Armeenia rahvus. Jah, seda ma võin kindlasti öelda, et sõida, andis mulle terve elu peale nagu käski. Aga küllap saite lapsepõlvest ka suurepäraseid sõpru, kes on teil võib olla tänaseni jäänud, ehkki nad ei pruugi olla kõik Eestis, eks ole, nad on jäänud Armeeniasse ja. Kes kuhu kindlasti eluaegsed sõbrad ja sugulased, on küll nii Armeenias kui ka praegu üle Euroopa näiteks minu vanaisa vend ja tema otseseid soolaseid, temal oli suur pere. Nad elasid Bakuus. Peale traagilistest juhtumitest, mis olid seal 90.-te alguses, seal olid toimunud armeenlaste vastu kroomid. 1980. alguses sõitsin kaid linnas, mis su pagu lähedal. Kos venelastega jal juud lastega minusse kalasid osa said oma korterid müüa väikse raha eest, osa ei saanud midagi teha ja jätsid kõik, mis neil oli, nii korterid, nii oma asju ja rõõmuga, et üldse ellu jäid, sõitsid Krasnodari Jaroslavlis. Aga kui tihti te muidu Tartus elades olete saanud oma sünnimaad külastada? Mina isegi üliõpilasena sõitsin kodumaale kaks kuni kolm korda aastas, üheksakümnendatel seda kahjuks ma ei saanud juba, kuna käisiva sõda pärast majanduse seitse lubanud ja mul sai 16 osta vaja ja pärast ma sain sõita juba perega kahe poja isana, Armeeniasse sugulased ja palju sõpru muidugi alguses, sest keegi ära ei tundnud mind. Aga peale bar sõnu küsisid Armin, oled sina? Telliti kõvasti muutunud, olin, olin väga kõvasti, ma olin juba teine inimene juba surma ees ja pea juba ilmaiustata. Mulle imestus, ristimaa oma pojaid katedraalis ja ma loodan, et minu lapsedel jäi seesamamoodi mällu igaveseks, nagu minul. See oli toosama katedraal, aga siinkohal oleks ülim aeg küsida, kuidas ta üldse Eestisse sattusite ja mis aastal. 1980. Kui pikka juttu rääkida, siis Eestis oleme sattunud, noh väga sellise võiks nimetada imelikku või huvitava elujuhtumitega. Minu ema on filoloog. Toon armeenia keele ja Kirjanduse lisaks vene keele ja kirjanduse, pedagoog hakas esperanto keelega hobi huviga tegelema. Pärastesse huvi suurenes ja sai juba tõsiseks tegevuseks mina 12 aastane emal hobi abistamiseks. Ise hakkasin Jervani maratonklubis osalema 80. aastal. Me olime tulnud esperanto kongressi, mis toimus Pärnus. See oli see aeg, kui esperanto keel oli väga-väga moes ja inimesed täiesti massiliselt hakkasid sedasama. Jah, just nii. Ja kuidagi siia tulekul ei tundeid. Suvi keskel Jerevanis lennukiga lendasime, Iraanist vist oli, noh, 25 30 kraadi, palav. Ja Tallinnas sõitsime Pärnusse bussiga. Pärast ikka olime sinisalus Anton Hansen Tammsaare kodumiseimi kõrval asuva pansionaadis. Seal oli juba palju päikest ja rahulik suvine ilm. Emal väga meeldis seal, kuna Armeenias oli tal palju probleeme südamega ja vererõhuga, aga siin seda probleeme ei tekkinud ja isegi ema juba mõtles, et oleks hea, kui siia elama hoopis tulla. Ja teie õdena, temale meeldis see mõte samuti niivõrd, et ta tuli Tartusse õppima ülikooli. Jah, jah, no Tartusse sattumine oli meil niiviisi, et Tartus me oleme ka sellel sõidul ja kohtusime akadeemik Paul Aristega, mis oli esperanto liigutav jõud. Mul noorena oli väga hea meel, kuna suur akadeemik minuga räägiks natukene armeenia keeles. Ta oskas peaaegu üle 80 keelt rääkima. Ja kaks aastat, et hiljem nagu te praegu märkisite, minu õde juba lõpetades kooli