Tere algavas tunnis kuulete intervjuud helilooja Pärt Uusbergi ka. Vestlus on salvestatud kumu kunstimuuseumis näitusel värvide dirigendid, mis keskendub muusikale ja modernsusele eesti kunstis. Räägime ürgsetest helidest, alustades rahvalaulust ja lõpetades tänasest eesti heliloomingust. Üle ega ümber ei saa me ka laulupidudest. Räägime sellest, mis tunne oli laulupeol juhatada ja milline võiks olla üks unistuste laulupidu. Pärt Uusbergi ka vestleb Miina Pärn. See ruum, kus me praegu oleme, viib mõtted laulupeole, seal ta valimatult Miina härma, üheksandale laulupeol. Ja paratamatult, kui siin olla, siis, siis see viib mõtted sellele, kui palju. Kõik on ajas muutunud. Kui palju muusikaline esteetika on ajas muutunud, kui palju laulupidu on ajas muutunud? Mis sa arvad, kas laulupidu oleks kestnud tänase päevani, kui oleks säilitanud oma algse kuju? No vot ma seda laulupeo päris algusest ise pole olnud võimalust nähagi on ja et ja mingis osas taju karistada säilitanud mingisuguses kõige kõige sellisemas üldisemas osas, et terve Eesti suures plaanis tuleb kokku, et see retoorika kokkulepe üldse tänapäeva üsna tegelikult üha enam iidi Vidu aliseeri omas maailmas üldse toimub, on omamoodi ime, ma ütleks, et veidi jäi individualistlik omas maailmas et. Kui ma vaatan oma ema tööd, kes siiani teeb seda kooli kooli, siis nad tema, aga elu tänapäeval on ikka palju raskem, kui oli nii-öelda meie ajal, kui meiega seal lastekooris laulsin, et noh, seal on niisugused väga konkreetsed muutused, mis on lihtsalt tänapäeval tulnud, need lapsed ei taha enam väga kooriv laagrites käia, mis näiteks meie ajal oli põhiline põhjus, miks üldse koolis laudadesse nad tahtsid olla koos inimestega ja see oli nagu inimlik ja tore. Et tänapäeval ikkagi selle Barakesele nagu nutiajastul inimesed on üksteisega noh, mingis mõttes ju koos 24 tundi järjest öösel ka enne magamaminekut veel suheldakse ja see, see lahustab ära seda soovi nagu sild silmas kokku saada, et see on nagu üks asi. Aga jah, et sa küsisid, et kas kujutaks ette, et ei muutuks? Noh jah, et teine teema on jah, mis sa ütlesid muusikaesteetika, et see on võib-olla niisugune veel keerulisem teema, et ma olen seda ise nagu vahepeal avastanud, et et see on väga huvitav, kuidas aeg jätab paratamatult muusikale oma jälje, et et üks selline lihtne näide võib-olla on, et juhatasin ühte koorija. Mõtlesime minna ühele konkursile, mille kohustuslik laul oli Mihkel Lüdigi mets ja see hakkab niimoodi hästi, kuidas öelda, bravuurselt peale tuul Maruks tõusis, metsa poole põikas, kuid pöörane ja sakslane laulavad seal kõrgetel kirglikult. Üür. Ja mina avastasin paraku noh, uue aja inimesed, ma ei suuda seda tõsiselt võtta või see tundus nagunii mingisuguse ajastu värviga selline tomatist. Et ma mäletan, et ma tegin selle looga proovi ja mitte üldse pahatahtlikult, aga ma hakkasin naerma sel hetkel, kui juhatama nagu seda sellist nagu ÜLE parteetilisust minu jaoks saadaksin, millele emaga ema ütles tema lemmiklaul, mida ta koorides laulis, siiamaani ta tuli, läks silm märjaks, et seal suletakse Ilus kohti, mets, võidetuna laulis mulle seda kohta ja, ja siis ma saingi aru, et see on midagi sellist, millest keegi ei ole nagu süüdi. Ma absoluutselt ei tahaks kuidagi öelda, Mihkel Lüdig oleks kuidagi ma ei tea, kehva loo kirjutanud ja see on minu arust väga hästi kirjutatud lugu ja niimoodi, aga et see on selline huvitav asi jah, et kuidagi nagu võib-olla see mingi üldine vaim, mis tol ajal oli, on tänase päevaga nii palju muutunud, et tänapäeval ta ei mõjuks nii ta ei mõju lihtsalt niimoodi, nagu ta mõjus siis et ja seetõttu ilmselt laulupidu ka üritab kogu aeg nagu muutuda. Aga samas on see selline mingis mõttes ka libe jää, et kust see piir läheb, et igasuguste