Kell on hetke pärast 14 ja viis minutit ja volbripäeva eriprogramm raadios on jõudnud viimase tunnini. Imeilus kevadpäev on viinud mind mõttele, et ega väga palju meil kuule jäid olla ei saa, sest kõik, kes vähegi aed armastavad, need on oma aias, aga just eelmine ja äsja lõppenud tund andis tunnistust sellest ette. Natukese nõuande järgi tunnevad aia sõbrad alati vajadust ja, ja tore, kui saime abiks olla ja vahva oli ka kuulata seda missuguseid kogemusi ja, ja tähelepanekuid teil oma aiast on. Nüüd alanud tund on meil nimetatud kolleegid tunniks, aga enne, kui hakkame rääkima tuntud raadiohäältega Nende aia hobist, tähelepanekutest ja põhimõtetest, aia kujundamisel ja aeda taimede hankimisel, kuulame ära Priit ennetilt viimase teadusuudise täna. Kes tahab terve olla, söögu rohkesti puuvilju. Ja Itaalia teadlaste värske uuring näitab, et apelsine mugides tagame nooruslikku reipust ja hea tervise veel palju tõhusamalt kui C-vitamiinitablette või terakesi neelates. On teada, et C-vitamiin ehk askorbiinhape aitab tõhusalt Scurbuuti vältida ja tõenäoliselt kaitseb ka külmetuse eest. Ja ka puuviljad, mis seda ainet sisaldavad, kaitsevad meie DNAd oksüdatsioonikahjustuste eest. Aga nüüd on Serena Garnieri ja ta kolleegid Milano ülikoolist teinud teravmeelse katse selgitamaks välja, kumb strateegia kas puuviljade söömine või puhta vitamiini tarbimine annab parema tulemuse. Nad andsid katseisikutele juua kas punase apelsinimahla, C-vitamiiniga, vett või suhkruvett. Nii apelsinimahlas kui ka vitamiinijoogis oli C-vitamiini 150 milligrammi suhkruvees vitamiin puudus. Kolm tundi hiljem ja uuesti ühe ööpäeva möödudes võeti katseisikutelt vereproov. Nagu oodata võiski, oli mahla ja vitamiinivett joonud inimestel askorbiinhappe sisaldus veres tõusnud. Siis aga lisati vereproovidele vesinikperoksiidi, millest on teada, et see kahjustab DNAd. Ja nüüd tuli välja, et apelsinimahla joonud veres olid need kahjustused hulga väiksemad kui vitamiiniga rikastatud vett rõivanoil ja seda nii kolme kui ka 24 tunni pärast võetud proovide puhul. Eriti üllatav on aga see, et katses ei tulnud välja mingit märgatavat vahet nende inimeste vahel, kes olid vitamiinivett joonud võrreldes nendega, kes olid täiesti ilma kaitsetoimeta suhkruvett suhu kallanud. Ühes varem tehtud uurimuses, kus mängus olid suuremad vitamiini kogused, on puhta C-vitamiini positiivne mõju küll tuvastatud aga Garnieri leiab, et kuna tema katses väiksemate koguste juures mõju ei ilmnenud siis arvatavasti rajana puuviljade kaitse toime veel millelgi muul ka kui ainult C-vitamiini. Evald paitab. O lell ooke väeiki laulali üürila tule Tiina Kirsi laulva. Tuule körgentaal Lila väikele ooke olen iiril üürinud alal. Põllul rukkilill noh, need on nii lobel, meile ka laulan. Lott mule vennashaud viljal läi. Heda-väikelõoke noorel liinil. Ja möödub, mul. Kaob laulu Ohovi tõbi, korda laulan. Tule aun. Hea kolleeg Krista, taim ka ise veendunud Aiasõber küsitleb nüüd kuulsaid raadiohääli nende aia hobi kohta. Tõniste, Irel, sina oled omamoodi õnnelik inimene, sest kui teised, kes linnas elavad, nädalavahetusteks maale sõidavad, siis sinul seda muret ei ole, sul on oma maja, oma aed, kus sa saad tegutseda just nii palju, kui ise tahad. Kui kaua sa oled sedasi oma majas elanud ja, ja aiaga tegelenud? Terve elu. Ma ei kujuta ette, mis on korteris elamine. Väga vabandan kõigi nende kuulajate ees, aga ma tõesti ei tea, mis on. Aga oled sa kogu aeg siis aias toimetanud? Ja nii kaua, kui ma ennast mäletan. Väga õnnelik lapsepõlv olnud maal külas, kus ma sündinud olen. Ühed, vanavanemad elasid ühes küla otsas, teised elasid teises küla otsas, mõlemal olid aiad. Aiandus ongi niisugune läbi põlvkondade, et ma ei ole see, et kes läheb puukooli, ostab sealt midagi vä? Muidugi ma ostan sealt ka. Aga mul on väga paljudel taimedel ükskõik, marjapõõsastel puudel, lilledel, minul minule tähendus minu aias kus nad on tulnud, kelle käest nad on toodud. Et igal asjal oma lugu. Ma olen mõelnud, et ma olen juba nii vanaks saanud, et peaks vist hakkama kirja panema seda, et selle teise ja kolmanda taimelugu näiteks lõhnav kuslapuu on pärit minu lapsepõlvest ja kindlasti kuskilt veel varemalt. See on minu ema poolt, vanaema pärandas minule täpselt nagu need tavalised vanaaegsed, vanaemade lõhnavad nartsissid, need poeedinartsissid ilusa punase ringiga südames ja siis ka need suhteliselt hilja õitsevad valged tavaliselt topeltnartsissid, et see on nagu ema poolt. Vanaema pärandas mulle. No kindlasti on suguvõsast pärandatud ka need rohelised näpud, sest võid tunda asjade vastu huvi, aga nad toiduga kasvama minema. Noh, sellega on nii ja naa, et ega ei pruugi isegi seal roheline pole alati kõik asjad kasvada, et sa oled juba õppinud aiandust. Ei ole üldse õppinud laialdast, ma olen täielik autodi takt. Aga mul on olnud väga autoriteetsed õpetajad, kelle järgi ma olen proovinud, joonduda. Esimene niisugune teadlik õpetaja oli kunagi naturalistide jaamas Maiebist siis järgmine tuleb kuskilt. 15.