Tänases saates riigita rahvas räägib Andrus Mölder Pakistanis elavatest siinsidest. Arvatakse, et sind on maailmas ilmselt kokku 30 kuni 35 miljonit sellest Pakistanis umbes 26 kuni 31 miljonit ja Indias kolm kuni neli miljonit. Sindide täpne arv on teadmata peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, Sindide aladel on küllalt segane. Sindide ja pelutside vahekord Sinditsis Pakistanis elavad peamiselt Sindi provintsis aga selle provintsi naaberprovintsiks on pelutsistani provints ja pelutsid ei ela mitte ainult pelutschistanis vaid elavad ka Sindis. Ja see, kui palju on seal Sindi provintsis pelutse, on täpsemalt teadmata, sest väidetavalt küllalt suur osa Velutsidest on Sindis elades omaks võtnud Sindi keele. Seetõttu ses indide Jabelutside vahekord seal Sindi provintsis on täpsemalt teadmata. Teine probleem on seotud urdu keelse elanikkonnaga Sindi provintsis. Hullu veel on siis Pakistani rahvastevahelise suhtlemise keel. See on selline keel, mis ei ole mitte ühegi Pakistani rahva põline oma keel. Urdu keel on mõnes mõttes kunstlikult loodud keel. See on siis keel, mis on loodud hindustani keele baasil piirkonna islamiusuliste rahvaste jaoks. Ja selles keeles on hästi palju laensõnu pärsia keelest. Kindlustani keele baasil on piirkonnas loodud ka teine keel, hindi keel. See on siis see keel, mis on India hindude rahvustevaheline suhtlemise keel ja hindi keeles on jälle hästi palju laensõnu sanskriti keelest. Aga see hindi ja urdu keel, nad on omavahel väga lähedased, aga nad ei ole jah, tegelikult sellised päris kindla rahvakeeled. Nad on ikkagi mõnes mõttes nagu kunstlikult arendatud kirjakeeled. Pakistanis on tendents, et järjest enam inimesi võtab omaks urdu keele, võtab omaks selle rahvustevahelise suhtlemise keele, loobub oma esivanemate keelest ja, ja vot nende urdukeelsete inimeste rahvuse määratlemine on küllaltki keeruline. Eriti kui nad on mitmendat põlve urrukeelsed. Nii et teine põhjus, miks Pakistanis on sündide arvu meil täpselt raske määratleda, on just nimelt see urdukeelsete elanike rahvuse määratlematust. Väga valdavalt elavad singid Pakistanis just nimelt seal Sindi provintsis. Sindi provints asub siis Pakistani kaguosas on umbes 141000 ruutkilomeetrit suur ja seal elab tänasel päeval umbes 36 miljonit inimest. Millised on Sindide usulised tõekspidamised? Pakistanis elavad sendid on väga valdavalt moslemid. Umbes 90 protsendi ulatuses moslemid ja umbes 10 protsendi ulatuses hindud. Moslemitest omakorda Pakistani singlil on valdavalt sunniidid. Vähesel määral on šiite, ent usuline olukord sündide seas on veelgi keerulisem vähesel määral. On siinide seas kassike sildid on jah, tõesti väga mitmete usuliste tõekspidamistega ja Indias elavad singid on valdavalt hindud. Osa Indias elavatest Sindidest on aga samuti sihtkultuuriliselt on Sindid vägagi lähedased pelutsidele Bonni saamidele kusjuures huvitav on see, et pelutsidele keeleliselt ei olda lähedased. Panso abidega on Sindid ka keeleliselt väga lähedased. MB lutsidega keelelises mõttes suurt lähedust ei ole. Kultuurilises mõttes on aga lähedus väga selgelt tuntav. Tänasel päeval on olukord selline, et singid elavad rohkem maal kui linnades. Sindi provintsis tervikuna on olukord selline, et linna rahvastiku ja maarahvastiku arv on üsna võrdne. Ehk siis linna rahvastiku on umbes pool elanikkonnast. Entsindide seas on linnarahvastiku osatähtsus väiksem kui pool maal elab enam kui pool Sindidest. Sindidel on väga kõrge sündivus, väga kõrge, loomulik iive. Praegusel ajal see loomulik juurdekasv on siinidel umbes 2,8 protsenti aastas. See on maailma mastaabis väga kõrge näitaja. Ja nii ei ole siis imemetsasingi. Provintsis on kõigest kuue 70 aastaga elanikkond väga järsult kasvanud. No 1951. aastal loendati seal provintsis ainult umbes kuus miljonit elanikku 72. aastal umbes 14 miljonit elanikku, 1998. aastal umbes 30 ja nüüd siis peaaegu 36 miljonit elanikku ja mehi on seal rohkem kui naisi-mehi on enam kui 10 protsenti naistest rohkem. No põhjuseid on siin väga palju erinevaid. Paraku oleme sunnitud tõdema, et üheks põhjuseks on ka see, et tüdrukud ei ole siinide seas väga oodatud ja naiste olukord Sindide aladel nii nagu terves Pakistanis on vägagi keeruline. Pakistan on meie mõistes väga vaene maa ja kuigi sind on Pakistani mõistes vägagi rikas piirkond sealne sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on ligikaudu kolmandiku suurem kui Pakistanis tervikuna on see siiski vaene piirkond ja ka tööpuudus on seal ulatuslik ja