Ma elan siin. Saatejuht Haldi Normet-Saarna. Tere, Eestis elav jaapanlane ei OSCE kurahas. Te olete sündinud mõistagi Jaapanis, aga kus nimel? Kuni kaheksateistaastaseni Ülikooli ajal elasin naaberlinnas isuma linn, millisel saarel see asub, see Jaapanis kõige suurem saar. Jaapani suurim saar, saar, kus asub ka Tokyo ja toidu tegelikult natuke veeri ida poole, aga siis ma olin rohkem lääne poole paik ja vaikne linn. Ja see väga vana rinte kirikut. Pühalill. Siin too usk, selline suur pühamu olemas seal seitsmendal sajandil. On ehitatud tutud võimas linn siis ja seal on teisigi vanu ja väga vanu maju. Ja teie lapsepõlvekodu oli majas korteris ikka majas oma mõjus ja seal te siis elasite isa, ema, vanaema. Kaks venda ja üks õde. Ja kõlai oli sellises väikeses linnas väga, tahtis jätkata perekonna traditsioone ja hoida perekonda koos minu ema autosse. Ta ei pea selle pärast oma elu kinni hoiduma. Kui leiad võimaluse oma elu alustada kusagil mujal, siis haara sellest kinni. Aga minu isa oli selles mõttes konservatiivsem ja ta lootus, et pere, ta lapsed leiavad, tooma kudu sünnikodu lähedale ja jätkavad esiisade kombel elamist. Nii et teie ema vaatas ettepoole ja leidis, et lapsed ei pea jääma tingimata koju ja isa isa oli siis kurkude kodunt ära läksite või kuidas sellega oli? Ja no tema juba suli jalad ta enam ei ole, aga ma mäleta ikka seda tema viimane, tere. Hommikune Ta helistas mulle, kui ma olen Eestis ja millal sa tuled tagasi Jaapanisse. Sa pead dometa oma kodus ja aga nii raske vastata sellest, sest iva mina alustasin Eestisse, et ma ei mõelnud tagasi Jaapanisse. Te õppisite ka Jaapanis, kui keskkool sai läbi muusikat Ja mina õppisin Jaapanis laskroiline laulmine, ilmu naaberlinnas. Siimanni ülikoolis õppisin, kuidas see soov LCD Ellekki muusikuks saada. Minu vanemad panid mind õppima muusikat. Minu vanemad ise ei ole muusikud. Kuid nad väga armastavad muusikat. Ena mängis kodus jaapani traditsioonilisi pille Kotot ja samiseni. Enne abiellumist. Paljud tüdrukud õppisid mängima mõnda pilli ja tegime igivanasid. Jaapanis ja ema viis Mildu lastekoori laulma. Sellest sai alguse minust Sõõru armastus. Koori mõõtskaa vastu. Ema oskas teid siis kuidagi sellisel moel selle muusika juurde tuua, et Elle said helid armsaks, et on küllalt teada juhtumeid, kus vanemad sunnivad ja laps ei taha ja ta ei hakkagi tahtma, et teid osati niimoodi suunata, et hakkasite armastama. Ja selles mõttes niimoodi öelnud seda et sa pead minema, aga vaatame Laan koos, mina ei laienenud uksi ikka vennaga koos. Vennast sai ka muusik, ei mõõdlik öelda, mina praegu teised, kõik. Nii et teised on füüsikud, te olete lüürika. Kuidas te Eestisse sattusite? Ja ütlesin talle, et suvi minna välismaale õppima ja siis varajuttudes mulle, et Eestis ei ole veel üks iki jaapanlane koorimuusikat õppinud. Ja samuti kiitis ta sees, et mõõtsika, haridust ja koolimõõtskad ning dirigent aitäh. 