Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav armeenlannalusinejalaver Tian, tere, rahvas. Teie olete sündinud küll Tallinnas, aga kuidas see sündimise ja teie lapsepõlvelugu siis täpsemalt välja näeb? Ma sündisin küll Tallinnas, aga kui ma olin üheaastane, sõitsid Jerevani siis, kui sündis minu õde. Ja mu õde sündis enneaegselt ning hiljem ta kaotas kahjuks kuulmise. Sama oli sunnitud pidevalt olema Tallinna, Tartu ja mõnikord ka Moskva haiglates. Lasteaias ma käisin Armeenias ning kasvasin vanemate onu ja tädide hoole all. Isa ja ema käisid mind külastamas, kui oli võimalus. Ja kuueaastaselt ma tulin tagasi Eestisse ning paar kuud ma käisin lasteaias ja siis ma juba läksin kooli. Teie vanemad on mõlemad armeenlased ja nemad tulid siis omal ajal Tallinna elama. Kuidas see sündis? See sind vist niiviisi, et mu isa oli viiuldaja, armeenia viiuldaja Ta ansamblis Tšaikovski nimelises laste muusikakoolis ning ta, kui ta oli tuuris tuli käigus, ta sattus Tallinnasse. See juhtus 1983. aastal. Ja tal oli niivõrd meelised, siis ta kogusaltki vahendeid ning tuli siia jällegi osta endale eluase ja jäi siia elama. Ja 1987. aastal mu ema sõitis samuti Tallinnas lihtsalt konverentsile ja juhtus niiviisi kõik majutusasutused, olite ajaliselt kinni ja kuna juhtus nii, et minu isa oli siis ema parima sõbranna vend, et siis ta soovitas peatada tema juures ja tutvusidki ja ka paari kuu hiljem isa tegi abieluettepaneku emale ning tulite baasis pärast septembris. Ema juba kolis Jerevanis siia. Nii et kaks armeenlast, kes said tuttavaks, armusid ja abiellusid Eestimaal Tallinna linnas. Selline romantiline lugu, aga millised mälestused on sellest ajast, kui tellid meenias ühest kuni kuuenda eluaastani on väga toredad? Seal lapsed on väga aktiivsed, ma isegi paar korda põgenesin lasteaiast ja iseseisvalt viskasin. Kas kolme aastane võib-olla ise leidsin tee ema vanemate juurde, et üsna oli selline väga aktiivne laps, ei kuulanud sõna jah, ka sellisest kodusest elust-olust ka midagi, mäletad, et kuidas seal see välja nägi ja mis seal tehti ja kuidas teedega tegeldi ja mis seal süüa tehti ja noh, midagi sellist, kuidas mingeid pühi tähistati, kuidas pühi täis ja, ja ma ei mäleta, aga kuidas jahed igavene elu oli, selline, selle suhet vette ei olnud pidevalt 90.-te algus, ehk siis oli juba sõda Karabahhiga lahwarzzassiga ja siis vett joonud pidevalt elektrid, eks ole, et natuke juba hakkas, muidugi hiljem see süvenes, aga ikkagi noh, ma olen seal vett, mu tädi kukkus ikkagi vanni ja oli ka, et millal nad siis suppi pididki jätma, et saaks valmis ja ma mäletan, et hernesupp oli lemmik nende rookat, selline suitsutatud liha ja selline mingil järgnes Supolija nende lemmik ja no selline supp on teretulnud ka eestlase toidulaual, mäletate ka mingeid jutte, mis teile räägid või et äkki mingeid elutarkusi õpetati? Ma arvan, et ma olen selleks liiga väike ja kuna ma hiljem suhelnud ju noh, vanavanematega, et nemad kahjuks lahkus sellest elust. Ja siis kuidagi, et kui ma tulin siia tagasi Tallinnasse, et siis suhtlus mis kadus ära jah, et siis paari aasta pärast suri ära ka tädi, et isa, õde, see oli mu armastatu mõtest inimestest, kui te Tallinna tulite tagasi olite niisiis viie ja poolene ja kas seda keskkonnavahetust mäletate ja seda, kuidas tagasitulek oli, tundus selline