-st eluaastast oli Laine Lepp, kes on iluaiandusega tegelenud, nendele see nimi ütleb. Tema oli esimene, kes sai Lennart Meri käest oma aia eest, nagu kaunima kodu tiitli sai, ma olen isegi tema aias seal siblinud ja aidanud tal temaga samal ajal tegelikult isegi sutsukene. Varem tuli minu ellu selline õpetaja nagu Jutas olete ajeva. Tema oli tol ajal 70. aastal maalilisi instituudi ehisaianduse grupi juht Juuliku katsebaasist. Mina koolipoisina lugesin tema artikleid, paar aastat võtsin hoogu ja siis ükskord kõndisin sinna tema juurde välja. Niuke juhtunud just sobiv moment olema, aga ma olen olnud eesli järjekindlusega ja, ja läksin tagasi ja noh, välja ei visatud, kuigi nüüd on nagu üle 10 aasta kontakte kadunud, aga ikkagi need taimed kasvavad ja tihti mõtlema temale, kuidas oleks seda või teist asja teinud või mis nõude oleks mulle nagu asjale andnud. Ja sa lihtsalt läksidki nende juurde, ütlesid, et ma tahaksin teada nende asjade kohta, kuidas need käivad. Ma olin juba ise kasvatanud, Ma olin lilli juba kollektsioneerinud, et noh, meil olid juba veski mingid teadmised, muidugi kindlasti mitte nii nii süstematiseeritud, nagu on õppinud inimestel, aga noh, ma ei tea, aastakümnete jooksul nad mind igatahes kunagi välja andnud. Kas ma käisin, vahest tegin nendele koolivaheaegadel ka palgatööd. Ja siis üks vahepealne õpetaja oli veel õigus, Harku järve aiandussovhoosis oli puukooli juhataja või puukooli, agronoom oli laine kannel, ma käisin ka mõned aastad seal tööl suhete ja siis oli seal veel üks vanapapi agronoomi papiaru oli ta perekonnanimi, eesnimi tõesti ei mäleta, et võtsime kuu aega neid mullaproove. Eestimaa muld oli kunagi aastakümnete tagant kõiki läbi uuritud väga peensusteni, et see oli küll nii tuim töö. Aga tema seletas ära, milleks me seda teeme, miks seda vaja on? Mõtled sa praegu ka mõnda sellist tuima tööd kodus aias tehes, et miks seda on vaja ja miks seda tuleb teha, sest alati ei saa ju õieilu nautida ja seemne mulda panek on ka võib-olla tore, aga tuleb rohida ja hoolitseda ja vaadata. See tuima töökoht on, sellele saab jälle mõelda kas oma kutsetööle või 11 kõik, millele, kui ta on niisugune, noh, ta läheb seal nii automaatselt, et kaevad seal tulbisibulaid või rohid või kevadel kobestatud maatsid taimede alla või, või ükskõik mis on. Samas maandad ennast ja puhkad ja samas mõte liigub või mõtled mingite järgmiste aiatööde peale või, või ükskõik mille peale. Millised on sinu lemmiktaimed, Bellorgane? No see on minu viimaste aastate niisugune, et noh, vanasti olid niuksed kitsamad ajad, siis neid ei olnud ju kuskilt kätte saada, see on minu viimaste aastate aitäh hobi, kui palju sul neid on? Ei olegi nüüd praegusesse niisugust väga täpset statistikat ei saa olla, sest eile eile tulid vihmased sordid, aga ma arvan, et kui ma ritta löön, et siis kuskil 80 saablist neid täis küll. Ja need on kõik eri värvi erisugused. Eri värvi ja erisuguseid eri suurusega osa puhkavad alles keldris, ootavad sel nädalavahetusel välja toomist. Aga noh, on juba näha, et on kasvama hakanud ja ja ega ma ei teagi, kas päris kõik on säilinud. Ma ei ole veel ükshaaval kõiki torkinud. Läbi aegade on minu lemmiktoalill olnud, kalla, kalla meie majas olnud ka minu lapsepõlvest saadik. Minu tädi kunagi tõi meile, kui ma olin mingi kolme viieaastane ja see on minu, kuna mul on talvel sünnipäev ja tihtipeale vanasti, kui mõnes majandis töötasin, seal oli väikeaialt, siis talvel toodi mulle alati seljad seisud kallasid ja ma olen neid ise kasvatanud keskkoolipoisina täiesti natukene endale nagu lisa teeninud nendega, et täitsa tavaline valge kalla on minu üks lemmiklill. Aga milliste lilledega sa alustasid, mida sa kollektsioneerima hakkasid? Ma alustasin tulpidega, tegelikult olen kunagi korjanud 400 sorti täis ja selle paralleelselt tulpidega olid ka nartsissid, neid sai kuskil 60 sorti, noh, tulpidega sai niimoodi, et muu elu nagu hakkas segama sisse neid natukene koomale tõmmatud ja ja ma ei olnud kunagi sattunud näriliste rünnaku ohvriks. Ja 96. aastal lihtsalt kollektsioon lõppes ära, sest sai ilusti suvel üles kaevatud sordinimed, kotid ära puhastatud, olnud niisugust lugu, sest noh, närilised on tegelikult väga ohtlikud tulpidele ja Crocustele. Aga mul ei olnud aastakümnete jooksul sellist kogemust ja kui ma siis septembrist tahtsin hakata neid maha panema, siis umbes 6000-st sibulast ei olnud mitte ühtegi järgi. Kõik need kotid olid rottide poolt põhjast ära viidud, ära söödud. Ja seal masendav tagasilöök, noh, eks seal ikka õpetasid ütleme, 70.