Jerevanis tulija siis astus Tartu ülikooli. Ja see oli tema raudkindel soov, kuigi vanemad ei olnud vist väga vaimustatud ja suguvõsa, et kuidas ta nüüd ikka üksi niimoodi läheb ja. Ja, ja nii, et temal otsustas ise ja siis tegi, mida ta otsustas. Ja pärast juba minu vanaisa-ema poolt emale oli seda kogu aeg märganud, et kuidas noor neiu Jõksi elab ühiselamus kaugel ja võõras linnas ei tohi seda nii jätta. Vanaisa tegi väikseid etteheiteid ja, ja, ja ta ütles, et tule piirewanistal ülikooli õppima tulla tagasi. Hoopis ema mõtles hoopis teistmoodi, kuna Tartus talle meeldis ja klimasumis hakkas otsima variante korterivahetust. Tollel ajal see oli võimalik. Leidsime siin lõpetanud arsti eriala armeenlasi, kes elas Tartus. Tema abikassa, eestlanna oli Euroopa võrkpallimeister. Nemad viisid perega kolida Jerevani, sest tal oli pakutud irvanist head arstipraktikad. Ja lõpuks meie 80. aastal vahetasime nendega minu vanemad sur jerevani korteri väikseid Tartu korteri vastu. Mina arvan, et me olime sellised ainukesed, kes üldse võiksid ja järsku vahetasid Jerevani korteri ja tulime Eestisse ja isegi Tartusse. See oli selline, kas just pime juhus, aga ütleme, õnnelik juhus siis äkki või et kui niimoodi õnnestus vahetada, samas nagu te ütlete, te saite suure jerevani korteri vastu, Tartu väikese korteri. Ja mina noorena sõidab väga-väga halvasti vastu, võtsin algusena. Kui väikese korter, siis oli? Siin on väike kahetoaline, seal on sama, kahe aga päris suur, kui öelda nagu surusega ta on peaaegu kaks korda suurem, oli korter Jerevanis. Selge no aga ikkagi te saite Tartusse ja ema oli õnnelik. Jah, jah, ema, siin jätkas õpetajana töötama Tartu Inglise koolis ja vee endal koolis vene keele ja kirjandus ja lisaks vakultatiivina esperanto keele. Ta õpetas ka ekskümnenda aasta algusest, meie olime juba lõpetanudile kolinud. Ja siis kuna me oma illukule lõpetasime ja õppeperioodi lõppedes ema otsis variante võib-olla tagasi Armeeniasse sõita ja ta sõitis Armeeniasse variante otsima, korterit vahetada. Jerevani tagasi oli tegelikult võimatu juba suurentzeveelid juba pole mingit vahetust varianti absoluutselt. Sissekirjutust aga ka ei saa. Minu vanaisa kortorississe vanaisa suri. Aserbaidžaanist armeenlased ja mitu aasta võitlemine ei aidanud seda ja me kaotasime meie endise suure pere kodu, korteri, mis oli 1940 aastast alates. Nii me elu juba jätkas siin siiani noh, kui võib praegu öelda minu tööl vahest satuvad kliendid, kes mind näevad ja küsivad, kas ma äkki tulen nii rahvatriaanid, see on minu ema ja tuleb välja, et minu ema, endised õpilased südamega räägivad minu emast ja soovitavad talle tervist ja muretu elu, kuidas emal praegu läheb? Noh, ega ta juba üle seitsme vastane ja muidugi tervisega on väga palju probleeme olnud, noh õnneks jumala tänatud praegu peale mitu operatsiooni ta meie abiga, et minu ja minu lapsed ega, ja õe ja lasedega nagu selles suhtlemisega ta ikka unustab oma tervisest ja ikka mõtleb niisamamoodi, nagu minu vanaemad praegu ka mõtleb, ainult nagu anda oma, kuidas ma ütlen, oma armastus ja kõik lapselapsed jaoks. No see on suurepärane, aga aga kui ema omal ajal tahtis tulla Eestisse, sest talle sobis siinne kliima siis miks ta mingil hetkel soovis Armeeniasse tagasi