Vikerraadio Reporteritund. Head raadiokuulajad tänane reporteritund läheb eetrisse kadriorust Eesti vabariigi presidendi ametihoonest ja me salvestame seda intervjuud täpselt nädal enne Eesti vabariigi 90 üheksandat aastapäeva ja mul on erakordselt hea meel tervitada Eesti vabariigi presidenti ja tänada teid selle külalislahkuse eest. Tervist, Kersti Kaljulaid. Tere. Tere. Head raadiokuulajad. Põhjus, miks me seda intervjuud salvestame, on siis kõiki selles, et vabariigi aastapäeva annab suurepärase võimaluse vaadata riigi ajaloos tagasi, aga seada pilguga kaugemale, rääkida meist ja meie Bradest, aga ka küsida seda, kuidas olla normaalsetes suhetes nendega, kes sellest ise ei hooli. Et proua president, millise tähendusega on teie jaoks 24. veebruar, Eesti vabariigi aastapäev? Imelik on sellisele küsimusele vastata, see päev on iga eestlase hinges, selle sõnastamine on alati keeruline. Ja ka minul on nüüd see võimalus sõnastada järgmisel nädalal. Mida see päev tähendab ja kuidas me saame sellel päeval kõik koos mõelda olnule ja olla valmis järgmiseks 99-ks 199-ks aastaks. Te olete sel aastal vabariigi aastapäeval oluliselt teistsuguses rollis kui varem. Te olete riikliku tseremoonia üheks keskseks persiooniks, et paneb see teid kohmetumalt tundma või vastupidi, olete elevil ja võtate seda väljakutsena? Nii nagu ma kolmandast oktoobrist peale olen igal hommikul tundnud vastutust, täpselt samamoodi tunnen ma ka tollel hommikul seda vastutust. Ja see vastutus tegelikult ei ole suurem nendel hetkedel, kui sa seisad paljude inimeste ees võrreldes võib-olla nende hetkedega, kui sa räägid mõne teise riigi riigipea, aga see on siis lihtsalt vähem nähtav. Aga tegelikult me ei tea, millised nendest kohtumistest on määravamad samamoodi nagu me ei tea, millist mõju avaldab või ei avalda. See, kui president käib mööda Eestit erinevates külades erinevates maakondades, kohtub erinevate inimestega. Me ei tea, kui suur see mõju on ja kas teda on. Aga seal olles mulle tundub, et innustav mõju mõelda Eesti riigi arengust ja mõelda enda osaste kohast selles arengus on täitsa olemas ja ka see on täpselt sama suur vastutus, kui 24. veebruari tseremoniaalne vastutus. On teil õnnestunud kuidagi muuta presidendi rolli sellel pidulikul päeval, sest kahtlemata iga uus president Ta on teistsugune president ja inimesed soovivad teada ja proovivad ka tajuda seda, et mis on teisiti, et mis on teisiti teie puhul, vabariigi aastapäeval? Traditsioonid on hästi tähtsad asjad ja nende muutmisel peab õrnalt ümber käima. Ja ma olen teinud muudatusi, millesse ma ise usun. Ja ma loodan, et 25. veebruaril inimesed on neid muudatusi märganud ja need muudatused on läinud neile hinge. Aga rohkem ma sellest täna rääkida ei tahaks, ei taha avada saladuskatet, te tahate, et inimesed ise märkaksid? Jah, kätlemine on sellel aastal teistmoodi. On tõesti? Aga jätame selle nii-öelda siis kuulajatele avastamisrõõmuks ja ärme teie soovil seda kõike ära räägi. Aga riigi aastapäeva eel te andsite 113 riiklikku teenetemärki, et või annate veel üle, et suurim kriitika, mis praegu nende riiklike teenetemärkide osas teie suunas on tehtud, et seal on liiga vähe vaid kaks-kolm keelsest perekonnast pärit inimest samas kui Eesti elanikest moodustavad nad kolmandiku, et kuidas vastate sellele kriitikale? Võib-olla kõige lihtsam oleks öelda, et töö on suuresti tellija materjalist, kõikidel Eesti inimestel on õigus esitada kandidaate aumärkide saamiseks ja kõik need esitatud inimesed kaalutakse läbi ühtemoodi, olgu neid esitajaid üks või palju rohkem. Ja Ma loodan, et järgmisel aastal siis vene kogukond, kes tõenäoliselt tunneb paremini oma kogukonna häid tegijaid ka rohujuure tasandil rohkem, esitab selliseid inimesi. Et ei olnud kahtlemata ka minul veel tänavu kogunenud näiteks maakonnavisiitidest väga suurt pagasit, et ise täita seda nimekirja. Tõsi küll, olid mõned inimesed, keda ma olin kohanud ja kelle tegevusest ma olin vaimustuses ja keda seetõttu kaaluti. Aga järgmisel aastal olid ka mul endal olla rohkem ideid, mis puudutavad teiskeelset kogukonda. Selleks oli teil endal aega liiga vähe ja esitajatel ei olnud ütleme see tegevus niivõrd plaanipärane. Ei, ma ei arva, et see peakski olema plaanipärane, et kindlasti ei hakka kunagi aumärki andma, mina kvootide alusel ei sea ette piirarve May sea, et ühtegi tasakaalu nõuet, olgu see siis rahvuspõhine või soopõhine. Seda me ei tee, see kujuneb ikkagi just Eesti inimeste ettevõtlikkusest, esitada neid inimesi nende põhjendustest. Ja selle põhjal, mis sellel aastale võib-olla on ka olnud oluline, et ilmselt igal aastal on mõni oma märksõna. Järgmine aasta on see kindlasti Eesti vabariik 100 mis mõjutab seda otsust. Nii et detaile, emotsioone on palju. See, mis lõpuks välja tuleb, kindlasti ei hakka mitte kunagi vastama kõikide inimeste ootusele. Ka, mis minu jaoks oleks kurb, on see, kui selles arutelus läheb kaduma nende inimeste väärt teod. Kes need said selle aumärgi. Muuseas. Mida see räägib ühiskonna kohta, mis hinda ma ei tea, näiteks telesaate headus selle järgi, mitu naist on saates või mis loeb teenetemärkide saabumise nimekirja saabumise järgselt mitu ettevõtjat, mitu-setu venelast on loetelus, et mida see ühiskonna kohta räägib? Ma arvan, et kui tasakaalustamatus on palju ja see on alati ühes suunas viltu, siis on põhjust tähelepanu juhtida. Aga kui kord on nii, kordan teisiti natuke tasakaalust asjad väljas, siis see ongi normaalne elu, sellepärast et mitte kõikide asjade vastu ei tunne inimesed huvi ühtmoodi kõikidele gruppidele ei ole näiteks kõikide ühiskonnaelu probleemide kohta