Reporteritund. Tere täna täpselt nädala pärast koguneb Tartu Ülikooli aulasse valimiskogu, et langetada valik, kas Eesti kõige olulisema ja kõige mõjukama ülikooli Marina jätkab Volli Kalm või saab ülikooli uueks rektoriks humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna dekaan Margit Sutrop. Mõlemad rektorikandidaadid on meil ka täna stuudios. Tere margitsuta. Tere Volli Kalm. Tere päevast. Mina olen saatejuht Mirko Ojakivi ja head kuulamist. Esmalt Me ei lasku tänases saates tehnilistesse üksikasjadesse, et me ei hakka arutama ühe või teise instit juuditeaduskonna hingeelu ei hakka rääkima ülikooliseaduse või Tartu ülikooli juhtimistasandite detailsust muutmisest, et kui need teemad kuidagi põgusalt ka jutuks tulevad, siis pigem näidete argumentide näol. Aga et saade on siiski mõeldud laiemale audit tooriumile kui Tartu Ülikooli rektori valimiskogu, siis räägime suuremast pildist ühiskonnale. Tartu Ülikooli seostest ja juttu tuleb teadusest kõrgharidusest ning kuna Tartu ülikool on ka üks Tartu linna kõige suuremaid tööandjaid ja ka üks kõige suurem linnaelu mõjutaja, siis tuleb jutuks ka Tartu linna ja linnaruumiga seonduv. Aga alustame siis otsast, et teie mõlema programmis on väga tähtsal kohal ülikool ja ühiskond, nende suhted. Mõlemad peate oluliseks, et ülikool teeniks paremini ühiskonna huve. Et Volli Kalm alustaks võib-olla teist, et mida see ühiskonna ja ülikooli suurem sidusus tähendab ja mida teie plaanite oma uuel ametiajal rohkem teha, et ühiskond ja ülikool rohkem seotud oleks ja 11 rohkem. No ma alustaks sellest, et kindlasti ülikooli nagu kõigi tegelikult ülikoolide kõige olulisem viis, kuidas nad ühiskonda teenivad, on, on läbi väga hea, võimalikult hea, maksimaalselt hea kõrghariduse ehk et nii nagu ütleb ka meie arengukava siis esimene ülesanne on esimene emissiooni punkt, seal on kirjas, et lõpetajad, kes muudavad maailma mis muidugi ei tähenda seda, et ainult lõpetajad oleksid need, kes, kes nii-öelda ühiskonda kujundavad, juhivad ja nii edasi, vaid ülikooli inimesed, ka oma erinevate tegude, teaduse, õppekonsultatsioonide nõuannet, mis iganes viisil. Ja ülikool on selles olnud väga mõjukas. Mõju on kasvanud tegelikult viimasel ajal ka juba oluliselt väljapoole Eesti piire. Aga tuleb tunnistada, et, et alati saab paremini ja võib-olla üks aspekt, mida saab paremini, on näiteks ka paremini teadvustada, mida tegelikult ülikool teinud on. Ja kui me ühe lühikese näitasin või ei taha, siis siis hiljaaegu käis avalikust meediast läbi Eesti Energia Jordaania projektist väljumine korraliku kasumiga. Omal ajal siis praeguseks on paljud unustanud, et tegelikult Jordaania põlevkiviuuring oli tehtud Tartu Ülikooli inimeste poolt. Ühesõnaga. Teadmine oskused on ülikoolis olemas, küsimus on nii-öelda siis moodsaid sõnu kasutas marketingis turul. Osas kindlasti mõnes valdkonnas on see marketingis turunduses tähelepanekus mõnes teises valdkonnas, võtame näiteks ütleme, arstid või õpetajad siis noh, nemad ei tee suuri lepinguid erafirmadega, vaid pigem annavad nõu, kujundavad meditsiinipoliitikat või ütleme, juristid annavad kohe õige pea välja uuesti kommenteeritud põhiseaduse väljaande. Need on ka asjad, mis tegelikult väga oluliselt ühiskonda mõjutavad, aga nende taga ei ole konkreetseid mingeid rahalisi näitajaid, suuri sissetulekuid ja lepinguid. Ameti mõju on kohati suurem kui rahaline mõju. Margit Sutrop, kas teie olete nõus minu väitega, et praegu pole Tartu ülikool avalikus debatis see osapool, kelle arvamust alati oodatakse ja alati ei ole Tartu ülikool ka ise valmis debatis osalema, panustama? Aitäh teile küsimuse eest. Ma olen tõepoolest oma valimisplatvormis öelnud, et ülikool peaks rohkem pöörama näoga ühiskonna poole ja ülikool on praegu võib-olla vahetevahel isegi liiga oma mullis ja nagu see ei ole enam see, mis oli kunagi varem. Ma olen nõus. Rektor Volli Kalmu kaeti, ülikool teeb palju head tööd, meile on väga tublid teadlased, kes saaksid panustada rohkem ühiskonna arengusse. Aga tõepoolest, selline ülikooli koondarvamus institutsiooni arvamus ei ole paljudes debattides piisavalt mõjus. Ja siin tulekski mõelda, kuidas seda niisugust mõju saada suurendada, sest ülikooli inimesed istuvad kõikvõimalikes komisjonides, meie inimesed aitavad koostada riiklikest teegiaid, on nii-öelda tegelikult paljude tervishoiu ja jaa regionaalsete arengute keskkonnauuringud, et missugused tegelikult eestvedajad. Aga ülikooli niisugune suurem mõju saaks olla siis, kui võib-olla riigi tasandil just nimelt sellist teadmuspõhist poliitika kujundamist üleüldiselt paremini korraldada tahtsin, ei pruugi tingimata olla asi ülikoolis endas, vaid selles, et seesama poliitikanõustamine on väga killustunud, meil on peale Tartu Ülikooli ju teisigi ülikoole, kes saavad siin kaasa rääkida, on mitmeid seireasutusi, kelle käest seda nõu küsitakse, aga see ei ole nii-öelda hästi koondatud, ka Teaduste akadeemia on sellest rääkinud ja ma usun, et ülikool saaks olla eestvedaja selles, et riiklikul tasemel sellist poliitikanõustamist paremini ja keskel korraldatakse, siis saaks ka ülikool võimsamalt oma sõnumit. Läinud, aga see on nüüd küsimus teile mõlemale, et miks see üldse nii on, et ma ei tea, kas elu on lihtsalt muutunud, et ühiskonda kõnetavad rohkem mingisugused lobirühmad poliitikud minu pärast ka ajakirjanikud, kellel lihtsalt on lihtsam ligipääs auditooriumile, aga mitte nii väga, ei tihti kõneta ei kõneta siis ühiskonda ülikool mitte sellepärast, et ülikooli midagi öelda ei ole, vaid lihtsalt ei paista sellest mürast vist välja. Miks see nii on? Ma võin proovida siin alustada, et äkki tõepoolest räägitakse ju palju tõejärgsest ühiskonnast ja ma usun, et seda niisugust debatti peab tõsiselt võtma, eks ole, üsnagi seotud üleüldise tõe relativeerumisega ja Eesti ühiskond kaua aega nautis tegelikult sellist olukorda, kus olime pigem teaduseusku. Meie inimesed tõesti