minna? Elu ja siis oli nii mõelnud etika, võib-olla Armeenia sul lapsedel kergem elada ja siis üle poole lõpetanud, siis juba selle perioodi üle elanud siis võib-olla tagasi tulla. Ja sai Talmestunud, tegelikult ma nagu märginit oli absoluutseid, teine riigi oli absoluutselt teised. Oli maailm oli absoluutseid ümber pööranud juba tähistena. Maailm oli muutunud. Aga ma ei ole teie käest küsinud veel, kuidas eesti keele selgeks saite. No võib nii öelda, et alguses oli meil kohanemine ja siin seda kohanemist ei olnud, mureline. Armellased illubelaseid olid kogu aeg ühised ja algul pidi oli linnal suhtlemisel olid aitanud meile erinevate küsimuste lahendamisel ja meie juba pärast aitasime samamoodi teistele. Ja meil kodus olid kogu aeg peale tunde, väga palju ei luba last meil kodus külastamas ja kohanemiseks tartus. Ma seda märkan, aitab muidugi eesti keele omandamine nagu rääkida eesti keele omandamisest, see on juba eraldi teema. Koli siia tulekul 10.-lt Lassil, mis ma sain Tartusse tulles. Õppisime selle õpikuga, räägime eesti keelt. Seal olin küll nii grammatika kui ka tekstiõpetaja, mõtles, et ma ei saa hakkama ja andis alguses install tekste lugema. Noh, see oli minu jaoks nii lihtne, ladina tähestik meie jaoks on väga tuntud ja siin eesti keele omandamiseks. Siis on kaks põhilist printsiipi ja kõige olulisem, kolmas kui inglise keeles oskad lugeda ja rääkima, siis sul ei teki probleeme eesti keele teksti lugemises. Ja mina esimesed kaks erandid kohe olin saanud otse hinne viis, kuna oli ainult teksti lugemine pärast, kuna tuli iva grammatika, tuli juba ikka vajadust õppida ka kõrgkooli astudes. Iva eesti keel ka kindlasti õppisin aga eesti keele omandamist mulle algusest abistas juba teine printsiip, mis ma võin, kirjeldan praegu mõni aastat tagasi raadio eetris oli saade, millel oli jutt Eestis mitu rahvuste elanike hulgast ja kellel oli eesti keele omandamine. Seal olid mitu minu Kasmalast märganud, et nende lapsed jälle ei ole probleeme eesti keele omandamisega ja mina helistades eetrisse täpsustanud ka, miks, et põhiline see, et armeenia keeles on mitu täishäälikud ja kõlavat tähed, mis on väga keerulised. Ja need lapsed, kes teavad hästi armeenia keelt ja oskavad seda murretu artikulatsiooni saavad väga kiiresti ja probleemideta eesti keelt omandada ja XS arvutisimulatsioonis rääkima. Ja siis kolmas printsiip kõige oluline juba, mis ma võin öelda, see on juba suhtlemine. Ilma selleta ei tule mingeid tulemust. Minul kõrgkoolis oli palju eestlasi, sõpru ja sõbrannasid ja minu väga hea sõbranna, mulle abistas sellest eesti keele omandamise perioodis mis tahes üle elada. Ta ütles mulle, et räägi, ära karda, tuleb ise. Ja poole aasta pärast nagu vahest Meie oma ringis suhtlemises ma märkasin, et isegi momente, millal ma mõtlen eesti keeles. No see on juba ülim saavutus, aga teie eesti keele õppimise puhul võib siis öelda kokkuvõtlikult, et oli täitsa mitu väga soodsate asjaolu. Kõigepealt see, et räägid enesestmõistetavalt suurepäraselt armeenia keelt, kui räägite armeenia keel, siis ei ole teil raske selgeks saada eesti keelt, pluss muidugi see, et teil on ka keelevaist, et te lihtsalt saategi keele võib-olla natuke kiiremini ja natuke kergemini selgeks kui mõni teine, pluss