Suvetuur. Suvised kohtumised ja muusika. Tere klassikaraadio kuulajad, stuudios on täna Johan Randvere ja meie esimese stuudiokülalised on Mihkel ja Mari Poll. Kes on juba Eesti kontserdilavadel olnud, ma ei tea, võib isegi öelda pea 20 aastat ja kuulemegi kõige esimesena nende ühe kontserdisalvestuse, milleks on siis Prokofjevi tsüklist viis meloodiat esimene osa andante, mis on siis pärit Estonia kontsertsaali, 2014.-st aastast. Nüüd ongi meil siis jutujärg käes, esimesena küsin siis Mari Polli käest. Tere vari. Tere. Kuidas elad? Väga hästi. Mida siis teeb üks tippviiuldaja suvel, kas sa saad palju puhata või on sul väga palju plaane tehtud muusikalisi loomingulisi või inimlik? Ütleks nii, et iga suvi erinev, et on ikka perioodid, millal saab natukene puhata ja on perioodid, kui on mingid kontserdid. Et ma ütleks, et sellel suvel mõlemad. Et on mõned kontserdid ja on ka mõned reisid. Jaa. Jaa, mõned puhkusepäevad ikka ka suurepärane, seda on hea meel kuulda. Mis seal praegu ma tean, et sa oled Norras valgustame kuulajaid. Et jah, hetkel ma elan ikka veel Stavangeris Norras ja töötan seal kontsertmeistrina Strangeri sümfooniaorkestris. Ja selle töö kõrvalt teen ma ka oma soolokontserte ja, ja kammermuusika kontserte erinevate koosseisudega. Nii et sul on suhteliselt tihe graafik, ma kujutan ette, suhteliselt jah, orkestri töö kõrvalt ikkagi jõuad, see on ikkagi vägev. No ikka tahtejõuga jõuab kõike kast õlut, iga nädal seal proovitsi Stavangeris. Jah, enamus nädalatest. Käivad erinevad dirigendid üle maailmasolistid üle maailma. Ja on väga palju erinevaid dirigente ja soliste ja meil on olnud ka mõned tuurid. Esinesime Amsterdamis, konsertoskaja kuuleme nüüd tagasi ka detsembrikuus. Nii et jah, et, et igavaks ei lähe. Kui turvalises kontserdite paus oli, siis hea mängida kuulutusel akustikat ikka kiidetakse taevani. Ei, see oli väga imeline, sa oled sa akustika ja see õhkkond ja see publik, et jah, see oli väga meeldiv kogemus, mitu aastat muidu oleks Stavangeris juba olnud. Nüüd on, hakkab lähenema kolmele, kolmele. Ja oled siis ennast tunned ennast seal kodus orkestrantidega nii-öelda sadesti läbi? Ja, ja et need inimesed on hästi toredad ja kohta on ilus ja mängivad hästi kõik sõdutud, siis valgustada solistide ja dirigentidega ja ei, ei, ma olen väga rahul sealse eluga. Ja nüüd mul on võimalus mängida ka solistina Stavangeris sümfooniaorkestri, käin koduorkestri ette, just lähed, et novembrikuus on mul kaks kontserti nendega, kus ma mängin klasenovi viiulikontserti. Väga tore ja kes on dirigent? Dirigent on meie peadirigent Kristjan vaske. Oh kui tore, siis on nagu just justkui selline mitte perekondlik, aga ikkagi koduorkester toetamas Helsingis Stavangeri saalis siis just suurepärane ja sa rääkisid ennega kammerkontsert. Ja et mihkli oma vennaga mängime ikka tihti kontserte. Ja samas nüüd sellel reedel mängin ma oma abikaasaga akordeniga, tuuad Pädaste mõisas. Jah, ja, ja lisaks on meil veel üks kvintett, millega tema aeg-ajalt projekte. Nii et on erinevad koosseisud. Väga põnev ja siis ma sain aru, et viiul ja akordion on see koosseis, eks jest ja mis repertuaari teil on, kas teil on originaalrepertuaar, olete teinud seadeid? Enamusjaolt on seadetest koordinile ja viiulile nii palju peale plats olla ei ole, et tihti on siis meil on kavas Vivaldi