Tere, head kuulajad, jätkub suvetuur, mina olen Johanna Mängel. Klassikaraadios on täna külas Sander Tamm, kes kaugel Hiinas on loomas oma poistekoori. Aga nüüd üle pika aja taas Eestis, tere tulemast. Mõned nädalapäevad tagasi oli laulupidukesse tulid, et Eestisse ainult laulupeo pärast. Kindlasti mitte, ma tulin ikkagi siia eelkõige oma perekonda näha ja see endalegi täiesti üllatuseks sattus samale ajale, millel on ka laulupidu. Kuna Hiinas käib elu natukene teistmoodi, nii et midagi ei planeerita siis ega ma ei teadnud, et ma olen tulemas praegu koju, tavaliselt on nõnda, et ma saan sellest teada, kas kolm või neli päeva enne ja siis ülemus tuleb minu juurde, ütleb, et nonii nüüd võid kolmeks nädalaks minna ja siis kiiresti-kiiresti käib siis see lennupiletite ajamine ja siis vanematega, et kas nad on ikka töölt vabad, et me saaksime võimalikult palju aega koos veeta ja siis ma hakkan kultuurikalendrit läbi käima, millistel üritustel ma saaksin osa võtta. Ja siis laulupidu oli üks nendest ja sel korral ma tegin natukene teistmoodi, kuna kui ma tagasi tulin, ma tegin suure Euroopa ringreisi ja enne tantsupidu tulin tagasi Eestisse ja see oli minu esimene tantsupidu, Kaus olla nii, et ma sain nendest üritustest osa, mul on väga hea meel ja seega kindlasti on laulupidu selles osas eriline, et kõik minu klassikaaslased ja koolikaaslased dirigeerisid sel korral, nii et mul oli väga hea meel neid näha. Ma mäletan, kui me õppisime veel koos Eesti muusika ja teatriakadeemias ja sina Sanderalid Tõnu Kaljuste dirigeerimisel klassis. Ja üsna pärast seda õnnestus sul väga kiiresti leida oma koht dirigendina mitmed kooride ees ja siis sattusid sa Londonisse. Ja nüüd otsapidi hiina ütled, kas see kõik on olnud suur juhus, selline seiklus või on midagi olnud ka ette planeeritud ja selliste soovidest või unistustest lähtuvat. Nii huvitav on kuulda, kuidas sa seda sõnastanud, sellepärast sellest vahest seal Hiinas mõtlen, et kuidas inimesed mind näevad või milline on see kuvand seal? Ei, kindlasti ma ei ole planeerinud seda, sest kui ma oleks planeerinud, siis ma arvan, et Aleksei elu läinud natukene teistmoodi. Eks ma Inglismaale tahtsin minna juba väga, väga ammu, ma nägin Inglismaad tegelikult pärast otsa kooli järgmise sammuna, aga sinna ma ei läinud, et tegelikult elu on läinud hoopis teistmoodi. Ja see, et ma täna seal Hiinas olen, tegelikult ma läksin Londonisse ja ma sain selle hiina pakkumise üsna kiiresti, ma sain selle esimese nädala lõpus, kui ma hakkasin tööd otsima, see oli, ma arvan, 2015. aasta november ja töö algas veebruari alguses pärast Hiina uut aastat. Nii et ma alustasin tööd 2016. aasta alguses. Nii et minu plaan oli ju siis, kui ma lõpuks sain oma koolid kõik tehtud, oli ju maanduda Londonis ja mul oli elu kõik juba sisse seatud. Ja siis ma leidsin Hiinas, mis tundus mulle huvitav ja ahvatlev. Ja tegelikult kuna esmaselt otsiti sinna dirigenti kolmeks kuni üheksaks kuuks siis ma mõtlesin, see on hea aeg, et minna ja siis tulla jälle tagasi. Aga no täna ma olen ma seal, ma ei ole tagasi tulnud, et selles mõttes on kindlasti elu läinud hoopis teistmoodi. Ja ma ütlen niimoodi, et ega see kolimine ei ole nii kerge, ma ei räägi, et kohvrid on raske tassida ja seda ka, aga aga see elu sisseseadmine ei käi nii kiiresti, see võtab meeletult palju aega. Et ka Inglismaal see tööd otsimise protsess, et see pihta hakkaks, oli meeletult keeruline nende dokumentatsiooni tõttu just ma usun, et see on täna veel keerulisem, aga tol hetkel oli see äraminek seal ka üsna sihukene piiri peal. Ja kuna ma olin kõik valmis saanud ja siis ma sain selle hiina pakkumises ei olnud nii ahvatlev pakkumine, et ma oleks kohe jooksnud. Ja vahest ma vaatan neid kirjavahetusi, mis meil olid, alguses ma tegelikult ütlesin neile juba vahepeal ära. Et jätame selle asja katki, et ma ei ole tulemas. Et seda, et ma olen täna Hiinas, see ei ole nii loomulik asjade käik olnud, et see on hästi palju olnud ka sellist riskimist, mida ma arvan, et täna on vaja kõigil teha ja seda saab teha ainult tänu sellele, kui sul on nagu ka tagala. Et ma arvan, et muusikaakadeemias ma sain väga tugeva erialase baasi, et mul on nagu, millele toetuda. Kui on sellised raskemad hetked või küsimus põhimõtetes, kui me räägime oma erialasest tööst. Aga kas see Eesti muusika ja teatriakadeemia nimi kuskil diplomi peal ütleb ka teistele midagi? No ma toon kõrvale niimoodi, et Arvo Pärt ei tea mitte keegi Hiinas ja, ja kui me siin toome kõrvale Eesti muusika ja teatriakadeemia, siis Eesti muusika- ja teatriakadeemiast ei ole kahjuks mitte keegi midagi kuulnud. Aga Hiinas käib asi nõnda, et sa pead alati asja ilusaks rääkima ja kui sa ütled, et see on ainus muusikakõrgkool Eestis, siis see on juba kõva sõna sest see tähendab, et seal topiks, kui ta oleks kehva, siis oleks kindlasti ka alternatiive tekkinud erakoolide näol või niimoodi. Et selles mõttes tuleb leida nagu ühine keel ja noh, alati ma arvan, et ei peagi ennast müüma nüüd ainult oma kooli nime kaudu. Et ma ei tea, kasvõi ka näiteks Euroopas nii palju juurde annab, võib-olla on hea lihtsalt mõista, mis on sinu taust. Aga kuna meie taust on nagunii nii palju erinev, siis mul on tunne, et see võib olla, seal on nii palju ja võib-olla on hea, et ta ei määra sellepärast, sest ma olen Eesti sisetundnud, et mõned võimalused, mida me võib-olla ihkaks noortena, et need jäävad meile kättesaamatuks ja mitte sellepärast, et meil ei oleks oskusi, vaid võib-olla sellepärast, et me oleme liiga noored. Ja ühest küljest kardetakse seda, et me lähme Eestist minema, mida paljud ka teevad, aga ma ei tea, kas see on ainult selle tõttu, et siin on nii halb elada ei ole ju. Et see ei ole kindlasti ajend, et seda ei tasuks minu meelest karta, et miks mulle Hiinas väga meeldib, on see, et neid väga ei huvita, kust sa tuled, neid huvitab see, kuidas sa töötajaid ja kuidas sa särad seda tehes. Ja kui sa seda teed, siis ei ole vahet, kui vana sa oled. Ja minu meelest on see väga õige mõte, mis loeb. Ja kui ma nagu kõrvutan seda mõttelaadiga omas ja eesti kooliaega siis ma olen nagu ääretult tänulik selle üle, kui, kui Tõnu Kaljuste andis meile õpilastele mitte ainult mullaga teistele meie klassi õpilastele ka väga palju võimalusi dirigeerida filharmoonia kammerkooris projekte teha, Nargenfestivalil kaasa, ega need on ka ju tegelikult sellised hetked, kus ma annan võimaluse noorele õpetajana kas ta seal põrub või ta teeb selle hästi, seda näeb pärast. Aga võimalusi tuleb anda. Et mul on tunne, et Hiina on hetkel sedalaadi kindlasti väga tervitab inimesi, kellel silm särab. No võib-olla ka teisel pool maakera on noortel inimestel teistsugused ambitsioonid. Ja kindlasti on noortel seal väga palju ambitsioone, kui ma hiinast räägin