Mul on väga hea meel klassikaraadio stuudios kohtuda Indrek Viiardiga. Väinamere Segakoori dirigendi ka. Ja me hakkame kohe rääkima Eesti väikesaarte laulupidudest, sest kohe homme on algamas Muhu laulupidu. Teres tere. Alustuseks küsin hoopis äsja möödunud noorte laulupeo, mina jään kohta, dirigeerisid seal poistekoore. Millised on selle laulupeomuljed? Ülevad ülevad, et nüüd on olnud mõni päev aega mõelda, olles selle tegevuse ettevalmistuse protsessi sees üle kahe aasta. Ja minu arust eelkõige kõige kandvama mõtte välja ütlevad needsamad noored, kes selle idee välja käisid algselt ja jõudsid siis lõpuks sellise kokku võtta vahepealkirja, nii, mina jään, et need noored olid selle peo dominant igas mõistes nii oma energia, kas sellesse repertuaari panustades ja oma niukse noorusliku sädemega seda pidu üleval hoides. Kui ma nii võin piltlikult öelda, et meil siis vanematel laulupeol osalenud dirigentidelt oli nende noortega koos erakordne sünergia erakordne, hea energia ja ma arvan, et mõlemapoolselt väga-väga huvitav koostöö. Aga niisugune muusikaline kapital Eesti laulupidudel, mis iialgi ei igane, vaid minu arust pigem ta kogub aina rohkem ja rohkem sellist potentsiaali, mis Eesti laulupidusid jääb toitma, sajanditeks. Sellel laulupeol oli väga palju dirigente, kes tegid oma debüüdi laulu peal. Et kas te tundsite kuidagi suuremat vastutust olla nendele mentor, teenäitaja. Kui rääkida poistekooride liigist ja noormeeste kooride liigis, siis seal osalenud noored dirigendid on omal alal küll alles üliõpilased, eks ole, aga kas sellel tegevusalal juba päris pikalt tegutsenud, et head nõu alati võis jagada ja nad eeldatavasti olid ka head kuulajad, aga kõik olid väga võimekad, et niisugust hetke ei tekkinud kordagi, kus noortel oli mingi kõhklus või või mingi sedalaadi küsimus, mida ei olnud võimalik lahendada, nii et ja see periood, see kaks aastat ja nüüd see pidu sinna järele oli kindlasti neile ka sedalaadi väljakutse, mis tõenäoliselt et ikkagi neid inspireerib ja motiveerib selle tegevuse juurde edaspidi ikkagi väga jõuliselt jääma. Mis on olnud ka selle peo üks eesmärk. Aga kes neid kõige rohkem üllatas? Noortest dirigentidest ei eraldi välja tuua, ma ei pea vajalikuks kedagi, mind, pigem meeldivalt üllatas see, et kõik need noored, kes sinna kutsutud oli, neid oli ju rohkem kui 15, et see võimekus sellel erialal tegutseda on nii laiapõhjaline, et küll me siin muretseme järelkasvu eest, aga praegune aeg küll näitab, et muretsemiseks sellisel kujul põhjust ei ole. Ma pean lihtsalt vahemärkusena ütlema, et mulle väga meeldis Rasmus puur, kuidas ta dirigeeris. No Rasmus on nähtus omaette selle peo mõistes üldse, et esiteks tema võimekus, kus tegeleda nii mitme tegevusega korraga ja säilitades kõikide nende tegevuste juures niisugust ülimalt kõrged seatud eesmärk ja, ja ta ei tee mingeid järeleandmisi üheski oma tegevusalas, ei heliloomingus, ei dirigeerimisest ei teatud mõttes tegevuste juhtimises. Väga mitmekülgne noormees. Nüüd ongi hea võtta teemaks eelolev Muhu laulupidu. Ja alustame võib-olla kõigepealt sellest, et mis see Eesti väikesaarte laulupidu üldse on, kuhu ulatub selle ajalugu ja millistel saartel teda peetud on. Väikesaarte laulupidude kulgu saab kokku võtta juba kaheksa aastaga. Nii et tegelikult on see traditsioon küllaltki pikk, arvestades seda, kust selline idee ja mõte alguse sai. Nimelt tõesti Väinamere vanad Euekad, kui nii võib nimetada, kes me oleme sõpruskonnaga koos käinud rohkem kui 25 aastat ja kelle tuumik on pärit vanadest üliõpilasaegsetest maleva rühmadest 80.