Tere, Eestis elav leedulanna Rosita raud. Tere sündisite Leedumaal, kus täpsemalt? OLEN sündinud Vilniuses ja lõpetasin kooli Vilniuses. Ja pärast mind kuidagi eluviis viieks aastaks Venemaale Peterburis sellel ajal, see oli Leningrad siis sellel ajal ma olen viis aastat tudeng seal ja pärast seda tulid Siim Tallinnasse. Nii elu läks ja praegu kõige naljakam pean tunnistama, et ma Eestis olen elanud rohkem kui Leedus. Kokkuvõttes see on tõesti päris teravmeelne. Samas teiseks on tera on jälle see, et te võtsite praegu kolme lausega oma loo kokku, aga nüüd me alles hakkame kõike rohkem lahti rääkima. No alati öelnud, et suved veetsite lapsepõlves kõik Ignaliinas, no see on ikka tohutult ilus koht, kas ka pärast seda, kui see tuumajaam sinna tekkis, ikka ikka imelikul moel see tuumajaam eriti, ma ütleksin loodust, kõik kartsid, mõjutab kõvemini. Aga ma arvan, et ikka see loodus ikka jäi, need järved, mis fantastilised järved, mis seal olid metsliiv männipuud ja, ja see kõik ümberringi, mis see ikka mõjutas mind kõvasti. Seal muidugi oli lapsepõlve, sellepärast et minu vanaema elas seal ja minu kõiksuguvõsa on seal ja see kõige kuulsam leedu puust kirik 18 sajandi puust kirik, mis palluus ja siis on viis kilomeetrit Ignalinest mis isegi oli leedu rahalliti peale niisugune fenomen arhitektuurist, vaat selle kiriku taga kõik puhkavad mina, vanemad, teisi elemente ja nii edasi, terve pikk-pikk, suur suguvõsa on saast. Olite siis huvitiivnaliinas vanaema juures ja no mida te mäletate, võib-olla sellest ajast, et kuidas seal vanaema juures oli olla ja missugune see vanaema ise oli ja ma ei ole siin ise peris, vot selles väikeses linnas on niisugune väikese linna mentaliteet, ma mäletan seda, et see ei ole nii, et sealt kuskil pärismaalt ei, minu suguvõsa on rohkem nagu väikesest linnast ja see mentaliteet oli niisugune natukene naljakas, see niisugune natukene fassaadlik nagu väikese linna oma. Minu vanaema, ma mäletan, mitte kunagi ei läinud välja, kui tal ei ole huulekesed, värvitud või mõni küür tehtud ja väga hoolitsenud ennast ja jumal hoidku, käia niisama kuidagi Kiteerid isegi sätitud, sätitud, vaat see on vist rind ja sõna sätitud. Ja me oleme niisugused nagu lapsed nagu linnast, meil on juba niisuguseid vanalinnakompleksid, ei olnud Vilniuses tunne siis loomulikult mul vahepeal meeldis paljajalu ka joosta ja nii edasi ja vanaemale. Ma mäletan väga pahane, no kuidas nii tohib käia? See oli armas. Aga niisama muidugi, meil oli meeletult palju vaba aega ja seda aega me veetsime muidugi loodusest, sellest fantastilisest looduses, kus volikogu aeg armsat mängu, et ta valesti üldse lapsed interneti taga nagu internetis istunud arvuti taga ka mitte. Ja loomulikult me olime kogu aeg või metsas või järve ääres, see tähendab, et meil on füüsiliselt tugevad lapsed, jooksime ringi. Väga palju, lugesime raamatuid, siis raamatut inspireerisid nii meeletult, me mängisime igasuguseid mänge. Konstrueerisime, tegime igasuguseid imelikult asju ja see oli väga lahe aeg, pean tunnistama, konstrueerisid, kus neid asju lapsepõlvest, kuigi see võib rutiinselt kõlada, aga see mingi kunstnikupisik leidis teisse, tee ilmselt ka. Ma arvan jah, võib-olla see rohkem arenes ikka siis, kui ma juba kunstikoolis käisin, filmises loomulikult. Aga mingi moment muidugi, sellest oli ka nagu ikka ja see, see on muidugi niisugune komponeeritud erinevatest asjadest ja loominguline protsess, aga loodus. Ma arvan, et üks väga tugev mõju loomulikult me isegi ei oska seda nagu kuidagi seletada, loomulikult pragmaatilised, kuidas ja mis aga ilma seda ma arvan, et ei oleks minust, seda, kes ma olen praegu teil üldse nagu nende elu koha ja suvituskohaga vedas kõvasti, sest et ka Vilnius on imeilus linn ja no mina mäletan kunagistest aegadest ma