Vikerraadio Reporteritund. Tere päevast ja tänane report tritund räägib meil rahvusringhäälingu tulevikust kahe nädala pärast, 15. märtsil võib selguda selle inimese nimi, kellest saab Eesti suurima usaldusväärseima ja tõenäoliselt ka kaima. Ringhäälinguorganisatsiooni juhatuse esimees ja kolmes erinevas linnas on kolm meest, kes praeguseks on veel sõelale jäänud. Tallinnas on endine Postimehe peadirektor Eerik Roose. Kui ma ei eksi, siis Luksemburgis Eesti Ekspressi endine peatoimetaja ja Allar Tankler ja Tartus on Postimehe endine juht Mart Luik. Kõik mehed, et on veel paljusid teisigi ameteid pidanud, aga ehk leiame saates ka sellel peatumiseks mõned minutid. Esmalt aga tere teile kõigile. Tere. Tere. Tervist. Tere. Mina olen saatejuht Mirko Ojakivi, aga ma alustuseks pakun kuulata pisikest kokkuvõtet Agu Uudelepp, ka rahvusringhäälingu nõukogu esimehe nägemusest sellest, kes on rahvusringhäälingu juht ja mida temalt üldse oodata? Ringhäälingu juhatuse esimees kõige üldisemalt öeldes on see inimene, kes loob tingimused suurepärastele ajakirjanikele, selleks, et nad saaksid teha suurepärast ajakirjandust, ükskõik kas see on siis teles, raadios või portaal. Ta peaks olema natukene paljusid asju kõige üldisemalt võttes, ta peaks olema püsi, ole selles mõttes, et ta peaks suutma tunnetada ja tajuda seda, et kuhu kohta areneb ühiskond. Sellepärast et kas või kui me praegu räägime tõejärgsest ühiskonnast, siis 10 aastat tagasi sellest ju ei räägitud ja ta peab nägema ka seda, kuhu areneb meedia. Sellepärast et jälle, kui me praegu räägime digitaalse meedia pealetungi sotsiaalmeedia pealetungist ja kasvõi sellest, et enam ei ole ainul ühe käe sõrmedel üles lugeda eestikeelseid või eestikeelse tõlkega telekanaleid vaid neid on üle 20 Eestis võimalik kätte saada siis see inimene peab suutma ka selliseid arenguid tajuda. Siis ta peab suutma näha, kuidas mopi rahvusringhääling selles muutuvas ja arenevas keskkonnas saaks täita neid ülesandeid, mis on talle seadusega pandud. Sealse rahvusringhäälingu erisus kogu muu meediaga võrreldes oleme loodud selleks, et aidata Eesti riigil täita Eesti riigi ülesandeid. Ükski teine meediamaja seda tegema ei pea ja kogu selles suures pildis orienteeruda. Ja siis meeskonna loobumine, kes aitab seda visiooni ellu viia ja ka nüüd kogu liikmeskonna organisatsiooni sees kaasatõmbamine, et nad tuleksid nende arengutega kaasa. Et see ongi juhatuse esimehe ülesanne ja tunnistagem, et seda on juba ühe inimese jaoks ikkagi paras korralik seljateis. Kalde uue juhi üks omadustest peab olema see, et ta suudab võtta meeskonna kaasa. Ehk selles suutlikkuses tajuda, mis toimub, peab olema ka ju see suutlikkus aru saada, et millega see meeskond, kellega võimalik toimetada, valmis kaasa tulema või kui palju on võimalik seda meeskonda veenda, et nad oleksid valmis muutuma või õppima, kasvama, arenema, tegema midagi teistmoodi kas või tulema natukene mugavustsoonist välja. Sellepärast näiteks võib tuua kasvõi ütleme, korvpallitreenerit ta võib teha suurepärase mänguplaani, mis on perfektne. Aga kui tema meeskonna liikmed ei ole võimelised sel tasemel mängima, siis sellisel juhul hoolimata heast plaanist meeskond kaotab igal juhul. Ehk juht ei saa võtta ja öelda seda, et nüüd on mul niisugune idee, teeme selle ära, ahtri suudad, ei oskad, ei jaksa, ei taha, teil pole selleks tingimusi. Aga mis see minu asi on? Loomulikult selline ei tohi ükski juht olla. Ja ma olen ka täiesti kindel, et praeguste kandidaatide hulgas ei ole ühtegi sellist inimest, kes hakkaks muutma ainult sellepärast, sest et mina olen uus juht, nüüd ma teen kõike teistmoodi. Aga selge on see, et me otsime praegu rahvusringhäälingu juhatuse esimeest, ei otsi näiteks telepeadirektorit või raadio, peadirektorit, portaalide peatoimetajat, me otsime seda ühte inimest, kes juhib organisatsiooni tasakaalustatult ja terviklikult ja seadus näeb seda ette. Juhatus on viieliikmeline. Lisaks juhatuse esimehel on seal neli inimest veel. Ja üks asi, mida sooviks kuulda nende juhatuse esimehe kandidaatide käest, ongi see kuidasmoodi, nemad näevad oma meeskonda ei pea, praegused ütlevad, mis nende meelest need nimed ole. Aga panema paika vastutus või pädevusvaldkonnad, siis on lihtsam saada aru sellest, et kas tõepoolest see areng võiks olla sellises suunas rahvusringhäälingus nagu ta ideaalis võib-olla, aga kordaksin selle mõtte uuesti üle, et rahvusringhäälingu juhatuse esimees on organisatsiooni juht, taim mulle saatejuht ja ta on täiesti erinevad, kompetentsid. Mis see oli siis rahvusringhäälingu nõukogu esimees, Agu Uudelepp ja ei otsita ankrut, ei otsita tele- ega raadiodirektorit, otsitakse ERR-i juht ja kindlasti nende Uudelepa küsimuste juurde, mille ta siin uudis plussile antud intervjuus püstitas, me saate jooksul tulema, aga alustaks ikkagi soojenduseks natukene kaugemalt. Erik Roose, Mart Luik, Allar Tankler, milline on praegu teie enda meediatarbimises rahvusringhäälingu roll ja kuidas te ütleme siis meediatarbijana rahvusringhäälingu pakutavaga rahul olete, et võib-olla Allar Tankler alustaks teistet. Kuidas olete r-iga rahul ja kui tihti üldse ja mida vaatate? No mina praegu olen geograafiliselt natukene eemal, mistõttu ERR-i sellist raadio- ja telematerjali jõuab minuni jõuab tehnilistel põhjustel natukene harvemini, kui, kui teda varasematel eluperioodidel on, on jõudnud küll, aga olen järjest enam kasvavalt ERR-i uudisteportaali jälgi ja minu meelest see areng, mida, mida ERR-i uudisteportaal on läbi teinud viimase aasta-paariga on olnud muljetavaldav ja see kindlasti on võitnud, et koha minu igapäevases meediatarbimises Erik Roose teie meediatarbijana kui tihti satute ETV kanalile kuulama vikerraadiot avastate, et mobiilis on avatud rahvusringhäälingu portaal. No ma olen juba ametialaselt ajalooliselt selline kõvasti üle keskmise meediatarbija, et isegi nagu, nagu ületan kõiki kõiki keskmisi parameetreid juba juba aastaid, aga sõltumatu telekanali tüübist, aga eriti selles mõttes ma tunnen küll selle ära, et telepoole peal olen ma viimasel ajal tegelikult tundnud, et, et võib-olla saga ealine iseärasus, aga et üha rohkem üha rohkem on minu jaoks huvitavaid ja sobivaid asju, aga, aga noh loomulikult ainult enda kogemus ei saa olla see üldistus, mille pealt teha, teha siis kõik järeldused, aga aga portaali sama