Me kuulasime praegu Trio arr kood lugu albumilt, mis on üsna hiljuti ilmavalgust näinud. Selles trios musitseerivad kolmekesi koos Toivo Sõmer ja kaks udmurdi muusikut folklaristi. Maria, Korepanova ja Nikolai Anishimov. Ja stuudios on külas Toivo Sõmer. Meil ongi plaan suvetuuri esimese teemana käsitleda seda albumit, tere Toivo. Relina. Räägi palun, mis plaadis täna siis siia kaasa tõid ja mida me praegu kuulasime? Kuulajale jah, on see asi kindlasti uus, värskelt ilmavalgust näinud plaat jõudsime taga märtsikuus avalikkuse ette, et meil on olnud siis Arkoodiga mõned esitluskontserdid ja, ja kui nüüd rääkida muusikast, siis see sisaldab endas sellist sind teesi udmurdi lauludest, vanadest lauludest ja soome-ugri päritolu instrumentaallugudest. Kolleegid või siis sõbrad, head sõbrad, Udmurtiast ehk siis Maria ja Nikolai, kes muide õpivad Eestis juba mitu aastat räägivad juba natuuriga eesti keelt nende toredad laulud, mis on nende enda nagu välitöödel, nad õpivad siis nagu Nikolai õpib siis puhtalt nagu folkloori, ehk siis sellist nagu teadur Tartu Ülikoolis ja Maria on muusikaakadeemias, kes on siis rohkem nagu pärimusmuusika esitamiskunsti peal ja kogub mõlemates, käivad välitöödel ja koguvad endale laule ja need laulud ongi siis aluseks sellele plaadile. Kui nüüd konkreetselt rääkida sellest avaloost, siis see on üks väga sümboolne lugu, et kui me kolm aastat tagasi kokku saime, et siis täpselt kevadel niimoodi väntame, siukene varakevad ja oli juhuslik kokkusaamine ERMis Tartus oliks näituse avamine, kus me siis täiesti spontaanselt niimoodi kohtusime eelnevalt mitte midagi 14 tundmata. Saime ERMi kõrvalruumis kokku, kuna lihtsalt organisaatorid olid kutsunud nemad laulma sinna oma laule ja olid mind kutsunud ka nende nagu vahepaladeks midagi instrumentaalsete mängida. Ja minul oli siis nagu natuke rohkem aega, ma tegin ettepanekut, kui teistel on ka aega väikese või natuke rohkem, seal eelnevalt sellist nagu emmet natukene vaatame, mis, mis muusikat nemad üldse teevad ja mida mina oskan mängida ja ja oli siuke vastastikune musitseerimine, selle tulemusel tekkis meil seal kohapeal kohe paar-kolm lugu. Mida me siis niimoodi kohe miks sisime kokku ja esitasime ja sellest sellisest mõnes mõttes väga heast tulemusest või sellisest vastastikusest rõõmustele. Koos musitseerimisest hakkaski meil see koostöö pihta, et ja nüüd on see platsis ilmunud ja me oleme väga õnnelikud, et see tuli nagunii kergelt ja valutult kuidagi, et need lood, lood nagu ise voolasid välja meie, sest et ei olnud nagu väga ühelist aju tööd, õudsat Aranseerimist ütlemist ja et see kõik on kuidagi hästi loomulik. Et aga siis kõlanud lugu veel kord, see on konkreetselt üks sama kevadise perioodi rituaalne, kus selline laul, mida siis lauldavat ainult vägagi seal väga väiksel perioodil, ehk siis kui on esimene nii-öelda nagu meil siis no see on sihuke varakevadine värk, et see väga niisugune kitsas aeg, mil siis nagu tervitatakse kevadel, et nüüd saab hakata Ta külvama, nüüd saab hakata tegelema põllutöödega. Et see on selline sisseõnnistamine või selline tervitused, et andja saagid tuleksid head, et see on ja mujale muul ajal ei tohiks seda nagu esitada ja isegi nagu nad mulle ütlesid, kui sa muu muul ajal seda teed, et see võib tuua karistuse kõrgematelt jõududelt, et noh, nemad täitsa seda ikkagi tõsiselt nagu räägivad, et see ei ole naljaasi, et, et see laul on ainult sellel ajal seda jaanipäeval ei laulda seda mingil juhul. Et selline väga tugevalt nagu traditsiooniteadlikkus on nende sees ja ja hoidmine mitte lihtsalt paberi peal on aga nad käituvadki