uskusid, et kui teadlased midagi ütlevad, siis see on kaalud, kas ja tänaseks me oleme jõudnud sinna, kus me olemegi sellistes poliitilistes turbulentsi tõsta, nii nagu te ütlesite, palju erinevaid huvigruppe ja Lovic lobigrupp. Ja sageli võib-olla nii, et teadmine ise ei maksa, et ma arvan, et ülikoolide suur roll ja Tartu ülikoolil eriti on see roll sellepärast, et ta on universitas ja tema teenib tõde, ta ideeni poliitikata ei teeni tegelikult ärihuve ja Ta võiks olla rahva usaldus sellele arvamusele, mida ülikool ütleb, tunduvalt suurem. Sest me eristume nendest teistest, kes proovivad toetada Duda teatud niisugusele ütleme oma huvidele, et meie peaksime kindla pysti toimima väärtuspõhiselt ja meie suurimaks väärtuseks on teenida tõde. Volli Kalm, teadlane ei saa sildistada, teadlane peab toetuma faktidel, mulle meenub siin lihtsalt möödunud nädalast. Käimas on ühiskonnas debatt elektrooniliste valimiste usaldusväärsuse osas. Leidub poliitikuid, kes ütlevad Tartu Ülikooli teadlaste kohta, et nad on demagoogid, nad on kallutatud ja ongi kõike. Teadlane ennast väga kaitsta ei saa. No selge on see jääd, teadlane peab rääkima seda, mis on tõde, ükskõik kui ebameeldiv see kellelegi on poliitikutele või mingile osale ühiskonnast ta sellest lähtuma. Muidugi suutma seda ka tegelikult tõestada, ehk et nagu selle konkreetse näite puhul minu meelest on korduvalt tõestatud ja proovitud ja tõestatud uuesti, et see on tegelikult, et nii-öelda häkkimiskindel kindel viis. Aga ma tuleks natuke laiema probleemi juurde ühe kommentaariga tagasi. Et see, et kõigil ühiskonnas igasugustel huvigruppidel on oma arvamus, on tegelikult ju kodanikuühiskonna üks tunnus ja seda, seda me ei saa olemuslikult hukka mõista. Sõltumata sellest, kas need arvamused meile meeldivad või ei meeldi. Ja, ja igasugused püüded nüüd kogu ühiskonna juhtimist kuhugi institutsionaliseerinud. Et keegi on tark, kes teab, mida kõigil on mõistlik teha. Noh, see läheb kodanikuühiskonna ja demokraatiastiilist ütleme siis natukene eemale. No et jutt ei jääks abstraktseks, siis ma toon välja ka ühe konkreetse detaili, Margit Sutropi programmis näiteks on ideed, ülikool peaks käivitama koostöös Tartu linna ja Tartu ettevõtjatega interneti televisiooni, kus teemale teemadele lähenetakse ka teaduspõhisemalt, et Margit Sutrop, kuidas sellele telekanalile vaatajaid leida? Ma arvan, et praegu on päris suur huvi on sedasorti saadete järele ja sedasorti sõnumi järele, mis oleks just nimelt sellise kaalutlema rahuliku arvamuskultuuri edendamise vaimus, et siin ka eelmist sõnavõttu oli kalmul kommenteerides, et kindlasti ei ole mõte mitte selles, et meil oleks üks ainuõige tõekuulutaja allikas. Et ka teaduse enda institutsiooni sees ja teaduse olemus on iseenda kogutud teadmisi pidevalt kriitiliselt hinnata ja ümber hinnata. Ja loomulikult olgu siis e-valimiste kohta või rail Balticu kohta või erinevate keskkonna niisuguste programmide kohta meie Eesti metsade olukorra kohta või eesti keele kohta võib olla erinevaid arvamusi ka teadlaste sees, aga tähtis on see, et need oleksid teadmuspõhised. Kui nüüd me saaksime sedasama digikanalit teha, kus teadlased saavad rohkem rääkida oma teaduse tegemisest, ilma et seda pressitaks võib-olla kaheminutilist lõiku. Ja teadlased on alati praeguses olukorras sunnitud rääkima avastustest. Väga sageli on meie niisugune teadusajakirjandus nagu ühelt avastuselt teisele, aga tegelikult teadus ei ole ainult avastuste ja suurte Nobeli preemiate saamine, vaid see on protsess, see on teadmiste kogumise, nii-öelda kriitilise ümberhindamise ja selle protsessi. Ma arvan, et kui sedasorti arvamuskultuuri saaks rohkem edendada, see tähendab eetriaeg on loomulikult alati kallis, aga, aga nii-öelda Youtube'i kaudu vahendatud saated on tegelikult sellised, mis võivad päris suurt huvi pakkuda ja ma arvan, et seda võiks proovida sest inimesed ootavad siiski niisuguste just nimelt mitte ainuõiget, et sõnumit, vaid nad ootavad argumente, nad tahavad näha, mis on erinevad positsioonid, mis on erinevad arvamused ja saaksid siis ise otsustada, mis on õige. Loomulikult tuleb neile anda see võimalus ise oma otsust langetada, aga me saame aidata inimestel selle niisuguse tõenduspõhise otsuseni jõudmisel. Polügoonil, mida teie Internetitelevisioonist, mida Tartu ülikool võiks siis ka käivitada, arvata? Ma tahaks kiita neid, kes on tegelikult selle käivitanud ehk et koostöös ERR-iga teadusuudiste portaal Novaator, kus, kus Tartu Ülikool osaline on siis ülikooli poolt käivitatud instagram, mis küll on, eks pildid teaduse tegemisest ja tegelikult siis ka eriti kiita uut TTV-d, mis on kõigile avatud vaatamiseks mitte ainult Tartus või Tartu linnas, eks täpselt nagu ERR-i teadusportaal on ikkagi üle kogu Eesti või isegi laiemalt kõik, kes eesti keelt mõistavad. Täiesti kindlasti tuleks neid inimesi kiita, seal on seal on väga häid, argumenteeritud teadusuudiseid nad on püütud kontsentreerida viisil, mida iga tavakuulaja aru saab, mõistab, jõuab jälgida. Ja selles mõttes, kes ma arvan, et kogu eestikeelsele kuulajaskonnale on nad olulised mitte siin ainult Tartu linnas või Tartu regioonis. Ühesõnaga, platvormid on olemas, sisu ja, ja intensiivsust on võimalik alati juurde anda, see maitseküsimus, aga kui rääkida ülikooli ja ühiskonna seostest ja kõnetamises, siis no mulle meenub, et kui 10 aastat tagasi jättis üks haridusminister Tartu Ülikooli aasta avaaktusele tulemata, siis toona kirjutas Postimees sellest minu meelest suisa esikülje uudis, et ma ei tea, kas praegu ületakse üldse uudisekünnise, et võib-olla see näitab ka midagi meedia kohta, aga mida ma küsida, tegelikult tahan, et siis kui palju näiteks valitsus, aga ka riigikogu huvitub Tartu Ülikooli tegevusest, et kui palju kasutanud võetakse riigi elu korraldamisel seda teadmist, mis on Tartu ülikoolil olemas ja kas seda tarkust saab kuidagi rohkem riigijuhtimisse