mingi kontrast muidugi tähendas Jerevanis niite, kõike hällitasid. Tulin siia ulja õde, kellega ma tegelikult väga ei suhelnudki Sestamaid tunnustada. Ma ei tundnud teda, sest ja ema oli kogu aega temaga, siis eks ole. Püüdis ta ravida ja aidata teda. Ja kui ma tulin, ma ja keelt ei osanud vene keelt, eesti keelt ei osanud, ma suhtlesin kärmendamine keeles ja ma isegi lasteaias oli väga raske, sest ma ei tahtnud rääkida nõnda, aga see oli, vastamine soovin, ma ei tahtnud, eks ole siia tagasi tulla, sest mulle nii meeldis Armeenias. Et kõik mind armastasid, kogu tähelepanu oli minu peal, eks ole, ja Lapsena oli väga valus, et ikkagi siia üleminek siia viia, kuidas peaksite kohanema, üldiselt lapsed kohanevad, rutem, räägitakse kui täiskasvanud. Vist hakkasingi kohanema tasapisi, aga Ma mäletan, et ei olnud väga ikkagi positiivses meeleolus. Vägeva palliga kaklasin lastega ikkagi ei tahtnud mängineerised ja need huvi huviharjumused olid teistsugused, lastel pole mängud, isegi oli tunda seda, millal see murrang toimus sellise positiivsema ellusuhtumise poole. Teate, kui kurb või rõõm öelda, seda toimus juba täiskasvanud eas ikkagi. Võib-olla suhtlemises muutsin, võtsin vastutuse, eks ole, enda meeleollu ja oma elu eest ja kõike seda, et see juba oli 23 aastane. Milliseid tarkusi siis vanemad teile nüüd ellu kaasa andsid? Ma sain väga tugeva oskuse hoolitseda lähedaste tervisest ning viimase hetkeni otsida viise tervise parandamiseks. Ja samuti ma sain teada teiste kultuuride austamise tähtsust. Võõrkeelte teadmise olulisust ja mu kallid vanemad õpetasid mind, et iga väljakutse on uus teekond minu arenguks ning igas olukorras me lähedased on alati toeks, et perekond on esmasel kohal. Väärtusskaalal. Nad õpetasid tänulikkust, armastust, küllust, lahkust, hoolivust, teise toetamist, toimetulekut rasketes olukordades, usaldust, austust väärtustamist, väärikust. Ja tänapäeval ma saan sellest argusest tuge kõige raskemate otsuste vastuvõtmisesse hetkedel. Teie vanemad andsitele kaasa selliseid tähtsaid ja häid elutarkusi. Ma nägin, kui palju vaeva nägid, et üldse et hoolitseda mõlema lasteaiast, kui mõlemal aastal turniiri jäävad vajadused ka, et see oli väga raske majanduslik toime tulla, kui ema pidi kogu aeg halama haiglas kogu aeg, nemad pidi ta leidma vahendeid, seda kõika ravimeid soetada endale. Et see oli väga ikkagi, ma kõrvalt nägin seda, seda kõrgelt hindasin. Kas nad suutsid säilitada enam-vähem rõõmsa meele ja sellise optimistliku ellusuhtumise, vaatamata kõigile neile raskustele, mis elu neile muudkui veeretasid, veeretsete? Nad säilitasid ja seni kuni õde oli elus. Et see murehetk oligi 2000, eks, eks aastal, et siis kui õde lahkus sellest elust, siis ikkagi kui ema oli ikkagi leinast Kymaastatest oli küll väga raskes leinas, kuna ikkagi kogu tema elu oli pühendatud õele. Ja minu ülesanne oli ikkagi püüda ema sealt nagu välja viia sellest leinaaastal see oli. Et ma ikkagi püüdsin talle aidata, et ikkagi öelda, et ikkagi elu jätkub, eks. Nii oli mõeldud. Et me saime väga-väga palju ikkagi sellest. Sellest ajast, kui õde oli meiega. Jah, oli raske, aga me oleme üks perekond ja vist lapsakult lõppeski mu jaoks sellel aastal ma olin kolmeteistaastane. See oli murdehetk, suuurt, teisisõnu kõik need head ja tähtsad tarkused, mis omal ajal ema, isa