Tere tulemast klassikaraadio stuudiosse, Juhan Uppin, Tre, sul on nii suured sündmused siin viimaste nädalate jooksul olnud. Oli ilus pillipidu. Ansamblil rüüt ilmus album, kuidas, kuidas tunne on? Tunne on mõnus ja rahulik, tegelikult et kuidagi kuidagi need kõik aastad ju tegelikult lähevad niimoodi, et on mingisugune haripunkt, kuhu kõik kokku jookseb ja kulmineerub, et jah, kaks suurt asja, võib-olla viimasel ajal see rahvamuusikapidu laulu-tantsupeo raames ja flöödiplaadi ilmumine nad kukkusid nagu samal ajal ja praegu on mõlemad tehtud. Ja väga hästi. Kuidas, kui kaua see rahvamuusikapidu sinu peas oli, enne, kui see päriselt nüüd eelmisel nädalalõpul teoks sai? No tegelikult ikkagi mitu-mitu aastat, ma arvan, et selle peale mõtlemine ja ettevalmistamine algas kohe peale viimast üldlaulupidu 2014. aasta sügisel. Osalejatele võib-olla kestis natukene vähem aega, et siis kui meie toimkonna poolt saime repertuaari kokku ja lood välja saadetud, et niimoodi aastakene oli siukest aktiivsemat õppimise harjutamise perioodi Millised olid need kõige erilisemad hetked, kui sa nüüd praegu sellele peole tagasi mõtled? Kohe ikkagi ikkagi see rahvamuusikapeokontsert, suur kontsert seal Poola mäel, laupäeval kui see, kui see toimus, kui me nägime, et inimesed tulid sinna kokku vaatamata halvale ilmale vaatamata sellele ära jäänud tantsupeo teisele etendusele. Mis oli täpselt enne seda tantsurahvamuusikapeo kontserti. Isiklikult ma olin Isayus J tegelikult ka tantsupeoga niimoodi, et tõesti, ma juba pool aastat vähemalt kuidagi valmistasin ennast ette just nendes kaheks päevaks, reedeks ja laupäevaks sättisin omale seda ajagraafikut, et mõtlesin läbi, kus ma pean olema, niisiis mul on see hetk, siis ma pean jooksma sinna siis sinna ja siis, aga kõik läks nagu õlitatult, et tasus ära. Kuidas see siis pärast sellist suurt peonädalat lõõgastusid? Ikkagi ikkagi natukene võtsin aja maha, sõitsin maale, et natuke omaette olla. Aga see omaette olek ikkagi kujunes selliseks peo järel hingamiseks, et sedasama laineharja peal niimoodi mõnusat sai õudsutused vaadatud järgi kuulatud järgi kõiki neid ERR-i ülekandeid ja loetud ja kuuldud tagasisidet nii osalejatele kui pealtvaatajatelt ja ja eks see oli ikkagi Fica suhteliselt positiivne, nii et mõnus oli selle laineharja peal niimoodi liuelda veel. Mis sind tagasiside juures kõige rohkem rõõmustes? See, et nii osalejad kui pealtvaatajaid pealtvaatajad tundusid, et jäid rahule ja, ja osalejatelt oli tagasisidet juba tegelikult. Enne seda kontserti toimumist, et lood tundusid, et seekord sai ägedalt valitud. Igale ühele oli justkui midagi meelepärast mitmed lood. Ma usun, et jäävad võib-olla nende rahvamuusikaansamblite repertuaari veel mõneks ajaks, et mis on ka üks ju tegelikult kaugemaid eesmärke, nii laulu- ja tantsupealgi. Aga sellegipoolest olid sa juba sel laupäeval hoopis põrus, sellepärast et Võrus toimus 23. Võru pärimustantsu festival ja selle üheks peasündmuseks on üleriigiline võistumängimine Teppo tüüpi lõõtsadel. Ja sina oled seitsmekordne võistumängimise võitjad, eks ole. Ja nüüd olid sa seal kuulamas. Tõsi, ta on, ma olen kuskil viimased viis, kuus aastat, et tõesti kõrvale tõmmanud, et enne seda muidugi peale seda, kui ma oma võistlemise lõpetasin, osalesin mitu-mitu aastat seal žürii tees. Aga noh, žüriis olemise aastat järjest nagu enam näitasid seda, et tegelikult on see ka väga raske