Möödunud nädalal oli teie peres suur juubeldamine. Isa sai 70 ning teie Hanna-Liisiga kaksikutena 35 pluss 35 samuti kokku 70. Et kuidas te seda vähistasite? Oi, no me ikka pereringis tähistasime ja seekord ka kuidagi mõtlesime just, et noh, teeme nii-öelda nagu vaikselt ja keskendume tere atmosfäärile ja lihtsalt olime koos ja veetsime toredalt aega koos. Kas kaksikõega on, on nagu lähem kontakt kui sageli ta toksikaliga suhtled? No ma suhtlen kõikide pereliikmetega väga tihti ja, ja tänapäeval on ju see ja et nii lihtne on suhelda ükskõik kust moepunktist, et see on fantastiline asi, et 20 aastat tagasi telefoniga näed ja olid väga kallid ja polnud mingeid interneti võimalus ja kõike muud, nii et selles mõttes see on väga tore, et on piiramatud võimalused. Aga jaa, et kaksikõega muidugi ma arvan, et alati meil on olnud selline väga eriline kontakt. Et Me ei saa öelda nägu, et tugevam või nõrgem, ütleme võrreldes sellega, mis mul on näiteks vanema õega, saan lihtsalt teistmoodi ja see on arusaadav, sest noh, kaksikaega kuna me oleme mõlemad muusika peal, meil selles mõttes kasvasime üles täpselt ühtemoodi eripillidega küll ja nii, aga noh, sama kool sama klass, eks ole, samad huvid, kõik muu ja eks see ühendus on muidugi alatiseks jäänud ja, ja samas ma arvan ikkagi, et isegi kui seda poleks olnud, oleks olnud erinevad erialad ja teised olukorrad, et siis ikkagi kaksikutel on see selline teistmoodi ühendus nagu, et lihtsalt ka tehakse kõike koos ikkagi kasvatakse koos üles, et see on olnud kindlasti väga suur mõjufaktor selles kõiges, et et meil on olnud alati väga tugev kontakti, just seda on tunnetada siis, kui mõnikord on ka nii, et ma olen väga hõivatud mõlemad ja pikkadele jõudnud nagu suhelda. Ja nii, et siis üldse nagu ei tundu seda, et kuidagi see kontakt oleks nagu muutunud, et meil on jah, selline väga ühine mõtlemine ja selline väga üksolemine. Kui pikalt on puhkust ja mis on siis lähiajal ees muusika poole? Praegu on natuke rahulikum, aeg on suveaega, nii et täitsa puhkust on praegu umbes paar nädalat ja siis ma lähen tagasi. Nii aeg siis ma hakkan nagu valmistuma oma viimaseks õppeaastaks doktoriõppes, et see tuleb ka väga töine aasta ja seal on palju asju, mis ette nägu teha ja kontserdid kaasale programmi raames ja muud kontserdi, nii et eks siis sellega me nüüd hakkame tegelema ja valmistama, et, et siin on see, mis tuleb, aga siis on ka muid asju, eks ma katsungi teha palju asju korraga ja kui aega üle, siis ma tegelen ka oranteeringute ja kõikide muude asjadega hetkel jah, minu see põhifookus on see programm ja, ja seal on pall nagu tegemist, nii et vastu sellele viimasele aastale ja katsun selle asjaga varsti valmis saada. Aranžeerimine, see tähendab seda, et selline loominguline pool nõuab väljapääsu. Ja hea, ma arvan küll, et noh, see kogu asi algas minu jaoks niimoodi ka, et ma olen alati pidanud lugu kõiksugustest muusikastiilidest ja kuulanud kõiksugust muusikat. Ühel hetkel oli ka see mõte just, et nii palju huvitavat materjali on eri žanrites, et kuidagi tahaks, sulle antakse riik ise ka rohkem tegeleda, kuigi see minu põhiasi on, eks ole, klassikaline muusika, klaverimängija nii, aga klaveril selline orkester, et kõike nagu võimalik ja siis tuligi ühel hetkel see mõte, et võiks proovida kuidagi äkki mõnda muusikat. Panin natuke ka sooloklaveri, mis originaalis seda ei ole. Ja seal on jah see, et siis tekib nagu selline lisavabadus nägu klassikamuusikas ju meil on ka meeletu vabadus, lõpuks, aga me oleme alguses väga suunatud nägu sellesse nooti nii-öelda ja kõikidesse nendesse juhtnööridest, eks ole, ülima täpsusega hiljem tuleb suur vabadus ja, ja kõik see on väga voolav ja loomulik, aga et siis jah, arandeerimisega on see ikkagi, et sa oled nagu selles mõttes ise looja ja ja saad võtta endale palju palju vabadusi. Aga