Tänases saates riigita rahvas tuleb juttu assüürlastest stuudios Andrus Mölder ja Marje Lenk. Kui ma küsisin kolme inimese käest, kas nad teavad, kus süürlased elavad siis nad tegid imestunud näo ja ütlesid, et süürlased on muistne rahvas ja neid ei ole enam kusagil. Jah, ma ei imesta tegelikult üldse. Enamus raadiokuulajaid on ilmselt koolis kunagi ajaloo tunnis õppinud Mesopotaamias, see tähendab tiidilise ja Eufrati jõe vahel eksisteerinud kunagise võimsa riigi Assüüria ajalugu. Ent hoopis vähem teadvustatakse endale seda, et selle Assüüria riigi kunagine põhirahvas süürlased on olemas ka kaasajal. Kusjuures rahvas, kelle arvukus on suurem kui eestlastel, süürlasi on enam kui poolteist miljonit. Ent me väga täpselt ta süürlaste arvu ei tea. Süürlased on täna küllaltki laiali pillutatud. Süürlaste ajalooline asuala on olnud tänapäeva Iraagi, Türgi ja Süüria aladel. Sellesse alasse on siis kuulunud Iraagi põhjaosa, Süüria kirdeosa ja osa Kagu-Türgist. Ent kaasajal elavad süürlased tunduvalt hajutatumalt. Nende asuala ei moodusta tänapäeval sellist ühtset tervikut. Nad elavad rühmiti hajali Iraagis, Iraanis, Süürias, Türgis, Liibanonis ja mitmel pool mujal. Kusjuures väga palju süürlasi on ka oma ajalooliselt asualalt välja rännanud välja rännanud hoopis kaugematesse piirkondadesse ja seetõttu näiteks tänapäeval küllalt palju süürlasi elab USA-s aga Euroopas, näiteks Rootsis, Saksamaal, Madalmaades ja Prantsusmaal. Kõige enam elab süürlasi kaasajal Iraagis ja Süürias enne Saddam Husseini kukutamist. Arvati, et ta süürlase elab Iraagis vähemasti pool miljonit inimest aga mõnedel andmetel isegi 800000. Aasta tagasi oli süürlasi Iraagis järel ainult umbes 300000 või pisut enam. Seega väga paljud süürlased olid kas tapetud või põgenenud. Süürias kodusõja alguses elas 300 kuni 700000 süürlast. Palju neid seal elab tänasel päeval on jällegi üsna raske öelda, sest Süüria mässulised väga tõsiselt tegutsevad süürlaste vastavuses süürlased, kristlased, süürlased on ka Süüria praeguse presidendi suhteliselt tõsised toetajad ja süürlasi on tapetud väga halastamatult ja süürlased on pidanud ka Süüriast jällegi põgenema. Nii et tänasel päeval tõesti on väga raske öelda, kui palju siis ikega süürlasi nendes erinevates riikides elav USA-s elava süürlasi enam kui 100000, aga mõningatel andmetel võib USA süürlasi tänasel päeval olla isegi juba üle 250000. Iraagi ja Süüria kohta on ilmunud väga palju uudiseid aga millegipärast on süürlased meedia tähelepanust kõrvale jäänud. Küll on aga räägitud teistest nendes riikides elavatest rahvastest. No isegi näiteks need kõige viimase aja uudised, mis on seotud Süüria kodusõjaga. Meile räägitakse süüria kristlastest, räägitakse sellest, et Süüria mässulised on kristlaste vastu, et hävitavad kristlasi, aga meile ei räägita tegelikult sõnagi sellest, et need Süüria kristlased, tungla süürlased, süürlased On väga valdavalt kristlased. Ja seda vaatamata asjaolule, et tänasel päeval süürlased elavad selgelt islamiusuliste rahvaste naabruses. Süürlaste sisuliselt kõik naabrid on islamiusulised rahvad ja need islamiusulised rahvad on oma usku assüürlastele väga pikka aega peale surunud. Aga süürlased on tänase päevani suutnud säilitada oma kristluse ja süürlased kuuluvad siis erinevate niinimetatud idakirikute alla kaasajal võiva süürlasi, nende geograafilise paiknemise, lingvistiliste, eripärade ja usutunnistuse alusel jaotada kolme peamisesse rühma. Läänepoolsed, süürlased elavad mitmel pool Süürias ja Türgi lõunapoolses keskosas ja kaguosas ja neelas süürlased on Süüria katoliku kiriku liikmed. Idapoolsed, süürlased elavad Süüria kirdenurgas Kagu-Türgis ja Loode-Iraanis ja needa süürlased on Assüüria idakiriku ja ka muistse Assüüria idakiriku liikmed. Kolmas grupp on niinimetatud Kaldja kristlased ehk kaldega katoliiklased ja nemad elavad Iraagi põhja- ja keskosas ja Türgi idaosas. Rääkida süürlastest on väga oluline nimetada, et tegemist on semi rahvaste hulka kuuluva