-te keskpaiku selle tuumiku initsiatiivil lihtsalt tekkis selline mõte piltlikult öeldes lõkke ääres lauldes, et, et seda me teeme siin küll väga emotsionaalselt ja menukalt ja, ja oma lapsed käivad laulupidudel laulmas, aga et, et mis siis takistanuks meid moodustamas sellist koori nagu tekkis aastal 2009, õigemini 2008 ideealgatusena tulla kokku koorina ja selle tulemusena jõuda juba 2009 k suurele laulupeole ja pärast seda siis kohe laulupeovahelist aega kuidagi emotsionaalselt täita. Ta algatati selline idee, et kahe suure peo vahel ka mingisugust sellist huvitavat tegevust endale leida ja nii tekkis mõte külastades mõningaid väikesaari, et aga miks mitte viia sellist suure peo formaat kordades väiksemasse aega kordades väiksemasse ruumi aga mitte sugugi väiksemasse emotsionaalsesse keskkonda. Esimest korda sai selline pidu teoks 2010. aastal Ruhnu saarel. Nii et see oli eksootika, mis kõiki meid köitis. Esiteks Ruhnu saarele minek oli juba omaette ettevõtmine. Juba algusest peale on Väinamere Segakooriga sellest tegevusest, mida me nimetame Väikesaarte laulupeoks liitunud neli koori, kes on siis tänaseks Väinamere Segakoor, ERRi segakoor koos nende dirigentide Hirvo Surva ja Kuuno kergega Pagana Segakoor, kelle tuumik omal ajal sai kokku kutsutud vanadest konsikatest, kelle eesotsas on Kalev Lindal ja Heikki Põhi ja Tartu rahvaülikooli segakoor Lauri preede eestvedamisel samuti väga tuntud tark too rahvatantsijad rahvatantsurühmast arvatu Jaanus Randma juhatusel ja puhkpilliorkester Saku, Ants Reinhold juhatusele ka sellel korral nüüd kaheksa aastat hiljem on liitunud veel omakorda üks teine puhkpilliorkester, Türi puhkpilliorkester, Ants, hoida kivi juhatusele, et selline kooslus, mis suurtes piirides koosneb umbes 250-st kuni 300-st osalejast. Aga kui me räägime tänasest homme algavast Muhu peos, siis see üritus on võtnud sellise mõõtme, ehk siis rääkides Muhupeost kindlasti pärast nüüd ka eraldi on see osalejate arv tõusnud juba üle 400. Aga miks üldse need väikesaared ja millistel saartel te siis käinud olete? No ma arvan, et õigem oleks seda siiski seletada sellise vaatenurga alt, et eelkõige väikesaarte erakordselt, et huvitav lugu, ükskõik kas see on väikesaarte kultuurilooline lugu või või selline eksootiline loodus või, või folkloor või pärimused, mis väikesaarelt endaga kaasas kannavad, et nende erinevate saarte erinevaid lugusid tuua eelkõige nendele osalejatele, nendele lauljatele, tantsijatele lähemale, aga laiemas mõistes kindlasti ka väikesaarte tegemisi ja olemasolu tuua laiemale Eesti keskkonnale ka nähtavaks ja niimoodi oleme mõelnud, et, et see oleks justkui niisugune kahepoolne kokkulepe, kus ühtepidi väikesaartel toimub selline meeldiv üritus nagu laulu ja tantsupidu. Viies sinna siis sellist tuttavas vormingus laulupeomelu, aga teistpidi just nimelt selline