ei ole siis üldse imekspandav, et majanduslikult aktiivset elanikkonda on siinide seas vähem kui veerand. Sind ei ole väga lihtne ära tunda nimede järgi syndinud eesnimed, kaasajal on valdavalt islaminimed, sellised islaminimed, mida me kohtame noh, sisuliselt kõikides islamimaades osa nendest nimedest on küll muudetud natukene Sindipärasemaks aga valdavalt on siiski tegemist tavaliste islaminimedega, aga Sindide perekonnanimedest on siis tavaliselt hõimu ja klanni nimed ja küllalt suur osa sindel omab tegelikult ajalooliselt pelutsile hõimunimesid. Erinevatel andmetel Seppelutside hõimunimede osatähtsus siinide seas on isegi 30 kuni 40 protsenti mille järgi me võime oletada. Nende Sindide kunagised esivanemad on tegelikult olnud pelutsid. Plussid on küll täna oluliselt väiksem rahvas kui Sindid. Agabelutsid on ajaloos olnud väga selline aktiivne rahvas, väga sõjakas rahvas, singid on olnud oluliselt malbe rahvas seal Sindi piirkonnas. Kohalikud ülikud, kohalikud valitsejad on paljude sajandite jooksul olnud just nimelt Pelohhil ja, ja see on põhjus, miks seal Sindide keskel on ajaloos küllalt palju neid peluts elanud. Paljud neist on aga tänaseks päevaks täielikult omaks võtnud Sindi keele ja kultuuri ja ja tunnevad ennast Sindidena. Aga perekonnanimed reedavad meile ikkagi nende kunagist pelutsi päritolu. Aga kuidas Sindi rahvas endale nime saanud? Sindi rahvas on saanud nime induse jõe järgi? Ja induse jõgi on ju tõesti väga kuulus jõgi, induse jõgi kuulub maailma suuremate jõgede hulka ja see induse jõgi läbib tänapäeval pikalt seda Sindi provintsi. Omal ajal öeldi, et hinduse jõgi kompiiriks Sindi Jabelussistani vahel aga tänapäeval hinduse jõgi läbib pikalt Sindi provintsi ja otsele induse jõe nime järgi. On Sindid saanud oma rahva nime sest induse jõe nimi oli kunagi sanskriti keeles sindu. Ja see sindu sanskriti keeles tähendaski jõgi. Jõe nimest on saanud Sindid omale nime, aga see nimi Sindi rahvalt on jõudnud laiemasse kasutusse. Me võime täna öelda, et nimed, hindi ja hindu on pärit nimes, sind põhjus on siin väga lihtne. Omal ajal pärslased hääldasid nime ees olevat s-tähte nagu hast täht. Pärslased ei öelnud mitte sindu, vaid ütlesi hindu ja sellest siis tulidki nimed, lõpuks hindi, hindu ja ka näiteks hindust oli poolsaare nimel on just nimelt täpselt samasugune nii-öelda siis algupärand. Nii et see induse jõgi ja piirkonna nimi sind on andnud nime laiadele aladele ja, ja on selle piirkonna kõige tuntum nimi üldse, kes on Sindi rahva kõige tuntum tuntumad esindajad. Singlile seas on küllalt palju vägagi tuntud inimesi. Aga eeskätt me võime Pakistani poolel öelda, et siinide seas on palju tuntud poliitikuid. Suhteliselt hiljuti oli Pakistanist väga tuntud poliitik, penozeer, puuto pena sir Buttast oleme me tegelikult ka rääkinud oma varasemast saates, nimelt kurdide saates pena, sir Butto ema oli kurd. Isa oli aga sind. Et tema ema oli siis Iraanil kurd ja, ja isa oli siis Sindist pärit sind ja bena Sirbuto ei olnud oma suguvõsas kaugeltki mitte ainus poliitik. Juba Vena Sirbuto isa oli poliitik pena Sirbuta isa oli kunagi Pakistani peaminister, oli kunagi ka Pakistani president, Barakkub Ena sirvuto isa poodi ja ka Benazerbuto lõpetas kahjuks halvasti. Penoser Butto mõrvati 2007. aastal. Aga venelasel vuta-sugulaste seas on olnud ka mitmeid teisi poliitikuid. Seal üldiselt jah olnud küllaltki aktiivne suguvõsa, aga sündide seas on olnud ka mitmeid teisi Pakistani ja India tähtsaid poliitikuid. Indias on Sindid küllalt aktiivselt ka kultuurilises mõttes. Indias me teame, et on väga suur filmitööstus ja vot selles India filmitööstuses on küllalt paljud tuntud näitlejad rahvuselt singid. No me siin suhteliselt hiljuti, kui me rääkisime kutsa rottidest, rääkisime, et kuid seal rati aladel on vägagi tugev filmitööstus ja need India singid elavadki paljuski just nimelt seal Kutšarati osariigis. Sindi provints Pakistanis on loodud 1970. aastal selle provintsi suurim linn, selle provintsi pealinn ja võiks öelda, et kogu Pakistani majanduslik keskus on Karadžić erinevatel andmetel 14 kuni 17 miljonit on karatsis elanikke aga Patši elanikkonnast, sündide osatähtsus ei ole väga suur. Sellest hoolimata on ka rassi siiski Sindide suurim asustatud pump Pakistanis ehk siis mitte üheski teises asulas. Pakistanis ei ela nii palju Sinde kui ka rassi linnas. See singi provints on vägagi tihedasti asustatud piirkond. Sellel umbes 141-l 1000-l ruutkilomeetril elab täna peaaegu 36 miljonit elanikku niiet rahvastiku tihedus