see, et teil oli võimalik palju suhelda eesti keeles ja, ja see on kõige olulisem. Aga kust tartus õppisite pole veel juttu olnud. Ja kõik, mis on sellega seotud, muidugi minu insenerieriala abistas mulle terve elu ja mina tegelesin terve elu sellega seotud asjadega. Praegu tegeleme arvutipoes ja kõik, mis on sellega seotud arvutidega, remont, seadistus ja nii edasi. Ja mulle kogu aeg abistab minust sõbralik olek õigidega. Siiamaani ma hea meelega abistan täiskasvanud kaasmaalastele ja mitte ainult, kes hakkavad esimene kord arvutile juurde tulema ja õppima seda oskust. Kas te tunnete, et te olete kuidagi oma olemuselt siis ka tõepoolest lahtisem ja avatum ja sõbralikum kui võib-olla keskmine eestlane näiteks? Noh, seda ei Võnni koheselt öelda, muidugi ma hinnast võin hea mõtlema, aga ega ma ei ütleks, et keskmine eestlane ei ole sama sõbralik ja ta on absoluutselt samasugune, mis mulle meeldib eestlastel ja seda võib-olla meil on ühiselt. Nii et need inimesed vähemalt kellega teie suhtlete, on teiega sarnased on samamoodi avatud ja sõbralikud ja lihtsalt nagu öeldakse eesti keeles, et hea sõna võidab teinekord võõra või jah, jah. Et seda olete tunda saanud. Jah, jah, ja mul võib olla abistagi minu olek tegelikult elus. Teie tudengiaega sattus tohutu maavärin Armeenias 88. aastal ja teie tegite omalt poolt koos teiste tudengitega, mida te suutsite, et aidata sealseid ohvreid. 88. aastal kaheksandal detsembril toimis lenn kanis suur katastroofiline mäe värin leinaga linn Armeenia põhjaosas praegu vaheinimest, siis seda teavad, oli Ta Tartu linnaga vennalinnaks ja Miinatud Englas linnaks sõpruslinnaks ja, ja mina tudengina osalesin armeenlaste üliõpilaste grupis, kes tegutses Kalevi tänaval. Tartu linna voolikuga oli eraldatud korterid. Ja seal maid tegutsesime selles grupis, mis peaaegu nädal hommikust südaööni oli seal ja terve Eestist nii organisatsioonides, nii inimeste poolt vastu võtsime. Korraldasime Essemaid inventaliseerimist. Mina seal olin näinud nii palju inimesi, kes südamega tulid ja tõid viimase, mis nendel oli ja nende arvates võiks olla abiks linna kanis. Ellujäänutele tuli üks suure mitme laste pereema ja tõi oma lasteasju, mis tema arvates rohkem vajalik linna kani lapsedele. Arstiteaduskonnas ja olid juba lõpetamas, lendasid Tartus, Tartus oli sõjaväelennujaam ja seal valla lendas lennuk koos Maarjamõisa haigla revolutsiooni arstidega ja selle lennukiga me oleme pannud koos koorma, mida me, noored üliõpilased ladisime ja meie grupiga korjasime ravimid, Essemaid, riiet, tekid, telgid ja kõik, mis oli vajalik selleks. Ja minu ema jäide ja osa nendest, kes käisid vabatahtlikuna tagasi tulid sealt juba teiste inimesena ja osa noormehi valge juhtida ja vanainimese silmavaade ka see, mis nad nägid, see vapustes neid ja, ja, ja neid inimesi on tegelikult ja minu minu pereliikmed olid ka väga kaua juba nagu kuidas ma ütlen, noh, nad ei saanud üldse mitte millegist rääkida ja olid väga raskelt seda üle elanud. Kergendas süda on see, et te saite aidata oma võimaluste piirides ja see oli väga suur asi. Noh, ma loodan, ma loodan, tegin ja mitte mina ja teised noored ka, kes olid siin, tegid kõik, mis nende jõus oli. Tänasel päeval olete teie Tartus seotud ka Armeenia