veel laps olin, siis räägi D kuidagi väga aupaklikult leedu arhitekt rektidest, kuidas nad on osanud ka kõige lihtsama, mingi mikrorajooni, nende kõige lihtsamate majadega, nad on osanud sellega kuidagi niimoodi. No ma ei tea komponeerida, et see näeb hoopis teisiti välja kui võib-olla mujal selline lihtsalt mingeid kobakad ja hallid, et ma, ma nagu mäletan neid jutt Leedu arhitektide poole vaadati niimoodi väga-väga lugupidavalt. Ma arvan, et see on tegelikult igal pool, see natukene Leedu fenomen oli sellest, et ütlesime Leedu fenomen, jah, just nõukaajal ma arvan, et leedukad paremini, nad olid rohkem diplomaatiliselt ja nad oskasid paremini mingid oma ideed. Isegi kui see on päris keeruline, oli kuidagi tagapoolt kuidagi teistmoodi diplomaatilisem kavalam viia ellu. Ja vaat see on ka see minu meelest nagu noh, ma ei taha mingil juhul kritiseerida, ma arvan, et see on lihtsalt erinevus, eestlased pragmaatilisemad ja nad sõnapidajat kui, nagu öelnud, et kui kokku lepitud, siis nad teevad täpselt nii. Vaat leedukad natukene rohkem niisugused teatraalsemad ja emotsionaalselt ja nagu niisugused keerulisemad tüüblid, räägiti ka seda, et leedukad oskasid kavalalt nii-öelda oma edumeelseid mõttekaaslasi sokutada parteisse juhtivatele kohtadele, sellega on nüüd legend või see on natukene legend, ma arvan, võib-olla olin liiga noor, ma ei oska, nagu ma praegu võib-olla kõrvalt vaadates nagu võin öelda, et võib-olla oli nagu mingi nüanss ka see, et meil oli paremat teed ja oskasime ehitada just nagu paremini saada paremaid materjali, et kindlasti keegi käis Moskvas ja seal nagu moosis ja nii edasi, nüüd vaat just see diplomaatia nagu oskus. Võib-olla see tuleb mendaalsuses hakanud natukene loomulikult spekuleerime, et no meil oli ikka kunagi suurriik, meil oli riik, kus oli Poola ja Leedu riik kuni Musta mereni, kui seal iga leedukas tahab kindlasti kuidagi kogu aeg rõhutada. Ja need diplomaatilised oskused käitud natukene suurejoonelisem igatahes unistada suurejooneliselt. Leedu seis on olemas, see oli kogu aeg, see iga laps, kes sündis, kes käis koolis esimeses klassis, meil on emapiimaga praktiliselt kogu aeg, näärmed on emapiimaga kogu aeg rääkida selles suures riigis ja kui te panete tähele praktiliselt üle teine mees leedes, see on meie suurtel vürstide nimed, nendel nagu seal Mindaugas viidavatel, sall kirdes Šarunes ja nii edasi, nii edasi, see on kõik Leedu suurvürstid ja see riiklik mentaalsus, riiklik mõtlemine. Sa saad aru, et sa maja ehitaja üheks aastaks. Et mingid asjad, mis on suurejoonelised projektid, leedukad võtavad hoogu raskelt. Aga kui juba võtavad, siis teevad seda maksimaalselt nii nagu nad tahavad, vot siis ise seal pidama. No emapiimaga te ütlesite juba anti lastele edasi seda laia joont kõige paremas mõttes, seda suurelt mõtlemist, unistusi ja nõnda edasi. Milliseid tarkusi vanemad teile võib olla nii kaasandsid ellu? No ma arvan, et see on üks nendest ka just et hoida oma ideede eest. Et mitte arvata, et maailm on väike, aga unistada suurelt see on ikka nagu imelikul moel olin. Sest kui mõelda, nagu mul oli nagu niisugune imelik pere, võib-olla ei ole selles mõttes nii traditsiooniline pered, mul isa oli lendur, tsiviillendur ja isal oli ka päris keeruline saada lenduriks, sellepärast leedulasi ei olnud, rohkem, oli ka vene rahvusest või teistest rahvustest kael. Loomulikult aga ta kohutavalt, et lapsepõlves unistas sellest ise, unistus läks ellu. Ja täpselt samamoodi mulle kogu aeg ütles, kui sa midagi tahad, siis see asi tuleb. Ja kui mul midagi ei õnnestunud või midagi ma ei saanud, siis ta ütles siis see tähendab, et ei tahtnud väga. Kui seal väga tahaks, siis tuleks see teeks. Vot see nagu võib-olla seal kõigele. See on teid elus saatnud, et, et kui mul midagi ebaõnnestus, siis