siin Eestis tihti, kui ma Eestisse tulen, siis tuttavad õpetajad kutsuvad koolidesse rääkima nii gümnaasiumiõpilastele kui ülikooli tudengitele ja mul on tunne, et nagu Hiinast on nii vale pilt tekkinud või mitte tekkinud, vaid see ongi ainuke pilt, mis meil on, millest meedia räägib. Ja enamus ajast, nagu esimesed kaks-kolm tundi kulub sellele, et vastata küsimustele, mis mulle tunduvad nii absurdsed. Et kindlasti on noortel väga palju ambitsioone ja nad ei ole liinitöölised, et neil on väga palju seda mõttelendu ja neile väga ägedaid mõtteid, mis kindlasti nagu võiksid leida rakendust. Aga pigem on küsimus selles, et seal on kultuuriline taust nii sügav sees, et Nad austavad väga tugevalt oma vanemaid ja, ja väga palju käib vanemate tahtmist mööda. Ei saa öelda, et kui me mõtleme oma vanematele, et kas vanemate tahtmine on halb, kindlasti ükski vanem ei taha ju lapsele halba, et ikka suunatakse sellele rajale, et lapse elu oleks parem, kui neil endal on. Lihtsalt tihti tekib küsimus, et kui paremaks elu saab minna, põhimõtteliselt staatus. Et see staatus on see, mida saab edasi arendada, kui paljudes vabatahtlike organisatsioonides sa võtad osa ja niimoodi, et seal ei ole rahas enam küsimust. Aga selles mõttes ma näen, et nad ei saa oma neid ideid realiseerida, et sellest on vahest kahju. Kui me võrdleme nüüd eesti noori või ma võrdlen omavanuseid noori Hiinas, kes on hiinlased. Aga see on väga palju muutumas ja mul on tunne, et võidavad just hetkel need perekonnad, kelle vanemad on teinud rahvusvahelist koostööd juba varem või kui piirid avanesid, kellel oli suutlikkus kohe hakata rahvusvahelise äriga pihta, et neil oli inglise keele oskus juba tasemel, täna kõik lihvivad ja võtavad lisakursusi, et nad on natukene juba hiljaks jäänud. Et ma räägin nendest, kes olid esimeses ringis. Need perekonnad on kõvasti võitnud, sest sest suhtumine on hoopis teistsugune ja nende lapsi saadetakse Inglismaale ja Ameerikasse ja nad õpivad disaini ja selliseid niinimetatud mõttetuid erialasid, millega ei ole mitte midagi peale hakata, mis ei too raha sisse. Aga need perekonnad kindlasti võidavad. Kui ma räägin nüüd omaealistest, siis ma ütleksin niimoodi, et kui ma siit eestist plaanisin ära minna, siis ma just mõtlesin, et ei tea, millised on need oskused, mida mul hetkel ei ole või need xuse omadused, mida mul hetkel ei ole ja mida võib-olla maailmas kõigil teistel on ja siis ma jään hätta. Ja praegu, kui ma olen seal Hiinas, siis, siis ma näen seda, et minu meelest, mis eristab meeletult mitte ainult eestlasi ja välismaalasi vaid võib-olla nagu mind ja siis teisi on minu meelest on see, et nii vähe on selliseid inimesi, kellel on mingi oma kirg. Mul on tunne, et tänasel päeval on hästi palju selliseid segaduses noori, kes ei leia rakendust, kes on õppinud mõne eriala ära, aga nad ei taha sellel erialal tööd teha ja nad ei leia ka mingit muud rakendust, ehk siis neil ei ole ideid, mida teha edasi. Ja siis nad tulevadki maailma rändama. Ma arvan, et eks me, kui me mõtleme oma suguvõsa peale, siis igas suguvõsas on mõni selline rändur sees ja see on tore. Sellepärast seda rännuaega on tihti vaja. Ja vahest ongi nõnda, et kui teed mõnda asja nii süvitsi, siis tekivad sellised klapid natukene ette, et sa ei näegi laiemalt ja sul on vaja puhastust sellest sellepärast on ju meil kõigil aastas puhkus, et me saaksime oma pea jälle jälle puhtaks. Et iseasi on lihtsalt see, et kuidas sa seda aega kasutad. Et mul on tunne, et see saab nagu elustiiliks selline puhkusel olemine ja, ja see fookus kaob natukene ära. Ma ei ole väga palju kohanud muusika inimesi, muusikainimestel on raske seda fookust kaotada, sest neil sõltub kõik harjutamisest. Kui sa ikka harjutad järjepidevalt, siis sul ikkagi tase ikka on kõrge. Aga noh, ma räägin just teistest erialadest, kes, kes tegelevad seal sillakonstruktsioonidega ja majaehitustegevus on väga populaarne Hiinas. Et pigem mul on tunne, et nad on natukene kadunud ja selliseid noori on meeletult palju. Vahest tekib natukene hirm, et miks see nii on, nii et ma arvan, et kui võrreldes meie noortega ja ma mõtlen ka oma kursusekaaslastele ja nüüd, nähes neid laulupeol nad on kõik meeletult andekad ja meeletult töökad inimesed, nii nad löövad kindlasti maailmas läbi, sellel pole isegi küsimust. Väga huvitav, et sul on tekkinud selline kõrvaltvaataja pilk meile endile sest tegelikult need inimesed, kellega sa oled koos õppinud, need ju kõrvalt vaadates või noh, meile endile tunduvad täitsa tavalised. Ei, absoluutselt mitte, ma ütlen niimoodi, et ma tulin praegu koju tagasi ja siis minu õemees küsis Sander, et millal on sinu teksti tekkinud selline sõna, et ma räägin Hiinast ja ma ei ütle niimoodi, et, et Hiinas tehakse niimoodi, vaid ma ütlen meie Hiinas teeme nii. Et millal see meie on sinna tekkinud ja ma olen seal olnud peaaegu et kaks aastat, ma tunnen ennast väga kogukonna osa. Ma ei ütle, et ma oskan keelt nii soravalt rääkida, ma saan situatsioonides hakkama, mul on tekkinud oma puuviljanaisterahvas ja kelle käest ma kala ostan ja ja nad alati küsivad, aga kus sa jäänud oled, kui ma vahest käin mõnel reisil või ma olen pikemalt eemal, et keegi hoiab mul ikkagi silma peal. Et selles mõttes ma olen natukene võib-olla Hiinast tulnud ja see on see, mida ma ei tahtnud alguses. Aga see paratamatult, ega ma sinna vastu ei saa seista ja seda, seda ma näen alles siis, kui ma tulen koju, et, et ma olen natukene muutunud tunud. Aga ei, need tavalised inimesed singlile, sa räägid laulupeole? Ei, need ei ole tavalised. Mina Hiinas vaatan alati rõõmuga, kui nad postitavad mingeid pilte, mis projekte nad teevad ja ja ma vaatan, et tegelikult elatakse nii aktiivsed kultuurielu ja nii, nii vingelt planeeritakse asju siin kohapeal olles, seda kindlasti ei märka, aga siin kohapeal olles vahest tekib niisugune tunne, et pumbatakse teineteist üle reklaamplakat viitega ja võib-olla reklaamstrateegiatega, kellel on parem ja ja lõpuks see sisu on siis sellise kahtlase väärtusega vahest, sest projekte on palju. Aga vaadates selliseid, milliseid kontserdikavasid ette valmistatakse, et see on kindlasti nii nii lahe, et vahest ma tunnen pigem kadedust, et minul ei ole sellist kontserdikavade nägu, soolde mass provotseerimist, et et mul lihtsalt ei ole aastas nii palju kontserte, kui ma vanasti tegin, kollektiiv oli ka käes rohkem. Poistekoor oli käes, kammerkoor oli käes, Entas tegime meeletult palju, et ma olin nii paljudes asjades osa, et ma ei saaks öelda, et ma täna nagu puudust tunnen, aga pigem on see, et kui ma näen internetis mõningaid plakatid, siis ma tunnen, et aga täna ma ei ole enam sellest osa. Ja siis vahest on kurb meel, sest need on alati väga lahedad projektid. Ja ma ütlen, see tudengielu on ju alati