pühapäevakooliga. Päevakool tähendab seda, et nädalavahetusel minu kaasmaalased ja mitte ainult toovad oma lapsi ja Me ühiselt katsume lastele anda neid oskusi ja teadusi, mida me ise omandame ja said tunnid nii armeenia keeles kui laulu ja tantsuviibimist kaudu. Ja mis kõige oluline rahvuse ajalooteadvuse omandamisega. Ja lisaks kõigele see tegevus aitab noortele mingiks ajaks ennast lõikama arvutitest, nutitelefonidest ja jumala hoidku, mingit halvast tegemisest. See, nagu ma ütlesin, praegu, 21. sajandil on väga oluline ja seoses sellega me kool osaleb kõigil Armeenias toimuvates festivalidel, olümpiaradadel ja seminaridel Armeeniasse sõitmine siis kõigi jaoks on meil mitte ainult sugulaste külastamine, aga. Pühapäevakooliga käite siis Armeenias aastas vähemalt üks kord või rohkemgi või kuidas? Ja, ja vähemalt üks kord, kui sa saapaid mõned lapsed koos vanematega saavad tihti käia, siis systemeni ka, aga muidugi see ei ole nii kerge tallidel seal pühapäevakoolis, rahvas tal päevakoolis, mis on nimetatud tardu armeenia. Juba tegutseb nii Tartus, nii Tallinnas meil oli kuskil 20 25 last, praegu on kuni 10 lasta Tartus ja Tallinnas on peaaegu 20 last, on meie koolis osalevad ja meie koolis nad käivad mitte ainult armellased ja käivad teiste rahvuse inimesed Tartus miljon. Ja siis Tallinnas ka on eri muidugi, et kellel on nii armellaneni krose inglane ema, näiteks armeenlane, jäis, ankrud, villane ja ema, armeenlane ja iso eestlane on Tallinnas mitu periseliseid ega ei, koolis ei ole sellist printsiipi, et meie koolis osalevad ainult arvellased ja mitte kõik teisi absoluutselt teistmoodi. Osaleda saavad kõik, kes, kes tulevad hea mõtetega. Aga siis nad õpivad armeenia tants ja need teised ka. Jah, muidugi muidugi, ja nad on ka me hea meelega seda teevad, et mitte nii, et mee käskima seda teha, aga absoluutselt nemad pakuvad, et nemad ka osalevad selles. Siit on siiski huvitav teada, et kui palju näiteks Tartus armeenlasi elab? Ma arvan, et kuskil 70 80 inimesi praegu ei ole vähe väikese linna kohta ja muidugi 30 aastat tagasi juuli muidugi kaks või kolm korda rohkem. Noh, praegu on umbes sellise arvuga Tartus Armeenia elanikke. Kas mõistan ära sõitnud noh, mõned on ka siit ilmast lahkunud, eks ole. Kuhu nad siis läinud on kõik või mujale elama? Mitmekülgselt juba tuleb mõni osa, kes siin upis, mõni jäi siin elama, mõni osa, kes siin elas, läksid àra, mõni osa, kes tuli siia Obys 80. lõppedes või 90.-te alguses nad jäidki siin elama. Mõni näiteks, kes lõpetas Tartu ülikoolid, praegu elab? Ühesõnaga, variante on palju. Kuidas nende Armeenia rahvusroogadega on, mis on väidetavalt väga hea, et te teete neid ka. Kõik meie pereliikmed ja minu pere liigmad ja minu kaasmaalaste pereliikmeid kõiges osalevad Armeenia päeva koolis ja mitte ainult ja meie Armeenia ühingus, kes tulevad pühadel kõik katsuvad hoolitseda ja edasi anda lapsele Armeenia traditsiooni, kultuuri ja ajalooteadmiste koos sellega muidugi köögi, kuidas ma ütlen sellega muidugi pühadel kui nad tulevad kõik kokku, katsuvad köögid valmistama Armeenia taolist ja siis et lapsed teavad selles kultuuris ja sellest traditsioonidest. Meie Diaspora, ma võin öelda, tähistab kõigide, armeenia traditsioonilist pühad ja tähtpäevad ja naised katsuvad