aastaaegadest, suvi siis meil on natukene mõned sooloteosed ka mõlemad, mõlemad mängime natuke soola ka, just. Siis on meile Klukilt Nix teos, siis meil on meloodia. Ja siis meil on sära saatelt. Bar videos valan seatud viiulile akordionil ja on ka peatsolat pael lugu. Väga põnev valgusest igaks juhuks kõiki, nüüd, kes te kuulete, kes satuvad olema Muhumaal, millal see kontsert täpselt ja, ja kus on. Et see on üritus, on kontsertõhtusöök Pädaste mõisas mis on algusega 18 30 ja peale kontserti järgneb siis Michelini tärni õhtusöök. Nii et soovitan väga 18 30 ja kuupäev oli seitsmes juuli sellel reedel. Tore Pädaste mõisas on ka muidu klaver, nii et kõik kes teavad, siis on klaver. Noh, väga tore. Mihkel, tere ka. Tere. Kuidas sinu suvi läheb? Ma arvan, et hästi. Kas? Ma kuulsin kunagi hiljuti sellist lauset, et Lilian Semper olla läinud pärast õppetööd väga veendunult puhkusele ja olla siis aga kindlalt olnud eemal linnaelust ja, ja koolist ja õppejõud ometigi. Ja siis esimesel septembril, kui ta oli tulnud kooli, olid olnud kõige särasilmsena valmis tööks täielikult, kas sina, plaanika, sellist täielikku puhkust suveks? Minul sellist täielikku puhkust ilmselt ei tule, mitte kunagi elus. Seda ma ei tea. Aga Lilian Semperi ma teen, oli väga ilus suvemaja Laulasmaal, nii et see tõesti kutsus puhkamisele L-i külas, kus on paljud muusikud. Aga mina olen muidugi linnainimene ja, ja kui mulle väga meeldib vahel sõita linnast välja loodusesse või, või mõnda teise linna, aga minu suunas kindlasti on ka harjutamist ja uute kavade õppimist ja, ja ka niisugusi, võib-olla loomingulisi mõtisklusi, mida ei ole nii lihtne teha. Tihedal õppehooajal muidugi sa oled ju ka õppejõud muusikaakadeemias ja kuidas selle kõrvalt on siis nüüd kontsertkavade valmistamine? No ma niimoodi ütleski, et selle kõrvalt ma arvan, et elu erinevad osad täiendavad teineteist ja annavad üksteisele väga palju juurde, et nii mängimine kui kui õpetamine kui ka tegelikult igasuguste muude asjade tegemine rikastavad kuidagi sinu niisugust muusiku persooni, nii et nii et tegelikult see on ka väga suur privileeg üldse kedagi õpetada või, või olla usaldatud seda tegema selles mõttes. Ma olen väga rõõmus, et see, et see võimalus on ka siis põika sina öelda seda, mida tihtipeale ütlevad õpetajad, et õpetajalis õpilasi õpib ka veel kuidagi ise rohkem jah, kindlasti õppinud nii õpilastelt kui õpid ka kuidagi probleeme või küsimusi lahkama ja asjadele vaatama võib-olla pilguga, mis, mida muidu ei teeks. Et selles mõttes on kindlasti väga huvitav ja paljupakkuv töö muidugi ka väga energiat nõudev ja väsitav, nii et. Eks see on igal asjal on mitu, mitu tahku. Ma tean, et sul on tulemas soolokontsert Estonia kontserdisaalis, tõsi kohe sügise alguses, see on 10. oktoobril, nii et ka selleks valmistumine rikastab mingi suve mõtistuste harjutamistundidega. Mis sul seal kavas on? Seal on kavas debiicii, Bergamaski sõid siis Tõnu Kõrvitsa kümnetamatule tuule kandlale. Lemba klaverisonaat number kaks, teises pooles Frederik päenima Surkad oopus 17 siis Scertza number neli, hällilaul ja parkarool. Mitmekesine kava väga tore, kuuldes mängid kartul lemmat. Jah, ega ega vist ei olegi väga palju inimesi, kes tunneksid näiteks Limbasulaati. Jah, minule isiklikult on saanud ka avastus. Minu Ivari Ilja soovitas sellele pilgu