järelikult ma ikka väga ei tahtnud täpselt, nii täpselt teatrikunst oli siis see, mis teid ühel hetkel paeluma hakkas. Ja see on tõsi. Ja see just oli juba kohe lapsepõlvest. Vanemad õudselt olid huvitatud Trist ja kogu aeg nad käisid, sõitsid Vilniuses, pane vesises vaatata Mildinise diaatrid ja lapsepõlves Magaa mängisin jäätaatri seisingi, mängisin filmis ja minu õde samamoodi. Ja kuidagi lugesin luuletusi, palju mind saadetikuga koolist luuletusi lugeda ja nii edasi ja see teatripisik oli kohe juba päris sügavalt sees näitlejaks ei tahtnud ei, mitte kunagi mitte kunagi imelikul moel mitte kunagi, aga joonistada ma alustasin juba esimeses klassis, isa õudselt tahtis, et ma joonistaks, ta nägi minu kalduvust ta ise väga palju joonistes kodus. Ja ma mäletan, esimene asi, mis ta panime, andis pliiatsid ja nõudis, joonistaksin lusikat, lusikas ei tulnud välja väga hästi, siis ta natukene kritiseeris ja õpetas mind küll seda lusikat joonistada. Ja vaikselt-vaikselt vist niiviisi mind nagu suunas sinnapoole. Ja ma rohkem nagu tegelesin ikka kunstiga, käisin kunstikoolis ja teater oli kõrval nagu niisugune suur armastus, aga rohkem noh, armastus, mis sa lihtsalt nagu naudid. Mitte nii, et sellega, et noh, nii palju tegeled või mõtlen, tahan, aga pean tunnistama, et just näitlejaks või mitte kunagi, et saada. Aga vot see kuidagi läks, sümbioos ühel pool armastus teatri vastu ja just teine nagu just kunsti vastu ja minul vees Mullen ideaalne täiesti nagu eriala. Väikese vaherepliigina, nagu me siin enne rääkisime häid sõnu Leedu arhitektidest ja üldse leedukate oskust tollal elus läbi lüüa diplomaatiast, siis no teine selline jumalus ka eestlastele ka Eesti teatrisõpradele oli loomulikult Leedu teater, no täpsemalt pani vesise draamateater Läksid palverännutee bussidega ja etendusi vaatama siis kui oli Mildinis peanäitejuht ja hiljem oli panioonis ja ka Vilniuse noorsooteater oli väga kõva sõna ja väga hästi mäletan, kui sellest räägiti. Kas see nüüd tänasel päeval on see natukene vaibunud või on ikkagi see teater, midagi sellist? Makardega pühalikku ja sellist ikoonilaadset, nagu tollal oli näiteks seesama pani vesise draama? Ma arvan, et praegu ta drill ei ole nii suurt kaalu, ütleme nii kui sellel ajal, kui meie olime Tatter, viis midagi vene ajal just nagu nõuka ajal niisugust vastu sõna. See oli väga tähtis Ossa kultuurilises, Leedu elus mingil määral niisugune just vastand sellel, mis oli vale ja läbi niisugust väga spetsiifilist leedu teatrit, Leedu teater on natukene teistsugune kui eestidaater. See on, see on kui mõelda nekroosiusest või isegi tummine, sest see on ikka väga metafoorilineda. Tar siin rõhk läheb mitte sõnade peal või emotsiooni pealt emotsioone just ja assotsioone pea. Ja see on natukene teine keel, rohkem poeetiline, ta rohkem visuaalne ja võib-olla sellepärast on nii huvitav juhtum vist võib-olla eestlaste jaoks, siis ta oli teistsugune. Ja, ja näitlejad on treenitud natukene teistmoodi ja nad olid treenitud mitte ainult just nagu Stanislavski süsteemi peal, vaid meele ikka kõrval. Väga suur mõju oli poole altar, kus on jällegi niisugune metafooriline ja sotsiatiivne ja visuaalne ja nii edasi ja siinse sama Krotovski ja kõik teised või Kantor lavastajaid, kes mõjutas leedudaatria teiselt poolt ja sellepärast see sümbioos tekkis väga huvitav ja leedu teatris, sellepärast oli nii huvitav. Aga muidugi veel, pluss see, et Mil kinniskes juba töötas sõda esimese Leedu vabariigi aastatel ja nii edasi. See tekitas väga tugevalt paasi, just et Tatter võib-olla teistsugune kui Moskva direktiivi järgi. Teatrikunstnikuks läksite õppima ja tollasesse Leningradi. Ma peaksin ütlema, et see juhtus, miks ma läks just just Leningradis sellel ahel, ma ütleksin, inski mood oli käia, kuskile ei saanud