ühepalju Öelda. On ju selge, et näiteks hariduse ja koolieluküsimustega tegelevad need, kes kelle lapsed käivad koolis, eks ole, lisaks nendele, kes seda professionaalselt teevad on ju selge, et kui me räägime pensionisüsteemist, siis tegelikult räägivad seal väga palju kaasa ka just tänased pensionärid, kuigi nad loomulikult saavad aru, et tehtavad muudatused neid ei puuduta. Neil on lihtsalt isiklik ja hingeline side, nii et igal pool igal hetkel tasakaalu otsida ei ole tingimata vaja. Aga kui ikkagi märkame, et naised, kes ühiskonnas on pool, et neid on oluliselt vähem kõikide teemade arutelude juures, kui asi puudutab poliitikat, siis kusagil on probleem. Muuseas, selle ordenisaajate riiklike teenetemärkide saajate teema lõpetuseks kui te ütlesite, et paljuski oli aeg see, mis pani selle valiku paika. Aga ta ikka pani selle ikka see, keda oli esitatud eelkõige lihtsalt minu enda suutlikkus lisada sellele nimekirja põhjendatud kandidaate tänu sellele, et ma ei ole väga pikka aega olnud president, see on olnud. Ma pidasingi seda silmas, et lihtsalt see aeg ajafaktor, aga kas vabariigi aastapäeva vastuvõtt, mille külaliste nimekirja paljuski ju koostatega teie, et kas seal on venekeelsest perekonnast pärit inimesi rohkem? Seal te kriitikat ei saa? Taaskord ma ei ole üldse mõelnud selle peale, kas on rohkem kutsutud mehi või naisi, setusid või saarlasi. Ma ei ole selle peale mõelnud, nii et ma ei saagi sellele küsimusele vastata, ma lihtsalt ei tea. Selle 24. veebruari üks kõige kesksem detail on teie kõne. Kuigi ma saan aru ja ma ei loodagi, et hakata oma kõnemärksõnadest rääkima, siis aga põhimõtteliselt, kas see kõne nädal varem, kui me seda intervjuud salvestame, on, on see valmis ainult punkt panemata või siiski, see kõne sünnib veel vaat et viimasel päeval. Iga tekst on elusorganism ja seni, kuni ta ei ole ilmunud ei saa öelda, et ta on valmis. Mitte kunagi, ma arvan, et ka ettekandmise hetkel muutub selles tekstis veel midagi, et tavaliselt ma kirjutan oma mõtted paberile teemal, millel ma olen valmistunud, rääkima ja ikkagi veel alati reageerin ka saalis toimuvale. Kas ma näen mõistmist, kas ma näen mõistmatust, kas ma pean seletama midagi üle et see juhtub kõikide sõnavõttudega? See kahtlemata on üks sõnavõtt, mis on valmis vähemalt sellel hetkel. Kui ma lahkun siit kadriorust selleks, et minna seda kõnet esitama. Seal see tekst enam kohapeal ei muutu, aga täna, ma arvan, on teda olemas umbes kaks kolmandikku nendest sõnadest ja väljenditest, mida ma tahaksin kasutada. Te olete varem kõnesid pidanud kaja oma eelnevates ametites, aga kui keeruline on kirjutada Eesti vabariigi pidupäeva kõnet, presidendi kõnet? Ikka on keeruline vastutusrikkad, kõned ei sünni päeva ega ühe nädalaga, et esimene mustand, kui nii võib öelda, sai paberile selle aasta esimestel päevadel. Ja see töö on kestnud kogu aeg koos nõunike ja, ja ka natuke laiema ringi inimestega. Et sellest tuleks. Ilus üritus. Minu kui Eesti kodaniku jaoks on nendes vabariigi aastapäevakõnedes üheks selliseks oluliseks indikaatoriks see, mida ma jälgin, et kuidas president sõnastab Eesti riigi tervise selle, mis on hästi, mis on halvasti, milline visiooni perspektiiv. Ma annaks võib-olla juba täna teile selle võimaluse, et milline on Eesti vabariigi 2000 seitsmeteistkümnendal aastal, aasta enne riigi sajandat sünnipäeva. Eesti riik on heas seisus, Eesti riik on majanduslikult arenenud OECD riik. Jah, ta on keskmise sissetulekuga riik veel aga tänu võrdlemisi nutikale asjakorraldusele. Minu arvates suudab Eesti pakkuda oma inimestele enamat, kui sellise sissetulekuga riigid enamasti seda suudavad. Eesti on riik, kus on suurepärane haridussüsteem, sest meil on ühtluskool. Me see hoiab alles meie sotsiaalse mobiilsuse. Ka juhul, kui inimese enda valikud on olnud sellised, et ametist sõltuvalt näiteks tema sissetulekud on küllalt pisikesed või ta on otsustanud elada keskusest kaugel siis ta teab, et hariduse taha ei jää tema lastel nende valikute muutmine, kui lapsed tahavad teha teistsuguseid valikuid. Meil on ravikindlustussüsteem, mis sisaldab endas üht väga olulist võrdsustavad elementi. Ja see on see, et inimesed ei pea otse arsti juures käies maksma mitte midagi, vaid haigekassa arvestab otsehaiglatega. Juba see tagab parema ligipääsu raviteenustele kõikidele inimestele. Meil on läbimõeldud julgeoleku ja välispoliitika mis mulle tundub meie partnerite ja liitlaste hulgas on arusaadav. Nii et kõik asjad on Eesti riigis väga hästi kindlasti paremini kui 25 aastat tagasi meid väljast vaadates. Ükski analüütik oleks ennustada osanud mis on Eesti riigis kehvasti, ega siis ideaalset maailma ei ole ju mitte kusagil olemas. Mulle tundub, et natuke palju on Eesti riigis kurjust natuke liiga palju on sildistamist. Võib-olla ei ole püütud selgitada inimestele seda, et me ei ole kunagi kõik võrdsed oma sissetulekute alt ja ei peagi seda olema. Aga see ei ole ka riigi ülesanne seda tagada. Riigi ülesanne ongi tagada just see, need põhilised asjad haridus ja tervishoid, eelkõige sotsiaalteenused. Et need oleksid kättesaadavad kõikidele, et sa ei peagi nii väga muretsema selle oma palga üle. Jah, kahtlemata on aeg-ajalt kurb, kui kui ei jätku. Aga vähemalt sa tead, et põhivajadused on sinu ja sinu pere jaoks kaetud, et seda peab riik suutma. Meie riik on valinud suhteliselt madala maksukoormuse. 