inimene. Vot niisugune ilus kevadetervitus, kevade pühitses laul. Sel aastal oligi ju, külvamine jäi kuidagi hilja peale, millalgi need esitluskontserdid on, äkki te ajasite meil ilmataadi? No meil oli ikka täitsa täitsa jäine oli meil seal kevadtervitus oli täitsa jäine, aga no see on, ega ilma ei sõide teha. Aga eks see laule laul liigubki vastavalt sellele, kui jää läheb ära, siis tuleb ka, siis tuleb ka laul. Sa ise mängid siin jällegi oma oma pille, mis on siis? Sul ei ole Sinutima, vaatan, sul on kandled, mandola toitar, mis on siis sinu enda tehtud. Ja siis see ka üks täiesti mulle võõras. Kas see on väike raam trumme, India pisikene, selline, 10 15 sentimeetrise läbimõõduga pisike. Aga need lood, kas need on kõik Udmurtiast pärit? Laulud kõik laulud, 11 laul on udmurdi päritolu ja üks laul on siis Eesti päritolu, ehk siis tegin sõprade kolleegide palvel ikkagi ühe Eesti laulu ka, et oleks nagu see keeleline võrdlus kaetud, et neid huvitab ikkagi see eesti pärimus ja Eesti kontekst, kuna nad siin õpivad, eks ju, siis nad käivad väga palju üritustel koos, kus ikkagi eestlased ka laulavad. Ja noh, see keel on ikkagi täitsa ju teine. Mina seda keelena spetsiifikat ei tunne, aga noh, me oleme ju sugulased. Me oleme ju mitte ainult minu meelest keelesugulased, aga minu nagu tunne on selline, et kui ma nendega koos olen, siis ma tunnen, et nad on nagu õde ja vend, mulle kõige naljakam on, et nad on kuidagi nii sellised olemuselt või sisemise, sellise hoiaku poolest. Noh, nagu tõesti nagu hea õde ja vend. Kuidagi mingisugune vaimne side on, et väga-väga põnev on see tunne, et kuigi nad on tõesti 2000 kilomeetri kauguselt pärit ja võiks mõelda, et 2000 kilomeetrit näiteks otse lõunasse kuskil ei ole, kas siis tekib tunne, et see geneetiline kood on täitsa teine. Need, ma tajun nagu ära, et sealtpoolt tõesti tuleb nagu meie see juurikas, see soomeugri jutt ei ole üldse mingi teoreetiline jutt, et see on väga konkreetne jutt, mida ma olen tajunud läbi muusika tegemise läbi suhtlemise nendega. Et see on väga-väga põnev kogemus minu jaoks. Äkki kuulamisega eestikeelset lugu siis? Jah, aga siis kommentaariks ette ka sellele keelsele, et see eestikeelne lugu, nagu ma ütlesin, et et oleks nagu võrdlusmaterjali, et valisin välja siis niisuguse Tartumaalt pärit päevaveeretamise lugu, et see on kindlasti paljudele tuttav, et see on selline levinud levinud teema ja aga võib-olla kommenteeriks seda pillisaadet, et siin ma mängin sellist pilli nagu toit, arr, mis on mu enda nagu leiutatud või ütleme, täiustatud pill hätta siis baseerub nagu setu kandlel, aga ta on suurem ja temal on nagu sellised lisavõimalused, et kui kuulaja nüüd on kuulnud näiteks idamuusikat hiina jaapani muusikat, siis seal on ka selline kandlemoodi pill olemas, aga selle keelte nagu asetus või keelt, et jooks on natuke teistsuguse tehnilise lahendusega, ehk siis seal on võimalik mikrotoone kasutada. Ja mina siis tegin ka väikse katsetuse sellele pillile lisasin sellise eraldi silla keelte alla, muidu muidu keeletavas kandle niimoodi, et on kinnitatud konkreetse pulgaga ja lähebki, läheb keelejooks nii-öelda. Aga minul läheb nagu üle silla ehk siis et silla tagant või on võimalik nagu keeld tintoneerida ja, ja minu meelest on see nagu selles mõttes oluline pilli tehniline nagu täiustamine, et sellega on tõesti võimalik rahvamuusikas anda. Laulja tihtipeale laula intervalle puhtalt või nad laulavad väga ja ongi nagu laadid ongi erineva sellise suhete süsteemiga, nii et kui sa seda tahate väga täpselt matkida, ütleme, pillid alati matkivad oma muusikas ju laulu. Minu, mul