olemine seal ja suht tänamatu töö. Lõõtsamängijate seltskond on ju tuttavate seltskond ja kuidas sa nüüd oled see, kes peab ennast ühel hetkel nagu taandama sellest tutvus ja sõprussidemetest ja mida karm olema ütlema, et kes on justkui parem kui teine ja mida ei saa tegelikult ju öelda nii-öelda ühe päeva või ühe kahe kahe esitatud loo põhjal. Aga osavõtjaid oli 22, on see palju või vähe, selle? Lisaks võib-olla on natukene vähem, kui on keskmiselt olnud eelmistel aastatel minu mälu järgi, aga seal kohapeal olles sel korral tundus nii mõnusalt kompaktne ja nii paraja pikkusega, et ma arvan, et see, see sinna 20 25 kanti ongi see paras osalejate arv tegelikult, et tihti on see võistumängimine veninud nii pikaks, et, et see on raske nii mängijatele kui pealtvaatajatele kui ka korraldajatele, et selle terve selle festivali ajakava mõnikord segi. Lõõtsamängijad võistlevad seal neljas kategoorias on algajad, noored täiskasvanud ja ässad. Mida see ässade grupp tähendab? Väga lihtne ässade gruppi arvatakse siis mängija siis, kui ta on võitnud eelmistel kordadel täiskasvanute klassis esimese ja teise või kolmanda koha. Ja kui minna veel edasi, siis kolmekordne asjade klassi võitja on omakorda lõõtsakuningas just ja seda oled ka sina, just väga milline see tase siis sel korral seal võrgus oli? Nagu ma ütlesin, mõnus oli kuulata, mõnus oli seal viibida, mõnus oli seal näha, tuttavaid nendega juttu ajada, vahepeal jälle vaadata, kes seal lava peal teeb oma etteastet. Et Ma nautisin seda päeva, seda olemist just seda vabas õhkkonnas olemist igati seekord. Iga võistleja peab esitama seal võistumängimisel kaks võimalikult erinevat pala. Kuidas sina õpetajana valid oma õpilastele neid kahte väga võimalikult erinevat pala. No tegelikult jah, seekord vist võib öelda, et esimest korda üks minu õpilane seal osales, aga kui aus olla, siis sellest võistumängimisest Me õppeprotsessis ei rääkinud üldse ja ma meelega ei sekkunud sellesse, et just on, ta on ta noorelase ise kogemus kätte ja eks tulebki aastatega tuled ühe korra proovid, saad näha, mis toimub, mis ei toimi. Et, et ma ei andnud ühtegi soovitust, kaas. Aga kui ta meenutab oma osa võtmisi sellel samal võistumängimisel, siis mille järgi sa juhindusid? No eks ikka tuleb vaadata lugude tehnilist taset, sa pead nende kahe loo kaudu suutma näidata ennast mängijat võimalikult et erinevatest võib-olla tahkudest suutma näidata nii oma mängutehnikat kui musikaalsust, et ja, ja eks, eks need lood võib-olla ei peagi olema niivõrd erinevad, aga nad peavad mõlemad tulema sul hingest ja ja olema nagu põhjendatud. Kas saab rääkida ka sellistest kõige populaarsematest lõõtsalugudest, mida seal ikka ja jälle mängitakse? Ja loomulikult ikka Meil on selles lõõtspillitraditsioonis kuidagi välja kujunenud niisugune ports lugusid, mida lõõtsaklassikaks võib nagu täitsa nagu nimetada noh, võib-olla kõige kõige niuksed levinumat lood on kunagise kõige kõige tuntuma eelmise sajandi lõõtsamängija Karl Kikase poolt kuulsaks mängitud, et noh, seekord oli ka mitu mängijat. Ta esitas karirikka Sangaste polkat ja see on tegelikult läbi kõikide võistumängimist kõikide aastate niimoodi, et Sangaste kolka võib-olla tõesti on üks kõige populaarsem võistu mängimiste lugu. Aga kas sulle oli seal ka nüüd istudes ja kuulates täiesti uut repertuaari, mida sina, vana lõõtsamängijana polnud kuulnudki? Ja ikka ei suuda ju kõike