35 protsenti SKT-st on madalamapoolne ja see on olnud meie pikaajaline valik. Ka see seab omad piirid sellele, kui palju meie riik saab ümberjagamisse panustada. Aga ma arvan, et täiesti teistsuguse valiku ei oleksime näinud sellist palkade kasvu, nagu me 25 aastat oleme tegelikult näinud. Alati ka ettevõtjate nurisevad, et meie riik teeb väga vähe ettevõtluse toetamiseks. Siis ma meenutangi neile seda, et 35 protsendine maksukoormus ongi mõeldud ettevõtete toetamiseks tugevatele vabadused. Aga nõrkasid ei tohi jätta maha, see on väga oluline kurjuse sildistamine, et kui tihti te ise seda kohtate näost näkku, mai kohta seda. Nii et selles mõttes olen ma õnnelik inimene, keegi ei ole astunud mulle selle viimase nelja kuu jooksul ligi ja kardeta öelnud halvasti? Ei mõju, ei hoidu diskussioonides vaielnud olen ma küll selle aja jooksul. Aga see on olnud alati vastasest või teisest poolest lugupidav arutelu ja vaidlus ei karda mind kehkima, ei ole väga selline hirmu sisendav inimene üleüldse, et mingis mõttes mulle tundub, et. Ma hea meelega olengi, käies ringi mööda Eestit selline konsultant, kes aitab inimestel arutada, jõuda selgusele selles, mismoodi nende piirkonnas ehitada Eestit või teha oma elu paremaks. Täiesti selline tunne tekib inimestega suheldes. Nii et otseselt ma ei ole seda kohelnud. Aga ma loen ju ka vahest meediakommentaar. Mõned neist on trollid, aga karta on, et eks seal ole ka päris lihast ja luust inimesi, kellele ei maksta palka selle eest, et nad on tigedad ja pahurad. Te olete meie intervjuus juba paaril korral rääkinud oma ringkäikudest mööda Eestit, et te olete esimese nelja kuu jooksul teinud sisuliselt kogu Eestile tiiru peale, mõned maakonnad on jäänud veel, et kas see, millisena te Eesti riigi elu ja olu veel mullu sügisel ette kujutasite, kas see on leidnud nendel maakonnavisiitidel kinnitust või olete presidendiks saabunud natukene teistsugusesse Eestisse, kui te sügisel aimasid? Ja olen ja paremasse, näiteks kui minul oli viimati võimalus külastada Eesti ettevõtteid ja olla tõesti lähedalt kursis sellega, kuidas meie majandusareng kulgeb, see oli siis, kui ma nõustusin peaminister Mart Laari ehk siis sajandivahetuse paiku siis ettevõtteid külastades me nägime, et ettevõtetel oli kaks välispartnerid, kolm välispartnerid täna hästi tavaline on selline number 40 50 60. Et see, see pääs vabasse maailma oli siis olemas, aga nüüd me näeme, mida me sellega oleme teha suutnud. Teine, mis on mind positiivselt üllatanud, on see, et mul on pikka aega olnud teoreetiline arusaam sellest, et meie seadusruum ja ka arusaam sellest, kuidas me oma riiki teeme ja peame, jätab hästi palju ruumi kohalikele kogukondadele tegutsemiseks. Me oleme seda paljunäinud siin kalamajas, eks ole, Tallinnas, aga see kõik, see toimub ka kohtadel. Ja seda on rohkem, kui ma lootsin, et seda seal juba on. Ehk et nina teoreetiliselt mõeldes, milline võiks olla keskmise sissetulekuga riigi selline mudel, mis võimaldab ka hajaasustuse korral toredat elu igal pool. Et ma näen, et inimesed on samamoodi mõelnud ja nad on hakanud tegutsema ja toimetama. See on olnud väga positi. Teen teie maakonna ringkäikude tempo on olnud märkimisväärne, et keskmiselt kaks maakonna külastas kuus, et te rääkisite ettevõtluse poolest ettevõtlusega on seotud ka inimesed, aga mis teile veel kõige eredamalt on meelde jäänud nende ringkäik? Kui te puhul ma olen saanud kinnitust ka sellele, mida ma tegelikult huvitava kooli nõukojas osaledes nagunii teadsin, aga Meil ei ole Eestis sellist asja, et meil on eliitkoolid, mis on omanäolised ja head ja siis on meil ühtluskoolid, mis ei ole nii head ja ei ole nii omanäolised koolid, mida ma olen külastanud Jõgeval, Sakul, Väätsas. Need kõik on evinud midagi sellist, mis tekitab sinus selle ahhaa-elamuse, et see on sellele koolile ainuomane. Ja natuke kurb on, et sellest nii vähe kirjutatakse, sest sealt ei saa ju loomulikult mingisugust nurgelist kaasust ajakirjandusse. Ja mis sa ikka kirjutad, kui inimesed on oma tööd hästi teinud ja nendele inimestele endal ka puudub noh, akuutne vajadus seda, seda nii-öelda müüa, sest et raha tuleb ju kas kohalikult omavalitsuselt või, või, või siis ministeeriumilt, eks ole, erinevate punkt funktsioonide jaoks nagunii. Ja neil ei ole vajadust nii-öelda turustada oma tegevust. Aga ma olen näinud, et Eesti ühtluskool ei ole mitte ainult lihtsalt ühtlaselt tugev, vaid ta on ka huvitav ja omanäoline. Kui palju te suhtlete nendel ringkäikudel inimestega, kui palju paneb neid muretsema Rail Baltic? Palju inimesi, kes on öelnud, et nad väga ootavad Rail Balticut, et nad loodavad, et piirkonnas tekib tööd, neil on omal ideid, kuidas nad saaksid sellesse panustada, nad loodavad, et seal, kus Rail Baltic nende juurest läbi läheb, et väga kaugele ei jää ka esimene mahasõidujaan ja et see mahasõidujaama jaoks ka kunagi leitakse ressursse. Muidugi olen ma näinud ka neid inimesi, kelle jaoks Rail Baltic läheb valest kohast või on üleni vale projekt. Aga rohkem olen ma näinud neid, kes toetavad ja see ongi huvitav, et lugedes ajakirjandust, jääb mulje, et et meil ei olegi peaaegu rail Balticu toetajaid, aga eestlasele vist on omane, et kui ta on olukorraga, mis on kujunenud ja mis tema arust omas voolusängis voolab, rahul, et siis ta seda ei ütle. Et ma olen üles kutsunud, et palun kirjutage, palun rääkige teie ka. Vastus on tavaliselt, et oi, aga see on ju juba otsustatud. See on võib-olla ka ajakirjandusele omane, et neid, kes tunnevad ennast rõhutuna ja kuidagi kiusatuna, siis neid teemasid tõstatatakse. Jah, see nii on. Samas ma ootaksin ka ise vahel ajakirjanduselt just seda, et nad kajastaksid pilti natuke mitmekesisemalt. Head asjad ei ole tingimata halb, ajakirjandus. Aga ikkagi märkimisväärne osa ühiskonnast. Me võime vaielda, kui suur see osa on, aga, aga nende vastaste