2000 aasta septembris oringi Eestis ja asusin õppima Eesti muusikaakadeemiasse koorimuusika magistrantuuri toomas kapteni juurde. Mida te mäletate nendest tudengiaastatest? Alguses on kõik uus ja minu inglise keel väga-väga Harboli selles mõttes, et haridus on väga raske inimestega suhelda. Aga vaikselt läks see asi jah ja samm-sammult paremini paremini. Aga kuidas teile need muusikaõpingud meeldisid loomas kapteni juures, kuidas nendega oli? Ja tema on väga põhjalik ja see tegelikult minu mõõduka kogemus jaoks väga suur asi ja tegelikult oma siia majult professaa Toomas kaptenile tänulik. Te tulite siia Jaapanist, tulite siia muusikat õppima, aga te pidite ju kuskil elama ja see elukoht oli siis Muusikaakadeemia ühiselamus Jannseni tänaval. No kuidas te seal kohanesid, kuidas teile seal tundub? Ja mina tuli esimene september 2000 ja alguses elasin ülikooli ühiselamus Janci tänaval ja. Pole oli ja sai päris ja näiteks südame seda vaheseina ei olnud ja siis kui koosse, siis et ta üldse ei ole mingit privaatsust ja muidugi teen, on natukene, mitte natuke talitav ja, ja see sõnum põranda ikka PVC lõhnaga, vana lõhna, soorit. Ja selles mõttes majja olgu pais hullu. Ja muidugi seepärast mingi aasta pärast seda ilusti remonti tehtud, siis enam nii hull ei olnud. Aga ikka Hargla soo, seda suur üllatus. Aga need inimesed, kes seal olid, rahvusvaheline seltskond Hispaaniast, Ukrainast, Venemaalt, Soomest, Saksamaalt, Lätist ja muidugi Eestist. ALS Ma naersin nendega inglise keeles. Ja siis koed hakkasime ükstest aitama. Ja sain nendelt palju nõu ja tuge, nad olid justkui perekond mulle ja suhtlesime ikka inglise ja vene keeles, kuidas te 11 näitasite? Selles mõttes Maikese asjad, kui on vaja midagi vaja osta, kuhu saab minna. Ja õhist saamas internet ka ei, kõiki millalgi üks arvuti oli, aga ei uuenda, seda sellisena nutitelefoniga juurde ei olnud. Ja siis väga raskete leia seda infot siis ikka omavahel, seda jagatakse oma infot. Nii et tegelikult teil oli tõesti selline sõbralik suur pere ja kõik said omavahel läbi ja selline ehtne tudengielu oli ka. Ja, ja seda selles mõttes, et nendega samamoodi kodust ära siis täiesti võõras koht tunduma kohta elama ikka no üks peaks see aitama ja, ja siis ta saab edasi elama. Nii aga suhtlemiskeel oli siis inglise ja vene keel. Ja, ja te saite tookord ilma eesti keeleta hakkama? Sest eestlased rääkisid ka inglise keeles. Ja eestlased tubaga, arstid räägivad inglise keelt selles mõttes, et ta ei pea ise teie, te ei pea rääkima eesti keelt. Aga samas teie niuke natuke proovisite või kuidas sellega oli? Nii ja õigus muidugi see õppisin ka eesti keelt algusest peale. Kas niimoodi käigu pealt olid tunnid või Eesti ikka on jah. Ja ja kujutan murupuudus praktiga siiamaani barjudu pöörduvad Danielle poore inglise keeles ja praktikat ei olnud üldse. Kui kõik eestlased räägivad nii hästi inglise keelt ja saime oma jutud räägitud No kuidas selle eesti keelega siis edasi on läinud, eks te ju praegu ka alles õpite seda jah. Tutvusin oma praeguse abikaasaga 2005. Aastal. Otsustasime kohe suhelda ainult eesti keeles. Alguses oli keeruline, kuid sõnas sõnad ja fraas fraasid. Praegu on eesti keel, minu kodune keel ja ka töös õhtu ühe eestlastega ainult eesti keeles. No, ega see vist kerge ei ole, et teil see eesti keel on alles niimoodi arengujärgus, eks ole. Aga kuidas te siis tööl ja kodus suhtlete, et kui mõnda sõna ei tea, siis ütlete inglise keeles või kuidas sellega on? Praegu seda mina eriti ei