-st ma olin korjanud, et ma olin näinud põlde, kus olid need 10-st 1000-st paar sibulat kevaldus, aga ma nagu ei osanud ise seda kartma. Ei, ma ei tea, nii et võib juhtuda. Mis asi on iluaianduspoolega, on ju puhtalt praktiline aiandus või kuidas seda nimetatakse köögiviljad. Kolleegid on rääkinud sellest uskumatuid lugusid, kuidas sulle kingiti sünnipäevaks suur ilus paprika, mille seemned sa välja võtsid ja nendest said uued taimed ja uued viljad. Ja see oli niisugune võimas, see oli mingi, ma arvan, tiks 400 grammine või minu eluaegne raadiokolleeg mulle kinkis. Ja ma arvan, selle paprika järglasi on mul võib-olla seal kuskil seemnepakkides praegu, et mul niuke tobe komme, et kuskil külas käia, ükstaskõik, mis siis ma võtan sealt, korjan seemneid ja taanlaste vanasse kirjaümbrikku või kuskile raadiomajas juba mõned sekretärid teavad nad juba aastakümneid. Suured vanad ümbrikud minu seemne varjamiseks hoidvad alles ja annavad teatud aja tagant jälle mulle, Tõnisson läheb vaja, sinna saab kuube, jah, korjamise koht ja kõik peale ja see ongi, vahest tuleb jälle maha külvata. Katuseks kõikidele aiasõpradele, kellel käib töö ja vile koos aga Kristo, Tõnis räägivad aia juttu edasi. On sul nii palju ruumi, et sa jõuad kõik seemned maa külvata, käid ka, vahel ma tea, metsas põllul puistad ja pärast on lilleväli. Ei, ei, mul ei ole ruum ja mul on aias üldse praegu põlvkonnavahetused, aga noh, selles suhtes, et kui sa küsid niisugust asja mõni igatsema nalju teinud, olen salatit, salatisorte kollektsioneerinud, kasvatan teatud hetke kõik Eesti tomatisordid ühel aastal. Ma olen eesti rukkililli kollektsioneerinud põllu pealt korjanud paari aasta jooksul seemned kaks korda isegi maha külvanud ja on tõesti päris erinevad. Aga neid loodusesse tagasi viinud? Ei, ma ei ole neid tagasi viinud, sest noh, kuniks ikka rukkis kasvatataks, siis ma arvan, on rukkilill ka veel Eestis olemas ja noh nagu me kuulame, rukki pind läheb jälle vaikselt suuremaks, nii et on neid küll jaganud teistele, et noh, aga nad ei ole küll nii sügava huviga inimesed olnud, aga ma olen neile lihtsalt niisama neid andnud, et kasvatage oma rõõmuks. Kas aia kujundamine oma aias toimetamine, kuivõrd loominguline see on, kuidas sa paned mõtte lendama, et sa vaatad mõnd puudmanud kohta ja juba näed, mis seal võiks olla. Või see kogu aeg ennast uuesti loobia loob? Aed ei saa kunagi valmis, et sellele ei tasu nagu loota, et kui siin inimesed saavad uued krundid ja teevad ja mõtlevad, et ah kolme või viie aasta pärast, siis on kõik valmis, mitte kunagi valmis, siis tuli üks külm talv ja teen niisuguseid korrektiivid, et vee siin mõned päris kuulsad kollektsionäärid kirjutavad vaest artiklites, et noh, need on täiesti külmakindlad, ma ei usugi, et on ühtegi päris külmakindlad taim Eestis, sest lihtsalt oleneb selle selle hetkeoludest, kuidas see külm on, kuidas lumega kaetud või on need lilled kaetud või taimed või kuidas nad on sügisel sellele talvele vastu läinud, et noh, see on, ma arvan, niuke hetke asi, aga noh, aia kujundamine. Kunagi meil oli küll põhimõte, aga meie aeg on praegu küll läinud, täiesti vaba, aga noh, see on täitsa filosoofiline asi, kuidas keegi tahab, eks ole, see on täiesti nii. Samas, ma pean ütlema, et üle harida küll ei tasuks, sest tuleb arvestada sellega, et kui puud lähevad suuremaks ja kõik sellised asjad, et puudesõbrad on ju seened ja igasugused osadel taimedel kar, bakterid ja kõik, et kui steriilseks Arime, et noh, ma arvan, et meil, kes on niisugune kohutavalt korrasnal korra, armastasin talle endale seal hea olla, aga ma arvan, et nendel taimedel seal ei ole hea. Aga sinu aias on taimedel hea, on seal ka loomadel hea, ma mõtlen, mingid väiksed, võib-olla oravad, siilid, linnud, kindlasti. Et ma ei oska öelda, kas need ju neil on ja tihased ei ole nagu ära läinud, me oleme 10 aastat, nüüd ma olen ikka päris teadlikult söötnud ja rähk käib meil tihti ja talvel isegi tuleb ja kes meil seal veel orav aeg-ajalt külastab, teeb meie pähklipuu korralikult tühjaks. Mis me järgmine aasta leiame kevadel igalt poolt meeletult, kus need tõuseb ja siin on meil tõesti läbi aegade elanud, ma ei julge öelda, kas ta praegu ka on, aga noh, ma jätan talle täitsa teadlikult sügisel mõnda kohta lehte ja nii et noh, ma loodan, et ta on ikka ennast jälle aeg-ajalt ilmutab. Ekstra teda küll toitnud, aga nii ei ole, aga kuna aias on niisugune väike horror, siis ma mõtlen, ta tunneb ennast hästi. Sellisega kui vahel elus tuleb ette selliseid raskeid hetki. Kas sa oled lihtsalt väsinud või paljugi, mis. Kuidas siis aed sind aitab. Veedad sa seal rohkem aega? Ma ei oska seda öelda selle peale tõesti mitte midagi on olnud väga raskeid, tõeliselt rasked, mitte ainult hetke, vaid aastaid. Aga seda ma ütlen küll, et laed aitas, sest perearst kirjutas küll mingisugust tabletid välja, aga ma võin käe südamele, polnud neid jäid võtmata, et et võib-olla see teadmine, et nad olid võib-olla aed aitas, ma ei oska öelda. Eks ta selline koht on ikka küll, et ta peaks olema niisugune asi, kui ta maja juures on, et ta on sel ajal, et kui ta juba kannatab, olla seal ööpäev ringi väljas või ta peaks olema nagu selle maja või toa pikendus, jätk, et nii ta võiks küll olla, et noh, seda ma arvan, et on nagu on. Ja siin on alati hea minna, seal, sa ei tunne ennast kunagi halvasti, isegi kui on mõni mutt ära söönud või möldri ära söönud. Mõned sibulad. Teate, ma tean, ma võin öelda, et noh õnneks sõltumatu ei ole meie aias käinud, kuidagi on läinud nii korda, ma tean küll, mis ta on