rahvaga. No semiidi rahvad on ajaloo jooksul ikka ja jälle pidevalt olnud tähelepanu keskpunktis. Nimetagem, või siinkohal ajaloost muistseid, Foniiklasi, kes mingil hetkel olid Vahemere ümbruskonnas peremehed, kes muuhulgas lõid kuulsa Kartaago ja nii edasi. Ent ka näiteks viimaste aastakümnete uudiste keskmes on väga sageli semiidi rahvad, sest nii araablased kui ka juudid kuuluvad semiidi rahvaste hulka. Veelgi enam, nii klassikaline araabia keel kui ka heebrea keel, sealhulgas selle heebrea keele tänasel päeval kõneldav varianti friit. Mõlemad nad kuuluvad semiidi keelte keskse Miigi keelte rühma. Nii et keele mõttes siis araablased ja juudid vägagi lähedased rahvad. Ja vot nende semiidi rahvaste hulka kuuluvad ka süürlased ja ühesse myy rahvast oleme me kunagi varem ka rääkinud. Me oleme nimelt rääkinud siis Etioopias elavatest Ammharitest. Jamfarid kuuluvad siis semiidi rahvaste lõunapoolsesse rühma. Süürlaste naabrid kaasajal on valdavalt kas araablased või kurdid ja araablased ja kurdid on süürlaste naabriteks olnud juba küllaltki pika aja jooksul ja mõlema nende rahvaga olla süürlastel viimase mõne sajandi jooksul olnud väga tugevalt vastasseise. Ja kuna araablasi ja kurde on piirkonnas palju rohkem kui süürlasi, siis süürlased on ikka ja jälle nendes vastasseisudes kippunud alla jääma. Kas sa, süürlaste hulgas on ka selliseid inimesi, keda teatakse ja tuntakse kogu maailmas? Gaza rahvusvaheliselt väga tuntud inimeste seas on süürlasi väga vähe. Ja nii me võimegi öelda, et ilmselt kõige tuntum inimene, kelle esivanemate seas on olnud Ast süürlasi on kuulus tennisist Andrea kassi. Tema üks vanavanematest oli süürlane, teine vägagi tuntud inimene, kes oli süürlane ja kes oli kristlane, oli Saddam Husseini aegne Iraagi välisminister ta rekka siis tema oli tuntud mitmel põhjusel. Ühest küljest oli ta tuntud oma küllalt selliste kummaliste naljakate väljaütlemiste poolest rahvusvahelisel areenil aga ta oli tuntud ka selle poolest, et ta oli mingil perioodil ainus kristlane. Saddam Husseini poolt juhitava Iraagi kõrgemas juhtkonnas. Ja rohkema süürlasi tänapäeval tuntud inimeste seas ei ole. Süürlased on siiski vägagi selgelt allasurutud rahvas. Kusjuures süürlasi on ju väga sageli halvustavalt saapapuhastajat, eks nimetatud. Lisaks sellele saapapuhastajad on süürlastel siin viimase 100 aasta jooksul olnud ka mitmeid teisi selliseid halvustavaid ja põlastusväärseid nimesid. Aga süürlased ongi olnud sunnitud tegema kõige lihtsamaid ja kõige mustemaid töid ja kes ongi igas mõttes marginaliseerunud ja süürlastel on ka nendes piirkondades, kuhu on välja rännatud väga raskeid, ükskõik millises eluvaldkonnas tippu jõuda. Paljudes oma riigita rahvaste saadetes me oleme ikka ja jälle pidanud tõdema, et rahva ajaloo kohta Ta on küllalt vähe teada või siis rahva varasema ajaloo kohta on suhteliselt vähe teada. Süürlased seevastu on küll täiesti teistsuguse ajalooga rahvas, nende ajalugu on vägagi tuntav antud, eriti see kunagine ammune varane ajalugu. Veelgi enam, ajaloolaste seas on ju olemas omaette uurimissuund. Astroloogia. Süürlased ise arvestavad oma ajalugu välja kuni ammuse Süüria akaatsia tsivilisatsiooni, mis levis Mesopotaamias umbes 5500 kuni 6000 aastat tagasi. Assüüria kuukalender on aga veelgi vanem. See algab ajaga 4750 aastat enne Kristust ehk siis algab ajaga enam kui 6760 aastat tagasi. Süürlaste ajalooliseks piirkonnaks loetakse Mesopotaamia põhjaosas asunud Arkaadia põhjapoolsed alad Tigrise jõe ülemjooksul mida umbes alates ajast 4400 aastat tagasi hakati tundma Süüriana. See ala on valdavalt kaasaja Iraagi põhjaosa ja see piirkond on oma nime saanud kunagise Assuri linna järgi. Nüüd Akkadi impeeriumi ajal enam kui 4350 aastat tagasi allusid süürlased Akkadi riigile. Süürlasi peetakse akaadide hulka kuuluvaks. Süürlased olid siis põhjapoolsed akaadid ja nad erinesid nii keelelt kui kultuurilt mõnevõrra siis lõunapoolsetest akaadidest ja nendest lõunapoolsetest akaadidest, siis