traditsioonidega on ju nii, et kui palju seda siis muuta võib? Et ütleme nii, et mina nagu selles mõttes jällegi noore inimesena pigem on selline hästi konservatiivne, et ma nagu selle noh, kui on siin nagu popmuusikat laulupidude kauba toodud, et mina kui seda ei ole väga nautinud ütlemine selles laulu garama, pigem laulaks müüditi metsa. Kusjuures seal kontekstis ta ei mõjuks kani laulude nagunii natuke parteid. Aga ka laulupeol on toimunud selline esteetiline pööre ja ja nagu Eesti muusikat 20. sajandi alguses liiguti eemale sellest Saksalikust, rahvalaulude seadest, akordilisusest ja saare kreek võiksid hoopis teistsuguse hoiaku kui näiteks Miina härma. Siit tuli ka väga suurvahelisse. Kas sa oled mõelnud, kelle muusikalise järeltulijana sa ennast näed? No vot mingis mõttes mõtlema muusikast ma olen hakanud palju hiljem kui muusikaga tegelema, sest mul on see vist nagunii pidi käinud, et võib-olla tänu sellele võib-olla ma üldse julgendi olla helilooja või julgesin hakata oleks siis kui millegagi alustad, siis nagu harjud ära ja siis siis julged juba edasi. Aga jutu mõte on see, et ma arvan, et kui ma oleks õppinud näiteks muusikakeskkoolis, siis, siis ma oleks juba palju varem on hakanud mõtlema neid küsimusi, et kuhu ma üldse ise kuulun ja ei olekski julgenud üldse kirjutama hakata, ma arvan, võib-olla. Aga kuna ma vastasin Raplas, ma nagu ei teadnud mehed neid asju nii palju noh, sellist natukene laste muusikakoolis õpitud muusika ajalugu ma tundsin, aga mul nagu tagantjärgi mõtlen, puudus mingisugune kriitikameel, et ma üldse julgesin hakata kirjutama. Et minu nagu muusika kirjutamine algas üsna intuitiivset ilma ühesõnaga, väga analüüsinud kelle järeltulija ma olen. Aga hiljem nüüd kus maal selle muusika professionaalse õppetee läbinud ja siis ma olen väga palju mõelnud taoliste küsimuste peale, et mis üldse kogu muusikaajalugu nagu, et kus ta siis ikkagi kuidas ta nagu kulgeb ja et, et need on sellised huvitavad teemad, et ühest küljest, kui võtta seda kanaliseeritud muusika ajalugu aluseks hakata minema kusagilt gregooriuse laulust ja siis on ju varajane reaalsus ja ja siis renessansi renessanss ja barokk ja klassitsism ja romantism, hilisromantismi siis jõuame naabusin 20.-sse sajandisse, siis tegelikult toimusid seal tohutu muutus nagu maailma muusika ajaliselt ikkagi üks selliseid kõige üldisemaid muusika elemente minu meelest nagu intuitiivset, otsustades nagu lammutati laiali, et tonaalsus kui selline või midagi, mis inimeses, ütleme tavainimesed, kes muusikat ei õpi. Üldjuhul tekitab väga hea tunde, kui on minu meelest selline kaunis meloodia kaunis harmoonia ja et aga et kuna see oli selleks ajaks nii üleküllastunud siis tundub, et eelväed hakkasid sellest väsima või nad ei leidnud enam võimalust selles midagi väljendada. Siis ju kõik see, mis 20. bändi muusikas on toimunud on ju tegelikult täitsa sihuke drastiline muutus ja, ja kui ma mõtlen, et kuidas mina nagu sellesse suhestunud siis nagu mingis mõttes noh nagu isegi kurb öelda, aga et nagu ei suhestugi, et ma nagu kõnnin seal täitsa mööda nagu meil lihtsalt sellega suhestuda tänapäeva Eestis nagu palju konkreetsemalt selliseid nimed näiteks nagu helen Tulve, Toivo, tule, Märt-Matis, Lill kõik õpilased, minu eakaaslased samuti on ju, et see on nagu teekond, mis nagu hakkas üha enam välistama sellist meloodilisust ja head külalised hakkas otsima pigem kõlavärve. Ja sellist nagu innovaatilisust muusikas ma ütleks, et mina olen selles mõttes selline nagu lapsest peale kuidagi hästi meloodiaid armastanud ja mu enda muusika on ka, ütleme selline väga, väga konservatiivne, selles osas ma arvan, aga teisalt koorimuusika ellu võtta, nii et koorimuusika kuidagi nagu üldse natukene kogu selles muusika ja siis üks nagu