teile rääkisid teisse kogunenud nagu näiteks, et iga väljakutse on uus teekond, eks ole. Ja nüüd tuli teie kord oma emale seda öelda ja olla talle toeks. Ja sest isa ikkagi on selline, ta ei rääkinud väljaga oma tunnetest, ta pigem ikkagi tahtis isenesest hakkama saada kuidagi ja ta, ma arvan, muidugi tal on ka väga raske olnud, aga mis tema? Ma pean, ma nägin kui raskes õletama just kandisklikuga musta riietust ja niimoodi, et seni kui ta hakkas siis mingeid hobisid endale leidma. Teie vanemad õpetasid teele ka muid asju, mis ei olnud võib-olla nii kurva alatooniga, et näiteks külalislahkus ja ühesõnaga inimestega head suhted ja te nägite nii-öelda ka vanemate käitumise pealt, et sõnad sõnadeks, aga vanemad ka toimisid selle järgi, et kuigi oli raske, kas oli, ütleme aeg-ajalt teie koduga inimestele avatud jah, et meie uksed olid avatud teistele inimestele, meie sõbrad vanematest sõbrad teadsid, et nad võivad seda tule värava juurde helistada meile, kas oleme kodus? Nad tulid koju ja siis oligi lahed kaetud. Noh, kõikide, mis meil üle jääb, et me kunagi olnud, et seda jätame endale, on ju noh, sellist asja kunagi olnud, et kõik, mis oli parimad mehed kodus, alati panime laua peale jalad leidsime siis, et kuidas ikkagi külalistele vanimaid siis emotsiooni ikkagi tekitada ja hindasime väga sellist. Sedasama saite te ilmselt ka vastu, et armeenlaste kogukond on ju alati eestimaal olemas olnud ja Tallinna linnast rääkimata, et teil olid oma sõbrad ja ka nemad olid teile omakorda toeks neel ütleme raskematel aastatel. Seda küll jah. Nii mul kui vanematel sõbrad sõltumata rahvusest ta silma ikkagi tuuakse näide ikkagi ja need väärtused, mis ikkagi vähendavad, et ka minu sõpruskonda kujunepa inimestest, kellega ma sain vastavalt minu väärtuste kokkulangemisele suhteid luua. Jah, meil on kuuluvustunne kogukonnale. Aga siis ta tõelist südamesoojust, et me saame kogeda inimestega, kes jagavad samu väärtusi. Te käisite vene koolis, kui te tulite Eestisse ja ma pidin minema, sest kui ma tulin Eestisse, ema kohe tahtis mind esines lasteaeda panna, sest me oleme Eestis ikkagi 1994 vist oli aasta, aga nii ta väetada ja põhjenduseks oli nimi kinni sobinud. Ja kuuliga keegi tahtnud minuta, et kuna siis samas klassis, kui me tahtsime, oli juba poiss armeenlane, kes õppis nutta kahete peal ja siis mind lähed, võta kuidagimoodigi, saime minna kooli ja lihtsalt oli vene keel. Aga ma olin väga õnnelik selle üle, sest muidu kuidagi saaks õppida vene keelt sellisel tasemel, mida praegu valdan. See oli keeleõppe suhtes oluline, see oli väga tähtis, sest ma saan rahulikult, Ta lugeda raamatuid, kirjandust, et ükskõik mis keeles, noh, ikkagi kolmes keeles valdan praegu tugevalt. Nüüd kolm on armeenia, vene ja eesti kahjuks inglise, vene, eesti, inglise, vene, eesti, inglise armee keelt ma terve oma elu, maa suhtlen armeenia keeles, aga sellist Justakirjutamist, lugemist ma hakkasin õppima alles 2013-l aastal, siis kui ma hakkasin Armeenias käima avastamas seda ja ka Mu lasta õpetaja, ta leidis mulle Arminegi lõpetajat Jerevanis, kellega ma kuu aega süvenenud õppisin, kuus tundi päevas armeenia keelt, kuidas ta kirjutada, lugeda ja ma siiani ei ole veel seda, eks ole nii hästi õppinud, et just saaksid lugeda luuletusi ja kirjandust, mida ma soovin sellist see on ikkagi sõnavaraga