väga vilgas ja siis sa nagu avastati, et nüüd ma olen seal maailmas, et kas sellepärast, et ma olen kaugel Eestist või sellepärast, et nüüd ongi see staadium, et sa ei ole enam kooli õpilane ja sai ripuena peiu küljes. Et sa pead ise nüüd tekitama neid võimalusi ja mul sellest hullult hea meel, ma ei ole ennast kunagi näinud nagu õpetajana. Mäletan juba lapsest saadik ütlenud, et sellist tööd ma kindlasti tegema ei hakka ja ma tänan meeletult, naudin seda, mulle tõsiselt, meeldib, ma ei oska kommenteerida, kas ma seda ka Eesti kontekstis niimoodi rõõmsalt välja ütleks, aga mulle Hiinas tõesti meeldib. Aga nüüd on sinust saanud homse aupoistekoorikoolijuht ja palun parandage mind, kui ma neid nimesid valesti ütlen, aga see on, siis, said Changi provintsi pealinn. Ja seda hääldatakse nõnda, et sõidan, on provintsi nimi ja selle pealinnaks on siis Hanschow. Hanksud teavad kindlasti kõik inimesed tänu sellele, et seal oli G20 tippkohtumine ja siis ja siis tähtsad inimesed tulid kokku ja, ja siis terve linna elu oli pea peal, et hange on üks neljast turismilinnast kiinos, kõik kindlasti teavad tekingit ja Shanghai ja Hongkongi hange on siis neljas ja hang show tänu sellele, et, et seal toimus Canitse G20 tippkohtumine juba enne sinna süstiti meeletult raha sisse ja tänavusele 20-le veel pandi sinna veel meeletud investeeringud hakkama ja meie siis seal just mõtlesime, et ei tea, mis siis saama hakkab, kui see kõik pidu läbi on, et kas siis eakaid, et sinnapaika, aga ei ole, kes läheb väga-väga kaunilt edasi, seal toimuv meeletult palju kontserte, väga palju turiste käib ja hange on tõesti ilus. Kui ma läksin Hiina siis ega sellest aususest väga palju informatsiooni internetis välja ei tule. Ja noh, natukene oli hirm, et mis mind siis ees ootab, siin lähen linna elamu, kus mitte mingit kajastust ei ole tehtud, et nagu teadmatusse ja tegelikult see natukene nagu köitis mind isegi Hiina kohta Google'ist ei leia mitte midagi. Et selleks on hoopis teised otsingumootorid ja hang, sous on maailma üks suurim muusikaülikool, millest ma ei olnud enne kuulnudki, seal on meeletult suured kontserdimajad väga heade tingimuste ja võimalustega, seal avatakse järjest uusi ooperimajasid ärihoonetest muidugi nagu rääkimata. Ja nüüd, kui ma olen käinud väga palju mööda Hiinat ringi, ma olen ise reisinud, siis ma pean ütlema, et nii nagu Hanksov ennast reklaamib, et nad on maailma ilusaim paik on nii ülejultreeriks seda, aga ma ütleks, et hange on tõesti Hiina väga ilusaid linnasid. Sellepärast, sest ta asub täpselt järve ääres, väga ilus järv on, järv on ümbritsetud siis nii linnapanoraami kui ka D mägedega ja House linnas tuleb enamus maailma tee, mida me joome, mis on veel eriti kaunis ja see teemäed, nad on kõik sõjaväehaldusala ehk siis sinna ei või minna ja seal on väga puhas õhk. Miskipärast on mul ülemusel mingid head kontaktid, vahest teeme seal teemägedes taitšid, et seal on väga ilus vaade siis lisaks sellele järvele muidugi järve peal toimuvat paadireisid ja seal on keskel on väikesed saarekesed, et hästi turistidele atraktiivne on, see siis toimub nagu G20 tippkohtumisel see lõputseremoonial oli, järve peal toimub suur tantsushowtantsijad lausa tantsivadki Luikede järve ja vee peal neil on sinna ehitatud selline lava meie alla, mida inimesed ei näe, siis on purskkaevus ja neid on üle linna ja mis Hiinas. Mul on tunne, et see on vist ainult hiina eripära, mis on meeletult populaarne, on suurehitistele, mis on klas fassaadiga kõrghoonetel toimub siis selline visuaalne, see arvutigraafikaga kuidagi on see tehtud ja tõesti lahe välja, see ei ole ainult vilkuvad tulukesed, vaid sellel on ka kontseptsioon ja see on tõesti lahe. Pluss meil on meeletu suur raamatukogu, kus on huvitav käia. Me oleme ülikoolilinn, mis tähendab seda, et meil on meeletult palju tudengeid ja salati, kus on palju tudengeid koos, seal toimub vaba tahte alusel meeletult palju üritusi, mis on väga lahedad ja neid me nimetame siis põrandaalusteks sündmusteks, sest nende kohta reklaami mitte kuskilt ei leia. Neid ei ole keelatud, aga neid lihtsalt ei promoda nii suurelt. Ja need on ainult oma tutvusringkonnale ka need on alati rahvarohked ja need on väga huvitavad ja tehakse kõik ma kogu aeg miskipärast mõtlen, kui seal midagi jälle toimub ja vanemad räägivad Nõukogude liidus, mul on tunne, et ma vist elan täpselt nagu ajas tagasi. Ma elan Nõukogude liidus ja siis mul tuleb veel meelde, kui Anu Kõlar ütles kunagi muusikaajalootunnised, ärge nägu võtke seda nõukogude perioodi nagu halba aega, et tegelikult oli väga vilgas elu. Ja siis ma olen seal Hiinas ja kui midagi toimub, et tal on õigus, ma arvan, et ma elan sellist nõukogude elus, seal. Kas see mõnes mõttes kultuurišokk ka sinu jaoks? Ennoneid kultuurisokkel on aasta jooksul läbi küll ja küll, jah? Ei see mind šokeeri ei, kaugeltki mitte. Pigem mul vahest nagu tekib selline tunne, et, et võib-olla Hiina on natukene oma fookus kaotanud, toimub suur lõhestumine ja ega ma ei õpi Lääne kultuuri tundma, et ma paratamatult võrdlen ja ma saan ka oma tausta kohta väga palju teada, kust ma siis tulen ja miks me mõningaid asju nii teeme. Näiteks kui asiaadid tulevad Eestisse, siis esimene küsimus on, et miks siin nii tühi on või miks buss peatab metsa vahel, kus ei ole ühtegi inimest ja me ei mõtle selliste asjade peale igapäevaselt. Et mida rohkem ma saan nagu sellest aasiakultuurist aru, seda rohkem ma pigem nagu. Ma ei saa aru, miks inimesed tahavad nagu läänestuda või miks on selline suundumus. Et mis seal on nii head ja õpilased, kes meil koolis on, nemad on tulnud ka õppima selle eesmärgiga, et nad lähevad elama Londonis, Inglismaale ja tihti ma küsin, aga miks te sinna lähete? Väga paljudel puudubki arvamus, miks nad sinna lähevad, sest vanemad suunavad ja kui vanemad suunavad, siis järelikult on sellel mingi eesmärk. Ja kui me arutame erinevaid situatsioone läbi, siis tegelikult mul on tunne, et selline rahvaste ränne ei ole õige. Ma ei ütle, et ainult Aasia kultuur on õige jääda, ainult lääne kultuur on õige, aga võib-olla see selline ränne võib-olla on seda niimodi inetu adresseerida, et kuskil on parem, kui nii on, et ma arvan, et me peame ikkagi kogu aeg olema paindlikud oma eluteel oleme me siis Aasias või kuskil mujal ja, ja samas see on ka elu periooditi oma vanuses, oma erinevatel töökohtadel ja kohustus seal, me peame ikka olema paindlikud, et me ei saa niimoodi analüüsida, kas see on hea või halb. Ma arvan, et seda saavad öelda inimesed kõrvalt ja anda nõu. Lõppude lõpuks on ikka sisetunne see sest religioonis on ju nõnda, et ei tohi olla valejumalaid ja nõnda siis see tähendab seda, et ainult üks usk on õige ja mul on tunne, et patriotism ei tohiks nagu minu meelest seda rada minna, et