välismaale minna, nagu praegu me ei saanud minna Oxfordis ja Cambridge'is või Londonisse või veel kuskile õpile. Aga tahtmine olla mitte kodus just mitte sellepärast, et ma tahan Venemaal õppida, võib üks põhjus oli muidugi natukene kodust välja, iseseisvust saada, see on huvitav ja väga palju. Leedulasi käiski Peterburis õppima. Täiesti suur inimese koolkond oli just Peterburis, õppimas, paga, erinevatest erialadest ja nii edasi. Seda ma juba pärast sain teada, kui ma ise õppisin seal ja inspireerinud kolli, kas see, et mingil momendil sain aru, et ma ei taha päris ainult Sanograafiks õppida, vaid mind veel hakkas väga huvitama nuku tatar. Ja sest ma ise tegeles skulptuuriga väga palju kunstikoolis. Ja nukuteater andis võimalust seda kõike kasutada rohkem skulptuuri ruumi objekt. D ja Leedus me räägime siis me ennem siin Draamateatris, Mil kinnisest või tummine, sest või neutraažisest vaid, aga Leedus oli veel üks legendaarne, lihtsalt legendaarne üks kunstnik ja režissöör Vilniuse Leestiaatrisema suures Vidudes oma suures, kes oli sellel ajal totaalne legend, Euroopas üks kuulsamaid inimesi ja ma läksin tema juurde ja kaks aastat tema kõrvaltöödesse just nukuteatris tegin oma esimeest etendust nagu professionaalne kunstnik, kuid murdeheli olnud kõrgharidust. Ja siis tekkis niisugune tillemmakus õppida seda asja siis kahjuks Vilniuses ei olnud võimalik õppida nuku stseno krahviks ja kunstnikuks. Ja siis ma sain saatekirja leedunud kultuuriministeeriumist ja sõitsin Peterburis juba selle saatekirjaga sinna õppima. Peterburi kui Põhjamaade Veneetsia atmosfäär mängis oma tugevat rollide õpinguaastatel ja tegelikult oli väga õnnestunud valik. See on tõesti natukene see kliima minu jaoks oli keeruline, et ikka niisugune niiskus ja, ja, ja linn mere ääres lähedal ja nii edasi, see nagu ei olnud nagu kõige lihtsamad aastasse, see oli aasta 1000, et ka 982 kuni 87 aeg on niisugune poliitiliselt keeruline ja ütleme ei olnud kõige lihtsam. Samas oli ikka metropol niisugune suur linn ja sa oled üksik pisikene tüdruk Baltikumis seal niisugune väike nupukene võrreldes. Aga samas, kui sa näed ümberringi, mis, kui sa seal muuseumid olid, missugused võimalused niisuguseid etendusi vaadata. See oli ikka suur kingitus. Ma praegu saan aru, kui suurt asja ma ikka sain niisuguses nooruses ma olen 20 ja samas ma järsku saan vaadata kommendifrantsee etendus ja ma võin cappucytaatrid, et näha, ma võin käia Ermitaažis iga tund, millal ma tahan. Vaat, ma tahan praegu vaadata midagi nagu Ermide, siis ma lähen oma õpingupiletiga ja lähen ainult selle konkreetse saali juurde ja vaatan oma Rembrantit või vaatan väikese hollandlase, vaatan oma lemmikuid ja kohe lähen välja ja sellepärast ma tean, et järgmisel päeval ma jälle võin tulla ja vaadata seda, mis tahan. Ja meie kõik loengud käisid originaalide kõrval, meie loengud käisid, mida siis vene teadis ja me vaatasime maalid, nii tehnoloogiat, kuidas maal tehtud ja meil seletati lihtsalt näpunäidetest läbisid Rembrandti, kuidas kõrv maalitud tehnoloogiat, me vaatasime seda täiesti originaalis. Lahe, unustamatud õpinguaastal, ühesõnaga kuidas te Eestisse sattusite? Noh, ikka abielu kaudu, see on loomulikult juhtus niisugune imelik asi, et sain tuttavaks, rin rauaga, üldse pean nagu siin natukene kaugemale minna. Siis kui me olime seal Peterburis kõik tudengid, kes õppisid seal me kiiresti proovisime 11 leida, siis tegelikult meil oli raske, praegu on väga lihtne on olemas, Skype on olemas telefon. Aga vanasti, kui sa oled kaugelt kodus, on ikka üle 600 kilomeetri kuni Peterburi, isegi rohkem ööläbi sõide, ega sa ytlesid edasi-tagasi, ei sõida nii lihtsalt. Ja see tähendab, sul on ainuke võimalus kontakti hoida oma lähedastega, see on telefon, mis on tegelikult tudengi jaoks ikka