kõiki ilmunud laata, kõiki mängijaid, kõiki nende lapsepõlvelugusid ja mis iganes neid lugusid mängijad saavad, et seda pilti ei suuda keegi, ma arvan niimoodi hõlmata ja ees hoida. Ja alati peab olema üllatusi ja sellega need mängijad ka löövad, ma arvan, seal. Millised olid seekord need noored, kes seal algajate kategoorias võistlesid, kui vanad nad olid? No see noortekategooria reglement ütleb, et sinna noorteklassi kuulud sa kuni 20. eluaastani. Aga ma mõtlen, et mõeldes korraks nende mängijate peale, seal oli viis osa osalejat noorteklassis. Äkki niimoodi 15 14 18, et noh, jah, sinna kanti 14 kuni 20. Millel sinu esimene võistumängimine? See oli aastal 2000 või 2001. Täpselt enam ei mäletagi, aga ma alustasin lõõtspilli mängimist 15 aastaselt ja nii umbes aasta-poolteist võib-olla isegi kaks. Ma võitsin sellest enne kõrvale, enne kui, nagu tundsin, et nüüd on mäng käpas ja need minna. Aga mida sa oma esimeselt võistu mängimiselt mäletad? Ma mäletan kogu seda festivalimelu. Mäletan seda võistumängimise eelõhtut, olime ööbikuorus mingisuguse seltskonnaga, seal esinesime või mängisime tantsuks ja ma mäletan seda, et ma siis eraldusin kuhugi heinapõllule, otsin siukse mõnusa koha, kus harjutada neid lugusid ja kui ma seal heina vahel neid oma lugusid harjutasin, see on mul meeles. Ja mäletan ka seda kultuurimaja kan kandlesaali, kus esimene minu võistumängimine toimus ja mäletan ka, kes seal veel osalesid ja mäletan neid emotsioone ka ikka ise osalesid veel. Aastal 2000, seal sealkandis oli veel hästi palju vanema põlvkonna mängijaid, kes võib-olla nüüd on juba mängus taandunud, võime meie hulgast lahkunud, et see maailm, mis seal nagu avanes, see oli kuidagi hästi põnev. Ikka erinevatelt folgi üritustelt näitavad sa mängijaid, tutvusi saab sõlmitud, aga see Võru võistumängimine see on nagu sihuke legendaarne üritus, kõige suurem lõõtspillimängijate nagu ja tähtsam, kokkutulemine. Need laupäeval toimunud võistumängimisel hindas lõõtsa mängijaid neljaliikmeline žürii. Sinna kuulusid Tarmo Noorma, Harri Lindmets, Heino Tartes ja Siiri konksi. Ja sinul on teada, kes seal auhinnatud said. Ja kas ma siis räägin, mida žürii otsustas, võitsime sellest kõneleda. Ja kõigepealt algasse võistumängimine algajate klassiga algajate klass tähendab siis seda, et sa oled pilli mänginud kuni aasta. Ja tõesti sellepärast see klass kunagi loodud sai, et just neid alustavaid mängijaid nagu eraldi veel hinnata tahet, et noh, nad on nii, täiskasvanud, nad on nii ka seekord, seal oli kaks osalejat, üks 15 aastane ja teine 70 aastane. Kohma ei oleks tahtnud olla žürii rollis, kes tõesti oleks pidanud nad, et üks on parem kui teine, seda tegelikult ei saa öelda, aga žürii otsustas, et 15 aastane Raul Petersell seekord võitis selle algajate klassi ja ma nägin ka seda teist härra Hans kationit, kes tõesti 70 aastaselt on nüüd kaheksa kuuga pillimängu selgeks saanud. Just hommikul rääkisin Priidude pauga selle võistumängimise peakorraldajaga ja ta ütles, et Hanssoni siis temale öelnud, et noh, kaheksa kuud olen mänginud, aga ikka kaheksa tundi päevas, iga päev tuleb ka ära, et nii äge, et, et mitte ainult noored ei leia teed lõõtspilli nii, vaid ka vanemas eas tehakse võib-olla oma eluaegne unistus teoks. Nii, aga sealt edasi minnes siis noorteklassi juurde. Ilmselt viimasel mitmel aastal on, ongi see noorte klass olnud see põhiline nii-öelda raskuskese või