season, akadeemikuid, kultuuriinimesi, lihtsaid inimesi, nad on rail Balticu vastu, nii nagu ka pooldajate seas on kõiki neid ühiskonnakihti täiesti nõus. Aga kuidas lepitada neid inimesi, kes rail Balticu rajajate ja selle ehitajate toetajatega tulihingeliselt proovivad ennast vastanduda, et see vastasseis tõenäoliselt hästi ei lõpe? Päris paljusid inimesi, muide, olen ka ise saanud tegelikult ümber veenda. Looduskaitselisi probleeme kindlasti saab lahendada, kindlasti saab leida lahendused, kasvõi kui meil tekib tunne, et kusagil on mingitel suurulukitele vaja vaja liigelda ja raudtee tõesti neid segaks ja nad ei ole loomad, kes tahaks väga hästi minna üle üle silla. Võib-olla saab siis korraks tõsta raudtee, eksole, hoopis kõrgemale, kahe künka vahele, et neid lahendusi on võimalik leida. Minu meelest looduskeskkonna pärast muretsevad, nende argumendid on ühest küljest kõige mõistetavamad. Teisest küljest on nende probleemidega reaalselt võimalik tegeleda. Need argumendid, mis ütlevad, et seda raudteed ei hakata kunagi kasutama, nendega on palju keerulisem tegeleda, sest et me tegelikult keegi ei tea, kui pika aja jooksul see projekt ennast ära tasub, ega ka seda, kas ta üldse tasub. Aga me teame, et väga suur osa liiklusest Euroopas toimub raudteedel. See on üldiselt turvalisem kui näiteks maanteedel. Kui me vaatame täna Tallinn-Pärnu maanteed või sõidame sedapidi, siis me oleme pidevalt, eks ju, vastassuunavööndis, sest me ületame noh, tegelikult ühtlast rekkade jaga. Me näeme, et kogu maailm liigub sinna suunda, et keskkonnamaksude ja teemaksudega tõrjuda sellist liiklust maanteedelt. Meretransport on aeglasem ja ta ei ole nii täpne. Kõik eeldused on olemas selleks, et Rail Baltic kujuneks edukaks projektiks aga tõestada ei saa kumbki pool täna midagi. Me näeme, et soomlastel on väga suur huvi selle projekti vastu. Ma arvan, et me võime rääkida Tallinna Helsingi tunnelist kui realistlikkust projektist, kui meil on Rail Baltica. Aga me ei saa seda teha, kui me seda raudteed ei ehita. Ja me peame olema oma partneritega Euroopas tihedasti ühendatud ka läbi infrastruktuuri. See on minu jaoks kogu aeg olnud arusaadav, et kui me tahame, et ülejäänud maailm Euroopa meist hooliks, siis neil peab olema põhjust ja võimalust siin olla ja käia, neil peab olema kogemust selle piirkonnaga. Neil võiks olla siin ettevõtlust. See kõik, mis me oleme teinud e-maailmas, töötab muide ka väga hästi meie sidumiseks. Meie eresidendid tulevad suurel määral teistest Euroopa Liidu riikidest. Aga ka füüsilised ühendused on tähtsad mitte ainult virtuaalsed. Kuid. Ringi siis ma olen täiesti kindel, teiega räägitakse haldusreformist. Kui küsida teie arvamust, mida te praegusest haldusreformiprotsessist arvata, siis milline see on? Detailides ma ei tahaks sellesse teemasse minna, sellepärast et see on valitsuse vastutus teha haldusreformi. Need teemad, mis inimestega kõneldes kõige rohkem esile tulevad puudutavad just sedasama, et kui nüüd vald on eemal ja vallamaja on kaugel, siis kuidas me kõige paremini saame selle vallamajaga kokku leppida, mida meie siin kohtadel ise saame teha, nii et vald meid toetab selles tegevuses. Ja see on väga konstruktiivne arutelu minu arvates? Ma ei olegi näinud seda arutelu, et miks üldse tõsi, on mõnel pool keeruline mõista seda. Mudeli üks vald, üks kogukond ei ole ainuvõimalik, täiesti mõeldav on mudeliks vald viis kogukonda või 10 kogukonda linnades, me oleme harjunud, et meil on asumiseltsid ja me kõik oleme ühe omavalitsuse piirides. Et see vajab natuke harjumist. Aga minu meelest inimesed ei tegele selle aruteluga, et kas haldusreformi oli vaja vaid selle aruteluga, kuidas me nüüd edasi paremini teeme. Teatud määral on segadust selles osas, kuidas jagunevad noh, eelkõige nüüd maavalitsuste funktsioonid edaspidi. Aga küll see ka kõik selgub. Aga teie saate aru, et mis on see loogika, et Eesti ühele võimeka emale omavalitsusele sobiv valitsus liitumist mitte just ühe nii väga võimeka Kambja valla, ma räägin siis Ülenurme ja Kambja valla liitumisest, valitsus on teinud seal sundliitmise ettepaneku, et Ülenurme vallajuhid sellest ei taha üldse aru saada. Tõesti, selles mõttes üks suvaline kaasus, et ma ei palugi, et hakkaksite seda kommenteerima, vaid see printsiip, et kus ühed ütlevad, et me oleme nii tublid, me saame ise hakkama ja me vastame ka kriteeriumitele ja siis öeldakse, et aga. Te peate vaatama pilti suuremalt? Jah, ja mina arvan selle koha peal küll, et kui te olete teinud oma piirkonnas selle töö hästi et teie inimesed on kaasatud ja nad tunnevad end osana teie kogukonnast, teil on nendega hea suhe ja te näete, et kõrval on teine kogukond, kes ei ole seda suutnud, siis te saate ju oma mudelit neile pakkuda? On natuke egoistlik, võib-olla mitte tahta seda teha, kuigi muidugi inimlikult ka arusaadav, et uued väljakutsed igal ajahetkel ei tundu võib-olla meile väga vastuvõetavad. Nii et selles osas ma arvan, tõesti, tuleks vaadata ka laiemat pilti, aga mis üldse puuduta, peab seda, mida iga päev otsustab Eestis valitsus või kohalikud omavalitsused, siis jumala eest, kõik nad teevad aeg-ajalt otsuseid, mille, millega mina kindlasti nõus ei oleks, aga, aga nii on see iga eesti inimesega. Me teeme selle otsuse, mida me parasjagu saame teha, võttes arvesse seda ümbrust, mis meid ümbritseb, seda ressurssi, mis meil on, ja neid inimesi, kes täna otsustavad Räägime omavalitsuste tulevikust, et mis te arvate, et kui nüüd ligi sellest 215-st omavalitsusest saab sügiseks või natukene aega hiljem 80 90 omavalitsust, siis kui pikaks ajaks Eestis võiks selle haldusreformiga