Nüüd me oleme siin proua maja roosiga, mul on erakordselt hea meel öelda teile tere tulemast suurtena, millal te nüüd Eestisse tulite? See oli siis neljapäeval. Nii et te olete saanud nii päikest kui äikest ja milliste tunnetega te koju tulete, proua? Haruldane tunne, täitsa haruldane tunne ja ma ei ole varem koorijuhina tulnud siia, nii et see on, see on väga-väga suur elamus, proua maja, te tulite lastekooriga laulupeole ja kes need lapsed teil on seal ja palju neid on? No meil on üks 60 last idarannikult New Yorgist ja Lashingtonist, Virginiast, Koneetikodis, isegi bostonist. Nii terves idarannik ja meie koolijuht merigi Parborak pani mulle ettepanek, kuidas oleks, kui, kui Valvistaksime, selleks, teeme katse, jama pangutasid ja te ei, seda me küll ei saa. Ja need lapsed, kuidas ma ütlen, seal ei olnud üldse lauluõpetaja olnud vahepeal. Ja üks, kes oli, jooksis juba minema pärast teist harjutust võimatuna ega ei tulda kokku iganädalase ikkagi kaks korda kuu, siis mõni haige, siis on kord kuus. Ja aga siis eelmine suvi, siis läksime Eesti külaselongaylandin ja oli kolm päeva järjest. Ja probleem on muidugi see ameerika kultuur, ta ei ole laulu kultuur ja lauldakse kõik madala häälega pool karjudes. Ja kuidas üldse mõiste anda, et nüüd nüüd tuleb hoopis midagi muud proovida. Aga ma teadsin, et meil läheb aja ikka mitu head päeva ja seal me tegime, olime üks kolm-neli päeva koos, sai natuke ujutud, vahepeal midagi muud tehtud, aga siis terve päev laulud on ja kuidas kõrge häält leida. Aga kuidas armastust leida, lauluvastane, see võttis natuke rohkem aega. Aga mis on huvitav? Et ütleme, seal koolis on ju kõik kõik ajalugu, Eesti ajalugu, Eesti grammatika ja nii ja naa lähevad ehestoni teise ja tulevad Kogogee ja nüüd laulma pead vaat moosiga ise, tal on oma võimu ja tasapisi edasi ja edasi, aga saame nüüd kaele peale lauldud, see oli võimad valgusel, aga siis tegime nii, et no nüüd vahetame, õpime mõlemad osad ära, nüüd sina laulad ja mina loodan see ja ja see oli harveri, vaadake, mis juhtus ja mis juhtus, oli see, ma ütleksin siin muusika enda võim, mis läks nende lastele sisse. Ja see eesti keel paranes nii palju rohkem, et äkki rohutirts nagu see laul, eks ole, r kõik õppisid ära, kuidas seda teha, ja lõpuks oli, nonii, niuke vaim ja niuke rõõm, sellepärast ongi see koor, koori nimi, laulurõõm. Aga öelge mulle need lapsed, kes teil kooris laulavad, kas neil on kodune keel, eesti keel, mõnedel on, aga suurem osa ei ole. Ja mismoodi selle keelega siis uuesti kontakti saada, see hääldus on siiski piisavalt erinev, piisavalt erinev, aga nagu mina seletasin nendele see on ka ekslaule. Et osata hääliku teha eestipäraselt. Ja no tegime teatud harjutused selle jaoks ja näiteks inglise keeles ma tean, kuidas inglased brit Britlase teevad, et nad ütlevad veti. Stop periverör rühm, siis hakkas tulema sellised praktilised pisikesed asjad, tulid teil veel lisa mida kõike poole ja, ja mis oli huvitav, et noh, siis oli küll muidugi mudilaste laulud, eks ole, aga no kuidas siis on nende ülejäänud lauludega nagu koi ja liiga raske, liiga raske ja kuivõrd kõrgele see läheb, lõpuks oli see nastik õige lemmikulisem näol koit, tahame koit laulda. Öelge mulle need lastekoorilaulud või need, mida pisikesel peavad laulma hakkas muusika lastele läks korda, kas muusikal teie kogemuse järgi ei ole piire? Ei ole, tegelikult ei ole piire, see, see on, mis, mis sulle teha isegi minu Ameerika kooridega, nagu ma olen kunagi varem ütlenud. Ma olen ka päris Ameerika kooridele õpetanud eesti keeles laulma ja see on huvitav. Algusel oli nyyd muidugi kõige inglise keeles, aga umbes 10 aastat tagasi hakati huvi tundma juba. Ja nüüd, mis on, mida tahaksin nimetada see kõige suurem asi, mida me teeme Ameerikasse New Yorgis, eriti see kõige suurem, kõige tuntum muusikasaal on link konsentris ja nüüd meie teeme kontserdi algusel, mõtlesime, kuidas me teeme, mida me seda vaimu edasi teha ja nüüd tuleb Eesti sünnipäev tuleval aastal 2018 kas peale laulupidu on läbi? Ei, teeme veel. Ja siis oli niisugune mõte, et võib-olla austame Tobiaseid. Siis laulame Rudolf Tobias, laulane Helen Tobias disbergi reekviem, siis tuleb Eestis Estonia seltsi segakoor Heli Jürgenson, juht ja teeme nagu globaalne, Eesti, kui need, kes on võimelised, eks ole, nyyd tulevad Rootsist