see nii-öelda kõik kõige vihasem konkurents, kõige kõige kõvem konkurents. Et seekord žürii otsustas, et võitis Rasmus Kadaja. Teiseks tuli Mart Kirotar ning kolmandaks Kert-Kristjan ja seal anti ka välja üks eripreemia Herbert Konnula väga stiilse ja hingestatud mängu eest. Jah, ka žürii liige Tarmo Noormaa ütles, et noori oli veli kõige raskem hinnata. Eks ta ole sellepärast et noh, ikka ju noorena on see maailm sul kõige kõige rohkem alles ees ja valla ja su enda nii öelda. Ma ei tea, kas on nii ilus öelda, aga füüsilised võimed Velleks arenevad ja et kõik see mäng tuleb, on alla sees, sa saad areneda. Ja tõesti, noored on väga-väga tasemel. Meil täna. Aga kuidas oli täiskasvanutega palju neid osa võtma, see oli? Täiskasvanute klassis osales kaheksa mängijat ja Kui nüüd päris aus olla, siis ma niimoodi kõiki täiskasvanuid järjest nagu kuulata või vaadata ei saanud, et nagu ma ütlesin, siis võistumängimine tegelikult jah, ja tegelikult ja kõige esmalt kõige tähtsam on see ikkagi mängijatele see kokkutulemine, see teineteise nägemine, suhtlemine enda ja, ja, ja nii-öelda endasugustega koosolemine ja, ja ma arvan, et see võistlemine on tegelikult alles teisejärguline seal ja see, mis need kohad lõpuks seal žürii otsustab, et see on veel vaata et kolmandajärguline. Aga, aga mul kuidagi jah, õnnestus niimoodi tegeledagi selle suhtlemisega ja muljetamisega seal sellel ajal ja ma ei saanudki täpselt aru, kui vahetus täiskasvanute ja asjade klass. Aga žürii siis jälgis seda kõike väga põhjalikult ning otsustas, et Taiskast parim täiskasvanu oli sel aastal antinöör Haapsalust. Teiseks tuli Joel Müür ning kolmandaks Margus traus. Ja siis olid veel ässad, kes on juba vanad kalad, sellel võistumängimisel. Ning seekord siis esmakordselt võitis selle võistumängimise ässade klassi. Jah, võib küll täitsa öelda, temaga teeb see kokku Eesti kõige pikem lõõtsamees. Ta on ka korvpallur kõrval korvpallitreener ja korvpallikoolijuht. Ants Järv on tema nimi ja tõesti oma fantastilise mänguga ja väga hea suhtlemisoskusega just publikule lähedale. Kas, kuidas ta oma jutuga haaras publiku enda mängu kuulama? See oli tõesti muljetavaldav, ta mängis ka ehtsa Teppo, August Teppo valmistatud lõõtspilliga, mille ta siis just selleks võistumängimiseks laenas. Martin Teppo käest, kes ise võib-olla enam oma kõrge ja ja tervise tõttu niivõrd ringe ei liigu, aga siis otsustas, et annab pilli nooremale täitsa Pilsaks väärikalt kõlada. Ja kui tõesti on tegemist just nimelt Teppo tüüpi lõõtsadel võistumängimisega, siis võib-olla see Juhan natukene räägid ka, mida see Teppo-tüüpi lõõts tähendab. Nii kõigepealt võib-olla siis, et mis asi on lõõtspill, tihti aetakse segamini akordionit ja lõõtspilli, et mõlemad on lõõtsaga pildid, nii võib öelda lõõtspilli ja akordioni ka eelkäija on tegelikult suupill, mille siis aastal 1821 leiutas Viinis nüüd ilmselt nimed sassi. Kirill Damian oli tema nimi vist. Ja siis aasta hiljem üks teine meister, bushman, pani sellele suupillile sihukese raamatukujulise lõõtsa taha niimoodi, et see finantssuubel mängima vaid vaid nuppude ja siis lõõtsaga ja see oli nagu ühe ühe käega mängitav pill. See, see nii-öelda konstruktsioon ja helitekitamise viis oli valgusest peale revolutsiooniline ja see lõõtspilli areng sai sealt väga suure hoo sisse. Ei läinud kaua aega, kui, siis nii-öelda teine käsi või teine pool ka sinna lõõtsa taha juurde. Ning