viia, et Volli Kalm, kuidas saavutada see, et Tartu ülikool oleks kui mitte peamine, siis üks kõige olulisem Eesti arenguvisiooni sõnastaja. Eks ta saab nende 1750 akadeemilise töötaja tegelikult suures osas ka tugitöötajate kaudu nende sõna kõigis kogudes. Ja siin on väga erinevaid, et võimalusi selleks üldine ja mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa kõrgharidusteaduspoliitika on väga tugevalt selles suunas kaldu, et ülikoolid peaks tegema nii-öelda reaalselt midagi kasulikku, mille kohta ma näen piltlikult tehke midagi, mida homme hommikul võimalik kasutada. See on võimalik väga hea teaduse baasilt, aga ja mõõdetav tihtilugu ka rahas ja lepingutes ja nii edasi ja alles eile peaministri eesistumisel koos olnud teadus-arendusnõukogu arutas täpselt samu küsimusi. Ja see suund on õige. Aga ma väidan, et on väga palju teisi viise, kuidas tegelikult oma eriala parimad spetsialistid saavad mõjutada ühiskonna sotsiaal-majanduslikke arenguid rohkem kui mõni konkreetne leping ja toon siin näita peaministri majandusnõunike kogu, kes pani oma nii-öelda seitse punkti kirja, mis tegelikult peaks Eesti majanduspoliitikas ette võtma. Seal osalesid meie majandusteadlased eesotsas professor Varblasega, see ei maksnud ei riigile ega ülikoolile ühtegi eurot, aga selle sotsiaalmajanduslik mõju kui seda tegelikult täies mahus rakendada on, noh, ma ei hakka pigem seda rahas välja ütlema, see on noh, suurusjärgu võrra suurem kui kõik need igasugused otse ettevõtluse konsultatsioonilepingud, mida ülikoolid näiteks aasta jooksul teevad. Ehk et, et me oleme tegelikult kokku leppinud rektorite nõukogus ühe tegevuse, mis peaks selle aasta jooksul siis lõppema, ehk siis oleme tellinud välise hindamise koos Soome ülikoolidega. Kuidas mõõta ülikoolide sotsiaalmajanduslikku mõju ja vaatame pärast nende tulemusi, ma usun, et sealt edasi me peaksime jõudma selle arengu, nii kuhu praegu Soome on jõudnud endise Tartu Ülikooli nõukogu liikme kari raiu eeskujul, kes tegelikult paneb kokku siis teaduspõhise riigi poliitika kujundamise programmi Soome jaoks me oleme kutsunud ta, aga sama asja tutvustame Eestis. Margit Sutrop. On loomulikult, alati võib probleem olla ka selles, et tellija ei soovigi neid analüüse ja, ja kõiki neid argument aga, aga ikkagi, et kui me eeldame siiski, et Eestis väärtustatakse teadmist ja arenguvisioonide sõnastamisel kasutatakse ka teadlaste abi, siis Tartu Ülikooli roll ja võimalused. Ma olen tõesti väga nõus sellega, et Eestis on puudu praegu niisugusest ülikooli võimsamast sõnu, mis sellesse, kuhu Eesti ühiskond tahab minna ja kuhu ta peaks minema ja ma arvan, et see on päris nagu üsna sihukene, tüüpiline. Praegu just rektor Volli Kalm ütles, et arutasime eile teadus-arendusnõukogus arenguvisioone ja, ja ma ei saanudki teada, mida nad tegelikult arutasid. Mulle tundub, et kui Tartu Ülikooli rektor läheb teadus-arendusnõukogu, mida juhib vabariigi peaminister ja kus on kohal ka peaks olema kohal ka haridus ja teadusminister siis see on väga hea võimalus tegelikult mõjutada. Ta ta nii teaduspoliitikat kui seda, kuhu Eesti ühiskond oma arengus tahab minna. Ja paraku ei ole praegu meil sellist võimalust tuurile kaasa anda sinna sõnumit, sest me ei tea, mida seal arutatakse. Nollondliku debatti ja mitte ühiskondlikku debatti, vaid suurendada Tartu Ülikooli mõju selle kaudu, et rektor on kõneisik. Ta räägib kaasa Eesti arengus, aga ta peaks võtma Tartu ülikoolist kaasa parima ekspert teadmuse. Kui mina istun rektoraadis ja ma isegi ei tea, et Tartu Ülikooli rektor läheb mingisse nõukokku mingisugust asja arutama, siis see on üsna tüüpiline tema lähiringkond, 10 inimest ei saa aidata teda kaasa seal oma sõnumit paremini teha, et see on üks minu programmi punkte. Et rektor peaks koondama rohkem enda jaoks kaasa seda mõjusat sõnumit, mida ta saab väljaspool ühiskonnas anda ja sellest ei piisa, 1700 inimest räägivad kõvahäälselt, seal peab ka rääkima kõvahäälselt ja ta peab olema esimene kõneisik Eesti ühiskonnas. Ja nagu ma ütlesin, see ei ole tema enda peast alati sündinud asjad, vaid see visioon tuleb koondada. Selleks tuleb nii-öelda mõjusalt aidata kaasa rääkida teaduspoliitikas, hariduspoliitikas paljudes asjades, kus ülikooli sõnum tegelikult saaks suunata. Ja sedasama puudutab ka rektorite nõukogus toimuvat debatti. See puudutab seda, mis riigikogus, olgu komisjonides või muudes kohtades toimub me Tartu Ülikoolis on kõik meie teadlased valmis aitama seda sõnumit ühiskonda viia, seda tuleb ainult paremini koondada ja paremini ja mõjusamalt esile tuua. No nii palju siin kõlasid etteheited olete liigselt autograatne või? Ja need etteheited on, on mulle tuttavad, ega siis ei olegi ametis oleva rektori vastu võimalik muidugi kandideerida, kui öelda, et kõik, mis ta teeb, on valesti tehtud, eks. Aga tegelikult, kui te panite tähele, siin siin enne kõlas jälle läbi see, et Tartu ülikool peab ühiskonnale ütlema, kuidas ta peab arenema. Tartu ülikool peab andma ühiskonnale ühiskonnajuhtidele nõu ja siis seda nõu võetakse, jäetakse riiki, juhivad ikka täielikult parlamenti valitsus, poliitikad ja rahas, eks on ju meil, millega ühte tarka ei ole. Teine, mis puudutab nendes nõukogudes käimist, siis mul lihtsalt on kurb kui dekaan ei tea, et tema enda teadusprodekaan on koos teadust prorektori juba poolteist aastat ette valmistunud neid poliitikapunkte, millega ma eile teaduse baasfinantseerimise jagamist ja seda poliitikat, mida, mida ta soovitab teha ette valmistasid. Mis viitab tegelikult sellele, et meil natukene selle informatsiooni liikumisega erinevate tasandite vahel on tõenäoliselt probleeme, aga see pole esimene kord, kus ma, kus ma näen, et teaduskonnas ei teata kõike seda, mida tegelikult egaa teadma peaks. Margit Sutrop. Organisatsioon on suur ja lai. No siin ma tahaksingi rektorile appi tulla ja öelda, kuidas ta saaks paremini ülikoolis kommunikatsiooni