tuttavate pool näinud, kõik müüridel on teine lugu, ma olen seal roti aastal neid võtnud, nad kohe päris hoolitsuse alla ja vaadanud, et kuuris oleks, kuna sügisel väele lillesibulaid kaevata kuuris oleks endal nagu öeldakse, pidulaud korralikult kaetud, kui nad tulevad siia mujal ka, et aga noh, praegu pole nagu näha olnud. Aga kui nüüd tuleb esimene mai, kui meil see saade eetris on, on sul siis juba plaanid tehtud, mis töid sa siis aias teed? Pikalt on ju vaba? Tead, eks see oleneb, kuidas ilmast on ja kuidas sugulased reisivad ja ja mis teised pereliikmed võtavad teha ja vahest on mingid pikad maipühade, nagu nad teinekord on, pikemad on täiesti kuivalt olnud, hommikust õhtuni hommikust õhtuni, teinekord. Ma lihtsalt võtan selle aja. Lihtsalt istun ja vaatan kõiki, kes seal ümber on lendavaid jooksvaid kõndivaid õitsvaid kuidas on, sest iga kord on ju isemoodi näiteks tänavakevad, meie vaatame küll, et võime arvata, et lumeta talv ja vara oli mina oma aia järgimine, öeldi, et see on täiesti tavaline kevad, ma olen seal mõningate varajaste Kaufanni tulpideliigid, mis teatud kuupäevade järgi õitsevad ju tänavastanud õitsevad täiesti tavalise keskmise kevade ajal, kui nad varajasel kevadel õitsevad seal juba kuskil 10. aprillil ja niimoodi siis alles hakkasid 25. Aprill täiesti tavaline aeg. Mis sul veel õitseb praegu. Igatsuguseid Puškiinijaid ja kirgaslilli ja sellised lilli nartsissid on kohe hakkamas. Ja õitsevad juba, esimesed on lahti ja siis need Gauckmanni tulbid ja niisugused ja ei oskagi praegu vist rohkem midagi öelda. Lõhna kannikene. Eks meie pere ühe liikme lemmik sinililled õitsevad. Sest ega mul seal midagi eriti haruldase ei ole, kes on ära läinud, külmadega on ära läinud, pole enam rohkem muretsenud. Kui sa puukoolidest aianditest spetsiaalset aedassi osta, siis loodusest oled toonud mõne eriti südamelähedase lillevid aineid. Mõned on juhuslikult tulnud jah, kellelegi ükskord käisime kuusetaimi toomas ja siis tulid ühed kannikesed kogemata sealt üles ja siis sai toodud ja ära määratud koer kannikesed olid olnud, õitsevad käod vastu siiamaani. Meil metsas tõesti või noh, niimoodi, et me sellega loodusest eriti tõesti midagi meil on niimoodi kellegi käest toodud isa poolt, vanaisa aiast on meie Kreigid pärit ema poolt, vanaisa aiast on meie iseviljuvad ploomid pärit. Kirsipuud on meil naabrionu käest kunagi saadud, säilis väiksel mingi mitmesaja aasta vanune sort minu meelest ületamata niuksed kultuursemalt ploomisordid. Paarkümmend aastat tagasi rajasin istanduse, samal nad jõudsid paar aastat olla Anda täissaagi ja pärast seda täissaaki sellel talvel tuli kohutav külm ja pikk läksid ja pärast nagu Polomoretsenudki Kaksa rapud on meil üks on ka mingisugune tavalise Sarapu mingi poolkultuurne Vormasti tugeva maitsega ja siis on meil üks teine kindel sort. Noh, on ka jälle kellegi käest toodud, üks on tädi Laine, kes kunagi koolipoisina toodud, teine on toodud maalt naabertalu. Vanapapi oli niisugune puude pookia aedniku moodi mees, nagu mäletan oma väga varasest lapsepõlvest, ühesõnaga teda müüamegi polegi enam kedagi, isa keema pole, nüüd mina olen, tead, ja mina hüüan, et Robi sobi pähklipuu. Nii et sa tunned kõiki, kes seal aias elavad, kasvavad. Seda küll jah, selle pähklipuu, selle ravipähklipuud õigi isegi meie isa, teisalt maalt tegelikult ka mäletan seda onu Roberti täiesti ja ma arvan, et seal meie kodukülas, tema aiast isegi mingisugused mingisugused asjad on veel võib-olla seal kohapeal alles ma ei tea, ei ole küll lähemalt uurimas käinud, aga. Kas on ka mingi tingimus, mis puhul sa oleksid nõus aiast loobuma ei hakka. Oma linnakorteri elanik Kaks noh, ma arvan, et kui ma ükskord saan nii vanaaegsed, maa, Väi, eks seal on selle eest hoolitseda, et noh, meil nagu ema teatud asjade eest hoolitses lihtsalt, kui ta Raebussis nüüd jäi niimoodi, eks ole. Eks seda tulevik näitab, see võib täiesti vabalt olla, et mõned lillepeenrad tuleb lihtsalt siledaks teha ja muru külvata, ega seal midagi kaasa elu paratamatus. Aga praegu sa oled aiaga õnnelik ja see on üks osa sinu elust, suuri armastatu, tasa. Nojah, ta on vist küll, ta on vist nii suur osa isegi, et minu elukaaslane tihtipeale minu ajalisi käike ja kui nad on seotud aiaga, aktsepteerib seda nii, et ju ta nii suure osa minu elust on, ju ta siis kõrvalt ka tähendab, sinivajalik mul on, ma ei tea, ju siis on. Krista taim jõudis lisaks Tõnis direli aiale veel ühe tuntud raadiohääleaias käia. Here jõudu meelisjõudu tarvis, saime su kätte, Sid Vääna-Jõesuus. Külast, kas sa oled tööpäeva lõpus tulnud lõõgastuma puhkama, no mis sa teed, need siin saetud õuna, poksi? Ta on jah, et viimane aeg on neid õunapuu kärpida enne kui enne, kui pungad puhkevad ja lehed hakkavad kasvama, et siin on mõned puus väga välja kasvanud, peaks neid natukene väiksemaks tegema, tagasi tõmbama, et saaks ometi mõne õunaga ladva otsast kätte muidu liiga kõrgeks õunapuud ainult kõik. Kui sa siia tulid paar aastat tagasi, kas siis selle mõttega, just, et oleks üks selline koht, kus