kallis asi. Ja teine suhelda oma maakaaslastega, kes õpivad seal. Ja loomulikult me väga kiiresti nagu otsima 11, ja kõige lihtsam viis seda teha oli. Meil oli Baltikum niinimetatud Leedu, Läti ja Eesti klubi, mille nimi oli Baltic'u. Selles Baltikumis üks kord kuus, me saime kokku, suhtlesime omavahel, meil oli väga-väga tore aeg, mereline, natukene tantsud, neil oli mingi programmil, oli mingit näituse, et me kogu aeg midagi mõtlesime välja huvitavaid. Selles saates, nagu üks niisugune imelik noormees kuidagi täiesti juhuslikult istus minu kõrval rääkis leedu keeles ja ma imestasin, et ta teeb vahepeal vigu, on umbes nagu pida või või natukene isegi võib-olla isegi natukene vähe. Sest minust aru saada, et ma ei ole eestlane, temast ei olnud võimalik aru saada, et ta ei ole leedulane. Võid vahepeal, rahvusvahelised sõnad olid natukene imelikult nagu öeldud ja siis ma küsisin, mis aastal olid siin Venemaal ta ütles kolmas. Ja ma ise mõtlesin, no kuidas see on võimalik, kolmas aasta hoopis Venemaale ja juba oma emakeelt unustab ära. Õudne jama kuidagi veel ebaviisakalt, ütlesin talle ja keerasin selge ja rohkem ei tahtnud suhelda temaga. Ja siis alles siis, kui ta hakkas kellegagi kõrval rääkida eesti keeles siis ma pakuks huvi, mis asi see on ja siis ma sain ära, keegi mulle ütles, et see on eestlane, see, see põis on, eestlane oskab leedu keelde, oskab teisi keeleda, noor luuletaja ja kirjanik Aabel, siis hakkas pakkuma huvi, hakkasime suhtlema, hakkasime rääkima ja siis loomulikult sellel ajal me nii palju lugesime, et seeläbi raamatut läbi tegi mingit nagu niisuguseid teemasi, mis filosoofiat ja nii edasi, hakkasime vahetama raamatuid ja nii edasi, nii edasi ja siis kuidagi nagu tekkis nagu sümpaatia üksteise vastu ja lõppes muidugi selge see, millega, et me oleme juba aprillis 33 aastat koos. Mis aastal te Tallinna tulite? 1900 87. lõpus? Jah, see oli juba vaat see aeg. No eestist olite ennegi käinud ja Tallinnas, et noh, olen käinud loomulikult mitte eriti palju. Esimest korda ma tulin siia kooliekskursiooniga Ma olen kümnendas klassis vist. Ma ei mäleta juba praegu või üheksandas või kümnendas ja vaimustuses Tallinnast mul siiamaani meened. Ahav trosside armastate oma Tallinna just jube, sellel ajal sa armastasid nii vänge. Ma olen täiesti armunud Tallinnas ja siis ma lähen, nii meeldis ja umbes ma pean tunnistama, seal umbes sellel ajal oli see kuskil veebruarikuu oli, ma mäletan täpselt samasugune, natukene vihmane, märg. Ja, ja see vanalinn ja kuidagi ma vaatasin selle linna, esimene armastus kohe tuli sellel ajal. Käisite ekskursioonidel ja läksite ekskursiooni lõppedes koju tagasi ja ja te tulite 1987. aasta lõpus, et jääda kohanemine ei olnud siis keeruline või? No ikka oli, ei saa öelda, et see on nii lihtne, sellepärast. Mul oli see veel probleem, et tegelikult me kaks aastat fil elasime abikaasaga Peterburi, sest mõlemad olime tudengid, siis abikaasa natukene varem lõpetas kaks aastat varem kui mina ja siis sõitis ära ja ma jäin üksi. Aga kodukeel veel oli Peterburis leedu keel ja siis ma loomulikult kodus rääkisin leedu keeles. Ja kui ma tulin siia eesti keelt, ma oskan viis, kuus, seitse sõnad võib olla ja see oli juba niisugune keeruline poliitiliselt aeg siis ka hakkas 88. niisugune tugev poliitiline tõus ja, ja tänavatel ei olnud väga lihtne, siis oli päris närviline aeg. Ja minu eesti keel ei olnud kõige lihtsam ja kõige parem. Aga ma püüdsin kiiresti, kiiresti, kiiresti ja põhimõtteliselt rääkida eesti keeles. Isegi kui see keel ei ole nagu minu minu suust ei ole nii ilus. Aga ta on arusaadav, ma loodan. Ja kuidagi siiamaani mul nagu ei ole mingit probleemi sellega kuidagi suudad ennast väljendada ja ja mul on väga palju eesti sõpru, nii armsaid inimesed, nad on praktiliselt