heita ja, ja väga hea meel, et ta seda tõesti tegi, sellepärast et see on väga ilus muusika, selline. Täiesti romantiline ja kuidagi lihtsalt ilus. Ma tean ka, et sa oled mänginud lemma klaverikontserti. Jah, eks teil on sarnaseid jooni ja kahtlemata Lemba on. Muusikas on võib olla viiteid erinevatele teiste heliloojate teostele ja võib-olla talle heidetakse ette võib-olla niisugust päris isikupära puudumist, aga minu arust eest siiski see muusika on täitsa väärib mängimist ja, ja on kuulajale ikkagi täiesti ilus, nii et minule lemma väga meeldib ja, ja minu arust on aus, siiras, romantiline muusika, mida on tõesti, mis väärib, väärib esitamist nii klaverikontserti sonaat kui lühemaid, palun rääkimata armastuse. Põhimõtteliselt. Olete mänginud tõesti täiesti maailmaklassikasse tööver. Aga kas see klaverisonaat, mis on kirjutatud? Ma mõtlen just seda Lembaljuga penist, et kas see siis klaarib ära, kas on kohe-kohe tunda sinu arust, et SEB insti kirjutatud ja, aga ta ei ole lihtne tegelikult ka Lemba klaverikontsert on päris ingliskeelne sõna triki. Et limbo ise tõesti vapustav väljapaistev pianist, kes, kes oli ka näiteks täitsa Peterburis väga-väga hinnatud nii pedagoogi kui pianistina. Ja tegelikult ema, niisugune tõsidus või lugupidamine kolleegide seas, mis oli Peterburis tolle aja üks täiesti muusikakeskuses, see isegi võib-olla tänasesse päeva päeva pole pole piisavalt jõudnud või inimesed ei tea, kuivõrd tegelikult hinnatud inimene ta oli. Et sellepärast tema võimet kahtlemata oli selliseid, mis võimaldasid kirjutada väga virtuoosse nõudlikke teoseid, nii et see kindlasti peegeldub temani klaverikontserdis kui klaverikontsertidest, kui, kui ka tema nüüd selles teises sonaadis. Aga niisugune suur penism, suur suur joon, suur tunne, mis seda muusikat kannab, et kindlasti on midagi sellist, mis, mis inspireerib tehnilisi raskusi ületama ja ega seal midagi nii ebatavapärast kindlasti pole, lihtsalt peab harjutama ja. Aga kuidas on näiteks mängida ša painima Surkasid? No need on tõesti rasked ja missid, kui oskad öelda sõnadega põgusalt, et, et mis seal on siis raske. Vot, kui oskaks öelda. Ma arvan, et Tanja mustikas on. Nagu kaks poolust, ühest küljest ta tõesti võimaldab väljendada kõike seda, mis mida üks pianist võiks soovida ja mida üks inimene võiks isegi võib-olla oma tunnete maailmaavadest soovida. Teisest küljest ta tõesti kätkeb endas kõiki neid raskusi, mida klaverimängija sisaldab ja kõiki neid hirme, mis võivad ette tulla neid esitades tema teoseid ja ta tõesti nõuab pianistid täieliku klaveri valdamist, muusikatunnetust ega väga isiklikku suhet selle muusikaga, et seda ei saa niimoodi lihtsalt esitada või kuidagi objektiivselt mängida, mida võib-olla mõne teise muusika puhul saaks noh, mitte et seda peaks tegema, aga mida saaks teha, et sa tõesti tahaksid nagu kõik oleks olemas ja kui on läbitud see raske protsess tõesti selle muusika kuidagi sügavust tõeni jõudmisel, siis muidugi annab ta ka tõesti hindamatuid rõõmusele mängimisel ja, ja minu jaoks ka kuulamisel, et ta on tõesti väga väga rikas muusika ja maailma ütlesid haridus, siis tihtipeale mõtlen, et kuivõrd kuidas võtad, on üldse võimalik kõike seda mustikaid kujutada, mida seal on kujutatud. Aga noh, tõesti, ta on eeldav interpreedid ikkagi väga-väga suurt penistliku loomingulist