siis jällegi revolutsiooniline moment, sa said lihtsa, väga sihukse kaasaskantava, lihtsasti liigutatav, kerge pilliga mängida nii meloodiat kui harmooniat. Harmoonia tegelikult lõõtsa nimetatakse mitmes traditsioonis või mitmel maal harmoonikaks. Ja sealt ta tulebki, et Sa saad enda mänguga harmooniaga saat. Lõõtspill tegelikult definitsiooni järgi tähendab sihukest lõõtsaga pilli, mille ühe nupu alt tuleb kaks erinevat häält, oleneb sellest, kas sa lükkad lõõtsa kokku või tõmbad lahti, tähendab siis piisa noorne lõõtspill. Aga, aga jah, et eesti keeles öeldakse kõikide lõõtspillide kohta lõõtsaga pillide kohta mõnikord ekslikult lõõtspill, akordion on siis lõõtspilli nii-öelda noorem vend edasi arenenud sellest samast nii-öelda helitekitamise mehhanismist. Kui siis järgnevad järgmised meistrid, panid selle rakendasid selle tehnika nii-öelda klaveri klaviatuuri ka ühendasid ja siis tekkis akordion. Aga lõõtspill üldiselt siis teantooniline nii-öelda kolme kolmeduurilugude mängimiseks algselt mõeldud pill. Nii, ja nüüd me jõuame selle Eesti effeportify lõõtspilli. Üks väga tähtis mees, tõesti, August Teppo, kelle auks seda võistumängimist korraldatakse sündis tema 1875 Võrumaal. Ja juba noore poisina tundis ta nende pillide vastu huvitama, vanemal vennal oli kodus üks, üks väikene lõõtspill, täpselt ei ole teada, mis pill see oli. Aga see pill oli August Teppo suureks eeskujuks, ta alustas selle remontimisest ja peale seda remontis veel nii mõndagi sihukest pilli mis meile ma maale olid aastakümneid varem jõudnud ja noh, iga asi, mis liigub, see kulub ja on vaja siis kohapealset meistrit, kes seda parandada ei saa ju vabrikusse kuhugi tagasi saata. Väljamaal. Ja ruttu, August repol sai selgeks, et see, need pillid, mis temaga jõudsid, ei vastanud päris täpselt tema ootustele, tema ettekujutusele sellest, mis on ideaalne pill, nii-öelda, mis on ideaalselt sobiv just selle muusika mängimiseks, mis tol ajahetkel seal Võrumaal oli see nii-öelda levimuusika või see külamuusika, mis popmuusika isegi võib öelda. Ja tegi ta siis mitme sellise eeskuju pilli põhjal oma pillitüübi, et kindlasti oli temale eeskujuks üks Petrogradi vabrikus toodetud lõõtspill. Aga aga kui selle pilliga, siis võrrelda Teppo pilli, siis August Teppo kaotas nii-öelda ära selle pilli pealt minaarsed saateakordid, nii et August Teppo lõõts on puhtalt tuuris mängimise pill mosoorsete lugude jaoks ja, ja seal on ka väga tähtis see häälestus printsiip, et kuidas neid arvestatakse. Et vanasti väelastati kõik pillid ja kogu muusika naturaalselt ehk nii-öelda kõrva järgi puhtaks tänapäeva tempereeritud häälestusega võrreldes siis. Kui palju neid depo Pille praegu Eestimaa peal on? No depo erinevate andmete põhjal oma elu jooksul jõudis valmistada nii umbes 150 pilli ja neist säilinud nii-öelda mängukorras, ma julgen öelda, et on kuskil 30 40 billi võib-olla 50. Millisel pillil sa ise mängid? Minul on tegelikult mitme meistripillid ja aastatega ma olen seda maailma avastanud kogu selle naturaalhäälestuse maailma omale selgeks teinud ja saanud aru, et et ka lõõtspilli peale on tegelikult erinevad stiilid ja, ja noh, kuigi repo lõi selle pilli mängima, kas nii-öelda neid lihtsaid küla lugusi, kolme duuri lugusid, kui nii-öelda siis mina alustava mängijana suht ruttu tundsin, et need piirid ei ole minu jaoks, piiravad mind ja hakkasin lõõtsa peal mängima, aga muud muusikat