sisekommunikatsiooni korraldada ja ma arvan, et on siiski üsna tüüpiline, et ei piisa. Rektoraadis arutatakse küsimusi, baasfinantseerimise küsimust, mis on kõiki teadlasi ülimalt erutav ka tänasest postimehest loeme geeniteadlaste muret ei ole kordagi rektoraadis sellisel kujul arutatud, et me saaksime otsust vastu võtta tõesti, kui poolteist aastat ülikool arutab erinevaid mudeleid, aga see koht, kus on otsustamiseks ta seda isegi mitte päevakorrapunktina ette, siis ma arvan, et selline niisugune ebamäärane seisund on, on teadlasi lihtsalt frustreeriv ja otsustamatus on kindlasti ühe suure organisatsiooni puhul kõige suurem probleem, et nii kommunikatsioon sisekommunikatsiooni saab parandada, kui ka jõuda kiiremini otsusteni, mis teadlaste lisaks annavad selgust. Praegu tundub suur osa hämamist sellega, missugused on tenorid ja millised on kõik need rahalaevad, mis baasfinantseerimisega teadlaste olukorda. Tegelikult arvud näitavad, et midagi sellist suurt rahalaeva ega sellist paradiisi ei toimu, aga isegi nende väheste rahast jagamise osas ei ole ülikool otsust vastu võtnud ja see kindlasti pärsib meie teadlaste tegevust. Teine teemadering on seotud sellega, mis puudutab Tartu Ülikooli ja Tartu linna. Kunagi rääkisid Tartu Ülikooli inimesed, et kord oli üks Tartu linnapea, kes kartis Tartu ülikooli rektorit kui endast palju targemat inimest. Ma ei tea praegu, kui tihti Volli Kalm Tartu linnapea või volikogu esimehega kohtute, et kui palju Tartu linn Kooliga arvestab, arvestab väga olulisel määral, ma arvan, et ma ei liialda, kui kui ma ütlen, et ma kohtun linnamäega umbes kord nädalas, et maa hind on koostatud linnaga väga heaks. Me oleme mõne aasta jooksul saanud üle sellest, et meil oli sellest, kus meil oli mingisugune pisikeste soovikest kolme lehekülje list, mida üks või teine teeb või mida me koos teeme. Ja me oleme tegelikult jõudnud ühiste suurte strateegiliste arengute planeerimisele, kus mida, mida ma olen käinud selgitamas ka linna linnavolikogus ja kus, kus neid arenguid linn väga selgelt on toetanud, linn mõistab tegelikult ülikooli arenguvajadusi, sealhulgas ka füüsilisi ka paiknemisele, ütles ja nii edasi. Samamoodi tähendab tema mõlemates osades, mis kus ülikool enamasti kontsentreeritud on siin, kas siin vanalinna osas kesklinna osas või siis ka Maarjamõisa kämpuse osas, nii et et nii palju, kui minu mälu ulatub ütleme, rektoraadi ja linna koostööle, siis seda viimase mõneaastast perioodi hindama üheks kõige kõige intensiivsemaks selles mõttes. Me oleme kõige rohkem läbi arutanud, planeerinud ja, ja jõudnud õige paljudes asjades ühisele meelele, mida siis koos teha. Margit Sutrop, milliseid probleeme teie näete Tartu Ülikooli ja Tartu linna suhetes? Ma arvan, et tõepoolest ma olen sellega nõus, et linn on väga aldis ülikooliga koostööd tegema. Minul isiklikult on väga hea kogemus näiteks linnaga üldhariduskoolide abistamisel oleme loonud projekti koostööprojekti hea kool heade mõtete linnas, mis tähendab meie niisuguse teadmuse viimist üldhariduskoolidesse kriitiliste sõprade programmi käivitamist, kuidas koolid saaksid paremini oma organisatsioonikultuuri kujundada ja väärtuspõhisele tegevusele üle minna? Ma usun, et neid ideid oodatakse, linn on aeg-ajalt kutsunud appi inimesi, kui on vaja võidelda lennuühenduse parandamise eest või tõepoolest, IT-maja ehitamises tuldi vastu ja, ja leiti selline võimalus krunt anda. Ma olen oma programmis toonud välja, et linnas on mitmeid probleeme ja võib-olla mitte alati ka linnapea või volikogu esimees ei pea tingimata teadma, mis need probleemid on. Siin on tõepoolest rahva ja kodanikuühiskonna arvamus hästi tähtis. Ja maailmas on häid näiteid sellest, kuidas see koostöö kõige paremini toimib siis, kui me toome kolm sektorit kokku, kui kodaniku niisugune ühiskond ütleb, millised on valupunktid, mida nad tahaksid, et oleks teistmoodi, olgu transpordis või, või kohvikutes või söögikohtades või, või linna niisukese loodusega seoses. Ja siis tuleb ka sinna juurde erasektor, kes on valmis teatud projekte rahastama ja ülikooli teadlased, kes nii-öelda rakendusuuringutega kaasa tulla, et neid kolme osapoolt saaks küll veel väga palju rohkemal määral kokku tuua ja ma usun, et me saame linnaga koos sellisel viisil niisuguseid algatusi ka toetada. See oleks üks minu valimisprogrammikavasid, et kõigepealt just nimelt nendesamade grammi punktidega, mida võib-olla kohalike valimistega tuuakse jälle uuesti välja, mis Tartu Ülikooli nii-öelda roll võiks olla, tulebki sellest välja, mida tegelikult inimesed tajuvad probleemidena linnas, et see ei ole mitte ainult linnapeaasi otsustada, aga linnapea saab olla hea toetaja ja Tartu ülikool saab oma poolt rektori nii-öelda hea niisuguse julgustusega panna. Teadlasi kokku ja nendest projektidest saaksid üliõpilased suurepäraselt osaleda, et see on hea õppimisvõimalus läbi praktika lüüa kaasa oma linna arengu, paraneks hüvanguks. Tartu ülikool on väga suur kinnisvara omanik, et kuivõrd rahuldav? Margit Sutrop olete Tartu Ülikooli valikutega linnaruumi kujundamisel, et kui vaadata seda linnakut, mis on Maarjamõisa väljale kerkinud, siis tekkinud on tegelikult ju terve põlvkond tudengeid, kes pole päevagi saanud kesklinnas õppida, et on see vältimatu. Ma arvan, et need ideed, mis praegu on juba välja käidud, kuidas seda campust ühendada linnaga või kuidas panna käima tramm, olgu õhutramm või mingisugusel muul viisil ERM i ja siis nii-öelda kesklinna peatustega. Need on kindlasti väga väärt ideed, mida tasub arendada, et vaadates seda, mismoodi ülikoolilinnad muudes maades on, on neid probleeme lahendanud, on võimalik teha eraldi campuse buss käima, sest see puudutab isegi ka humanitaaria, kes tegelikult näiteks linna kesklinnast nüüd arhiivi jõudmiseks vajavad päris palju rohkem aega kui see, mis loengute vahele jääb. Et ma arvan, et siinse sidustamine on hästi oluline. Meil on häid