pingutust. Ja sa oled mänginud võrdlemisi palju painime kuskilt ka, eks ju. No ma olen mänginud, ma ei tea, kas nüüd väga palju, aga ma ikkagi olen tõesti ikkagi mänginud seda jah. Ja see on, ma olen kuulnud midagi sellist pianisti A ja O on seal kuidagi kirjas, et mul üks tore sõber Leedust kunagi kohtus Arkadi voladusiga, siis rääkis küsis Volodossi käest, et te olete õppinud klaverit alates, kas ta oli 15 16, siis võiks ikkagi väga hilja. Et see on, tundub füüsiliselt võimatu olevat mängida, õppida niisuguses vanuses, mis vabadus oli vastanud, et jah, et esimese kahe aastaga mängisime läbi kõik, mis päev on kirjutanud, see aitas väga palju. No ma arvan, et valudes on lihtsalt üks looduse imed, mõni lihtsalt kohe on selline, et ma arvan, et ainult paini mängima, seda kindlasti ei teinud, Volodossiksed. Aga tõesti panin, muusika mängimine on võib-olla see, mis, mis näitab välja, et, et mida võimaldab tõesti hulk harjutamistunde ja ja ütleme, pühendumine klaverimängule, et, et see tõesti omamoodi tasu, sellega ma küsima sellise asja sinu käest, et kui sa kuulad neid lugusid, neid salvestusi, keda sa kuulad hea meelega. Kas sa mõtled jopeni, interpreet, shopaania? No su pani, internet on väga erinevaid. Seda tõesti väga meeldib, näiteks linnuli Patti. Mulle meeldib partoduubinstan kahtlemata. Näiteks Mart Arge, Pihl on küll mitte palju, aga mida ma nüüd väga palju kuulaks, aga väga tõesti eredaid sultani salvestasin näiteks tema hiljuti mängitud esimene klaverikontsert on. Elemendid on täitsa niimoodi, küpses eas minu arust oli pronksi BBC Promsile. Sa kuulad ka selliseid? Just pigem nagu vanemate ees. Jah, aga, aga ma kuulan väga huviga kõiki neid pianisti, kes keda juhtunud kuulama, kedagigi soovitab kuulata või kelle peale sattuda tegelikult saab vähem võimalda tõesti inimestel ennast nagu väga erinevatest külgedest näidata oma interpreedi Miina, avada, et selles mõttes on väga väga selles mõttes tänuväärne mängida, saad tõesti ennast kuidagi. Näidata, ja väga tore. Ma küsin teie mõlema käest, mida te olete mänginud vist ikkagi väiksest väikesest peale koos tuua, et eksju suhteliselt hämarates, mis teil on olnud ka suuremaid koosseise, trio kvartett sõpradega pandud kokku viimastel aastatel. Me oleme moodustanud trio koos Henry-David Varema, aga meil oli kontsert Estonia kontsertsaalis eelmisel hooajal. Ja nüüd meil on ka plaanis näiteks kontsetestimusliku teatriakadeemias oktoobris. Mis teil kavas on seal sellel kannastrie jahil Schuberti, teine triivi, muusikateatriakadeemias, teatri- ja muusikamuuseumis, Eesti muusika ja teatriakadeemias siiski väga hea. See on väga tore, aga kuidas on siis mängida nii pikalt koos õde-vend veel ka kodustate proovi teha? Noh ja no üldiselt mängida. Võib-olla jah, proovi tegemisega. Ei lähe liiale. Ei, me oleme teinud korralikult proovi ennem tähtsad kontserte ja eks paljude asjadega harjud ära ja tegelikult on tore nagu teada, juba aimata ette, mida teine teine teeb, aga noh, samas on ka ju võib-olla. Noh, suhtes kohati otsesem või, või loominguline niisugune duell, võib-olla on tulisem isegi. Aga mugavustunne jääb ikka alati, et. Aga jah, see hea mängida mariga, mul on väga hea meel. Ma tean, et te olete salvestanud teritega salvestanud, rääkige sellest, millal te salvestate, mida salvestasid, kus kohas ühesõnaga