väikesaarte eksootiline ja erakordselt põnev, looduslikke kultuuriline keskkond ja seni me oleme tõesti käinud Ruhnu saarel Vilsandil, Pranglil, Vormsil, kihnul Saaremaal Hellamaal ja nüüd oleme minemas Muhu saarele, mis omakorda on selles mõttes ka ainulaadne. Muhu saarele on sellel korral ehitatud ja nüüd valminud euroop papa fondide rahastuse toel väga tore laululava, mis siis tegelikult selle homme algava Muhu laulupeoga ka ametlikult avatakse. Ja kust selle laululava, selline inspiratsioon, tulime kese initsiatiivi näitlejana. Ma pean siinkohal tunnustama väga Muhu vallajuhte, kes algselt inspireerituna sellest, et Muhu saarel on väga aktiivne kogukond kes viljelevad erinevaid kultuurilisi ja folkloor seid tegevusi, nii tantsijad, rahvapillimängijad, suur segakoor, mitmed erinevad koosseisud ja tõenäoliselt inspireerituna sellest, et oma selline aktiivne kogukond tegeleb erinevate kultuuriliste väljunditega oli siis vallainitsiatiiv selline laululava sinna ehitada, selle protsessi käigus pöörduti siis ka meie poole, kes me oleme väikesaarte laulupidude korraldajad. Et kas oleks meil võimalik käesoleval aastal siis oma väikesaarte laulupidu sättida Muhu saarele ja see kokkulangevus oli siis selles mõttes perfektne, et neil valmis peaaegu et täielikult laululava, kuigi see projekt veel veidikene areneb Malaiendustega, aga meie saime sättida oma selleaastase väikesaarte laulupeoplaani just Muhu saarele. Ja kui Eesti väikesaared otsa saavad, kuhu siis edasi? See on veidikene intrigeeriv küsimus, teistpidi küll jälle osalejate tahe, huvi ja soov sellisel moel üritust, et ka edaspidi jätkata, on erakordselt suur, sest et valdav osa nendest kooridest on seda tüüpi b amatööride taidlejad, kes oma igapäevases tegevuses koorilaulu regulaarselt ei viljele. Ja nii on kujunenud, et väikesaarte laulupidu on nende hooaegades niisugune üks kõige olulisemaid eesmärke ka puhkpilliorkestrile. Et osalejate huvi on endiselt suur. Seega on meid juba kutsutud teisele ringile nii Ruhnu kui Vilsandi kui ka käimata, on siin veel väiksemaid kohti nagu Piirissaare ja Abruka, aga meie põhimõtet. Ta on Väinamerekorraldajate poole peal olnud selline, et me teeme ühe peo korraga ja pärast seda pidu. Kaalume võimalusi, kas jätkata sellisel moel või, või pakkuda osalejatele mingisugust teistlaadset emotsiooni. Te olete juba praegu läbi käinud väga palju neid erinevaid väikesaari. Kas see kuidagi ka repertuaaris kajastub või repertuaarivalikut mõjutab? Me oleme püüdnud lähtuda sellest põhimõttest viia sinna saarele üks klassikaline laulu ja tantsupeovorm küll mitte sellises suurelises vormis nägu oli nüüd viimane laulupidu, mina jään selle nädalavahetusel, kus oli erakordselt, et suur osavõtjate arv, eks ole, ligi 40000 lauljat, tantsijat ja eeldatavasti ka üle 50000 kuulaja laulupeol, pluss veel tantsupeokontserdid. Aga selline laulu ja tantsupeovorm siis miniatuurset kujul viia saarele, pidada ära üks laulupidu, tantsupidu kolme tunni sees klassikalise algusega klassikalise tule süütamisega klassikalise koiduga, hea klassikalise lõpuga, milleks on Ernesaksa Isamaa ja sinna vahele mahub siis kohalike esinejaid, folkloori mahub ka kergemad žanrid muusikalist, et oleks