moodi, et olid ajad aastad tagasi, kus ma peaaegu ainult ainult Postimehe portaale vaatasin, siis tuli juurde Delfi siis mingil hetkel isegi Delfi tõusis esimeseks. Siin mulle tundub objektiivselt ja nüüd ja nüüd tõepoolest kummaline küll, aga ERR minu jaoks on, on nii-öelda esimese äpi all telefonis. Kuigi teistpidi on tõsised alati ta ei saa olla ainukene sellest, sest uudiste maht kummalisel kombel võib-olla on see ka natukene selle portaali ülesehituse küsimus, aga, aga mul jääb nagu tunne, et midagi jääb puudu ja siis ma lähengi nagu konkurendi juurde. Ja Mart Luik, kelle puhul tuleb kindlasti märkida ka seda, et tema päris tavaline meediatarbija ei ole, ta on ka rahvusringhäälingu nõukogu liige, praegu. Jah, nii et mina pean meediat jälgima ka, ütleme siis natukene tööalaselt natuke rohkem kui tavaline meediatarbija, aga mul on see kogemus hästi intensiivne rahvusringhäälinguga kindlasti meediatarbimises ja tulenevalt oma huvidest ja see, need programmid, mida siin pakutakse, on, on lihtsalt need, mis mind kõnetavad, aga võib-olla igas meedialiigis natukene erinev, et hakkame siis nõrgemast otsast peale, et veebis on siiski see, nii, et ERRi portaalid jah, on tulnud minu meediapäeva sisse. Aga nad esialgu siiski üritavad sammu pidada Postimehe ja Delfi ka. Kui me räägime Eesti portaalidest, et väga palju tegelikult ju meediainimesed tarvitavad tänapäeval ka muid ma maailmakanaleid raadios siiski ma pean möönma, KUKU ja Vikker väga võrdselt nii-öelda võistlevad ja väga palju sõltub sellest konkreetsest saatest. Aga telepuhul on see ilmselgelt ERR-i kasuks, et ega ma suurem niisugune meelelahutuse nagu igapäevane tarbija ei ole teleekraani ja ega ma ausalt öeldes lineaarset televisiooni praktiliselt nagu töö ei võimalda, eks ole, et väga palju jälgida, et ma pigem olen väga aktiivne telefoni peal vaataja või siis ka järelvaataja nendel programmidel. See sissejuhatav osa ka läbi, lõpuks saaks siis üks selline suunda paika seadev küsimus võib olla ka veel selline, et miks te üldse kandideerite rahvusringhäälingujuhiks, et mis on see ajend või tegutsema ajav jõud, et taas Allar Tankler, et miks selline väljakutse? No ERR on minu meelest kõige suurema arengupotentsiaaliga meediaorganisatsioon Eestis ja mis mind julgustab, on see, et minu meelest ERR on täna piisavalt tugeva hea tervise juures, et tal on võimekus, see muutus läbi teha need väljakutsed vastu võtta, mis puudutavad siis nii-öelda vaadet tulevikku ja vaadet tuleviku meediatarbimisele ja ka üleminekut sellele arusaamisele, et et lisaks lineaar sele televaatamisele raadiokuulamisele on, on väga palju teisi viise, kuidas ERR-i head sisu tarbida ja see julgustab mind kandideerima, kuna ma usun, et seal on reaalne võimekus sellel organisatsioonil mitmed nendest mõtetest, mis, mis ma olen ka ringhäälingu nõukogule välja pakkunud võimekus need ideed teoks teha. Erik Roose teie puhul, mis on motiveeriv jõud Noh, võib-olla lihtsalt alustades samast kohast, kus, kus Allar lõpetas, et, et see organisatsioon on tegelikult sellises sellises olukorras ja sellises kohas täna tänases keskkonnas on maailmas kogu kogu maailm on nii tohutus muutumises ja meedia igas mõttes, sõltumata omandivormist, on selle eesliinil siis siis ja pannes juurde sellel tohutu potentsiaali ja, ja, ja ka seal, kus ka rahalise võimekuse ja võimaluse võrreldes teiste konkurentidega, siis siis see see nii-öelda nii-öelda võimalus, mis siin sees on, on, on tõesti tohutu ja ka väljakutse on tohutud, et siin nagu ebaõnnestuda lihtsalt ei tohi. Nii et ma näen, et minu kogemus kõigis erinevates meediates viimase 20 aasta jooksul on, on selline, millest oleks just nüüd ja praegu ringhäälingule kõvasti abi, et kõige võibolla võibolla kriitilisem teistpidi ja minu jaoks kõige nagu tuttavam teema on kogu see digihüppevaldkond, millega me oma tiimiga postimehest saime minu meelest päris hästi hakkama. Teine, võib-olla väike aspekt on see, et me oleme omal ajal, võtsime kolleegidega Postimees tegelikult selle hoiaku, et kuigi meil keegi seda ei nõudnud isegi mitte omanikud, siis me me ise vaatasime ennast samuti mõnes mõttes nagu avalik-õigusliku või või tahtsime olla usalduse, usalduse majakas ja, ja noh, kasvõi näide on see, et keegi seda meile ette kirjutanud, aga kui oli see legendaarne pronksiöö siis Postimehes suutis kahe kahe päevaga korraldada nii, et venekeelne Postimehes kanti kaks nädalat tasuta mööda Lasnamäe postkaste laiali just sellel põhjusel, et integreerida ühiskonda ja anda edasi ühist sõnumit, nii et nii et tegelikult need, need aspektid on mulle nagu tuttavad ja, ja huvitavad ja need samuti seda venekeelsete väljund. Postimehe väljaannete väljaandmine oli, oli päris huvitav platvorm ja hea kogemus, mille pealt liikuda edasi ka ERR-i venekeelse temaatika osas, millel on, on, on ütleme, selge, kasutamata reserv pehmelt öeldes. Nii ja Mart Luik avaringi lõpetuseks. Lühike vastus oleks ju lihtne, et 27 aastat ajakirjandusväljaannetes töötanud, neljas erinevas riigis ka telekanalid käivitanud või juhtinud, et et see on lihtsalt nii südame külge kasvanud, et mis seal juba kord on, ega seda sealt välja ei võta, aga, aga ma olen muidugi sajaprotsendiliselt oma kaaskandidaatidega nõus. Selles, et ERR on, on just potentsiaali mõttes hästi põnev organisatsioon, et seal on seda potentsiaali noh kordades rohkem kui ja tegelikult on suudetud realiseerida. Ja kui me vaatame, kas või seda kõik kandidaadid, eks ole, kes nüüd nii-öelda sinna finaali jõudsid rõhutavad seda, et rahvusringhääling peab võrgumeedias olema palju tugevamas positsioonis, kui ta seda täna on. Kui me vaatame nüüd seda lähiajalugu, siis kuidas meie head konkurendid selleni jõudsid, eks ole, et Ekspress Grupp pidi kulutama selleks kolmveerand miljardit Eesti krooni, et see nõu hau nii-öelda see teadmine majja sisse osta. Postimehe või Eesti meedia puhul oli, see oli see väga oluline tugi oli, oli, oli Schibsted nende tollane omanik, kes on Põhjamaades noh, minu hinnangul kõige innovaatilisem meediaettevõte mitte ainult Põhjamaades, võib-olla isegi üks Euroopa kõige innovaatilisemaid meediaettevõtteid, et rahvusringhäälingul ei ole ei seda ega teist, ei ole ei kolmveerand miljardit krooni ega, ega ka mitte Schibsted ja abiks, et me peame selle tegelikult omade inimestega välja mõtlema, kuidas me oleme