võrreldes Eesti rahvastikutihedusega on ikka väga ja väga kõrge. Ent me peame arvestama sellega, et Sindi provintsi idaosas asub veel kõrb, asub kõrb, mis on väga hõredast asustatud. See aga tähendab, et ülejäänud provintsialad on veelgi tihedamini asustatud kui 250 inimest ruutkilomeetri kohta. Ja läbi selle singi provintsi voolab hinduse jõgi. Ent induse jõgi kaks korda aastas ujutab üle. Õnneks seal Sindi provintsis. Need üleujutused ei ole üldiselt väga tõsised. Me teame, et üleujutused mitmel pool maailmas toovad igal aastal kaasa palju hukkunuid. Ent Sindis üleujutustes uppunute arv siiski enamasti väga suur ei ole. Aga mis puudutab Sindi provintsi kliimat, siis see on vägagi soe piirkond. Siin tasub troopilises ja subtroopilises vöötmes. Suvel on seal kuum, talvel aga suhteliselt soe. Sindis suvised temperatuurid maist augustini võivad tõusta 43 kraadini aga vahel võivad need ulatuda ka 46 seitsme kraadini. Kõige jahedamad kuud Sindis on detsember ja jaanuar ja siis võivad temperatuurid langeda ka viie kraadini või isegi nullilähedane. Singi provintsis kõrgmägedes on piirkond nulli lähedal enamuse talvest. Nii et Sindis on ka erineva kliimaga piirkondi, aga üldistatud me võime küll Sindi kohta öelda, et see on väga soe piirkond ja lisaks iseloomustab Sindiga kuivus. Enamuses Sindis sajab aastas ainult 100 kuni 200 millimeetrit. Küllalt suurel alal on sademeid sadanud mõnisada 20 millimeetrit aastas. Väga kuiv piirkond, kui me mõtleme sellele, et Eestis enamasti sajab umbes 600 millimeetrit aastas. Vaatamata sellele, et Sindis on väga soe ja kuiv, on sealne loodus väga rikkalik. Sealne taimestik on vägagi rikkalik ja ka sealne loomariik on väga rikkalik. Nimetades siin mõned loomad, mis piirkonnale on iseloomulikud siis need on näiteks singi kaljukits, vints arvuga sell, Sindi Bekaar muss, karu, leopard, Fjääl šaakal okassiga kobra, nahkhiired ja nii edasi. Sindi provintsi põhjaosas elab induse jõedelfiin. Pakistanis ei ole ühtegi teist liiki, mis oleks täna nii suures hävimisohus kui see delfiin. Aga singi provints lõunas piirneb Araabia merega ja ka Araabia meri seal singi provintsi ääres on vägagi rikkaliku loomastiku, ka seal võib kohata mitmest liigist delfiine vaalu väga paljudest erinevatest liikidest, kalu ja nii edasi. Ja võib ka öelda seda, et vaatamata kuivusele on Sindi provintsis küllalt palju selliseid viljakaid, võiks isegi öelda väga viljakaid alasid ja, ja sellele viljakusele teadagi aitab kaasa sedasama hinduse jõgi, mis kaks korda aastas üle ujutab. Üleujutused on siis tavaliselt kevadel ja suvel. Ja ühest küljest muidugi, üleujutused on probleemiks teisest küljest üleujutused aga aitavad kaasa piirkonna viljakusele ja seetõttu võib öelda, et Sindi provintsi põllumajandus on küllalt mitmekesine. Ja huvitav on see just seetõttu, et vaatamata kuivusele on sealne põllumajandusjah täiesti arvestataval tasemel ja väga mitmekesine. No kui rääkida siingi põllumajandusest, siis sellega on seotud väga suur osa Sindi elanikkonnast ja kasvatatakse seal väga erinevaid põlvkondi tuure tähtsamat põllukultuurid on puuvill, riis, nisu, suhkruroog, banaanid ja mangod. Aga sind on ka tööstuse vägagi aktiivne piirkond. Võib isegi öelda nii, et sind on Pakistani kõige tööstuslikum piirkond üldse. Ja paljuski muidugi aitab sellele kaasa asjaolu, et Sindi provintsis asuv karassi, linn, see suurratsi, linn ja selles karatsi linnas ja selle linnale lähedastel aladel asub väga mitmekülgne tööstus. Sind on ka näiteks arvestatav maagaasi tootmise piirkond Pakistanis. Sündide puhul ei saa me välja tuua sellist mingisugust kitsast rahvusliku nii-öelda tegevusaru. Ei saa öelda, et singid on peamiselt tegevad, vot selles põllumajandusvaldkonnas või, või selles tööstusharus siinid on tegevad tegelikult kõikides nendes harudes, mis Sindi provintsile tänasel päeval iseloomulikud on. Sindi piirkonna käsitöömeistrid on väga tuntud. Jah, siin on tõesti kuulsate käsitöömeistrite piirkond, eriti tuntud on naised oma käsitööoskuste poolest, aga ka meeste seas on käsitöölisi üksjagu palju. Sindi käsitöö on samuti küllalt mitmekesine. Näiteks valmistatakse seal kõikvõimalike puidust nikerdusi väga erinevaid õmblustooteid, väga erinevat keraamikat, mitmesuguseid ehteid. Aga siin on ka selline piirkond, kus väga tuntud on puidule tehtud maalingud. Nüüd maailmakuulsuse on siingi käsitööst võitnud siis eeskätt riideesemed, mida värvitakse omapärases pressimistehnikas. Pressidega pressitakse siis riidele mustrid ja vot need riideesemed, mis