on see tunne alati olnud, et ma tahaks nagu seda nüanssi kätte saada, mida laulja laulab. Et siis anda nagu sellist nagu lisavärvi, seda tavalise kandlega ei saa anda, et siis siis toit tarne on, ta võimaldab seda. Ma muidugi Allasse tehnikat nii-öelda arendan, et ma ei ole selles mingisugune jõuludel mingisugusele tasemele, et, et selles suhtes tegelen selle asjaga. Et see on selline täiustatud suur setu tüüpi kannel. Ja kuulame siis seda päevaveeretamise laulu. Noveeri on. Mina. Veri on küll. Me kuulasime päevaveeretamise laulium Trio arr kood albumilt. Tegelikult see laul panime täitsa siin omavahel arutama ja mõtlema. Need päevaveeretamise laulud on omamoodi lihtsad, aga neil on nagu hästi sügav sõnum. Ja huvitav oli see, et nad ju ka seal need udmurdi sõbrad vahepealses udmurdi keeles, mida nad seal ütlesid. Seda refrääni lihtsalt udmurdi keeles, et virga virgasunde ehk siis see on selle veere veere päevakene, et nad kohapeal seal improviseeritud selle kokku, selle teksti, aga huvitaval kombel see nagu kõik see dünaamika või, või selline tekst mahtus väga hästi regilaulu rütmi sisse, nii et vot siin on üle 100 vihjet, et, et sobib väga hästi omavahel niisugune keele keele struktuur ka, tundub, et osaliselt vähemalt sobib. Aga küll alust rääkida jah, et, et siin on nagu niisugune minu debüüt soololaulu laulda, ma pole elusees soololaulu ega laulnud. Nii et siin ma siis esimest korda nende julgesin võtta selle udmurdi sõprade toel või ärgitusele, et nad lauloika, mis jama, et, et Eesti laulu ei ole need plaadi peale teadlik olema. Siis ma valisin välja sellise natuke lihtsama laulu, mis ei ole väga pika tekstiga, kuna mul seal mälukene laulu mälu ei ole nagu kõige paremini teksti meeldejätmise. Soon ei ole kõige arenenum või noh, ma ei ole sellest ilmselt arendanud. Mulle väga meeldis, üks tekst lõuna, Lõuna-Tartumaalt pärit veere veere päevakene ja, ja, ja seal on nagu selline minu jaoks väga selge nagu selline pilt. Et kuidas vaene karjus siinselt see laps võib-olla tüdruklaps. Aga see ei ole nii oluline sugu, vaid oluline on see hoiak, kui selline töö või teguviis, kuidas ta nagu seda päeva jälgib oma karja kõrvalt oma töö kõrvad, mis ta siis seal ilmselt üksinduses pole koeraga mulle kuidagi sihukene õhtu õhtuminek, selline suveõhtu, jaheduse tulek ja siis lapse või siis selle inimolendi mõtted sellel sellel teel, et ma olen siin küll nüüd üksinda täitsa niimoodi, et jaa, päike liigub kogu aeg midagi nagu toimub kogu aeg ja, ja siis kuidagi selline nagu tänutunne selle olemise sellisest võimalikkusest on mitte lihtsalt see, et, et lihtsalt oi kui tore, et sain päeva kuidagi õhtusse. Aga niisugune tõeline tänutunne on, et selles laulutekstis on niimoodi, et ta on nii valmis ära andma kõik, mis tal on. Sellel lapsel on oma vöö niukene, mida ta kingiks, hea meelega päikesele või annabki nagu laulus ära päikesele ja oma ehted, ehk siis nii-öelda kaelaripatsi võisele oma ehted annaks ta ära. Päikene kulgeks edasi niimoodi sama, sama hellitavalt nagu, nagu ta senimaani on tema päevi nagu aitanud mööda saata, nii et see on sihuke vastast, kuna selline rõõm teineteisest, et kuidagi selline noh et see hoiak on nagu hästi minu meelest niisugune vaimne, et ta ei taha midagi vastusele, pigem ta annab nagu ära, et see on väga ilus kujund minu jaoks, kuidagi nii ma olengi selline. Ma arvan, et selles ongi inimesel võib olla rõõmu allikas, et kui inimene suudab anda niimoodi, et sa nagu ei tahagi vastu midagi ja sa tunned suurt nagu sellist tänutunnet, et see saadud olek on juba niivõrd toetav sulle olnud, et sa annad, kui hea