saareke, mulle tundub, et on nagu natuke mingi teine asi selles mõttes, et laulmine on niivõrd üldjuhul ikkagi niivõrd meloodiline tegevus, et siis ka tänapäeva maailmas on minu meelest nagu, kui vaadata kaasaegseid heliloojaid, kes on väga palju koorimuusika siukseid, armastatud heliloojaid ja, ja siis on nagu mingites täitsa teine. Rada on siis nagu tugevad muus vallas koorimuusikale on nagu mingisugune oma oma selline saab, nii et selles mõttes ma isegi tunnen, et ma nagu puutun kaudu kokku ilmselt kuidagi intuitiivselt nende teiste, just nagu koorimuusika heliloojatega, nagu noh, Ameerikast on Morten Lauringson ja Eerik ristakar. Erik Vitakerdil mingis mõttes ei tahaks väga palju olla seotud tema, kuigi ma pean tunnistama, et ma väga armasitena muusikasse kunagi väga siiralt, aga võib-olla kohati, nähes edasi tema sellist populismi, siis on tekitanud küsimusi nii-öelda. Aga veel Paavel, Lukassevski niisugune Poola on, need nimed ei ütle ilmselt väga midagi, kui ei ole koorimuusika mingi asjatundjad. Aga Eesti selles mõttes mulle väga hingele Cyrillus Kreek, et kui niimoodi minna sinna päris nagu vanemasse aega, et mingil põhjusel ma tunnen temaga nagu väga suurt sidet ja mulle endale oma kooriga väga meeldib kreeti laulda, seal on päris palju laulnud Kreek'i ja ja teeme seda ka edaspidi, et ja tema tegelikult mingisugune kõlataju on mind isegi täitsa otseselt mõjutanud. Palju koorijuhtide seas räägitakse minu meelest kreegi sellisest, noh, see läheb kunstiga kokku sellise nagu madala testituuri armastusest, et mis, mis loob sellise ütleme, kunstikeeles sellise tumeda koloriidi majandada täitsa nagu teadlikult päris mitmel korral kasutanud ja mõeldud ise oma südames, et aitäh, kreek isegi niimoodi, et ma nagu ise väga täpselt tean, kus see tuleb nagu, et tänu sellele, et ma olen teatud kindlaid tema lugusi laulnud, mis on mulle südamesse kasvanud, ma nagu armastan teda elementi, kui on võimalus kasutada seda madalat koloriit. Ja praegu ma võimaluse juhatada kreegi kaasaegset Mart Saare kooriteoseid, kellega ma võib-olla ei tunne nii suurt nagu ma ei tea, loomingulises mõttes May tunnelis temaga sellist sidet oleks kuidagi sarnasem. Aga mulle lihtsalt väga-väga sügavalt meeldivalt tema koorilaulud. Ütleme nii, et ma olen nagu kasvanud nendeni võib-olla, sest nagu nooremana ei olnud nii vaimustuses neist, aga olles nüüd kolmekümneaastane, siis Minnet erutavad nagu väikest last. Nii ilusat mingi täiesti oma majja. Saare ja keegi puhul ei saa üle ega ümber rahvalaulude kasutamises. Nemad muidugi elasid sellel ajal, kui nad said ise käia neid rahvalaule kogumas. Aga sa ise oled ka loomingus üha enam rahvalaulu poole pöördunud. Mis sind selleks ajendas, mida sa sealt otsima läksid? Ma veel ütleks selle eelmise küsimuse lõpetuses saare kreepolileni nagu vanemast põlvkonnast, aga kahtlemata mind võib-olla nüüd natuke selle küsimusega mõnevõrra. Et võib-olla vast kõige enam isegi on inspireerinud ikkagi üllatus-üllatus, Arvo Pärt ja Veljo Tormis, et et eks nad on meie kaasaegse Eesti kõige tuntumad heliloojad ka, et mina sattusin kasvama sel ajal, kui nemad olid ja ja võetakse selline püha kolmainsus. Pärt, Tormis ja Kaljuste, et Kaljuste mingis mõttes ka kogu maailmale tuttavaks tegi ja mina just olin siis noor, kui see oli noh nagu põhiasi on seal väga palju mõjutanud, ma tunnen. Ja kui selliseid rahvalaulud kohta kas ilmselgelt minu puhul, Veljo Tormis on ikkagi see, mis nagu, kuna ma laulsin ise väga palju tornis erinevaid seadeid sellesse, samasse inimkonda noh, mitte nii-öelda noortekoondis, siis hea ka eesti koolile Marta segakooris, et sealt juba jäi nagu kõrvu midagi ja kuidagi ütleme jah, puhtintuitiivselt regilaul on mulle alati meeldinud. Ma ei tea, mis lapsest peale lihtsalt on kuidagi