niimoodi pressitult on värvitud, neid tuntakse Airocki nime all. No eeskätt on Airokid, rätid, sallid, aga Airocki riiet võidakse kasutada ka näiteks kleitidena, voodi, katetena ja, ja paljudes teistes kohtades peamised värviga erakilon, sinine, punane, valge, Airoc on Sindide kultuuris aja jooksul omandanud sellise väga tähtsa rolli. Airocki kinkimine on alati väga suure tunnustuse ja austuse märgiks. Airocki kingitakse sellisele inimesele, kellest peetakse väga lugu. Teine siinide kultuurile küllalt selline omane ja küllalt tähtis käsitöö on puuvillased tekid, mida õmmeldakse kokku kõikvõimalikest erinevatest riidetükkidest. No me teame, et lapitekid on maailmas laialt levinud ja ka Eestis on lapiteki vägagi laialt levinud. Aga Pakistanis on lapitekid iseloomulikud paljuski just nimelt Sindidele tänasel päeval. Need Sindide tekid on võitnud rahvusvahelise tuntuse. Neid müüakse rahvusvahelisel turul ja kaasajal neid tekke valdavalt ei valmistata enam mitte ette juhtuvatest tükikestest. Vail valmistatakse täiesti kindlat värvi kindlatest riidetükkidest ja kaasajal püütakse nende tekkida ka edasi anda siis Sindi rahvuslikke mustreid ja kan endale pidekide kinkimine on austuse märgiks. Neid tekke kingitakse üksnes inimesele, kellest peetakse väga lugu. Sindide ajalugu on väga pikk, aga varase ajaloo kohta on ilmselt väga vähe teada vanaindia väga tuntud eeposes maha Farota on märgitud singi riiki ja on märgitud seda Sindi riiki õige mitmes kohas ent ei ole väga kirjeldatud seda riikiaga elanikkonda. Ja tänasel päeval ei saa me tegelikult täie kindlusega öelda, kas selle riigi põhielanikkonna moodustasid Sindid. Lisaks sellele on täpsemalt teadmata ka see, millisest ajast maha parata, meile kõneleb. Tegelikult on täpsemalt teadmata ka see, millal ma parata kirja pandud on. No praegu arvatakse, et esialgsel kujul pandi seepos kirja valdavalt 2400 kuni 1600 aastat tagasi. Aga jah, see Leepasega seoses on palju lahtisi niidiotsi ja seetõttu ei saamega sellest eeposest väga abi Sindide varase ajaloo osas. Samas on teada, et mitu 1000 aastat tagasi olid Sindid valdavalt hindu istlik ja budistlik rahvas. Ja, ja need erinevad usud suutsid eksisteerida kõrvuti teineteist segamata. Islam jõudis singi piirkonda vägagi vara kult juba seitsmenda sajandi keskpaigas. Ehk siis tõepoolest sisuliselt nendel samadel aastatel, mil pärimuste kohaselt pandi alles kirja koraani ja juba kaheksanda sajandi algusaastatel sattus siini piirkond islamiimpeeriumide võimu all. Esmalt sattus piirkon tuumajaadide kalifaadi ehk Damaskuse kalifaadi võimu alla ja oli siis selle kalifaadi kõige idapoolsem osa. Selle Damaskuse kalifaadi ajal hakati Sinde väevõimuga islami usku pöörama. Hiljem sattus Sindi piirkond Abbasiidide kalifaadi ehk paake taadi kalifaadi võimu alla ja kas selles Califaadis oli sind jällegi kõige idapoolsem provints? Nüüd islami kalifaati võimu all olles tuli Sindide aladele küllalt palju elanikke Califaatide teistelt aladelt. Sing muutus mitme rahvuseliseks piirkonnaks ja nendest võõrastest, kes Sindi saabusid kõige rohkem kõige arvukamalt olite lutse lisaks siis pelussid, oli ikka selline väga aktiivne rahvas ja saabudes sinna Sindide aladele pelutsid hakkasid ennast kohati üsna kiiresti ka peremeestena tundma. Kahe islami kalifaadi järgsetel aegadel on siingi piirkond olnud veel paljude suurte riikide mõju all. Näiteks hind on olnud tellisultanaadi osa pikalt mogulite impeeriumi osa ja nende riikide all elades kohalik võim ei olnud samuti mitte Sindide käes, vaid valdavalt kohaliku võimu teostasid siis seal piirkonnas pelutsid. Osa Sindide aladest on lühiajaliselt olnud kassikidest panni saamide võimu all ja siin on olnud isegi pustude turrani impeeriumi osa. Nii et jah, siin on olnud väga erinevate piirkondade mõju all olles aeg-ajalt pool iseseisev, aeg-ajalt aga täielikult võõrvõimule allutatud. 1843. aastal suutsid Sindi ära vallutada inglased. Ja sellest alates siis umbes ühe sajandi jooksul oli Sindi piirkond inglaste võimu alune ala. Seejuures nendes lahingutes inglastega sai surma tuhandeid ja tuhandeid. Sinde suuremate lahingute ajal oli hukkunute arv enam kui 5000. Nii et jah, need lahingud seal Sindis olid küllalt verised, kusjuures Nendesse lahingutes seal Sindi pärast siis juhtisid Sinde pelutsidest väepealikud. 