mida praegu klaverirepertuaarist niimoodi endale meeldib mängida kõige rohkem? Mulle ikka meeldivad sellised suured lood ja selline suur muusika nagu suure all ma mõtlen, eks ole, just sellist noh, nagu võimsust ja sellist laia nägu haaret, eks ole, et on see siis kas list või Rahmaani no või mis iganes, aga noh, samas suur muusika on kõik, eks ole, aga et just kuidagi. Ma alati nagu otsin sellist, eks tule elementi nagu muusikat oleks sellist võimsust nagu ka, et see on nagu selline põhiasi, mis mind väga nägu alati kütkestab, aga samas ma tahan nagu kõike. Et ma tahan sinna siis kõrvale ka midagi väga lihtsat ja õrna ja, ja rahuliku, et muusika annab meile selle võimaluse, nii et üldmõttes ikkagi, eks, minu lemmikrepertuaar on ikka selline romantika suund üldmõttes, et see on väga loomulik, sest ma kasvasin üles selle muusikaga ja see on alati olnud minule kõige lähedasem. Hakkas ei tähenda seda, et see muusika parem või ületab mingisugust muud muusikat, lihtsalt see on selline kuulma tõde, et keegi ei saa mängida kõike ja keegi ei saa teha kogu muusikat, et meil on ikkagi kõigil omad eelistused ja omad sellised lemmikuid ja asjad, mis, mis on meile nagu lähedased erinevatel põhjustel ja siis ma arvan, et õige on sellel nagu keskenduda, sest kui on olemas side, siis me teeme seda kõige paremini. Sinu kontsert siin viimasel Tallinna klaverifestivalil oli väga populaarne olla. Kuna repertuaar oli huvitav ja žanriliselt mitmekesine ja, ja sa suhtlesid publikuga nii armsasti. Kas see ongi tavaks sul kontsertide puhul ja kas sa Ameerikas on see tavaline, et pianistid nagu suhtlevadki? See on niimoodi, et ma olen ka nagu vaadanud jälle, hea on teha nagu kõike, et oleneb olukorrast ja ja tuleb lihtsalt tunnetada ka, et mis on see publik ja kus sa oled ja mis on programm ja nii et ei, ma ei tea nagu alati, aga üldmõttes muidugi ameeriklased on palju rohkem levinud, ma arvan, kui siin, aga sama sellega sõltume kuv artistist ja kontserdiformaadist Jani. Aga seal see on kindlasti nagu rohkem iseenesest mõistetav. Aga siin olles ka lihtsalt mõtlesingi, et minu olukorras on see, et on nagu kaks asja koos Ameerika Eesti, et siis ma natuke võib-olla lisan nagu seda ka, et et mul endal nagu alati see tunne, et kontserdile minna, et siis loomulikult kõik see muusika on number üks ja see on kõige tähtsam ja nii, aga väga tihti juhtub ikkagi see, et sa näed seda artisti nagu lavale tulemas, ta teeb oma esinemise ära, eks ole, ja kõik son väga tore ja nii, aga siis ühel hetkel sa mõtled ka, et aga tegelikult oleks ju tore ka korraks nagu kohad, seda inimest sellel kontserdil nii-öelda inimesena. Et see ei ole üldse palju, eks ole jutt tegeleda, keegi hakkama, midagi pikalt seletama või mingisugust lugu lahti rääkima või niimoodi, aga et noh, et lihtsalt tekkis väike selline kontakt ja et sa näeks, mida see inimene sulle tahab öelda selle kõrval, mida ta sulle pakub nagu läbi muusikat mulle alati nagu on see olnud lähedane ja mulle meeldivad sellised kontserdiformaadid. Niisiis mõtlesin ma teen seda Eestis ka ja siin oli võimalik, et muidugi hea, et oli tehnik olemas, muidugi oli vaja mikrofonide eest, sest Estonia kontsertsaal on väga suur. Aga see võimalus oli olemas ja siis ma mõtlesin, et ma nagu kombineerin seda natukene sinna programmi ka ja see oli väga tore. Okei, ma teen siis ühe seal veel, mis on tegelikult päris uus. Nimelt. Ma tutvustan neid ühte poolt selles seades, sest tegu on kahe tähtsa asjaga. Mis olen mina, Ameerika ja Eesti täna. Tegu on siis kahe lauluga, mis ma olen kokku esimese loo kohta, ma ütlen lihtsalt seda, et see omab ameeriklastele sama tähendust, mis teine lugu. Teile. Jätkan jutuajamist Hando nahkuriga. Kas sul on kontakte ka eesti heliloojatega? On on, mul on väga hea kontakt Erkki-Sven Tüüriga, olen tema loomingut mänginud