mõtteid, kuidas seda Maarjamõisalinnakut teha nii-öelda sotsiaalses ruumis paremaks praegu söögikohtade, igasuguste lasteaedade, koolide niisugused võimalused on teatud määral olemas, aga just nimelt seda niisugust keskkonda ennast teha inimlikumaks kaugel linna ääres inimesed ei tunneks, et nad on ainult tööga seotud. Kindlasti vajavad ka nemad selliseid sotsiaalse suhtlemise kohti just eelkõige. Küsimus ei ole, ainult et kõht oleks täis, et ma olen oma valimisniisuguse perioodi jooksul praegu väga paljude inimestega kohtudes kuulnud just seda, et meil on vähe võimalusi, kus me teist kolleegi näeksime, kus me saaksime arutada olgu ülikooliasju või ühiskonna asju, et ma usun, et selline organiseeritud näiteks kas või söömised olgu mingisugused sellised erinevate võib-olla firmade pakkumised, näiteks kunagi erinevad restoranid, pakkusid Estonian Airis nädalate kaupa huvitavaid menüüsid, et võib-olla Tartu Ülikooli niisugune võimalus võiks olla linna söögikohtadele, anda võimalust oma menüüd tutvustada, olgu nädala või kuu kaupa ja sellega rikastada toitumisvõimalusi, sest et praegu nendes sööklates, mis on meil linna ääres, on üsna kesine valik ja inimesed ei ole kõigi rahul sellega, et ma arvan, et siin ideid, kuidas korraga seda niisugust vaimset keskkonda või vaimset ruumi luua, kus inimesed hea meelega räägiksid oma tööst, ideedest, sellest, mis neid elus huvitab, see on äärmiselt oluline, sest see aitab mitte ainult nii-öelda kolleegi paremini tundma õppida, vaid võib-olla ka ületada neid, olgu instituutide vahelisi barjääre, erialade vahelisi barjääre, meil tohi seda alahinnata, et inimene tegelikult töötab paremini siis, kui ta on õnnelik ja tema silmad säravad, et ma arvan, me peaks rohkem selle niisuguse pehme poolega tegelema ja siis oleks ka meie teadustulemused ja üleüldse organisatsiooni kultuur parem. Just Volli Kalm, mida teha, et ülikool oleks 10 20 aasta pärast see, mis omab väärikaid hooneid endiselt ka kesklinnas et rohkem ülikooli kesklinnast välja ei viida, kui te taas rektoriks saate või siiski mingisugused otsused on juba tehtud? Ja need tuleb ellu viia, ei tule, tuleme see, mis sealt tagasi siis kinnisvara juurde, et ülikool on ligi 10 aastat iga-aastaselt küsitlenud oma töötajaid, et kuidas nad on rahul oma töökeskkonna õhkkonna ja sellega ja need kõiki, nende küsitluste tulemused on üle 90 protsendi 92 94 protsenti. Mis ei tähenda, et tegelikult seda keskkonda paremaks teha. Kindlasti ülikool ei peaks hakkama oma ressursse, mida kõik ootavad näiteks palgatõusuga või palgatõusuks ja paremateks laborisisustust. Eks me kindlasti ei peaks hakkama ise tegema toitlustusega. Aga ei, ülikool ei koli kesklinnast ära ega ei koli rohkem ära ja see praegune suht vahekord, kus meil Maarjamõisa linnakus on, on natukene alla kolmandiku tudengitest. See niimoodi jääb, vastupidi, plaanid on tegelikult, et just sellesuunalised, et need üksikud osad, mis meil on eriti sotsiaal- ja humanitaarjasuundades väljaspool vanalinna, nende perspektiiv on kolida siia siia kesklinna. Ja Maarjamõisaväljak osas on meil kaks põhilist eesmärki juba lähemateks aastateks, mitte 10-ks või 15-ks, üks neist on see, et tuua ära Riia tänava tagant otsast ka tegelikult siis Tartu tehnoloogiapark Maarjamõisa väljale. Ja teiseks, me oleme alustanud läbirääkimisi nii-öelda erainvestoritega, selle selle era ja avaliku sektori nii-öelda partnerluse kaudu, et meil tekiks investorit, kes, kes ülikoolimaale seal oleksid valmis ehitama tingimustel, et sinna juurde tuleksid näiteks söögispordi nii-öelda sotsialiseerumise mõõdet omavad ehitused ja meil on selleks väga hea alus, see on meie maa. Me anname lihtsalt seal tingimustel investorid ehitada, kui ta, kui ta loob sinna seda niisugust sotsiaalset keskkonda juurde. On soovitatud linnaplaneeringu arutelul isegi, et me võiksime sinna omale maale ehitada näiteks noh, kuni kuni selleni kortermaju, et seal, et seal elu ei lõpeks, eks pärast ütleme viite kuute-seitset, kui suur osa inimestest küll mitte kõik, aga sealt linnakust lahkuvad. Tegelikult ma arvan, et üks üks olulisemaid asju, mis selles Maarjamõisa linnakus mitte ainult ülikoolile, vaid ka kliinikumi võiks tegelikult lasteaed, sellepärast et seal on väga suur hulk noori noori inimesi, kes käivad sinna tööle ja pärast töö lõppu lähevad sealt ära, et see oleks üks sotsiaalobjekt, mis sinna vaja oleks, aga tegelikult on meil vaja nii-öelda keskkonna mõnusa olemise keskkonna, kuidas arendada nii seda kämpust tervikuna, tema väliskujundus kui ka tegelikult kõiki neid õppehooneid kus veel ei ole tudengitele olemas, ütleme niisugust loengute vahelise vaba aja pimise, kohvi joomise, niisuguse väikse lõuna söömisega, seda kohta ja seda on vaja meil luua paljudesse hoonetesse juurde. Me võime siin vaielda, kas ülikooli peamine ülesanne on tegeleda teadusega või olulisem on hariduse andmine ja haritud inimeste taastootmine, aga enne, kui me teaduse ja hariduse juurde läheme, siis räägiks hoopiski üliõpilastest, et tegu on siis ülikooli seisukohast kõige suuremat huvirühmaga. Kui teadlased ja õppejõud ka sinna kaalukausile panna, siis üliõpilasi on rohkem, aga Volli Kalm, üliõpilastele te oma programmis väga midagi ei luba, et kas põhjus on selles, et väga pole valimiskogus või lihtsalt ega nendel suurt midagi häda ei ole? Ei ole nii. Ja muidugi ja, ja vaat see võib-olla see koht, kus ma peaks ütlema hakkama sealt, et noh, et siin praegu mind süüdistatakse mingis otsustamatuses ja hämamises, eks on siiamaale kogu aeg on räägitud tegelikult sellest, et ma olen. Ma olen pigem liiga järsult otsustaja, mõned otsesed, liiga kiiresti tehtud, et eks loomulikult see hinnang sõltub sellest, mida, mida vaja parasjagu nii-öelda kuulajatele serveerida haneks. Ja tunnistan, et ega siis ametis oleva rektori vastu ei ole lihtne Me ju konkureerida olles eriti ise poolteist aastat rektoraadi liige olnud, siis sa pead ütlema, et