väga kaunis minu meelest ja lihtne ja ja samas ahel hingamise fenomen seal. Ja selline teatud meditatiivne atmosfääri ma pean veel tõestad mulle olles natukene sellisel melanhoolsema hingelaadiga lapsest peale väljunud, sellised natuke kurbliku regilaulud, et mis on minaariks ja, ja sellised üsna väheste nootidega ja noh, kasvõi kreegi magama, aga matsikene nendes on minu jaoks seda ürgsust selline mana atmosfäär, selline peetum, Moobile tunne, et see ei lõpegi kunagi ära öelda, muudkui ketrab ja ketrab ja aga et kui on näiteks ainult tõesti sellises Minooris kahel kolmel noodil see viis, et see võib mõjuda nagunii sugestiivse ja helilooja ja ka see on see, mis paneb sind nagu mõttetööle. Tormis andis nagu selles osas nagu mulle inspireeriva suuna kätte nii-öelda varem kasutati regilaulu rohkem. Et võeti võib-olla see regilaul ja võttis nagu selliseks Essensiks või üditsemat teos. Ja siis hakati seda nagu üsna vabalt vormima. Ma ei tea Tubin või kes Eller või oma instrumentaalteostes või või ka saaren ja et nagu seal tihti kindlasti ei ole seda manavate energiat, Tormis nagu on ja nagu ta ise ütles, et jättis selle regilaulu puutumata ainult lõi sinna sellise atmosfääri, et taoline mõtlemine on mulle kahest hingelähedane. Et üldse muusikas, et luua mingisugust atmosfääri või meeleolupilti või sellist noh, ütleme seisundit, et sa korraks nagu unustaksid ajataju ja ka situatsiooniga, et kus sa praegu see oleks võib-olla ideaalilähedase muusika võtaksin nagu mingisse võluilma, et sa unustaksid nagu ära oma ole olemasolu. Nii et põhjus on nii-öelda puhtmuusikaline selles mõttes aateline, praegu pean väga lugu eesti rahvamuusikast üldse eestlaseks olemisest, aga samas ma saan ka nagu endale aru andes aru, et aeg on nii palju muutunud, et ega me seda aega tagasi tööle seda regilaul regilaulukultuur ja nagu tagasi ei tule. Selles mõttes, et seda minu meelest enam ei ole. Memmeke kusagil laulab ja sa kuulmise järgi õpid seal ära ja laulab oma lapsele edasi. Võib-olla üksikud perekonnad. Et see tegelikult nagu lihtsalt suri välja ja peab olema tänulik, et olid mingisugused tegelased, kes seal 19. sajandi alguses võitsid selle vaeva. Läksid koguma neid viise. Eesti üliõpilasseltsi ja noored heliloojad kus need viis ja nüüd tänu nendele üldse leiab, isegi käisin siin üheks uueks teoseks seal eesti luule arhiivis kuulamas neid vanu salvestusi ja niimoodi, et selleks tegelikult mingit väga napilt, see oleks võinud ka täitsa ära kaduda, suur osa sellest, mul on tunne. Et, aga et selles mõttes mina, aga selline 21. sajandi regilauluarmastaja, kes on, ju läheb, ostab Solarise keskusest endale paki piima ja siis võtab lauliku lahti ilma teadmata väga on ja kes seda kuskil laulis näe lihtsalt ilu siis. Ja et tekitab muusikalisi inspiratsiooni momente, võiks seda seadma hakata. Ja minu meelest näiteks Viljandi liikumine vees nii-öelda, et ühest küljest on see minu arust ülitore ju, et et üldse keegi tegeleb selle vallaga. Aga teisest küljest, kas nagu regilaul tingimata on popmuusika nii-öelda väga tihti ju tänapäeval need Viljandi kultuuriakadeemia nagu põli sellised läbilööjad, bändid ju sisuliselt noh, on muutunud ta juba ju selliseks. Üsna isegi ma ütleks nagu agressiivseks siukseks roki liiguks. Rahvalaulu hääbumisega on ju tegelikult kaks teooriat, üks on see, et see oli täiesti välja suremas ja püüdis viimasel hetkel kinni, koguti veel laule ja salvestate laulikuid, aga teine teooria on ju see, et kui oli rahvusliku ärkamise aeg siis asjaolu, et üldiselt rahvalaulu uurima hakati, tõstis selle väljadel algsest kontekstist ja kiirendatele hääbumise, kuna see ei olnud enam osa igapäevaelust ja, ja Veljo Tormis ei olnud vist üldse nii negatiivne selle rahvalaulu jätkumise suhtes kui, kui sina