mitte sama tublid, vaid tublimad või ägedamad, kui, kui seda on tänased konkurendid. Nii, aga te kõik olete pidanud kirjutama rahvusringhäälingu nõukogule ka oma visiooni või siis kui suupärasem olla siis programmi, need on leitavad näiteks ka rahvusringhäälingu Stahlist, võtaks nendest tekstidest mõned ideed ja arutleks nendel teemadel nüüd ja praegu siis võtame jutuks siis sisu, raha ja rahvusringhäälingu rolli, aga esmalt ma alustaks sisust ja Allar Tankler, teil on üks selline ideed. ETV kahest võiks kujundada sellise aktiivse täismahuga Päevakaja ja uudistekanali minu pärast. Ma ei tea mini CNN või BBC. Et teie visioonis siis ka üks kõige kesksem element, et rääkige, mida see idee elluviimisel meediatarbijatele siin Eestis juurde annaks. Mis tühimikku see Eestis täidaks? No mini CNN või BBC on kindlasti selles mõttes natuke utoopiline versioon sellest sellest mõttest, aga see mõte tegelikult tugineb sellele samale probleemile, millele viitas ka Agu Uudelepp oma oma sissejuhatavate kommentaarides. Ja see puudutab seda, seda meie ümber levivat infomüra ja valeinfot, mille puhul me oleme näinud eriti pole möödunud aasta jooksul, kuidas, kuidas selline infomanipulatsioon on võimeline reaalselt suunama ühiskondlikke protsesse ja, ja neid mõjutama nii-öelda ebaõiglaselt, kuna, kuna see on ehitatud vale jalgadele. Ja, ja seetõttu minu nägemuses ja mulle tundub ka vaadates neid, neid visioonidokumente, et selles osas on meil siin kolleegidega väga ühtne arusaam, et et ERR-i roll Eesti inforuumi kaitsmisel ja arendamisel on suurem kui, kui kunagi varem sellesse sellesse tuleks panustada ja, ja üks, üks, viis kuidas teha, on tõesti, tuginedes sellele ETV2 tänasele platvormile. ETV2 kanali identiteet täna on väga hägune, selles leidub häid üksikuid saateid, aga kanalil tervikuna puudub, puudub identiteet, on raske aru saada, et kui ma sellele kanalile ennast sätin, et mis mind siis täpselt ees ootab. Ja seetõttu üks mõte sellist, neid kanaleid identiteete paremini juhtida oleks see, et koondada ERR-i selline päevakajaline toodang. Aga see ei ole ainult uudiseid, vaid see on ka erinevad arvamusformaadid, et ka mõningad niinimetatud rääkivate peade formaadid, mis on seni peamiselt raadioeetris olnud, et proovida tuua need ka sellele teleekraanile ja selle kaudu tekitada üks kindel koht, kust, kust sa tead, et sealt saad, saad kätte info selle kohta, seda, mis parasjagu riigis toimub ja maailmas toimub ja kuidas sellesse ka suhestuda. Ning see omakorda võimaldaks siis ETV kujundada selgema identiteediga kultuuri, meelelahutus, hariva programmi, pelgupaigaks. Mida roosa ja luik sellest tankeriteest arvavad, kas võib kujuneda liiga kulukaks, võib-olla ei kanna pisikene Eesti seda välja või, või vastupidi, kõik on väga hea ja tehtagu. Nüüd uudide fännina, mulle see idee muidugi väga meeldib, on sümpaatne. Aga natuke ta hetkel mulle tundub, on, on selles mõttes nagu hiljaks jäänud juba 10 või rohkem aastat tagasi oleks olnud rubla hea, hea hetk. CNN, kui ma ei eksi, sündis ju ka lahe siia tingimusi või midagi sarnast, eks ju. Et et põhimõtteline probleem on see, et tänapäeval see natukene nagu adresseerib sellist lineaarset meediat, et tänapäeval ma kardan, et kui selline asi välja tuleks, unustame korraks kõrvale, mis see kõik maksab. Aga kui see välja tuleb, siis tõenäoliselt päevasel ajal need pooltunnid või tunnid oleks väiksema vaadatavuse kui, kui ETV pluss, eks ju. Et võib-olla ei ole ratsionaalne, sest tegelik väljakutse on ju täna see et info, info ja uudistevoog on ju püsiv permanentne, et see flow nagu inglise keeles on niivõrd tihe, et sellesama seltsi tore mõte võib-olla peaks realiseeruma hoopis ETV intervjuude televisioonis, portaalis ja, ja nii edasi, et, et siis siis on sellel asjal täitsa täitsa jumet ja kui tõsta tänaseid uudiseid, maht sellisesse formaati, siis jääb see nagu üsna tühjaks. Et tegelikult ju CNNi BBC taga on kogu maailm ja täna ikkagi välisvõi ka ka rida teisi valdkondi on, on ERR-is tegelikult ikkagi võrreldes rahustavalt analoogid ikkagi ütleme nii, nigelalt kaetud. No mingis mõttes Erik võttis mulle isegi selle nii-öelda seda enam-vähem samale seisukohale, on, oleneb tegelikult selle asja nimi on ERR uudised veebis, et ja seda me peaksime tegema väga ägedalt, 24, seitse täiesti mittelineaarselt, et kõigile, kes soovivad neid uudiseid saadagi, soovivad saada just nimelt seda nii-öelda usaldusväärset, kõige põhimõtteliselt usaldusväärsemaid uudiseid, mida eesti keeles, aga mitte ainult eesti keeles on ju eesti, vene ja tegelikult r peaks inglise keeles nii-öelda seisus kohustab informeerima ja maailma võimalikult adekvaatselt siin toimuvatest asjadest, et ma olen nõus Allariga nagu selles kontekstis. Et esimese ja teise kanali positsioone tuleb puhtprogrammi planeerimisel palju täpsemalt nagu läbi kaaluda, et seal on väga palju selliseid Kanypaliseerimise elemente, ise olen tabanud ennast nii-öelda soovist vaadata kahte kanalit korraga, aga kahjuks. Ma nii multiekraanide kasutaja veel ei ole, et kahte suurt ekraani korraga vaataks. Aga noh, see nii-öelda mini CNN tegelikult ka osa nagu lineaarses mõtlemisest. Tulen sisu juurde tagasi, aga, aga ma võtaks võib-olla ka Luige ja Roose programmist mõne detaili ja küsiks, et Luige programmi üks kandvam idee on seotud siis juhtimise ja struktuuriga ja niinimetatud selle ristmeediaga. See teemade ring on lai, aga kõige karmim lause kõlab luigevisioonist, nii et rahvusringhäälingus puudub sisuliselt personalipoliitika, et mida sa, Mart Luik, tähendab, kas siia saab igaüks tulla või vastupidi, siin töötatakse enda üles, siis minnakse kuhugi raha teenima, et rahvusringhääling ei oska oma inimesi hoida ja arendada. Ennekõike see viimane ots, et strateegiline, juhatuse tasemest lähtuv personalipoliitik ka on tegelikult asi, millel on ka tähelepanu pööratud, on, satud, mõnikord diskussioonides, ringhäälingu nõukogus on pööratud, ma olen ka sellise organisatsiooni auditikomitee, mis, mis on r-i juures olemas, oleme ka seal sellele tähelepanu pööranud, aga juhatus ei ole sellest midagi ette võtnud, et nüüd seal võivad olla maailmavaatelised küsimused, seal võivad olla ka puht nii-öelda füüsiliselt nii-öelda aega ei ole kõik, see tähendab juhatus võib-olla ei jõuagi seda kõike teha. Aga see tähendab seda, et meie kõige suurem vara on