nagunii lähedased, nagu isegi mingil määral isegi vahepeal asendavad minu sugulasi, mis ma olen jätnud Leedus. See on jah, nii on, aga jah, aeg ei olnud lihtne. Kas sa mõttest, umbes poolteist või kaks aastat, siis kui ma juba täitsa olin iseseisvalt nagu rääkiv inimene? No see läks küll siis üsna sujuvalt, ütleme, kui see kohanemisperiood teil oli, käisite te leedu vahet sageli või, või mitte eriti, või kuidas teil võimalus oli? Sellel ajal mul oli väike laps just märtsis 88. Jah, see oli see aeg, laps juba sündis. Ja no niisugust võimalusi käie oli natukene hiljem, sest oli niisugune vahepeal mõte, et Leedus, kui ma ikka vahepeal tegime ikka leedus etenduse nukuteatris ja mõte oli see, et ma ikka elan Tallinnas, aga sõidan kaunas. Mul oli väga head kontaktid Kaunase nukkude Adriga, ET hakkan peakunstnikuks ikka Kaunase Nukuteatris, Nad õudselt kutsusid, õudselt tahtsid, et ma tuleksin, aga pärast kuidagi ise imest arusaadav oli, et see ei ole päris ratsionaalne, et siis see on ikka 600 kilomeetrise sõitmine väikese lapsega kõrvale ja nii edasi, see ei ole nii lihtne ja ma loobusin sellest ideest. Kõigendusime oma vahepeal käisin, tegin seal ja vaiksel vaikselt, hakkasin juba siin Eesti poole vaatama, et nagu tööga ja nii edasi hakkasin vaikselt-vaikselt, kui lapsed hakkasid suureks kasvama Eesti teatrites töötama. Ja nukuteatriperiood on teil selja taga. Nukuteatriperiood mul on praegu ta on selja taga ja Toom paralleelis väga harva, aga ikka on. Sest praegu mul on juba eluetapp niisugune, kuid Peterburis lõpetanud nukuteatrid, jazz, stsenograafia ja draamateatrisse nographid. Sest mul ei ole probleeme töötada ükskõik mis teatris ja kuidagi praegu on nii, et nukuteatris võib-olla ma teen aastas üks etendus, sest see on minu lemmik tatra. Sellest alustasin kunagi ja mul on kohutav suur armastus, emotsioon ja niisugune nukuteatri vastu. Aga paralleelis maatööd on muidugi eestitaatridest päris palju. Ja Vanemuises ja Rakveres ja Ugala teatris, Draamateatris ja Vene teatris igalt poolt ja loomulikult välismaal ka Venemaalt, kuid ma oskan vene keel, siis mul ei ole probleeme Venemaalt etendusi teha. Lühidalt öeldes, te olete vabakutseline, kes upub töösse, täpselt nii, on, täpselt nii, on nüüd teie tänases kodus võib-olla alustaks sellest kodukeel on jätkuvalt leedu keel. Päris nii ei ole, meie lapselapsed räägivad mõlemas keeles, lapsed räägivad leedu keeles, lapsed räägivad eesti keeles. Siis kui nad olid väikesed lapsed, siis me püüdsime ikka nii, et mina räägin leedu keeles. No mis nad ikka peavad emakeelt küll selgeks ja vigane eesti keel ei ole päris emad. Aga leedu keeles nad räägivad täiesti korrektselt, aga siis, kui me oleme laua juures või istume kõik koos perega, siis me ikka räägime eesti keeles. Kuid kui me lähme leetu, siis meil on reegel, et lapsed ja abikaasa ja mina, me kõik räägime leedu keeles. Laua juures ei tule nagu midagi muud pähegi. No kui te lähete leetu, te külastate siis oma sugulasi, oma lähedasi, loomulikult loomulikult. Ja see on väga tähtis, mis keeles vanaema räägib omal ajal ikka leedu keeles. Ja see on õudselt armas ja mul on õudselt hea meel, et nendel on praegu tekkinud nii suurselts pro Just leedukeelsed Leedu inimesi, et see ei ole juba meie vanasti olnud lapsepõlves ikka olid nagu meie sugulased ja meie tuttavad praegu nendel juba oma tuttavad ja oma sugulased nad juba autonoomselt käivad Leedus nad teavad, kuhu käia, keelega kokku saada ja nii edasi. See on õudselt armas ja väga tore, et nendel see, see teine pool on kuidagi arenenud ja väga ilusti arenenud ja, ja see ainult teeb inimest rikkamaks, vaimselt rikkamaks ja ma arvan, et seal paga pange ta. Tänasel päeval on lapsed, kui vanad. Tema poeg on juba varsti saab 29 ja tütar on 22 aasta vanem. Selge, täiesti