1890. aastal muutsid inglased piirkonna Bombay presidentuuri osaks. See ei tähenda seda, et siinid pandi administratiivselt kop kui piirkonnaga, kus elanikkonna väga valdava enamuse moodustasid hindud. Loomulikult islamiusulised singid olid sellisele teguviisile väga vastu. See tekitas tohutult pahameelt. Sellele pahameelele järgnes ülestõus, mis suruti aga inglaste poolt küllalt kiirelt maha. Samas inglased said ka ise aru, et selline hõõrumine islamiusuliste ja hindude vahele idee nende valitsemist mitte kergemaks. Ja seetõttu siis Sindi provints eraldati Bombay president tuurist 1936. aastal. Bombay presidentuuri keskus on siis linn, mida me tänapäeval tunneme Mumbai nime all. 1947. aastal loodi Pakistan. See tähendab, et Briti India jagati kaheks erinevaks riigiks Indiaks ja Pakistanics ja sind SAISis Pakistani riigi osaks. Pakistani riigi moodustamise aeg on Sindidele vägagi raske aeg. Sind oli piirkond, mis piirnes Indiaga. See aga tähendas, et Sindi saabus väga palju inimesi Indiast. See Indias ja Pakistanis. Jaotumine oli selline aeg, kus väga paljud hindud, kes olid elanud tänapäeva Pakistani aladel rändasid tänapäeva India aladele ja väga paljud islamiusulised, kes olid elanud tänapäeva India aladel, rändasid tänapäeva Pakistani aladel. Et toimus selline inimeste vahetus ja väga paljud Islamiusulised, kes saabusid Pakistani Indiast jäid elama just nimelt Sindi, kuigi paljud nendest hiljem rändasid Sindis edasi. Aga algul see tulv oli, oli tõepoolest kohutav. Pakistan võttis Indiast vastu enam kui 10 miljonit inimest ja see tekitas singi provintsis palju probleeme sest tulijad olid valdavalt võõrkeelsed. Paljud nendest olid urdu keelsed. Õnneks siiski selliseid tõsisemaid probleeme esile ei kerkinud. Pakistani riigi ajaloos järjekordsed olulised sündmused toimusid 1970.-te aastate alguses. Pakistani riik koosnes algul kahest poolest nii-öelda Ida-Pakistanist ja Lääne-Pakistanist. Ida-Pakistan asus Indiast ida pool Lääne-Pakistan asusega Indiast lääne pool. Ida-Pakistan, mida me täna tunneme Bangladeshi riigi nime all, ei soovinud elada Lääne Pakistaniga ühes riigis ja sealse rahvastiku põhiosa ehk siis pensionid. 1970.-te aastate algul astusid Pakistani keskvõimu vastu üles. Õige mitme kuu jooksul toimusid verised lahingud, kus hukkus küllalt palju inimesi. Aga 1971. aastal Bangladesh, Pakistanist, eraldi riigina siis iseseisvus. See bangladeshi iseseisvumine oli oluline kasindide jaoks, sest osa Sinde, eriti rahvuslikult meelestatud hinde tundsid, et neil ei ole selle ülejäänud Pakistaniga väga palju pistmist. Ta tundsid, et Pakistan on suuresti bandžo abide poolt valitsetav riik ja nemad on selles riigis teisejärgulised. Ja seetõttu ei ole üldse imekspandav, et osa Sindi rahvuslasi leidis, et kui iseseisvus Bangladesh, siis võiks iseseisvusega Sindi piirkond. Ja välja tuldi siis sellise terminiga nagu sindudes Sindide maa või Sindi maa. On siis siingi rahvuslaste poolt kasutatav termin iseseisva Sindi piirkonna kohta ja, ja esimest korda see sindudessi nimi sai laiemalt tuntuks just nimelt 1972. aastal siis suhteliselt vahetult peale bangladeshi iseseisvumist. Ja selle ideega tuli siis välja, eks. Sindide liidritest sajeed ja see hindudessi idee tähendas seda, et Sindi rahvuslaste arvates võiks ja peaks sind olema eraldi iseseisev riik. Nende arvates saaks riik väga hästi hakkama, sest selles piirkonnas on mitmekesine majandus, sellel piirkonnal on piisavalt suur rahvaarv ja nii edasi. Pakistani keskvõimud suhtusid sellesse siinide Iseseisvus ideesse algusest peale loomulikult väga halvasti. Sindi rahvuslasi arreteeriti mitmeid nende juhte pandi koduaresti ja 1900 kaheksakümnendatel aastatel see Sindide oma riigi idee kuidagi vajus tahaplaanile. No eks sellele aitas kaasa ka asjaolu, et kaheksakümnendatel aastatel oli Pakistanis võimul järjekordne sõjaväeline diktatuur. Küllalt karm diktatuur ja, ja selle diktatuuri ajal oli Pakistanist tohutult palju erinevaid probleeme, inimõigusi suruti väga jõhkralt maha ja Pakistanis püüti luua urdu keelset riiki. Kõik sellised rahvuslikud ilmingud olid väga selgelt alla surutud. Eks seetõttu siinide julgenud oma rahvuslikku meelestatust välja näidata. Ja vähemasti näiliselt sindudesse idee vajus tahaplaanile. Viimastel aastatel on see sindudes idee aga saanud Pakistanis juskui uut jõudu. Ja eeskätt see idee muutus jälle rohkem nähtavaks peale seda, kui 2007. aastal oli mõrvatud Pakistani endine peaminister Benazeer puuto. Singi rahvuslastel on täna väga mitmesuguseid erinevaid organisatsioone. Neil on parteisid, neil on lihtsalt rahvusliku liikumisi. Neil on ka selliseid poolsõjaväelise organisatsioone. Paljud nendest Sindida rahvuslikest organisatsioonidest on