praegu ta kirjutatud kunagi ma ei tea, kas seal seitsmekümnendatel või isegi mingisuguse üleskutse ja tal oli kindel plaan, kuidas rahvalaul tuleb viia tagasi, esiteks kooli, kui seda hakatakse laulma alates kõige väiksematest klassidest ja regulaarselt ja nii nagu see leiaks kuidagi tee tagasi inimeste igapäevaellu, kas ta välistad selle võimaluse? Ei piisa nii-ütelda, neid fakte ma ei teadnudki, aga, aga siinkohal tuleb kaks mõtet pähe. Esiteks ema täpselt nii tegigi. Nii sündiski tegelikult soriinimata koor, et ta läks esimese klassi, kui Andero läks esimesse klassi, mu vanem vend ta läks klassijuhataja juurde, küsis, kas ta võib hommikuti hakata regilaulu laulma nende lastega, et see pidavat looma head atmosfääri või midagi taolist. Ja noh, tal oli tohutu selline ema sihik lihtsalt nagu kuidagi kartis seda. Et kui laps läheb kooli, et siis tekivad nagu siuksed, kehvad mõjud nii-öelda, siis ta üritas nii palju kui võimalik turvata nagu seda elumuutust väiksel lapsel. Ja ma olen ise ka mõelnud seda, see on küll väga kursis, kuidas tänapäeva Eesti selline muusika programmid on ja nii edasi, aga nii palju kui ma siit-sealt olen nagu aru saanud, et üha enam minnakse nagu just selles suunas, et on mingisugused fonod ja fonod peal, selline nagu popmuusika, laulmine ja. Ma julgen kindlasti jääda eriarvamusele. Ma arvan, et ka see inimene, kes kuulab poprokkmuusikat, ta ei pea tingimata kooristada laulukoorilaul on täiesti nagu eraldi selline ala, et selle põhiline rõõm, mis koorilaulus peitub, on selline harmoonia, kogemine. See, kes on kogenud kooris laulmisse, teab seda, kes ei ole, see ei, ei tea, aga jah, et, et üks a cappella koorilaul ehk siis ilma saateta laulmine, sellel on täiesti selline teatud kindel selline erepingeväli mida saab kogeda ainult AKP lauldes ja mitmehäälset lauldes, et et kui see minu teha oleks, siis mina igal juhul pooldaks seda, et see võiks ka tänapäeval olla nii, et regilaul oleks nagu algusest peale esimesest klassist peale elementaarne muusikatunni osa ja minimeerida üldse igasuguse tehisliku helil kasutamist, et ainult muusika aerotunnis võib ju lasta kuulata mingisuguseid sümfooniaid. Et fonod ja siuksed asjad oleks ikkagi naturaal ja isegi elektripill, mis on siin ka, pole häda midagi, mul on ka sigi klaver olude sunnil ideaalist muusika, ürgsust. Käbi väljendid on minu meelest vaid siis, kui, kui see muusika ongi ürgne, sideta sünnid loodusliku helina, looduslikest vibraktsioonistas, piibli keel võngu või, või löökpillid, heli, seda, et, et elektrooniline sekkumine juba minu meelest nagu pihustab seda ürgsust. Ja teine teema haakub ka Veljo tormisega, et ja laulupidudega, mida ta ka enne intervjuud natukene rääkisime, sellest võiks juttu tulla. Et on laulupeo võimendus. Tänapäeval on ju laulupeod, me ei kujuta ettegi enam, et nad ei oleks võimendatud sinna see on elementaarne, et mikrofonid seal lauljate ees, noh, ütleme omalt poolt, et minu ja mu vendade haldust ja, ja kahega kaasmõtleja dirigendi arust näiteks normaalne ei tundunud ja isegi kandideerisime uue laulupeo loomingulise konkursil tööga, mis üritas siis tuua tagasi akustilist laulupidu, see ei võitnud selle konkursi. Üks väike põhjus või selleni julgustus, miks seda teha, oli ka samuti Veljo Tormis tegelikult, kes, kes kunagi isegi helistas mulle, kui ta oli lugenud mingisugust minu intervjuud, mingisugusest lõhestas, maalin vist ka maininud midagi, et see on ikka kurb, et on helivõimendis laulupidudel ja sistel osa helistas. Et ütlesid sina, noormees, võta see enda peale, et mina enam ei jaksa mind keegi kuulaja. Aga et tema väikse poisina mäletab, kuidas ta istus laulupeol nõlval kuskil täitsa kaugel niimoodi ja ei olnud sel ajal mingisugust helivõimendust ja kõik oli kosta, ütles, et