saaksid käia linnamürast ära või miks sa siia tulid? See see mõte oli jah, et ma olen elanud linnas õige mitu aastat nüüd korteris Tallinnas, kui ma tööle tulin ja mõtlesin, et taas kuskil lihtsalt ümber maja natukene astuda lihtsalt hingata sellist värsket maaõhku. Et oleks võimalik ka näiteks istuda kuhugi muru peale korraks lõõgastuda, teha natukene võib-olla aiatöid. Ja niimoodi see otsus sündiski, et võiks suvila muretseda. Nüüd on siis teist aastat juba või, või juba kolmas aasta oligi, õigupoolest läheb. Kui kaua sa otsisid seda õiget kohta? Ega see kerge ei ole, et kohtleme meeldima ja sobima. Suhteliselt kiiresti läks tegelikult tol hetkel olid ju need hinnad, kinnisvarahinnad kõik tõusmas kogu aeg ja ega väga palju selliseid pakkumisi ei olnudki. Ma panin endale mingi hinnapiirangu, vaatasin pilte netist, kinnisvaraportaalist käisin vaatamas paari suvilat. Aga see asi vist kestis kõik jah, umbes paar kuud. Ja tulime siia kohapeale, vaatasime, et päris tore majakene. Parem kui üks keskmine suvila peaaegu et elumaja moodi. Krunt on ka selline kihvt, et on mõnusa kaldega. Ülevalpool on, on siis selline kõrgem, allpool on oja voolamas krundi servas ise oja jääb ka veel natukene isegi selle krundi sisse. Nii et voolav vesi on siin, mis küll jah, suvel kokku kuivab kevadel ja sügisel vaja täiesti olemas, peaaegu nagu jõgi Viti aja. Nii et meeldisse. Su sõbrad-tuttavad ei öelnud, et jäta järgi, et selle raha eest sa võiksid reisida, sõita kuhu iganes sa paned omale suved, kinnissügised, kevaded. No muidugi ütlesid, et lolliks oled läinud. Et miks sa ei lähe ja reisi hoopis seal raha eest, miks sa pead maksma mingisugust suvilat ja kas juust on seal mingisugust töö tegijat et saleduslinnainimene ja küllap sobib sulle rohkem selline korteris olemine ja aga ei, nüüd on nad mõned käinud siin suvilas ja vaadanud ja meeldib. Nii mõnigi, kes alguses oli hästi skeptiline, ütles, et ah mis jama mingi suvila on tulnud siin grillinud koos minuga ja saunas käinud ja on väga rahul olnud ja miskipärast inimesed tahavad tagasi tulla. On sellise esimene töö, mis te siin tegite, kui teie jõudsite siia kohale? Algus oli seotud sellesama majaga ikkagi sellepärast, et katus lasi läbi, nagu arvata oligi, sees olid sellised väikesed märgid, et on katus läbi lasknud, niisiis tuli kohe tellida siia uus tõrvapapikiht, pealegi katusele. See oli esimene asi, selgus siis ka, et torud on lõhki. Siis tuli ise torutaid õppida, panna uued torud. Ja, ja siis vist saime nii kaugele, et sai hakata külvama mingisugust salatitest ja ja vaadatud, et kus see lillepeenar on ja mõeldud, et mis asi on umbrohi ja mis asi on see lill? Aga sellist mõtet ei, aitab, nüüd jätaks kõik sinnapaika, et enam ei taha. Veel ei ole olnud, ma olen küll uued unistused, aga see on siiski seotud sellega, et oleks maja ja väike aedaiast ei taha mitte mingil juhul loobuda. Aga mis siin aiasolemise teeb mõnusaks, siin on ju tööd rohimist ja kui palli ikka seda õieilu nautida, saab linnas tööl käima. Mina ei tea, ma olen laisk selles mõttes, et ma ei viitsi eriti rohida ja ma ei põeks pärast väga, et peenrad on kuidagimoodi umbrohtu kasvanud. Loomulikult ma üritan natukene siis üle käia, kui tundub, et väga metsikuks on asi läinud. Aga ma olen just mõelnud, et võiks võtta vabalt, et suvila on ju selleks, et puhata, tunda ennast mõnusalt, kutsuda siia sõpru, vanemaid pereliikmeid, ma ei näe liiga palju vaeva, näiteks, eks ole, praegu ma siis saan neid puid, need on kaks aastat juba olnud sellised kaks korda kõrgemad, kui need peaksid olema. Aga ma olen mõelnud, et noh, olgu, las nad olla, et ma ei oska neid lõigata, ei oska kärpida neid oksi, nüüd ma mõtlesin, et okei, kaks aastat on siin juba oldud, et nüüd võiks äkki hakata õppima puude lõikamist, ka kolmas puu on nüüd käsil ja ja ma loodan, et varsti saab neljas puu ka üheksast õunapuust ära lõigatud. Meil on üksjagu palju, aga oled sa mõelnud, et siia midagi veel omalt poolt juurde istutada või teha lisaks ütleme siis lilledele salati veendunud. Ma ei tea, siin on niigi nii palju, ma pigem mõtlen, et kuidasmoodi seda kõike vähendada, et palju lihtsam oleks, kui siin oleks ainult muru ja ja kui selle maasikapeenra veel ära kaotatakse, siis selle salatipeenra kaeki ära kaotaks, siis jääks ilusam turuplats, aga siis jälle tekib see tahtmine, et äkki äkki tahaks oma oma peenra pealt natukene salatit võtta? Ma ei tea, ma olen natukene kahe vahel väga palju juurde siia vist aias teha ei taha, aga üks asi on küll. Siin aias on kahes malmvannis on vesiroosid ühes on siis valge vesiroos, teises on selline roosa vesiroos malmvannid tänapäeval ei ole enam kuigi atraktiivsed, et põhimõtteliselt järgmine töö, mis siin ette tuleb võtta pärast õunapuude lõikamist oleks siis sellise ilusa aiatiigi tegemine. Aga lähme vaatame seal oja juurde. Seal on päris kena koht, kuhu saaks. Ma ei tea näiteks lõke püsti panna ja võib-olla saaksid seal käia trummi löömas. No vaatame jah, siit maja tagant läheme ja, ja täpselt krundi servas on siis see