kasuta praegu inglise keel. See siis inglise keekavaga Harbor all think kui n. Seesama out'i ikka seda eestikeelset õige sõna. Teil on kaks last, eks ole, kaks lasta, mis keeles te lastega räägite, mõlemat keelt. Too emaga koos looke kui isa ja siis on muidugi lapsed räägivad lokke eesti keeles ja muidugi ma proovin jaapani kees midagi küsinud ja siis ikka sai. Mida ma tahan küsida, siis ta vastab seda õigesti eesti keeles. Nad praegu ei kipu väga jaapani keelt rääkima, aga, aga vajadusel nad oskavad. Kui vanad lapsed on? Aprillis saab tõttal näljaseks ja poiss ohutu lae. Kahe aasta. Ja poiss räägib ka mõne sõna jaapani keelt juba, et pole nagu vigagi. Ja huvitav tüdruk ja poiss teistmoodi. Ja tudu Glocke kiiresti kasvanud ja kiiresti keel ka selgeks saeb. Aga poisi ikka natukene aeglane ja ta ikka lokke. No ta ongi veel päris tilluke Millega teie abikaasa tegeleb, kas ta on kodune või töötab? Nii tema ka õppis muusikaakadeemias ja minu abikaasa, muusikateadlane ja praegu ta tootab eralasteaias muusikaõpetajana. Kuidas te suhtlete oma abikaasa vanematega? Mina ikka nendega lage eesti keeles. Naise vanemad aitavad, et hoida lapsi meie praegu mõlemad töö ja vanem laps läheb lasteaeda aga poega kaks aastane ja polegi veel ei saa panna kuskil lasteaeda ja see on tegelikult väga suur abi siis meie jaoks ja lapsed nii meedialt pane sabanema juurde, olla. No see on suur asi, aga, aga jaapani vanaisa ja vanaema vanaisa enam ei ole, küll aga vanaema, kuidas tema lapsi näeb ja kui tihti Ja praegu see väga hea asi olemas kogemaimas? Skype ja. Me kasutame Skype iga nädala laupäev või pühapäev, siis me näitame meie raps. Jah, muidugi Sõõru distants 7800 kilomeetrit kauges suremas sõda eest. D ja Jaapani vahel. Aga selline tehnoloodi, aga aste aitab omavahel seda suhtes hoida. Skype toob kauge Jaapani vanaema koju kätte ära tuppa. Aga kas vanaema on lapsiga ilmascaibite näinud, olete te lastega Jaapanis vanaemal külas käinud, võib-olla veel jõudnud? Vanaema tões Ivo kaks korda Eestisse ja talle väga meeldib siin joota ei tea veel eesti talv. Aga suvel, et kas kaks korda nii meeldib olla. Vanaema räägib lastega mõistagi jaapani keeles ikka jaapani keeles. Teie abikaasa oskab ka natuke jaapani keelt, kuidas ta ämmaga räägib, ehk teie emaga? Ta ei räägi jaapani keelt ja ja muidugi Sonatat teada, aga seda nagu suhtlemise jaoks ei kasutaja. No teie peate siis tõlkima. Kuivõrd on teie tänases kodus, ütleme nii, seda jaapani hõngu. Minu praeguses kodus suundub lihtsuse poole. Me ei ire nagu jaapani palases jaapani maitsetud elule. Ja praegu nagu Skandinaavia stiil ja lihtsus talendikas ka Jaapanis. Tänapäeva kodud. Jaapani köök on natukene teil kodus siiski olemas, et milles see avaldub. Ja toitudest meie kodus palju riisi. Riisi sööme kindlasti rohkem kui tavaline eestidele ja toorest lõhekala sööme ka palju ja kogu perega koos, tee ja kohvijoomine veel, kuidas oluline. Ja samas jõulude ajal, mil lemmikuks eesti traditsioonilised juudi söödud verivorst ja hapukapsas, jas jutt. No seda te nüüd kindlasti riisiga ei söö siis on kartul. Eesti kautom väga maitseb maitsvam alma kui Jaapani auto või ma ei tea, mis vahet on, juba toon teistsugune selle pääst