lihtsalt ainuke erinevus on see, et inimesed kuulasid ja et eks ta tänapäeval muidugi tundub idealistlik, ega me meie tahtsime ka teha ainult ühe päeva võimendus, et ega meil tervet laulupidu ei oleks julgenudki muuta, kuna seal tekib probleeme, siis ei saa ühtegi saatega laulu laulda. Aga lihtsalt see on huvitav, et mida võimekus tööl, ega ta, ega ta noh, mina leidsin enda jaoks väga lihtsal põhjusel, mida sa teed, et kui seal helivõimendus, siis see, kas laulab üks inimene või laulab 30000 inimest, seal ei ole mingit vahet. Volüümi nupp on see, millega vahel sa saad ühte inimest võimendada, nii et terve laulukaare ala, kõik on seda häält täis. Järelikult kaob ära see ime, et meil on 30000 ühendkoori ajal umbes 25000 inimest laulavad korraga. Et see nagu võtab selle ime pärast seda imekogeda, selleks oleks vaja minna siuksesse nulli tagasi ja noh, pluss üks, üks aspekt teiseta lihtsalt ilma võimendist heli mõjub kuidagi teraapilise. Kas ta jätkab, seda võitlust? Ei hakka, ma ei ole ka väga võitleja tüüp oma loomult nagu ma ei ole vist väga selline revolutsioonide, aga mul on nagu palju oma mõtteid peas kogu aeg maailmast ja elust ja kuidas võiks olla selles mõttes, et rääkisime rehi laulustega, ideaalis võiks ju nii ka olla, et sööksime toitu, mis on meie omakasvatatud, on ju ja mis ei oleks nii-öelda mürke täis ja nii edasi on ju väga paljusid asju, mis võiks olla, aga, aga ma nagu kuidagi olen ka hakanud aru saama üha enam, et maailm nagu minu jaoks Est eksisteerib kuidagi nagu mitmest paralleelis on minul selline sisemine maailm ja selline oma sisemised väärtused. Ja siis on maas täpselt selline, nagu ta on, mul ei ole mõtet nagu minna kuhugi lipuga lehvitama Donald Trumpi või Vladimir Putini näiteks vastu või midagi, et mis ma nagu kukuvad käed rüppe selliste nagu suurte küsimuste ees, et ei ole minu võimuses. Allmaailmas nagu kujutaks üldse, et ei oleks ühtegi sõda, näiteks ei oleks sõda ikka veel minu meelest ülim totrus nagu ülim rumalus, mis saab olla, sest inimesed vist ei ole aru saanud, et me niikuinii ei ela igavesti siin maailmas varem või hiljem tuleb see moment tuleb lahkuda, mis on minu meelest väga kurb. Milleks seda kiirendada oma lollusega? Lihtsalt sellepärast, et üks riik tahab olla teisest kuidagi tugevam? Ta tundub nagu lasteaeda selles mõttes ja samas, et nagu inimesed kõik seda pealegi kollektiivselt harjunud jõu toel nagu aktsepteerivad aastatuhandeid nagu aga, aga samas mul on mulje jäänud, et nii, nii on mõelnud ka aastatuhandeid tagasi mingisugust inimesed. Ma arvan, kes on uskunud siis pigem headusesse ja vaidlusesse muudesse lahendustesse kui vägivald, et nad on ka selles suhtes jäänud käed rüppe kokkuvõttes, et okei, tahtsin väga laiaks, aga, aga samamoodi akustiline laulupidu, et ma ütlen, et me nagu korra proovisin, aga ei õnnestunud, siis noh, ma ei oska öelda, et kas sellest nagu võidelda, et et kokkuvõttes eks ta muudaks, võib olla seal oli nagu väga keeruliseks, et inimesed on juba nagu väga harjunud sellega, et noh, kas või liiklusmüra juba nii palju rohkem. Et täitsa võimalik, et lihtsalt ei tohikski nagu, et ei kuule seda või inimesed ei ole harjunud enam kuulama, ma ei oska öelda. Laulupeo selliste rõõmustavamate külgede juurde siis sinu enda looming on ka laulupeol kõlanud. Ütle, mida tuleb üks helilooja, kui firma laul talle laulukaare alt vastu kajab. Low. See on selline huvitav asi, et. Ma olen avastanud oma sellise noore helilooja elu jooksul sellise imeliku kokku kõlavused mida rohkem mingisugust sinu laulu lauldakse, seda vähem ma tunnen, et see on minu lauludest. Et see on nagu paradoks, et neetud, ütleme vähesed laulud, mis on saanud nagu natukene avalikumalt tuntumaks, nagu oli sellel eelmisel laulupeol muusika näiteks, et seda vähem