Pakistanist tähendab keelustatud. Veelgi enam, Pakistan on viimastel aastatel liikunud selles suunas, et keelustatakse ka selliseid siingi rahvuslikke liikumisi, millel tegelikult ei ole mitte mingisugust pistmist vägivallaga millel ei ole mitte mingisugust pistmist noh, mitte millegiga, mida saaks kuidagi seostada terrorismi või millegi sellisega. Ent on selgelt näha, et Pakistan kardab siingi rahvuslasi ja seetõttu jah, neid rahvuslasi kiusatakse seal Pakistanis järjest enam taga. Veelgi enam. Viimastel aastatel on Pakistani Sindi provintsis küllalt tavalised rahvuslaste mõrvad. Pakistani keskvõimu mahitusel ja ka otseselt Pakistani sõjaväelaste poolt mõrvatakse aeg-ajal Sindi rahvuslasi mõrvatakse täiesti konkreetseid inimesi, kes on rahvuslikult olnud aktiivsed. Õigele ümber võiks rahvuslike liit tulevikus koonduda. Kuigi sind mõnes mõttes on täna Pakistani üks selliseid rahulikumaid piirkondi. Seal ei ole sellist väga karmi vägivalda, nagu on iseloomulik näiteks Pakistani läänepoolsetele aladele pustu hõimualadele või kapelutsistanile, kus veel ussid kohati päris aktiivselt võitlevad Pakistani keskvõimu vastu. Ent ka Sindis on siiski vägivald. Tänasel päeval Sindide poolne selline vastus Pakistani keskvõimul on olnud suhteliselt rahulik, suhteliselt tagasihoidlik. Viimastel aastatel on toimunud küll mõned pommiplahvatused, aga neid plahvatusi on olnud vähe, nende võimsused on olnud väikesed ja üldiselt Sindi rahvuslased on kutsunud kogu rahvast üles Vägi vallatule võitlusele, saadakse aru, et vägivaldne võitlus toob kiiresti kaasa maailma hukkamõistu ent niikaua, kui suudetakse võidelda mitte vägivaldselt, nii kaua, on lootust, mingil hetkel võib olla maailma poolehoid oma ideedele saada. Sindi piirkonna, jah, ja Sindide rahvuslikud probleemid on ilmselt üsna arusaadavad ka eestlaste jaoks. Eks meie probleemid 1980.-te aastate lõpus, kui meie iseseisvusliikumine aktiveerus olid üsna sarnast. No näiteks üheks tõsiseks probleemiks Sindi provintsis on massiline migratsioon Pakistani teistelt aladelt. Kuna sind on suhteliselt jõukas piirkond võrreldes muu Pakistaniga, siis küllalt paljud inimesed tahavad sinna piirkonda elama asuda ja Pakistani, kes, kui me ei tee selleks ka mingeid takistusi. Need inimesed, kes sinna tulevad, on valdavalt pani Saabid võib elusid. Nad ei ole singid ja, ja loomulikult Sindide seasse tekitab ärevust, sest sündide osatähtsus Sindi provintsis jääb järjest väiksemaks. Teine väga oluline probleem siinide jaoks on see, et Pakistan ei ole võimuladviku mõttes täna nende riik. Pakistani võimuladvikus on väga vähe, Sinde, seal on väga valdavalt pann Saabid ja Pakistani keskvõim ei taha suurt midagi teada, siinide probleemidest. Nii singid tunnevad, et nad on Pakistani riigis justkui äratõugatud rahvas, võimult eemale jäetud rahvas ja kui nad juba on võimult eemale jäetud, siis miks nad peaksid Pakistani riigis elav ja lisaks on probleemiks ka asjaolu, et tänane suhteliselt jõukas sind peab toitma Pakistani vaesemaid piirkond. Sind annab keskvõimule oluliselt rohkem, kui ta sealt vastu saab. Ehk siis majanduslikus mõttes siingi provints peab Pakistani vaesemaid provints üleval pidama ja singid leiavad, et see on tegelikult nende suhtes natukene ülekohtune. Seda enam, et nende vajadustega kuigivõrd ei arvestata. Ja ei ole siis jah, ime, et kõikide nende probleemide koosmõjul siinide selline rahvuslus on seal viimastel aastatel järjest rohkem välja hakanud paistma ja, ja eks võib öelda ka seda, et viimastel aastatel on Pakistan mõnes mõttes siiski natukene enam demokraatlik maa, kui ta paljude aastate jooksul varasemalt on olnud. Et varasemalt on Pakistanis olnud siiski repressioone ja palju rohkem. Ja, ja seetõttu see rahvuslus ei ole saanud seal väga välja paista. Täna siiski singi rahvuslased julgevad natukene enam tegutseda ja seda vaatamata asjaolule, et siingi rahvuslasi mõrvata takse. Kas Sindidele on olemas ka oma ülemaailmne organisatsioon? Ülemaailmselt on siinidel olemas selline küllalt suur ja tugev organisatsioon, nagu siingi maailmakongress Sindi maailmakongress ühendab siis sind ja mitte ainult Pakistanis ja Indias vaid ka maailma muudes paikades ja Sindide diasporaa on küllalt lai, sind elab sisuliselt kõikides maailmajagudes ja mitmelgi pool on siis Sindide kogukond täiesti arvestatava suurusega. Rääkides viimastest aastatest Pakistanis, siis 2012. aastal toimusid eeskätt karassi linnas tohutu ulatusega massimeeleavaldused Sindide rahvusluse Sindide oma riigi toetuseks. Mõnedel