muidugi valmistada erilist Armeenia söögi, et nautida ja 100 hea elu elamise hetke, mis südames ja mälus. No nendest pühadest ma, kui ma nimetan pühadel nagu valmistavat spaas sõnanspasma tsoonist tolma Haashabama kõrvitsariis koos kuivatatud aprikoosi tega ei Arsignadega. Kui räägime pühadest, näiteks Armeenia apostliku kirikupühad on. Ma nimetan neli. Esimene jõulud, kuues jaanuar. Seal valmistavad ja toidavad kala senine nimega Ižhan, eriline Sevani forell muidugi revanisse saab aga siin kasutama lõhed ja kala, nagu süüakse koos punase veiniga. Teine ja see altar on täis, ta toimib 13. 14. veebruaril. See on vanaaegne ajast pühendatud armunute. Leia kihlatud noortele. Selle ajal söögidest kastaks, avad, sealseline, salatitaoline söök, kolmas pühi seonduv saadik. Lihavõtteid muidugi kindlasti kasutame punased munad ja spana spinatisalat. Magus riis, magus riisi, Bloov koos kuivatatud aprikoosi, tega ja rosinatega ja jälle kalast. Iškaan siin muidugi lõhe, kas punase veiniga ja neljas püha, see on 14 nädala hiljem, suvel toimib vartevaar. Son vee püha valmistavad sellel ajal Hazla maa, see on lambaliha kartuliga, paprikaga ja tomatitega. Ja see on see, kui 11 veega üle valatakse. Jah, just sellest ja sellest ma tean pidada meeles kõiki neid kombeid ja elada samal ajal siin Eestis, see on vist päris tore kombinatsioon. Et siis on nagu kodu tunne mitmekordne, et ühest küljest olete Eestis harjunud elama ja kodu on siin ja samas teeb selle kodusemaks veel oma sünnimaa tavade järgimine. Jah, muidugi noh, ikka, tegelikult me siin, nagu ma ütlesin peamegi oma rahvuslikest traditsioonidest, noh natukene ikka, tulen tagasi. Koolile. Võib-olla algab nii, et minu kõik sugulased olid õpetajad absoluutselt kõik minu onu, füüsikaõpetaja ja kooli direktor, tema pojad, füüsikateadlased kui hiina onutütar on matemaatik, tädimees olnud Pedagoogilise Instituudi õpetaja. Isa oli klaverivabriku peainsener pärast Armeenia kunsti kunstifondi seitsmes. Ema on filoloog, ide füüsika ja matemaatikaõpetaja oli Tartus ka lastes ja Tallinnas. Töötab ja väga loogiline. Ma arvan, et praegu mõtlen, et selle kohta, et endise kaheksakümnendatel aastatel nagu ma ennem rääkisin, tar tormin ja juba laste seltsis east tulime välja ja praegu tegutseme Tartu Armeenia Mazdots pühapäevakoolis kus meie pere ja teiste Tartu armeelaste abil ja mitte ainult nende õpetame armeenia keelt ja ajalugu ja lisaks sellega palju huviringe. Käsitöötlus toimuvad väiksed maleturniirid. Meil. Triin, mis võttis ETV perepidu konkursi esimese koha, finiš osalesid minu kaks õelapsed ja kaks lapsed Viljandist. Noh, meil oli tollel ajal väga hea meel teada ETV vaatajatele väga imponeeriseid grupi lauljad, noored armeenlased laulavad. Ja veel lisaks inglise keeles olid nad lauldud. Ja meie kooli eesmärk ongi hoolitseda ja edasi anda lapsedele Armeenia traditsiooni, nagu ma ütlesin, kultuuri ja ajalooteadmist ja esimesena vanemate austust. Noh, ma võin nii-öelda muidugi Aga kui selle nimel vaeva näha, siis saab lõpuks asja. Ja suur tänu Eestis elav armeenlane, armen, rahvas, see on, et saite aega Tartu stuudiosse tulla ja sellesse saatesse rääkida. Saate tegid Haldi Normet-Saarna ning sarnaselt algusele jääb saadet lõpetama Armeenia rahvapillilugu.