ainult nii on õige. Et pigem mida avatum on inimese mõttemaailm, seda kasulikum kõigile. Kui me räägime laulupeost ja sellest pealkirjast. Et siis see ju tekitas väga palju pahameelt välismaal elavatest eestlastes. Aga noh, eks laulupidu ju kajastab ka neid sündmusi, mis hetkel on riigis aktuaalsed ja see on aktuaalne, väga palju eestlasi on välismaal, et mul on tunne, et selline hinnangute andmine on oluline, aga võib-olla mitte alati nagu avalikult. Kui me räägiks nüüd natukene sellest poistekoorikoolist, kus sa tegev oled, noh, see on ka võib-olla juba natukene erandlik, et see on ainult poiste kool, mis see tähendab, mis vanuses inimesed seal õpivad, kuidas neid sinna valitakse ja millise taustaga inimesed, need on? Sinna Hiina kui ma läksin, siis ma ei hakanud ju kohe seda tööd tegema, et seda ma alustasin alles selle aasta alguses. Ja eks need jutud ülemusega olid enne ka, et, et tegelikult oleks nii lahe avada üks poistekoori koolsesse minu unistus olnud, mina olen ise Tartu Karlova koolilaps ja ma olen laulnud poistekooris terve oma elu ja selles mõttes, kui ma läksin ka Inglismaale, siis selle aja, mis ma seal veetsin enne Hiina minekut. Ma veetsin ainult Westminsteri teenistusi külastades ja kohalike dirigentidega seal mõtete vahetamisest, ma sain õppekavasid, ma sain väga palju informatsiooni, kuidas toimib ja nii edasi. Et mul oli nagu alusmaterjal ka, et luua näiteks oma kool ja see oli mul mõte, et kui ma ühel päeval tulen Eestisse, siis ma looks selle. Ja siis, kui ma hakkasin üritama seda ette kujutada, kus see võiks aset leida ja kuidas, ja koostöös kellega siis ausalt öeldes ma jäin plindris, et seda on Eesti oludes üsna keeruline ja teha. Ja siis, kui ma arutasin seda seal Hiinas oma ülemusega, siis ülemus ütles, et aga see nii lahe. Et eks proovi, et pane nagu informatsioon kokku, mis see tähendab. Ja, ja siis arutame ja siis me istusime üks päev maha, rääkisin talle kogu selle kontseptsiooni, me räägime põhimõtteliselt sellisest koolist nagu muusikakeskkool, ehk siis sa elad koolis, sa õpid seal kõiki tavakooli aineid ja sa õpid seal väga süvendatult muusikat. Ja muidugi siis sinna juurde käib kontserttegevuse kõik see. Ja praegu me siis alustasimegi veebruaris. Kuna kool on tasuta, mis on Hiina oludes midagi erakordset, mitte midagi ei ole tasuta ja kui on tasuta, siis on nagu naljakas, siis järelikult see kehva. Me ei alustanud seda tühja koha pealt, minu ülemusel on väga tegevkool, inimesed teavad minu ülemust, Hanksous küll ja, ja tal on juba aastatega tekkinud väga hea koolidega, ehk siis tegelikult ühe nimi on seal kõva taga. Mis tähendab seda, et me saame muusikaõpetajatega väga hästi läbi, kes saadavad oma lapsi meile ülekuulamiseks. Ei vastanud sellele poiste ja tüdrukute eraldamise küsimusele. Eks see poistekoori ühest küljest see, et lapsed on lahus, Zenjov Inglismaal väga traditsiooniline, et poisid ja tüdrukud ei õpi koos. Hiinas ei ole see niimoodi, Hiinas on ikkagi poisid ja tüdrukud omavahel koos aga teismelise eas, sest nad lahutatakse ära, et nad esimesed seitse klassi kuni üheksa klassi käivad koos ja siis pärast nad lahutatakse ära. Võib-olla on ka seal mitte ainult hariduslikud efektid, aga pigem ealised iseärasused, aga tegelikult on seal ka õppekavas on natukene teisi asju, näiteks tüdrukud õpivad, kuidas olla hea ema, sellist koduhoidmist ja kujutlen ühte triikimist ja söögitegemist ja kõik, mis käib Aasia kultuuris siis naise kohustuste juurde. Ja poisid ei õpi, kui te selle jääisa. Ma arvan, et poisid õpivad seda, kuidas raha tuua majja. Aga Me lasime informatsiooni välja septembris ja me lootsime, et me saame hakata oktoobris siis proovidega pihta. No nii nagu Eestis on ikka alati käinud, et et kuu aega tuuritada mingis maakonnas ringi või käib mööda koole ja siis saad lapsed kokku ja hakkab tööd tegema. Aga me ei osanud oodata, et neid tahtjaid on nii meeletult palju. Ja siis me pidime oma selle vastuvõtukatsete metoodika natukene ümber mängima, kuna Ma mõtlesin, et ma tahan proovida asju nii nagu ei ole kunagi varem tehtud. Kui ma olin Londonis, siis ma lugesin väga palju erialast kirjandust läbi just poistekooride nagu ajaloost ja kuidas on tegutsetud. Ja ma mõtlesin katsetada sellist asja, et enne kui ma võtan lapsed vastu muusikalist testi ehk siis ma laulan nendega ja proovin järel laulmise harjutusi ja nii edasi. Ma teen neile akadeemilise testi, kui sa astud erakooli sisse, siis ikka on akadeemiline test kus sa pead seal mingeid loogikaülesandeid lahendama ja niimoodi just. Ja noh, muidugi ma ei saa küsida mingeid küsimusi presidentide riikide kohta, et need olidki väga palju loogikaharjutused muidugi, muusikateooria ka natukene sinna hulka. Ja see tekitas hästi palju pahameelt, aga miks ma seda tegin, kuna mulle anti juba väike häire, et juhul kui tuleb näiteks 2000 last, kuidas sa jõuad neid kõiki üle kuulata ja ega ma ei jõuagi ja endal nagu kõrvakab ka väsima ei saa enam aru, kus see kesktee on ja kes on siis parem ja kes on kehvem. Et siis hakkas juba kõiki välja selekteerima ja ma mõtlesin, ma teen nõnda, et kõigepealt läbivad lapsed selle akadeemilise testi, kelle tulemus on hea siis järelikult need lapsed saavad ka proovis kenasti hakkama, kuidas meil tänane päev ette näeb, põhimõtteliselt me võtame lapsed vastu alates üheksast ja kõrvalekaldeid üldiselt ei ole, aga on agaraid mammasid, kes toovad oma seitsmeaastased lapsed või keegi toob kolmeteistaastase lapse, mis teeb selle natukene problemaatiliseks, on see, et vanemad lapsed lähevad häälemurdes ja nooremad nendel on eriti raske, kuidas toimub proov? Proov on nõnda, et teeme ikka nagu kooriproovi läbi viiakse, mina räägin inglise keeles, enamus lapsed saavad aru, aga on lapsi, kes ei saa aru, ehk siis minut tõlk. Mis tähendab seda, et lapsed saavad minust aru läbi tõlgi ja siis minu žestide. Et põhimõtteliselt see, see tundub nagu, et on üsna tehtav. Aga mida rohkem seal Hiinas olen, seda rohkem ma näen, et kui palju jääb tõlke taha kinni. Et vahest kui tahad prooviprotsessi hoida aktiivsena, siis need käsklused on üsna lühidalt muutuvadki käskluseks. Tee seda, tee toda, on nüüd, anna, vahest ma mõtlen, et mis, mis poisid minust saavad. Et nad saavadki sihukeste füürer liku autoritaarsed juhtimist sealt eest, aga tegelikult on meil ka väga palju vaba aja tegevusi, mis, mis tegelikult lahendavad meid rohkem ja nad väga üritavad rääkida ja enamus lapsed saavad inglise keelest kenasti hakkama. Nii et praegu me siis teeme proove nõnda, et me teeme ainult kooriproove. Meil on üsna ühes vanuses lapsed koos ja meil on praegu katsetamisel meie enda algkoolis see õppekava, mis on siis tulnud Inglismaalt tavaline õppekavad, me ei tahtnud teha nii suuri muudatusi, et me võtame lapsed vastu esimesse