kõige tuntumad on babüloonlased. Enam kui 4000 aastat tagasi oli süürlaste asuala lühikest aega ka Sumeri Uri suur riigivõimu all. Ja sealt edasi kuulus Assüüria Babüloonia võimu olla, kusjuures Babüloonia võimu all oldi ka ajal, mil Babüloonia valitses, kuulus hammu rabi toosama hammur abi, kes oli maailma esimese teadaoleva ulatusliku seaduste kogu kehtestaja. Nüüd hammurab järglaste valitsemisajal kaotas Babüloonia aga Assüüria üle võimu. Ja 13. sajandil enne Kristust algas Assüüria tugevnemine, mille tulemusena muutus Assüüria suurriigiks ja see suurriik vallutas äraga Babüloonia. Järgnevatel sajanditel Assüüria kord nõrgenes, kord tugevnes, aga pidevalt sõditi oma naabritega. Ja mõned Assüüria valitsejad suutsid valitseda pikka aega. Mõned teised kõrvaldati aga võimult väga kiiresti. Nii et üldiselt ta Süüria elas küllaltki kirevat ja üsnagi rahututelu. Nüüd umbes 2900 aastat tagasi tekkis Süürias niinimetatud Uus-Assüüria impeerium. See impeerium vallutas küllalt lühikese aja jooksul vägagi suured alad. Hiilgeaegadel hõlmas Uus-Assüüria impeerium suure osa tänapäeva Iraagist, Süüriast, Liibanonist, Jordaaniast, Iisraelist, Türgist, Küproselt ja Iraanist. Lühikest aega võimutses impeerium Egiptuse üle ja vallutustega jõuti näiteks põhja pool välja isegi Kaukasuse mäestiku uni. Süürlased olid oma naabrite suhtes üpriski julmad, neid koheldi üsna halvasti. Vallutuste käigus küllalt palju inimesi tapeti ja küllalt suur osa inimesi küüditati. Nüüd see küüditamise fakt on süürlaste hilisema ajaloo mõttes vägagi oluline. Nimelt kaasajal süürlased ei räägi mitte Assüüria keelt, vaid nad räägivad hoopis uus-aramea keelt, uus-aramea keelt, mis on välja kasvanud kunagisest aramea keelest. Aga see aramea keel omandas süürlaste jaoks sellise suure tähenduse ja tähtsuse seetõttu, et muistne semiidi rahvasaramialased küüditati süürlaste poolt ja küüditati siis ka süürlaste põlistele aladele. Selle küüditamise tulemusena salvas süürlaste seas aramea lasi, sai ühel hetkel vägagi palju ja süürlased võtsid vaikselt üle aramea keele. Süüria riik langes umbes 2600 aastat tagasi Assüüria varasemate alamad ühisrünnakute tulemusel mitmed alistatud rahvad, kes selleks ajaks olid pool iseseisvad või täiesti iseseisvad, vallutasid siis ühiselt Assüüria ära. Ja peale Uus-Assüüria riigi lõpu seas Süüria ala ei olnudki enam mitte kunagi iseseisev vaid sellest ajast alates on ta kuulunud väga erinevate impeeriumide ja väiksemate riikide koosseisu alguses näiteks meedia, Babüloonia ja Pärsia koosseisu, aga hiljem on see ala olnud veel väga paljude teiste riikide kontrolli all. Näiteks 330 aastat enne Kristust langes Assüüria Makedoonia valitseja Aleksander Suure kätte Peole. Makedoonia lagunemist muutus Assüüria ühel hetkel aga sele Ugiidide riigi osaks ja hiljem parkija riigi osaks sajakonna aasta jooksul teisel ja kolmandal sajandil olijas Süüriaga Rooma riigikontrolli all. Seal oli siis olemas Rooma provints, roomlaste võimujärgselt saia Süüriast Agassaniidide riigi osa. Oluline on, et esimesel kuni kolmandal sajandil vahetasid süürlased oma vana usu mis oli kaasaja mõistes paganlus kristluse vastu. Ja võiks üldse öelda nii, et süürlased on Ühed esimestest rahvastest, kes massiliselt võtsid omaks kristluse ja süürlaste. Kristlik kirik kuulub ka maailma kõige vanemate kristlike kirikute hulka. Nüüd araablaste peale Tungass juurest aladele algas seitsmendal sajandil ja see tähendas ka islami pealetungi algust. Koos araablaste ja islami pealetungiga vajus unustusse nimi Assüüria ja araablaste võimu all Islami seerus. Kogu Mesopotaamia ja piirkonda asus elama väga palju araablasi aga ka näiteks kurde. Süürlased muutusid oma ajaloolisel asualal kiiresti vähemusrahvuseks ja muutusid kiiresti ka selliseks rahvaks, kes usu mõttes on vähemuses. Araablaste pealetung tähendas seda, et Mesopotaamias enamuse moodustasid edaspidi islamiusulised ja enamuse rahvaste mõttes moodustasid araablased ja kurdid. Samas vaatamata