tegelikult kõik, mis otsustati, oli valesti ja nii edasi. Mis tudengitest see puudutab või veel, ütleme laiemalt, mitte ainult tudengid, kõik inimesed, vaadake, ülikool ei ole projekt, mida iga viie aasta takka nii-öelda nullist alustatakse ja kuskile täiesti täiesti teise suunda juhitakse, ülikool on ja jääb ja juba 930 aastat kui institutsioon olnud, kes, kes annab haridust, mis põhineb teadusel ja tõestatud faktidele ja selleks ülikool jääb ikka vaatan, mida mina oma programmis tudengitele lubanud, siis on tegelikult põhiliselt kahte asja. Üks on see, et kui vaatame, mis osa on ülikool tudengite elus, siis on, kellel kalm, kellel viis mõnel kulub kolme asemel küll seitse aastat, aga see on tegelikult suhteliselt lühike periood inimese elus, mida ta ülikoolis veedab. Ei ole ülikoolis võimalik õpetada teda lõpuni targaks, nende tarkustega, mida tal kolme-neljakümne mõnel veel viie-kümne aasta pärast tulevikus vaja läheb. Järelikult esimene asi, mis tudengil vaja õpetada, on anda talle õpioskused, sest ta peab kogu aeg edasi õppima. Teiseks suhtlemisoskused, et meeskonnas sellepärast et enamus juba praeguste tulevikutööd on nii-öelda meeskonnatöö. Ja kolmandaks esinemisi ettevõtlusoskused. Ja see komplekt peab olema kõigile lisaks tema eriala teadmistele, õpib arstiks, õpitakse isikuks või, või eesti filoloog XX. Ja siis on inimene ette valmistatud selleks, et ta elab täisväärtuslikult oma järgmise elu. Ma olengi öelnud seda, et noh, unistused sellest, et teeme nüüd tagasi jälle ühe Kindla suletud tsükliga, viie aastased õppekavad. Nende kolm pluss kahe või neli pluss ühe mille iganes asemel. Kuulge, need noored inimesed ei hoia järgmised 20 aastat pärast ülikoolist minekut ühtegi töökohta üle viie aastaseks on ju. Tegelikult tuleb anda lisada paindlikust õppimise juurde, võimaldada ka neil tegelikult väga korralik haridus omandada, kes selle kõrvalt tööl käivad. Mida me tegelikult näeme selle tasuta kõrghariduse nii-öelda sisseviimisel, mille üks eesmärk oli pühenduvad täiega õppimisele ja ei käi enam nii palju tööl, siis me tegelikult nimelt tendents on vastupidine, tudengid käivad rohkem tööl. Seda on võimalik. Iga inimene peab suutma enda hariduse sisuliselt tegema, nagu rätsepaülikonna temale huvitavatest osadest kokku panna. Margit Sutrop, üliõpilased ja Tartu ülikool, mis on need probleemid, mis vajaks senisest hoolsamalt rektoraadi pilku ja tõsisemat suhtumist? Ma olen palju komis, professor Volli Kalm ütles nõus, et mulle tundub, et ta on juba päris palju ka üle võtnud sellest programmist, mille mina olen välja käinud, et see hea loogia, see on kindlasti hea areng, aga me oleme tõepoolest praegu olukorras, kus me peaksime tegema midagi, mida üldhariduskool on juba asunud tegema. Me peaksime muutma tennisetudengite jaoks huvitavamaks kaasavamaks nii-öelda elavamaks ja ma arvan, et siin on tõepoolest nende niisuguste üldpädevuste andmise kõrval ja sellise uue õpikäsitluse juurutamisel kõrval Tartu Ülikoolis, kus meil ei ole enam mitte üks õppejõud, kes teab, mis on õige ja katsub loengu kaudu neid teadmisi üliõpilasele jagada ja pärast eksamil kontrollib, et mis siis kahe kõrva vahele pidama jäi. Oleme juba liikumas loomulikult palju rohkem sellisele praktikapõhisele peale, aga siin annab veel väga palju ära teha, et mul oli väga huvitav jutuajamine hiljuti professor Peep Talvinguga, kes on Ameerikast tulnud kirurge eesti rahvas teab teda kui Savisaare niisugust ravijad ja ma arvan, et see oli väga põnev oli kuulata just seda võtab seda, mis on Tartu Ülikooli kliinikumis toimuv õpe ja võrdleb seda Ameerikas oleva õppimisega ja ütleb, et vahe on see, et kas lastakse tudeng juba kolmandal kursusel haiglas nii-öelda ise patsiendi juurde, et tal on oma patsiendid, kelle eest hakkab vastutama ja ma arvan, et see on selline hea märksõna, et kui ütleme, kirurgia tudeng võib konksu hoida ja vaadata üle ülekirurgi õlamis toimub, siis see on niisugune pilt ekslikult või metafoorselt öeldud see, kuhu meie õppimine võiks rohkem minna kõikvõimalikel aladel, olgu õpetajakoolituses või olgu tulevase nii-öelda tõlgi koolitamisel, me peame tunduvalt kiiremini andma tudengile võimaluse proovida seda omandada neid oskusi, mis tal tegelikult praktiliselt pärast vaja läheb. Et see tähendab selline eluga seostamine, praktika niisuguses käigus oskuste omandamine, mille juurde muidugi käib väga pidev juhendamine, küsida, et see ei tähenda seda, et me kedagi üksinda hakkame nii-öelda sellesse operatsioonisaali või siis õpetama lapsi. Tal on alati mentor taga, aga meie õppimine käib läbi proovimise ja see muutuks selle kaudu muutuks olgu siis ka ettevõtluse kaudu ettevõtliku hoiaku kujundamine või ettevõtluse oskuste omandamine annaks meile peale hoopis teistsuguse suuna, et need teadmised ei ole enam tõepoolest täna enam ainult raamatus võime, peame õpetama tudengid, kuidas neid teadmisi koguda, kuidas neid kriitiliselt hinnata ja kasutada. See oleks pigem probleemipõhine õpe nii-öelda käed külge õppe ja see muudaks õppimise tunduvalt huvitavamaks ja ka seda, mida tudeng siis teeb, olgu tööturul või läbi mingisuguste isegi oma huvihariduse või ka ühiskondliku aktiivsuse peaks saama arvestada rohkem nii-öelda õppetöö osana, et ma arvan, see oleks hästi-hästi oluline, et me liiguksime nii-öelda sinna suunas, et tudengile tunduks pimine põnev, huvitav ja võib-olla isegi kasutada seda sõna, et see oleks äge. Ja ma usun, et selle kaudu, kui kui nii-öelda tõdengu oskaks rohkem saaks sellist tagasisidet ja individuaalsem, et me oleme siin juba proovinud arengufondi kaudu näiteks õppeassistent rahastada, see peaks muutuma selliseks võtmeks, mille kaudu ka ütleme, teised tudengid ise saavad ka teisi õpetada olla nendeks noorteks mentoriteks, seda süsteemi peaks kindlasti edasi arendama ja siis me saaksime paremaid tulemusi, meile oleksid nii-öelda pikad perioodid, kuni lõpuks läheb tudeng