meelega kõik last ära sa ei mõtle selle peale, et mis, mis seal siis veel äkki vastu saadvaid, lihtsalt sa naudid seda hetke olemise nagu sellist täiuslikkust. Mul on tunne, et see on nagu selle laulu selline vaimne, sügavam põhi. Ja kui sina seda räägid, siis mulle nagu tundub, et, et see on ka nagu selline muusiku seisukoht maailma suhtes, et sa muudkui annad ja kuskilt lõpmatult tuleb sul ka juurde. Kui sa jagad oma muusikat. Kindlasti ka ilma ilmasele jagamisrõõmud jagamisvajaduseta endiselt lavale ei lähe või ütleme, et muusikat ei teel, aga kuigi mitte noh, ma ütlen, et ma ei oska öelda, kuidas kellelegi, võib-olla kindlasti on väga erinevaid motivatsioone ma mõtlen, siin võib olla selline popimaailma kuuluv, võib-olla trend on ikka see pigem, et kalkuleeritakse väga täpselt läbi, mis lugu, mis kuskil ja mis laval ja kuidas ja noh, kõik see, nende niuke turustamine on selline omaette teha. Aga võib-olla pigem see käib jah nagu rahvamuusika kohta, et et kes mängib või laulab rahva või pärimus, pärimuslugusid ilmselt see on nagu pigem ära ära sisemiselt leitud nagu kalliskivi, mida sa hoiad, need, mis, mida sa tunned, mis on nagu sinu jaoks lihtsalt ilus ja mis on sinu jaoks selline igapäevane väärtus või mille kaudu sa saad ilmselt tagasi rohkem, kui sa laval seda annad. Et lavale andmine ei olegi nagu eesmärk, vaid lavale andmine on nagu sattumine, et sa satud kas heade inimeste kutsel sinna ja aga tegelikult on see, et sa võib-olla kodus ise laadimised neid laulukesi, kui sul on selline hetke või laulad või mängid, pillilugusid. Et see on selline Pideva elu ütleme, igapäevase elu foon, et sa ei mõtle selle peale, vaid sa teed seda lihtsalt. See on võib-olla mingi on minu jaoks nagu selline kõige suurem erinevus, nõnda ka vaiba. Noh, kui kõrvutada lihtsalt maailmas olevaid erinevaid muusikastiile värk, et siis lähtepunkt, kuidas üldse musitseerida, milleks musitseerida ilmselt see eristab rahvamuusikut klassikalisest muusikust ja võib-olla ka popmuusikast kindlasti. Ja ise muidu küll usun, et selline energia panustamine on ikkagi iga täiesti sõltumata muusikastiilist. Ei kindlasti loomulikult sa ei saagi ilma energiat panemata, ilmselt ju siin tegutseb ta lõpuks, kui sa ikkagi oled lihtsalt niukene pehmo mõnudega mõnudega niisama ja tahaks nagu olla popp, aga ei tule ära. Siis ilmselt ei kutsuta sind popi lavale ka, seal peab, loomulikult on ikkagi. Aga noh, see on ikkagi show, see on ikkagi selline, kuidas öelda see on kalkuleeritud etteaste, see ei ole mingi selline spontaanetavastekski pappi, lavatäht ei ole oma samme nende peaaegu Te ise välja mõelnud. Väga vähesed, kõik kasutavad igasuguseid nii-öelda nõunik, aga ma ei tea ühtegi rahvamuusikud, kes need väga nõunikega koos maaetteasteid planeeriks. See ettevalmistus, töö ja ütleme selline just ikkagi see nõnda planeering on tunduvalt konkreetsem kuskil popi või, või klassikalises muusikas, et see töö eelnev töö on selline väga sihipärane ja väga konkreetselt suunatud ikkagi esitlemisele. Kuidas see asi nagu pärast välja näeb, onju. Aga rahvamuusikute kokku no kasvõi meie sar koodi plaate see ei noh, ei tulnud niimoodi, vot nüüd mõtleme välja, paneme kokku mingisuguse udmurdi lauljad, paneme kokku mingi eesti muusikuna, keegi ei mõtle selle peale ette, see lihtsalt hakkas kooruma, lihtsalt. See kokkusaamine oli jumalast juhuslik. Keegi ei kutsunud meid kokku, me ise saime, vaatasime teineteisele silma, ütlesime, et proovime äkki midagi koos teha, proovisime, õudselt hästi sobis ja noh, selle arenema hoopis teist teed pidi ja keegi sealt edasi, aga mõtlen nüüd on