tegelikult need talendid, kes seal töötavad ja nad nendega tuleb tegeleda. Ehk neid tuleb kuulata, nendega tuleb arutada asju, neile tuleb pakkuda, noh, väga paljud just nooremad räägivad sellest klaaslaest, nähtamatust, klaaslaest, nad tulevad ideedest pakatuntuna ja siis kuskile hääbuks ära, et et öeldakse, et väga tore idee, aga raha ei ole ja lähme edasi. Ja need saavad režissööri assistendiks ja sealt edasi ei tõusegi, et Erik Roose, mida teie arvate, et kuivõrd see personalipoliitika on seotud sellise, ütleme palgapoliitikaga, kuivõrd televisioonidest tegelikult kõikidel on ka see nii-öelda palgaelement seal sees, siis ma ei tea, kas see personalipoliitika ongi palgapoliitika või, või on see juhtimisprobleemid ikkagi mastaapsemaid ja tuleb midagi struktuurselt ette võtta. No ma olen tegelikult selline varjatud salaja personalipoliitika tohutu fänn, et ilmutada kuskil väga kasutaks, et seal peavad alles minu need kolleegid, kes on minu kaua koos töötanud ja see ei ole palk, palk on ikkagi lõpuks ainult see kuu lõpul seina sees tulede summa, mis, mis sa selle eest saad, et sa oled kuu aega nagu töötanud, küsimus on selles, et kas see töö, mida sa kuuega tegid, sulle pakkus midagi, oli sul tahtis hommikul tööle minna ja õhtul koju minna, et minu kogemus on näiteks see Me mingil aastatel lõime Postimehe sellise printsiibi, et et personalikuludest kindel summa läks, läks koolitus- ja arendusfondi või reale ja põhimõtteliselt iga iga töötaja sõltumata ametikohast, siis koostöös oma oma otsese juhiga valis välja aasta jooksul mingi mingi kursuse, mingi koolituse, mingi ma ei tea konverentsi minu pärast, kas või kas võlgusi kolleegide juures, mis, mis teinekord ei olnudki üldse nii kallis, aga tal tegimegi uus impulss majast väljas, selline endasse kapseldumine on see kõige suurem oht suurtes organisatsioonides. Nii et nii et see on selline koolitamine, harimine, rääkimine ka arendusvestlused, mis kipuvad väga sageli paljudes ettevõtetes muutuma niukses linnukeseks. Et siis need tegelikult on eluliselt olulised, et inimene tajuks, et kõik me peame nagu muutuma, kuna keskkond muutub, et me ei saa jääda selliseks muuseumieksponaadid ise ega, ega ümberringi. Nii et selline selge areng ja noh, raha muidugi nagunii ka, et dubleerimist efektiivsuse vähenemise arvelt peavad palgad olema konkurentsivõimelised. See pole isegi nagu noh, see ei ole isegi nagu teema, et samas ma ütlen, et 19,2 miljonit, mis sel aastal kulutada r personalikuludele see summa tegelikult ei ole väike, siin tuleb vaadata, et kuhu ja kuidas see summa nagu ikkagi nüüd laiali jagatakse, nii et oleks ainult oskusi seda teha, nüüd viimane nüanss võib-olla veeleta. Mardil vist oli ka lause öeldud, et personalijuht peaks lausa olema nagu juhatuse liige, siis mina isiklikult samamoodi armet, personalijuht on, on üks olulisemaid persoone majas, aga ma isiklikult juhatuses sellist positsiooni sellepärast ei näe. Ja mitte seepärast pole tähtis, vaid vastupidi, et et natukene selline personalijuhi roll on ka see, et olla heas mõttes usaldusisik töötajatele. Aga kui ta on juhatuse liige, siis on tegelikult on väga selged tööandja esindaja, nii et selle tõttu puht puht nagu põhimõtteliselt on ta küll nii-öelda tiimi mänedžer, bändi liige, aga ta ei, ta ei ole päris selline tööandja esindaja, nii et nii et veel kord samamoodi, ma olen selles mõttes mardiga küll nõus, et, et see on kandev tähtis protsess ja seda tähtsam, mida, mida suurema kollektiiviga. Aga selle palgateema lõpetuseks Allar Tankler Ekspressi peatoimetajana kindlasti puutusid kokku ka rahvusringhäälingu palka. Ega selles mõttes, et kui kedagi oli tarvis Ekspressi no sõna otseses mõttes üle osta, siis ega ei ole ju saladus neid suurusi erinevates meediamajades teatakse, et aga kuidas, Allar Tankler, rahvusringhääling saab oma häid väga häid ajakirjanikke hoida, et kuidas vältida seda, et Krister Parise Rasmus Cage taga ka ma ei tea, Lauri Tanklerit ja minu pärast Lauri Hussari tuleks rakendatud rahvusringhäälingus, mitte nad ei peaks minema uutele jahimaadele. Noh, see, et, et inimesed meedias ka liiguvad, ringi, on mõnes mõttes on see normaalne, aga iga meediaorganisatsiooni missioon peab kindlasti olema ja oma inimesi neid talente hoida ja ma arvan, et see on ringhäälingus on nende talentide, kes on ekraanil ja eetris, nende talentide hoidmine veel eril kriitilise tähtsusega võrreldes näiteks siis trükimeedia või ka või onlain meedia, aga mistõttu ma olen selles mõttes, mul on hea meel näha ka, et, et nendes visioonides kõigi kõigis kolmes versioonis oli see personalipoliitika väga-väga tähtsal kohal erinevates formuleeringutes, seal kas kas juhatuse liige või, või siis eraldi personalijuht või, või minu puhul nii-öelda personaliosakond juhatuse esimehe otse otse vastutusalas. Et see on oluline eriti Ringhäälingu kontekstis, rääkimata sellest, millele On juba viidatud, eks ole, et personal on meediaorganisatsiooni, põi, põhivara ja ka eelarvelised kõige kõige suurem, kõige suurem kuluartikkel, aga see, mis inimesi motiveerib, on, on nagu ka Eerik juba viitas. Selles mõttes muidugi mitmekesisem ei koosne ainult palgast, palk on, mul on väga oluline osa sellest palga osas erinevates töölõikudes. Tegelikult ERR-i palgad või nii-öelda sissetulekud ERRi inimestel on ka kohati täitsa konkurentsivõimelised Eesti meediaturul, aga mitte kindlasti kõikides töölõikudes. Lisaks, aga, mis on oluline, ma arvan, on see, et et selle ERR-i tööd Ta ja sissetulek ei tohi sõltuda sellest, eks ole, et kui paljudesse erinevatesse kohtadesse ta suudab sellist heas mõttes haltuurat teha vaid et see peab olema kui selgemini struktureeritud ja juhitud. Aga, aga kindlasti on palk üks osa sellest motivatsioonist, suur osa inimese motivatsioonist tööl käia ikkagi sõltub ka sellest, et et ta nii-öelda jagab, jagab organisatsiooni missiooni, ta usub sellesse ja et tal on ka arusaam sellest, et milline tema panus on selle organisatsiooni visiooni realiseerumisse ja, ja sellepärast on ääretult oluline organisatsioonist tekiks väga selgelt jagatud arusaam sellest, mis suunas me kõik koos liigume ja et see liikumine on tõesti ühine liikumine ja liikumine, kus, kus kõik organisatsiooni liikmed omavahel koostööd teevad. ERR-i töötajate puhul on üks väga oluline nüanss on veel see, kui nendega suhelda, konkursi