raske, aga mis keelte kodus rääkisite armee keelt, aga üks asi on olmekeel, kelle ma iga päev suhtlen vanematega, aga kui ma ei oska kirjutada ega lugeda, ma ei saa kirjandust ka, eks ole, lugeda ja kogeda. Et kuna need tähed on teistsugused, seal väga ilusat ja huvitavat ja minu jaoks oli nii imeline õppida seda, sest nagu ma oskasin rääkima, aga ma hakkasin õppima, et seda lugemist ja kirjutamist ja ma avastasin, kuidas üks või teine sõna peab olema kirjutatud, et mulle, tähe tulid sealt välja, mida kuuldagi seal olemas sellest sõnast, et kasvõi sellised näited. Ja arvestades, et te olete nüüd Eestimaal elanud alates 1994 siis on väga tähtis küsimus, et kuidas see eesti keel hakkas tulema. Eesti keelt hakkas tulema natuke hiljem, et ma olin 15 aastane, kui ma seadsin endale nii, et ma pean omanda massiliselt parimal tasemel, mis on võimalik. Ja siis ma palusin emal leida mulle õpetaja, kellega ma võin siis grammatikat selgeks õppida. Ja suhtlemisoskuse jaoks oma Läksin suvel töötama Askisse kollektiivi. Et ma vaatasin 15 aastaselt juba, ma töötasin suviti ja ma autokoll läksin ka meelega eestikeelsesse sõnavara rikastada ja gümnaasiumi, kui ma lõpetasin ja ma juba teadsin, et ma saan väga hästi hakkama, et kõik, mis ülikoolis ja siis ka töökohal, et ma rääkisin vabalt. Iseloom on teil tugev. Ma arvan tänu elukogemusele külla ikka ja selline sihikindlus, et kui te midagi ette võtate, no siis siis see peabki nii minema, ükskõik kui palju jõudlusega ei nõuaks selline jahe, et oli selline mõtteviis, kus siis tulemas takistusi ei näe, on ju. Aga ei ma praegu ikkagi dünannas muuta, sest sa natuke mehelikult mine, püüan ikkagi olla paindlikum, eks ole. Et mõelda, kuidas ja millal teha, aga ikkagi pehmelt, et nii ma enam ei tee. Siis kui laps on kooli lõpetasin, kuuled, siis oli küll selline mõtteviisat eesmärk olemas siht ja takistusi. Noh, praegu on ikkagi teistsugune suhtumine, alussineer, mitu last teil on? Kaks last, kaks poega? See ongi see, et me peame olema siis pehmem, et mu pojad oleksid tugevamad, et sul on selline vastuoluaegsete, et kui vanaks sama tugev ja iseseisev ja enesekindel, kui ma olin. Ma ei taha, et mu pojad oleksid selles kuidagi Moldatud. Ikkagi püüame pehmem, paindlikumat käki poistes kasvaksite väga siis täiskasvanute vastu sunnikud noormehed. Jah, et siiani ma arenen, sest ega see areng on kestev protsess ikkagi õppimine läbi elu. Siiani On asju, mille tuleb ikkagi parandada, natukene siis täiustada. Et on hetki, kui ma tean, et ma pean olemas, kuidagi rahulikum, et pea siis käituma nii nagu emotsionaalne natuke. Et natuke tahaks ikkagi nende emotsioone rohkem kontrolli all hoidma, teatud olukordades tuleb kogemusega. No ütleme niimoodi, et meeste ja naiste vahelised suhted on ka mõnevõrra erinevad nii Eestis kui Armeenias ja teie, Luzzini, olete seda tund ja jah, et ma vaatle olukorda väga tihti, et kui naised püüavad paista seisvate tugevatena samas kui nende sisemine soov on olla kaitse all, turvalisuses? Ma näen, et naised saavad üha tugevamateks, kuna ei sa usaldada ennast täielikult abikaasa või elukaaslase kätte mis käib omakorda mehi, kes ei pea enam vastutama la nõrgematajaks. Kui ma hakkasin Armeeniat avastama mulle kohe torkas silma, et ükski meesterahvas, sõltumata vanusest on nagu see laps, väike poiss, või siis