oja. Teisel pool oja on üks väike lapikene ka veel. Mis kuulub selle krundi juurde, ma mõtlen, et võib-olla kunagi peaks tegema sinna mingi Sillakesed, saaks teha sellise ühe istumiskoha teisele poole oja ka veel. Ma ei tea muidugi, mis naabrid sellest arvavad. Oled sa siin talgusid ka korraldanud, kutsunud sõbrad, kokad, teeme nüüd kõik puhtaks. Ei ole kutsunud kedagi siia niimoodi tallutele lihtsalt, et kellel on tulnud pähe, et võtaks reha kätte, see on siis natukene riisunud. Aga aga mingisuguseid selliseid suuri talguid küll ei ole olnud. Kas see on eelis selle peale ei ole mõelnud, et mõnikord võib-olla et jääks siia elama riidesse ja päris püsiva maja ei lähekski linna tagasi. Ma olen ikka mõelnud, aga ma ei tea, kumb odavam tuleb, kui sa seda praegusel hetkel. Mõni valmistatud maja juba või, või siis ehitada siia ise maja plusse muidugi selles, et, et see krunt mulle meeldib, siin on kõrgeid puid, mida uues põllupealses elurajoonis ei ole. Aga samas on nii suur, vastutus tähendab mingisugust aastast pidevat ehitusjärelevalvet pangalaenu ja sa ei tea seda, et, et kas need ehitusmehed teevad selle raha eest seda korralikku tööd või ühel hetkel tulevad mingisugused ootamatud kulutused. Et ma hetkel olen selline äraootaval seisukohal, et ma vaatan, jälgin üritan siis seda hoonet praegu lihtsalt korras hoida, et saaks kasutada suvilat nii, nagu nagu see praegu on. Ja samas on see sul ju ka omamoodi investeering, et sa võid seal iga kell maha müüa, kui sa tunned, et isu täitsa. Seda küll, jah, ma isegi vahepeal üritasin müüa, mõtlesin, et müüks ja ma mõtlesin selle kuulutuse maha. Ei müü. Tahtsid. Ma mõtlesin, et tahaks kuhugi veel lähemal linnale maja. Aga nüüd ma olen vaadanud, et need, mis seal linnas on, et need ei ole ilusad eriti. Ja see asukoht ka ei ole mere ääres siin on, eks ole, meri on jalutuskäigu kaugusel, suvel tekib tahtmine, siis auton lihtsalt mere äärde, tulen tagasi, et see on midagi teistmoodi. Kas sa sellepärast ei põe, et võib-olla teadmisi nagu aiapidamisest jääb natukene väheks, et et noh, võib-olla kõik ei tule nii hästi välja nagu veaks. No eks ma natuke muretsen küll, et küsin siin nõukogud, mismoodi, mismoodi siis ühe või teise puuga käituda ja kuidasmoodi peaks peaks lõikama. On küll selline ebakindlus, aga samas hästi-hästi. Huvitav on see, et ma mäletan, et minu vanaema ja vanaisa on alati pidanud aeda. Ma mäletan, et ma vihkasin seda, kui me pidime iga päev minema aiamaale, siis tuli seal rohida ja mida kõike teha ja ma mõtlesin, et miks seda kõike tarvis on, et see on täiesti õudne, missugune vaev tuleb ja miks ei võiks osta siis seda tomatit ja kurki turu pealt, kus on ka kõik müügil. Ja nüüd ma teen sedasama ise, eks ole, et nii palju siis sellest lubadusest sa teed seda, miks sa teed seda mina ka ei tea. No on selline kiusatus kuidagi oma tomat on maitsvam, oma kurk on miskipärast maitsvam. Ilmselt see on kasvanud sisse, lapsena ei meeldi, aga kuhugi ma ei tea, mälusoppi jäänud. Millegipärast on see külge hakanud. Esimene mai on kohe-kohe tulemas, kui see saade eetrisse läheb, ongi esimene mai, pikad pühad, need oled sa siin. Ma arvan küll, jah, selles mõttes, et esimesel mail õhtul on Anne Veski kontsert linnahallis siis järgmisel päeval saab tulla jällegi suvilasse ja terve nädalavahetuse siin olla. Loodan, et siis on juba nii palju soojem, et, et saab tõepoolest ööseks jääda ja saab saunaga teha. Nii et sa mõistad neid inimesi, kes nädalavahetus kui tuleb, pakivad oma kotid kokku, sõidavad linnast ära, maale, on seal rahulikult oma paar päeva, siis tulevad väsinud õnnelikena linna tagasi, et hakata tööle. Kuni siis järgmise nädalavahetus. Ütlesin no loomulikult jah. Et ma olen nüüd ise üks samasugune, keda ilmselt mõned vaatavad kõrvalt, ütlevad, et lolliks läinud, kasvatab oma kurki ja tomatit, samal ajal kui võiks selle kõik osta, poest läheb, teeb kusagil aias tööd, selle asemel, et puhata. Aga see kuidagi ongi kujunenud puhkuseks lihtsalt kujunenud puhkuseks, et see ongi minu selline puhkusevariant või võimalus? Muidugi reisida võiks ka, küllap ma reisin ka, aga aga kui ma kuhugi ära ei sõida, siis ma tulen ikka suvilasse. Meelis Süld rääkis oma aias oma aiast Ja väike-lehelinnulaul juhatas sisse volbripäeva aiaprogrammi viimase intervjuu Maalehe ja ajakirjade, maakodu ja maamajandustoimetus asub Tallinna linnas nii toredas kohas. Ta on nagu linnasüdames, aga samal ajal on ta ka pargi veeres. Siin on alati hea vaikne ja rahulik jalutada ja võib-olla, et kuulaja kuuleb, kui linnudki on hakanud siin juba laulma meilimüüri veel, kas te olete kuulnud niisugust väidet laululinnud, kes elavad linnas keset suurt automüra ja kui nad ei kuule ise oma laulu sisse, laul hakkab muutuma? Drillerid muutuvad või lauluviisi, meloodia muutub hoopis teistsuguseks, tämber kõrgemaks. Linn nagu linnastub. See võib nii olla, ma ei ole sellele mõelnud, mina õnneks võin linde natuke rohkem maal kuulamas käia kui linnasid. Nii linnastunud ma ise veel ei ole. Aga see võib nii olla, muidugi, miks mitte. Linnud