tööturule vaid ta tõepoolest juba kohe õppimise käigus tajuks. Mis see on, mida tema saab teha ja saaks ka ennast proovile panna, milles ta on oma tugevused ja neid tugevusi peaksime mädal aitama välja arendada ja see, millest professor Volli Kalm ütles rätsepaülikond, see on olnud tõepoolest minu võrdlus pikka aega, et me peaksime personaalmeditsiinist jõudma personaalse hariduseni, kus tudeng tegelikult oma võimete oma huvide baasil tähendaks välja selle, mida ta tahaks õppida ja mida ta saaks pärast tööturul teha. Aga enne kui üliõpilaseks saada, tuleb gümnaasium lõpetada ja ülikooli siis sisse astuda, et kui nüüd vaadata seda sündimus numbrit ja ka seda, et maailm on avatud, siis kuivõrd iseenesest mõistetav teie arvates see üldse on need head gümnaasiumilõpetajad ja üldse gümnaasiumilõpetajad tulevad Tartu Ülikooli, et kuivõrd te tajute seda, et see pole enam mitte nii alati kõige eelistatum, Eesti ülikool on just Tartu ülikool. Ma ei tea, kas see maine küsimus või on siin mingisuguseid probleeme, näiteks just sellesama sisuga, millest te rääkisite. Volli Kalm võib olla. Tegelikult on, jälgime aastaid juba päris päris hoolega seda statistikat keskust tegelikult meile õppima tulevad ja selgelt on näha kaks tendentsi. Ja üks neist, et me oleme viimased aastad suurendanud nende üliõpilaste vastuvõtu, kes tulevad Tallinnasse Harjumaalt, me oleme ainuke nii-öelda üle eesti katusega ülikool tegelikult. Ja see proportsioon on kasvanud. Ja teiseks on kasvanud ka erinevate vabariiklike olümpiaadide, rahvusvaheliste olümpiaadide, Eesti kuld, medalistide osakaal, kes tulevad Tartu Ülikooli õppima. Tegelikult ei ole muidugi need ainsad tudengid, keda me siia ootame ja ma olen päris kindel, et, et kõik Tartu ülikooli vastu võetud tudengid on oma vaimsete võimete poolest võimelised ülikooli lõpetama. Äsja lõpetasime, eelmisel nädalal lõpetasime ka vastuvõtudokumentide vastuvõtmise inglisekeelsetele õppekavadele ja seal sooviavalduste arv võrreldes varasemaga kasvas ka 40 protsenti. Nii et. Me oleme ka seal väga valivad. Erinevalt päris mitmest teisest Eesti ülikoolist on meie nii vastuvõtulävendit, eestikeelsetel, kavadel kui võõrkeelsetel kavadel natukene kõrgemad ja, ja see ongi meie eesmärk, sellepärast et me oleme teaduslikus mõttes kas kuskil umbes 53 protsenti nii rahastamises kui ka ütleme, teadvus väljundis kogu Eesti teadusest selle tõttu. Selle tõttu on see koosseis, kes meil üliõpilastega tegeleb kõrgelt kvalifitseeritud ja, ja asi, mida meil tegelikult vaja on, rohkem tudengite personaalselt toetamist. Sest see valikes meile õppima tuleb, on tegelikult väga hea, see on ikkagi koorekiht. Eile ma sõitsin hommikul Tallinna poole, seal tulid siis terve rodu busse vastu eile Tartu Ülikoolis toimunud avatud uste päevadele. Lisaks kõik ei tulnud siia üle 1100 tegi meie akadeemilist testi nii-öelda online, nii et tegelikult me, me näeme seda huvi, on üks asi, mida Ma natuke eelneva jutu peale tahaks veel öelda, et vaadake edu ükskõik milles inimese elus ei tule paljalt lihtsalt läbišõu ja ägedate asjade tegemisi, tegelikult tuleb selleks vaeva näha. Täpselt samamoodi tuleb vaeva näha selleks, et saada väga hea haridus või selleks, et saada väga hea doktorikraad või selleks, et saada väga heaks teadlaseks õppejõuks. See ei ole show küsimus, et ei maksab ka tekitada nii-öelda illusiooni, et et teeme tingeltangel eit ja plahvatusi ja suitsu laseme, see ongi näiteks teadus või väga hea. Aga Margit Sutrop, kuidas Tartu Ülikooli senisest rohkem välistudengeid meelitada, kuidas näiteks ma ei tea, lähima viie aasta jooksul nende arv kahekordistada. No see ei ole tingimata selge, et, et meil just välistudengeid kõige rohkem vaja on, et minu meelest suurim mure ausalt öeldes on hoopiski see, et kuidas hoida ära, et meie parimate koolide parimad lõpetajad lähevad kohe peale keskkooli lõppu ära välismaale, et ma arvan, et meie suurim mure on hoopiski see, et uuringute järgi Praxise tehtud uuringu järgi on 11 protsenti, on neid koolilõpetajaid, kes on kindlalt otsustanud hoopiski välismaale tema minna ja mulle tundub, et ma olen väga ise pikalt olnud välismaal ja ma väga pooldan seda, et inimesed välismaal õppivad, aga ma arvan, et on väga vale, kui nad lähevad peale gümnaasiumi seda tegema, sest siis kaob kogu sotsiaalne võrgustik, neil ei ole aimu, mida Eesti ühiskond vajab, neil puuduvad pärast kontaktid siia tagasi tööturule minemiseks, nii et ma arvan, et Tartu ülikool võiks hoopiski hästi palju rohkem tänasest panustada selle peale, et tutvustada miks see oleks hea alustada oma kõrgkooliõpinguid saada pärast korralik stipendium, võib-olla mingi suunamine, võimalus tegelikult omandada mingi eriala või asi, mida pärast vaktsiin Eesti ühiskonnas kasutati. Ja me võiksime nende inimestega nii-öelda praegu on, võistleme tegelikult firmadega, kes lausa korjavad neid koolilõpetajaid ja vahendavad neid ära välismaa ülikoolidesse, mulle tundub, pleemiga võiks rohkem rohkem hoopiski tegeleda. Ja nüüd selle eelmise jutu kohta ma ütleks, et päris murelik, mul on lausa piinlik kuulata, et me oleme rõõmsad sellele, et Tallinnast ja Harjumaalt juba tuleb siia rohkem õppima, et oli aeg, kus Tartu Ülikool tõesti oli ikkagi esimene ülikool Eestis ja siis nii-öelda oli ka teisi ülikoole, kus praktilisi asju õpiti. Ma arvan, et see on tegelikult provints istumine kui Me räägime sellest, et me juba saame ka pealinnast, et me peaksime ikkagi sellepärast just oma maine pärast olema väga mures. Tartu ülikool on kõige teadmis põhisem ülikool, ta on alusteadustes väga tugev ja ma usun, et ta peaks olema eelkõige ikkagi paljude tudengikandidaatide jaoks esimene valik ja siin me peame ka lihtsalt näitama, miks on see parem. Kõige suurem mure ei ole bakalaureuses, aga vaid kõige suurem mure on meil tegelikult magistriõpingud ja ka sellest, kui tudengid tahavad samal ajal töötada, siis me kaotame oma tudengeid