kõik, millal plahti kuulata saab. Jah, et meil tegelikult hakkab plaat just välja tulema. Et peaks, see peaks juhtuma sellel suvel. Ja salvestatud sai see kuskil poolteist aastat tagasi. Soomes sellozala saalis. Ja plaadi peal on kavas enescu kolmas sõnad viiulile, klaverile, Bulanki viiulisonaat, sönbergi fantaasia ja, ja kaks lugu, Erkki-Sven Tüürilt. Väga tore. Niikaua, aga millal teid saab kuulata veel koos järgmine kord kontserdilaval. Järgmine kord ilmselt on meie trio kontsert. Ikkagi see aga, millal tuua, saada? Ega me praegu ei olegi kohe Tallinnas esimene plaan on siis võib-olla mõni plaadiesitluskontsert. Ja kindlasti ma arvan, et kui see plaat ilmub loodetavasti sügiseks, siis usun, et me tõime ka mingi esituse. Kas see oli teile mõlemale esimene plaadistamine, mis oli, ütleme, mitte soolona, vaid just nimelt kammeransamblile? Jah, minul oli küll, et see oli meie esimene plaat koos. Te olete mõlemad salvestanud, ma tean sooloasju plaadile? Jah, siis olime tõesti koos esimene minu, lähen sinna ka nii-öelda kammermuusika, no kuidas on siis, kas seal väga teistsugune salvestada? Kahekesi ilmselt on, eks ju? Kuidagi see salvestusprotsess on, mõnes mõttes on toredam. Sa lähed kahekesi, kui sa oled üksi. Jah, eks, eks ta on. On ühest küljest tõesti võib-olla inspireerib, kui on teine inimene ka, et koosolek samas on jälle, tekib küsimus, et kui kellelgi midagi õnnestuda, teisel ebaõnnestub, et siis peab kontrollima nagu mõlemale hästi mingi võte, aga aga üldiselt meil läks küllaltki hästi, ma arvan. Saime enam-vähem linti niimoodi, nagu me tahtsime. Noh, väga tore kuulma veel vahepeal natukene muusikat, kuulan sealtsamast 2014. aasta kontserdist, mis sa arvad, äkki kuulame vaagnerit vä? Näiteks albumi leht esitavad nihke palja Mari Poll. Aplausiga lõpes Wagneri albumi leht esitajad olid Mihkel Poll ja Mari Poll. Räägime siis veel mariga, sul uus pill pillifondiga? Kuidas pill on? Pill on väga-väga hea. Et Pille Nicolás Kaljana 1723 aastal tehtud pill. Italia pill jaa, pilla mulle antud laenuks Eesti pillifondi ja Aare Kaarma poolt. Ja olen väga rahul, et ma olen selle pilli peal mänginud nüüd märtsikuust saadik. Ja nüüd ma saan tõesti öelda, et ma olen pilliga ära harjunud et justkui enam ei tule meeldegi, et on ta mingi teine pill nagu sina pealesalust pilliga ja täiesti. Väga tore, kas räägi veel, mis vahe on näiteks sulle mängida orkestris orkestri ees või soolona. Kuidas on Tiiu talle selline asi? Et see on väga erinev, et kui ma mängin orkestri sees siis võib-olla vähem pinget ja vähem individuaalsust. Et oma ideid saab rakendada vähem kui siis, kui ma mängin orkestri ees või, või soolane. Aga, aga muidugi, see on ka vägev tunne, et mängida mingit Mahleri sümfooniat, näiteks siis, kui sa oled kehti sees, siis sa oled nagu selle suure asja osa. Et see on see pluss. Aga samas, kui mängida orkestri sees kontsertmeistrina, siis, siis on ikkagi on nagu suurem pinge ja vastutus kogu orkestri ees. Aga kui solistina orkestri ees mängida, siis on jälle väga vaba tunne, aga samas muidugi rohkem pinget ja, ja rohkem kulub rohkem energiat. Niisugune seal on mõni väga erekontsert meeles ka, mis on olnud siis Stavangeri sümfooniaorkestris mängides. Või uniga kontsert omamoodi tegelikkusele sündmus, iga kontsert on omamoodi. Loomulikult on mõned kontserdid, mis