palju ja, ja ma vaatan googe ringi k ja katsun luua nagu uusi kontakte ja, ja alati mõtlen sellele, et, et oleks nagu midagi eesti muusikast repertuaarist, sest ma tunneme, kott, see on ka nii-öelda mingi võimalusel eesti muusikal jälle võib-olla jõuda punktidesse, kuhu Eesti muusika veel ei ole nii palju jõudnud, et et ma olen eestlane ja see on alati väga õige, kui ma ikkagi alati lisan Eesti muusikat, kama, kontserdikavadesse. Milline on sinu kogemusele eesti muusika vastuvõtmise suhtes, et et millised võib-olla Eesti muusikapalad või teosed on publiku poolt paremini vastu võetud? Huvitav on nägu, see, ma olen mänginud palju Eesti loojaid ameeriklase aastate jooksul nimetades mõned nimed, eks ole, Tubin, Pärt, Tüür ja nii edasi, et üldmõttes on huvitav jah, et inimesed kuulevad neid teoseid nägu erinevalt, aga üldiselt kõik on nagu väga hästi vastu võetud. Ja Pärdi puhul, eks ole, on see, et pardina nagunii nii laialt juba tuntus Ameerikas, et tihtipeale ka kui mina esitan Pärti, et siis ikkagi inimesed on juba tema muusikaga kokku puutunud ja platvorm olemas. Loomulikult mõistavad seal teistmoodi, aga heliloojatega ütleme, keda on vähem ameerika kontserti maailmas kuulda, et nende puhul see on huvitav ka, et tundub, et see muusika nägu kuidagi klapib sealse sellise mõtlemisega ka ja noh, näiteks nagu Erkki-Sven Tüüri klaverisonaat seda palju mängida, muid teoseid ka, et väga palju inimesed kuulevad seal täiesti esimest korda elus ja kuulevad, et ka temast esimest korda ja alati nägu väga soojalt tunnustavad nagu seda muusikat ja ma alati näen seda siirust inimeste poole, et tõesti noh, alati võib lihtsalt öelda, et aitäh, tore kontsert, aga kui hakatakse pikemalt rääkima, et see oli nii huvitav teos, et kust saaks seda kuulda uuesti kõike muud, siis see nagu näitab, et hoiad midagi nagu seal ühendus ja jälle muide sellistes olukordades ka, et ma alati katsun, mõned sõnad võib öelda ka ette, kui on uus Theo, su selja uus olukord, just selle, kust see teos tuleb ja mis on nagu Eesti kiiresti, et siis inimene juba kuuleb seda kõike teistmoodi ja üldiselt Eesti muusika- ja läheb sellest peale. Aga kui natukene mõelda, et kui need suured doktoritööga seonduvad asjad saavad ühele poole ja peaks nagu järgmist plaati hakkama salvestama, milline muusika seal võiks peal olla? Selle peale ka peab mõtlema, et ma neid asju vaatan, pigem nagu selle järgi, et mis ma nagu jooksvalt võtan omale kavasse ja kuhu, nagu programmid ning viivad üleüldiselt, et siis ma alati lähtun nagu plaatide salvestamisel just sellest, mis on nagu üldine minu programm, et ma kunagi ei pane plaadi materjali kokku niimoodi, et ma mõtlen, et oi, ma panen nüüd need ja need asjad plaadile ja hakkan siis seda salvestama. Et ma mängin ainult seda repertuaari, mis on mulle lähedane ja mida ma armastan. Ja kui ma ühel hetkel tunnetan, et oi, et on teatud repertuaar, mida nüüd palju mängitud ja palju rakendatud eri kohtades, et siis siis ma hakkan mõtlema sellele, et äkki need ja need teosed siis koos võiksid ka juba hakata tekitama mingisugust uut laadi programmi, sest see on väga-väga tähtis, sest kui minna selle peale, ma arvan välja, et hoiad lihtsalt. Ma nüüd salvestan need teosed, siis ta võib sulle natuke selline kuiv tulemused lihtsalt. Mul on tähtis see, et ma olen väga selle repertuaari juures sellega seotud. Seda esitan, kuna see mulle väga meeldib ja siis ühel hetkel kui tuleb mõtlemine, et panna see nagu plaadile, siis seda ma ka teen. Ja siis see annab alati võib-olla niukse värskema atmosfääriga plaadile, kui on selline repertuaar, mis lihtsalt nii-öelda loomulikult siis ühel hetkel välja kujuneb. Jah, et mis on nagu endale lähedaseks mängitud ja, ja sissemängitud jah, täpselt. Soovin sulle palju energiat ja jõudu selleks pingeliseks avastaks, mis ees ootab surite tantsule.