oleks vanem meesterahvas, istus seni, kui keegi naistest seisab või astu uksest läbi, seni kui naised ei lähe läbi. Aga ka eile siin tihtipeale näen vastupidist pilti. Võib-olla väga palju praegu räägitakse feminismi, nende õigustes võrdsustamisest, aga ma arvan ikkagi siin peiduvadega teised sellised, ta harjunsid, et mis esialgu ei pidanud olemagi, et ega see ei ole ju naistele kasulik käteta, kui nad on nagu tugevad, et me no mina ikkagi selle poolt, et me peame hindama, siis me oleme erinevad, aga ükski ei ole parem ega halvem. Jah, et ikkagi tõeline selline kooselu õnnelik abielu, kui ma ikkagi vaatan, väga palju jälgin, et kes on väga palju elanud ja koos väga palju Koganud ja toetanud need, kes väärtustavad teineteise tugevusi, erinevusi. Ma arvan, et see ongi õnne selline saladus just suhetes. Et mitte püüda asi selle konkurentsis midagi võita, vaid siis väärikus, eks ole. Millega te Eestis tegelete siis juba kooliajal maad, 12 kümnendas klassis kastsin töötama panganduses peale siis viimased riigieksamid sooritasin, ma läksin kohe paganusse kus prakku tegutsengi varsti saab juba 10 aastat ja samaaegselt Ma õppisin EBSis võõrkeeli, ärikorraldust lõpetasin bakalaureuse all ja kaks viimast aastat ma õpin ärijuhtimist, turundus ja finantsjuhtimise suunal, samuti seal EBSis teha, siis teinud väga siis huvitavaks mu viimaseid aastaid, et ma pidin siis samaaegselt tegelema laste töö ja õpingutega. Teete Eestis nagu võiks öelda, et täiesti nüüd kodunenud mitte ainult kohanenud, vaid ka kodunenud ja, ja kusjuures selline tunne tekib, mida nüüd tähendab linnas, kus ma üles kasvasin Tallinnas vaid ka teistes Eesti linnades, et Tartus, Kuressaares ja Narva-Jõesuus, et merekallale, et mulle väga meeldib seal käia. Et viimati sõitsin Viljandisse ja Karksi-Nuias on suurepärane, vaata pilte ja aurupark, mis mulle Toilas väga meeldib, et igal pool, kus ma käinud Eestis, et ikkagi kodune tunne jätkub. Kuidas on lood siis teie isaisade maa Armeeniaga, et kas te saate seal niimoodi regulaarselt käia või on teil ikka elu suhteliselt tihe ja kiire siin Eestimaal, et need käigud on sellised harvad või kuidas sellega on siis 2013, kui ma aasta oli, et kui ma siis läksingi Euroopa liidu poolt rahastatud projekti raames Armeeniasse just veebruaris oligi see, et neli aastat just sai läbi, et toimuski suur avastus. Eks see on ka väga tähtis maa minu jaoks, mina ei teadnud seda, et kui tähtis see on jaoks. Ma arvasingi, et minu jaoks ongi olnud Eestimaa ja teised riigid on seda avast noh, reisimiseks avastamiseks. Ma olin siis Armeenia suusakurvardi linnas tahkadorist, seal peatusime ja see oli suurepärane õhk, suurepärane ilm, suurepärased inimesed, tulid armeenlased tervest maailmast, ka kohalikud armeenlased ja olid ka teises Euroopa Liidu rahvaseid ka oli seal aga väga palju armeenlasi tuli ka teistest Euroopa Liidu riikidest. Suhtlesime, see oli esimene kord, kui ma siis juba teadvustatult läks siis Armeeniasse ja ma tegingi väga palju avastusi sel aastal just selle jaoks. Et ma, ma mõtlesingi, et mu juured on sealt, ma olen sealt pärit. Vanemad on sealt pärit, et väga palju seda, mida me ei teadvustanud, et siis 23 aastat, ütleme nii. Kui te nüüd 2013. aastal käisite, siis nagu tunnetasid eriti selgelt, et, et see on nüüd see isaisade maa just, ja see tunne tekkis