rahuneda, majas olla, et, et kas see on selline 10 aasta perspektiiv või siiski meil ei ole ka järgmisest haldusreformi faasist pääsu nagu on teinud soomlased, nagu on teinud lätlased. Sellele küsimusele ei saa täna vastata, vaatan ajas 15 aastat tagasi või 20 aastat tagasi, vaatame, kuidas me siis saime asju ajada kuhugile minemata. Kuidas me seda täna saame teha. Aga me ei tea, kuidas me 20 aasta pärast oma ühiskonnaelu korraldame, me ei tea, millistel kiirustel me liigume. Seda kõike teadmata, teadmata seda, kui palju on selleks ajaks inimesi, kelle töö absoluutselt ei sõltu sellest, kus nad füüsiliselt asuvad, on võimatu prognoosida, milline on meie rahvastiku jagunemine üle riigi. Et ma arvan, et me peame kogu aeg olema valmis reageerima sellele, mis ümbritsevas keskkonnas või meie enda harjumustes muutub. Et noh, minu lootus on selles, et kuna ma näen täna, et töö iseloom hästi palju muutub. Et me ei pea kümne-viieteist aasta pärast vaatama, et meil elab linnast väljas vähe inimesi. Kui inimene ei pea olema Tallinnas selleks, et teha tööd, siis ta tingimata ei taha siin olla, vähemalt mitte 100 protsenti oma ajast. Praegu tundub mulle, et see võiks niimoodi minna. Me näeme ka, et tegelikult ka Tallinnast 100 kilomeetri kauguselegi jäävates maakondades enam inimeste arv ei vähene. Võib-olla on ta selleks ajaks üldse kasvama hakanud? Me ei tea seda. Kas te toetate seda mõtet, et rohkem riigiasutusi ja ka riigiettevõtteid võiks paikneda Tallinnast väljas näiteks on mõeldud, et Eesti Energia peamaja võiks paikneda jõhvis. Tõsi, tänaseks on sellest plaanist loobutud, muinsuskaitseamet, näiteks võiks olla Viljandis, keskkonnainvesteeringute keskus Valgas printsiibis. Kas riiki peaks olema rohkem? Maakonnakeskustes mulle tundub sellise meetmena, mis peaks tasakaalustama näiteks no ütleme tööpuudust piirkondades, et kuna riigi töökohad on stabiilsed, mitte väga kõrgepalgalised, et siis tagab alati teatud osale kohtadel töö, sellepärast et seal on palju riigiasutusi. Aga kui me vaatame täna, siis ka väiksemates linnades, nagu näiteks Viljandi, siis on meie tööpuuduse tase tegelikult allapoole seda, mida tavaliselt peetakse täistööhõive, eks. Kas sellises olukorras on mõelda riigiasutuste viimine Tallinnast kaugele? Ma ei ole päris kindel, kas on mõeldav mõne praktikabaasi kuhugile rajamine, mis on linnast väljas, mis kasutuse enda jaoks ei võta väga suuri riske, kindlasti on mõelda. Sunniga seda teha ei saa või soov aruteluga ainult aruteluga ja argumendid peavad kinnitama eesmärki, mitte tahe peab olema väga suur. Ma arvan jah, et kui me ikka räägime, et viiks üks 400 töökohta näiteks Pärnusse ja ma kohtun Pärnu ettevõtjatega ja nad ei leia töötajaid märksa lihtsamate töökohtade täitmiseks. Kui oleks vaja riigiasutuste töökohtade täitmiseks siis see plaan ei kõla nii hästi. Samal ajal, kui otsustatakse niimoodi teha siis on nüüd kohalikul omavalitsusel see koht, kus ta mitte ei saa rõõmustada, et mulle tuleb 300 töökohta ainult, vaid ta peab asuma kibekiiresti muretsema, kas nendel inimestel on midagi ka selles piirkonnas teha. Näiteks kui me räägime sellest, et palju töökohti tuleks viia norma siis nüüd on minu küsimus, kas sellega kaasneb ka mõningase muu infrastruktuuri väljaehitamine näiteks vaba lavaprojekt Narvas. Kas võib öelda, et ehitades sellise kalamaja Narva, me teeme midagi selleks, et töökohad ei jääks seal tühjaks? Arutelu koht, aga minu jaoks on see üks terviklik arutelu, mitte. Võtame ühe asja ja siis arutame teise asja. Minu arust on see väga tähtis, et kui töökohti viiakse linnast välja, siis kohalik omavalitsus annab endale aru, et nüüd on nende kohustus teha see, et nendel inimestel oleks seal midagi ka teha pärast tööpäeva lõppemist, muidu nad sinna ei jää. Aga see sisekaitseakadeemia Narva viimine kas teie saate aru seal reaalse probleemi reaalne lahendus või tegeletakse siin probleemi loomise ja siis selle lahendamisega? No nagu ma juba ütlesin, et esiteks, minu arvamus on üks ühe koma kolmest miljonist selles küsimuses täpselt võrdne kõigi teiste eestlaste arvamusega. Seda otsust ei tee mina. Ja kui otsustajatel on piisavalt informatsiooni, et nad tunnevad ennast tugevalt seda otsust tehes, nad teavad, millised on selle otsusega seotud finantsriskid, milline on selle mõju näiteks õppekvaliteedile ja nad saavad selle otsuse teha puhta südametunnistusega, siis on neil õigus otseselt teha, sellepärast et rahvas on valinud otsustama samas kui ühe parlamenti. Erakonna esimees ütleb, et sisekaitseakadeemiat ei saa Narva kolida, sest paljud tudengid ja õppejõud välistavad elamise ja töötamise venekeelses linnas ning tähtsa julgeolekuasutuse kolimine Narva tähendab selgelt julgeoleku riski. Ma tsiteerin edasi, et tõenäosus, et piiriäärsesse õppeasutusse ja sealt edasi meie julgeolekustruktuuridesse hakkab sattuma Venemaa kasuks töötavaid agente suureneb märkimisväärselt. Proua president, kas te saaksite Mart helmele kinnitada, et Narva on Eesti linn ja seal elavad Eesti inimesed? Kui mina viimati kaarti vaatasin, siis oli Narva igal juhul kindlasti Eesti lind on kindlasti seda ka praegu ja ta on kindlasti seda ka edaspidi. Mis puudutab Narvas eestikeelsema keskkonna loomist, siis selle koha pealt ma olen täiesti nõus, et me peame pingutama väga palju selleks, et see lõpuks ometi juhtuks. Aga ma ka täna näen neid Eesti inimesi siinsamas Tallinnas, kellel näiteks vanavanemad on Narvast pärit, kes ütlevad, et ma tahan midagi teha Narva jaoks, Nad võtavad seal ette, nad arendavad seale seal noh, kasvõi seesama vaba lavaprojekt, eks ole, nad arendavad seal väikesi asju. Et kui me