klassi ja nad ongi meil täiesti 100 protsenti õpivad nii tavaaineid kui muusikat meie juures, sest me ei ole ise nii kindlalt, kui hästi see süsteem toimima hakkab, et liiga palju on selliseid muutuvaid tegureid. Et me otsustasime alustada hetkel ainult koorist ja kasvatame koorikooli struktuuri peale, ehk siis me võtame iga aasta uued lapsed peale. Ja siis arvatavasti kolmandast aastast me alustame ka üldainete õpinguid, et nad võivad oma koolist ära tulla. Entusiasm on suur, entusiasm kindlasti kandub edasi, noh, Hiinas on niimoodi, et kõiki alati saab, et midagi ei jää selle taha, et ei saa. Aga pigem on küsimus selles, et kuidas saaks paremini? Hetkel seda õppekava täiustatakse ja katsetatakse, et meil on sellised katsejänesed koolis, kelle peale me seda teeme, aga neil on kindlasti õppe huvitavam ja käib väga palju koolitajaid Londonist, kes aitavad nii minul edasi liikuda ja anda head nõu kui siis ka tavaainete õpetajatele. Ja oligi niimoodi, et vastuvõtukatsetel oli meil lapsi üldkokkuvõttes üle 5000. Noh, see tundub kuidagi meeletult suur ja noh, vahest kui ma neid katseid tegin, siis tundus küll, et neid on vist nii palju juba käinud, et kui selline tüdimus on natukene peale, et võiks juba pihta hakata selle kooritööga. Aga tegelikult on niimoodi, et kui sa selle elanike peale kokku arvutanud, sest see on ainult viis protsenti, et kui sa Eestis 100 200 lauljat läbi kuulad, kui sa oled korraliku eeltöö teinud, et et lauljad tuleks sulle laulma koori, siis tegelikult ma arvan, see on täiesti protsentuaalselt sama. Et ma arvan, et selle üle ei tasu nii palju imestada. Ja akadeemiline test, maksimumpunktid olid 240 ja kõik lapsed, kes said üle 235, Need, ma kuulasin siis muusikaliselt üle, neid oli üsna palju ja kellel oli talenti, siis võtsime sisse. Siis muidugi võib tekkida küsimus, et mis siis nendest saab, kes on võib-olla natukene kõvema peaga, aga väga hästi laulab. Neid on kindlasti, aga küsimus on pigem selles, et kuna see töökorraldus on niivõrd keeruline lapsed ei saa minust aru. Meil on abilised, kes aitavad neil õppetööl siis edasi liikuda. Aga siin on ka see tekstid peaksid ju peas olema, kui sa laulad, inglise keel. Me räägime hääldusest, kui kiiresti sa seda omandad, kas kodus on olemas vanemad, kes tahavad sul seda teha, kas neil on huvi, motivatsiooni. Et üldiselt on niimoodi, et kui sul akadeemiline suutlikkus on kõrge ja selle testi tegemine võttis kaks tundi aega ja lapsed on üheksa aastased. Et ma tean, et ma tegin neile natukene siukest piinarikast elu, et nad suudavad proovis keskenduda, tegelikult see näitab üsna palju, et sellega oli nagu üsna palju vastu. Kui aga täna me teeme jälle uuesti niimoodi, kui ma tagasi lähen, hakkame uusi poissi vastu võtma ja kindlasti lähme sedasama rada, sest probleemid tulid välja täpselt nii, nagu, nagu oli enne planeeritud. Selle testi tulemuse järgi. Kuidas sellisel juhul nagu repertuaari valik käib, et tegelikult on siin juba suured piirangud, et te peate justkui õppima selle inglise õppekava järgi, kas see tähendab siis ka inglise koorimuusika traditsiooni puhtalt? See tundub võib-olla nagu nõnda, et me raiume midagi, mis ei sobi sinna ühiskonda või üritame teha seal väikest nagu Inglismaad, et see päris niimoodi minu meelest ei ole või vähemalt seal kohapeal ei tundunud ta. Ma arvan, et see on pigem konkurentsieelis, et me teeme Inglismaa õppekava järgi oma õppe, et aga see on kohaldatud ikkagi sümbioosis kohaliku õppekavaga Eestis, kui tuleks õpilane ja ütleks, et ta tahab meid koolist lahkuda ja minna oma kohaliku kooli, ta saaks jätkata seda õpingut. Kui me seda ainult Inglismaa õppekava järgiks, siis neil, ma arvan, läheks keeruliseks repertuaar no üldiselt artistil, kuidas ta valib repertuaari? Noh, on võib-olla aastas selliseid hetki, kus sa saad võtta, mida sa tahad. Aga palju on ka selliseid hetki, kus sa pead vaatama vastavalt projektile vastavalt ruumile, vastavalt võimalustele. Ja siis Hiinas lisandub ka veel see, et ma pean valitsuselt küsima luba, repertuaarikomisjon on nii nagu vist nõukogude ajal ja selles mõttes on see töö natukene niisugune nagu tühja töö, ma tunnen, et ma kõigepealt valmistan kontserdi kontseptsiooni. Mul on teada, kus see kontsert aset leiab, on see teater, on see koolimaja, ehk siis ma tean neid ruumi võimalusi siis ma mõtlen, mida me hetkel saame sellise aja jooksul ära teha millist repertuaari, kui raske see saab olla ja nii edasi. Ja siis ma üritan leida kontseptsiooni, et miks me seda teeme ja mis on see sisu. Viimane kontsert, mis me tegime, oli filmimuusika kontsert, aga põhimõtteliselt käib niimoodi, et ma panen selle kontseptsiooni kõigepealt kokku noodid, siis tõlgitakse kõik need inglisekeelsed tekstid hiina keelde. Mul on tunne, et nad teevad üsna otsetõlget. Need saadetakse siis valitsusele, siis läheb mitmeid kuid aega kolm-neli kuud. Ja siis tuleb vastus, nii et vahest mul on endal juba meelest ära läinud. Mis me sinna saatsime, sest sa pead kogu aeg midagi saatma. Vastasel korral, kui sa jääd ootama ühte projekti, siis sa ei saagi midagi teha. Et kogu aeg on mitu projekti, tule siis, kui tuleb vastus, siis selle teed ära. Et ma olen alati üllatunud, kui eesti artistid tulevad Hiina ja kui nad esinevad, et kuidas neil see protsess, aga mul on tunne, et neil on mõned sammud jäänud vahele või siis seal on teised kontaktid mängus. Et ma olen selles osas ikkagi vaba muidugi kid, religioossed teosed lähevad välja kõik sellised teosed, mis on ka võib-olla looduslüürika, aga mis, mis on mingil määral nagu propaganda. Ehk siis võib-olla nagu esindavad ainult ühte maailmavaadet, et see ei meeldi. Hiinas on minu meelest kõik lubatud, aga mitte millelgi ei lasta nagu liiga kõrgele tõusta. Et kõik peab olema suht selline, kuidas ma ütlen, tasapinnaline nagu inglise muru, öeldakse, et kui üks tutt läheb kõrgemaks, siis lõigatakse maha repertuaari osas ja muidugi inglise kooriklassika, kindlasti filmimuusikat on heade ja me räägime praegu Kaiu koorist, on ju, mis on alles alustanud, et raske on leida seda kuvandit, et praegu ma olen proovinudki nendega natukene lihtsamat muusikat laulda, väga palju, teeme noodist, laulmist ja nii edasi, aga just filmimuusika on hästi tänuväärne, mis lastele on kirjutatud sellepärast, sest see treenib hästi palju kõrva ja sealt tuleb ka välja, et milline stiil läheb kõige naturaalsemalt peale. Muidugi peab olema mitmekülgne, aga see, mis kõige loomulikumalt tuleb. Kas Eesti heliloojate muusikaga oled ka juba katsetanud või on see üldse võimalik? On võimalik selles mõttes, et eesti keeles laulda on hiinlastele ei ole raske, sellepärast hiina keeles kirja piiblis muidugi täpitähti ei ole, aga neil häälduses on olemas, nii et neil on väga kerge järgi öelda. Stiilile