araablaste sellisele väga tugevale survele vaatamata araablaste ponnistustele süürlasi igas mõttes assimileerida suutsid Assüüria siiski säilitada nii oma usu kui keele. Ja õigupoolest on see küll omamoodi väike ime, et ta süürlased selle väga pika enam kui 1000 aasta pikkuse sellise surumise all on suutnud oma keele kultuuri ja usu säilitada. Ilmselgelt näitab see selle rahva sellist väga tugevat sisemist elujõudu ja näitab ka väga selgelt selle rahva identiteeti ja seda tugevat identsed teedi tunnetust. Kaheksanda sajandi keskpaigast kuni 14. sajandi lõpuni oli ta süürlased algul Abbasiidide riigi alamad ja hiljem Mosuli emiiride alamad. Ja ka nendes riikides oli siis valitsevaks usuks islami usk. 1258. aastal vallutasid mongolid ära bagdadi Bagdadi, mis siis teadagi täna Iraagi pealinn ja mis omal ajal asus süürlaste põlise ala vahetus naabruses ja Bagdadi vallutamisega seoses ka süürlased juttusid mongolite impeeriumi alamataks. Samasse mongolite impeeriumi võim. Vähemasti alguperioodil oli süürlaste jaoks küllaltki rahulik, sest mongolid suhtusid kristlastest üpris hästi. Ja mongolid ei püüdnud süürlasi mitte kuidagi nii-öelda suruda. Ei püüdnud neid kuidagi diskrimineerida ega assimileerida. Nii et võiks öelda jaheksa mongolite võim Tõi passiiv rastele peale mitme sajandipikkust tugevat survet natukene rahulikuma aja. Ent see rahulik aeg ei saanud kesta väga kaua. 14. sajandil kannatasid süürlased rängalt Timuri vallutuste tõttu. Timur oli mongoli päritolu Turkestani väepealik. Tema oli islamiusku. Ta vihkas kohutavalt kristlasi ja ta näitas seda viha kristlaste vastu oma tegudega igal sammul välja. Timuri vallutuste ajal väga palju süürlasi tapeti. Seejuures hävitati süürlaste alasid tervete külade viisi ja mitmed piirkonnad jäid seetõttu assiirlastest täiesti tühjaks. Nüüd ottomanide riik kindlustas kontrolli Mesopotaamia ja Süüria üle 16. sajandil. Ottomani impeeriumis organiseeriti mitte moslemid elama kristlastele mõeldud administratiivüksustesse ja sellistesse piiratud õigustega üksustesse suunati siis elama ka süürlased. Ottomani impeeriumi võimu all algasid tõsisemad konfliktid süürlaste ja kurdide vahel. Esimesed tõsisemad konfliktid toimusid 1800 neljakümnendatel aastatel ja Need olid ka ajad, kui siis kurdi kohalike valitsejate korraldusel küllalt palju süürlase hukati. Ent see kõik oli siiski suhteliselt tagasihoidlik võrreldes nende kannatustega, mida süürlased pidid taluma järgnevatel aastakümnetel. Aastatel 1894 kuni 1897 toimus Ottomani impeeriumis väga tõsine kristlaste massiline tapmine ja selle massilise tapmise käigus. Kõige enam said kannatada armeenlased ja süürlased. Ja selle otseses mõttes genotsiidi viisid läbi siis impeeriumi sõjaväelased koos kohalike kurdidega kusjuures paljudel juhtudel otsesteks täide viieteks olid just nimelt kurdid. Samas kõik see toimus siiski Ottomani impeeriumi kohalike võimukandjate ja sõjaväe mitte ainult teadmisel, vaid ka väga selgel mahitusel. Nii et kuigi Türgi on kaasajal püüdnud ennast distantseeruda kunagistest genotsiidis Est kristlaste vastu siis tegelikult türklaste esivanemad on nende genotsiidile aga siiski väga tihedalt seotud. Eriti karmilt tapeti tol ajal armeenlasi, aga ka süürlasi hukkus väga palju tuhandeid. Ja see etniline puhastus puudutas peaaegu kahtesadant viitekümmend Assüüria küla. Kusjuures seal etnilise puhastuse käigus ka väga palju naisi vägistati. Väga palju lapsi piinati ja väga paljud külad rööviti paljaks ja peale paljaksröövimist hävitati. Kusjuures need paljaks röövitud ja hävitatud külad ehitati siis hiljem üles, aga mitte enamas. Süürlaste poolkera seal ei olnud, vaid nendest küladest said kurdide külad. Need alad läksid kurdide kätte veelgi jõhkram süürlaste vastane genotsiid Ottomani impeeriumis viidaga läbi esimese maailmasõja ajal. Ka see oli üks osa laiemast kristlaste vastasest genotsiidis ja ka siis selle genotsiidi käigus tapeti mitte ainult ta süürlasi, aga väga paljuga näiteks armeenlasi tapetud süürlaste arvuks peetakse sel perioodil 250 kuni 300000. See on väga suur number, sest see moodustab enam kui poole tol ajal impeeriumis elanud asse, üürlastest. Ja jällegi ka selle tapatöö viisid läbi siis impeeriumi sõjaväelased ja kohalikud kurdid. Selle järjekordse genotsiidi tõttu oli ta süürlased sunnitud ka põgenema põgeneti tänapäeva Iraagi ja Iraani aladele, aga ka näiteks Venemaale või tänapäeva Armeenia ja Gruusia aladel. 