ma kuidagi tekitsee nagu neutraalne tajub selle loo suhtes, et ei oska seda nagu kuulata, esiteks ei oska seda nagu kuulata värskelt, kuna oled seda liiga palju kuulnud. Ta muutub nagu üle tarbituks ja teiseks ta kaotab oma isiklikus ja kuna ta on järsku kõigi oma aga, ja noh, et see vastus võib olla üllatav, et jääb mulje nagu, et, et seal keha heli halb, kui lauldakse su laulu niimoodi massilisematelt, et siis jälle nagu tasakaaluks, ma ütleks, et jällegi teisalt muidugi see nagu väga liigutav tunne ütleme seal 2014 aasta laulupeol minu jaoks ilmselt kogu eluks meeldejääv hetk oli, oli võimalus juhatada oma laulu kordamisele. Et see oli nagu täiesti selline kirjeldamatu kogemus, kus korraga oli tunne, et üsna lühike lauluga kaks, kolm minutit korraga oli tunne täpselt samaaegselt, kui see lõppes, oli tunne, et see kestis üks sekund. Ja et see kestis terve igaviku tunne nagu samaaegselt enda sees. Et see nagu ajataju mõttes väga kummaline kogemus. Et mingi energeetilisel tasandil tekkis niisugune tunne aega jäi seisma, et sa nagu olid mingist täiesti mingis teises dimensioonis samas kui see läbi oli, see niisugune on lihtsalt niisugune hetk nagu kuidagi nagu selline üks sihuke Need on mõeldud, ma tulin sealt puldist alla ja Kaspar mändile, kes siis juhatas seda nagunii-öelda ametlikult laulupeol. Ainuke asi, mis ma ütlesin, oli ka, et mis asi see, mis, mis õieti juhtus, võtta või midagi, et ma ei saa üldse aru nagu, et, et kas sa tundsid ka nii või noh, nagu mingi tekkis selline kummaline tunne. Aga kas sul oli tunne, et sul oli sel hetkel mõistus nagu selge või mitte vahel, kui juhtuvad sellised suured asjad, siis on noh, ma ei ole loomulikult juhatanud, aga on kaks võimalust, et kas sa mäletad suudabki rest taastuda nagu iga sekundi või siis kõik oli nagu udus ei mäleta midagi suudaksite taastuda sellest tuhatamisest igast sekundi. Pigem mitte, aga samas mu mingil hetkel on väga täpselt nagu meeles tunne, okei, no mina ei olnud proovid teinud ja ma pole olnudki mingit kogemust nii suurt koori juhatada. Õnneks oli vahetult enne kuu aega tagasi Tartu laulupidu, kus ma sain juhatada paari tuhandet lauljat, nii et kui seda kogemust poleks olnud, siis, siis ma oleks ikka nagu see oli ikka väga hirmutav. 10000 lauljat ja, ja veel mingi 100000 inimest publikus. Väga tore küll kordamisele kutsutud ja tule nüüd juhataja ise, aga mis siiski ei saa mitte midagi aru ja lugu jääb seisma, on ju, et see, see mõte lõbusad, kuklas on ju, kuna ega dirigendina mingit meeletut enesekindlust ma ei ütleks, et mul oleks olnud või oleks siiani samas natuke kasvab kogemusega, aga et selles mõttes mul on lihtsalt väga eredalt meeles austaktimine. Vaatasime muidu oled harjunud nagu oma toorise niukene konkreetseid inimesi, kes selle vastu vaatajale asjadki tänapäeval allutatud on viimasel ajal need lauljad olid üleval seal sa näed mingit naiste energ nii-öelda seal kusagil, kes peavad alustama, ja see noh, lihtsalt sellest sai ta muidugi hea, et sa, sa ei teagi, juhatada inimesi juhatada meelsuses, nagu taevas juhatati otsa muusikat. Ilma et sa peaks mõtlema, kas keegi saab aru selles suhtes või ei saa, sest niikuinii ei sõltu kas sinu arust või mingi selline tunne rekest selliselt, nagu andsid enda muusikale, hingasid sisse, hakkasid juhatama oma mingisugust ideaalmaailma peas ja siis noh, õnneks saadi, kui mingi hetk on meeles ka mehed seal kuskil loksusid, see on ka meelde jäänud, et siis mõtlesin, ooper hakkab vist, kes teha. Aga õnneks siis läinud. See asjaolu, et sa oled oma väljendusvahendiks ikkagi suures osas valinud koorimuusika, kuidas me sellest ise mõtlen, et kas seal mingisugune saatus, et sa oled sündinud sellisesse perekonda nagu sa, Ma olen sündinud või paljud heliloojad räägivad, kui need