kirjutavad inglise keeles k just just. Ma olen laulnud külmal tormis nendega laulnud ja ma olen nendega ka. Eestis on laste seas väga populaarne Riine Pajusaar Arvo Pärdi nooremas eas kirjutatud laule, mis ta lastele on teinud, et ei, ma ikka laulan eesti laule muidugi. Ja mul on just kõige kergem neid lülitada ta prooviprotsessi siis kui ma teen kas noodist lugemist või nõnda demonstreerinud, siis kuidas see eesti keeles kõlab. Et lapsed, isegi kui nad sõnadest aru ei saa, siis mul on tunne, et nad nad ikkagi tunnetuslikult. Need kujundid, mis tekivad seal juba viisi lauldes, on nagunii lapsesõbralikud. Et nad on hästi tänuväärsed. Kui võimekad need lapsed vanuses üheksa kuni 11 on, et kas nendega saab katsetada mitmehäälsust või, või keerulist polüfoonia ja kui kaugele saab nagu minna sellega? Ma olen laulnud poistega lausa neljahäälselt, aga mul on tunne, et see on natukene üle oma varju hüppamine. Et me ikkagi laulame ühehäälselt hetkel, sest see on ainult pool aastat on hetkel koor olnud, et saada mingid sellised kvaliteedid kätte, mida Hiinas nad tavaliselt ei, ei otsigi. Ma põhimõtteliselt ei taha neile anda suuremat koormust, ma tahan, et nad mõistaksid, kui palju saab nagu vokaalis värve tuua näiteks mis, mis on põhiline viga on see, et nad hästi palju tahavad vibreerida, kui nad laulavad, sest nende laulus on see vibratsioon sees. Ja nii nagu ma täna saan hiina muusikast aru, on see, et sellel on ka tervendav efekt ja need on kõik need lained, et sellel on ka energia. Ehk siis see on kehale tervendava mõjuga ja sellepärast ongi seda seda jõnksutamist vaja. Ja kui meie siin ajame sellist suurt pelganto stiili, mis peaks olema nii nagu sirge Liimsis tekib, miks sa seda teed? Et, et eks see koori ühtlustamine on nagu suur probleem. Ja kui me räägime veel sellest kaatmisele üldse ühiskonnas toimub, siis, siis hiinlastel on ju see mentaliteet, neil on üldiselt üks laps, praegu on lubatud muidugi rohkem, aga see ühe lapse mentaliteeti Teet on toonud selle, et et alati peab esile kuidagi kerkima. Kui õpetaja küsib küsimuse, siis peab olema klassis kätemeri, isegi kui sa vastust ei tea, sest kui sa kätt ei tõsta, siis järelikult sa ei tea vastust. Tõstad igaks juhuks käiagi, sind ei küsi ja siis sa oled ikka heas nimekirjas, et see selline esile tikkumise mentaliteet on kõva. Ja kui me räägime nüüd koorilaulu, siis see ongi see aspekt, mis teeb selle niivõrd raskeks, et kõik tahavad laulda kõvemini kõrgemalt, et olla jah, nagu kunagi kirikukooris tahavad jumalale lähemal olla. Et ta oleks õpetajale lähemal. Et õpetaja märkaks, et ma oskan ja siis tihti, kui hääldame inglisekeelset teksti, siis natukene läheb karjumiseks nõnda see tuleb neile läbi tõlke, mida mina neile räägin. Ja vahest ma nõrk kellelgi oma murekoorma all just sellest, et nad ei mõista mind nii nagu tõlkes midagi kaduma tõlkes läheb kaduma ja aga ei, tegelikult on nad väga võimekad lapsed, kelle me sisse võtsime, kõik solistlik eeldustega lapsed. Ja kui meil on kontserdid, siis alati lapsed laulavad ka soolotanud tõesti laulavad väga hästi. Ehk siis küsimus ei ole selles, kas nad viisi peavad, jalad peavad viisi, kas neil hääl terve ja neil on hääl väga terve. Nüüd on nagu kõige suurema mure just nagu vokaalselt tööl on see, et kui me laulame inglise keeles, mis on ka tegelikult üsna tume, ehk siis, kui, kui hiina keel on saalne ehk siis keele tagaosas on meeletu koormuse ja nüüd on see, et sa peaksid selle keele alla laskma, et suur kõlakoda oleks uus, siis väsitab nende neid lihaseid meeletult ja nad on lapsed ja muidugi ka, et üleüldse lastel on keeruline seletada sellist tehnilist aspekti, et nad ei tunne asju nõnda et see on praegu hetkel nagu töö, mida me teeme, et saaks nagu ühist kõla ja niimoodi, aga ma näen, et see hakkab juba tulema ja nad on ise ka väga õnnelikud, kui nad kuulevad, mis vahe on. Ja nad oskavad väga hästi noodist lugeda, minu meelest on neil kõigil absoluutne kuulmine, ma ei tea, kust see tuleb. Et see lihtsustab tööprotsessi väga-väga palju. Mul on üldse nagu raske natukene rääkida sellest tööst, mis ma seal teen, sellepärast, sest ma küll käin nendel kohtumistel, mis on kohaliku, ütleme, koorijuhtide Sis ühingu poolt korraldatud, ehk siis ma käin nendel. Aga seal ei puudutata väga palju selliseid teemasid, millega meie iga päev näeme vaeva just erialases töös, ma mõtlen, vokaalne töö ja kuidas neid kontseptsioone luua ja selliseid asju puudutata väga ja siis ongi, mul on selline tunne, et, et ma olen natukene nagu üksi, mul ei ole inimesi, kellega arutada teatud erialaseid aspekte. Tegelikult toetun väga palju sellele, mida ma viimati Inglismaal kuulsin ja kui mul endal on puhkus, siis ma üldiselt käin ka Inglismaal ja külastan jälle, kuidas su läbi, et ennast värskendada, et mis, mis ma sealt, kui siis kuulsin, et selle selle järgi siis joonduda. Kuhu? Mis suunas sa tahad pürgida selle koorijuhtimisega, kas on see eesmärk luua mingisugune põhjalik traditsioon, uus traditsioon sest et sinu enda unistus tegelikult on juba täitunud või see üks unistus, millest sa Londonis olles mõtlesid, et võiks luua oma koori? Ma ise ei tunne ennast nagu hästi ära praegu sellepärast, sest ma mäletan, et ma olin vist neljandas klassis kumama vanematele ütlesin, et ma õppisin siis Karlova koolis ja ma käisin samal ajal ka Elleri muusikakoolis ja ma tundsin, et koormus on nii meeletult suur, et ma ei taha midagi ära jätta, aga ma lihtsalt ei jõua niimoodi käia. Ja mul oli plaan, et ma lähen muusikakeskkooli. Aga no vanemad ei tahtnud sellest väga midagi kuulda ja siis ma läksin oma kooli kantseleisse ja valetasin, et vanemad lubasid Ta dokumendid välja ja oligi niimoodi, et ühel kevadel ma siis võtsin dokumendid välja koolist. Ma läksin bussi, ongi neljanda viienda klassi laps ma sõitsin bussiga Tallinna poole ja siis ma helistasin vanematele, ütlesin, et no nii ma lähen muusikakeskkooli paberilt kotis ja et ma juba väga noorelt alates ma olen alati olnud nagu mingi 10 aastat ette teada, mis ma teha tahan ja ma mäletan, kui ma olin gümnaasiumis, siis ma juba teadsin ülikooli ma lähen ja ja et ma selles suunas nagu töötasin ja noh, alati elu ei lähe nii nagu nagu sa planeerid. Et läheb teistmoodi, aga, aga see ei ole ka halb ja mul üks kolleeg ütles kunagi niimoodi, et ta rääkis mulle nii utoopilise idee, mis temal on, nagu ma ütlesin, see kindlasti ei saa ju täituda, et see on juba nii utoopiline eos ja tema ütles mulle niimoodi, et kui sul on nagu mingi sihtvahet ei ole, milline, aga kui sul on see siht silme ees, siis sa mingites situatsioonides teed õigeid otsuseid, mis liigutavad sind sellele nagu soovile lähemale, mis sul siis peas on. Ja mulle väga see mõte meeldib. Et täna olen ma sellises situatsioonis, et mul ei ole konkreetset