kohe, kui maandusin astusite lennukist välja välja ja õhk, keel, inimesed, et kuidagi see oli nii mu isa moodi. See tähendab, et mõtlesin, et mu isa on siin ainulaadne, eks ole, et taasiseseisev väga tugev meestrahvas. Ja siis ma vastasin, et Jerevanis ja Armeenias on ikkagi väga palju inimesi, kes on sama suure südamega sama mõtlemisviisiga, et see kõik olemas veelgi rohkemas mahus. No te käisite muuhulgas ka Armeenia apostliku kiriku katedraalis ja sellest olid teil ka täiesti erilised elamused, mis on ka iseenesest mõistetav, sest et see on ka võimas koht väga võimas jah, et see oli teine avastustele tahka tsooni, eks siin see on siis püha linn, mis asub Jerevanis 40 minul see sõidu kaugusel. Ja kui ma siis seisin seal katedraali kupli all, et mul tulid pisarad, et ma esimest korda elus ma tõesti, ma tundsin, et kuidas usku jumalasse täidab mind just sisemiselt. Et sellist tunnet mul ei ole kunagi varem tekkinud. Hiljem, kui ma hakkasin juba avastama erinevaid, siis vaatamisväärsusi ja teisi katedraale Armeenias, Jartsahhis, Gruusias. Ma tundsin sarnaseid tundeid, aga võib-olla hea asi, mille, mis tunne, et ma pean, eks ole, otsima. Aga selliste, et tunned, kui pisarad tulid iseenesest välja, et sellist oli esimest korda tulla. Kui kaua te saite siis olla seal Armeenias? Projektid kestavad seitse kuni 10 päeva. Kuskil 10 päev oligi vist, sest ma natuke sõitsin varem sinna kohale, sugulastega, seal ütleme tuttavaks alles, sest ikkagi varem käisin lapsepõlves, et ma ei teadnudki kõiki ja me mäletame kõik, et siis ma tulin, eks vaata, mina sõitsin kaheks päev hiljem, kuidas tagasi tuleks, sealt oli plika mingi selline kripeldus, et oi, ma pean nüüd Eestisse tagasi tulema, tegelikult siin on mu kodu või, või siiski mitte. Et tol hetkel, et siis veebruaris 2013 ma ei tahtnud üldse Eestisse tulla ja juhtuski nii, et ma tulin Eestisse tagasi ja ma neli korda 2000 13-l aastal käis Jerevanis neli korda ma läksi maikuus puhkusele kost lastega mägis juba septembris ja oktoobris. Et siis olid ja eks uhkus ja kolm projekti ja kõik ma veetsin siis seal ja see oli ikka siis noorteprojektid, mis olis rahastatud roopalid rahast ja olid väga arendavad ja märkasin, et väga palju armeenlased ei käigi, kes elavad juba Euroopa liidus ja teistes riikides nad samamoodi nagu mina tahavad avastada oma siis sellist vanavanemate maad. Kui vanad teie pojad siis olid kolme ja nelja aastased, mis nad arvasid asjast? Oli väga vahva, tore nende jaoks, et oli soe maa, et siis seal polku läkideksi, sellised väiksed pursk kaevad, kus saab juua. Et laste jaoks on kõige sest huvitavam, et siis ekskursioonid, kus me käisime, me käisime koos nendega, me võtsime lihtsalt iga päev mingisuguse käiku ja käisime mõnes vaatamisväärsust lihtsalt nautima. Noorevantis hordi lappis, et seal on siis Ararati mäele kõige lähedam siis katedraal datest. Et see on lihtsalt suurepäraselt kohad, et nad kirjeldamatult, et kui, kui ilusad nad on, et siis esimesel aastal, kus ma käisin, et seal kõik õhk ja vaade, pildid ja suguvõsa võttis muidugi juubeldustega teie pojad vastu seal suguvõsast on jäänud tegelikult praegu mu onu tema poeg, siis on ka sealt kaugemalt sugulased ja üksis onupoeg elab Ameerikas, et on, kahjuks on vähe jäänud sugulasi niimoodi, et kui me võrdleme sellega, mis oli minu lapsepõlves, siis