andmetel võttis nendest massimeeleavaldustest osa sadu tuhandeid inimesi. Väiksemad meeleavaldused toimusid ka mitmel pool mujal Pakistanis. Nii singid jah, on seda aktiivsust järjest enam üles näitamas ja ka singi poliitikute seas on viimastel aastatel üles kerkinud selliseid kes eeskätt püüavad ikkagi teenida Sindi provintsi ja alles seejärel Pakistani keskUi. Sest üldiselt pikka aega on Sindi provintsis on selline olukord, kus provintsi juhtkond ei ole olnud väga rahvuslik, ei ole olnud väga siingi keskne. Pakistani keskvõim on igati toetanud seda. Sindi provintsi võimuaparaat on on pigem lojaalne keskvõimule kui Sindidele aga viimastel aastatel on jah, ka seal toimumas pööre ja Sindi provintsi võimuaparaadis on siis järjest enam just nimelt siingi rahvuslasi, kes eeskätt tunnevad muret Sindi provintsi ja Sindide tuleviku pärast. Kui palju on siinide hulgas neid inimesi, kes peavad oma emakeeleks Sindi keelt. Tänasel päeval on olukord selline, kus enam kui 90 protsenti Sindidest peab emakeeleks hindi keelt. Osas hinde peab emakeeleks urdu keelt, aga valdavalt jah, siiski on täna õnneks olukord selline, et Sindis räägivadki Sindi keelt ja seda nii Pakistanis, Kuiga, Indias, Sindi keel on aga selles mõttes huvitav keel, et lisaks indidele kasutavad seda keelt ka paljud teised rahvad Pakistanis ja Indias. Näiteks pelutside seas on küllalt palju neid, kes oskavad teise keelena Sindi keelt. Ka bandžo abile seas on selliseid inimesi ka Indias. Näiteks kui Charatide seas on neid, kes oskavad siingi keelt. Kui me siin saate alguses ütlesime, et siin on maailmas tõenäoliselt 30 kuni 35 miljonit siis arvatakse. Sindi keele oskajaid võib maailmas olla isegi kuni 60 miljonit, nii et isegi umbes kaks korda nii palju kui on seda Sindi rahvast. Singi keel kuulub indoeuroopa keelte hulka, täpsemalt indoiraani keelte, india keelte looderühma. Suurtest ja tuntud keeltest on Sindi keelele vägagi lähedane bandžabi keel. Sindi keel on ajaloos kasutanud mitut kirja. Ka mõnedel perioodidel on paralleelselt kasutatud mitut kirja. Ent tänasel päeval üldiselt Pakistani islamiusulised Sindid kasutavad araabia kirja täpsemalt modifitseeritud pärsia kirja, nii et kasutatakse siis jah, keerulist märkile süsteem. Sindi keelel on Pakistanis Sindi provintsis ametlik piirkondliku keele staatus ja siini keelt tunnustatakse ametlikult ka Indias ja mõlemas riigis tegutsevad ka suured ja küllalt tugevad keeleorganisatsioonid siis sellised organisatsioonid, mis tegelevad nii Sindi keelekaitsega kui ka siini keele arendamisega. Ajalooliselt on Sindi keel ühest küljest üpris tugevalt mõjutatud sanskriti keele poolt ent teisest küljest on tugevalt mõjutatud pelutsi keele poolt. Nüüd singi kirjakeelel on väga pika ajalugu. Väidetavalt on esimene Sindi keelne koraan ilmunud juba üheksanda sajandi teisel poolel. Laiemalt tuntud kirjutised Sindi keeles on pärit 15.-st sajandist ja võiks üldse öelda niimoodi, et 15.-st 18. sajandini oli, oli singi keelel teatav tõusuperiood, kus järjest enam pandi siis erinevaid tekste kirja Sindi keeles kaasal singi keeles on mitmeid dialekte ja alamdialekte ent õnneks on olemas Sindi keelega standardiseeritud variant siis see nii-öelda ühtne kirjakeel. Ja see ühtne kirjakeel on siis see, mida ametlikult kasutatakse ja mida õpetatakse koolides. See ühtne Sindi kirjakeel põhineb Kesk- Sindis räägitavalt Yalektil. Sindi keel on selles mõttes keeruline keel. Et selles keeles on 46 kaashäälikut ja kogunisti 16 täishäälikut. Õnneks kaasajal on singi keelt võimalik õppida koolides. Sindi provintsis on paljudes koolides Sindi keel esimene õpitav keel kusjuures seda keelt õpitakse koguni 10 aasta vältel ja eeskätt õpitakse singi keelt, siis maapiirkondade koolides ja, ja väikelinnade koolides. Ka Rootsis on neid koole, kus singi keel on esimene õpetatav kee suhteliselt vähe. Sealsetes koolides on esimene õpetatav keel ikkagi valdaval turdu keel või inglise keel. Aga kaga rassis on mõned koolid, kus Sindi keel on esimene õpetatav keel. Samas karossis on neid koole, kus singi keel on teine, õpetatav keel vägagi palju. Nii et nii me võimegi öelda. Sindi provintsis enamikes koolides õpetatakse esimese või teise keelena singi, keelt ja Sindi keelt on võimalik Pakistanis õppida ka kõrgkoolis. Kuidas on Sindidel lood kirjaoskusega? Kinkide seas on kirjaoskus viimastel aastakümnetel pidevalt kasvanud. Sindi provintsis laiemalt oli näiteks 1972. aastal kirjaoskajaid ainult umbes 30 protsenti aga täna on neid umbes 78 protsenti ja siinide seas on kirjaoskus umbes samal tasemel, mis Sindi provintsis laiemalt. Viimastel aastatel on tehtud suuri edusamme, sest veel näiteks 1998. aastal Sindi provintsis oli kirjaoskajaid ainult 45 protsenti ja Sindi keeles ilmuvad ajalehed, ajakirjad, raamatud, tehakse raadio- ja telesaateid, kusjuures Sindi keelsel massimeedial on vägagi pika ajalugu. Juba 1800 kuuekümnendatel aastatel anti välja ajalehte, kus artiklid olid kõrvuti pärsia ja Sindi keeles. Seda ajalehte anti muuseas välja umbes 50 aastat. 