plaani, mida ma aasta pärast teha tahaks. Võib-olla see on ka nõnda, et mul ei ole väga palju omavanuseid, kes töötaks välismaal muusikuna, et arutada, et kuidas neil läheb, kuidas see elu on ja mõned sellised erialased küsimused ja milline võiks olla see arenguperspektiiv seal olla, et hetkel ma ise avastan veel nii palju, et ma ei ole õnnetu, ma olen väga õnnelik, olen mingi rahu saavutanud ja mulle meeldib see, et ma saan midagi nagu endast anda ja see, mida ma endast annan, see läheb inimestele meeletult korda. Mis teeb minu töö nagu mulle endale väga rõõmutoovaks. Ehk siis sellest tööst on mingit kasu. Üks aspekt on see ja teisest küljest on see, et mul on tunne, et mul ei ole mõtet, et kuskile edasi lipata vaid vaid ma üritan nagu mõista, nii palju seda Hiinalt ja Aasiat üleüldse, kui, kui on võimalik. Nii et täna, kui sa küsid, kas mul on mingeid 10 või viie aasta plaane, siis, siis plaan on see, et et jah, mul leping üsna pikk seal Hiinas, et see kool kenasti käima saada, et nendele lastele pakkuda võimalikult kõrgtasemelist õpet. Sest võimalused on meil kõik olemas, kõik sõltub nagu minu meelest nendest otsustest ja ma väga loodan, et ma ei tee seal lollusi ja kindlasti anda häid kontserte, mis, mis rikastavad nende laste elu meeletult, et või leida nagu alternatiivseid viise, kuidas ennast sinna Inglismaale sisse süüa, kui nad tahavad. Ja kui praegu rääkida minu elust, mis ma teen ja kellega ma teen, siis tegelikult mul on tunne, et ma olen Inglismaale palju lähemal kui siis, kui ma Inglismaal elasin. Nii et tegelikult ma ei saa öelda, et minu soov ei ole. Minu soov on üsnagi jõudnud minu meelest otsapidi sinna, et ma olen täiesti saba ja sarvedega seal Inglismaal sees ja mul on vahest tunne, et võib-olla see on isegi hea, et ma seal Hiinas olen, sellepärast, sest selline ideaal, mida Inglismaal kultuuriliselt pakutakse ja juba see oli kasvõi seal tänaval seisad kuskil milline selline külmavärinaid tekitav nagu ajalooline hõng seal on, et mul on võimalik seda rääkida lastele edasi ja pakkuda neile siukest visiooni ja neil on kergem minna Inglismaale, sest nemad ju tegelikult ei ole vaimustuses. Ja kui mina säran sellest rääkides, siis tegelikult neil tekib ka tunne, see on nagu nad loeks raamatut ja nad lähevad koha peale, nad näevadki need neid kohti ja neid, neid situatsioone, millest ma olen neile rääkinud ja kõnelenud ja ma arvan, et tegelikult kõrvalvaataja teeb seda veel palju paremini, kui, kui inimene sa sealtsamast Londonis näiteks kes on räägib oma kodukohast. Et kui oled asjas liiga sees, siis võib-olla näed nagu problemaatilisi kohti rohkem. Aga mul ei ole plaan jääda, hiin. Täna on veel liiga vara öelda. Mul on mõningaid mõtteid, mida ma täna nagu avalikult ei tahaks rääkida, aga ma täna keskendun ikkagi koorikooli loomisele, et see saaks võimalikult hästi tehtud ja ma absoluutselt ei välista seda, et et ühel päeval ma tulen Eestisse ja ma teen sellesama siin ja, ja tegelikult on ju seda hea seal läbi teha, et näha neid murekohti ja ja näha ka seda, et kui kaua mingid protsessid võtavad aega, millal, millal on koor neljahäälselt täiskoosseisus välja treenitud. Kui suur on poiste hulk, kes läheb koorist näiteks välja ja nõnda et eks selles mõttes on seal palju sõid selliseid ühiskonnaalaseid tegureid, mida ma näiteks laulupeol praegu oma kolleegidelt küsisin, et kas noort Nende seas on laulmine populaarne ja kas vanemad nagu toetavad laulmist ja muusikategemist ja üleüldse selliseid loomingulisi asju. Sest Hiinas on küll nõnda, et kui laps läheb juba pärast algkooli ehk kui ta on põhikoolis, siis, siis põhimõtteliselt nad peavad hakkama rohkem keskenduma juba akadeemilistele tulemustele. Mis tähendab seda, tähendab kui kõik hobid jäetakse ära, mis tähendab seda, et ma olen tegelikult kogu aeg nagu ärevil, et millised lapsed nüüd jälle ära võetakse. Sest see nagu pidu ei kesta igavesti. Et Eestis mul on tunne, et sellist tendentsi hetkel veel ei ole. Et väga soodustatakse seda ja ka see, et iga asi siin maksab väga palju, üldiselt koorilaulu eest maksma ei pea, ehk siis see on väga hea alternatiiv, et saavad lapsed ja tegelikult ju kõik vanusegrupid laulda ja musitseerida. Et ka sellised aspektid nagu saab läbi käia, et tegelikult on hästi põnev ja ma arvan, et selle kahe aasta jooksul ma olen kindlasti saanud, kui võrrelda, et ma oleks kolinud kuskile Soome näiteks ma arvan, et ma olen saanud vähemalt nelja aasta kogemuse võrreldes võib-olla mõne teise riigiga juba selle kahe aasta riigis viibimise aja jooksul ja see on kindlasti õppinud nagu väga palju elukogemust. Ja ma arvan, et eks ma olen ju ka sellises EAS, et kõik need noored mõtlevad oma tausta peale, mõtlevad oma rolli peale elus ja, ja kuhu edasi ja, ja selliseid eksistentsiaalseid küsimusi on kindlasti väga palju ja mul on hea meel, et ma olen täiesti nagu isolatsioonis sa oled, ma saan neid mõtteid mõelda, ilma et keegi mulle mingit mõtet pähe paneks, või see, et ma saan ka võrrelda hästi palju. Ja Hiinas ikkagi ma ei esinda Eestit, ma esitan tervet Euroopat. Ja selleks, et Euroopat esitleda, ma pean ka ise Euroopast mõndagi teadma ja näha, kui tegelikult avatud on kõik inimesed maailmas, et kui palju nad teavad, kui ma ütlen, et ma olen Eestist, siis ei teki üldse küsimustki, kus asub, vaid inimesed teavad seda. Ja kui nagu aukartust äratav see on, et ma vahest ise jään vahel, et ma ei tea, kus mõni riik asub, et Eesti on ikkagi selles mõttes ju tundmatu paljudele rahvustele. Et väga valju õpib. Nii et kui täna küsida, kus ma lähen, siis ma olen hetkel Hiinas ja ma üritan saada sellest kultuurist aimu ja läbi selle ka ennast nagu mõtestada. Ja ma arvan, et kui ma seda veel seal paar aastat niimoodi teen, siis ma usun, et ükskord siia Eestisse tagasi tulles ja kontsert hakkate tegema usinalt, ma arvan, minu kontserdikavad on sisukamad, kui nad olid enne äraminekut. Nii et ma arvan, et kõik on võitnud, et see võib-olla ongi eesmärki, et natuke elukogemust saada. Aga see on väga imetlusväärne ja kui sina selle oma sõnadega edasi annad või oma sõnadesse paned, siis ei tundu üldse nii utoopiline. Kogu see maailm nagu saga enne saadet mulle ütlesid, et siis seal käib parajasti ka raamatu kirjutamine, kuhu kõik need seiklused kindlasti sisse mahuvad, kas seisab ka avalikuks või see on mõnes mõttes kui sinu enda jaoks selline mingi konkreetse etapi kaardistamine. Mul on olnud selline traditsioon, et siis kui on vana-aasta õhtul, siis üldiselt, kellega me siis koos oleme, kas perega või sõpradega või sugulastega, alati kirjutame oma siis sellised mõtted eelmises käesolevast aastast tol hetkel veel ja siis soovid, mida me siis sooviks ka siis õppida või teostada siis järgneval aastal ja siis, kui järgmine aasta kätte saab, siis