valmistuda, seal on päris palju rahvusringhäälingu inimestega rääkinud ja ja, ja väga palju kõlab läbi just see jutt, et ebaühtlaselt koormused, et inimesed, kes töötavad ennast oimetuks ja need, kes ka väga andekad, väga ja nii-öelda tugevad tegijad, rahvusringhäälingus, kes ise ausalt ütlevad, et ma tegelikult olen praegu alakoormatud, et et see on asi, millega rahvusringhääling kindlasti peab tegelema juhatuse tasemel. Me võiksime sellest tänasest temaatikast ja tegelikult kaks reporteritundi, üks oleks nii-öelda, ma ei tea rahvusringhäälingu siseraadiosse, sest see fookus oleks hoopis teine, mis puudutaks juhtimisstruktuuri, keskastme juhtide rolli ja nii edasi, aga seda palgapoliitikat. Aga kuna me oleme ikkagi suure auditooriumi ees, siis võib-olla lähtuks nendest nüanssidest, mis kuulajat ka huvitavad. Räägime vaatajatest kuulajatest Eerik Roose, teie visiooni paberis on oluline koht. Noortel te ütlete, lastesaateid osatakse meil üpris hästi teha, noortele aga erilist tähelepanu ei pöörata, et nii kaob terve põlvkond inimesi, keda hiljem tagasi võita on väga raske, et igavikuline küsimus, kuidas kõnetada noori ja milliseid sotsiaalseid gruppe veel. Rahvusringhääling peaks senisest paremini Erik Roose kõnetama. No noored on selle pärast, millist kõigil ka välja toodud, et see on kõige selgem niukene tühimik, kus, kus see kadu on olnud ka kõige suurem ja see, see tegelikult see ei ole mingi r-i või, või isegi nagu meedia unikaalne probleeme, et tänapäeva noored on, on lihtsalt niivõrd teistsugused. See kõik on muidugi, alati on öeldud, et, et noored on teistsugused, on vist juba püramiidis kuskil kirjas seina peal, aga aga tegelikkuses selline digilõhe ja, ja meie meie vanused, kes me siin nii-öelda saadet nagu teeme ja kuulame ja räägime, on selline digitaalsed immigrandid, nagu ütles Rupert Murdock, et, et noored on tänapäeva teistsugused, et sellist sellist nagu asja kus, kus ikkagi lapselaps õpetab vanaemale, kuidas käia pangas poest? Seda pole nagu mitte kunagi varem ajaloos olnud, et see on, see on selline tõesti unikaalne koht, aga aga nüüd see, mida siis see meediaruum, see inforuum, need need, need saated ja programmid, mis sealhulgas ka ERR-is on siis siis tegelikult noorele ta midagi ei paku ja tal on ka väga rasket pakku, kuidas neid saateid tegelikult teeme ju meie 40 pluss 50 pluss inimesed kui me ei tea, mida see noor kodus tahab, teeb ja tarbib ja siis me tuleme tööle ja hakkame talle midagi tegema, et see on uskumatu naiivsus, kuidas, kuidas kogu maailma meedia nagu suhtub nooremast generatsioonist, et ega retsept saab ainult üks olla minu arust, mida, muuseas, mulle tundub, et ka just raadio neli või, või ETV pluss on katsetanud, kus noored Narvas tulevad ise ja teevad mingi aeg-ajalt mingeid asju, et, et see on täiesti ootamatus kohas tohutu innovatsioon, et, et iseenesest sellel suunal peaks kindlasti edasi mõtlema, noored peavad ise, nad teavad, mida noored tahavad seda tegema ja, ja siis on see neile huvitav, põnev ja nii edasi. Nüüd ma olen niukseid natukene võllanalja visanud, et mis on selgelt niukene reljeefne, võib-olla lihtsustus, aga siiski nagu huvitav, huvitav näide, et kui praegu öelda või teil täna täna nüüd öelda ringhäälingule kulgeda tehke midagi noortele siis reaktsioone mulle tundub, väljast on umbes see, et kirjutame Õnne 13. ühe noore sisse. Et, et noh, sõbrad, see ei, see ei ole nagu noh, loomulikult ei ole kogu tõde, aga, aga natukene see on selline reaktiivne käitumine, et tegelikkuses see noored on, on kriitiline, kui, kui nad ei harju meediat ka usaldusväärsed meediat tarbima ja siis on seal kõik valeuudiste kogu see, see nutt nagu selles mõttes nagu asjatu, et nemad ei teagi, et meie nii arvame ja tarbijaid rahulikult seda, seda muudasse edasi. Tankeril on mõte käivitada nii-öelda siis lasteuudised, ma ei tea, võib-olla noorte uudised, sellised on ka Rootsis olemas, luigel on idee uue meedia vahendusel aidata sisu mõteteni viia, näiteks aktuaalne kaamera võiks Youtube'is vaadeldav olla. Roose astuks esimesi samme internetti televisiooni suunas, sest noored on pigem internetis, mida Allar Tankler ja Mart Luik võib-olla täiendate ka seda just noorte meediatarbijate probleemi tehnoloogias on ikkagi see küsimus. Mida mina tahtsingi just seal rõhutada, tegelikult, et paljudel juhtudel ei ole küsimus mitte sisus endas. No muidugi on erinevusi, ütleme välispoliitikasaadet sul ei, väga palju noored ei vaata ja see vastutoonile hoogse publitsistikasaate näiteks suud puhtaks, kus mulle tundub, et ma ei ole nüüd nendele otsestele nendele uuringu tulemustele ligi pääsenud, aga puhtalt stuudiopubliku ja selle tagasiside järgi tundub, et seal ka noored võib-olla vaatavad seda asja. Aga mida ma tahtsin välja tuua, et esimene teema, mis on mingis mõttes lihtsalt lahendatav, aga see mõtteriis tuleb omaks võtta, on see, et kanalid peavad kõik lahti, arve sisu leiab endale selle kontaktid sellest, kui kanalid on lahti. Me mõtleme praegu Facebookist rahvusringhäälingu mõttes siis kui turunduskanaliks täiesti vale mõtteviis. See on tegelikult üks kommunikatsioonikanal, kust vaadataksegi Aktuaalse kaamera uudiseid uudisjuppe ja nii edasi või, või, või Youtube'i kanalit ette, et, et seda ei tohi käsitleda turunduskanalina tegelikult lihtsalt ühe platvormil ja mida rahvusringhääling aktiivselt kasutab. Ja noh, ega see nüüd ega see pilt selles mõttes nii kehv ei ole, et, et see on natuke nagu linnamüüt linnalegend ka selle debati käigus, mulle tundub, et võib-olla osad inimesed kuulavad meid, erinevad loevad erinevatest lehtedest neid ettepanekuid, mida siis muuta nüüd mulje, et sellest tehakse üks, üks võrgumeediaettevõtted, see on vale, et tegelikult teleka vaatamine vananeb, aga telekat vaadatakse täna neli tundi, mõni minut alla nelja tunni ja vaata et 10 aastat tagasi mõni minut alla nelja tunni, et põhimõtteliselt televiisori vaatamine on jätkuvalt väga oluline ja see, et ta nii-öelda kaob täiesti pildilt ära, see on natukene linnalegend. Tankler, mida on noorte kuulajate vaatajate lugejate püsivamaks köitmiseks teha? No, mul on kodus kaks noort, üks on viie aastane, teine on kaheksaaastane ja minul on nagu oluline õppetund olnud, nende meediatarbimist vaadates on see, et noored ei ole mingisugune üks grupeering, kes viie, viie ja kaheksaaastase meediatarbimise