ja Teetu mina. No nad on võib-olla riisist natuke tüdinud ka, et lähevad koju tagasi ja söövad jälle hommikust õhtuni riisi. Aga kartul on selline hea vaheldus. Nimetasite jaapani turiste, aga jaapanlasi elab ka Eestis veel. On teil aimu, kui palju neid jaapanlasi Eestis võiks elada? Umbes? Saadku nõutus, umbus? Sõda seni päris palju. Ja mitte ainult Tallinnas. Igal pool Eestis ma ei tunne kõik, aga kes ma tean, arstid räägivad eesti keelt. Ja nad on siia tulnud siis ka, kes õppima, kes tööle, kes leidnud siit elukaaslase. No igasugused töö ja õppimine ja noos seal perega ja igasuguvõsa inimesed Te kohtute omavahel kunagi, kui Hiina oli noor, siis päris tihti koos tegema suhtused ja nädalavahetuse kuskil istuma laadima. Aga no praegu ka üle 17 aastat Eestis elanud, siis kõik oma edu ja siis eriti ei ole aega selle jaoks ja no selles mõttes praegu telefoni või Facebooki ja sotsiaalmeediaga saab suhelda. Räägime nüüd sellest, millega te ikkagi siin Eestis veel tegelete, sest et ma olen aru saanud, et neid tegevusalasid on täitsa palju. Ja isegi imestusega märkasin, et te olete seotud ei veremõisaga. Millega te siis seal tegelete, võib-olla alustaks sellest? Jaa, Emre muis sõja varem olnud seotud alates 2011 aastat kevadest. Mina tootasin. Ja siis ooperikoorist ära siis eksport firmast tootesse. Tegelikult siiamaani toodan seal ja omanik kui jaapanlane. Ja tema otsustas, et osta seesama Eivere mõis just täpselt see oli 211. Ja siis tema ütles mulle, et mine sinna, seda sinna peaks toimeta jää, teist sai arendusjuht ja arendusjuht ja mõisa tegelikult pass, huvitav koht, kõik kokku 100, umbes 141 hektar mõisa ja elamus heinamaa. Ja seda iga aasta peaks niitma, ilusti, ei tohi olla Lottes ja majaga täiesti korras peaks olema koristamine ja kunagi mõisas 30 neligia inimeste vahemalt toodas. Aga tänapäeva mõisa ei saa kasutada nii palju inimesi. Siis noh, kaks kudumi meestega peaks toimetama kõike parima tehnika olemas, sellepärast hakkama. Aga mõisaomaniku jaapanlane ja mina ka jaapanlane, aga toote eest kõik eestlased. Ja selles mõttes mina nagu lohke kubjas. Teie ütlete inimestele, mis nad tegema peavad? Nagu. No kuidas teile meeldib kubjas olla? Mis keeles te räägite oma töötajatega? Ka eesti keeles ja aga see kõvies töö täielikku juttu, seda dirigent tegelikult. Ja seda kõik kõige seda püha tahtis, asi on seda muusika ja Noosed tõde nagu laulja ja siis noodi ja laulja vahel on dirigent ja kubjas seda peaks seletama suunata, kuidas peaks tegema tegelikult ta päris sarnane. Aga te olete seal tegelenud ka muusikaprojektidega? Eve mõisas praegu igal aastal Eibirekoravil festival ja see on Pille Lille muusikute fondiga koostööprojekt. Ja me kutsume alati Jaapanist ja eestlast mõlembamport, esinejat pianist ja no iga aasta augustis kolm paeva jäädias soolokontsert ja galakontsert mõlemat. Ja muidugi mõl sambaga, vaid ja kiloniliseta eemaga, nii palju umbes umbes 100 mahu mõisa saadis. Ja viimane Times on galakontsert alati varia müüdud alati täis ja täiesti Kontsert assamblee kurge. Et huvitavaid asju teete seal Eivere mõisas ja renoveerimine käib edasi. Mõisad vana maja aratiiv vaja midagi, remont kunagi ei saa olla, kõik sadab, vaadanud