pärast kontsert lõpeb, siis tunne, et kuidagi, et et see oli nagu väga väga imeline kogemus, et see muusika või, või läks kuidagi väga hästi või, või mängida kuskil eredas kohas, näiteks nagu Amsterdamis kontserte, paus oli publik teised tõesti, saal on täis inimesi, siis on ikka kuidagi tore tunne. Aga Endal muidu viimane väga ere mälestus ribuemingamiskas mängisin maigus Brahmsi, viiulikontserti Sümfoonia Birminghami ees. Et Pramsi kontsert on ikka, see on, tegi sa tunned nagu. No see on, see on iseenesest sümfoonia juba, et seda orkestriga mängida on väga võimas tunne. Kahtlemata. Jewel oma möödunud kontsertidest, mis sul olnud solistina olnud Cameron solistina, eks viimase ütleme aasta jooksul. Stavangeris ka kvartett, millega me teeme, aga kontsert või, või klaveri klaverikvintetti oleme teinud ka Brahmsi, klaverikvintetti need viimasel ajal Tervisi keelpillikvarteti, siis oleme teinud ka Madriaga, Mihkli ja Henry levinud. Need olid vanemaga. Ja nüüd Stavangeris. Me alustasime. Beats olla kvintetti originaal koosseisus mis on ka väga huvitav, kus originaalkoosseisus originaal koosseisus on viiul, klaver, akordion, kontrabass ja elektrikitarr. Et on väga huvitav koosseis. Vägagi. Aga jah, üks üks eredamaid mälestusi võib olla kontsertide solistina on olnud partabki viiulikontsert, kus sa seda mängisin, mida mängisin Norra raadio orkestriga mõned aastad tagasi, kuna see kontsert mulle endale nii väga meeldib. Ja siis kogu see kogemus selle orkestri ees, et see kuidagi väga eredalt südamesse Kui tore nihkedagi sina ka oma möödunud kontsertidest näiteks aasta jooksul minul isegi teiste kunstide väga ereda mälestuse saati veenda. Kontsert oli väga tore, kontserdisaalis sooloõhtu. Suur tänu, samuti professor Ivari Ilja esinemine ERSO eest tuleb kohe meelde Tšaikovski klaverikontserdiga mis on väga eredalt meelde, et selles mõttes minul on väga hea meel, et meil on nii palju häid pianisti, kes esinevad ja, ja kelle kontsertidel on, on tore käia, et meil on tegelikult vaatamata Eesti väiksele, meil on väga elav ja ilus kontserdielu. Ja tegelikult eredaid mälestusi võib olla ju ka mujalt, mitte ainult kontsertidelt. Näiteks eile sattusin rabasse, kus mul on väga ere mälestusvaikuses lootuses ja mis sa tegid seal ma jalutasin seal. Ühesõnaga, see oli ehtne suvepuhkusehetk jah, just, et tegelikult niisugusi hetki, ma arvan. Just suvel saab Eestis kogeda ka väljaspool kontserdilava, et käia, ringi, vaadata, kuulata, hoida silmad ja kõrvad lahti, võib tabada ennast avastamas ilusaid asju, ka täiesti väljaspool muusikat. Kas sul on mingid spetsiifilised kindlad kohad, kus sa käid või selliseid uitamas? Ma käin pigem uitamas. Aga ma ei ole selles mõttes mingisugune noh, fanaatiline uitaja, lihtsalt kuna sa küsisid elamuste kohta, siis ma siis ma viitan natukene olla ka erinevaid elamusi, mitte ainult muusikaelamusi. Ma tean, et sa käid aeg-ajalt ka Liisu virtsalaadse juures klaveritunnis, juba mitu aastat oled käinud? Ma olen tõesti osalenud meistrikursustel või koolitustel, kuidas peaks nimetama tegelikult seal lausa kursus selline. Itaalias Firenze lähedal väikses kohas nimega teie soole, mis on haruldaselt ilus paik kus on muusikakool või ma ei tea, kas ta on lausa Muusikaakadeemia nimetusega. Igatahes ta on ja toimub väga erinevaid kursus ja, ja üks neist on siis