20. sajandil. Süürlaste kannatused kahjuks jätkusid. 1932. aastal andis Suurbritannia iseseisvuse Iraagile. Uus riik asus aga paraku kiiresti vaenama. Kristlasi ja Iraagi kristlased olid tol ajal suuresti just nimetas süürlast. 1933. aasta augustis tapeti mitu 1000 süürlast Iraagi sõjaväelaste poolt. Paljusid naisi ja lapsi lausa piinati surnuks. Kusjuures süürlaste külad rööviti paljaks ja pandi seejärel põlema. See kohutav sündmus on ajalukku läinud Simele massimõrva nime all. Ja need vähesed süürlased, kes sellest massimõrvast pääsesid, olid jäänud ilma igasuguse varata ja paljud nendest surid hiljem lihtsalt nälga. 1945. ja 46. aastal toimus järjekordne massimõrvas süürlaste vastu sedakorda aga Iraani territooriumil Iraani loodeosas aserbaidžaani maakonnas. Ja siis rööviti Iraani sõdurite poolt paljaks enam kui kaks kümnendas süürlaste küla. Ja palju süürlasi tapeti ja palju naisi vägistati. 1963. aastal tuli Süürias Iraagis võimule Araabia rahvuslik Baath partei. See partei võttis kiiresti suuna, mitte araablaste raviseerimisel. Jällegi kannatajateks olid eeskätt süürlased, kes siis elasid nii Iraagis kui Süürias. Ja see selline süürlaste vastane tegevus oli väga mitmekülgne. Näiteks keelati süürlastel panna aga Süüria päritolu nimesid, aga keelati panna ka näiteks arameakeelseid versioone piiblis esinevatest nimedest. Eeskätt võisid süürlased oma lastele panna araabia nimest. Süüriast organisatsioonid Iraagis ja Süürias pandi enamuses kinni. Lisaks kõigele muule sunniti süürlasi ka lahti ütlema oma rahvusest. Nõuti, et nad nimetaksid ennast araablaste, eks, ja hakati neid siis nimetama araabia kristlasteks. Järjekordsed tõsised kannatused Asherlastele said osaks Iraani-Iraagi sõja ajal. 1900 kaheksakümnendatel aastate sunniti süürlasi Iraagi poolel võitlema Iraani vastu ja sõjas sai surma enam kui 10000 Assüüria rahvuse sõdurit. Siin ei ole midagi imekspandavate, Iraagi Iraani vaheline sõda oligi väga verine, seal hukkus väga palju inimesi. Ent imekspandav on hoopis midagi muud. Vägagi palju nendest Assüüria rahvusest Iraagi sõduritest tapeti nii-öelda omade poolt. Ehk siis tapeti Iraagi teiste sõdurite poolt ja tapeti seetõttu, et araablased ei usaldanud süürlasi. Tõsiselt said süürlased kannatada ka Lahesõja ajal ja sellele järgnevatel aegadel, mil Iraagis ilmnes suur viha kristlaste vastu. Uue hoo olla süürlaste vaenamine Iraagis aga saanud alates 2003.-st aastast Iraagi sõjast alates. On Iraagi araablased oma võimu nii-öelda igas mõttes rohkem välja hakanud näitama ja süürlased on pidevalt langenud araablaste rünnakute ohvriks. Kusjuures süürlaste vastaseid rünnakuid on ette võtnud nii sunniidid kui ka šiiidid. Jällegi tuleb tõdeda, et enamasti me kohtame uudistes Iraagist, Araablastest, sunniitide ja araablaste shiitide vahelist vastas seisab hoopis vähem. Paraku räägitakse sellest, et needsamad sunniidid ja šiiidid ühiselt tegutsevad kristlastest süürlaste vastu Iraagis. Muuhulgas siis selle vaenutegevuse käigus on Iraagis hävitatud küllalt palju süürlaste kirikuid. Mõnes piirkonnas on aga küladestas süürlased täiesti välja aetud. Osades piirkondades on külade elanikud tapetud ja see tähendab seda, et Iraagis on tekkinud küllalt palju selliseid väikesi piirkondi mis veel 30 aastat tagasi olid valdavalt asustatud süürlastega, kus aga täna ei ela sisuliselt enam ühtega süürlastega. Küllalt palju süürlasi on selle vaenutegemise käigus põgenenud Iraagi põhjaosasse kurdide aladele sest kuigi kurdidega nas süürlastel mitme sajandi jooksul olnud väga