vahel on oluline vahe. Kolmeteistaastased tahavad järgmisi asju, 20 aastased, uusi asju, ehk siis noh, kui me räägime noortest, me peame need sihtrühmad kitsamaks tõmbama, et keda me tegelikult adresseerida tahame, millise platvormiga ja millise sisuga Salvad. Mart juhtis ka õigele asjale tähelepanu, et siin me peamegi vaatama kahte asja eraldi. Üks on, üks on see, et kuidas r-i toodetav sisu oleks võimalikult kättesaadav kõikidel platvormidel, kus noored meediat tarbivad. Facebook erinevad sotsiaalvõrgustikud on, on üheks kohaks ja teine pool on siis see, et kas meie sisu pakub neile piisavalt piisavalt pinget ja, ja selles osas me peame aru saama, et noored ei ole mingisugune üks seltskond, kes on lihtsalt meist nooremad, vaid et see, see läheb märksa kitsamaks sihtrühmadeks laiali ja see teeb muidugi nende adresseerimise keerulisemaks, aga nagu ka Erik juba viitas, siis nendega tegelemine on, on tuleviku mõttes ülioluline ja, ja see, see on kõikide meediaorganisatsioonide prioriteet number üks ja peaks olema prioriteet number üks, k ka ERR-i jaoks. Ma tahaks veel lihtsalt lisada ühe märkusena on see, et mis, et kui, kui noorte poole vaatamine oli selline jällegi meeldiv ühisosa kõigi meie kolmeplatvormides, siis mul oli väga sümpaatne see, et Eerik Roose tõi oma oma pataljonis välja ka vajaduse pöörata tähelepanu eakamate sihtrühmale ja selles osas ma arvan, et on, on tal väga õige tähelepanu juhtimine just seetõttu, et ma arvan, et ka erakanalid hakkavad majanduslikel põhjustel järgnevate aastate jooksul meie eakamatele palju rohkem tähelepanu pöörama, mis tähendab seda, et nad hakkavad k e r i tänast auditooriumit palju teravamalt ründama just nendele sihtrühmadele pakutavaga ja seetõttu me ei saa ka võtta seda sellise loomuliku enesestmõistetavana, et ah, et küllap, et vanemad inimesed ju ikka ERRi vaatavad ja et paneme nüüd kogu auru noortele, et kõigi ühiskonnagruppidega on vaja jätkuvalt tegeleda. Räägiks natukene ka regionaalsusest globaalsusest. Te kõik nenditi, et rahvusringhäälingu tugevuseks on see, et üle riigi on palju korrespondent, stuudiod Narvas, Tartus, korrespondendid, Läänemaal, Saaremaal ja nii edasi, et praegu on üldse populaarne see riigiasutuste väljaviimise teema Tallinnast, et kas rahvusringhääling peaks rohkem Tallinnast väljas olema, et peaks olema ka programmis tajutav, et meil on olemas stuudiot Narvas, Tartus ja hästi palju. Mesi nii-öelda otse põllul võrgustiku mõttes infrastruktuuri mõttes on see juba olemas, rahvusringhääling tegi selle ära 10 aastat enne nii-öelda, kui seda, kui riik sinnasamasse punkti jõudis, aga vastus lühike on jah. Et seda tegelikult see võrgustik on olemas, aga selle potentsiaali peaks palju paremini ära kasutama, et mina isiklikult olen elus praegu sellises etapis, kus ma olen ikkagi suurema osa elust noh, peaaegu kogu aja töötanud või elanud. Kas Tallinnas võib veel suuremates linnades ja nüüd ma olen sattunud tööle Lõuna-Eestisse väga väikesesse kohta ja ausalt öeldes ikka silmade avamise aeg on olnud viimane pool aastat, niiet. No tõenäoliselt, ega roosa ja Tankler ei ütle ka seda siin saates, et midagi hakkaks kinni panema ja kui rahale otsa vaadata, ega siin midagi väga avada ka ei ole, et, et pigem ma ei tea, kui palju te tahate regionaalsuse teemal Erik Roose, Allar Tankler lisada. Kui vaadata nüüd seda globaalsemat poolt sellest küsimusest, siis minu vend Lauri Tankler oli korrespondent ERR-i korrespondent pikka aega siin Washingtonis ja ja minu mulje ütleme niimoodi, oli see, et, et tema potentsiaal seal oli alarakendatud ja ma arvan, et, et see on, on, võib olla märk sellest, et, et tõesti see, see infrastruktuur on piltlikult öeldes loodud, et need inimesed on ERR-il nii Eesti erinevates paigus kui ka kui ka paaris kohas Eestist väljapool. Nad on olemas ka seeria on suutnud seda, seda potentsiaali kõik nagu ära realiseerida, et nende inimeste kaudu avardada meie maailmapilt ja, ja tuua nendes kohtades toimiv kogu ERR-i auditoorium, et selles osas peab, peab korra nagu kriitiliselt aja maha võtta. Ma lisaksin lisakski juurde täpselt sedasama asja, et dollar jõudis must ette, et, et see, kui, kui meil on kolm täna isegi hetkelist neli korrespondenti kaks tükki Brüsselis väljaspool pluss veel pluss veel 10 maakonda, kaks stuudios, siis tegelikult eetrist ajaliselt see kulu ja see on sama jutt, milles Mituvad, rääkisime, dubleerimine, sünergia, efektiivsus see kulu tegelikult välja ei paista ja nagu ma, kuna ma ise isiklikult kolisin seitse aastat tagasi Maale elama elangi elangi tänaseni maal pole seda ühtegi päeva kahetsenud ja tahtsin, et minu väiksed lapsed siis kasvaksid seal keskkonnas. Ja tõesti, seal on need superlinnalähedane maa muidugi ei ole päris see igatahes linnas tööl käia, see ei ole päris päris põlva või Setumaa, aga siiski et see, mis seal toimub, see, mis seal on, on oluliselt suurem kui see, mis niimoodi Tallinna ringteest kaugemalt paistab. Aga veelkord, et võib-olla veel suurem ebaefektiivse lõhe on just see just see väliskorrespondentide seoses, sellepärast et et noh, kui ükskord üks kord nädalas või kaks korda nädalas AK-s on, on inimene siis eetris, lülitusega samast palka saab ta jumala eest seitse päeva nädalas, et noh, et kuulge, aga see ei ole selle korrespondendi probleem, kuigi ilmselt ka tema võiks pingutada, et leida neid teemasid, mis on huvitavamad, haakuma, aga, aga see on ikkagi produtsentide juhtkonna probleem, et kui me kasutame üks, kaks lülituste kuus Ühte väliskorrespondenti, siis võib-olla on kasulikum teda sinna lennutada, et noh, siin siin nagu midagi selgelt ei klapi. Nooremargina olgu öeldud, ka tänane saade läheb eetrisse kahest stuudiost korraga ja Allar Tankler on veel Luksemburgis, aga Mart Luik tahtis globaalsuse ja regionaalsuse teemal. Ma tahtsin tegelikult panna selle nii-öelda mingile mõõtkavasse, et rahvusringhäälingus töötab nüüd ühendatud uudistetoimetuses rohkem inimesi kui TV3s kanal kahes ja Kuku raadios kokku ühe blokina või rohkem inimesi kui Delfi ja Postimehe nii-öelda veebiüksustes kokku, et meil on vinge ja suur tiim, aga see tuleb ka tööle panna. Nii aega on vähe, rahast peaks veel rääkima ja ühest nähtusest peaks veel rääkima, et, et ühiskonnas hästi palju on kõneainet pakkunud see ETV plussi temaatika, et Mart Luik, mida teha ETV plussiga, seal