küll väga ja nüüd on niisugune tõeline etnoprojekt, vot nüüd on niisugune. Nüüd lähme lavasid vallutama, et keegi ei mõtle selle peale, see tuleb nagu ise sinna juurde ütleme, selline väljundit. Pakkumine oli väljundite võimalused tulevad siis, kui nad on, kui see asi on nagu tõesti kõrvaltvaataja jaoks ka järsku valmis saanud, onju, sest meie jaoks võib-olla Me tegijatena on see mingi lugu prooviperioodil isegi võib-olla kirkam, kui see võib olla plaadi peal. Mul on alati niimoodi, et selle plaadi tegemine või selline muusika salvestamine konkreetselt see protsess ei ole nagu kõige mugavama kõige huvitavam. Ta on selles mõttes huvitav jäädvustamise mõttes, aga mitte protsessi mõttes, siis on ikka see, et sa mõtled teksti peale ja sa nagu tahavad olla korrektsem, hääle häälestuses ja, ja intonatsioonis ja nii edasi. See kõik on nagu paneb nagu pea ka see paneb nagu mõtlema liialt selle nii-öelda selle nähtava võrdleme jäädvustuse peale. See alateadlikult mõjutab ikkagi sind, kui noh, et nüüd ma teen midagi nagu äkki isegi midagi suurt, et see kuidagi ma üritan seda kogu aeg endas nagu seda võimalust võimalikult vähe, nagu tajuda. Et selles mõttes spontaanset proovid ja spontaansed mängud on tihtipeale kirkamad kui, kui, kui niisugune salvestamise protsessi nagu selline valu ja mõnu. Mulle õudselt meeldis see, kui sa ütlesid, et see oli jumalast juhuslik, et sa kasutasid sena jumalast. Selles juhuslikkuses on ka mingi vaimne just nimelt teema sees. Kes oskab öelda, kas kas meie oleme juhuslikult, mõtlen, et me teeme siin juhuslikult asju, aga võib olla, on see kõik ikkagi? See juhus on ikkagi ka nagu ette mängitud selline võimaluste maa. Nii et see jumala jumala juhus võib olla täiesti stsenaariumi kohane, pidi olema selline süntees, selline kokkusaamine pidi olema ju siis vajalik. Ja kui hakata nüüd tagantjärele mõtlema, siis sellist tegelikult vähemalt Mazarunud udmurdi kolleegid ütlevad seda, et, et sellist kõlapilti ja sellist bändi nagu teist ei ole, nende ei ole udmurdi murdest tehakse ka erinevaid selliseid asju, aga mitte täpselt sellist nagu ütleme sellise lähenemisega, sellise nagu suhtega kooslust nagu ei ole, et, et selles mõttes oleme, olemegi nõnda vajalik selles hetkes selles kohas. Just nimelt sellise sellise muusikakõnet Aga tulles tagasi nüüd selle plaadi plaadi kettaümbrise juurde, see on ilusasti suurte tähtedega kirjutatud arr sidekriips, kood, mida see teie bändi pealkiri tähendab? Arm silp võiks sõna, mis tähistab udurte, aga siis nagu Türgi poolt vaadata, türgi keeles on see har, aga kuna nendel on see lääne ja loodeosa on olnud tugevalt islami mõju all ja ka türgi hordide mõju all läbi aastasadade, siis seal on neil endal seal nurgas on väga tugevalt, kuidas öelda, see side olemas nagu selle kultuuriga tänavatele laiemalt siis Türgi omaaegse suure impeeriumi nagu kultuurimõjudega, nii et see nende jaoks täitsa tavaline see ei ole midagi nii-öelda lihtsalt, et keegi panime ar nimeks, keegi panime, nimeks on ja sellel ei ole nagu mingit sellist värvi mis on kuidagi halvustavaid seal lihtsalt niisugune nendel täitsa endal kehtiv asi, et see on kõik teavad, et see nii on aga üsna lääne lääne poole peale arroli veel lisaks tähendab ta ka üldiselt lihtsalt nagu sellist kalendrit aasta ringi mingit tsüklit. Neete tähendab nii Udmurte kui ka kalendrit ja kood on lihtsalt selline üks silp, mis on hästi levinud üle üle üle udmurdi, nii põhjas kui lõunas, rahvalauludes ja tekstides. Võib-olla see on, ma hakkasin mõtlema, et see on nagu miljon mingitel laudel nagu mina ei tea, kas refräänilised, sellised