kui ma seal kasvasin, eks ole, esimesest kuni siis viienda eluaastani hulk vähem. Aga teie pojad, kas nemad ka kuidagi tundsid, et ta siin on teistmoodi ja mingi lähedus võib olla, kes oli lastega ka nii? Jah, nendega, eks ole, nii et kui mina Usenud armeenia keelt, kui ma üles kasvasin, nemad kuulevad kõiki keeli juba armeenia, eesti ja vene keel igapäevaselt, eks pudrud kogu nendega, et siis nad said ikkagi näha, et kuidas saab ikkagi armeenia keeles suhelda ainult selles keeles seal praegu suheldakse Armeenias, et see võib olla keeleoskus, natuke arenes neil ja samuti see, et kõik armastavad lapsi seal. Et kui keegi näeb lapsi ja need on mulle ka väikse vanusevahega Tarvatakse kaksikud, siis kõigil saad, tulite ja juurde ja kallistas seda kuidagi ja oli nii, et nad on nii armsad ja siin, kui nad käituvad agressiivsemalt kui tavaliselt, laps kui teised lapsed, ütleme et siis kuidagi mõnikord, ah kuidagi noh, tunne oled kuidagi ma bulla peaks nüüd teistmoodi kasvatama, onju, et selline tunne tekib, et kui me vaatame, milliste pilkudega peale vaadatakse, seal ei ole üldse selliseid hetki olnud, et aktiivsed nad teevad, mida tahavad ja seda nagu lubatakse, siis on see iga nautima, kui me peame juba natuke piirama ja kontrollima, lapsena käitumise seletama, et see on ikkagi juba 90 aastat enne sadegagi. Ps naudib oma lapsepõlve kasvatate oma poegi nii-öelda oma suguvõsa parimate traditsioonide järgi. Ma püüa. Mis keelte kodus räägite? Arbinja praegu räägime, aga lapsed ütleme, nad juba püüavad eestikeelseid sõnu ja natuke oskavad rääkida, aga muidugi koolis ikka õpivad ja nad käivad ikkagi vene koolis. Aga eesti keelanud juba väga hästi. Lasteaiad käisid eesti keelt venekeelses kahes lasteaias ja nad mõlemad omandasid juba eesti keelt ja praegu lisandus ka inglise keel ja praegu õpivadki erakoolis. Seda kõike omandada üheaegselt, aga siis paskeeleks on vene keel. Et see ka oleks omandatud. Tallinnas on oma päris korralik armeenia kogukond, ma hakkasin kogukonnaga just suhtlema tihedalt siis, kui ma sain juba lapsi. Et enne seda ma ei suhelnud eriti, sest mul oli, rääkisime varem, et ikkagi teistsugused siis noh, ülesanne, et ma õppisin usinalt töötasin, ei olnud aega, sest ma lõpetasin kiituse kond kuldmedaliga ei saa samaaegselt, ma täitsin täiskohaga kooli kõrvalt viimased kaks aastat koolis gümnaasiumis ma ütlesin juba õhtuti ja nädalavahetusel, et mul ei olnud aega hobideks, ütleme nii. Ja siis kogukonnaga hakkasin suhtlema ja tuttavaks saama kõikide siis Eesti armeenlastega kuskil 2013, jah, ma arvan, et sellest hetkest, kui ma läksin Armeeniasse ja ma sain aru, et ikkagi mu juured on ikkagi sealt ja maksma otsima ka siin tutvusi. Ja ma leidsingi just Kadriorus lasteväljakul mäe mängisime lastega ja siis ma saingi esimest õdusa sealt lihtsalt siis läbi tema mehe. Siis hakkasime käima Armeenia muusikakoolis laste muusikakoolis. Väga tihedalt suhtleme aga Tartu armeenlastega, helistage tegelikult, kui mingid sündmused toimuvad, et siis me ikkagi kogu Eesti armeenlased kogunevad. Käisime Haapsalus, Viljandis, käisime nüüd me näeme siis Tartusse selle nädalavahetustel tulevaselt tihe, selline laste kaudu oma rahvuskaaslastega suhtlemine siin Eestimaal elades, et see teeb südame soojaks küll ja küll kõik te olete üksteisele toeks, kui vaja ja