kuulajate hele igale maitsele midagi, aga, aga läbiv joon on ikkagi klassikaline laulupeovorm. Aga räägime siis lähemalt nädalavahetusel toimuvast Muhu laulupeost mis seal repertuaaris ja mis nende kahe päeva jooksul siis toimub? Tegelikkuses siis see laulupeokontsert, et koos sellele eelneva piduliku rongkäiguga saab toimuma laupäeva õhtul alates kella kuuest ja laulupeotule süütamine sellele järgneva kontserdiga siis alates kella seitsmest, nii et seekordses repertuaaris on jällegi väike erinevus võrreldes eelmise aastaga, mis pidu toimus meid Kihnu saarel, et esiteks, et mitte osavõtjaid liialt Trineerida, et oleks väike vaheldus ka muusikaliselt, aga mina isiklikult olen püüdnud hoida sellist hästi aatelist isamaalist joonud seal laulupeo kavas, kus on kõlanud nii Tõnis Mägi kui ka Rein Rannapi laulud, kus kõlavad seekord esmakordselt, et Alo Mattiiseni isamaalised laulud, mida me kõik tunneme ju juba aastakümneid, aga puhkpilliorkestri saatel ehk see on tehtud eraldi puhkpilliorkestriseade kaitseväe orkestri peadirigendi Peeter saani poolt, et niisugust väikest uudset momenti ka sinna juurde tuua, aga, aga seda ma julgen rahulikult öelda, et läbi aegade laulupeol lauldud laule, kas siis Rannapi rahu või, või eespere ärkamise aeg või Vinteri põhjamaa on nendele inimestele alati pakkunud selliseid sooje tundeid ja sügavat emotsiooni, et mingisugust väsimuse märke selline repertuaar meie laulupidude kavas pole kunagi näidanud. Ja selge on see, et, et ei näita ka tulevikus, nii et sellistele klassikalistele laulupeo kõlavatele nimedel on meie repertuaaris alati väga väärikas koht. Kui mahukas repertuaar koorilauljale õppimiseks on olnud? Jah, laulikusse, kui me need kõik laulud siin ära reastasime, tuli 91 lehekülge üksjagu, et vähema või rohkemate eeldustega lauljatel on see tööprotsess aasta jooksul erinev, aga enamalt jaolt näiteks Väinamerekoor käib ikka terve aasta koos kaks korda kuus, et selline repertuaar ka omandada, et ikkagi oluline on lauljale ka saada sellest peos maksimaalne laulmise ja tegemise rõõm. Kes laulupeol dirigeerib, kas ka sellel laulupeol teeb mõni dirigent oma debüüdi? Enam mitte, sest et nii nagu noorte laulupeol rahvusringhäälingu segakoori dirigent Kuno Kerge tegi noorte meeskooride ka oma väga jõulise debüüdi, aga Kuuno on juhatanud meieni Väikesaarte laulupeol ka juba Kihnu saarel. Et selles mõistes debüüdi, tegijaid selle laulupeole enam ei ole, aga juhatavad kõikide nende kooride dirigendid nagu ma siin ka eelnevalt jutu sees nimetasin ja siis rida kohalik kollektiive tantsijaid, folklooriansambleid ja segakoor. Väikesaarte bioüks. Väike eripära on see, et me oleme ikka igale saarele jätnud maha ka ühe laulupeo tamme. Meie üks eesmärke on ühel hetkel ka kõik need väikesaared uuesti ka sellel põhjusel läbi käia, et vaadata, kas tammed on kasvama läinud. Et selline laulupeotamm istutatakse seekord ka Muhu saare mulda ja sellega ei ole see muu saarte pidu veel lõppenud. Selle laupäeva õhtu jätkub siis sellise rahvaliku simmani ka, mida seekord muusikaliselt. Et veab selline rahvalik ansambel nagu jõelaevanduse punt. Ja järgmise päeva hommikul on meil traditsiooniline puhkpilliorkestrite kontsert, mida me