ja Kanadast ja New Yorgist ja ilmanni eesti koor, kes laulab lind konsentriks ja algusel, enne kui kontsert algab, siis on meie laulu laulab ka, sest see tulevik, las nemad istuvad ja kuulevad, siis teie olete neid tulevased, kes laulavad eesti muusikat. Kui palju praegu lastele on saateid, kas kõigil on vanemad kaasas või? Enam-vähem Ma arvan, mõni üksik siis on hea lähedane sõber, kes, kes on nende vastutav. Aga, aga mul on nii huvitav vaadata, kuidas asjad on, muud on 24 tunni jooksul, et aeg oli rongkäik, no lapsed hakkasid laulma. Kaunistage meesi, koja suure häälega hakkasid laulma. Need lapsed saavad praegu teie eestvedamisel osa laulupeost sellisest traditsioonist, millest neil võib-olla ei oleks olnud reaalselt nagu aimu, mida see teile endale tähendab, tee praegu võite muuta mõne noore inimese elu. Jah, Semper isegi, kes on nii huvitav vaadata, nagu ma mainisin ja 24 tunni jooksul eile oli eriti raske, sest noh, nüüd oli New Yorgis väga-väga soe, täitsa suvine ilm ja seal me väriseme ja tuul ja vihm ja ja nii tundide viisi. Aga kus austerdad midagi, kus sa annad midagi korraga üks läheb lihtsalt nüüd ma saan aru, miks. Me harjutasime kaks aastat siia tulla, see on nagu inglise keeles liftšiimsin, Expyriad elu, täielik juust ja ja ma arvan, et laolaulmine ja nüüd on väga paljud, ütleme me tahame ka tulla. Kas me võime ka tulla koorile, kas õnni tulla, nii et ma arvan, et siin on nüüd midagi, mis jääb eluajaks, mida teie mäletate ja üldse kõige varasemalt, mis seostub sõnaga laulupidu. Juba minu vanaisaga tähendab mõne mõnes kirjas, kus tema on ka nimetanud ja öelnud ja ikka mis see tähendab. Ja laul on see kõige loomulikum asi seal meni identsus. Sa võid harjutada ükskõik milline pilja oled hea muusika, oled hea eestlane, aga kus sa laulad eesti keeles ja, ja teil on üks süda üksmeel, üks arvamine, see on? Ei oskagi sõnadesse panna. Ma katsun ameeriklasele seda seletada, olen natukene Instagrami peal pannud ja oinad kajavad vastu. Fantastiline, fantastiline. Kas meil? Ei, meil ei võiks elus olla niuke asi, terve Ameerika tuleb kokku ja. Te olete ükskord ühes varasemas meie jutuajamises öelnud, et see eestlased hoiavad kokku võrrelnud ja ameeriklastega just läbi enda eluprisma, et ameeriklased ei ole tegelikult nagunii otseselt pidanud kokku puutuma sellise hirmsa asjaga, nagu on sõda, nagu on küüditamine. Et tänu sellele me oskame ka hinnata vabadust rohkem, te ütlesite nii absoluutselt ja see, see on nii huvitav, seda ei taha kellelegi soovitada. Et peate kannatama, siis tuleb parem inimene. Aga aga midagi on sealjuures sellepärast, et see ülevaade, see elu ülevaade, kui lühike elu on ja, ja tema tähtsus ja kuidas meie meeleolud muutuvad ühes tunnis teisena nagu ilmad, eks ole, päike, vihm, aga, aga kui inimene on tõesti pidanud ohverdama siis? Ma näen, iga kord, kui me kokku tuleme, New Yorgis. Paljud eestlased, kodueestlased küsivad mu käest. Kas, kas teil on see ikka tähtis koduma, kas see on tähtis? Issand lapsepõlvest ma mäletan, kuidas Me lapsed nutsime, vaatame, kuidas Eesti lipp läheb ülesse ja kuidas meie lapsed, eks ole, juba nutt, kuulame ja laulame suuri meelel. Nii et see tähendus on, on midagi uskuma, vaata jaa. Seda katsub ikka seletada ja, ja ikkagi nad ei saa aru, ma mäletan, et mul olid mõned muusiku sõbrad, kes rääkisid Eestist, siis nad musitseerisid, siis küsisid, kas mingi küsimus ka on. Ja pärast siis keegides siis käsigi, siis Endvennarjugovin, pähk, tri. Kas ei saanud üldse aru, millest me rääkisime? Nii et Rooma ajalaulupidu on teie jaoks kindlasti natukene teise värviga Ometide Peate seda pühaks? Kui te nüüd olete oma igapäevases elus ja, ja tegemises, siis Eesti on teie mõtetes ju kogu aeg, teie kohta võib seda laulupeo ideed laiendada, et mina jään, te olete südames küll ja selge, ma tänan teid selle aususe, selle kohtumise selle ilu eest, tänan väga, et te olete minuga rääkinud ja mis ma tahtsin ka nimetada. Kui minu lapsed sündisid Ameerikas 83. ja 86. aastal siis oli nii, et ega keegi lastest ei räägid eesti keelt. Oli eesti keel ja äkki märkasime ainsat mängusõbrad on vanemad ja siis kõik kõik lood, kõik ameerika asjad pidin terveks tõlkima. Aga tänu sellele mõlemad On täitsa tulised eestlased. Nii et mina jään mitmekordselt. Aitäh teile kohtumisest raua, Mayeroosurrena.