tugev vastasseis ja kuigi kurdid on süürlasi korduvalt ja korduvalt väga karmilt represseerinud siis praegusel ajal on Iraagi Kurdistani autonoomses piirkonnas, mis koosneb siis Iraagi kolmest maakonnast selles piirkonnas ana süürlastel siiski suhteliselt turvaline elada. Kurdide tänane vaenutegevus süürlaste vastu on küllaltki väike ja terviklikke külade hävitamisi Iraagi autonoomses kurdistanis viimastel aastatel toimunud ei ole. Nii et see pikka aega kestnud kurdide ja süürlaste vastasseis on küll muutumas. Enne Süüria kodusõda oli süürlastel suhteliselt kerge elada Süürias Süüria praeguse riigipea võimu all. Assüüria see üldiselt taga ei kiusatud. Assadi islam on suhteliselt rahulik. Süürias on teiste uskude järgijatesse suhtutud küllalt rahulikult, neid ei ole oluliselt represseeritud ja kuigi olles saad, on tõepoolest valitsenud Süüriat diktaatorlikult siis kristlaste jaoks on see võim olnud küll siiski pigem positiivne kui negatiivne. Ja seetõttu kristlased, sealhulgas süürlased ongi siis praeguses kodusõjas asunud toetama Bashar Al-Assadi vägesid. Kodusõja käigus on süürlaste olukord Süürias muutunud aga vägagi halvaks ja väga halvaks seeder. Et mässajad, kes võitlevad Süüria võimude vastu on enamasti väga tõsise islamiga väga range islami taustaga. Nende seas on küllalt palju islamiäärmuslasi ja need sellise range islami pooldajad vihkavad kristlasi, vihkavad Assadi toetajaid ja seetõttu süürlaste külasid Süürias on viimase aasta jooksul hävitatud vägagi suurel hulgal. Väga palju süürlasi on olnud sunnitud Süüriast põgenema naaberaladele, sealhulgas Iraagi põhjaosasse kurdide aladele. Nii et jah, praegune olukord Süürias annas süürlaste jaoks kõike muud kui rahulik. Võib arvata, et ta süürlastel on oma traditsioonilisel asualal väga keeruline mingeid organisatsioone moodustada. Süürlaste traditsioonilisel asualal on süürlaste organisatsioone sealhulgas ka lihtsalt kultuurilisi organisatsioone pikka aega tagakiusatud. Sellises tagakiusamise olukorras. Need organisatsioonid ei saa avalikult tegutseda, isegi kui nad olemas on, siis me täna nendest lihtsalt mitte midagi ei tea, sest nad peavad tegutsema põranda all. Seevastu süürlaste organisatsioonid väljaspool süürlaste ajaloolist asuala on küllalt tugevad ja eeskätt võiksin nimetada süürlaste katusorganisatsiooni USA-s, Rootsis ja Austraalias. Nendel organisatsioonidel on täna kaks peamist eesmärki. Üheks eesmärgiks on süürlaste keele ja kultuuritraditsioonide säilitamine. Ja teiseks eesmärgiks on süürlaste probleemide teadvustamine. Aga süürlaste kohta tuleb küll öelda seda, et süürlased ei ole vaatamata oma rasketele tingimustele loonud selliseid vägivaldsed organisatsioon kes vägivallaga oma probleeme teadvustaksid. Ento süürlaste identiteet ei ole täna mitte väga ühene. Kuni selleni välja, et mitte kõikas süürlased ei nimeta ennast isegi süüdlasteks. Mõnel pool näiteks nimetavad süürlased ennast koldelasteks ja on isegi väike kogukonda süürlasi, kes valdavalt elavad Liibanonis ja kes nimetavad ennast foiniitlasteks siis selle kuulsa ajaloolise foiniikia, rahva järeltulijad, eks. Ja, ja kuigi ka finiiklased kuuluvat semiidi rahvaste hulka siis Nofoniiklased ja, ja süürlased on siiski väga erinevate piirkondade SMI rahvad. Ja süürlaste poolt enda Foniiklasteks nimetamine ei ole muidugi sugugi õige. Samas Liibanonis enda nimetamine foiniiglasteks on seotud ka geograafilise asu Alav phonyiglasteks nimetavad ennast seal eeskätt siis inimesed kes asustavadki piirkonda, mis on kunagi olnud muistne phonytlast alal küllalt keeruline identiteet ja selle identiteedi teevad keeruliseks ka need erinevad kirikud, kuhu alla süürlased kuuluvad. Kõiki neid, Assüüria erinevaid kogukondi ühendab siiski kuulumine, kuigi erinevate, aga siiski kristlike kirikute alla ja ühendab ka suur osa ühisest ajaloost, nii et need erinevad süürlaste grupid teevad omavahel kaasajal üsna tihedalt koostööd. Ja seda koostööd soodustab muidugi ka see, et islamiusuliste