paneme toe taha riigile sellele kodaniku initsiatiivile, mis tegelikult on tekkinud Narva suunal siis ma arvan, et see on olulisem. Et inimesed ise tahavad ja me toetame neid kui see, milliseid formalistlike samme astume mingisuguste ühikute kaupa, täpselt. Ärge magage maha seda initsiatiivi, mida me täna näeme Eesti inimestel nii-öelda tegeleda Narvaga. Ja ärge magage maha ka seda initsiatiivi, mis on Narvas kohapeal jah, vene keelt kõnelevatel inimestel teha oma kogukonda paremaks nad saavad kokku sellesama kogukonna ja piirkonna arendamise eest ja nimel. Ja nad teevad selle Narva keskkonna teistsuguseks, ma olen selles täiesti kinni. Aga sellest sisekaitseakadeemia debatis, kas te tajute seda, et nendele samadele Narva inimestele öeldakse midagi sellist, mida tegelikult ei peaks ütlema? Tainas tihti ka ajakirjanikud küsivad, et kuulge, Narva selline minge, käige rohkem ei ole selline. Me oleme täiesti märkamatult selle sisekaitseakadeemia jutuga jõudnud selle julgeolekuteemani, millest on väga palju räägitud ja ka täna põgusalt võiks sellel peatuda, et milline on teie sõnum Eesti inimestele, kes vaatavad õhtul teleuudiseid ja näevad seal, kuidas Eestisse saabuvad alaliselt roteeruvad liitlaste üksused, siis soetab Eesti kaitsevägi suurekaliibrilist laskemoona ja minu kolleegid küsivad kaitseministrilt, et kas me valmistume sõjaks. Ei, me kaitseme rahu, see on nato preambulas niimoodi kirjas. Ja igasugused katsed näidata seda, et meie liitlased on meile siin rahu, kaitsmisel toeks või valmistumist sõjaks on kaasaaitamine Venemaale vägagi sobivale propagandale. Kahtlemata on hea näidata, et see fakt, et siin on liitlaste relvastust et see tõstab piirkonnas pingeid ja ütleme, tehniliselt võttes kahtlemata see ka niimoodi on, et kui parasjagu ütleme, väärtus piirväärtus piiri ääres on pinged suuremad, siis paratamatult on ka pooltel seal rohkem liikumist ja tegevust. See on alati nii olnud külma sõja ajal, eks ole, oli ju Lääne-Berliinis ja Lääne-Saksamaal väga palju vägesid ja varustust. Aga see ei tähenda, et valmistuti sõjaks ja sõda ka ei tulnud. See, mida tehti siis oli, hoiti ära sõda ja täpselt sedasama tehakse täna siin. Meie oleme nüüd lihtsalt teisel pool külma sõja rindejoont. Kui võrrelda täpselt ei saa võrrelda, ajalugu ju ei kordu. See, mis täna toimub, ei ole kindlasti külm sõda. Küll, aga me näeme seda, et kui NATO on tajunud riske ümbritsevates piirkondades iseenda julgeolekule, siis on ta alati reageerinud vägede varustuse ja kaitseplaanidega. Kui seda riski ei ole olnud ja meie kõrval on olnud Venemaa, kes räägib näiteks Euroopa Liiduga parasjagu läbi viisavaba reisimist, kellel on head suhted ka lääneriikidega siis ei ole siin ka olnud niisugusi väekontingente, et rahvusvaheline olukord on elav organism ja me peame olema valmis käituma adekvaatselt. Aga me ei välju kunagi NATO preambula põhimõttest, see on rahu tagamise organisatsioon. Ehk siis õigem oleks küsida, kuidas see aitab tagada paremini meie rohu. Jah. Aga millisena ta ise näete oma rolli Eesti julgeoleku alase ja välispoliitiliste eesmärkide sõnastamisel ja selle sõnastatu ellu elluviimisel? Praegu siingi ju Me sõnastasime seda sõnumit Eesti riigis. See ongi väga paljud minu roll. Tuletada meelde, miks me ühte või teist asja oma julgeolekus oma kaitsepoliitikas oma välispoliitikas teeme siin Eestis ja käia seda tegemas seal piiri taga. Selles mõttes on president Eesti välispoliitika julgeolekupoliitika instrument samamoodi nagu seda on välisminister või või riigikogu liikmed. Me oleme kõik üheskoos selleks, et tagada meile rahulik ja jõukas tulevik. Kuivõrd peaks meie välispoliitika olema pragmaatiline, selliseid suhteid hoidev ja kuivõrd on meil ruumi olla väärtuspõhine? Suhteid hoidev on igasugune välispoliitika diplomaatia põhiline tööriist on, on rääkida ja suhelda ja hoida suhteid ka siis, kui on eriarvamusi ja mõlemat tulebki teha. Tuleb hoida suhteid seal, kus sul on samameelsed partnerid ja liitlased ja seal, kus sul on eriarvamusi ja seda iga päev tehaksegi. Ei saa jagada pragmaatiliseks ja väärtuspõhiseks meie diplomaatiat. Me räägime kõikidega ja meie eesmärk on tagada see, et meie välispoliitika kõike kokku võttes koos meie partnerite ja liitlastega annaks meile selle lõppeesmärgi sellesama rahu ja turvalisuse ja jõukuse. Praegu. Heidetakse nii teile, aga ka välisministrile, riigikogu väliskomisjoni esimehele ette seda, et tihtipeale selle väärtuspõhise jutu vähemasti avalikus ruumis me vaikime maha, ma ei tea, võib-olla see diskussiooni, väärtuste tõstatamine toimub kusagil mujal kulisside taga. Üks oluline parameeter selles töös, mida me teeme, on ka see, et teistel riikidel on õigus teha demokraatlikke valikuid ja teiste riikide valijad teevad oma otsuseid lähtuvalt sellest, mida nemad peavad vajalikuks, mitte ei mõtle meie huvidele. Ja seetõttu mina enda arvates olen olnud äärmiselt järjekindel, et nii nagu ma ei ütle Soomele, et astugu homme NATOsse samamoodi sekkuma ühegi teise riigi sees toimuvasse. Ma arvan, et ma ei suhtu eraldi või erinevalt erinevatesse riikidesse. Kui ma mõtlen, kuidas ma teen oma tööd ja mida ma avalikult välja ütlen. Aga kui Ameerika Ühendriikide president Donald Trump sekkub Euroopa liidu asjadesse, toob Suurbritannia lahkumist teistele eeskujuks, ütleb, et ta ei usu Euroopa tulevikku, siis kas see on see koht, kus Eesti vabariigi president peaks reageerima võib-olla Teoosimisele edastamisel mingisugust? Tulu ja nii nagu tema ei ole öelnud konkreetselt, et kuulge, prantslased, astuge nüüd sealt Euroopa Liidust välja, vaid on avaldanud oma arvamust Euroopa