erinevad, sellised lõpud ja noh, ta ei tähenda midagi muud, lihtsalt on selline levinud selline nagu sõnaliides sõna osa. Et see on siis nagu niisugune ühendav kõike udmurdi erinevaid piirkondseni lõunas, põhjas kui ka läänes, igal pool on seda, seda sõna osalagu. Kokkuvõttes on see lihtsalt nagu Argod on tegelikult siis nagu nagu udmurdi, udmurdi kalender või udmurdi selline ütleme laiendatud, siis võiks öelda, et soome-ugri tsükkel. Ma ise ütleksin nii, ma ei tea, kas Muls kolleegid sellega nõus, argument on lihtsalt väga laiendanud soome-ugri tsükkel või ajaring ehk siis kalender ja tõepoolest kujut kujundama laserplaadi kujundus on ka nagu selles selles vaimus nagu tehtud sihukesele kujuline ringi ja siin on nagu aastaajad tegelikult neli, neli erinevat sektorit on siin, need on siis laias laastus on nii nagu aastaring on. Siin on veel üks asi, mis tõmbab mu tähelepanu, on siin. Inglise keeles on kirjutatud Songse kuut murds bessermani anud Estonians sisud murtide eestlaste ja sõrmanile, kes need bessermani don. Bessermani on, ongi nüüd seesama rahvakilluke sealt lääne lääne-loodeosast kust on siis ka marja pärit Marian kõik oma laulud ja kõik oma sellised pärimuse alged saanud, sealt ta on seal sündinud ja tema doktoritöö on ka siin just pesermanide teemal, ehk siis see väike rahvakild, kes on siis mõjutatud islami kultuurist, nendele nendele kusagil muusikas ka helikeel on. Mulle tundub märksa nagu, kui võrrelda neid soome-ugri sellise ütleme, see helikeel on märksa keerulisem, aga ta on kuidagi Nende intonatsiooniline laulutämbri kasutamine ja see nende värvingu andmine on rohkem, läheb natuke niisugune islami kultuuri meenutavaks sealset nagu sellist infot kandev. Et kuidagi ta nagu eristub, et selles mõttes, kui nüüd kuulata siin meil on üks tema soololugu, et see on võib-olla väga põnev kuulata pessermann Kress nimetavad neid vanu laule, mis kõige naljakam on see, et, et nende tekstid ei tähenda midagi. See on nagu see, nagu võiks öelda joigi stiil või kuidas JOIK on ju, et see on nagu Eestis pole vis konkreetselt sellist kui säilinud, onju, aga see on samanistlik traditsioon natukene või selline, seal on see säilinud ja et sõnad ei tähenda midagi, need meenutavad nagu sõnaga need meenutavad nagu pigem sellist inimestele näkku universaalsed nagu mingit hoiakut, sellist emotsiooni just et läbi sellise natuke nagu tuttavate ühendite kõlaühenditega saavutatakse mingi selline tunnetuslik või niisugune mõte, tunne antakse edasi. Aga sõnad ei tähenda, mida ma küsisin, kas seal on mõni selline sõna, ütles, et ei ole, nad võivad meenutada mingeid sõnu, aga konkreetselt, kui sa paned kokku ritta, mitte täiesti mõttetu bla blabla, see tegelikult need väga huvitava kõlab täitsa nagu keel ja seda siis seda nii-öelda Kress on selle laulustiili nimi, et seda siis luuakse, luuakse vastavalt siis meeleolule, et see võib varieeruda täiesti need, et et lauldakse aastaringselt täitsa laulda kus iganes erinevates situatsioonides, mõnes mõttes on ta nagu, nagu ka joigul on seesama stiil, see on nagu sinu pass, see vana, see on sinu, sinu laul. Et see on nüüd siis marja demagress, nüüd tema nagu selline enda ekspositsioon või tema enda nagu selline olek. Ja võiks öelda, et ta on ikkagi nagu ID-kaart. Aga kuulame siis seda Maria ID-kaarti ja see ongi siis päris tema oma, jah. No nii ma sain aru, et jah, et see on tema ise loob seda. Oma trio kaar, good olete praegu ju täitsa tegutsevad ja teil on suvel ka üht-teist ees, enne mainisid, äkis, räägiti korraks veel üle. Nagu elavana näha saab. Jah, et kuna meil see koostööprojekt on nagu selline kohati