Elizabethi-laadse kursus, kus osalevad pianistid erinevatest maadest, seal ise päris saladuse ise on vapustav pianist ja ka väga pühendunud pedagoog ja niisuguse tõeliselt range pianistliku, kõrva ja täpsusega, et temale mängin alati sunnib ennast maksimaalselt pingutama ja annab niisugusi loomingulise realistlikke impulsse. Lisaks sellele ümbritsev ilu Itaalias on midagi sellist, mis tõesti jääb ilmselt eluks ajaks meelde. Et seal on tõesti väga, väga inspireerivaid, loominguliselt rikastavad kogemused. Mis pettuaari sa oled mänginud Eliisa virtsalaadsele, see on ikkagi niivõrd võimas nimi, mida sa oled talle mänginud, erinevaid asju, kas Eesti muusikat olete mänginud ja mängisin Tubina virmaliste sõna, mis ta sellest arvas? Teda nüüd väga otseselt ei kõnetanud, aga, aga suhtub sellesse ikkagi suure respektiga. Aga ma olen pannud tähele, et tegelikult Eesti muusika tihti just inimestele, kes on harjunud olema nii-öelda lääne kontekstis vahel võtab aega, ennem kui see nendeni jõuab, et see, et selles mõttes sisseelamine ei ole nii lihtne, harjumuspärane, kui näiteks panin Mozarti või Võ sumoni muusikasse ka laadse, muidu tunneb mõnda eestlast või teab üldse Eesti olemasolu ka teada, kastist olemas, ta on singa andnud, ise kontserdielamus räägin, tuleb meelde Schumanni õhtu Estonia kontserdisaalis mõned aastad tagasi võtta ei mäleta, kui mitu aastat täpselt. Ja tal on olnud ka isegi eesti üliõpilasi, Madis Kolk on õppinud tema juures Moskvas. Nii et ta teab Eestit väga hästi, suhtub sellesse eestisse ka väga-väga hästi. Kas sa lähed tema juurde veel siis õppima, nagu ma aru saan? Akadeemia, sinu kursus pole veel lõppenud? Jah, see ei ole veel päris kindel, aga on mõtet, et see võiks ka, jätkub järgmisel aastal, et sa pead natukene lahti, nagu see tõesti on kuulsus, mis tegelikult kestab veel ühe aasta. Ja seal käivad siis nagu ma aru saan, pianistid ikkagi üle maailma üle maailma ja sinna niisama lihtsalt ei saa ka, et paned kirja ja saad kohe minna, sa pead ikka esitama mingisuguse, ma ei tea, plaadi näiteks salvestus, sinna tuleb teha, seal on konkurss, tuleb teha, tisse mängida, siis ta otsustab, kas ta võtab inimese õppima või mitte, et, et see on ka päris line. Noh, tõsine, tõsine pingutus, aga aga see on seda väärt. No tore, kas teil on meile öelnud mõned soovitused noortele muusikutele, kes neid praegu kuulavad ja kes kindlasti kuuluvad praegu jäi harjuta, kas nad peaksid harjutama, mida nad peaksid suvel tegema? Minu arust vahele. Kui on vihmane ilm peaks harjutama. Ja kui on päikseilm, peaks olema väljas ja kuidagi Eesti suve niimoodi vähemalt senimaani vaadates tundub see päris hea balanss selle vahel. Jah, et ma, ma arvan ka nii ja ma arvan, et et kui harjutada, siis harjutada korralikult mingi periood ja siis võib nagu sedapuhku puhkusenädalat või mõnda nautida täielikult. Ent mõlemad tuleb teha kindlasti. Mul on hea meel ikkagi suurepärased muusikud ja veel terved inimesed pealekauba. Kuuleme veel Mihkel Polli ja Mari Polli esituses enescu kolmandat viiulisonaati, kuuleme seda teist ja kolmandat osa. Ma tänan teid stuudiosse tulemast, väga tore oli teiega rääkida. Ja ilusat suve aitäh. Esitasid Mihkel Poll ja Mari Poll enescu kolmanda viiulisonaadi teise kolmanda osa. Kontserdi salvestus oli tehtud Estonia kontsertsaalis alates aastast 2014.