mida te teete üheskoos? Meie lapsed laulavad, õpivad keelt ja on siis Armeenia pühapäevakool, eks ole, Jusmast ots, poisid käivad seal, jah, Nemad seal käivadki ja, ja siis selle kui kaudu oma tutvussingi ka teiste lastevanematega enamus neist on tulnud juba Jerevanis viimastel aastatel. Et siis lapsed sündisid juba siin ka mõned on, kes juba tulnud koos lasteaiaga Hirewanist, aga noh, palju ka, mis on. Aga kui lapsed on siin sündinud, pidusid ikkagi sünnipäev, seda, et ikkagi need on väga palju aega kulus palju, võib-olla Tallinnas armeenlasi nüüd jättes praegu muu Eesti kõrvale üks, 2000, ma arvan. Aga kas arv on kasvanud aastatega või kahanenud? Parem, pigem kasvab, pigem kasvab, või siis ikkagi inimesed muudavad aktiivsemataks ja võtavad rohkem USA ühiskonnaelus annavad endast teada ka mis puhul tulevad armeenlased eestimaal elama. Väga paljud tulevad ülikooli kaudu ikkagi noored tulevad siia õppima on siis väga paljud, kes on Tartust pärit, eks ole, nad on tulnud noores eas ülikooli õppima. Siis nad kutsusid, aga siis pärast, kui nad ikkagi jäid siia elama peale ülikooli lõpetamist siis sellega nad omaenda vanemaid sisendist lapsed siinses pärast teised sugulased tulid siia elama. Kahjuks, et see on paratamatu, aga noh, Armeenias on raske majandusliku olukord, et väga raske seal elada. Kui ma käisin jätkuvalt jah, et hinnad on meil peaaegu, meie hinnad on seal, aga palgad kümmekordse vahega allapoole. Kuidas te lusin eesti kultuurielust osa saate? Ma olen väga suur Eesti austaja ja külastan balletietendusi Estonia rahvusooperis aadidega suure armastusega. Ja samamoodi ma naudin kammerorkestri etendusi Kadrioru lossis. Külastasin ka teeva premaal kontserdi. Kui tähist siis Eestit külastas paar aastat tagasi. Et saate endale vahel lubada ajaliselt, et vot nüüd on nii, et ema läheb teatrisse. Paneksime me ikkagi olime koos lasteaiaga, et nemad ka juba suurele Ramastajaidet majja, ooperisse ma ei lähe, aga päike küll jah, lähen koos lastega. Paneeli on võimalik vaadata nii Tallinnas kui ka Tartus. Jah, kahjuks vastasime, ei ole veel jõudnud. Aga jah, Estonia rahvusooperis, me oleme vist kõiki etendusi juba näinud. Mis keeles te telekast uudiseid vaadates Te saateid? Pean tunnistama, et ma ei vaata üldse telerit raamatuid ja tegelen lasteaiaga, jalutan ja kuulame muusikat, et midagi, mis lõdvestab ja rikastab ja arendab sellist. Suht on ikkagi, nii et tuleb hinnata oma aega. Ma õppisin ja Estonian Business kuulise siis ülikoolis, mis on väga rahvusvaheline ja eks siis väga palju tudengite peatavadki selle peale läksidki kas magistriõppesse või siis või maailma avastama teistesse riikidesse, sest me õppisime väga hästi teise keele õppisime ju peale inglise ka teisi võõrkeeli prantsuse ja saksa keelt ja mõned gaasis hispaania keelt ja see andis väga suure võimaluse. No see ei lisa minna maailma avastama juba keeleoskust, aga meil ei olnud sellist raskust neil, kes nagu läksid, eks ole seda tegema, et nendel juba suus Teie jäite Eestisse ja teie kodu on siin? Jah, see on tõesti imeilus päev, kui seda saadet siin salvestame, seal oli kuus, vaatame aknast välja, meri sinetab ja suure meeletult ja päike särab. Olete õnnelik inimene ja väga aitäh saatesse tulemast. Plussine Alaver, Tian. Aitäh. Eel olid stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.