1800 kaheksakümnendatel aastatel hakati aga välja andma üksnes Sindikeelset ajalehte. 20. sajandi algul tuli Sindikeelseid ajalehti pidevalt juurde ja hakkasid ilmuma ka klindikeelsed ajakirjad. Nüüd esimene singikeelne päevaleht hakkas ilmuma 1908. aastal. Need varem ilmunud olid siis nädalalehed valdavalt peale Pakistani iseseisvumist. Siidikeelne massimeedia sai esialgu tagasilöögi, sest juhtus olema nii, et paljud Sindikeelsed ajakirjanikud olid hindud. Nad asusid elama Indiasse ja Pakistanis. Jah, seetõttu Sindikeelsete ajalehtede ajakirjade arv vähenes. Aga nagu see ikka on, loodus ei salli tühja kohta. Tulid peale uued ajakirjanikud, hakati välja andma uusi ajalehti, ajakirju ja reagi, hakkas Sindikeelne ajakirjandus Pakistanis jälle kasvama. Erinevate diktatuuride ajal Pakistanis on singikeelne ajakirjandus saanud tõsiselt kannatada. Palju Sindikeelseid ajalehti, ajakirju on suletud, ajakirjanikke on vangistatud, ajakirjanike on taga kiusatud. Tänaseks päevaks on õnneks olukord täiesti vaba, keegi ei tee takistusi singikeelse massimeediaväljaandmisel. Ometi keel on Sindi keel Sindi provintsis juba 1972.-st aastast alates. See on siis see aasta, mil Sindi kuberner kuulutas Sindi keele Sindi provintsi ametikeeleks ja sellele järgnesid urdukeelsete elanike protestid ja, ja see tõi kaasa siis selle peagi kuulutati ka urdu keel Sindi provintsi ametikeeleks. Juba 1900 seitsmekümnendatel aastatel hakati tegema Sindi keelseid telesaateid. Esialgu tehti neid saateid Pakistani riiklikus televisioonis ja üksnes 25 minutit päevas. Aga viimastel aastatel on Pakistanist telekanalite arv järsult kasvanud. On tekkinud väga palju erinevaid eratelekanaleid ja täna toimivad väga mitmesugused erinevad kanalid, mis täielikult annavadki saateid eetrisse siini keeles. Õigussaadete enamus on singikeeles. Samamoodi on küllalt palju raadiojaamu, mis teevad siis Sindi keelseid raadiosaateid. Sindi keel on jõudnud ka interneti internetis on sendikeel täitsa olemas, aga täna on ta valdavalt olemassingikeelsete ajalehtede näol küllalt paljudel ajalehtedel on siis olemas ka singikeelsed internetiväljaanded laiemalt. Sindi keel täna interneti väga jõudnud ei ole. Ka Sindi keeleõppematerjale on täna internetiavarustes siiski veel suhteliselt vähe. Ja kui me oleme siin ikka jälle vaadelnud, kui palju on siis mingis keeles artikleid Vikipeedia entsüklopeedias siis jah, Sindi keel on tänaseks päevaks Vikipeediasse küll juba jõudnud ent neid artikleid seal täna umbes 250. See number on tõepoolest väga väike. Võrdluseks võime siin öelda, et eesti keeles on vikipeedias enam kui 110000 artiklit ja baski keeles näiteks on enam kui 150000 artiklit. Mulle tundub, et singi keel jõuab järjest enam ka internetti ja, ja see on kindlasti positiivne, eriti sellise vaesema piirkonna vaesema rahva jaoks. Sest et interneti jõudmine on seotud siiski vähemate kulutustega kui trükimassimeedia. Kui nüüd rääkida Sindide tulevikust, siis mulle tundub, et see rahvas on piisavalt suur selleks, et püsima jääda. Ja kui Pakistan ühel hetkel asub tõelise demokraatia teele siis ma arvan, et Pakistan ühel hetkel annab oma provintside laega laiaulatuslik autonoomia. Ja kui singid selleks ajaks oma provintsis on jätkuvalt enamuses, siis ma usun, et see laiaulatuslik autonoomia ongi Sindide jaoks ka rahvuslik autonoomia. Ja võib arvata, et sündide tulevik on sellisel juhul suhteliselt positiivne. Iseseisvad singi riik ja ma eriti ei usu. Tänapäeva maailm üldiselt eriti ei toeta uute riikide ainult tekkimist. Singid on oma iseseisvuse poole liikumisel vähemasti seni olnud siiski ka suhteliselt tagasihoidlikud, nad ei ole maailma mastaabis väga välja paistnud ja, ja seetõttu vähemasti lähiaastatel ei ole küll näha, et kus kohas peaks ilmuma välja see põhjus, miks Pakistan on sunnitud Sindidele oma riigi andma. Ma üldiselt arvan, et siinide kui rahva tulevikku võib vaadelda pigem positiivsetest kui negatiivsetes toonides. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder je Mariele.