kullast ja värvimine ja seda sellised seda kinni ja peet. Ja seda kunagi lõpetada sellise remonti töö ja. No igal juhul teie tegevusala seal leivere mõisas on ikka väga-väga mitmekesine, et alustades klaverifestivalide organiseerimisest koos Pille Lille muusikute fondiga ja lõpetades remonditöödega. No te olete seotud ka Türi poistekooriga. Jaa, päibele mõis asub Paides Paide vald ja tehtud tuli ka samamoodi Järvamaa ja üks suur maakond. Ja siis mina ka, tegelikult tahtsin midagi lugeda ja siis ma tase ja miks mitte, ma tulen kohe, siis hakkasin. Nii et olete Türi poistekoori nii-öelda teine dirigent. Lapsed ja kuidas poisid on väga raske. No selles mõttes, et üks tund ja algusest lõpuni istuma siis noodi Luigima laulma see väga rasket tööd. Ja ma isegi ei taha paigal ja. Aga mul tuleb, nagunii tuleb. Ja muidugi see aastased noorte laulupidu ka ja siis me peame harjutama ja tegelikult nemad haste laulab. Ja OSCE kui rahas, mis te ütlete, mis on see, mis Eestis väga meeldib ja millega on raske harjuda, kui on üldse võimalik harjuda? Ja mulle meeldib vahe inimesi võõrides ja põi, sõõri Tiinadega ja häiks ja puhas loodus ja. Raske on harjuda eestlaste otsekohesuse ja jaapanlased enne mõõt tulevad, kuidas öelda teisele inimesele midagi? Eestlased mõtlevad hiljem kõigepealt ütlevad. No mitte kõik Ja kohe on tunda, et eestlased, kes erandada müügiperioodi välismaal Jum teest sugused. No aga ilmselt te olete kohtunud ikkagi ka nende eestlastega, kes samamoodi mõtlevad enne ütlemist ja on igatpidi toredad inimesed. Ja aga see arvus, kui ei harjuta, siis lihtsalt ma ehmatasin ja otse nagu see tunne eestlaselt ta vihkab mind, sest mina ei teadnud, sellised. Et jaapani kultuuripilti selline asi õigu panlased on tõesti ülimalt tähelepanelikud ja taktitundeliselt, seda on rääkinud tõesti kõik eestlased, kes on Jaapanis käinud jaapanlastega kokku puutunud. Ei, ma ei taha öelda, see on nagu stereotüüp, see, see eestlane, so jaapanlane ja jaapanlased ka igasuguse ilma suurema Eestis ka igasuguseid. Aga no võib-olla seda eestlasteta Nokia uute öeldakse, kui jaapanlased Teile meeldib Eesti loodus, aga kas te olete ka tundnud, et Eestis on selles mõttes hea rahulik elada, kui me nüüd mõtleme jaapani peale, kus on ligi 70 tegevvulkaani, Gusson, taifuunid, tsunamid ja hoidku jumal maavärinat kee, et Eestis seda kõike ju ei ole. Ja Jaapanis past tihti looduskatastroof ja 2011 oli Grasutunani sellesse äärmine volitiootus ja täitsa hirmul, sest tuumajaama ja plahvatan, kuidas saab nii-öelda edasi elamat jaapaniselt igale poole Lady aktiivsed. Tee 100 tasand ei ole see, teie seda jama ei õpetanud ja maa parim kai kogu aeg tegelikult. Ja noh, päris palju seda minu tuttavalt ka ikas siiamaani päris tugeva hirmuga olemas. Samas on jaapan imeilus ja ülihuvitav ja väga vapustava kultuuriga maa, nii et igal pool on omad head ja omad vead. Kodu-Eestis, sest minu lapsed ja naine. Me elame koos Eestis ja muidugi ja pesa minu ema ja õe ja venna olemas. Aga lokke praegu Eestis kõik. Aga suur tänu, ei OSCE Korahas Eestis elav jaapanlane, et saite meile siia saatesse tulla ja ilusat elu Eestis edasi suruda. Eel oli stuudios Haldi, Normet-Saarna ja Maristomba kuulmiseni.