sellise humoorika pealkirjaga oleme kõigile tutvustanud nagu kõik puhuvad. Jah, aga see on hästi selline idülliline koosviibimine ja seekordne põhipidu. Laupäeva õhtul toimub Hellamaa külas, kus siis laululava avatakse. Aga järgmise päeva hommikukontsert kõik puhuvad toimub Villu Veski muusika talu õuel. Villu Veski on teatavasti selles piirkonnas hästi tuntud. Oma Juu jääb festivali ka ja ta osaleb ka selle teise päeva hommikusel kontserdil koos puhkpilliorkestrit ega tehes seal mõned väikesed soolonumbrid, nii et tegelik nii-öelda sümboolne lipu langetamine toimub alles teisel päeval pärast seda puhkpilliorkestri kontserti selle kontserdi lõppu muidugi kuuluvad ka mitmed niisugused rahvalikud laulud, mida saab kaasa laulda nii kuulaja kui ka osaleja. Kuidas need kuulajateid leiavad, kas ka läbi mõne infokanali? Ma eeldan, et suur kuulajaskond on praegu klassikaraadio juures, aga aga tegelikkuses me ei ole seadnud endale eesmärgiks mingisugust jõulist kampaaniat reklaami osas, sellepärast et meie endi suhtlusring on nii suur, et kuulajaskond on alati sellel peol olemas. Aga sisetunne ütleb küll seda, et nii palju, kui on panustanud praegu Muhu kogukond valla eestvedamisel ja kohalike inimeste eestvedamisel tundub, et see üritus on seal piirkonnas oodatud. Kui mõni koorijuht või koor praegu seda kuulab, kas nad on oodatud ka järgmistel aastatel liituma laulurahva hulka? Ma pean kurvastuseks ütlema, et me oleme püüdnud hoida sellist konservatiivset joont, et kuna üritus on omal algatusel ja sellises ühiskondlikus vormis üles ehitatud ilma väga selgelt ja tuluallikat, et meil on küll olnud viimastel aastatel kultuurkapital talle teatud osa ürituse eelarvelise toetuse taga aga sellegipoolest, et meil ei ole sellel üritusel pileteid ja, ja me ei taotle selle üritusega mingit tulu, seetõttu me ei saa ka väga laiendada seda osalejat de arvu, sest et vastasel juhul ta läheb sellest organisatsioonilisest võimekusest piiridest välja. Paar aastat tagasi eelmise, 2014 laulupeo eel meil oli tore koostööga Tõnu kaljustega, kes samamoodi on ju üks nendest samadest eeskõnelejatest Väikesaarte mõistes, sest et kindlasti kuskil alateadvuses, kui meie väikesaartele liikuma hakkasime, olid meid saatmas Tõnu Kaljuste sõnad, kes ju Naissaare niisuguse kultuurilise tegevuse ülesehitamise taga on ja seda väga jõuliselt arendanud. Ja sellel samal aastal 2014 kooli oli aja puudutuse laulupidu. Tõnu Kaljuste korraldas sellise väikesaarte peo naissaarel küll ei ole nüüd nendesamade osavõtjatega, aga noh, tema käeulatuses ja ringis on ju väga palju toredaid, võimekaid lauljaid ja, ja üks niisugune väikesaart laulupidu toimus ka naissaarel, nii et ma julgeksin nimetada seda üritust ka väikesaarte laulupeo ritta. Ta, ja, ja ma usun, et etanool on sellega täiesti nõus. Ma soovingi teile ilusat Muhu laulupidu ja laul kõlagu kõvasti. Tänan, ja alati on kõik teretulnud kuulama ja kaasa elama, sest et paistab, et loodus teeb ka meile teatud mõttes väikse kingituse, aga noh, ei ole meid jätnud hätta ükski looduskatastroof. Ma pean silmas, ilmastikutingimused ei ole mõjutanud kuidagi väikesaarte laulupeo õnnestumist. Et meid ei sega. Ja, ja loodetavasti tuleb tore nädalavahetus.