iseseisvad inimesed, loomulikult. No teie kodus võib öelda nii, et on pooleks nii seda Eesti kui Leedu atmosfääri ja ütleme, see leedu pool vahel avaldub ka köögis müüa toitudele haaral mingil määral, aga siin ma pean ytlema. Ma ei ole väga keegeenimine, vaat see on minu nõrk punkt. Meil on peres rohkem siin võlur, köögis on abikaasa ja mina olen ikka niisugune tüüp, kes rohkem naelu lööb seina ja kes kruvikeerajaga käib ringi, kes ehitab ja kes remondib ja nii edasi, aga köiega on abikaasa käes, on täiesti. Ja vaat siin pean tunnistama, et meelevad keek meid Zeppelini nägugi, arvavad leedukad, et naguniisugused, suured Zeppelini sõbrad ja et see üks käisid ja kuula ja tõesti, see on niisugune leedu rahva toit väga raske, väga rammus ja rasvane kartulitest lihast. Seda me ei tee siis minu peres ja kuidagi ei suuda asi. See on tõsi, aga kodune rollijaotus on väga tore ja see teile meeldib naela seina lüüa ja muid selliseid mehiseid töid teha. No selge, te olete teatrikunstnik, dekoratsioonid, pärisosa täpselt, täpselt täpselt nii, kui tihedalt te käite läbi oma siinsete rahvuskaaslastega muidu üldse, et jätame selle teatrjerin konna ja võib-olla niisuguse abikaasapoolse ringkonna ja kui need nüüd niimoodi kõrvale jätad üldse võtta, et meil on ju olemas oma leedu kogukond täiesti arvestatav, eks ole, leedu selts ja mitte ainult Tallinnas ei ela leedukaid, et mujalgi Eestimaal, et kas on ka Teil on aega või võimalust noh, aeg-ajalt niimoodi kõigiga kohtuda ja midagi ette võtta või praegu palju, palju vähem, seda pean tunnistama. Sest vaat siis 88. siis kui oli poliitiline, on väga niisugune suur tõus, siis loomulikult me tundsime, et me peame oma lipu all siin olla Tallinnas ja me olime taga organiseeritud ja tõesti väga palju tegutsesime, meil olid igavesed koosolekut, me käisime me siin kõik miitinguid eest ja nii edasi. Me olime muidugi kõik paga eestipoolsed ja, ja oleme oma südamega ja täiesti siin kõikide meie rahva Rinnega ja nii edasi, me olime kogu aeg oma Leeduni kuulge kõrval ja nii edasi. See aeg on muidugi möödas, praegu kõik inimesed on väga hõivatud, kõik teevad oma tööd. Ja muidugi kokku saada on palju keerulisem. Aga kui mõelda selle peale, et praegu veebruar ja 16-l veebruaril Leedu vabariigi iseseisvuspäev, siis loomulikult me kõik jälle tuleme, näeme 11, rõõmustame üksteise pärast ja loomulikult see on õudselt armas aegu, kui me veedame kõik koos. Niisugused momendid, loomulikult nad on olemas ja see on traditsioon ja me tuleme kokku, kui sellest nagu ei pääse. Aga niisama loomulikult, kõikidel ma elan siin juba nii palju aastaid 28 või 29 ei oska kiiresti Helsingi lugeda kokku. Aga mul tekkis siin väga toredaid sõpru, kraanasid ja need sõbra leedus, sõbrannad, kes elavad ka siin, meil on sarnased kogemused, elukogemused ja isegi kui ma olen väga erinevad. Iseloomud, erinevad erialad ja kogu aeg naerame, et võib-olla Leedus me mitte kunagi võib-olla kokku ei saaks, nagu siis meil on erinevad huvid, isegi ma ütleks, et aga siin me muutusime toredateks sõbrawedeks just läbi aega siis 11 Kuudavalt aitame ja aitasime ja aitame ja läbi raskus, sa näed inimest väga palju. Ja vaat see, mis tekitab põen läbi raskusi, niisuguseid kristalliseerub inimeste sõprust ja vot neid sõbrannasid mul on, ei ole palju, aga paar-kolm, keda ma tõesti armastan ja austan, see on tõesti on olemas, aga see on normaalne, minu meelest, ega rohkem ei saagi olla, aga tuttavaid leedu käisin väga toredaid ka, väga palju. Te olete öelnud, et kunstnik on kogu aeg tööl, aga ometi on ka mingisugune niisugune aeg, kus ta siiski puhkate ja ta ei tee seda oma tavapärast kunstniku tööd, et mis neil puhkudel saab. Noh siis ma olen muidugi suur kire, reisimine, me ikka abikaasaga mõlemad oleme hullumeelsed tüübid ja oleme reisinud