kuigi see, mille üle loodud minu arust lugude mängimiseks siis seda teha saab, leiutasin seda, kuidas seda teha saaks. Aga nagu ma ütlesin, et aeg läks edasi, ise sain targemaks ja avastasin selle vahel häälestuse ja nüüd nüüd ma tunnengi niimoodi, et ei ole mõtet mängida just neid mõnusaid küla lugusid, neid kolme duuri lugusid, selle tempereeritud häälestuse pilli peal, vaid see nii-öelda Teppo tüüpi pilvi, Teppo pill on nende lugude mängimiseks kõige õigemad, kõlavad selle peal kõige mõnusamalt, aga sedasama häälestuse, pilliga, muud muusikat, muid stiile, eriti Minoorseid lugusid ei saa mängida, kuna nad ei kõlaliselt puhtalt. Aga kui te salvestasid näiteks ansambliga rüüt nüüd seda viimast albumit mis on kõike sihukesed seatud rahvamuusika, siis mis pillil sa Siin ma ei mängi Teppo pilli peal just nimelt sellepärast, et need harmooniat, need seaded sallivad nii-öelda sellest raamist ja ansamblis rüütma. Kasutan ühe teise suure meistri Kalju sarniti poolt valmistatud lõõtspilli ja olen selle pilli lasknud ka ümber häälestada just nimelt sellesse tempereeritud häälestusse tänapäevasesse ajastusse. Et ma ei kujuta ette ennast, et mul oleks ainult üks pill. Aga kui sul tuleb mõte, et tahaks pilli ümber häälestada, siis kelle poole pead sa pöörduma? Pillimeistri poole neid on õnneks Eestis juba rohkem kui üks, et siin vahepeal vahepealsed aastad kuskil 10 aastat tagasi oli suht kehv olukord meil nii lõõtspillide valmistamise osas kui ka selle häälestamise osas, et kui mina alustasin räägiti mingisugusest müstilisest depo timmist, Teppo pilli, seal on mingisugune võluvägi sees, millega meist, mille meister endaga hauda kaasa võis, millele, mida ta kellelegi teisele ei reetnud. Võib-olla üks tähtis nimi on siin Ants Taul, kelle, kelle kaudu ma selle naturaalhäälestuse maailma avastasin. Oli minulgi. Teppo pill on olnud juba nii 15 16 aastat ja kui minu minul see pill jõudis, siis oli ta suht kehvas olukorras niimoodi, et ma pöördusin pillimeister Tarmo Tartu poole kes oli siis värskelt tulnud Itaaliast akordioni, Meistrite juurest õppimast ja on siiamaani Eesti kõige kõige minu arust küll kõige parem pillimeister. Ja, ja ega temagi ju siis tol hetkel ei teadnud sellest naturaalajastust midagi ning kuna see Teppo pill oli ka kehvas seisukorras, siis sai ta tema poolt restaureeritud ja keelatud tempereeritud häälestus. Agris Ants Taul ikka, kui ta mind nägi kuskil mängimas, ütles, et mängid hästi, pill on ka hea, aga noh, peaks selle pilli lõpuks häälega panema. Ja ikka ma aastaid ikka kaalusin, kosmoraatsin tõesti. Ja, ja olles proovinud neid nii-öelda vanas häälestuses, Pille tegin selle otsuse, et jah, kui ikka Teppo pill, siis peate nii olema ja Ants Taul oli esimene, kes siis selle pilli mul nii-öelda tagasi sellesse naturaalsus häälestas. Peale seda ma hakkasin huvi tundma, et ei saa ju olla, et, et see on midagi müstilist, midagi taevalist, midagi, midagi, mida ainult August Teppo teadis natukene kiiret surfamist internetis andiski need esimesed algallikad kätte, mille järgi ma siis tegin omale selle naturaalhäälestuse selgeks. Tegin siukesed häälestus, tabelid. Et Teppo pillid on, ei ole ühes kindlas hellistikkusest, nad võivad olla täiesti suvalises helistikus ühegi nii-öelda klaverinoodiga mitte kokku langeda. Et August Teppo võttis nii-öelda ühe helikõrguse ja selle järgi häälestusid ainult pilli nii-öelda suht suhtelisuse