nagu stiihiline, ehk siis, et see sõltub sellest, et kui Maria, Nikolai oma välitöödel käivad, nad käivad, tihtipeale on ta siis peavad käima Venemaal ehk siis seal Udmurtiast siis on meie nii-öelda koostööhetked on sellised intensiivsed ja vastavalt sellele me saame ka oma nagu esinemisgraafikut, et sättida, et kui nad on jälle siin, siis üritame ka avalikkust natukene siis kostitada sellega, et me saame nõnda kuskil mari kontserti teha ja nüüd meil just oli siin märtsis ja aprillis mõned kontserdid, mis läksid väga hästi ja nüüd me plaanime ka suvepeal teha parem paar kontserti, sest kui me olime nüüd siin Tartus ja ja Lõuna-Eestis, eks Mooste folgil käisime, siis nüüd me läheme Läänemaale. Juulikuus. 21 juuli on meil Haapsalu lähedal Tuurus altmõisa külalistemajas tore kontsert, kus meil on ka külaliseks, teeme sellise väikse, ütleme veel veel kreisimaks läheb see projekt, et kuna me samal ajal oleme kutsutud Hiiu folgil järgmisel päeval 22 23 on meil Hiiu folgil esinemised, siis samal ajal on kutsutud mind ühe teise projektiga ka sinna, kus ma teen jaapani muusikat, jaapani eesti muusikat, et ja siis Roland suits, kes mängib jaapani Sa kohatši flööti, bambusflööti, siis me oleme teel täpselt samasse kohta ja me otsustasime, et teemegi selle Läänemaa kontserdi koos. Ehk siis, et osaliselt on see jaapani eesti poolkontsert ja osaliselt on siis Arkoodi kontsert ja võib-olla me teeme siis üks või kaks lugu, kus me siis sulandame seda. Rolandi sa kohatzi floidumit ka veel vaatamise selle tuleb, aga me proovid alles tulevad need me, aga see idee on, et tuleb niisugune väga eksklusiivne kontsert nii-öelda, et sind, tee suud murdist Eestist ja Jaapanist ja siis on, nagu juba mainisin, et, et 22 on meil selle jaapaniprojektiga siis kontsert Hiiu folgil ja 23 on, siis lõpetame Argodiga sisi. Hiiu folgil vist olemegi nagu lõpukontserte viimane kokkuvõttev kontsert. No siis on veel augustis siin tulemas ka soome-ugri mingi konverents ERMis 24, august kui ma täpselt nüüd mäletan kuupäeva ja siis me oleme Tartus kagu uuesti kuuldavad, mõned sellised kontserdid on tulemas suvel, võib-olla tuleb veel midagi juurde, hetkel praegu on nagu need on teada. Sellega sa tuletasid mulle meelde, et selle albumi väljaandja heli, kodustuudio, ahah, see on ikkagi heli kodustuudionitse Fenno-Ugria on. Fenno-Ugria oli ütlemiks, Fenno-Ugria asub kus oli veel nagu põhikuidas öelda toetaja ja nende rahastaja selle plaadi projekti finantsi finantsi poole pealt, need selles suhtes väga suured tänud neile. Ja muidugi sinna juurde ikkagi Eesti Kultuurkapital, loomulikult, ja Tartu kultuurkapital olid väga, aga oluliselt panustajad, et see asi nagu teoks sai. Et aga oleme tänulikud selle eest, aga et helikodu on siis Tartu, Tartumaa rahvakultuuri keskseltsi üks projektidest, mis on väike, niisugune tore, Tartus asuv kodusalvestusstuudio ja Merist hommik on seal meil siis nii-öelda selline helirežissöör, kes selle võttis, meil salvestas kõik üles ja miks ei, tegi siis Ardo Ran Varres oma stuudios, temal on siis selline stuudio nagu Donosco. Et niisugune kaks toredat härrasmeest on kõvasti panustanud selleks, et see sellest helipildist võiks tekkida plaat nagu see, nagu ta on, et ta ei ole võib-olla selline kõige tavalisem lihtsalt folkloor. Jne, materjal, pigem on ta natuke selline ikkagi. Me ise arvame, et tal on selliste on nagu maailma muusika mõjudega sellist helipilti, et natukene on seda nõnda ruumi antud ütleme sinna ka sellistele kõladele, mis, mis ei ole nagu päris traditsioonilised, nii et kui, kui seda mõnda lugu veel kuulata, mis, mis on natuke