naabritega on palju probleeme. Need probleemid sunnivad siis neid kristlasi seda koostööd tegema, sest üksikult võttes on need süürlaste grupid veel oluliselt haavatavamad. Kaasajal kõnelevad süürlased uus-aramea keele dialekte ja neid dialekte nimetatakse siis veel keelteks ja eeskätt kõnelevad Sisas süürlased, Assüüria uus-aramea keelt ja kolde uus-aramea keelt. Uus-aramea keele dialektid põhinevad kunagisel aramea keelel. Aramea keel on ajaloos olnud vägagi tähtis keel. Näiteks üks osa vanast testamendist pandi omal ajal kirja just nimelt aramea keeles. Aramea keeles on aga kirja pandud ka suur osa judaismi pärimuste kogust Talmudist. Ja näiteks arvatakse ka seda, et aramea keel oli Jeesuse keel. Jeesus Naatsaretis siis rääkis oma jüngritega aramea keeles. Assüüria uus-aramea keelt räägitakse tänapäeva Iraagi põhjaosas, Iraani loodeosas, Süüria kirdeosas ja Türgi kaguosas. Ja arvatakse, et sellel keelel peaks olema enam kui 200000 kõnelejat. Aga täpsemad numbrid on teadmata. Ja see Assüüria Uusära mina keelan küllalt laialt kasutusel ka süürlaste emigrantide poolt-, mitmel pool maailmas isegi arvatakse, nii et vähem kui pool selle keelekasutajatest elab kaasajal süürlaste ajaloolisel asualal ja enam kui pool kasutajatest on just nimelt siis need, kes on emigreerunud mujale maailm. Assüüria uus-aramea keel jaguneb omakorda dialektid pideks. Ja 19. sajandil töötati välja ka süüria uus-aramea keeles standardkeel ja sellel keelel baseeruv kirjakeel. Aga 20. sajandil lisandus sellele kirjakeelele veel ka teine keel ja nüüd see kõige uuem standard keel on siis sümbioos nendest erinevatest dialektidest. Nüüd Assüüria uus-aramea keelt kirjutatakse väga keerulises kirjas kirjutatakse süüria kirja mad Haya versioonis. Mõnevõrra sarnaneb see kiri nii araabiakirjale kui ka Heebrea kirjale. Ja kirjutatakse siis paremalt vasakule. Jah, nii et selle poolest erineb ta väga oluliselt meie poolt igapäevaselt kasutatavast kirjast. Selle kirja tähestikus on 22 tähte ja kõik need tähed, On ka säilikud. Ka selle poolest on see keel sarnane teistele semiidi keeltele. Aga teistest semiidi keeltest eristab nüüd seda keelt tõsiasi, et ka täishäälikuid siiski selles keeles märgitakse ja täishäälikuid märgitakse siis nimelt punktikestena kaashäälikute kohal või all. Kalde uus-aramea keelel on samuti arvatavalt enam kui 200000 kõnelejat. Seda keelt räägitakse eeskätt Iraagi põhjaosas ja samuti mitmel pool maailmas Ast, süürlaste, põgenikevool ja selle keele kasutajad on valdavalt kalde ja katoliiklased. Ka see keel jaguneb mitmeteks alamdialettideks, kusjuures selle keelestruktuur on veelgi keerulisem. Selle keele mõnda dialekti räägitakse ainult ühes või mõnes külas. Kolde uus-aramea keel kasutab sama kirja, mis Assüüria uus-aramea keel. Kolmas uus-aramea keele dialekt, mida kaasajal küllalt paljudes süürlaste poolt räägitakse, on niinimetatud Turoojo keel. Seda keelt kõneldakse eeskätt Türgi kaguosas Süüria kirdeosas. Ilmselt on kõnelejaid üle 50000 ja selle keele nimi baseerub sõnal Touro ja see tähistab mäge ja seda keelt räägitaksegi põhiliselt mägisel alal. Ja seda keelt kasutavad valdavalt süüria vana idakiriku liikmed. Osa selle keele kõnelejatest on aga ka kalde ja katoliku kiriku liikmed. Rootsis on 20. sajandil Turoojo keele jaoks loodud ka ladina kirjal baseeruv kiri, kusjuures Rootsis siis Assüüria lastele mõnel pool seda ladina kirjal baseeruvat uus-aramea keele Turoojo dialekti ka õpetatakse. Muuhulgas on siis Rootsis välja antud ka selles keeles õpikuid ja välja on antud ka siis rootsi keele ja Turoojo keele sõnastik. Uus-aramea keele dialektid, olukord kaasajal on küllalt halb, seaduslikke õigusi omavad need dialetid ainult Süürias, kus 2005. aastal vastuvõetud põhiseaduses on siis uus-aramea keel täitsa ära märgitud ja kus on siis isegi püütud mõnevõrra selle uus-aramea keele dialekte kaitsta. See kaitsmine on siiski seni olnud suhteliselt sümboolne, midagi väga olulist ei ole veel jõutud ära