on osakaal vaatamise ajast ja üksikute saadete reitingud üsna nukrad. Kuidas tõsta ETV plussi vaadatavus? Me rääkisime siin lastest või noortest, on ju lihtsalt võrdluseks kitsioonil on kaks korda suurem praegu vaadatavuse osakaal puhtal laste kaabelkanalil, kui, kui seda ETV Plussil, et kahjuks start ei ole jah, suurem asi, et minu hinnangul on seal võimalik programmi planeerimisega pilti parandada, et nad lihtsalt teevad nagu, nagu ma tõin sellega visioonidokumendis välja, et see kava on kokku pandud, nagu oleks mingi suure telekanaliga tegemist, et ta seda ei ole ja täiesti teise loogika alusel ehitatakse tegelikult väiksed telekanalid. Et see töö tuleks esimesena ära teha, siis on, Ta ehitati nagu riik riigis tegelikult see ETV plussi täiesti kasutamata on majasisene potentsiaal, koostööd raadio neljaga praktiliselt ei toimunud. Noh ja ütleme, venekeelne aktuaalne kaamera on osa uudistetiimist, et see on, see on nagu ainus komponent, kus Eesti-Vene koostööga tihedalt toimib, eks. Nii aga räägiks, võib-olla me ei hakka eraldi rääkima portaalidest raadiost, kuigi hea oleks küsida, milliseid raadioprogramme sulgeksitasin, tankeril oli raadio, Tallinn korra mainitud või tahab keegi rääkida midagi portaalidest raadiost eraldi kohe, et see on oluline nüüd ja praegu oleks tarvis rahvale seda rääkida. Erik Roose. No portaalide jah, pikalt siis ei peatu, aga tegelikult see on kõige kriitilisem, et ja täna täna on selles mõttes ta kasutamata ressurssi võtta, et noh, ütleme nii-öelda piltlikult öeldes intervjuud on kummist, et sinna mu kõik, et kindlasti see kättesaadavus ja disain, ka sellega tuleb tegeleda, et see on õige, mis nii olla, kui Mart ütlesid, et on, viimasel ajal on ütelnud kõvasti tehtud, ütleme viimaks saadi aru, et start on ammu antud ja siis nagu nagu mindi rajale, aga ütleme, teised konkurendid on kõik nagu paar ringi kolm ringi eespool masin puudutaks natukene, mis, mis on ka nagu portaali põhine, loogika on see, et oma toodangud oma toodangu arhiiv, seega see kuldfon Kula vara, mis on olemas, selle ligipääs on praegu nii-öelda tennisemõttes ja kasutusmugavuse mõttes nagunii keeruline. Et sinna lihtsalt põhimõttelist keegi ei satu ja nii, et see on omatoodangu oma tegevuse müük, aga see iga iga see müük on tegelikult turundus on see sõltumata keelest, et me tahame seda, kasutas, on huvitav, see on hea ja see ongi kõik juba kinni makstud, nii et selles mõttes seal on nagu tohutu kasutamata reserv, taaskord jälle üks, aga no raadio raadio nüüd hoopis omaette teema, et ma arvan, et raadio kaks ja noored on siin jälle koos, siin võiks rääkida veel terve terve tunni eraldi aga aga et võib-olla sile, selgem sihtimine, et vikerraadiosse kuskilt ma lugesin arengukavast oli veel niimoodi, et kuna vikerraadio tunduvad natuke, vist on numbrid kukkunud, siis läheme ka nüüd kui teil on mingid noortesaate, et, et see kindlasti ei ole, ei ole see lahendus, siis pigem vaatab, vaatame, nagu Mart mainis, et mitte üksnes Kanypaliseerida, see selgem identiteet, selgem broomi ülesehitus, isegi iga aasta alguses peaks praamijuht minu nägemuse järgi, mida ma olen kirjutanud vanema enda jaoks eeskätt iseenda jaoks, mitte juhatuse või nõukogu jaoks, et enda jaoks, selle, kuhu ta tahab aasta jooksul jõuda, mis on demonismiga kvalitatiivne eesmärk. Nii et kui need on paigas, siis siis hakkab see kuulaja number liikuma õiges suunas. Nüüd küsimus rahast kõigile üks, et Luige puhul on siin kuulda olnud, et selline peamine lubadus poliitikutel on olnud, et lisaraha err tema ametiaja jooksul ei vaja, et olemasolev raha tuleb efektiivsemalt lihtsalt ära kasutada. Tõele see on lihtsustatud nägemus, sellist vekslit ma ei ole aastateks välja andnud. Ma olen kõnelenud seda, et et tegelikult ka tänama ja ma olen seda kogu aeg uskunud ka tegelikult ringhäälingu nõukogu liikmena, et olen ju neid eelarveid näinud päris palju aastaid ja tegelikult eelarve on kasvanud pidevalt päris suures mahus. Aga Ma ei saa väita või alla kirjutada selle väitele, et on alati heaperemehelikult ära kasutatud, et on asju, mida tulede tasub teha ja mida ERR-i puhul ütleme ja mida jälle keegi ükski erameedia ei saaks teha, nagu seevastu avatud uudistemaja, et sellist asja olgem ausad, ükski erameedia täna Niukest raha alla ei paneks sellise projekti peale. Aga on nii-öelda asju, millest tuleb väga kaugele hoida, siis on see, et kui me ostame mingi asja ja siis kui me oleme selle asja ostnud, näiteks hakkame mõtlema, no pagana pihta, kus nüüd kasutame, et need talle piisavalt rakendust leiaks. Investeeringute puhul kindlasti ma palju äri kriitilisemalt läheneks asjale. Ja no ma näen seda maja sees neidsamu dubleerivaid tegevusi, koormuste, asja funktsioone ikkagi meeldib see meile või mitte. Linn teab ja on ise näinud, eks ole, et mõnel juhul tullakse intervjuule rahvusringhäälingu poolt viie inimesega, et see ei ole nii-öelda mõistlik. Allar Tankler, kas rahvusringhäälingurahastus on piisav või on tarvis teha, ma ei tea suuri investeeringuid, näiteks telemaja korda teha, uut tehnikat soetada ja seda olemasoleva eelarve piires ära ei tee. Absoluutselt, ma arvan, telemaja seis on täna ka kindlasti üks asi, mis, mis ERR-i personali motivatsiooni kindlasti lõhub, ehk siis see on kindlasti asi, mis, mis on vaja ära teha. Ja ilmselt see ka lisavahendeid teatud perspektiivis riigi poolt ka nõuab. Et küsimus sellest, et millist efektiivsust on võimalik leida maja seest või tänase eelarve seest. Noh, siin peab alustuseks ütlema muidugi seda, et te r-i eelarved, eelarve täitmise, aruanded ja arengukavad on dokumendid, mis ei ole minu hinnangul väga läbipaistvalt koostatud. Nad ei klapi omavahel kokku oma struktuurilt, et väga hästi, mis teeb nende omavahelise võrdlemise ja sellise sisulise analüüsi väljastpoolt maja keeruliseks. Ja ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks riigikogus ja valitsuses on erinevatesse lisaraha küsimustesse suhtutud niivõrd pika hambaga, kuigi nagu ka Mart välja tõi, siis tegelikult seda lisaraha on ikkagi ka tulnud. Vaadates nagu ERRi organisatsiooni loogikat avaneb samas selge pilt sellest, et, et seal veidi efektiivsemalt seda organisatoorsed struktuuri ümber tehes peaks seal olema võimalik lisaraha leida ja nii nii selleks et olemasolevaid talente paremini motiveerida kui ka neid töötingimusi