põhimõttele, et iga iga järgneva keeles häälestab puhtalt kõrva järgi eelneva keele suhtes. Ja tegin siukse häälestus tabeli kasutades just neutraalsete intervallide nii-öelda suhtarv. Ja nüüd on see tabel ka mõnusat levinud ja nii et tänapäeval sa võid minna noh, mitte suvalise pillimeistri juurde, aga Nende juurde, kes ka seda tarkust nüüd teavad ja öelda, millises häälastuses, millise printsiibiga häälse printsiibiga Pill sa tahad ja siis sa saad seda. Nii et nüüd häälestatakse eestimaal lõõtspille sinu tabeli järgi. Ei, mitte ainult aga kuidagi noh, ma tunnen, et minu teeneid on siin küll, et, et see asi on nüüd niimoodi levinud ja nii mõnedki, nii mitmedki pillimeistrid seda tarkust jaganud. Aga nüüd selle möödunud nädalavahetusel valguses, kui laupäeval lõõtsamängijate võistu mängisid, siis kas lõõtsamängija lõõtspill on heades kätes? Võib küll öelda, meil on nagu ma juba enne ütlesin, kõvasti noori, igal korral, kasvõi sinna Võru võistumängimise minnes, kasvõi seda algajate klassi vaadates seda noorteklassi vaadates tõesti tunne on selles suhtes ülev, et ei ole, ei pea muretsema, et see oleks mingisugune hääbuv. Vana rahvakultuuri niukene, ebapopulaarne valdkond, mis on kuidagi hääbumise ohus või kadumas, et see on aina tõusuteel, aina populaarsemaks muutumas vaatajat, isegi kas see haripunkt mitte möödas ei ole, et, et iga asi ka lõputult kesta ei saa. Aga praegu lõõts lõõtspillitraditsioon on väga elu. Seda on tõesti väga hea meel kuulda ja need on elujõuline ka sellepärast, et ansamblis Rüüt on ka üks lõõtspillimängija seal meil on seal kaks, aga teil on tõesti kaks muidugi mõista, vabandust. Ja teil on uus album ilmunud. Millal triiti kuulata saab? Meie esimene plaadiesitluskontsert on juba sel pühapäeval Haapsalus 16. juulil, siis ja algusega kell kaheksa Haapsalu kuursaalis. Teeme siukse, esimese võib-olla siukse natuke eksklusiivse plaadiesitluse, sealt edasi Viljandi folgil. Oleme reedesel päeval, 28. juulil kell neli aida suures saalis siis Viru folgil, pühapäeval päevasel päeval ning sügisel juba. Eks me sealt avaldaga need plaadiesitlustuuri kuupäevad. Aga soojenduseks kuulame me veel ühe loo sellelt äsja ilmunud albumilt. Loo nimi on rüüt-rüüt, kas sul on selle juurde ka rääkida? Mõni lugu? Enne kuulame ja tegu on tegelikult torupillilooga, mida on mänginud Juhan maake rähk, Torupilli Juss Hiiumaalt. Ja meie ansambli liige Maarja Soomre on selle nii-öelda torupilliloole andnud salakeele ja see salakeel ei ole tal mitte enda välja mõeldud, vaid see salakeel on torupilli jussi enda välja mõeldud. Kui torupilli kaasas ei olnud, siis on üks pill ikka ju inimesel kaasas, on ta enda hääl ja just need silbid see nii-öelda torupilli jussi, keel on see, mis maarjaära õppis ja siis kandis üle sellele sellele loole, mis on torupilli jussi. Lugu number 21 tal lugudel pealkirju ei olnud. Ja, ja, ja eks eks, lõõtsasaade või taust sellele loole niisugune suhteliselt võib-olla mitte traditsiooniline moodsamate mõjutustega. Ja, ja jällegi lõhub neid piire, et lõõtspill ei ole ainult ainult see traditsiooniline Teppo tüüpi pill ja traditsiooniline küla küla pillimehe mängustiil, vaid noh, tegelikult nagu iga asi saab kesta ajas edasi ainult siis, kui ta käib ajaga kaasas, et see on täiesti loomulik, et Edgar lõõtspilli pea parem Suur tänu, Juhan Uppin klassikaraadiosse tulemast ja me kuulame nüüd ansamblilt Rüütloo Rüütriit.