väga palju ja me ei reisi nii nagu normaalsed inimesed lähevad kuskile võtavat, ostavad turismi, lingitud rusikat ja, ja sõidavad võitme ja mõtleme välja riigi. Teeme endale programmi, abikaasa õpib keelt selgeks, selle riigi keelt. Kui kiiresti sellele tavalisele, sõltub see nädal keeles, need algaks umbes hiina keelt, õppis kahe nädalaga türgi keelt nädalaga 10 päeva, et ütleme nii ja nii edasi ja siis me teeme endale lihtsalt niisugust programmi, kuhu me sõidame, kuidas me sõidame seljakotid selga, fotoaparaati, kaasa ja edasi. Ja see on niisugune väga armasid, see on päris, tavaliselt ei ole lihtne ris siis men, elan odavates hotellides, Päkrite hotellidest, siis on meil niisugune põhimõte ja käin niisugustes kohtades, kus tavaliselt valge inimene ei julge. Mäletan 2001, vist oli aasta, kui me käisime suurel reisil, kaks kuud reisisime Indo-Hiinas, aga niisugustes riikides nagu Birma, Kambodža, Laos, Vietnam, hai ja see ei ole seesama reisimine, mis praegu toimub selle pressile lael, see 15 aastat tagasi. Kambodžas näiteks praktiliselt 10 aastat või millalgi sõda lõppes ära ja seal mineeritud põllud olid ümberringi ja see oli täiesti täiesti väga ohtlik riis, võtsite selle risti ja me võtsime selle riski ja, ja muidugi nagu kuskil mõistus ikka töötab ja ikka oled ettevaatlikum, aga võtsime siis olid noh tõsi, turiste praktiliselt ei olnud. Needsamad kõik fantastilised kohad, mis on praegu turiste täis, olid tühjad ja see oli nii võimas, niisugused pildid oli võimalik teha. Toimus Iraanis, see samad Etioopias ja nii edasi ja nii edasi. See on niisugused riigid ikka, kus noh, ei ole kuurortreis, ütleme nii. No teie abikaasa, intellektuaal ja kirjanik ja polüklot, mis nimel vedela kõik paneme, Rein raud, kõik teavad seda inimest Eestimaal, haritud inimesed kindlasti. Ühesõnaga, tal on eriline anne keelte peale need vahel kadedaks ka teeb või? Loomulikult teeb loomulikult isegi oh iga kord kõige kõige naljakam selles loos, et ta on väga hea veel matemaatik, füüsik, keemik. Ja ma arvan, et just keelt, emakeel on ta natukene teistmoodi, õpid keelt, tal on väga hea mälu ja loomulikult, aga tal on mingisugune matemaatiline loogika. Ja ta väga kiiresti saab aru keele loogikast ja väga kiiresti õpib sõnu ja oskab seda väga kiiresti kasutada. Ja kui ta proovib mulle seletada sedagi. Ma ei suuda üldse aru saada, mis asi see. Ja ma lähen vihaseks. Loomulikult mul ei tule veel mitte kellelegi samamoodi. Aga samas kui ütleme, et kõikidel on oma nõrgad punktid, mingid asjad, seal jääb saladus. Aga mingeid asju mina oskan palju paremini kui minu abikaasa, aitäh 11 ja mis siin ikka. Loomulikult oskate teie mõnda asja kindlasti paremini ja teil on oma teatrikunst ja kõikvõimalikud muud huvid ja on nüüd võib juba öelda vist nii, et oma Eestimaa vä? Absoluutselt, ja ega ma pean tunnistama, et Leedus Ma käin kõige paremas variandis kaks korda aastas, võib-olla või üks kord aastaid. Ja kõige kurvem on selles loos, et võib-olla vahepeal põhjus minna just leetu, nii ebaplaneeritud kui juhtub, kurvad sündmused, lahkuvaid sugulased ja nii edasi. Ja vaat siis, kui sa oled juba vanem, sa saad aru, kui kui kurb see on, et sa ei saa nii, nagu sa tahad. Kui sul on tuju või, või, või sa tahad lihtsalt meenutada oma lähedasid, sa ei saa nii kiiresti lihtsalt tulla haua juurde. Ja see on tõsine probleem ka see on kurb, see on õudselt kurb. Ja no mis teha, lihtsalt elu näitab, et elada edasi, mul on siin oma pere, mul on siin oma lähedased inimesed, ma olen siin Reino pered, keda ma õudselt armastan ja siis kompenseerib võib-olla sellega oma perega seda kaotust, mis ma olen kaotanud. Tänu Eestis elav leedulanna Rosita raudsaatesse tulemast, aitäh teile. Veel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristamba kuulmiseni.