peavad ka üle karjuma kõigest sellest, mis nende ümber. Missuguste mõjusfääride või mõjutegurite all on inimene, kui ta oma aeda kujundab? Kas need on traditsioonid ja see lugupidamine varem aeda kujundanud, nendes aedades toimetanud elanud inimeste nende väärtuste vastu. Või on suurem mõju kõigel sellel uuel ja moodsal, mis ajakirjade ja, ja kursuste ja telekanalite vahendusel tuleb. Kuidas teie oma maakodu toimetuses seda tajub? Küll, et mood on huvitav jälgida, aga kui seda hoolega jälgida, siis avastad, et sellist päris päris uut on tegelikult harva. Kõik on peaaegu kunagi natuke teisiti olnud ka ma arvan, et maa kodusel endast nii palju seda traditsioonilisest ja head sees mehe kindlasti püüame suunata ka teisi siin näete, et üks puu maha võtta siis väga kaua läheb aega, kui asemele kasvab sama suur, et selliste asjade üle kui millestki vanasti armsast loobuda. Loobuda võib olla lihtne, aga asemele saada sama väärtusliku asja on tohutult raske, et tasuks ikka enne mõelda. Igasta uusi asju on huvitav proovida, aga ma usun, et see, miks inimene aiast tahab olla, et see on pigem see, et aias me näeme korraga iseennast korrastada ja teha me ei otsi. Kuid Me oleme sihuksed, keskeas inimesed juba, et siis me oleme iseendaga päris hästi tuttavad, aga minule näiteks meeldib lillepeenart kitkuda. Ma tean, et 20 kahtlaselt ei meeldinud, ma tean, et kümneaastaselt oli aiatöö selline asi, mida lihtsalt kästi teha, üldse olnud huvitav üldse olnud. Tore. Miks see mulle meeldib? See juhtus võib-olla kunagi 30.-te keskel, ma arvan, et paljudega, umbes siis juhtubki, et hakkab meeldima. Alles eile kuulsin kohvikus kahte noort meest, kogemata kõrvaldage, nii huvitav oli, et ma kuulsin rõõmuga. Siks rääkis teisele, kuidas ta kodus lõikas õunapuu oksi, kuidas ta nende Ärave taas, kuidas ta kavatseb need jaanitule ajal ära põletada ja siis ta rääkis, et ei, tegelikult see on täitsa huvitav, ma olen nii palju võsa seal juba maha võtnud ja seda tööd jääb järgmiseks aastaks ikka vähem. Uued tööd tulevad vale. Aga selline korrastatud seal ümbruses hakkab tekkima iste, oli tohutult õnnelik veel sellele, et tal on seal saun, mille ta on ise ehitanud ja ma ei tea, kes see mees oli, aga ta oli selline edukas loominguline tüüp, sest jutu sisse tuli kõne, mis oli seotud ühe prooviga. Ja selliseid inimesi nähes tunned rõõmu, et ise tunned ju samamoodi, rääkis seal sellest, et tal ei ole linnas õhku. Et ta tahaks just nimelt praegu mitte olla siin hommikul seal minna sellesse värskesse kevade hommikusse. Sama kihvt on ju septembrikuine karge vahva sügise hommik, et ma arvan, et neid inimesi, kes tahavad kodus olla nii varakevadel kui hilissügisel, on järjest järjest rohkem ja see alati ei olegi nii tähtis, kas sa oled tööga maaga seotud või mitte paljusid töid õnneks saabki niimoodi teha, palka saad linnastega, rõõmsasti maal ka elada. Ma loodan, et selliseid võimalusi inimestele tuleb järjest juurde või eks muidugi, igaüks peab ise leidma selle võimalusega, keegi ei paku. Aga ma arvan, et selline oma aias valitsemine, see on niivõrd loov ja korrastav tegevus, aga võib-olla kuidas te iseenda mõtet ja vaimu seal rohkem kui seda aialapp. See anname endale nii tohutult palju seal vaikselt nokitseda. Aga minu aed on küll selline, mille tegelikult on vanemad rajanud, nii et kas mulle need roosid meeldivad või mitte, ma tean, et need on minu isa istutatud. Ma tean, et seda, mida nemad sinna teinud on palju rohkem kui seda, mida mina olen juurde teinud. Väga hea oleks, kui me suudaks seda natukegi ja enam-vähem hoidlemis, nemad on teinud see, mis mina juurde teen, noh küll ma jõuan veel siis, kui kunagi võib-olla on aega seal elada ja olla kogu aeg. Ma olen väga palju ise ka seda mõelnud, et riiuleid koristades korrastan mõtteid ja aeda koristades kuidagi vaim ka muutub värskemaks, mitte ainult keha värskes õhus ja linnulaulu kuulates. Aga kas Tehite tegemata tööd, mida aias ju alati leidub? Noh ja kuidas sellega hakkama saada? Sellega on nii, et tõesti võib ju mõelda, et on tegemata, aga see oleneb sellest, kuidas asjale ikka ise läheneda. Kunagi tegime maakodule lisaks selle lisa Suvi aias, mis on natuke mõeldud niisugustele kahepaiksete-le, kes linnast korraks kevadel kihutavad, oma peenraid tegema ja siis loodavad, et suveajal saab seal juba midagi nautida ja juba esimesse numbrisse kirjutasime kaanele, et raja endale aed, mis maandab, mitte ei tekita stressi. Tõepoolest me ei mõtle, et ajades selle tõsise naudingu kätte, siis kui endale ette seada ülemäära suured kohustused ja siis juhtub pigem see, et lapsed ja mees ja kõik muud ei taha sind käsid saias aidata. Ja sul ei ole isegi oma rõõmu mitte kellelegiga jagaldamise aeg pakkuda, võiks, palju mõnusam on, kui seda kõike on parajalt tegelikult. No ja mis siis, kui tänavu kõike ei jõua, midagi võib järgmiseks aastaks jääda? Mina sellepärast küll enam ei põe, et loomulikult ma tahaks, et mul ikka oleks enam-vähem sellel hetkel, kui ma seal olen, sinna lähen ja asun tegutsema, aga kõike ikka ei