liidu suhtes. Samamoodi oleme ju meie siin suunamata seda avaldust otseselt Donald Trumpile rääkinud Euroopa Liidu vajadusest tegutseda koos, hoida oma ühtsust ta välja, kuidas Euroopa Liidu, noh, tulevik 27 liikmesriigiga võiks kujuneda me ju räägime seda nii-öelda vastu sõnumit kogu aeg. Milleks adresseerida seda kellelegi, kes tegelikult ei, ei puutu asjasse. Olen välispoliitikast rääkides alati oluliseks peatuda võimalusel kasvõi üheks kaheks küsimuseks ka Euroopa Liidu tuleviku teemal. Belgiat kui Prantsusmaal ja Hollandis läheb nii, et Euroopa Liidu vastased peaksid võitma, siis kas Saksamaal on piisavalt jaksu Euroopat koos hoida? Ma arvan, et Euroopa liidus ei ole ühtegi nii suurt riiki, kes üksi saaks paremini hakkama. Ja ma olen sügavalt sellel veendumusel, et Euroopa liit, kuigi ta võib näha tavalisele inimesele kõrvalt välja nagu väga vaidlev organisatsioon, kus kunagi millegiga nõus ei olda siis tegelikult, mis Euroopa liit on Euroopa Liit on 28 varsti siis 27 riigi arvamusplats. Ja need riigid tulevad sinna kokku selleks et rääkida, millest rääkida sellest, kuidas paremini jõustada oma nelja vabadust, kas lisada sinna digitaalne ehk viies vabadus. Kuidas me üheskoos saame olla nii vaadates terrorismi olukorda näiteks maailmas turvaliselt, kuidas me saame üheskoos teha samme selleks, et aidata neid, kellel maailmas läheb meist kehvemini. Kuidas me saame kaitsta Euroopa looduskeskkonda, kuidas me saame pakkuda Euroopa inimestele ja ettevõtetele turgu ja liikumisvabadust, seda kõike nad iga päev teevad ja see on nende töö. Ühtegi nendest suurtest küsimustest ei saa keegi paremini lahendada üksi ja sellepärast on minu jaoks loogiline, et Euroopa liit küll muutub vastavalt oludele, aga jätkab. Te olete ikkagi pragmaatiline, te vaatate seda, mis on juhtunud, aga on olemas euroskeptikud, kelle jaoks pole oluline see, millised on faktid ja mis on juhtunud, nendel on emotsioonid, kas ja kuidas on võimalik euroskeptitsismi vaigistada. Ma olen päris palju öelnud, et kui meie sõnum on keeruline ja teise sõnum on lihtne ja ta võib olla lihtne, sellepärast et ta on vale, aga ei pruugi siis ei ole vaja öelda, et noh, kahjuks maailm ongi nii keeruline ja me ei suuda piisavalt selgitada ja, ja ongi väga kehvasti. Teeme oma sõnumiga lihtsaks. Öelge teie mulle see kolm argumenti, miks näiteks Eesti ei peaks kuuluma Euroopa liitu? Ei miks Saksamaa peaks kuuluma Euroopa liitu ja kui need kolm argumenti tuleksid väga kiirelt ja sujuvalt ei oleks kunstlikud siis arutame edasi. Aga tavaliselt järgneb sellisele küsimusele üldiselt vaikus, ikka. Kui rääkida veidi filosoofilisemalt, siis millised on teie enda suured teemad, mis on need märksõnad, millega te olete presidendiks saades tegelema hakanud ja mis jäävad teile südamelähedaseks pikemaks ajaks? Ma ütlesin juba 10. oktoobril seda, et mul on väga oluline olla alati kohal, kui kõne all on meie julgeolek. Kui ohus on meie vabadused või liiga tehakse nõrgematele. Aga ma olen nende kuude jooksul nende teemadega ka tegelenud ja kui ma ise tunnen, et näiteks midagi meie vabadustest ohus, siis ma ei luba endale vait olla. Kuidas te suhtute sellesse, et üsna tihti te satute uudistesse teemadel, mis pole otseselt teie igapäeva tööga seotud, olgu see uisutamine või suusatamine või siis see, kust elama peaksite? Mingil määral on see paratamatu. Samas ega ju minu päevakavad on kättesaadavad maakonnavisiidid, välisvisiidid. Seitse, kaheksa kohtumist kindlasti päevas paar intervjuud nendel visiitidel, need on väga tihedad päevad, nii et mu südametunnistus on puhas. Kui keegi ütleb, et ma ainult suusatan, siis mina tean, et ma jõuan tavaliselt ennast liigutama kaks-kolm korda nädalas. Ja et ma teen iga päev tööd kindlasti rohkem kui kaheksa tundi. Võttes arvesse seda, kui palju on mul vaja erinevaid sõnavõtte, kõnesid ja tekste, siis kuigi mul on kaastöötajad, kes mind aitavad, siis ma arvan, ma ei kirjuta muide oluliselt väiksema koormusega kui nädalalehe ajakirjanikud sinna juurde. Ma tean, minu südametunnistus on puhas, ma teen tööd. Ja see on see, mis on oluline. Liberty mõis Rocca al Mares kui palju kantselei teiega sellel teemal suhtles, et oma lõplik otsus kujundada oli see nende otsus või tee otsas. Tegelikult on see väga selgelt ka minu enda otsus. Ja kui ma vaatan, et see kompleks läheks maksma kindlasti rohkem kui 4,4 miljonit, sest selle raha eest seda ei õnnestunud teha. Me saame selle eest ühe vastuvõturuumi, mis ei ole väga palju suurem kui see, mis on täna siin Kadriorus. Meile kättesaadav. Me saame selle eest elukoha, mis samamoodi ruutmeetritele ei ületa seda korterit, mis on siin Kadriorus olemas. Me ei saa kohta, kus nii-öelda koduselt kamina ees võõrustada teiste riikide presidente, võtta neid vastu ja pakkuda neile ka näiteks majutust. Selline osa oli selles projektis, aga see on maha tõmmatud, see ei ole ka selles välja kuulutatud riigihankes sees. Siis ütleme niimoodi, et see võimearendus, mis selle raha eest saaks osaks presidendi institutsioonile. Ma ei suuda seda näha. Ja sellepärast mõeldes ka neile kordadele, kui ma ise olen lähedalt näinud riigieelarve koostamist või kui ma olen teinud tulemusauditit mõne avaliku sektori kulu osas. Ma oleksin kriitiline selle projekti suhtes, kui ma oleksin kusagil mujal. Järelikult ei ole mul võimalust mitte olla kriitiline selle projekti kohta siin ja praegu. Isegi kui see toob kaasa süüdistuse, et kuna mul on kuskil elada, siis võib-olla järgmisel presidendil ei ole. Aga seda korterit siit kadriorust ei ole ju ära viidud ega ümber ehitatud. See on endiselt olemas. Kas te olete minuga nõus, kui