parandada. Ja Erik Roose rahast, kas raha pole probleem või küsimus ongi efektiivsusel lihtsalt. No tegelikult see on seotud ka selle teise küsimusega, et kui stabiilne on rahastamine, sellest oli kõigil jutte ja, ja see on tõsi, et arengukavad ja jooksvad eelarved ja eelarve seletuskirjad ei, ei ole nagu sünkroonis loetavad. Ma siiski tuletaks ühe komplimendi, et, et ka erasektoris oleme harva näinud nii heade eelarve, et eelarve seletuskirja, kui on näiteks 2017 R-i omad et seal ka suhteliselt isegi inimene, kes nagu teemat ei valda loetuslase läbi ja ta saab enam-vähem aru, et aga, aga, aga tõsi on see, et arengukavaga seos puudub või on see väga selline noh, isegi isegi numbrid tegelikult võrdlusandmed kohati isegi erinevad samast, samast asjast rääkides, nii et tegelikult kolme kuni nelja aasta rahandus või raha finantseerimisnumbrid peaksid olema ikkagi suures piires teada. Täna, täna annab rahandusministeerium kuskil eelarve suvel suvel sügisel nagu ühe kontrollnumbri ja siis kogu elu üheks aastaks nagu algab ja lõpeb, et see on, see on selgelt nagu arusaamatu ja selle, see on see kriitika, mis tuleb ka ERR-i juhatuselt varasemalt noh, ütleme riigi või poliitikute rahandusministeeriumi suunal, et noh, et me nagu ei tea, tõsi on ka see, et kunagi pole rahastamine vähenenud, nii et ütleme võib-olla see on nagu natuke teadlik paanika külvamine, et noh, nüüd kohe lõppeb nagu nagu elu otsa. Et ega ta väiksemaks kui eelmine aasta kunagi näinud ei ole, aga, aga selline stabiilne rahastamine, mis arvestaks tegelikult ka suursündmusi, mis tulevad siis, jäävad arusaamatu katablismitril, saame jalgpalli MM-i polümpia või ei saa, et kui see on ikkagi kolme-nelja aastaga ette näha, siis on võimalik summakal planeerida ja, ja kui arengukavaga nii-öelda toetada tapugusa sõnastust ja siis ongi täpselt see, et puudub selline võib-olla umbus heas mõttes, mis on ka hea või õige rahandusministeeriumi poole pealt, et noh, jumal teab, kuunes rahale panevad kuigi viimane asi, laskmata liist, et ega see riigikontrolli audit, mis eelmine osa tehti, tegelikult ju ei kinnitanud, et tegemist ainult on tohutu raiskamisega, aga, aga noh, ilmselt avaliku sektori vaade kaasa arvatud riigikontrolli poolt on. Noh, ma julgen arvata siiski natuke leplikum, leebem kui, kui meil kõigil kolmel, kas me tuleme erasektorist, et, et ma arvan, et me oleme siin võib-olla kohati isegi kriitilisemalt oma kogemuse järgi ise raha kulutas nõuga Mart ütles nii, et tõelise ärikriitilisus investeeringutele nagu lubamatu, et erameedia seda kunagi ei tee. Toome tohutu mõnusa tehnoloogia ja siis äkki leian omane inimestel kasutada noh, see oleks nagu mõeldamatu ja see kindlasti peaks tänavu lõppema veebruaris. Nii seda teemat siia saatesse jaguks veel ja veel suurprojektid spordiülekanded Õnne 13 ja mis kõik iganes, aga paraku aeg surub peale, aga kui ühes teatrilavastuses on püssi laval, siis peab ta ka viimases vaatuses pauku tegema, et kui Agu Uudelepp siin küsis, et ta tahaks teada, et kes on juhatuse esimehe kandidaatide meeskond, siis ma annaks teile kõigile ütleme sellise 30 sekundit. Kas ja kui palju te olete jõudnud mõelda sellele, et kes on need inimesed, keda te r-i toote, et noh, kui on nimed olemas, siis oleks suurepärane, aga, aga põhimõtteliselt, et ma tea, Mart Luik, alustaks teist, et lisaks teile, kui teie saaksite juhatuse esimeheks, kes veel err tuleks Juhatus tuleks minu nägemuses viieliikmeline ja seda ma ka visioonidokumendis kirjutasin. Ma teile ülejäänud nelja nime ei ütle, aga võin kirjeldada, et, et need inimesed, keda ma seal silmas pean ja noh, mitte ainult nii-öelda Jevisioneerivaid, olen nendega ka suhelnud. Minu nägemuses on seal kolm inimest, uued inimesed, mis toovad just vajalikku hädavajalikku sellist teadmist majja sisse, kindlasti üks neist väga võtmeisik on, on tehnoloogiajuht või nii-öelda moodsal ajal Tseedeeoo ja kaks inimest oleks majas sees, kes, kes tegelikult, et olekski head duell, landid seal juhatuses, et juhatus on ikkagi niukene, elav organisatsioon, kusse, kus me ka peaksime väga intensiivset kõigist nendest olulistest küsimustest vaidlema ja nendel teemadel vaidlema ja siis on kindlasti laua taga võrdväärselt need inimesed, kes räägivad, kuidas seni oleme asju teinud, miks me neid nõnda oleme teinud ja ja siis, nendes vaidlustes sünnib tõde. Allar Tankler, minu nägemuses on juhatuses lisaks juhatuse esimehele programmi juht tehnoloogiajuht, kuna tõesti kõik, mis r toodab, vajab tehnoloogiat, et seda inimesteni jõuda. Oleks finantsjuht ja siis viiendaks turundusjuht, kuna kõik need head asjad on vaja inimestele kohal kohale viia ja nendest kokku siis viiest inimesest, minul aga muuseas samuti kolm inimest oleksid uued inimesed majast väljast ja kaks Ale eks organisatsioonist seest. Nii Eerik Roose lõpetab saate. Nimedes nimedest see hetkel hetkel nagu minemata, et tõepoolest on samamoodi, minu nägemuses peaks kaks inimest olema, kes tegelevad, vastutavad eeskätt toimetuses ja kaksis, kes vastutavad tugistruktuuride eest, et ja üks neist tugistruktuuris oleks kindlasti siis kogu see IT tehnoloogia pool. Toimetuses on jagunemine minu nägemist küll nüüd selline, et et üks üks persoon peaks olema, kes selgelt on programmi ja, ja kogu selle, selle temaatika vaata proomingut, tervikut ütleme siis niimoodi. Ja teine teine toimetuse eest vastutaja võiks olla nagu selline, kes, kes tegeleb kogu saadet. Te, saate tootmise, fraktsiooni, reziia ja ütleme ka suhteliselt suurüritustega tohutu tohutu aeg ja vaev ja kulutavad erinevad üksused, juhatus, kaasa arvatud täna väga palju aega, aga, aga see on tegelikult seda hästi ja, ja ka efektiivselt tehes, on, on seal tohutus energia vabaneb tohutu ressurss, nii et nii et see on see, need on need valdkonnad, mis uues juhatuses peavad olemas kaetud. Et kuule, et selline sai tänane Reporteritund saates oli kolm rahvusringhäälingu juhatuse esimehe kandidaati, kas ja kes neist saab seitsme rahvusringhäälingu nõukogu liikme toetuse ja saab siis rahvusringhäälingu tulevaseks juhiks, peaks selguma 15. märtsil. Allar Tankler, Mart Luik, Erik Roose. Ma tänan teid, et leidsite aega rahvusringhäälingu tuleviku teemadel kaasa mõelda, mina olen saatejuht Mirko Ojakivi ja kuulmiseni Reporteritund. Reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt. Vikerraadio poee.