selline tugevama põhja või tugevamas kompositsiooni, see ülesehitusega seal tunneb lihtsalt ära, mõjutasime muusikast seda võid ka kuulata mõnda mõnda sellist lugu maast. Pakun välja, et võib-olla näiteks kolmas lugu, mis on nagu külaliste tervitus, lugu Põhja-Udmurtiast, mis on väga südamliku, toreda sooja tekstiga, et meil on selline väga huvitav laulutüüp, et nagu ongi külaliste tervitus või külaliste vastuvõtmise Eestis ei ole niisugust asja, on neil on päris kohe plaadi peal on veel üks ja ongi selline, et, et nad on nagu, ootavad külalised, kui keegi kuskilt tuleb, siis on nagu see on nagu see nagu inter, et oh, ma sain intervjuust, ma sain öelda suhtlus sotsiaalvõrku sisse, et oi kui väga huvitav, et see on nagu noh, see on seal säilinud nagu selline soov nagu teada maailmast rännati külast külla, linnast linna veel veel kaugemalt keegi kuskilt tuli ja see oli väga oodatud inimene, siis inimeste kostitati, räägitakse hästi palju juttu, tuia anti talle paremat, mis ta, mis pakkuda oli, nii et, et see on niisugune väga rõõmus sündmus. Et see lugu on siis ka selline ja ühtlasi on see nagu tšekkiminega, mis inimene seal iga kord inimesed on erinevad ja vaikselt nüüd hakkab see nagu dialoog hakkab pihta, niimoodi juba ukselävel emani tehakse oma salaloitsud ja riitused ära, et ikka et see kontakt oleks selline hästi puhas, selge, ja need algab nagu natuke sellise. Tundus niimoodi, et see alustas, tuleb nagu saladusliku maks teha või, aga see kompositsiooni algus on nagu selline väga hiiliv. Siin näete, ma mängin handi päritolu karupeied, muusika hoopiski. Nagu karupeied on ju teatavasti soome-ugri maailmas ja väga oluline selline kultuurinähtus või. Suuri osa ja karu ei olnud lihtsalt üks jahiloom või mingi selline olend, kellest saab nahka ja teha ja lihtsalt saab süüa. Et see oli ikkagi nagu esivanemate nagu sümbol Karu hing arvati olevat, ongi nagu kannab seda meie meie nende esivanemate nõnda taas kehastusi, et teda tuli väga austada ja tema vastu tunti suurt, sellist aukartust ja selle tõttu tema nii-öelda jahipidamine. Et nagu oleks tapatalguid, see oli ikkagi väga oluline rituaalne toiming, seda peeti väga ilusti ja puhtalt välja rääkimata, et sinna juurde lauldi, palju tantsiti. Ja ikka see kõik, see nii-öelda reaalne füüsiline saak, pühitsetud ikkagi ilusti ära, enne, kui ta reaalselt siseneda inimese enda kasutusse läks. Et handi, handi mansi kõik selline karude karuhoidmis karu karule pühendumise selline rituaal on kõik. Mulle tundub väga selline südamlik ja igatepidi nagu selline läbitunnetatud tarkus, mis sealt nagu läbi paistab, seitsmendal pole nagu minu meelest laiendab seda nagu fooni, mis tuleb siis selle lihtne selline üks ühel külalistega suhtlemine, etet tekst pidi olema seal selline, et noh, kus te tulete, mis te teete ja kes te olete ja mis te söönud olete tee peal ja mis te seal nägid, sihuke tavaline jutt, aga kõik läbi see käib nagu kuidagi taustaks on selline vastastikune austus ja tegelikult tõeline nagu huvi ka, et milline inimesele noh, et, et väga huvitav, et see kõik on niisugune. Ei ole nagu formaalne, tuleme hotelli ja mine magama ja korras jah, viska pappi korras, et nad niisugune seda anonüümsust nagu üldse, nagu ei, ei, ei nagu ei ole seal minu meelest seal kõik on nagu hästi selline soov nagu teada saada tõsiselt inimesest midagi, et see sealt siis võib-olla alguse selline meditatiivsem sisse juhatas. Ta kulmineerub päris nagu selliseks võiks öelda väga Pauataks ära. Saates suvetuur oli külas Tartu muusik Toivo Sõmer. Kuulasime muusikat uuelt albumilt, millel musitseeris Trio arr kood.