teha. Uus-aramea keele dialettides on välja antud õpikuid, aga ka neid on vähe, välja on antud ka mõningaid sõnaraamatuid. No sõnaraamatuid siis mitte ainult eelpool nimetatud rootsi keelega ka inglise keelega, kusjuures osa nendest sõnaraamatutest on välja antud, paberkandjal osa on aga tänapäeval siis olemas ka internetis. Ja näiteks sel aastal ilmus isegi uus-arameakeelne lasteraamat Aipäädil. Uus-aramea keele dialekte on aeg-ajalt olnud võimalik pida Iraagis Süürias, aga kaasajal see koolides õpetamine on kõige paremal järjel siis Iraagi Kurdistani autonoomses regioonis. Seal on võimalik õppida koolides nii kalde, uus-aramea keelt kui ka Süüria-uus-aramea keelt. Neid koole, kus neid keeli õppida saab, on vähe. Aga fakt ise, et nende keelte õpetamiseks olulisi takistusi ei tehta, on siiski väga positiivne. Luuser on hea keele dialekte õpetatakse väljas poolas süürlaste põlistada asuala mitte ainult Rootsis aga ka näiteks USA-s ja Austraalias ja süürlased siis ise ka rahastavad seda õpet. Kui palju kasutatakse meedias Kuusäram ja keeledialekte? Uus-aramea keele dialettide kasutamine meedias on küllalt vähene. Süürias Iraagis on küll tehtud raadiosaateid ja minu teada tehakse ka kaasajal, aga nende saadete maht on siiski väga vähene ja telesaateid minu arvates tehtud ei ole. Uus-aramea keele dialettides on välja antud väikese tiraažiga ajalehti. Mõned nendest ilmuvad ka praegu. Aga selle keele väga oluline säilitamise koht on süürlaste kirikud, Need, kristlikud, iga kirikud, mille olla süürlased kuuluvad nendes kirikutes. Põhikeel on väga pikka aega olnud uus-aramea keel, uus-aramea, keele erinevad dialektid ja kuna süürlased on küllalt tugeva usuga rahvas, Nende jaoks on kirikus käimine väga olulisel kohal siis keele kasutamine kirikus. See on üks oluline fakt, mis on aidanud uus-aramea keele dialektidel kaasajani säilida. Nüüd uus-aramea keel on viimase kümnekonna aasta jooksul jõudnud ka internetti, seni küll vähesel määral, aga positiivne on eeskätt see, et internetis on olemas õppematerjale ja seda nii Assüüria uus-aramea keele kohta kui ka kalde uus-aramea keele kohta ja nende õppematerjalide maht pidevalt kasvab. Uus-aramea keel on jõudnud ka Vikipeediasse, kusjuures Vikipeedias on meil umbes 1600 artiklit. Arvestades selle rahva keerulist olukorda noh, minu jaoks 1600 artiklit ei olegi nii väga väike number ja kuigi need artiklid on suhteliselt lühikesed, siis mulle siiski tundub, et see uus-aramea keel oma erinevate dialektidega jõuab järjest rohkem internetti ja see on üks oluline tegur, mis ilmselt aitab selle keele erinevatel dialektidel säilinud, aga lähitulevikus Nii et ta süürlaste tuleviku peale võib üsna positiivselt vaadata. Süürlastel siiski on võimalus lähemate aastakümnete rahvusena püsima jääda, see aga on võimalik eeskätt juhul, kui süürlaste naaberrahvad, eeskätt araablased ja kurdid suhtuksid assüürlastesse ja Kristlastesse rahulikumalt, kui nad teevad seda praegu. Ja kui kurdid on võib-olla esimesi samme sellel teel astunud siis araablastele on nende sammudeni veel väga pikk maa. Ja, ja põhjuseks on siin võib-olla see, et araablastele, nii Iraagis kui Süürias on omal väga palju probleeme ja sellises probleemses olukorras on väga lihtne näha probleemide ühe olulise põhjustajana teist rahvast, teist usku ja, ja selle teise rahva usu peal oma viha välja valada. Kui need araablaste oma probleemid seal Süürias ja Iraagis lahendatakse või kui nad muutuvad leebemaks, siis ma usun, et suudavad need erinevad rahvad seal ka üksteisega kõrvuti paremini elada. Ja siis suudavad ehk Assüürlased ka rahvana püsima jääda, vaatamata tõsiasjale, et mingisugust autonoomset piirkonda on süürlastega lähitulevikus väga raske moodustada. Sestas süürlased elavad täna hajali, aga ma siiski usuna Süüriastesse ja usun nende tuleviku, eeskätt nende väga tugeva rahvusliku ja usulise identiteedi tõttu. Kuulsite järjekordset saadet sarjast riigita rahvas. Saate tegid Andrus Mölder ja Marje Lenk.