küsitakse, et miks nad kirjutavad sellistele koosseisude, et nad ei kirjuta koorimuusikat, sest et orkestrid on nii palju rohkem nüansse, nii palju rohkem kõla, oleme teada saanud, nii palju laiem külges ei peaks nagu inimhääl olema kõige peenemalt häälestatud ja kõige tundlikum instrument Maarjas või miks see praktikal ei osta? No esiteks, ma vastaks esimesele, sinu küsimusest esimesele poolele kindlasti jah, et see, et ma sündisin sellesse perekonda, kus ema on koorijuht mõjutas mu elu väga otseselt tagantjärgi mõeldes, et ma lihtsalt sain selle koorimuusika endale nii-öelda emapiimaga kaasa. Et ma olin juba siis, kui mu ema kõhus olin, olin ma kooriproovides kaasas ja, ja koorilaulust sai minu elu nagu kõige loomulikum ja armastatum osa seal juriinimada koorides, lauldes, nendes koorilaagrites käies ja minu parimad sõbrad, kes tulid sellest koorist ja nii edasi. Et see on nagu väga, väga selge seos ja, ja ma olen väga-väga tänulik selle eest, mis mu ema mulle nagu lapsepõlvele lõi, mis võimalused lõi ja ka teistele koolidele, kus ma olen sattunud laulma näiteks Eesti koolinoorte segakoor, kus ma üle 10 aasta laulsin ja ja üha enam armusin koorimuusikasse. Et aga teisalt ma pean ütlema, et ma olen täitsa nõus nende heliloojatega, kes niiviisi vastavalt, sest ma nagu väga reaalselt annan endale aru, et koorimuusika minu meelest minu meelest ta ei ole nii suur kui orkestrimuusika näiteks, et minu isegi mingis mõttes unistus. Kunagi oli unist Gustav Ernesaks olla aga siis, kui ma muusikat seal õppima, siis oli unistus seal Siberis olla. Et väikse poisina tundub olevat Gustav Ernesaks on jumal lihtsalt ja ma olin koorimis perekonnast kasvanud ja, ja see laulupeod ja kõik, see tundus nagunii võimas ja tundub siiani. Aga kui muusikat süvitsi hakata õppima, siis Sibeliuse prakse, Tšaikovski sümfooniad on oma sügavuse astmelt muusikalise sügavuse astmelt kindlasti võimsamalt kui mistahes laulupeo laul. Näiteks et sügavuse astmel ei pruugigi olla, sest see, mis loob laulupeol sügavuse, on see kokkusaamise ime. Tuhanded inimesed koos laulavad seal kahtlemata maatiline. Aga üks laulupeo laulud muusikalise tartlasena, noh, on ju üks hästi kirjutatud harrastuskoorilaul selles mõttes, mida on kõik laulukaare laulud, inimesed on heas mõttes harrastajad ja see peab vastama sellele jõukohase, selle et ei saaks öelda, et üks laulupeo laulan, muusikaline ime tingimata, aga üks sümfoonia on, on minu meelest muusikali nimega. Et kui ma mõtlen Brahmsi sümfooniat peale Tšaikovski 45. kuuenda sümfoonia peale Sibeliuse sümfooniad peale, siis need on tõeliselt nagu imed, mida saab luua ainult inimene, kes on õppinud muusikat väga süvitsi, kes on andekas, kes on töökas ja siis veel miski sinna juurde. Ja tegelikult mingil hetkel ma isegi olen olnud nagu natuke kurb, et kui ma olen hakanud aru saama, et kuidagi nagu saatus juhib mind sinna koorimuusika koorimuusikakanalisse üha enam ja enam sest nagu mu unistused on olnud kirjutatud sümfooniaid. Isegi mingil määral liigun veel sellel teel, et arendada ennast ja kaitstumentaal muusika vallas endiselt armastades, lisaks ka koorimuusikat, aga üha enam. Ma olen hakanud nagu võib-olla arusaama, et võimalik, et minu teekond ongi nagu rohkem koorimuusika oma armastus jagada ja hoolitseda selle eest, et nii koorijuhina kui ka heliloojana. Sest seal on kahtlemata valdkond, mida ma lapsest peale armastanud, aga lihtsalt jah, et ma arvan, et see ei ole see kõige suurem. Kui nad väga ausalt öeldes aga kirjutad sama sifooni, no eks paistab. Kuulsite intervjuud helilooja Pärt Uusbergi ka saates kõlasid Cyrillus Kreegi untsel ilmal lätsima ja katkendid Uusbergi teostest. Õhtu ilu ja ka üleval on külm. Heliloojaga vestles Miina Pärn. Klassikaraadio moodi alla ja kuula kohe.