ma väidan, et Liberty mõisa ehitamisest oleks saanud praeguse presidendi jaoks nii tugev märk ja tempel, et minimaliseerisite oma meeskonnaga kõikvõimalikud maine riskid nagu kallineb ehitushind ja paljudele liiga luksuslik sisustus sellest võinuks saada teie niinimetatud Ärma talu teema, mis varjutanuks kõik muute. Ei, ma ei mõelnud üldse nii, ma mõtlesin just seda, mis me saame juurde, mis on need funktsioonid, mida me täna ei saa Kadriorus täita ja mida me siis saaksime paremini täita, ma ei leidnud selliseid funktsioone. Ja kulutada see raha mõeldes, et võib-olla siis järgmisel presidendil on selles elumajas seal hea elada ja turvanõudeid on lihtsam lahendada ehku peale. Mul ei ole mingisugust garantiid, et järgmise viie või 10 aasta jooksul on seda kompleksi tarvis. Sellisel juhul tavaliselt ei tee riigieelarvest selliseid kulusid. Ja teine asi on see, et ma olen nõus, et meil võiks olla esindushoone, rüütelkonna hoone valmib. Meil ei ole nii palju ka neid esindusfunktsioon, et me ei saaks seda sõbralikult institutsioonide vahel jagada. Eesti pangal on seesama Maardu mõis, sedagi saab ju rentida. Ja ka erasektor pakub meil täitsa toredaid kaminesiseid, kus teiste riigipeadega vestelda ja siis minna üles tubadesse, magada söö ära, et kõigil on tagatud kõik tingimused ei saa olla kallim, kui ehitada kompleks selleks, millele siis piisavalt rakendust ei leidu. Nii et ma ei lähenenud sellele populistlikust vaatenurgast, vaid puhtalt ja ainult finantsküsimusena audiitorina, kui soovita. Kui Postimees pakub teile Maardu mõisa, siis ka see ei ole plaan. Täna ma ei näe vajadust, ma ei ole tundnud, et see on see koht, kus Eesti riigil on kõige rohkem puudu mingisugusest võimekusest, meil on väga palju asju siin riigis, mida me võiks teha paremini igasugustes sektorites, võtame kasvõi politseitöö, päästeameti, igal pool kuluks selline viis miljonit ära. Kas see on see koht just kus me peame kindlasti selle võimelünga, et presidendil ei ole väärikat talle kuuluvat, noh, tema tema käsutuses olevat 24, seitse, kolm kuus viis pidulikku hoonet. Kui jah, siis tehtagu see otsus ei ehitata, aga mina ütlen, et see ei ole see koht. Meil on palju võimekusi, mida me peaksime arendama kuskil mujal. Muuseas, kuidas teie olete Toomas Hendrik Ilvese tegevuse Hirmo saagas paigutanud, on ta sahkerdab ja nagu juhtkirjadest võib lugeda, või mees, kes liigselt täitis oma endise abikaasa soove. Ta on inimene, kes sai presidendiks olukorras, kus tal olid hoopis teised plaanid. Ja mõned asjad läksid valesti, aga minu jaoks ei võta see ära seda väärtuslikku tööd, mida Toomas Hendrik Ilves tegi Eestist väljaspool see seda tööd, mida ta tegi e-riigi kuvandi arendamisel. Kui ma sain presidendiks, siis tulid kohe minu juurde need inimesed, keda Toomas Hendrik Ilves oli aidanud teha Eestit suuremaks ja küsisid, kas ma teen seda tööd edasi. Ma teen seda tööd edasi ja ma väärtustan seda tööd, mida ta tegi. Esimestel ametikuudel, te olete avalikkusele meelde jäänud läbi kolme eituse, aga mis võiks olla need kolm jaotust, mis avalikkus võiks tähele panna? Ma olen säästliku mõtteviisiga. Ja ma arvan, et Eesti riik peab kulutama oma raha seal, kus king pigistab kõige rohkem. See käib minu kolmanda kohta nii-öelda. Ma olen seda meelt, et vabadused, kaneedia, vabadus on kaitstud siis alati kui me mõtleme järele nende perioodide üle, kus meil ei olnud seda luksust. Ma kutsun meid alati mõtlema iga päev selle peale, kas meie vabadused on iseenesest kaitstud või me peame midagi tegema selleks mõnikord ka rääkima oma minevikust, sellest, et nad oleksid täna ja tulevikus kaitstud. See minu teine ja ja minu kolmas hea on see, et igal Eesti inimesel ka presidendil on õigus omale arvamusele ka tundlikes küsimustes. Räägime nendest asjadest ja arutame. Vabariigi aastapäeval kirikusse, lähete, lähen. Meie intervjuu hakkab lõppema, öelge, mida saavad Eesti inimesed, nende seas ka poliitikud teha, et aasta pärast, riigi 100. sünnipäeval oleks Eesti elu parem, et meil oleks rohkem õnnelikke inimesi, kes oleks rahul sellega, kus nad elavad ja mis nad teevad. Et vähem oleks viha ja õnnetuid inimesi. Meie poliitikud on 25 aastat teinud seda tööd ja meie inimesed elavadki täna objektiivselt võttes palju paremini, kui nad elasid 25 aastat tagasi või ka 10 aastat tagasi. Aga see ei vabasta poliitikut mitte kunagi tegutsemast kriitiliste signaalidega oma ühiskonnas ja välises keskkonnas. Me kõik peame oma tööd lihtsalt edasi tegema. Eesti inimestel on kombeks suure juubeli ajal kodu korda teha, et kes värvib ja pahteldab, kes saab suurpuhastusega hakkama. Kas selle aastaga, mis meil on selle suure juubelijäänud, kas tarvis on majavammi tõrjuda ja midagi kapitaalselt korda teha või saab, ütleme, et tolmulapiga vehkides veidi pesuvahendit pritsides kõik järgmiseks vabariigi aastapäevaks korda. Ma arvan, et teemegi oma hingekorda, oleme üksteise vastu sõbralikud, naeratame minu pärast, ütleme, trepikodades ja liftides tere üksteisele. Kui me seda suudaksime. See oleks suur samm edasi. Proua president, ma tänan südamest. Leidsite vikerraadio kuulajate jaoks selle tunni siin Kadriorus ja ma loodan, et sellest vabariigi aastapäevaeelsest intervjuust. Äkki saab vikerraadio kuulajate jaoks ka üks kena traditsioon, aga eks me elame-näeme, et ma soovin teile head vabariigi aastapäeva ja elagu Eesti head vabariigi aastapäeva ja hoiame Eestit. Head kuulajad, selline sai tänane saade ja teieni tõi selle helioperaator Anton Ventsel küsis Mirko Ojakivi ja kuulmiseni. Reporteritund reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt vikerraadiopunkti.