me võtame need ümbrikud lahti, vaatame, mis me teinud oleme. Mis me siis sellest eelneval aastal tegime ja kas me oleme siis need soovid täitnud, mis me lootsime, kui need eesmärgid ja võib-olla selline nagu analüütiline protsess viis selleni, et kui ma Londonisse kolisin, siis ma hakkasin kirja panema igasuguseid fakte ja igasuguseid täid, mis mul olid, ja, ja ka need avastused, mis Londonis nägin, et oi, hoopis teistmoodi, kui ma varasemalt olin harjunud ja ja võib-olla sellised positiivsed aspektid, mida ma seal nägin ja negatiivsed ja, ja kuidas ma siis ise suhestub nendega ja ma panin väga palju mõtteid kirja. Ja siis, kui ma Hiina läksin, siis väga palju juhtus selliseid vahvaid, naljakaid situatsioone, nii lastega kui erinevaid erinevaid situatsioone, nii tööprotsessis kui ka tavaelus. Ja siis ma hakkasin neid jutte koguma, muidugi vanematele ka ju rääkisin alati, aga ühel hetkel sai neid mõtteid nii palju ja siis, kui ma lugesin Hiinas olles teiste eestlaste, kes Hiinas elavad raamatuid, mis nad on kirjutanud kas siis reisiraamatuid või, või elulooraamatuid, siis need väga palju keskenduvad persoonile ja mina mõtlesin, et miks keegi ei ole näiteks kirjutanud toitumisest, mis on hiinlastel väga, väga oluline osa elust või siis ka muusikat, kast, mille mõistmine muidugi võtab hästi kaua aega viga keele aspektist, et, et mida see keel edasi kannab peale selle, et me saame lihtsalt omavahel rääkida. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et aga tegelikult need on ju ainult minu erialaspetsiifilised sellised kategooriad. Ja siis ma olengi hakanud nagu juurde uurima, et ühest küljest on see teemade ring, mis ma olen endale kogunud, sahtlisse on olnud igapäevaelust siis kuni kuni minu eriala spetsiifika ka nii välja ja igasuguseid vahvaid seiklusi koolist ja, ja nii edasi. Ühel hetkel ma vaatasin, et mul on nii palju materjali koos peaaegu 200 300 lehekülge ja ma hakkasin kirjutama seda raamatuks. Ma ei ole kunagi mõelnud, et ma kirjutan raamatut, et ma ei pea ennast kirjanikuks ja ma olen alati mõelnud, et võib-olla vanemad inimesed võiksid olla need, kes, kes annavad nõu ja, ja räägivad elutarkust, mitte noored inimesed, kellel ei olegi seda veel nii palju. Aga kuna seda materjali oli ja ma olen ka ajakirjade ajalehtedesse kirjutanud üsna palju artikleid ja viimane artikkel, mis mul paluti, öeldi, et teadet limiiti ei ole. Et, et kirjutan nii, kuidas tuleb ja siis ma vastasin nendele küsimustele ja ma arvan, et see oli ikka seitse küsimust ja ma vastasin ja lõpuks, kui mul see valmis sai, siis ma vaatasin, tuli 18 lehekülge ja lõpuks muidugi vaene ajakirjanik, ma saatsin talle need ära ja ütlesin, et eksaval ise välja, siis mis sealt avaldage, mis ei avalda. Ja ta avaldas lõpuks kõik, ta ütles, et väga huvitav on ja veel ise küsisid, aga kas raamatut ei ole, mõtlen kirjutada, et sul jutt väga hästi jookseb. Ja siis ma mõtlesin, et mul tegelikult on juba olemas. Aga et keegi nagu andis veel tõuke takka ja ma olen uurinud, väga palju lisanud, täna on see protsess nõnda, et mul on raamat valmis. Aga kuna ma kirjutan neid ju mitte järjest nagu kirjanik, vaid ma pigem tulen vahest töölt koju ja tunnen, et oh, täna oli selline situatsioon, et ma kindlasti pean selle siia kirja saama. Ja kuna minu igapäevaelu möödub ikkagi inglise keele tähe all, siis on väga keeruline eesti keeles hakata kirjutama. Ma kirjutan eesti keeles muidugi. Aga minu jaoks on Baltika nii piinlik, et täna ma puhastan oma raamatut, kirjutan seda ümber. Et oleks eestlasele, et ei riivaks silma. Nii et mul on raamat valmis, see on üks niisugune 250 lehekülge. Ma ei ole seda plaaninud avaldada, mul ei ole ju kirjastajat, aga ma arvan, et võib-olla ühel päeval see tekib, kui on õige aeg. Et mis mind on just viimasel ajal väga paelunud, on just Hiina meditsiin ja ja võib-olla seoseid muusikaga ja, ja mitte ainult see, et kuidas ennast aidata, vaid pigem ka see, et kuidas on see elustiil ja kuidas see paistab välja. Sest Eesti rahvatarkusi viinasokke. Me teame küll, aga et neid viinasokke ei peaks tegema, ehk siis meie külmetuks, et mida selleks teha ja kuidas oma keha nagu mõista ja näha mingeid ohumärke, et et nii huvitav on olnud külastus näiteks hiina arstide juurde ja nad ütlevad silmavaatest kõik ära räägivad sinu eluloos on nii huvitav, et nad ei pea sind isegi katsuma, et, et see on mingi selline müstiline tarkus, mis, mis mind hästi nagu paelub. Ja üks aspekt, mis kindlasti on ka veel huvitav, mille peale ma olen mõelnud, et Eestis väga palju ja minu meelest Läänes tahetakse lääne meditsiini ja Hiina meditsiin ühendada. Aga näiteks Hiinas seda ei tehta. Kus on see väga populaarne, kui sa lähed Hiinas rahva haiglasse, mis on mõeldud kõigile, siis ja seal esindatakse ikkagi seda lääne koolkonda, et ka seal arstid ei tea Hiina meditsiini neid alternatiiv, et kui sa küsida, et kas on midagi alternatiivi, nad ütlevad, et meil ei ole need inimesed, et, et see on huvitav, et ka kohapeal seda omavahel. Et nad hoiavad väga oma teadmisi nagu puhtalt, võib-olla ma saan selle saladuse varsti teada, miks see nii on. Aga nyyd avastasin seal väga palju ja, ja eestlastega, kes elavad Hiinas, me väga tihti käime läbi ja seal on nii palju selliseid perekondasid, kes on läinud üheaastase lepinguga ja nad on seal juba kaheksa aastat olnud ja küsida, mis teid siin hoiab. Ja siis nad ütlevadki, et noh, aasta sai läbi ja siis mõtlesime, et nüüd lähme ära. Aga siis tuli selline tunne, et aga vaata, seal jäi käimata ja siis sellest ei saanud veel aru ja et nagu vale aeg on praegu ära minna, et neid avastamata elemente on liiga palju, et ühe aasta oleme veel ja siis peaks olema valmis? Vaatab, ma ei julge midagi lubada. Et mul on õnneks väga palju aega käes, et ma saan uurida väga palju, et ma loodan, et võib-olla ma saan vähem kui kuue aastaga valmis. Igal juhul suur aitäh, Sander on olnud väga põnev jutuajamine soovinud sulle mõistagi väga inspireerivat ja fantaasia küljest aega kaugel Hiinas, aga väga soovin ka seda, et sa leiaksid aega ja tahtmist. Ka Eestisse tulla ja nagu hiinlased tihti soovivad seda, et mul vanemad sugulased alati naeravad, et kui ma neile sünnipäeva soovi teen, siis noh, Eestis ikka ütled palju õnne ja räägid, kui kallis sa mulle oled ja nii edasi. Aga Hiinas öeldakse väga lihtsalt, et sul elus tuleks tasakaal ja see ütleb kõik. Või siis on tiibeti selline lause on nõnda, et, et mis viib, nagu sellise rõõmsaeluni on nõnda, et see poole vähem kõnnipoole rohkem ja naerata hästi palju. Ma arvan, et võib-olla see mõte, mida eestlastele juba käesolevaks suveks siis soovida. Aitäh, need on väga ilusad soovid. Aga suvetuur sellega tänaseks lõpetabki külas oli Sander Tamm. Mina olen Johanna Mängel. Ilusat päeva jätku kõigile.