Tallinnale just sellepärast, et mitte, et nad ei hindaks ülikooli, vaid nad lihtsalt praktilistel kaalutlustel tahavad siis kas töökohti samal ajal pidada. Ja selle tõttu olengi ma oma programmis öelnud, et mitte tingimata ei ole see kolm pluss kaks vale, vaid me peaksime vaatama neid paindlikke õppimisvõimalusi, nii et tudeng, ka töö kõrvalt saaks omandada kõrgharidust teises astmes ja võib-olla või on seal ka siis osakoormusega Pemine, avatud ülikool, need asjad, mis on praeguseks, ei ole kuigi palju neid õppekavu momendil on meil ainult 39 õppekava, kus avatud ülikoolis pida. Ja samas tegelikult Eesti ühiskonnas on suur suur vajadus ka ütleme, sellise täiendõppe järele. Meil on tegelikult elukestva õppe strateegia järgi protsendiks pandud 20, need, kes osaleksid elukestvas õppes täiendõppes, aga see praegu on ainult 12 ja see ei ole 505 aastat üldse tõusnud, nii et see on väga-väga oluline, et me ka siin mõtleme, kuidas Eesti ühiskond saaks ümber, mida juurde õppida ja omandada teisel astmel kõrghariduse kõige paremal tasemel. Saate lõpuni on loetud minutid. Siin ma pean siiski kommenteerinud JAAN puhas demagoogia, tegelikult ei ole Tartu Ülikooli ajaloos ka läbi kogu nõukogude aja kunagi olnud nii suurt proportsiooni, et Tallinnast ja Harjumaalt, nii et, et see väide, et me oleme selle üle peaks piinlikkust tundma siis ma tunnen piinlikkust, et see teadmine lihtsalt kohale pole jõudnud. See osakaal ei ole kunagi nii suur olnud ja see on enamasti nendest nii-öelda tipp gümnaasiumidest kes tegelikult tulevad Tartusse. Nii need on faktid parandatud, aga me võiksime jah, need alles jäänud minutite küll rääkida ülikooli palkadest, küll eestikeelsete õppekavade rollist ja kogu sellest teemast, aga kogu see ajaline ressurss on väga napp, et kui nüüd võib-olla siiski teaduse puhul kõige ütleme olulisem küsimus nagu ühiskonna seisukohast sõnastada siis kuidas tagada see, et Tartu ülikool oleks ka järgmised 100 aastat 200 aastat väärikas rahvusülikool, mis kataks väga laiavaldkondade spektri, et Margit Sutrop, kas teie näete ohtu, et kas Volli Kalmu viimase viie aasta jooksul on olnud positsioonide loovutamist? Ma arvan, et ma pean ametis oleva rektori kiituseks ütlema, et ta on proovinud tõepoolest aidata kaasa erinevate valdkondade tasakaalustatud arengule. Ma usun, et et selles mõttes niisugune tasakaalu hoidmine ja selles mõttes kauniversitase printsiibi jätkumine on praegu sellises heas olukorras. Ma usun, et pigem muretsevad need niisugused tippteadlaste grupid, kellele tundub, et neid piisavalt ei toetata ja siin äkki annaks midagi ära teha ka sellisel mitte ainult tingimata rahalisel teel, vaid aidates ja toetades neil saada tugevamaks, olgu siis riiklik tugi, kui nad näiteks tippkeskust taotlevad ja on vaja ühe ministeeriumi toetust, nii nagu ID-ga juhtus. Et on vaja, et ütleme, ülikool seisaks rohkem nende huvide eest, ma, ma arvan, et on tähtis aidata teadlastel kirjutada taotlusi luua paremat tuge, sest praegu me ei julge konsortsiumiga sageli selliseid konsortsiumi juhtimist ette võtta, kuna see niisugune bürokraatia on väga suur. Tippteadlased ei ole tingimata alati väga head projektikirjutajad, eriti kardavad aruandlust. Ülikool saaksin suuremat tuge anda ja selles tähenduses ma arvan, et me peame jätkama seda suunda, et universitases on erinevad valdkonnad, olulised, tasakaalustatud areng on oluline. Aga me peame ka oma väga oluliselt toetama, et nad oleks tugevamad, sest et nende tippude nii-öelda hangitud ka teadusgrantidest tegelikult saab, saab nii-öelda ülikool oma arengu niisugust tõuget ja kindlasti on meil vaja ka tegeleda rohkem sellega, et mõelda välja, millistel aladel me üldse ikkagi tugevad praegu oleme ja neid ka rohkem kiita. Ma arvan, et kui me vaatame ülikoolide pingeridadest olnud erialade kiitust, sest mitte alati ei kiideta neid, kes kõige esimestel kohtadel on, vaid selles mõttes ülikool, saab öelda nende kiituseks. Rohkem saab toetuseks rohkem ära teha, aga universitase printsiibist me kindlasti ei peaks loobuma. Erinevate erialade areng on tähtis. Volli Kalm lõpetuseks kas kuidagi on nii-öelda võimalik positsioone juurde võita või vastupidi, see, mis on käes, vastutusvaldkondade mõttes on piisav ja neid tuleb hoida, et tagada nii-öelda kvaliteetsem õppe- ja teadustegevus. No teadustegevust need vastutusvaldkonnas räägime Nata vastutusvaldkonnad ja me kindlasti oleme laiendamas oma vastutust tehnika ja tehnoloogia valdkonda, aga see puudutab eelkõige kõrgharidust, teadust ei piira neid, see, me oleme ise kokku leppinud tegelikult fookusvaldkonnad, kuhu, kuhu me peaks nii-öelda rohkem ressurssi jagama, samal ajal tagades selle erialade mitmekesisus, mis meil on, mis tegelikult tähendab eelkõige kahte asja. Me peame rohkem panustama nii-öelda Eesti riigieelarvevälise ehk Euroopa grantide saamisele ja eile tuli just üks tore uudis, üks meie taotlus jõudis tiimingute suurte üleeuroopalist projektide teise vooru mis tähendab poole miljonist euro granti järgmisse vooru ettevalmistamiseks. Ja teine on see, et me tegelikult ülikooli sees küll tagades kõigi erialade olemasolu ei jätkusuutlikkuse, ei tohi tegelikult pudistada seda oma investeeringuid laiali väikesteks kõikideks, vaid kontsentreeruma need tugevustele. Kas ta seda kapsast, mis kasvab, eks on see filosoofia paraku igas ülikooli osas seda eriti ei toimu, vaid vastupidi, kohati budistatakse seda raha liigselt laiali. Head kuulajad, selline sai tänane Reporteritund, rääkisime Tartu Ülikooli rektorikandidaatide ka Tartu ülikooli tulevikust ja olevikust ja juba nädala pärast peaks siis Tartu Ülikooli valijamehed tegema oma valiku ja nädala pärast ehk siis oleme targemad. Kas esimesest juulist on Tartu Ülikooli rektor Margit Sutrop, Volli Kalm, edu teile mõlemale ja mina olen saatejuht Mirko Ojakivi kuulmiseni. Porteri tund. Reporteritundi saate järelkuulata meie koduleheküljelt Vikkerraadio.