jõua. Ja ei olegi ju tähtis. Tegelikult see mõnu on tegemises, mitte selles, et see kõik peab olema nööri mööda sirge, ilus ja väga vahva. Pigem on nii et täiesti nõuandeid katsume ka nii valida, et valis igaüks endale midagi. Kõik ei pea kõike kõigile ei pea olema roosid ja rododendronid ja ideaalne muru, mõnel võib olla vabalt lillemuru. Oleme ju kirjutanud tõesti maakodu aja juurde, siis ka juttu sellest, et umbrohi on taimi meie inimese otsustada ja valida, et kus me teda näha tahame, kus meil teda sallime ja Jüri Annitan, see kirjutas kunagi selles esimeses Suvi aias, lisas kuus aastat tagasi, vahva dub mugava inimese aed ja selleta hiljem arendati ühe raamatu välja laisa aedniku aeglist. Väga menukas ta, igatahes oli see idee andja, lehti, armaalseid, võtkem aeda asjad, millega te kindlasti hakkama saate ja teil on palju lihtsam. Loomulikult niimoodi katsetate ühte teist seitsmendad veel. Aga see, mis teile sobib, jääb küll see varsti välja tuleb järgmisel aastal seda, millega kohe kuidagi nii ei läinud, nagu ta oleks tahtnud, kindlasti enam ei külva ja istuta miili müüri peal oskab ütlemisega, et mida rohkem sa oma aias kaevad, seda vähem kaevatse iseendas. See korrastab jah, vaimu niimodi. Kui me räägime veel sellest igal suve hakul ilmuvast paksust ajakirjast Suvi aias, siis ma olen neid endale alati ostnud, ma olen talletanud ja ma märkan, et suviti ma sirvin nad kõik uuesti läbi, nii palju, kui neid on varasematel suvedel ilmunud. Aga ma arvan, et seda ajakirja teha on kohutavalt raske. Sist. Ega seal aias ju midagi väga uut olla ei saa. Kevadel riisud kabestad, kaevad, külvad seemne mulda, lõikad asi, siis hooldad, kastad rohid ja sügisel koristab saagi. Vaatad õieilu, kuidas see ajakiri siis sünnib? 2003. aastal, kui me esimese niisuguse lisamaakodule tegime, siis üks asi, mis seal on kordunud aastast aastasse, on aiatööde kalender. Mind hästi hämmastas see, kui lugejatelt sai küsida, mida te sooviksite, mis maagutuse veel võiks olla. Soovisid, et seal aianduse osas peaks olema aiatööde kalender meie jaoks see oli selline kummastav, et meil ei ole küll sellist pikka head Eesti aia ajakirjanduse traditsioon Roonio harrastajatele ei ajakiri olnud nõukoguderaamatuid küll, samas on meil fantastilisi aednikke alati olnud ja me mõtlesime, et no taevake, need inimesed ju teavad, ilm ütleb selle ise, et aed ütleb selle ise ette, kus meie täpselt teame, milline ilm. Meil on tänavu mais, kas ta tuleb külma algusega või hästi sooja algusega ja kõik see, mis teha sellest olenebki. Selle kalendrile me siis leidsin selle suviaias ühe hea koha, et me anname neid töid seal tehti mai algusest augusti lõpuni ja selle ümber valime siis asju, mis oleksid tõesti sellised, et neid kõlbabki järgmisel suvel jälle lugeda ja, ja kõlbab ka suve jooksul mitu korda vaadata, et need on piisavalt põhjalikud jutud sinna on otsitud häid autoreid. Ma usun, et Marianna Saar murust teab rääkida, räägib, kuhu, milline seeme panna, millal niita, kui kõrgelt niita, et see vanane. Aga sedasama igal kevadel sellest põhinumbris ei raatsi ka nagu uuesti kirjutada. Selle jaoks on olemas ka ju raamatut ja sellel teisi samasuguseid lugusid mille üle on endal nagu hea meel, näiteks aasta tagasi oli hästi vahva lugu Kristiina Hels tramilt maastikuarhitektilt Hiiumaalt, kes kirjutas vahva loo sellest, et kuidas sa oma koduümbruse patrikust maal parki vaikselt kujundama hakata. Mis seal võsa ja mis ei ole võsa, mis puu alles jätta, milline põõsas alles jätta, pärast on kahju, oleks ju põõsarindel on oma funktsioonid. Selliste asjade üle on hästi hea meel, kui neid õnnestub leida, jääb sellest Suvi aias on ka ruumi nende jaoks, et see lugu saab seal rahus olla kuus lehekülge kosema isade ja jooniste ja sellise mõnusa tundega. Eriti vahvad on meil sellised autorid nagu näiteks Jüri annist, kes suudab sinnaga huumorit sisse panna. Võiks see jutt räägib näiteks puude ja põõsaste väetamiseks, on sealjuures ka tõsi ja kontrollitud ja oma kogemustega kontrollitud, et meil on seal testiga häid autoreid, kes korduvad kogu aeg aastast aastasse ja mõne käest selle jutu ainult kord aastas ja just nimelt siin saangi peale selle suviaias, sest see väike tagamõte ka, et millegipärast osa inimesi kardab ikka veel sõna maa. Ja siis me oleme mõelnud natuke Hašeklikult, et selle maakera seis võiks olla üks, teine maakera, mis on natuke suurem sõna, suveinimesed armastavad, ootavad, igatsevad Se aiadega läinud on ka võib-olla hoopis märk sellest, et suvi on juba päris lähedal, me ootame seda, see kahe tulemise kohe varsti algab, kõike ei jõua, aga midagi siiski. Ja peaaegu alati me kirjutame sinna suvi aiasesse kuhugi. Ärge unustage suve nautimas. Suvi on kohe varsti käes. Kaja Kärner ja Marika Leetme jaga lõpetavad nüüd viis tundi kestnud aia eriprogrammi. Me loodame, et te saite oma mõtetele tuge ja andsime teile mõne võimaluse oma armast aeda uue pilguga vaadata. Päikest kõigile. Kant kerkimas väike päiksemüts mul lahkelt ulatab laviini. Muigel nägu TVs Coremat minust eemale.